Tere

Tutvusime AS Eesti Raudtee saadetud infoga.

Tallinna planeeringute registri detailplaneeringu lisade all on muuhulgas helirõhutasemete mõõtmised (Akukon Eesti OÜ, 28.01.2026, töö nr 231609-M01-31296-A), mis tehti 24h. Eeltoodus on välja toodud järgnev: „Salvestatud andmete järelkuulamise teel tuvastati, et mõõtmispunkti peamiseks müraallikaks oli liiklusmüra – sõidukid, trammid, aga tuvastati ka üks rong või vedur. Tööstusmüra allikaid ei eristunud. Tipud on põhjustatud valdavalt trammide möödumisest ja peatusesse saabumisest ning lahkumisest.“. Kas teostatud mõõtmistes sisalduvad ka kaubarongid, ei selgu. Mõõtmistest võiks selguda, millised tulemused on kaubarongide põhjustatud.  Infoks, et mõõtmistulemustes nähtavad liiklusmüra maksimaalsed helirõhutasemed ületavad korduvalt KeM määruses nr 71 toodud maksimaalseid helirõhutasemeid nii päeval kui ka öösel ning mõõdetud helirõhutasemeid ei ole võimalik KeM määruse nr 71 lisa1-ga kõrvutada, kuna ei ole teada, kas tegemist on hinnatud müratasemetega.

Kokkuvõttes-täiendavate mõõtmiste teostamine ei ole vajalik, kui teostatud mõõtmistest selguvad kaubarongide tekitatavad müratasemed. Teostatud mõõtmisaruannet võiks täiendada selliselt, et selguks, milline konkreetne müraallikas valjemaid helisid tekitab. Lisaks ei ole mõõtmisaruandest selgelt aru saada, millised on hinnatud müratasemed. 

Kuna alal ületatakse müra normtasemeid, siis tuleb müratundlike hoonetega alade kavandamisel rakendada müra leevendavaid meetmeid ning hinnata nende efektiivsust.

Lugupidamisega

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

+372 5196 6484

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Vastavalt telefoni vestlusele saadan Eesti Raudteest saadud info.

Esialgi ei soovi teilt midagi muud, kui hinnangut, kas täiendava uuringu nõudmine võiks olla asjakohane. Meile tundub, et see ebaproportsionaalne.

Head

Tere Oliver

Kopli poolsaare suund:

Sellega on nii, et sanktsioonide kehtestamisega sai otsa ka Kopli poolsaare suunaline kaubavedu. Sinna liikus varasemalt vanametalli ja masuuti (BLRT, Dekoil). Paljassaare suunale pole aga aastaid midagi veetud.

Tehnoloogilises vaates töötas jaam selliselt, et Kopli jaama saabunud rong tükeldati vagunigruppideks vastavalt vastuvõtu terminali laadimisvõimekusele (mitu vagunit nad suudavad korraga ette võtta). Ja teistpidi veeti need siis erateedelt jaama välja samamoodi gruppidena mis hiljem pandi rongiks kokku. Toimetati pigem päevasel ajal. Nähtavas tulevikus sinna mingit kaubavedu liikumas ei ole.

Paldiski suunaline kaubavedu:

Paldiski kaubarongid sõidavad läbi Kopli jaama. Eelmise aasta statistika ütleb, et 457 rongi, ehk natuke rohkem, kui rong/öp. Alati öösiti, sest päeval on sel liinil tihe reisirongiliiklus. Mahu suurenemist nähtavas tulevikus ei ole, ehk jääb samaks. Mõned hooldusveeremi liikumised ka aga see on pigem marginaalne mõju.

Kuna ööga on vaja teha ära edasi-tagasi sõit ja sinna sisse jäävad terminalis tehtavad operatsioonid, siis reeglina liigub kaubarong Paldiskisse kohe peale viimast graafikujärgset reisirongi, s.o vahemikus ca 23-24 ja tagasi peab jõudma enne esimese reisirongi väljumist st sõidetakse 2-3 paiku.

Perspektiiv, mida silmas pidada

Aktuaalne on reisirongi liikluse perspektiiv Kopli poolsaare ja Paljassaare suunal. On need siis tänased Stadlerid või kohe saabuvad Skodad või mingid kergemad akutrammid (Elron on siin erinevaid variante vist juba ka kaardistanud). Ma kirjutaks selle mõttekäigu reisirongide osas sisse. Ja kuigi nad hetkel seal ei liigu, siis neid saab ju mõõta ka mujal. Põhja-Tallinn perspektiivplaanides on sellised kavad vist sees. Ega neil muud varianti, kui läbi Kopli jaama sõita seal ei ole.