Käskkiri

Töövõtulepingu lisa 1

AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJU TÖÖTUNA ARVELOLIJATE TÖÖTURUKÄITUMISELE JA

MAJANDUSLIKULE TOIMETULEKULE

Tellitava uurimisprojekti tehniline kirjeldus

Uurimisprojekti tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)

Ahti Kuningas, kantsler, [email protected], tel. 625 6468

Projektikonkursi kontaktisikud (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)

Jim Tilk, nõunik, [email protected], tel. 5913 7856

Alusuuringu andmed

Uuringu pealkiri

Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule

Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui

asjakohane)

2023. a valmis Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa) ja Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju-

uuringute keskuse ehk CITIS-e koostöös uuring ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal.

Uuring annab ülevaate registreeritud töötute ajutisest töötamisest perioodil 01.09.2020-31.08.2022

ning ajutist tööd teinud töötute karakteristikutest võrdluses teiste registreeritud töötutega. Täiendavalt

töötas CITIS välja mudelid, mis analüüsivad ajutise töötamise mõju hõivesse liikumisele ja palgale.

Tellitava uuringu puhul on tegemist eelneva ajutise töötamise uuringu jätkuprojektiga. Teema on

uudne, kuivõrd varem ei ole Eestis uuritud, kas nn tööampsud täidavad neile pandud eesmärke,

rääkimata ettepanekute tegemisest olemasoleva regulatsiooni täiustamiseks. Uuringu läbiviimise osas

on suur avalik huvi, kuivõrd uuringu tulemustest on kasu lisaks tellijale ka paljudele teistele

sihtgruppidele. Uuringu tulemusena saavad tööandjad teavet mis võimaldab neil tulevikus paremini

kaasata ajutist tööjõudu. Eesti Töötukassa, sotsiaalteadlased ja laiemalt kogu Eesti ühiskond saab

uuringust teavet, kuidas mõjutab töötuse ajal ajutise töötamise võimaldamine hõivesse jõudmist.

Uuringule toetudes on edaspidi võimalik läbi viia täiendavaid akadeemilisi uuringuid. Tööturul

aktiivsed ning mitteaktiivsed inimesed saavad uuringu tulemusi analüüsides paremini hinnata ja

vajadusel teadlikult suunata enda tööturukäitumist. Täpsemalt on võimalik avaliku huvi kohta lugeda

tehnilise kirjelduse alapeatükist „Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda

tegevuse läbiviimiseks“.

Uuringu seotus A. ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste

teemadega .

Uuring on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta tööplaanis.

Probleemi või olukorra kirjeldus

Statistikaameti andmetel1 elas 2020. a veidi alla poole (43%) töötutest suhtelises vaesuses ja 11,1%

absoluutses vaesuses. Samas elas püsiva töökohaga inimestest suhtelises vaesuses 10% ja absoluutses

vaesuses 1,6%. Olemasolevad töötushüvitised ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut

tööotsimise ajal, töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus ja töötutoetus on liiga madalad, et hoida

inimesi vaesusesse sattumast. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis töötushüvitiste

asendusmäärad madalad. 20. mai 2020. a tegi Euroopa Komisjon Eestile riigipõhise soovituse tõsta

töötushüvitiste saajate sotsiaalset kaitset2.

1 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja- ebaverdsus/LES02 (vaadatud 27.07.2023). 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1591720698631&uri=CELEX%3A52020DC0506 (vaadatud 27.07.2023).

Töövõtulepingu lisa 1 Septembrist 2020.a jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse3 muudatusega loodi töötuna

registreeritud inimestele võimalus põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd (ehk tööampse) ilma,

et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Enne seda töötuna arvelolek lõpetati, kui töötu sai

tööle kasvõi mõneks tunniks, sõltumata tema töötamise koormusest ja saadavast töötasust.

Ajutise töötamise regulatsiooni peamised eesmärgid:

1. parandada töötute sotsiaalset kaitset;

2. kiirendada töötute hõivesse liikumist;

3. muuta ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal paindlikumaks.

Ajutise töötamise võimaldamisega ei muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab

ennast registreerida inimene, kes ei tööta.

Mida pikemalt inimene tööturult eemal viibib, seda nõrgem on tema side tööturuga, vähenevad

oskused ning tööharjumus. Selline olukord võib pikendada töötuse kestust ja kokkuvõttes suurendada

töötust, sealhulgas pikaajalist töötust4. Ajutine töötamine võimaldab töö otsijatel uue põhitöö

leidmiseni olla erialaselt aktiivne ning hoida seeläbi tugevamat sidet tööturuga.

Väikeste tööotste tegemine muudeti lihtsamaks ja riskivabamaks. Seda eeldusel, et inimene

töötukassaga oma töö kestuse ja mahu eelnevalt läbi räägib. Selleks, et vähendada hõivest töötusesse

liikumist ning suurendada töötusest täishõivesse liikumist, on piiratud lubatud töise tulu saamise aeg

ja suurus.

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal on lubatud järgmistel tööturuteenuste ja -toetuste seaduses

toodud tingimustel:

 töösuhe kestvusega kuni kaheksa päeva;

 lubatud töötamise päevade arv kuus on kaheksa (ühe kuu kohta võib sõlmida nt ühe

kaheksapäevase lepingu või ka nt kaheksa ühepäevast lepingut);

 töötamise liik: tööleping, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud

võlaõiguslik leping või avalikus teenistuses olek;

 makstav brutotasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada

40% käesoleva aasta töötasu alammäärast;

 ajutist tööd võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul5.

Uurimisülesanded või küsimused

Tellitav rakendusuring täiendab töötukassa ning CITIS-e koostöös valminud uuringut. Uuringu

eesmärk on teada saada, milline on tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ning analüüsida, kas

meetme (tööturuteenuste ja -toetuste seadus ehk TTTS § 42) mõju töötute tööturukäitumisele on

kooskõlas ajutise töötamise regulatsiooni eelnõu seletuskirjas püstitatud hüpoteesidega. Uuringu

tulemusena ilmneb, kas ajutise töötamise võimaldamine on omanud ootuspärast ning positiivset mõju

töötute sotsiaalkaitsele, tööhõivesse liikumisele ning tööhõives püsimisele. Pakkujal tuleb

analüüsida meetme (TTTS § 42) mõjusid ja tulemuslikkust perioodil 1. september 2020 kuni 31.

august 2022 ning esitada ettepanekud meetme tõhustamiseks. Uuring peab tegema ettepanekuid

meetme tulemuslikkuse tõstmiseks sünteesides omavahel töötukassa ja CITIS-e uuringust saadud

teadmist pakkuja enda hangitava teadmisega. Uuring peab sisaldama viiteid akadeemilistele

allikatele. Kui ajutise töötamise regulatsiooni püstitatud eesmärke ei ole saavutatud, siis tuleb

uuringus välja tuua, kas see võib tuleneda vigadest poliitika kujundamisel (regulatsiooni puudused)

või selle rakendamisest, ning teha ettepanekud ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks.

Uuringu sihtrühmaks on inimesed, kes on töötuna arveloleku ajal TTTS § 42 mõistes ajutiselt

töötanud. Võrdlusgrupiks on inimesed, kes ei ole töötuna arveloleku ajal TTTS § 42 mõistes ajutiselt

töötanud.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/10807200004 (vaadatud 27.07.2023). 4 Võrk, A.,Paulus, A. (2006). Eesti sotsiaaltoetuste ja maksude mõju inimeste tööjõupakkumise stiimulitele.

Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 Igast ajutisest töötamisest vaadatakse tagasi 24 kuud, kuid mitte kaugemale kui 1. september 2020. Loetakse

kokku kõik kuud, kus on arvelolek + ajutine töötamine.

Töövõtulepingu lisa 1 Pakkujal tuleb lähtudes oma visioonist esitada täiendavaid põhjendatud ettepanekuid ülevaates

esitatavate võimalike lõigete osas, mida Eesti Töötukassa ja CITIS-e uuring ja alltoodud loetelu

ei sisalda, kuid mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Tellija hinnangul peab

uuring vastama vähemalt alltoodud uurimisküsimustele. Lõplikud uurimisküsimused lepitakse kokku

Eesti Töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga pärast lepingu sõlmimist.

Täpsemad uurimisülesanded on järgmised:

I uurimisülesanne: EESTI TÖÖTUKASSA JA CITIS-E UURINGUT TÄIENDAV UURING

NING KVALITATIIVANALÜÜS KOLME SIHTRÜHMAGA:

(1) AJUTIST TÖÖD TEINUD TÖÖTUD;

(2) VÕRDLUSGRUPIGA NING

(3) TÖÖANDJATEGA.

Eesti Töötukassa ja CITIS-e uuringu täiendamiseks tuleb pakkujal läbi viia küsitlus ja tagada sellele

vastamine piisavas määras, et saada asjakohaseid andmeid alltoodud uurimisküsimustele

vastamiseks. Sõltuvalt uurimisküsimusest võib olla vajalik täiendavalt analüüsida ka Eesti

Töötukassa ja/või Äriregistri registriandmeid.

Kvalitatiivanalüüsi teostamisel tuleb viia läbi poolstruktureeritud intervjuud, mis aitavad sügavamalt

mõista erinevate osapoolte kogemusi ning hinnata süsteemi kitsaskohti. Intervjueerida tuleb vähemalt

kolme sihtrühma: (1) tööampse teinud töötuid, kellest vähemalt 4 inimest on teinud tööampse sama

tööandja juures, kus enne töötuna arvelolekut töötati ning vähemalt 4 inimest, kes on teinud tööampsu,

aga pole selle eest tasu saanud; (2) võrdlusrühma (tööampse mitte teinud töötuid) ning (3) tööandjaid,

kellest vähemalt pooled on tööampse sihtrühmale pakkunud.

1. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal ajutiste töötamiste arv kuude lõikes kooskõlas

üldise lühiajalise töötamisega (VÕS lepingutega) tööturul?

2. Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse oma ettevõttes?

3. Kui palju on ajutiseks töötamiseks sõlmitud tasuta lepinguid (inimene tegi tööd, kuid tasu ei

saanud)? Kas tasuta lepingute alusel töötamine on levinum kindlates ameti valdkondades? Kuidas

jagunevad tasuta ajutiselt töötanud töötud maakondade, soo ja haridustaseme lõikes? Kas

esmakordsele tasuta ajutistele töötamisele järgneb ka tasuta ajutine töötamine teistes

valdkondades?

4. Milline on registreeritud töötute (edaspidi töötute) valmisolek ja huvi tööampse teha?

4.1. Milline on töötute teadlikkus tööampsude tegemise võimalusest ja töötuna arvel oleku ajal

töötamise tingimustest?

4.2. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teevad enam noorematesse vanuserühmadesse kuuluvad

naised, samuti enam kõrgharidusega inimesed. Millistel põhjustel tööampse ei tehta?

4.3. Uuringust nähtus, et pärast seadusemuudatust on töötuna arveloleku kestus pikenenud.

Milline oli töötuse perioodil sihtrühma üldine aktiivsus tööle kandideerimisel võrreldes

võrdlusgrupiga? Kas ja milline on ajutist tööd teinud registreeritud töötute motivatsioon tööd

leida võrreldes võrdlusgrupiga? Kas ja mil määral pärssis tööampsude tegemine sihtrühma

tööle kandideerimist?

5. Kuidas hindavad tööampse teinud töötud saadud kogemust ning sellega kaasnevat protsessi?

5.1. Mis motiveerib tööampse tegema? Millised on tööampsust saadavad hüved inimese jaoks?

5.2. Kuivõrd on tööampse teinud töötud olnud ise aktiivsed tööampsude otsimisel ning mil

määral on neid suunatud töötukassa kaudu?

5.3. Kas tööampse teinud töötud leidsid tööampsu lihtsalt/ soovitud aja jooksul/ eelistatud

valdkonnas?

5.4. Kas ja milliseid kitsaskohti protsessis esines?

5.5. Uuringust selgus, et ajutist tööd teinud töötutest 26% tegi tööampse sama tööandja juures,

kus töötati enne töötuna arveletulekut. Seejuures 11% töötasid nii enne töötuna arveletulekut

kui ka töötuse lõppemise järgselt sama tööandja juures, kus nad tegid ka tööampse. Millistel

põhjustel tehakse tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna registreerimist?

Töövõtulepingu lisa 1 Millistel põhjustel teevad töötud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna

arveletulekut töötati ning kuhu hiljem tagasi tööle naastakse?

5.6. Millistel põhjustel tehakse tööampse ilma selle eest tasu saamata?

6. Milline on tööandjate valmisolek ja huvi registreeritud töötutele tööampse pakkuda?

6.1. Milline on tööandjate teadlikkus töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimalusest?

6.2. Kas ja mil määral erineb tööampsude pakkumine registreeritud töötutele võrreldes

tööampsude tegijatega, kes ei ole töötuna registreeritud?

6.3. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimaldamine

leevendanud tööandjate jaoks tööjõupuudust?

6.4. Mis motiveerib tööandjaid töötutele tööampse pakkuma? Millised on töötutele tööampsude

pakkumisest saadavad hüved tööandja jaoks?

6.5. Kas ja mil määral kasutavad tööandjad töötutele tööampsude pakkumist saamaks kinnitust

inimese sobivusele püsivalt tööle värbamiseks?

6.6. Kas ja mil määral on tööampsude pakkumine soodustanud hilisemat töötaja värbamist?

6.7. Kas ja mil määral on tööandjad võimaldanud tööampsude tegemist varasemalt samas

ettevõttes töötanud registreeritud töötutele? Mis on selle vajaduse tinginud?

II Uurimisülesanne: AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJUDE JA TULEMUSLIKKUSE

HINDAMINE

Mõjude ja tulemuslikkuse analüüsimiseks tuleb omavahel sünteesida Eesti Töötukassa ja CITIS-e

uuringust saadud teadmist pakkuja poolt läbi viidud küsitlusest ja intervjuudest hangitud teadmisega,

mis üheskoos annavad informatsiooni alltoodud uurimisküsimustele vastamiseks. Samuti tuleb selle

uurimisülesande raames teha ettepanekuid meetme tõhustamiseks. Sõltuvalt uurimisküsimusest võib

olla vajalik täiendavalt analüüsida ka Eesti Töötukassa ja/või Äriregistri registriandmeid.

MÕJUD

1. Milline on töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise mõju tööturukäitumisele?

1.1. Kas ajutise töötamise võimaldamine võib olla põhjuseks, miks liigutakse hõivest töötusesse?

Võrrelda varasemat töötasu ja töötuse ajal saadud sissetulekut töötuskindlustushüvitisest,

töötutoetusest, töövõimetoetusest ja ajutisest töötamisest saadud tasu. Kui paljudel ajutise

töö tegijatel on töötuse perioodil saadud sissetulek suurem või sama võrreldes eelneva

töötasuga?

1.2. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud erinevate sotsiaalsete rühmade (nt noored,

vanemaealised, puudega, erinevas piirkonnas elavad inimesed, erinevate ametialadega

inimesed, erinevate haridustasemetega inimesed) tagasiliikumist tööle? Kas ja kuidas erineb

tööampse teinud töötute hõivesse liikumine ja hõives püsimine võrdlusgrupi omast?

1.3. Uuringust nähtus, et peale seadusemuudatust on arveloleku kestus pikenenud ning korduvalt

arvelolek ei ole oluliselt muutunud, mis on vastupidine tulem sellele, mis oli seaduse

muutmise eesmärgiks (kiirendada hõivesse liikumist ja vähendada korduvaid arveltulekuid)?

Kuivõrd on see tingitud majanduskeskkonnast ning kuivõrd töötuna arveloleku ajal ajutise

töötamise võimaldamisest?

2. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teinud töötute hulgas oli võrreldes võrdlusrühmaga

proportsionaalselt rohkem neid, kes said arveloleku ajal töötushüvitisi või -toetusi.

2.1. Mis võib olla põhjuseks, et hüvitise ja toetuseta registreeritud töötute hulgas on ajutist

töötamist kasutanud isikute osakaal väiksem võrreldes hüvitise ja toetuse saajatega?

2.2. Miks eelistavad ajutist töötamist töötuskindlustushüvitise saajate hulgas võrdlusgrupiga

võrreldes rohkem need, kellele on hüvitis määratud maksimumperioodiks ehk 360 päevaks?

3. Uuringust nähtus, et ajutiselt töötanute seas on võrreldes võrdlusgrupiga märkimisväärselt

rohkem palgatoetust saanuid, samas kui ajutist tööd teinud registreeritud töötute hulgas on

võrreldes võrdlusrühmaga rohkem inimesi, kes ei kuulu ühtegi riskirühma. Mis seda vastuolu

selgitab?

4. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud töötute vaesust või vaesusriski sattumist?

Töövõtulepingu lisa 1 Kas ja kui palju on ajutise töö eest saadud tasu mõjutanud töötute absoluutset ja suhtelist

vaesust, sh millises ulatuses mõju avaldub? Kas ajutine töötamine toob töötu välja vaesusest

töötuse perioodil?

TULEMUSLIKKUS

5. Kas ja mil määral mõjutab tööampsude tegemise aeg ja maht sihtrühma hõivesse liikumist?

5.1. 45,7%-l töötamisega seotud seisunditest on esimese tööampsu tegemise hetkeks töötuna

arvelolek kestnud neli ja enam kuud. Millistel põhjustel lükatakse esimese tööampsu

tegemist edasi?

5.2. Kõige enam tööampse tehakse töötuse perioodi teisel ja kolmandal kuul. Kas töötuse

perioodi alguses tööampse teinud registreeritud töötud on jõudnud kiiremini hõivesse

võrreldes töötuse perioodi hilisemas etapis tööampse teinud töötutega? Kas ja mil määral

mõjutab tööampsude tegemise aega töötuse perioodi jooksul sihtrühmale: (1) määratud TKH

periood, (2) määratud TKH suurus ja (3) TKH vähenemine 101. päevast? Miks on enim

ajutiselt töötatud teisel ja kolmandal arveloleku kuul?

6. Uuringus ilmnes vastuolu, et ajutist tööd mitte teinud inimesed liiguvad arvelt maha kiiremini

võrreldes tööampse teinud inimestega, samas on tööampsude tegemisel selgelt positiivne mõju

hõivesse liikumisele. Millest on vastuolu tingitud ning milline on lõplik hinnang meetme

tulemuslikkusele?

7. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad mõjutada töötajate motivatsiooni liikuda

hõivest töötusesse ja tagasiliikumist tööturule?

8. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad mõjutada tööandjate motivatsiooni

töötutele ajutise töötamise võimaldamisel (nt tööjõukulud, puudused regulatsioonis jne)?

Võimalusel tuua välja erisusi tegevusalade lõikes.

9. Uuringust ilmnes, et kõikidest kuu jooksul arvel olnud töötutest on vaadeldaval perioodil teinud

ajutist tööd kuus keskmiselt ligi 3%. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja

sobiv, et soodustada töötute hõivesse liikumist ja tööl püsimist? Kas ja milliseid tingimusi tuleks

muuta?

9.1. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja sobiv, et tõsta töötute sotsiaalset

kaitset ning hoidnud ära nende vaesusesse langemist?

9.2. Kuivõrd soodustavad ajutise töötamise tingimused koostoimes töötushüvitistega (lubatud

töötamise päevade arv kalendrikuus ja 24-kuulise ajavahemiku jooksul kokku ning tasu

piirangud) hõivesse jõudmist ning hõives püsimist?

Uurimisprojekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine

Uuringu tulemusel saavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa

teadmise selle kohta, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha ajutise töötamise põhimõtetes. Tulemusi

saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. Uuringu tulemusena saavad tööandjad teavet mis

võimaldab neil tulevikus paremini kaasata ajutist tööjõudu.. Eesti Töötukassa, sotsiaalteadlased ja

laiemalt kogu Eesti ühiskond saab uuringust teavet, kuidas mõjutab töötuse ajal ajutise töötamise

võimaldamine hõivesse jõudmist. Uuringule toetudes on edaspidi võimalik läbi viia täiendavaid

akadeemilisi uuringuid. Tööturul aktiivsed ning mitteaktiivsed inimesed saavad uuringu tulemusi

analüüsides paremini hinnata ja vajadusel teadlikult suunata enda tööturukäitumist.

Uurimisprojekti metodoloogia

Juhul kui taotleja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik

teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (edaspidi AKI), siis koostab taotluse AKI-

le taotleja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le tellija. Taotluse ajakavas peab arvestama

sellega, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub alates taotluse esitamisest vähemalt 30 päeva,

lisaküsimuste tekkimisel ka kauem.

Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde ajakavas arvestada

nimetatud lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga.

Arvestades eesmärki saada süvapilk meetme kasutamise, meetme puuduste ja selle arendamise

võimaluste kohta, tuleb pakkujal: (1) viia tööampse teinud töötute ja võrdlusrühma hulgas läbi

Töövõtulepingu lisa 1 küsitlus, (2) viia läbi intervjuud sihtrühmadega ning (3) vajadusel analüüsida Eesti Töötukassa ja/või

Äriregistri registriandmeid. Küsitluse peamiseks eesmärgiks on asendada Eesti Maksu-ja Tolliameti

registriandmeid ning koguda sihtrühma ning võrdlusrühma sissetulekute ning töötamise kohta

andmeid määral, mis võimaldaks vastata uurimisküsimustele. Intervjueerida tuleb vähemalt kolme

sihtrühma: (1) tööampse teinud töötuid, kellest vähemalt 4 inimest on teinud tööampse sama tööandja

juures, kus enne töötuna arvelolekut töötati ning vähemalt 4 inimest, kes on teinud tööampsu, aga

pole selle eest tasu saanud; (2) võrdlusrühma (tööampse mitte teinud töötuid) ning (3) tööandjaid,

kellest vähemalt pooled on tööampse sihtrühmale pakkunud. Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik

täiendavate sihtrühmade (nt töötukassa esindajate) intervjueerimine, siis tuleb pakkujal need välja

tuua ja põhjendada. Pakkujal tuleb selgitada ja põhjendada ka intervjueerimise meetodi(te) valikut ja

andmeanalüüsi põhivõtteid. Lõplikud valikud intervjueeritavate osas lepitakse kokku Eesti

Töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uurimisülesande teostamise kavas

tuleb pakkujal selgitada, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida ja tuua välja

intervjueeritavate minimaalne arv koos nende valikute põhjendusega. Samuti tuleb põhjendada

küsitluse läbiviimise metoodikat, valimi suurust ning hõlmatavaid sihtrühmi.

Kõikide uurimisülesannete teostamise kavad peavad sisaldavad järgmist6:

 täpsemad uurimisküsimused;

 andmed ja allikad, mida kasutatakse;

 andmekogumise meetodid;

 analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted.

Uuringu lõplik metoodika, sh küsitluse ankeet ning intervjuude kavad kooskõlastatakse tellijaga

pärast lepingu sõlmimist. Uuringu raport koostatakse korrektses eesti keeles, uuringu lühikokkuvõte

peamistest tulemustest ka inglise keeles. Raport ja ingliskeelne lühikokkuvõte on keeleliselt

toimetatud. Pakkumus peab hõlmama lõppraporti struktuuri esialgset kirjeldust.

Kuidas vastab uurimisprojekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu

tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)

− Uudne. Varem ei ole Eestis uuritud seda, kas nn tööampsud täidavad neile pandud eesmärke,

rääkimata ettepanekute tegemisest olemasoleva regulatsiooni täiustamiseks.

− Loominguline. Uurimisküsimusi ja metodoloogilisi valikuid tuleb pakkujal täiendada ja selgitada

vastavalt tema visioonile selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannetele vastuseid

otsida. Tellija näeb, et kombineerida tuleb kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Tellija

on valmis selleks, et metodoloogilised valikud teisenevad mõnel määral uuringu käigus, uue teadmise

lisandudes.

− Ettemääramatu tulemusega. Tellija ei oska ette näha, millised on uuringu tulemused, kas

registreeritud töötud on uue võimaluse vastu võtnud, millisel määral ning mis on tänased takistused

tööampsude kasutamisele. Töö tulemused on väga vajalikud ja põnevad poliitikakujundajale –

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja poliitika rakendajale – töötukassale, meetme

edasiarendamiseks.

− Süstemaatiline. Kõik metodoloogilised valikud kirjeldatakse, põhjendatakse ja talletatakse

raportites. Need peavad olema omavahel kooskõlas ja sisaldama viiteid akadeemilistele allikatele.

Järgmine uurimuse etapp ehitatakse eelnevaga kogutud informatsiooni peale.

− Ülekantav ja/või korratav. Kuna metodoloogilised valikud on kirjeldatud, on uuring korratav.

Tulemused on, kui mitte otse ülekantavad teistele riikidele, siis kindlasti informeerivad teiste riikide

poliitikakujundajatele, kes loovad oma riigis sarnast regulatsiooni nagu Eestis on loodud. Eesti

arengud võivad olla väärt õppetunniks välisriikidele.

Pakkujal tuleb esitada

1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja sisust (k.a lõppraporti struktuuri esialgne kirjeldus).

2. Kõigi uurimisülesannete teostamise kava, mis sisaldab järgnevat:

 täpsemad uurimisküsimused;

6 Tellija on teadlik sellest, et teadusprojekti puhul võivad nimetatud punktid osaliselt projekti käigus teiseneda,

sest lisanduvad uued teadmised. Muudatused tuleb kooskõlastada tellijaga.

Töövõtulepingu lisa 1

 andmed ja allikad, mida kasutatakse;

 andmekogumise meetodid;

 analüüsimeetodid;

 uurimiseetilised väljakutsed ja nende lahendamise plaan, sh eetikakomitee ja AKI lubade

vajalikkus.7

3. Detailne aja- ja tegevuskava koos vastutajatega (kava peab sisaldama olulisemaid

koosolekuid tellijaga ning nende teemasid).

4. Uurimisrühma / konsortsiumi pädevused ja selle liikmete rollide kirjeldus, CVd.

5. Võimalike riskide kaardistus ning nende vältimise ja/või maandamise plaan koos

vastutajatega.

6. Uuringu eelarve peamiste kululiikide lõikes.

7. Kui pakkuja kavatseb teenuse osutamiseks kasutada koostööpartnereid, esitab ta pakkumuses

nende esindajate kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta (vabas vormis

allkirjastatud dokument).

Projekti orienteeriv ajakava

Uuringu lõppraporti esitamise tähtajaks on 52 nädalat peale lepingu sõlmimist. Pakkuja koostab

uuringu läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle tellijale koos pakkumusega. Allpool on toodud tellija

üldised ootused ajakavale.

Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate

teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, tellija kooskõlastab eduka pakkuja tööde

vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt järgmisi

etappe:

1. Avakoosolek toimub nädal peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja tutvustab uuringu

teostajaid ning tellija omapoolset uurimisrühma. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi

lähteülesandele ning edukas pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat.

2. Vahearuande esitamine toimub hiljemalt 38 nädalal pärast lepingu sõlmimist. Vahearuanne

peab sisaldama: 1) töötukassa ja CITIS-e uuringut täiendavat registriandmete analüüsi; 2)

esmaseid kvalitatiivanalüüsi tulemusi. Sellele järgneb vahekoosolek, kus edukas tellija

tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Pärast

vahearuande vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 45% projekti eelarvest.

3. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 49 nädalal pärast lepingu sõlmimist ning

lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 50 nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Lõpparuanne peab sisaldama: 1) töötukassa ja CITIS-e uuringut täiendavat registriandmete

analüüsi; 2) kvalitatiivanalüüsi kolme sihtrühmaga; 3) hinnangut ajutise töötamise mõjude ja

tulemuslikkuse kohta perioodil 1. september 2020 kuni 30. aprill 2022 ning ettepanekuid

ajutise töötamise tõhustamiseks. Edukas pakkuja tutvustab tellijale uuringu lõpparuannet.

Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab

selle heakskiitmise. Lõpparuandesse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 50-52

nädalal.

4. Lõplikult valmis lõpparuande (pakkuja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud parandused

ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 52 nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Edukas pakkuja esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud

lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc

või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist

toimub teine väljamakse 45% projekti eelarvest.

5. Lõpparuande tutvustamine 6 nädala jooksul pärast tellija poolt lõpparuande vastuvõtmist:

uuringu tulemuste presenteerimine kuni kahel korral. Pärast uuringu tulemuste

presenteerimist toimub viimane väljamakse - 10% projekti eelarvest.

7 Pakkumuses tuleb välja tuua, kas ja mis põhjustel on eetikakomitee ja/või AKI luba uuringu läbiviimiseks

vajalik.

Töövõtulepingu lisa 1 Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest. Pakkuja

esitab koosolekute materjalid tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku

toimumist.

Tellija ootab, et pakkuja lisaks ajakavva täiendavaid arutelusid tellija ja uuringu juhtrühmaga.

Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused

publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)?

Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, töötukassale kui tööturu osapooltele

(sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on rakendunud ja kuidas seda meedet saab

tõhustada.

Töötukassa üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine ning

hõives püsimise toetamine, mistõttu on töötukassa jaoks oluline, et tööotsijad liiguksid võimalikult

kiiresti sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad nii töötukassal kui Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumil paremini planeerida edasisi tegevusi töötute toimetuleku ja

hõivesse liikumise toetamiseks, mis vastaks paremini konkreetse sihtrühma vajadustele. See

omakorda tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja

vaesusesse sattumist.

Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise tööjõu

värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme igapäevases

äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust.

Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase sissetuleku

parandamiseks. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu kõik tööturu osapooled ning siseriiklik

majandus laiemalt.

Uuringu tulemused (sh eesti-, ja ingliskeelsed kokkuvõtted) avaldatakse vähemalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

Nõuded uurimisrühmale

Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kolmeliikmelist uurimisrühma. Pakkuja uurimisrühma

peavad minimaalselt kuuluma:

 projektijuht, kellel on konkursi algamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul kahe

konkursiobjektiga sarnase uurimisprojekti juhtimise kogemus;

 vähemalt üks analüütik, kellel on sotsiaalteadustes vähemalt magistrikraad ning konkursi

algamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kahe metodoloogiliselt sarnase

uuringu läbiviimise kogemus.

 tööturu ekspert, kellel on sotsiaalteadustest vähemalt magistrikraad ning tööturu (eelduslikult

tööhõive) valdkonnas põhjalikud teadmised ja kogemused, mida tõendab ka temaatiliste

publikatsioonide avaldamine viimasel viiel aastal.

 Vähemalt üks uurimismeeskonna liige peab olema käsitletav teadlasena teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse ja/või Frascati manuaali mõistes8. See tähendab, ta peab

omama varasemat kogemust vähemalt 3 (kolm) teadus- ja arendusprojektide läbiviimisel

teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes ning kes on

avaldatud vähemalt 3 (kolm) ETIS-e publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1

publikatsiooni.

Kui pakkuja hõlmab uurimisrühma lisapädevustega liikmeid, siis peab ta ka põhjendama nende

kaasamise vajalikkust. Lisapädevusi võetakse arvesse pakkumuse hindamisel. Kui uurimisrühmas

on kõrgetasemeliste9 asjakohastel teemadel kirjutatud teaduspublikatsioonidega liikmeid, võetakse

sedagi arvesse pakkumuse hindamisel. Pakkuja esitab uurimisrühma liikmete CV-d koos rollide

8 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page11

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062012012 9 Eelkõige lähevad arvesse ETIS-e 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1 publikatsioonid.

Töövõtulepingu lisa 1 kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud uurimisrühma

liikmeid või tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja

kogemused.

Uurimisprojekti rahaline maht ja eelarve jaotus

Uuringu eeldatav maksumus on 60 000 eurot (hind ilma käibemaksuta).

Töövõtulepingu lisa 2

Konkursi „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule“ menetluskord

1. Nõuded pakkujale

Nõuded pakkumusele on ära toodud tehnilise kirjelduse alajaotuses „Pakkujal tuleb

esitada“ ja „Nõuded uurimisrühmale“.

2. Pakkumuse ettevalmistamine, esitamine ja suhtluskord

2.1. Pakkumus esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). ETIS-t puudutavate tehniliste

küsimuste korral tuleb pakkujal pöörduda ETIS-e kasutajatoe poole: [email protected] või

730 0373.

2.2. Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades

küsimused kas ETIS-e keskkonnas või e-posti teel korraga kahel aadressil:

[email protected]. Huvitatud isiku küsimustele vastatakse 3 tööpäeva jooksul. Esitatud

küsimused ja vastused tehakse samaaegselt kättesaadavaks kõigile isikutele ETIS-es

konkursidokumentide juures.

2.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning

pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

2.4. Pakkuja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada koostööpartnereid, esitab

pakkumusega nende esindajate kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta (vabas

vormis allkirjastatud dokument).

2.5. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni.

3. Pakkumuse menetlemine, sh hindamiskriteeriumid

3.1. Kõik pakkumuse esitamise ettepanekus toodud tähtajaks esitatud pakkumused avatakse

ning nende vastavust teenuse alusdokumentides sätestatud nõuetele kontrollitakse.

3.2. Pakkujalt võidakse küsida täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi esitatud

pakkumuse kohta.

3.3. Eelarvet ületavad pakkumused on tellijal õigus tagasi lükata.

3.4. Kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hinnatakse „Hindamiskriteeriumite kirjelduse“

dokumendis kirjeldatud kriteeriumite alusel.

3.5. Juhul kui pakkumus ei vasta teenuse alusdokumentides esitatud tingimustele, lükatakse

pakkumus tagasi.

3.6. Vajadusel võrreldakse pakkumusi omavahel.

Töövõtulepingu lisa 3

1

Uurimisrühma / konsortsiumi pädevused ja selle liikmete rollide kirjeldus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“

1 Lisage tabelisse ridu vastavalt sellele nagu teil vaja on. 2 Lähtuge uurimisprojekti tehnilise kirjelduse alajaotusest „Nõuded uurimisrühmale“.

Uurimisrühma liige1 Liikme nimi ja institutsioon, mida ta esindab

Liikme akadeemiline kraad, eriala, kõrgkool)

Liikme pädevused ja rollid2 (ja lisapädevuste asjakohasuse põhjendus)

Asjakohased publikatsioonid (asjakohasust tuleb selgitada)

Varasemad projektid (asjakohasust tuleb selgitada)

Märkused

Projektijuht

Analüütik

Tööturu ekspert

Lisapädevusega liige 1

Lisapädevusega liige 2

Töövõtu lepingu lisa 4

1

Uuringu „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule“ eelarve vorm Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Uuringu eelarve1 peamiste kululiikide lõikes

Kululiik Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU eurot km- ta

KOKKU eurot km- ga

1. Etapp - Projekti algusest kuni vahearuande vastuvõtmiseni

1.1 Projekti juhtimine

1.22

1.3

2. Etapp - Vahearuande vastuvõtmisest kuni tulemuste tutvustamiseni

2.1 Projekti juhtimine

2.23

2.3

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse tehnilise kirjelduse alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tellija ei kasuta arveldamises ettemaksu. Tellija tasub pakkujale tehtud tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist.

1 Esitatav eelarve (ilma käibemaksuta) peab jääma vahemikku kuni 60 000 eurot. 2 Lisage tabelisse ridu vastavalt vajadusele. Mida läbipaistvam on eelarve, seda parem. 3 Vt eelmist märkust.

Töövõtulepingu lisa 5

1/5

Uuringu „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ hindamiskriteeriumite kirjeldus

Maksimaalne punktide arv 90.

1. Pakkumuse maksumus – 5 punkti

Pakkumuse maksumuste hindamine toimub järgmiselt:

1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (6);

2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste

pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus :

(jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (5). Tulemus

ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

2. Tehniline lahendus – 85 punkti Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.6 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust (k.a lõppraporti struktuuri esialgne kirjeldus) –

15 punkti

Projekti eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse lisada. Esitatu ületab tehnilises kirjelduses kirjeldatud tellija ootusi.

15 punkti

Projekti eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning vastavad tellija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna tellija hinnangul olulist lisaväärtust.

10 punkti

Projekti eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes tellija ootustele. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.

5 punkti

Projekti eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud probleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega

1 punkt

2.2 I uurimisülesande (kvalitatiivanalüüs kolme sihtrühmaga: (1) ajutist tööd teinud töötud; (2)

võrdlusgrupiga ning (3) tööandjatega ja Eesti Töötukassa ja CiTIS-e analüüsi täiendav analüüs)

teostamise kava - 15 punkti

Kava on põhjalikult läbi mõeldud. Täpsemad uurimisküsimused; andmed ja allikad, mida kasutatakse (k.a plaan selle kohta, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida (s.h intervjueeritavate arv) koos põhjendustega); andmekogumise meetodid; analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted on ammendavalt kirjeldatud. Uurimisküsimused ja metodoloogilised valikud toetavad üksteist, on loomingulised ning võimaldavad luua uut teadmist, millel on potentsiaal avaldamiseks ka teaduspublikatsioonina. Uuringuga seotud võimalikud eetilised väljakutsed on selgelt lahti mõtestatud ning nendega on käesoleva projekti ajakavas arvestatud või on veenvalt selgitatud, miks käesoleva projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne.

15 punkti

Töövõtulepingu lisa 5

2/5

Uurimisülesande kava sisaldab lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Kava ületab tellija ootuseid.

Kava on põhjalikult läbi mõeldud. Täpsemad uurimisküsimused; andmed ja allikad, mida kasutatakse (k.a plaan selle kohta, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida (s.h intervjueeritavate arv) koos põhjendustega); andmekogumise meetodid; analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted on ammendavalt kirjeldatud. Uurimisküsimused ja metodoloogilised valikud toetavad üksteist, on loomingulised ning võimaldavad luua uut teadmist, millel on potentsiaal avaldamiseks ka teaduspublikatsioonina. Uuringuga seotud võimalikud eetilised väljakutsed on selgelt lahti mõtestatud ning nendega on käesoleva projekti ajakavas arvestatud või on veenvalt selgitatud, miks projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne. Kava ei sisalda lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Kava täidab tellija ootuseid.

10 punkti

Kava on läbi mõeldud. Täpsemad uurimisküsimused; andmed ja allikad, mida kasutatakse (k.a plaan selle kohta, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida (s.h intervjueeritavate arv) koos põhjendustega); andmekogumise meetodid; analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted on piisavalt kirjeldatud. Uurimisküsimused ja metodoloogilised valikud toetavad üldjoontes üksteist, kuid kava osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Uuringuga seotud võimalike eetiliste väljakutsete lahti mõtestamisel esineb üksikuid puudujääke ja/või küsitavusi või esineb üksikuid puudujääke ja/või küsitavusi selgituses, miks käesoleva projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne, kuid need puudujäägid pole põhimõttelised ega sea ohtu projekti ajakavast kinnipidamist. Uurimisülesande teostamise kava vastab põhiosas tellija ootustele.

5 punkti

Kava on pealiskaudne ning esineb põhimõttelisi puudujääke või küsitavusi uurimisküsimuste, andmeallikate, andmekogumise meetodite ja/või andmeanalüüsi põhimõtete osas. Käesoleva projektiga seotud võimalike eetiliste väljakutsete kirjeldus on pealiskaudne ja esineb põhimõttelisi puudujääke ja/või küsitavusi või on pealiskaudselt selgitatud, miks käesoleva projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne. Seetõttu on oht, et käesolev projekt ei püsi ajakavas. Tellija hinnangul on oht, et käesoleva projekti eesmärke ei saavutata.

1 punkt

2.3 II uurimisülesande (ajutise töötamise mõjude ja tulemuslikkuse hindamine) teostamise kava - 15

punkti

Kava on põhjalikult läbi mõeldud. Täpsemad uurimisküsimused; andmed ja allikad, mida kasutatakse (k.a plaan selle kohta, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida (s.h intervjueeritavate arv) koos põhjendustega); andmekogumise meetodid; analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted on ammendavalt kirjeldatud. Uurimisküsimused ja metodoloogilised valikud toetavad üksteist, on loomingulised ning võimaldavad luua uut teadmist, millel on potentsiaal avaldamiseks ka teaduspublikatsioonina. Uuringuga seotud võimalikud eetilised väljakutsed on selgelt lahti mõtestatud ning nendega on käesoleva projekti ajakavas arvestatud või on veenvalt selgitatud, miks käesoleva projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne. Uurimisülesande kava sisaldab lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Kava ületab tehnilises kirjelduses kirjeldatud tellija ootuseid.

15 punkti

Kava on põhjalikult läbi mõeldud. Täpsemad uurimisküsimused; andmed ja allikad, mida kasutatakse (k.a plaan selle kohta, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida (s.h intervjueeritavate arv) koos põhjendustega); andmekogumise meetodid; analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted on ammendavalt kirjeldatud. Uurimisküsimused ja metodoloogilised valikud toetavad üksteist, on loomingulised ning võimaldavad luua uut teadmist, millel on potentsiaal avaldamiseks ka

10 punkti

Töövõtulepingu lisa 5

3/5

teaduspublikatsioonina. Uuringuga seotud võimalikud eetilised väljakutsed on selgelt lahti mõtestatud ning nendega on projekti ajakavas arvestatud või on veenvalt selgitatud, miks projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne. Kava ei sisalda lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Kava täidab tellija ootuseid.

Kava on läbi mõeldud. Täpsemad uurimisküsimused; andmed ja allikad, mida kasutatakse (k.a plaan selle kohta, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida (s.h intervjueeritavate arv) koos põhjendustega); andmekogumise meetodid; analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted on piisavalt kirjeldatud. Uurimisküsimused ja metodoloogilised valikud toetavad üldjoontes üksteist, kuid kava osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Uuringuga seotud võimalike eetiliste väljakutsete lahti mõtestamisel esineb üksikuid puudujääke ja/või küsitavusi või esineb üksikuid puudujääke ja/või küsitavusi selgituses, miks käesoleva projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne, kuid need puudujäägid pole põhimõttelised ega sea ohtu käesoleva projekti ajakavast kinnipidamist. Uurimisülesande teostamise kava vastab põhiosas tellija ootustele.

5 punkti

Kava on pealiskaudne ning esineb põhimõttelisi puudujääke või küsitavusi uurimisküsimuste, andmeallikate, andmekogumise meetodite ja/või andmeanalüüsi põhimõtete osas. Käesoleva projektiga seotud võimalike eetiliste väljakutsete kirjeldus on pealiskaudne ja esineb põhimõttelisi puudujääke ja/või küsitavusi või on pealiskaudselt selgitatud, miks käesoleva projektiga eetilisi väljakutseid ei kaasne. Seetõttu on oht, et käesolev projekt ei püsi ajakavas. Tellija hinnangul on oht, et käesoleva projekti eesmärke ei saavutata.

1 punkt

2.4 Detailne aja- ja tegevuskava koos vastutajatega (kava peab sisaldama olulisemaid koosolekuid

tellijaga ning nende teemasid)1 - 15 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud vastutaja(d). Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud tellija ja uuringu juhtrühmaga ning nende koosolekute eesmärk. Pakutud kava veenab tellijat, et pakkuja suudab täita lepingu ootuspäraselt ja õigeaegselt.

15 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised.

10 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud vastutaja(d). Lisaks tekitab kava teostatavus muus osas küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood).

5 punkti

Kava on küll esitatud, aga väga üldisel ja läbipaistmatul kujul, mistõttu pole tellijal võimalik veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib küsimus, kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine.

1 punkt

1 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ esitatud tähtaegadest.

Töövõtulepingu lisa 5

4/5

2.5 Uurimisrühma kirjeldus, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad

ülesanded ja CV2 - 15 punkti

Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste

töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks

miinimumpädevustele on töörühmal lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on tellija

jaoks veenev. Uurimisrühmas on ka temaatiliselt asjakohaste ja kõrgetasemeliste

teaduspublikatsioonidega inimesi3.

15 punkti

Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimisrühma

liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus

on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmas kas

lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev või on uurimisrühmas

avaldatud asjakohaseid kõrgetasemelisi teaduspublikatsioone.

10 punkti

Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimisrühma

liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus

on omavahel kooskõlas. Uurimisrühm vastab oma pädevustelt ja kogemustelt hanke

alusdokumentides kirjeldatud miinimumnõuetele.

5 punkti

Pakkumuses on kirjas, et uurimisrühmal tervikuna on olemas minimaalsed vajalikud pädevused projekti läbiviimiseks. Samas pole selge, milliste töölõikude eest keegi vastutab ja / või kas konkreetsetel isikutel on ka vajalikud pädevused ja kogemused. Tellija ei saa esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et käesoleva projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud.

1 punkt

2.6 Võimalike riskide kaardistus ning nende vältimise ja/või maandamise plaan koos vastutajatega -

10 punkti

Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud).

10 punkti

Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla ning nende maandamise plaani. Tellijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised.

5 punkti

Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt pole tellijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud.

1 punkt

3. Pakkumuste hindamine

3.1. Edukas pakkumus selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil

hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.

2 Pakkuja peab lähtuma uurimisprojekti tehnilise kirjelduse punktis „Nõuded uurimisrühmale“ toodust. Kui uurimisrühm ei vasta seal toodud miinimumnõuetele lükatakse pakkumus tagasi. 3 Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne töörühma liige selles projektis täidab. Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist. Eelkõige lähevad arvesse ETISe 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1 publikatsioonid.

Töövõtulepingu lisa 5

5/5

3.2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujast sõltumatu hindaja

poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning

esitavad igale hindamiskriteeriumile antud hinde kohta kirjaliku põhjenduse.

3.3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda.

3.4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja

leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse

väärtuspunktid).

3.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega

pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kahe

uurimisülesande kavade (hindamiskriteeriumid 2.2-2.3) eest kokku suurim arv väärtuspunkte.

Juhul, kui ka nende eest saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse

edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem kogupunktisumma alakriteeriumi „Pakkuja

tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“ (hindamiskriteerium 2.1) eest. Kui ka

hindamiskriteeriumi 2.1 punktisummad on pakkumustel võrdsed, võidab pakkumus, mis sai

rohkem punkte „Uurimisrühma kirjeldus“ eest (hindamiskriteerium 2.5). Kui ka siis on

punktisummad võrdsed, korraldab tellija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise,

võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise

juures viibida.

3.6. Kui parim pakkumus saab pakkumuse lahenduse eest vähem kui 55 punkti või vähemalt ühes

alakriteeriumis minimaalse arvu punkte, kuulutatakse konkurss luhtunuks.

Töövõtulepingu lisa 6

TÖÖDE ÜLEANDMISE – VASTUVÕTMISE AKT

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

19.10.2023 nr 95

AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJU TÖÖTUNA ARVELOLIJATE

TÖÖTURUKÄITUMISELE JA MAJANDUSLIKULE TOIMETULEKULE

Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

[siia kirjuta lepingu teise osapoole nimi] vahel sõlmitud töövõtulepingule nr … teostas

[siia tööde üleandja nimi ja tööde tegemise aeg või ajavahemik] järgmised tööd:

[siia kirjuta akti sisu]

Käesoleva akti alusel kuulub väljamaksmisele [siia kirjuta summa] eurot.

Akti allkirjastamisel loevad pooled töövõtulepingus sätestatud tööd nõuetekohaselt täidetuks.

Üleandja: [siia kirjuta nimi]

Vastuvõtja: [siia kirjuta nimi]

TÖÖVÕTULEPING nr

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuringu „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate

tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ läbiviimine (edaspidi töö1),

mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud

tingimustele. Töö hõlmab erinevate metodoloogiate alusel koostatud uuringut

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 42 sätestatud ajutise töötamise

regulatsiooni mõjudest töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Töö

täpsem maht, ulatus ja kirjeldus ning tööle esitatavad nõuded on toodud Lepingu lisas 1

(Tehniline kirjeldus).

2.2. Lepingu täitmise käigus on poolte kokkuleppel lubatud ajakava muuta eeldusel, et see

ei ületa uuringu kogukestust (maksimaalselt 52 nädalat).

2.3. Leping sõlmitakse tellija korraldatud konkursi „Ajutise töötamise mõju töötuna

arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ tulemusena ning

vastavuses konkursi alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud

pakkumusele.

2.4. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse

erandit kohaldades.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemusena koostatud

lõppraporti tellijale üle elektroonselt 52 (viiskümmend kaks) nädala jooksul pärast

Lepingu allkirjastamist.

2.6. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi Akt, Lisa 6)

2.7. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt

allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone.

2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele

Töös ja määrab puudus(t)e kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul,

arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Töövõtja poolt.

1 Lepingu näidises on kasutatud terminit „töö“

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 60 000

eurot, millele lisandub käibemaks 12 000 eurot, summa kokku 72 000 eurot. Tasu

autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub

käesolevas punktis esitatud tasus.

3.2 Tööde eest tasumine toimub töövõtja poolt esitatud arve alusel. Töövõtja esitab arve

Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse

kolmes etapis (sealjuures I etapis tasub Tellija 45% kogusummast, II etapis 45%

kogusummast ja III etapis 10%):

3.2.1. I etapis tasutakse pärast vahekokkuvõtte vastuvõtmist 27 000 eurot (lisandub käibemaks

5 400 eurot).

3.2.2. II etapis tasutakse pärast lõpparuande vastuvõtmist 27 000 eurot (lisandub käibemaks

5 400 eurot).

3.2.3. III etapis tasutakse pärast lepingu lisa 1. Tehniline kirjeldus peatüki „Projekti orienteeriv

ajakava“ punktis 5. nimetatud töö vastuvõtmist 6 000 eurot (lisandub käibemaks 1 200 eurot)

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Jim Tilk, telefon 5913 7856, e-post [email protected].

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

/… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus;

5.1.2. Lisa 2. Menetluskord

5.1.3. Lisa 3. Uurimisrühma pädevused

5.1.4. Lisa 4. Pakkumuse eelarve

5.1.5. Lisa 5. Hindamiskriteeriumid

5.1.6. Lisa 6. Üleandmise vastuvõtmise akt

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2.

6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku

teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

KÄSKKIRI

19.10.2023 nr 95

Uuringu "Ajutise töötamise mõju töötuna

arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule

toimetulekule" korraldamine ning komisjoni ja

vastutava isiku määramine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga (registreeritud

dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ paragrahviga 12:

1. Tellida uuring „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule”.

Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud

korda kui tellitakse CPV koodiga 73300000-5 (Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning

elluviimine) ja 73110000-6 (Uurimistööteenused) kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud

juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste

eest tasub täies ulatuses sama hankija.

1.1. Uuring on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 2

tähenduses.

1.2. Uuringu tulemusena saab Eesti Töötukassa väärtuslikku teavet, mis võimaldab neil

optimeerida klientide hõivesse suunamist. Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu

vajadusega ettevõtjatel kaasata rohkem ajutist tööjõudu ning annavad tööotsijatele võimaluse

hinnata enda tööturukäitumise otstarbekust.

1.3. Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse vajadusel ajutise töötamise regulatsiooni

(tööturuteenuste ja -toetuste seadus ehk TTTS § 42) sihipärasemaks muutmiseks.

1.4. Täiendavalt saavad uuringust kasu kõik sotsiaalteadlased kes soovivad tulevikus uurida Eesti

tööturgu ja seda mõjutavaid tegureid. Eelnevast lähtuvalt on uuringu teostamiseks olemas üldine

avalik huvi.

1.5. Tulemused võimaldavad tellijal langetada andmepõhiseid otsuseid töötuse kestuse

vähendamiseks ja tööhõive suurendamiseks.

2

1.6. Tellitav uuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna on uudne,

loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ja ülekantav. Uuringu tulemused tehakse

laiemalt kättesaadavaks vähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

2. Kinnitan punktis 1 nimetatud uuringu tellimise alusdokumendid, milleks on: tehniline

kirjeldus (Lisa 1), menetluskord (Lisa 2), uurimisrühma pädevused (Lisa 3), pakkumuse eelarve

(Lisa 4), pakkumuste hindamiskriteeriumid (Lisa 5), lepingu projekt (Lisa 6) ja üleandmise

vastuvõtmise akt (Lisa 7).

3. Nimetan punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks tööhõive osakonna

töötushüvitiste ja tööturutoetuste nõuniku Jim Tilga. Uuringu tellimise eest vastutav isik korraldab

selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.

4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud uuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas

esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud

rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees: Jim Tilk, tööhõive osakonna nõunik.

4.2. komisjoni liikmed:

4.2.1.Ingrid Erm-Eks, tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht;

4.2.2. Deisi Pohlak, strateegiaosakonna töövaldkonna analüüsijuht.

Uuringut „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule

toimetulekule” finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle

eeldatav maksumus on 60 000 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler