Otsus

HPV: levinud viirus, mis võib põhjustada vähki - kuidas end kaitsta?

HPV ehk inimese papilloomiviirus on üks levinumaid viirusinfektsioone maailmas ning hinnanguliselt

puutub sellega elu jooksul kokku umbes 80% inimestest. Enamik HPV nakkusi kulgeb ilma

sümptomiteta ning ligikaudu 90% juhtudest taandub infektsioon iseenesest 1–2 aasta jooksul, kuid

osal juhtudel võib viirus püsima jääda ning põhjustada haigusi, sealhulgas vähieelseid muutusi ja

pahaloomulisi kasvajaid. HPV perekonda kuulub üle 200 erineva viirustüübi, millest umbes 40

nakatavad suguelundite piirkonda ning jagunevad madala ja kõrge riski tüüpideks (1,2).

HPV põhjustab väga laia spektrit haigusi.

Madala riski tüübid, eelkõige HPV 6 ja 11, põhjustavad ligikaudu 90% suguelundite tüügastest ehk

kondüloomidest. Kondüloomid on healoomulised pindmised nahamoodustised, mis levivad peamiselt

seksuaalse kontakti kaudu, sealhulgas nahk-nahakontakti teel, aga ka oraalseksi kaudu. Nakatumine

võib toimuda ka vertikaalse ülekande teel emalt lapsele sünnituse käigus ja ka autoinokulatsiooni

kaudu ehk iseenda nakatamine, nt käte abil. Kondüloomid esinevad sagedamini noortel

täiskasvanutel vanuses 15–30 aastat. Tegu on healoomulise kasvajaga, mis on enamasti kosmeetiline

probleem ning võib avaldada ka teatud psühhosotsiaalset mõju, nagu näiteks häbitunne, stress,

elukvaliteedi langus. (3)

Lisaks võib HPV põhjustada haruldast, kuid kliiniliselt olulist hingamisteede papillomatoosi. See

haigus on seotud HPV 6 ja 11 tüüpidega ning võib põhjustada korduvaid papilloomide teket

hingamisteedes (enamasti kõri piirkonnas). Haigusel on kaks peamist vormi - täiskasvanute ja

juveniilne ehk laste vorm. Lapsed saavad nakkuse emalt sünnituse käigus. Täiskasvanute vormi

puhul kirjeldatakse ennekõike orogenitaalset ülekannet, näiteks oraalseksi korral. Haiguse tagajärjeks

võivad olla kergemad sümptomid nagu näiteks hääle muutused, köha, aga ka hingamisraskused ning

raske kuluga juhtudel ka eluohtlik hingamisteede obstruktsioon. (4).

Kõrge riskiga HPV tüübid, eelkõige HPV 16 ja 18, on seotud mitmete pahaloomuliste kasvajatega

(1,5)

Emakakaelavähk on üks olulisemaid HPV-ga seotud pahaloomulisi haigusi. Ligikaudu 95%

emakakaelavähkidest on seotud HPV infektsiooniga ning umbes 70% neist on põhjustatud just HPV

16 ja 18 tüüpidest (5) Eestis haigestub aastas keskmiselt umbes 120 naist ehk ligi 18 juhtu 100 000

naise kohta. Eesti paikneb Euroopa Liidus emakakaelavähi haigestumuse poolest kahjuks esimeses

kolmandikus. Meil diagnoositakse emakakaelavähki enam kui Põhjamaades ja Lääne-Euroopas.

Põhjuseid on kaks: sõeluuringu osalus on madal, naised ei jõua regulaarselt kontrolli, HPV

vaktsineerimise hõlmatus ei ole piisav. (6)

Emakakaelavähi tekke risk suureneb eelkõige püsiva kõrge riski HPV nakkuse korral – üksik

kokkupuude ei pruugi olla piisav, kuid krooniline infektsioon loob vähi arenguks soodsad tingimused.

Anastassia Butorina Onkoloogia arst-resident

Riskifaktoriteks on varane seksuaalelu algus, arvukad seksuaalpartnerid, immuunpuudulikkus ning ka

suitsetamine, mis halvendab limaskesta kaitsevõimet ja soodustab rakumuutusi. (7,8)

Varases staadiumis emakakaelavähk on sageli sümptomiteta, mille tõttu võib haigus pikaks ajaks

jääda märkamatuks. Seetõttu avastatakse osa juhtudest alles siis, kui haigus on juba kaugele

arenenud. Esimeste nähtude hulka kuuluvad vaheveritsused, veritsus vahekorra ajal, suurenenud

voolus – sageli ebameeldiva lõhnaga – ning valu vaagnapiirkonnas. Need sümptomid ei ole

spetsiifilised, mistõttu naised ei pruugi neid kohe ohumärgiks pidada. Just selles peitubki

sõeluuringute väärtus. Ellujäämus sõltub otseselt haiguse avastamishetkest. Kui vähk diagnoositakse

algstaadiumis, on 5 aasta elulemus ligi 90%, st ligi 90% emakakaelavähi diagnoosi saanutest on 5

aasta pärast elus. Kui haigus on kaugelearenenud staadiumis, langeb 5 aasta elulemus 20%-le. (9)

Vulva- ja tupevähk on märksa harvemad, kuid siiski olulised HPV-ga seotud kasvajad.

Ligikaudu 70% vulva-ja tupevähkidest on seotud HPV infektsiooniga. (5)

Sümptomid võivad olla tagasihoidlikud: sügelus, kipitus, valulikkus, valu vahekorra ajal, veritsus või

nähtavad nahamuutused häbeme piirkonnas. Kuna need sümptomid võivad sarnaneda põletiku või

nahahaigusega, võib õige diagnoos viivida.

Anaalvähk on HPV-ga seotud vähkidest kiiresti kasvav diagnoos – viimase 20 aasta jooksul on

esinemissagedus Eestis oluliselt tõusnud, naistel keskmiselt kuni 4% aastas. (6) Kuni 90%

analvähkidest on seotud HPV-ga, enamasti tüvedega 16 ja 18. (5) Varases staadiumis on sageli

assümptomaatiline, hiljem võib esineda vereeritus või valu päraku piirkonnas, sügelus, turse või

tükitunne, valu roojamisel, täiskõhutunne või võõrkeha tunne pärasooles

Kuni 70% kõikidest diagnoositud suuneeluvähkidest on seotud HPV infektsiooniga (kõige sagedamini

HPV tüüp 16). Suuneeluvähk on maailmas kasvav trend, eriti arenenud riikides. (5) Eestis on

haigestumuse kasv umbes 5% aastas, sh naistel kuni 10% aastas. (6)

Lisaks on HPV-ga on seotud umbes 50% peenisevähkidest.(5)

Kuidas HPV infektsioon põhjustab vähki?

HPV infektsioon ei põhjusta vähki kohe, vaid see on aeglane, mitmeastmeline protsess, mis võib

kesta aastakümneid. Nakatumine toimub enamasti seksuaalse kontakti käigus naha või limaskestade

kaudu, kui viirus siseneb väikeste mikrokahjustuste kaudu epiteeli alumisse kihti. HPV on nii levinud,

et hinnanguliselt nakatub elu jooksul vähemalt korra enamik seksuaalselt aktiivseid inimesi – see on

osa inimese seksuaalkäitumise bioloogilisest normaalsusest. (1, 7, 8)

Pärast nakatumist on immuunsüsteemil võtmeroll. Umbes 90% HPV infektsioonidest taandub

iseeneslikult 1–2 aasta jooksul ning inimene ei pruugi isegi teada, et ta oli nakatunud. Osa

infektsioone siiski ei kao, vaid muutub püsivaks. Just püsiv HPV infektsioon, eriti kõrge riskiga

tüüpidega nagu HPV 16 ja 18, on peamine eeltingimus vähi arenguks. (1, 7, 8)

HPV püsimajäämist mõjutavad mitmed tegurid. Kõige olulisem on viiruse tüüp – kõrge riskiga HPV

tüübid (eriti HPV 16 ja 18) on kõige tihedamalt seotud püsiva infektsiooni ja vähi tekkega. Samuti

mängib keskset rolli immuunsüsteemi seisund: nõrgenenud immuunsusega patsientidel (nt

HIV-infektsioon või immunosupressioon) on suurem risk, et viirus jääb püsima (10).

Olulised on ka elustiiliga seotud tegurid. Suitsetamine on järjekindlalt seotud HPV püsimise ja

emakakaelavähi riskiga. Samuti suurendab korduv kokkupuude viirusega (nt mitu seksuaalpartnerit)

püsiva infektsiooni tõenäosust (10).

Viimastel aastatel on esile tõusnud ka tupe mikrobioomi roll – mikrobioomi tasakaalu muutused võivad

mõjutada lokaalset immuunvastust ja soodustada HPV püsimist (11). Lisaks võivad rolli mängida

geneetilised tegurid, mis mõjutavad peremeesorganismi immuunvastust HPV vastu (10).

Samuti võivad HPV püsimist soodustada kaasuvad sugulisel teel levivad infektsioonid ja krooniline

põletik, mis võivad häirida viiruse elimineerimist organismist (10).

Püsiva infektsiooni korral hakkab viirus mõjutama rakkude normaalset jagunemist. Tekivad

järkjärgulised rakulised muutused ehk düsplaasia, mis viivad vähieelsete muutusteni. (7,8)

Kui viirus püsib rakkudes pikalt, võib HPV DNA integreeruda inimese raku genoomi. See on

pöördeline hetk haiguse kulus, sest raku kasvukontroll häirub ning rakud hakkavad jagunema

kontrollimatult. Selle tulemusel võib areneda invasiivne vähk. (7,8)

Oluline on mõista, et ainult väga väike osa HPV nakkustest – umbes alla 1% – jõuab lõpuks vähini.

(7,8) Samas on HPV nii levinud, et ka see väike osakaal tähendab rahvastiku tasandil olulist

haiguskoormust.

Kogu protsess alates esmasest nakatumisest kuni vähini on aeglane ning kestab sageli 10–30 aastat.

(7,8)

See pikk ajaperiood on samal ajal nii risk kui ka võimalus. Risk, sest muutused toimuvad vaikselt ja

ilma sümptomiteta. Võimalus, sest meil on aastatepikkune aken, et haigus varakult avastada või selle

areng täielikult ära hoida.

HPV vaktsiin toimibki selles kõige varasemas etapis – see hoiab ära nakkuse tekke ja katkestab kogu

edasise protsessi enne, kui rakulised muutused üldse alata saavad, ja emakakaelavähk saab

areneda. Koos regulaarse sõeluuringuga annab see võimaluse ennetada HPV-ga seotud

emakakaelavähki juba palju enne selle tekkimist.

Olukord Eestis

Eestis on HPV-ga seotud haiguste koormus endiselt oluline rahvatervise probleem. Tervise Arengu

Instituudi andmetel moodustavad HPV-ga seotud vähid märkimisväärse osa pahaloomulistest

kasvajatest. HPV infektsioon põhjustab Eestis hinnanguliselt üle 200 vähidiagnoosi aastas. HPV-ga

seotud vähkide esinemissagedus on mitmes paikmes püsinud või kasvanud ning eriti märgatav on

suu- ja pärakuvähi juhtude tõus. (6) Samal ajal on nende haiguste ravi- ja tervishoiukulu

hinnanguliselt umbes 6,8 miljonit eurot aastas, millest suurem osa moodustab vähiravi. (12) Kuna

ligikaudu 95% emakakaelavähi juhtudest on seotud HPV-ga, peetakse emakakaelavähki suurel

määral ennetatavaks haiguseks vaktsineerimise ja sõeluuringu abil.

Ennetamine

HPV-vastaste vaktsiinide väljaarendamine on üks olulisemaid saavutusi vähiennetuse ajaloos. Need

on esimesed vaktsiinid, mis loodi spetsiaalselt vähi ennetamiseks. HPV-ga seotud emakakaelavähi

ennetuses on kõige tõhusam meede vaktsineerimine. HPV vaktsiinid sisaldavad viirusesarnaseid

osakesi (VLP), mis ei sisalda viiruse geneetilist materjali ega põhjusta nakkust, kuid kutsuvad esile

tugeva immuunvastuse ja antikehade teket. Kui vaktsineeritud inimene puutub hiljem viirusega kokku,

takistavad antikehad viiruse sisenemist rakkudesse ja seeläbi nakkuse teket. (13)

Praegu kasutusel olevad vaktsiinid kaitsevad kahe, nelja või üheksa HPV tüübi vastu. Kõik need

kaitsevad HPV 16 ja 18 vastu, mis põhjustavad ligikaudu 70% emakakaelavähkidest. Neljavalentne

vaktsiin kaitseb lisaks HPV 6 ja 11 vastu, mis põhjustavad suure osa kondüloomidest.

Üheksavalentne vaktsiin lisab kaitse veel HPV tüüpide 31, 33, 45, 52 ja 58 vastu, suurendades

kaitstust veelgi ning võimaldades ennetada kuni 90% emakakaelavähi juhtudest (13).

Vaktsiini tõhusus

Vaktsineerimise tõhusust on kinnitanud suured rahvastikupõhised uuringud. Näiteks Rootsis ja

Inglismaal on täheldatud kuni 90% vähenemist emakakaelavähi esinemissageduses noortel

vaktsineeritud naistel (14,15). Austraalias on genitaalkondüloomide esinemissagedus vähenenud kuni

80% pärast rahvuslikku vaktsineerimisprogrammi (16). HPV vaktsiinide pakutav kaitse on pikaajaline.

Rootsis läbi viidud üleriigilises kohortuuringus, kus vaktsineeritud inimesi jälgiti kuni 18 aasta jooksul,

püsis invasiivse emakakaelavähi risk märkimisväärselt madalam ka pikaajalises jälgimises ning kaitse

ei vähenenud aja jooksul sõltumata vaktsineerimise vanusest (17).

Vaktsiini ohutus

HPV vaktsiini ohutust on uuritud väga ulatuslikult ning seda jälgivad WHO (world Health

Organization), Euroopa Ravimiamet ja CDC (Centers for Disease Control and Prevention). Suured

uuringud ei ole leidnud seoseid vaktsineerimise ja viljatuse vahel. Samuti ei ole leitud seoseid

autoimmuunhaiguste, sealhulgas hulgiskleroosi ja HPV vaktsiini vahel, isegi miljonite inimestega

tehtud analüüsides. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on kerged ja mööduvad, nagu süstekoha valu

ja kerge palavik. (13)

Vaktsineerimine Eestis

Eestis kuulub HPV vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavasse ning seda pakutakse tasuta

12–18-aastastele tüdrukutele ja poistele. Vaktsineerimine toimub kooli kaudu, kuid hõlmatus ei ole

veel piisav – Tervise infosüsteemi andmetel oli 2024. aasta keskmine hõlmatus HPV vaktsiini ühe

doosiga 14-aastaste seas oli 54%, kusjuures tüdrukute hõlmatus ulatus 63%-ni ja poiste hõlmatus oli

46%. See tähendab, et suur osa noortest jääb endiselt kaitseta, kuigi vaktsiin on kättesaadav ja

tasuta.

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused:

HPV-vaktsiin on soovitatud varem vaktsineerimata / osaliselt vaktsineeritud kuni 26-aastastele

meestele ja naistele. > 26-aastastele on vaktsiin soovitatud individuaalse riskihinnangu alusel.

Vaktsineerimisskeemid:

● kuni 18-aastastele (k.a) – üks doos

● 19-aastastele ja vanematele – kaks doosi intervalliga kuus kuud

● immuunpuudulikele – kolm doosi

Vaktsineerimine täiskasvanueas

Vaktsineerimist peetakse kõige tõhusamaks enne seksuaalelu algust, sellest tulenevalt on Eestis

kehtiva tasuta immuniseerimise sihtrühm 12–18 aasta vanused noored.

Vaktsineerida saavad ka vanemad inimesed. Täiskasvanute vaktsineerimise kohta on tehtud mitmeid

randomiseeritud kliinilisi uuringuid, mis on näidanud, et HPV vaktsineerimine on ka täiskasvanueas

ohutu ning kutsub esile tugeva immuunvastuse. Üks olulisemaid uuringuid on FUTURE III uuring,

milles hinnati neljavalentse HPV vaktsiini efektiivsust, immunogeensust ja ohutust 27–45-aastastel

naistel ja meestel. Uuring näitas, et vaktsiin pakkus kaitset vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpidega

seotud püsiva infektsiooni ja haigusjuhtude vastu inimestel, kes ei olnud nende tüüpidega eelnevalt

nakatunud (18).

Samas on täiskasvanueas vaktsineerimise mõju vähi ennetamisele vähem selge kui noorukite puhul

ning ekspertidel ei ole selles küsimuses täielikku üksmeelt. Suuremat kasu võivad vaktsineerimisest

saada teatud riskirühmad, näiteks immuunpuudulikkusega patsiendid (sh HIV-positiivsed), MSM-id

(men who have sex with men) ja transsoolised inimesed. Seetõttu on hilisemas eas HPV vastu

vaktsineerimine eelkõige patsiendipõhine otsus ning vaktsineerimist soovitatakse individuaalseid riske

hinnates.

CDC andmetel HPV-vaktsiini ei soovitata manustada raseduse ajal, seepärast tuleks

vaktsineerimisega oodata kuni sünnituseni. Kui naine saab teada, et on rase pärast vaktsiinikuuri

alustamist, ei ole otsest põhjust muretsemiseks, kuid järgmised doosid tuleks edasi lükata

sünnitusjärgsesse aega. Kuigi HPV-vaktsiini ei ole seostatud kahjuliku mõjuga rasedusele ega lootele,

ei ole seda rasedatel kliinilistes uuringutes eraldi uuritud. Samuti märgib CDC, et HPV-vaktsiini võib

manustada ka rinnaga toitvale inimesele

Oluline on teada, et alates augustist 2025 saavad HPV vastu vaktsineerida täiskasvanud alates 19.

eluaastast ka valitud apteekides üle Eesti.

Sõeluuring

HPV-ga seotud haiguste ennetuses on lisaks vaktsineerimisele väga oluline roll sõeluuringutel. Kuna

emakakaelavähk areneb aeglaselt ja võib pikka aega kulgeda ilma sümptomiteta, võimaldab

regulaarne kontroll avastada vähieelsed muutused juba varases staadiumis, enne kui need muutuvad

pahaloomuliseks kasvajaks. Varakult avastatud muutused on hästi ravitavad ning sellega on võimalik

ennetada vähi teket. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse Eestis regulaarselt 30–65-aastaseid

naisi iga viie aasta järel ning uuring on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naistele .

Sõeluuringu aluseks on HPV-põhine testimine – see tähendab, et esmalt uuritakse kõrge riskiga HPV

olemasolu ning vajadusel tehakse lisauuringud . Proovi võetakse emakakaelalt tervishoiuasutuses,

kuid Eestis on võimalik teha ka HPV kodutest, mis muudab osalemise veelgi lihtsamaks. Oluline on

rõhutada, et sõeluuring ei asenda vaktsineerimist ega vastupidi – need kaks täiendavad teineteist.

Vaktsiin aitab ennetada HPV nakkust, sõeluuring aitab avastada juba tekkinud muutusi. Koos

kasutades annavad need parima võimaluse vähendada emakakaelavähi haigestumust ja suremust.

Kokkuvõttes on HPV väga levinud viirus, mis põhjustab nii healoomulisi haigusi kui ka mitmeid

pahaloomulisi kasvajaid. Enamik nakkusi taandub ise, kuid püsiv infektsioon võib viia raskete

haigusteni. HPV vaktsiin on ohutu, tõhus ja üks olulisemaid vähiennetuse meetmeid tänapäeva

meditsiinis, võimaldades ennetada kuni 90% emakakaelavähi juhtudest.

Kasutatud kirjandus:

1. World Health Organization. Human papillomavirus (HPV) and cervical cancer. Geneva: WHO;

2023.

2. Centers for Disease Control and Prevention. Genital HPV infection – fact sheet. Atlanta: CDC;

2023.

3. Centers for Disease Control and Prevention. Human papillomavirus (HPV) infection – STI

treatment guidelines. Atlanta: CDC; 2021.

4. Khayargoli P, Niyibizi J, Mayrand MH, et al. Human papillomavirus transmission and

persistence in pregnant women and neonates. JAMA Pediatr. 2023;177(7):684–692.

5. Meng X, Yang B, Yin H, et al. Global burden and incidence trends in cancers associated with

human papillomavirus infection: a population-based systematic study. Pathogens.

2025;14(9):880.

6. Tervise Arengu Instituut. Cancer in Estonia: incidence 2022, survival 2018–2022 and

HPV-related cancers 1998–2022. Tallinn: TAI; 2025.

7. Doorbar J, Egawa N, Griffin H, et al. Human papillomavirus molecular biology and disease

association. Rev Med Virol. 2015;25(S1):2–23.

8. Schiffman M, Doorbar J, Wentzensen N, et al. Carcinogenic human papillomavirus infection.

Nat Rev Dis Primers. 2016;2:16086.

9. National Cancer Institute. Cervical cancer prognosis and survival rates [Internet]. Bethesda

(MD): National Cancer Institute; 2023 [cited 2026 May 12]. Available from:

https://www.cancer.gov/types/cervical/survival

10. Pruski D, Millert-Kalińska S, Wszołek K, et al. Analysis of molecular markers of HPV infection

persistence: a narrative review. Cancers (Basel). 2026;18(6):981.

11. Mitra A, MacIntyre DA, Marchesi JR, et al. The vaginal microbiota, HPV infection and cervical

intraepithelial neoplasia. Microbiome. 2016;4:58.

12. Terviseamet. Eestis haigestub igal aastal HPV-põhjustatud vähki enam kui 300 inimest

[Internet]. Tallinn: Terviseamet; 2024.

13. Markowitz LE, Schiller JT. Human papillomavirus vaccines. J Infect Dis. 2021;224(Suppl

2):S367–S378.

14. Falcaro M, Soldan K, Ndlela B, et al. Effect of the HPV vaccination programme on incidence

of cervical cancer and grade 3 cervical intraepithelial neoplasia in England: population-based

observational study. BMJ. 2024.

15. Lei J, Ploner A, Elfström KM, et al. HPV vaccination and the risk of invasive cervical cancer. N

Engl J Med. 2020;383(14):1340–1348. doi:10.1056/NEJMoa1917338.

16. Ali H, Donovan B, Wand H, et al. Genital warts in young Australians five years into national

human papillomavirus vaccination programme: national surveillance data. BMJ.

2013;346:f2032. doi:10.1136/bmj.f2032.

17. Wu S, Deng Y, Lepp T, et al. Extended follow-up of invasive cervical cancer risk after

quadrivalent HPV vaccination: nationwide, register based study. BMJ. 2026;392:e087326.

doi:10.1136/bmj-2025-087326.

18. Maldonado I, Plata M, Gonzalez M, et al. Effectiveness, immunogenicity, and safety of the

quadrivalent HPV vaccine in women and men aged 27–45 years. Hum Vaccin Immunother.

2022;18(5):2078626. doi:10.1080/21645515.2022.2078626.

MSD algatatud EE-NON-00671 05/2026 Kontakt: Merck Sharp & Dohme OÜ, A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, Eesti, tel +372 614 4200, [email protected].

Anastassia Butorina Onkoloogia arst-resident

Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477

Teie: 21.05.2026 e-postiga

Meie: 25.05.2026 nr JV-3/1131-36

Vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania muudatuste kooskõlastamise otsus

(HPV, inimese papilloomiviirus)

Austatud Kadri Tust

Ravimiamet kooskõlastas 29.12.2020 otsusega nr IN-6-2/4370-2 vaktsineerimise

edendamisele suunatud kampaania, mida on hilisemate otsustega korduvalt täiendatud ja

pikendatud.

Merck Sharp & Dohme OÜ esitas 21.05.2026 taotluse kampaania täiendamiseks artikliga

„HPV: levinud viirus, mis võib põhjustada vähki - kuidas end kaitsta?“ (lisa). Artikkel on

mõeldud avaldamiseks kolmandate osapoolte veebilehtedel (nt Benu blogis). Artikkel on

algatatud MSD poolt ning selle on kirjutanud onkoloogia arst-resident Anastassia Butorina.

HPV-vastane vaktsineerimine on riiklikus vaktsineerimiskavas, analüüs epidemioloogiliste

andmete, vaktsiini efektiivsuse ja kõrvaltoimete osas on Eesti riigi poolt teostatud.

Negatiivseid mõjusid ei ole ette näha.

Ravimiamet kaalus esitatud andmete põhjal kampaania põhjendatust, s.h kampaania

avalikustamisega taotletavaid eesmärke, teabe avalikustamise viisi ja ulatust,

vaktsineerimisega välditava haiguse iseloomu ja vaktsineerimisest saadavat kasu ning leidis,

et vaktsineerimise edendamise kampaania muudatus on taotluses märgitud ulatuses vajalik ja

põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt ravimiseaduse § 84 lõikest 10 kooskõlastab

Ravimiamet kampaania materjalina käesoleva otsuse lisaks oleva artikli.

Kampaania muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada Ravimiametiga.

Kampaania nõuetekohaseks avalikustamiseks on vajalik Terviseameti kooskõlastus.

Vaide käesolevale otsusele saab esitada Ravimiametile 30 päeva jooksul arvates otsuse

teatavakstegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui otsuse

saaja soovib otsust vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse

Merck Sharp & Dohme OÜ

A. H. Tammsaare 47

11316 TALLINN

[email protected]

2 (2)

seadustiku § 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse otsuse peale Tartu Halduskohtule 30

päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleni Mäe

Õigusosakonna õigusnõunik

Lisa: Educational_article_HPV_awareness_Butorina_2026 (1).pdf