Pöördumine

Riigikantseleist saadetud TsiRKS eelnõu

RiKS kehtiv

VV 23.09.2016 määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“

§ 97. Püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökoht

(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peab tagama, et tal on kriisiülesande täitmise tagamiseks olemas vajalik personal, kes on kriisiülesandega ameti- ja töökohale määratud, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on kriisiülesande täitmiseks vajalikud oskused ja teadmised.

(2) Püsiva kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohtadele võib Vabariigi Valitsus püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku juures määrata täiendavaid kriisiülesandega ameti- ja töökohti või nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid ning näha ette püsivat kriisiülesannet täitvatele või seda toetavatele või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise tingimused.

(4) Kriisiülesandega ja kriisiülesannete täitmist toetavate täiendavate ameti- ja töökohtade ning nendele nimeliselt määratud isikute loetelu, nende ameti- ja töökohtade ja isikute määramise tingimused ja nende üle arvestuse pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 46.  Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht

  (1) Riigikaitselise töökohustusega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohtadele võib Vabariigi Valitsus määrata täiendavaid riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid ning näha ette riigikaitseülesannet täitvatele või seda toetavatele või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused.

[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

  (3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nimeliselt nendele määratud isikute loetelu, nende ameti- ja töökohtade ning isikute määramise tingimused ja nende üle arvestuse pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022]

§ 2.   Riigikaitselise töökohustusega ametikoha määramine

(1) Riigikaitselise töökohustusega ametikohaks võib määrata:

3) Harju Maakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;

24) Pärnu Maakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;

35) Riigikohus – kuni 55 protsenti teenistuskohtadest;

41) Tallinna Halduskohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;

42) Tallinna Ringkonnakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;

44) Tartu Halduskohus – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;

45) Tartu Maakohus – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;

46) Tartu Ringkonnakohus – kuni 45 protsenti teenistuskohtadest;

55) Viru Maakohus – kuni 40 protsenti teenistuskohtadest;

Riigikantseleist saadetud TsiRKS eelnõuga nähakse ette vastutus kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmisel kriisiülesandega ameti- või töökohal:

RiKS kehtiv vastutus:

§ 168. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti- või töökohal

(1) Kriisiülesandega ameti- või töökohal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, –

karistatakse arestiga.

§ 91¹.  Riigikaitseülesande täitmata jätmine

  (1) Riigikaitseülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
[RT I, 10.03.2022, 1 - jõust. 21.03.2022] 

Riigikantseleist saadetud TsiRKS eelnõuga nähakse ette väärteomenetlus:

RiKS kehtiv väärteomenetlus:

§ 172. Menetlus

(4) Käesoleva seaduse §-s 168 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:

1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud;

2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud kriisiülesandega ameti- või töökoha korral;

3) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 97 lõikes 2 nimetatud kriisiülesandega ametikoha korral.

§ 96. Menetlus

  (1¹) Käesoleva seaduse §-s 91¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle valitsemisalasse kuuluv riigikaitseülesanne täitmata jäetakse.