Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 11-1/928-5 |
Registreeritud | 13.11.2024 |
Sünkroonitud | 14.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
Sari | 11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 11-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
Vastutaja | Siirika Paulman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Andmekaitse Inspektsioon
Teie 15.04.2024 nr 2.2.-1/24/4-2
Meie 21.05.2024 nr 11-1/928-3
Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks
teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks
taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate
tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta.
Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja
majanduslikule toimetulekule
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
-
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui
poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika
kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse
lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti
(sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah
Mari-Liis Sepper,
Sihtasutus Mõttekoda
Praxis, Mari-
640 8000
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Jah (vt lisa 7)
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle
kavand ning küsimustik või selle kavand.
Registriandmete analüüs -
ei.
Intervjuud – jah (vt lisad 2
ja 5)
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
2 (12)
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,
telefon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
70003158
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond,
nõunik, [email protected], tel. 5887
8297
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega,
kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Sihtasutus Mõttekoda Praxis
90005952
Ahtri 6A, 10151 Tallinn
Kontaktisik: Kirsti Melesk,
[email protected], tel. 506 4269
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega,
kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet
70000332
Tatari tn 51, 10134 Tallinn
Kontaktisik: Kadri Rootalu,
[email protected], tel. 625 9278
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega,
kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Eesti Töötukassa
74000085
Lasnamäe 2, Tallinn 11412
Kontaktisik: Margit Paulus,
[email protected], tel. 614 8504
2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise
õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS
§ 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja
volitusnorm, millest nähtub, et asutus on
1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas
teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille
kohaselt kõigi ministeeriumide
ülesandeks on oma valitsemisalale
tarviliku teadus- ja arendustegevuse
ning selle finantseerimise korraldamine.
2. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised
isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
3 (12)
selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise
uuringu korral võib see olla näiteks Teadus-
ja arendustegevuse korralduse seadus või
teadus- või arendusprojekti avamise otsus,
leping vms.
tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi
valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille
§ 63 lõike 1 kohaselt kuulub
ministeeriumi valitsemisalasse
muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,
digiühiskonna-, tööhõive- ja
tööturupoliitika kavandamine ja
elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna
korraldamine ning võrdse kohtlemise ja
soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja
koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse
23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).
Vastavalt põhimääruse §-le 12 on
ministeeriumi põhiülesanne
valitsemisala valdkondades riigi
arengukavade väljatöötamine ja nende
kooskõla tagamine üleriigiliste
arengukavadega, nende finantseerimise,
elluviimise ja tulemuste hindamise
korraldamine.
4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade
põhiülesannetena toodud § 17 punktis
181, et tööhõive osakonna põhiülesanne
on tööturupoliitika kavandamine ja selle
elluviimise korraldamine, et tagada
tööealise elanikkonna suur tööga
hõivatus ning tarviliku tööjõu
olemasolu tööandjatele. Osakonnal on
juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime
ja tööhõivevõime arendamisel ning
nende poliitikavaldkondadega seotud
tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja
toetuste kujundamisel.
5. Taotluse esitaja lähtub oma töös
täiendavalt IKS-is täidesaatvat
riigivõimu puudutavatest õigustest ja
kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on
täidesaatval võimul võimalik
analüüsida andmeid poliitika
kujundamise eesmärgil. IKS järgi
loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis
tehakse poliitika kujundamise
eesmärgil.
6. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
4 (12)
(tellijana) on volitanud Sihtasutust
Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut
läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud
lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse
esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust
toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile,
et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute
valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse
teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud
tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude
pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik
ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud
võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude
rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse
mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning
peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud
tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni
tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid
väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute
ajutise töötamisega seonduvalt).
Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid
tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas
analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega
(VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi,
analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav
periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt
lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja
jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö
tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna
mõju tööampsude mustrile).
Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud
käesoleva taotluse lisas 3.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt
töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik
tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks.
Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast
5 (12)
töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise
ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või
töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik.
Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja
majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on
tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate
käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet
tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole.
Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute
intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal
perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid
selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute
valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja
selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni
või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti
on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle
juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli
töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises.
Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab
leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude
mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023.
aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid
viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju
tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja
tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise
motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes.
Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse
praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini
tööampsudele seatud eesmärke.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi
Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on
rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste
tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud
eesmärkide saavutamist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja
tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste
hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse
lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid
võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi
tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme
kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme
6 (12)
eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda
tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja
vaesusesse sattumist.
Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise
tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme
igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab
välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal
ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise
töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt.
Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase
sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö
otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu
kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab
tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning
sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks
on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis).
Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate
kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib
juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Töötukassale tehakse
päring 115 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt intervjuude
arv ja päringu maht lisas 4). Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv selleks, et
tagada teatav kontaktide varu, et asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus
osaleda. Teiselt poolt oleme kontaktandmete päringu mahtu piiranud selliselt, et ei väljastataks
uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe. Juhul kui
väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt
kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse Töötukassale
korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse
samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu
kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb
puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti
saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on vajalikud üksnes
töötute intervjuude tegemiseks (tööandjate intervjuude jaoks piisab esialgsest päringust) ning
maksimaalne töötute kontaktide päringu maht (koos korduspäringutega) võiks jääda 230
kontakti piiresse (arvestades kokku töötud, kes on tööampse teinud ja need, kes ei ole tööampse
teinud). AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte
intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul
osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu
jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda
antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja
selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega
7 (12)
kontakteerumise vormi taotluse lisa 2.
Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on
eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on
kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks
minimaalselt vajalik hulk inimesi.
Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad
Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest,
toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks
turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele.
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste
mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu
tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud
töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete
analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste
arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse
rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis
toodud andmete töötlemise põhimõtetest.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe
sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused
annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika
sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada
tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.
Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse
ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik
lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku
teabega.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid
andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.
Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:
Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring
sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (kas isik on
varasemalt tööampse teinud oma endise tööandja juures; kas isik on teinud tööampse,
aga pole selle eest raha saanud; kas isik on juht- või kontrollorgani liige – päritavate
4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui
kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
8 (12)
andmete loetelu on ka lisas 4);
Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi
mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);
Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega
Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku
isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa
partneritega;
Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas
(pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu
salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused
hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist.
Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:
Töötukassa andmekogu;
Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja
sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed).
Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis
olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine
Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele
Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:
Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt
andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).
Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.
Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud
andmepäringule.
Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.
Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed
Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti andmetega ning koostab nende alusel
ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet koostab Maksu-ja
Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS lepinguga töötajate
kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).
Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest
isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta
võtit isikukoodide taastamiseks.
Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse
kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.
Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid
(tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli,
mille viib läbi Statistikaameti töötaja.
Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole
võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on vaja luua koodivõti,
mis sisaldab isikukoodi. Isikustatud (st isikukoodiga) andmed liiguvad vaid Statistikaameti ja
Töötukassa vahel. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet. Isikukoodidega andmestikku
ega koodivõtit ei tehta Praxisele kättesaadavaks.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
9 (12)
Registriandmete analüüs
Uuringusse hõlmatud rühmad on:
1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023)
tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5).
2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu
uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest
(allikas: Eesti Töötukassa). Arvestades nende hulgast välja tööampsude tegijad on
võrdlusrühm 1 maht 199 128 unikaalset inimest.
3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2):
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal
65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval
aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga, kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle
mitme aasta ja korduda aastate lõikes)6.
Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember
2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse
mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle
saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Selleks, et tagada
analüüsitava tööturuteenuse järjepidevust, peab rakendama sama metoodikat, mida Töötukassa
on kasutanud varem sama teenust analüüsides7. Ka seal oli võrreldud ajutise töö tegijaid kõigi
samal perioodil registreeritud töötutega. Kuivõrd käesolevas taotluses kirjeldatud analüüs
võimaldab ka uuemate andmete analüüsi on võimalik hinnata kas ja kuidas on aja jooksul
muutunud tööampsude tegemise mustrid, sh see, kes ja millal tööampse kasutab ning kes
tööampsude võimaluse kasutamata jätab. Kuigi Töötukassa varasem analüüs juba katab osaliselt
ka käesolevas uuringutaotluses analüüsitavat perioodi, siis kordame andmepäringut kogu
perioodi kohta kuivõrd uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on
püstitanud täiendavad küsimused ajutise töötamise kohta, mida esialgses Töötukassa analüüsis
ei olnud käsitletud.
Lisaks on kõigi võrdlusrühma kuuluvate kaasamine oluline osalus- ja võrdlusrühma
võrreldavuse jaoks. Kui osalusrühm tugineb analüüsitavalt perioodil kõiksele valimile, kuid
võrdlusrühm on valimi põhine, on osalusrühma puudutavad statistilised hinnangud täpsed,
samas kui võrdlusrühma puhul oleksid need tõenäosuslikud vahemikhinnangud. See teeks kahe
rühma võrdlemise keeruliseks ning tulemuste tõlgendamine (ja rühmade võrdlus) oleks selle
võrra ebaselgem.
Peale selle on üks uuringu eesmärke analüüsida ajutise töötamise mitte kasutajaid ja ajutise
töötamise mitte kasutamise põhjuseid. Sellest annab kõige täpsema pildi võrdlusrühma analüüs,
arvestades just võrdlusrühma tunnuseid ja proportsioone. Valimi põhine väljavõte võib
mõningaid tulemusi moonutada (nt juhul kui võrdlusrühma proportsioonid muutuvad üle aja,
konkreetsetes piirkondades vms). Kõikse valimi kasutamine võimaldab kõige täpsemaid
hinnanguid, sh analüüsida ka võrdlusrühma proportsioonide muutusi.
Peame vajalikuks kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi ka seetõttu,
et oleks võimalik võrrelda tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal
perioodil) ning et olek võimalik detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes
5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda. 6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega 7 Vt ka Töötukassa analüüs: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023-
11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf
10 (12)
tööampse ei tee (sh detailsemalt avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks
võimalik võrrelda ajutise töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute
seas, võrreldakse tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude
tegemise pikkus jms) VÕS töösuhte mustritega samal perioodil.
Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna
registreeritud töötute kohta. Samuti tehakse päring samal perioodil (1.09.2020-31.12.2023)
VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt andmepäringule (vt lisa 4).
Intervjuud
Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja
kontaktandmete päringu maht lisas 4).
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Registriandmete analüüs
Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023.
Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring:
1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada
töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda
inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega.
Andmepäringu täpsustust vt lisas 4.
Intervjuud
Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta.
Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks
hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt
lisas 4.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti
aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.
Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid
saadakse.
Töötukassa andmekogu (Töötukassa)
Statistikaametis olevad andmed:
o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet)
o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet)
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad
on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja
vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud.
11 (12)
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,
volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi
Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti määratud andmeandja ning volitatud töötleja.
Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete
edastamise protsessi, taotluse punkt 8).
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks
kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele
kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise
metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu (IV
kvartal 2024). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt
Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.
Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Praxise vahel kokku andmete
kasutuslepingus, mis on I kvartal 2025.
Intervjuude salvestused ja nende transkriptsioonid kustutatakse Praxise poolt hiljemalt 2 kuu
jooksul peale lepingu lõppemist (I kvartal 2025). Töötukassalt saadud kontaktandmed
intervjuude läbiviimiseks kustutakse ühe kuu jooksul intervjuude lõppemisest (uuringus
soovitud intervjuude arvu täitumisest), hinnanguliselt IV kvartal 2024.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun
põhjendage8
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,
kuidas teavitatakse.
Intervjuule kutse saanute puhul:
andmesubjektide teavitamine toimub intervjuu
kutses (vt lisa 2), vajadusel vastavad
uuringurühma liikmed intervjueeritavate
täiendavatele küsimustele ka intervjuu alguses
(vt intervjuu kava lisa 5). Intervjuu kutsesse
lisatakse ka link MKM lehel avaldatavale
8 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
12 (12)
andmekaitse infole (lisa 6). Teavitus
saadetakse välja hiljemalt 1 kuu jooksul peale
kontaktandmete väljastamist Töötukassast.
Registripäringute puhul: andmesubjektide
teavitamine toimub läbi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
avaldatava teavituse. Teavituse sisu vt lisa 6.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused9?
Intervjuu kutses (lisa 2) ja MKM kodulehel
(lisa 6).
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse10
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita
ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siirika Paulman
nõunik
Lisad:
Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus
Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus
Lisa 5. Intervjuu kava mustand
Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus
Lisa 7. Eetikakomitee protokoll
Lisa 8. Volitus
58878297 [email protected]
9 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM
art 12 – 14 sätestatule. 10Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus
Kvalitatiivuuring: intervjuud töötute ja tööandjate esindajatega
Päringu allikas: Töötukassa andmekogu
Planeeritud intervjuude arv ja sellele vastav andmepäringu maht Uuritav sihtrühm Intervjuude arv Töötukassa andmekogust küsitav kontaktandmete
arv
Töötud, kes on tööampse teinud 15 Esmane päring: 75 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
(Vajadusel) korduspäring1: 5 kontakti ühe intervjuu
kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse
päring 15 töötu kontakti saamiseks)
Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 150
töötu kontakti juurde.
Töötud, kes ei ole tööampse teinud
määratud perioodil
8 Esmane päring: 40 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
(Vajadusel) korduspäring: 5 kontakti ühe intervjuu
kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse
päring 15 töötu kontakti saamiseks)
Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 80
töötu kontakti juurde.
Tööandjad, kelle juures
registreeritud töötud on tööampse
teinud
10 50 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
Tööandjad, kelle juures viimase
aasta jooksul ei ole registreeritud
töötud tööampse teinud (kuid kelle
juures on enne 2023. aastat
tööampse tehtud)
5 25 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
Päringu sisu: töötute intervjuud Töötud, kes on tööampse teinud Töötud, kes ei ole tööampse teinud
määratud perioodil
Ajaperiood 01.2023 – 02.2024
Valikukriteerium Juhusliku valiku alusel määratud
perioodil vähemalt 1 korra
tööampse teinud töötud
Juhusliku valiku alusel määratud
perioodil tööampse mitte teinud
töötud
Päringu maht 75 isiku kontaktandmed +
(vajadusel) korduspäring.
Maksimaalselt 150 töötu kontakti.
40 isiku kontaktandmed +
(vajadusel) korduspäring.
Maksimaalselt 80 töötu kontakti.
Päringus sisalduvad tunnused Ees- ja perekonnanimi
Telefon
E-post
On teinud tööampse sama
tööandja juures, kus enne
töötuna arvel olekut töötati
(jah/ei) (vähemalt 20 kontakti
jaoks peab see tingimus olema
täidetud, st tunnuse väärtus
„jah“)
On teinud tööampse, aga pole
Ees- ja perekonnanimi
Telefon
E-post
1 Korduspäring selgitus: korduspäring tehakse üksnes juhul kui esmasest päringust väljastatud kontaktide põhjal
ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi
uuringus osaleda). Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5
kontakti ühe intervjuu kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel
jääb puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti saamiseks, et
kutsuda nad uuringus osalema.
töötukassa andmetel selle eest
tasu saanud (jah/ei) (vähemalt
20 kontakti jaoks peab see
tingimus olema täidetud, st
tunnuse väärtus „jah“)
On juht- või kontrollorgani
liige (jah/ei) (vähemalt 5
kontakti jaoks peab see
tingimus olema täidetud, st
tunnuse väärtus „jah“)
Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on erineva taustaga inimesi, sh soo,
vanuse, põhilise suhtluskeele, elukoha maakonna lõikes. Vastavate
tunnuste esindatust jälgib Töötukassa päringu väljavõtet tehes, et tagada
valimi mitmekülgsus, kuid nimetatud tunnuste esinemise kohta uuringu
läbiviijale andmeid ei väljastata, et vähendada väljastatavate andmete
mahtu.
Päringu sisu: tööandjate intervjuud Tööandjad, kelle juures
registreeritud töötud on tööampse
teinud
Tööandjad, kelle juures ei ole
töötud tööampse teinud viimase
aasta jooksul, kuid kelle juures on
tööampse tehtud enne 2023. aastat.
Ajaperiood 01.2023 – 02.2024
Päringu maht 50 ettevõtte kontaktandmed 25 ettevõtte kontaktandmed
Valikukriteerium 20 ettevõtte nime on
nimetatud perioodil kõige
enam tööampse pakkunud
tööandjad
Ülejäänud 30 ettevõtte
kontakti on juhusliku valiku
alusel ülejäänud tööampse
pakkunud tööandjate seast
Juhusliku valiku alusel tööandjad,
kes nimetatud perioodil ei ole
tööampse pakkunud ühtegi korda,
kuid on seda teinud enne
01.01.2023.
Päringus sisalduvad tunnused Ettevõtte nimi
Telefon
E-post
Ettevõtte nimi
Telefon
E-post
Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on esindatud ettevõtteid
erinevatest majandussektoritest.
Registriandmete päring
Päring 1: registreeritud töötute päring
1.1 Töötukassa andmekogu
Ajaperiood: 01.09.2020-31.12.2023
Valikukriteerium: Ülal toodud ajaperioodil töötukassas registreeritud töötud (registreerimise
alguse aja järgi). Selgitus: arvestame kõiki töötuid, kes vastaval ajavahemikul on vähemalt
ühe päeva töötuna arvel olnud
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga)
Registreeritud töötuse algus- ja lõpu kuupäevad (kõik määratud ajavahemikku jäävad
töötuse episoodid)
Töötuna arveloleku lõpetamise põhjus
Sugu
Sünniaasta
Kõrgeim omandatud haridustase
Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel
Tegelik elukoht (kohaliku omavalituse tasemel)
Isikul on tervisest tulenev takistus töötamiseks (eristades puuduv töövõime/osaline
töövõime)
Töötutoetuse väljamakse kuupäevad ja summad
Riskirühma kuulumine (eristades riskirühma kategooriaid):
o 16-24-aastane (noor)
o 55-aastane kuni vanaduspensioniealine (vanemaealine)
o tervisest tuleneva takistusega– töötu, kellele on määratud puue puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike
elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale
töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse
seaduse alusel.
o pikaajaline töötu - töötu, kes eelnenud 12-kuulisel perioodil ei ole olnud hõivatud
Tööturumeetmete seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud
tegevusega. 16–24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole eelnenud 6-
kuulisel perioodil olnud hõivatud sama seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või
tööga võrdsustatud tegevusega.
o vanglast vabanenud – töötu, kes on kes on arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul
vanglast vabanenud
o hooldaja – töötu, kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut,
kellele valla- või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole
olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele
eelnenud 12 kuu jooksul.
o eesti keele mitteoskaja - töötu, kellel eesti keele oskus puudub või on nõrgal tasemel
ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud.
o muu takistusega – töötu, kes on muude eriliste takistustega.
Palgatoetuse teenusel osalemise algus- ja lõpukuupäev
Tööampsu algus- ja lõpukuupäev
Tööampsu tööandja registrikood (kui on) ja nimetus (tunnused eemaldatakse Statistikaameti
poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud koodiga)
Tööampsu tööandja EMTAK tegevusala
Tööampsust saadud bruto sissetulek (kui on märgitud)
Juhtimis- ja kontrollorgani liige (jah/ei)
Juhtumis- ja kontrollorgani liikme staatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev
Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad
Töötuskindlustushüvitise määratud periood (kas 180, 210, 270, 300 või 360 päevaks)
Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad
Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad
Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja summad
1.2 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed)
Ajaperiood: 1.01.2020-31.12.2023 (selgituseks: Statistikaameti lisatav päring on varasema
algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja
tööampsude tegemist)
Valikukriteerium: Andmestik 1 valimiisikud
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga)
Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades:
o Brutoväljamakse
o Deklareeritud tulumaksu summa
o Deklareeritud töötuskindlustuse summa
o Kogumispensioni summa
o Sotsiaalmaksu summa
o Väljamakse liik, sh eristades:
Tööleping (väljamakse liigid 10, 11, 12, 15, 162)
Võlaõiguslik leping (väljamakse liigid 17,18,19,20)
Juhtimis-kontrollorgani liige (väljamakse liigid 21,22,23)
Igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu kuus (väljamakse liigid 14;
24; 32; 33; 34; 35; pensionid ja kindlustushüvitised 40-49; vanemahüvitis
53);
Muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59, v.a. 53)
o Kuu
o Aasta
o Aastate 2021-2022 eest deklareeritud ettevõtlustulu FIEna
Tunnused tuginedes töötamise registrile:
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga)
Töösuhte algus- ja lõpukuupäev
Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)
Tööandja pseudonümiseeritud kood (pseudonümiseerimise aluseks registrikood)
Viimane ametinimetus (ISCO-08);
Töösuhte liik
o Tööleping
o Avalik teenistus
o Võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)
o Juhtimis-, kontrollorgani liige
o Muu
Töökoormus
Päring 2: VÕS lepinguga töötajate päring (võrdlusrühm)
1.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed)
Ajaperiood: 1.09.2020-31.12.2023
Valikukriteerium: määratud ajaperioodil alustatud VÕS töösuhted (töösuhte liik = võlaõiguslik
leping)
2 Väljamakse liigid: TSD lisa 1 täitmise juhend alates 1.07.2021
Tunnused tuginedes töötamise registrile:
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga. ID peab kattuma registreeritud töötute päringuga, et oleks
võimalik eemaldada nt tööampsude tegijad võrreldes registreeritud töötute
andmebaasiga)
Juhtimis- või kontrollorgani liige (töötamise liigi kood = 601)
Juhtimis- või kontrollorgani liikme staatuse (vastava töötamise liigi) algus- ja
lõpukuupäev
Sõlmitud VÕS ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme lepingute kohta:
o Lepingu liik
o Töösuhte algus- ja lõpukuupäev
o Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)
o Ametinimetus (ISCO-08) (kui on märgitud)
o Tööandja pseudonümiseeritud kood
o Töökoormus (kui on märgitud)
Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):
Pseudonüümiseeritud ID
Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades:
o Võlaõiguslik leping (17,18,19,20)
Taustatunnused tuginedes Statistikaameti andmestikele:
Sünniaasta
Sugu
Kõrgeim omandatud haridustase
Töövõime ulatus
Elukoha omavalitsus seisuga 1.1.2023
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/24/4-6
Otsuse tegija
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans
Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2024 Tallinnas
Taotluse esitaja
Tiit Riisalo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected]
RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel
otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus
„Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule
toimetulekule“ 21.05.2024 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või
kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. (I kvartal
2025)
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse Lisades:
Lisa 1 : „Taotlus_Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja
majanduslikule toimetulekule“
Lisa 2: „Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus (1)“
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
2 (2)
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne
nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja
arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise
ulatus tulenevad õigusaktist.
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse
eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud
ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud
Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee
otsusega.
Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise
uuringus kehtib tingimustel, mis on esitatud 21.05.2024 täiendatud taotluses.
Kui taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada.
Täiendavalt juhin teie tähelepanu järgnevale:
Intervjuud viiakse läbi nõusoleku alusel. AKI-le esitatud intervjuu küsimuste kavandi
sissejuhatava osas palutakse vastajal kinnitada, et on nõus uuringus osalema. Juhin tähelepanu, et
tuleb eristada isikuandmete töötlemise kohast nõusolekut ning uuringus osalemise nõusolekut.
Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 7 ja artikli
4 punkti 11 sätestatule, arvestades põhjenduspunkti 32. Viimati esitatud intervjuu kavandi alguses
isikuandmete töötlemise nõusolekut kirjeldatud ei ole. Intervjuu alguses tuleb andmesubjektidele
selgitada nõusoleku tingimusi. Lisaks tuleb arvestada, et kui intervjuu kutse saab alaealine, siis
isikuandmete töötlemise nõusolek tuleb võtta tema seaduslikult esindajalt.
Kuivõrd praktikas tekitab uuringukutsete puhul inimestel eelkõige küsimust kust on nende andmed
saadud ja millisel õiguslikul alusel, siis soovitame teil intervjueeritavatega kontakteerumise
vormis konkreetsemalt välja tuua õiguslik alus, mille alusel olete Töötukassast kontaktid saanud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Lisad:
Lisa 1: „Taotlus_Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule
toimetulekule“
Lisa 2: „Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus (1)“
Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus
Kvalitatiivuuring: intervjuud töötute ja tööandjate esindajatega
Päringu allikas: Töötukassa andmekogu
Planeeritud intervjuude arv ja sellele vastav andmepäringu maht Uuritav sihtrühm Intervjuude arv Töötukassa andmekogust küsitav kontaktandmete
arv
Töötud, kes on tööampse teinud 15 Esmane päring: 75 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
(Vajadusel) korduspäring1: 5 kontakti ühe intervjuu
kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse
päring 15 töötu kontakti saamiseks)
Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 150
töötu kontakti juurde.
Töötud, kes ei ole tööampse teinud
määratud perioodil
8 Esmane päring: 40 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
(Vajadusel) korduspäring: 5 kontakti ühe intervjuu
kohta (nt kui puudu jääb 3 intervjuud, tehakse
päring 15 töötu kontakti saamiseks)
Hindame, et maksimaalne päring maht jääb 80
töötu kontakti juurde.
Tööandjad, kelle juures
registreeritud töötud on tööampse
teinud
10 50 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
Tööandjad, kelle juures viimase
aasta jooksul ei ole registreeritud
töötud tööampse teinud (kuid kelle
juures on enne 2023. aastat
tööampse tehtud)
5 25 (5 kontakti iga intervjuu kohta)
Päringu sisu: töötute intervjuud Töötud, kes on tööampse teinud Töötud, kes ei ole tööampse teinud
määratud perioodil
Ajaperiood 01.2023 – 02.2024
Valikukriteerium Juhusliku valiku alusel määratud
perioodil vähemalt 1 korra
tööampse teinud töötud
Juhusliku valiku alusel määratud
perioodil tööampse mitte teinud
töötud
Päringu maht 75 isiku kontaktandmed +
(vajadusel) korduspäring.
Maksimaalselt 150 töötu kontakti.
40 isiku kontaktandmed +
(vajadusel) korduspäring.
Maksimaalselt 80 töötu kontakti.
Päringus sisalduvad tunnused Ees- ja perekonnanimi
Telefon
E-post
On teinud tööampse sama
tööandja juures, kus enne
töötuna arvel olekut töötati
(jah/ei) (vähemalt 20 kontakti
jaoks peab see tingimus olema
Ees- ja perekonnanimi
Telefon
E-post
1 Korduspäring selgitus: korduspäring tehakse üksnes juhul kui esmasest päringust väljastatud kontaktide põhjal
ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi
uuringus osaleda). Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5
kontakti ühe intervjuu kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel
jääb puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti saamiseks, et
kutsuda nad uuringus osalema.
täidetud, st tunnuse väärtus
„jah“)
On teinud tööampse, aga pole
töötukassa andmetel selle eest
tasu saanud (jah/ei) (vähemalt
20 kontakti jaoks peab see
tingimus olema täidetud, st
tunnuse väärtus „jah“)
On juht- või kontrollorgani
liige (jah/ei) (vähemalt 5
kontakti jaoks peab see
tingimus olema täidetud, st
tunnuse väärtus „jah“)
Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on erineva taustaga inimesi, sh soo,
vanuse, põhilise suhtluskeele, elukoha maakonna lõikes. Vastavate
tunnuste esindatust jälgib Töötukassa päringu väljavõtet tehes, et tagada
valimi mitmekülgsus, kuid nimetatud tunnuste esinemise kohta uuringu
läbiviijale andmeid ei väljastata, et vähendada väljastatavate andmete
mahtu.
Päringu sisu: tööandjate intervjuud Tööandjad, kelle juures
registreeritud töötud on tööampse
teinud
Tööandjad, kelle juures ei ole
töötud tööampse teinud viimase
aasta jooksul, kuid kelle juures on
tööampse tehtud enne 2023. aastat.
Ajaperiood 01.2023 – 02.2024
Päringu maht 50 ettevõtte kontaktandmed 25 ettevõtte kontaktandmed
Valikukriteerium 20 ettevõtte nime on
nimetatud perioodil kõige
enam tööampse pakkunud
tööandjad
Ülejäänud 30 ettevõtte
kontakti on juhusliku valiku
alusel ülejäänud tööampse
pakkunud tööandjate seast
Juhusliku valiku alusel tööandjad,
kes nimetatud perioodil ei ole
tööampse pakkunud ühtegi korda,
kuid on seda teinud enne
01.01.2023.
Päringus sisalduvad tunnused Ettevõtte nimi
Telefon
E-post
Ettevõtte nimi
Telefon
E-post
Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on esindatud ettevõtteid
erinevatest majandussektoritest.
Registriandmete päring
Päring 1: registreeritud töötute päring
1.1 Töötukassa andmekogu
Ajaperiood: 01.09.2020-31.12.2023
Valikukriteerium: Ülal toodud ajaperioodil töötukassas registreeritud töötud (registreerimise
alguse aja järgi). Selgitus: arvestame kõiki töötuid, kes vastaval ajavahemikul on vähemalt
ühe päeva töötuna arvel olnud
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused:
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga)
Registreeritud töötuse algus- ja lõpu kuupäevad (kõik määratud ajavahemikku jäävad
töötuse episoodid)
Töötuna arveloleku lõpetamise põhjus
Sugu
Sünniaasta
Kõrgeim omandatud haridustase
Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel
Tegelik elukoht (kohaliku omavalituse tasemel)
Isikul on tervisest tulenev takistus töötamiseks (eristades puuduv töövõime/osaline
töövõime)
Töötutoetuse väljamakse kuupäevad ja summad
Riskirühma kuulumine (eristades riskirühma kategooriaid):
o 16-24-aastane (noor)
o 55-aastane kuni vanaduspensioniealine (vanemaealine)
o tervisest tuleneva takistusega– töötu, kellele on määratud puue puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike
elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale
töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse
seaduse alusel.
o pikaajaline töötu - töötu, kes eelnenud 12-kuulisel perioodil ei ole olnud hõivatud
Tööturumeetmete seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud
tegevusega. 16–24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole eelnenud 6-
kuulisel perioodil olnud hõivatud sama seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud tööga või
tööga võrdsustatud tegevusega.
o vanglast vabanenud – töötu, kes on kes on arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul
vanglast vabanenud
o hooldaja – töötu, kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut,
kellele valla- või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole
olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele
eelnenud 12 kuu jooksul.
o eesti keele mitteoskaja - töötu, kellel eesti keele oskus puudub või on nõrgal tasemel
ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud.
o muu takistusega – töötu, kes on muude eriliste takistustega.
Palgatoetuse teenusel osalemise algus- ja lõpukuupäev
Tööampsu algus- ja lõpukuupäev
Tööampsu tööandja registrikood (kui on) ja nimetus (tunnused eemaldatakse Statistikaameti
poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud koodiga)
Tööampsu tööandja EMTAK tegevusala
Tööampsust saadud bruto sissetulek (kui on märgitud)
Juhtimis- ja kontrollorgani liige (jah/ei)
Juhtumis- ja kontrollorgani liikme staatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev
Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad
Töötuskindlustushüvitise määratud periood (kas 180, 210, 270, 300 või 360 päevaks)
Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad
Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad
Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja summad
1.2 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed)
Ajaperiood: 1.01.2020-31.12.2023 (selgituseks: Statistikaameti lisatav päring on varasema
algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja
tööampsude tegemist)
Valikukriteerium: Andmestik 1 valimiisikud
Agregeerituse tase: indiviidi tasemel
Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga)
Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades:
o Brutoväljamakse
o Deklareeritud tulumaksu summa
o Deklareeritud töötuskindlustuse summa
o Kogumispensioni summa
o Sotsiaalmaksu summa
o Väljamakse liik, sh eristades:
Tööleping (väljamakse liigid 10, 11, 12, 15, 162)
Võlaõiguslik leping (väljamakse liigid 17,18,19,20)
Juhtimis-kontrollorgani liige (väljamakse liigid 21,22,23)
Igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu kuus (väljamakse liigid 14;
24; 32; 33; 34; 35; pensionid ja kindlustushüvitised 40-49; vanemahüvitis
53);
Muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59, v.a. 53)
o Kuu
o Aasta
o Aastate 2021-2022 eest deklareeritud ettevõtlustulu FIEna
Tunnused tuginedes töötamise registrile:
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga)
Töösuhte algus- ja lõpukuupäev
Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)
Tööandja pseudonümiseeritud kood (pseudonümiseerimise aluseks registrikood)
Viimane ametinimetus (ISCO-08);
Töösuhte liik
o Tööleping
o Avalik teenistus
o Võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)
o Juhtimis-, kontrollorgani liige
o Muu
Töökoormus
Päring 1.3. Töötukassa andmekogus töötuna arvel olevad juhatuse- või kontrollorgani liikmete
(Töötukassa andmestikus on vastuseks jah) arvu hindamiseks, kes on sama andmestiku alusel
teinud tööampse ning tööampsu tegemise ettevõtteks on ettevõtte, kus juhatus- või
2 Väljamakse liigid: TSD lisa 1 täitmise juhend alates 1.07.2021
kontrollorgani liige on omanik.
Andmete väljavõte aastate: 01.09.2020-31.12.2020; 01.01.2021-31.12.2021; 01.01.2022-
31.12.2022; 01.01.2023-31.12.2023 lõikes.
Tunnused tuginedes äriregistrile ja eelnevalt nimetatud andmetele lisab Statistikaamet
äriregistri andmete alusel sellise väljavõtu teostamiseks järgmised tunnused:
Inimese (juhtimis- või kontrollorgani liikme) pseudonümiseeritud id
Ettevõtte pseudonümiseeritud registrikood
Roll ettevõtte juures (osanik, aktsionär, täisosanik, usaldusosanik jne)
Õiguslik vorm
Algus- ja lõpukuupäev
Päring 2: VÕS lepinguga töötajate päring (võrdlusrühm)
1.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed)
Ajaperiood: 1.09.2020-31.12.2023
Valikukriteerium: määratud ajaperioodil alustatud VÕS töösuhted (töösuhte liik = võlaõiguslik
leping)
Tunnused tuginedes töötamise registrile:
Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse
pseudonümiseeritud ID-ga. ID peab kattuma registreeritud töötute päringuga, et oleks
võimalik eemaldada nt tööampsude tegijad võrreldes registreeritud töötute
andmebaasiga)
Juhtimis- või kontrollorgani liige (töötamise liigi kood = 601)
Juhtimis- või kontrollorgani liikme staatuse (vastava töötamise liigi) algus- ja
lõpukuupäev
Sõlmitud VÕS ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme lepingute kohta:
o Lepingu liik
o Töösuhte algus- ja lõpukuupäev
o Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)
o Ametinimetus (ISCO-08) (kui on märgitud)
o Tööandja pseudonümiseeritud kood
o Töökoormus (kui on märgitud)
Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):
Pseudonüümiseeritud ID
Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades:
o Võlaõiguslik leping (17,18,19,20)
Taustatunnused tuginedes Statistikaameti andmestikele:
Sünniaasta
Sugu
Kõrgeim omandatud haridustase
Töövõime ulatus
Elukoha omavalitsus seisuga 1.1.2023
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
TÄIENDATUD TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks
taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate
tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta.
Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja
majanduslikule toimetulekule
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
-
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui
poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika
kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse
lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti
(sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah
Mari-Liis Sepper,
Sihtasutus Mõttekoda
Praxis, Mari-
640 8000
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Jah (vt lisa 7)
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle
kavand ning küsimustik või selle kavand.
Registriandmete analüüs -
ei.
Intervjuud – jah (vt lisad 2
ja 5)
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,
telefon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
70003158
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond,
nõunik, [email protected], tel. 5887
8297
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2. Volitatud töötleja üldandmed3
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised
isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
2 (12)
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega,
kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Sihtasutus Mõttekoda Praxis
90005952
Ahtri 6A, 10151 Tallinn
Kontaktisik: Katre Pall,
[email protected], tel. 52 20 992
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega,
kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet
70000332
Tatari tn 51, 10134 Tallinn
Kontaktisik: Kadri Rootalu,
[email protected], tel. 625 9278
2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega,
kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Eesti Töötukassa
74000085
Lasnamäe 2, Tallinn 11412
Kontaktisik: Margit Paulus,
[email protected], tel. 614 8504
2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise
õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS
§ 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja
volitusnorm, millest nähtub, et asutus on
selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise
uuringu korral võib see olla näiteks Teadus-
ja arendustegevuse korralduse seadus või
teadus- või arendusprojekti avamise otsus,
leping vms.
1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas
teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille
kohaselt kõigi ministeeriumide
ülesandeks on oma valitsemisalale
tarviliku teadus- ja arendustegevuse
ning selle finantseerimise korraldamine.
2. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi
valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille
§ 63 lõike 1 kohaselt kuulub
ministeeriumi valitsemisalasse
muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,
digiühiskonna-, tööhõive- ja
tööturupoliitika kavandamine ja
elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna
korraldamine ning võrdse kohtlemise ja
soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja
koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse
23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus-
3 (12)
ja Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).
Vastavalt põhimääruse §-le 12 on
ministeeriumi põhiülesanne
valitsemisala valdkondades riigi
arengukavade väljatöötamine ja nende
kooskõla tagamine üleriigiliste
arengukavadega, nende finantseerimise,
elluviimise ja tulemuste hindamise
korraldamine.
4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade
põhiülesannetena toodud § 17 punktis
181, et tööhõive osakonna põhiülesanne
on tööturupoliitika kavandamine ja selle
elluviimise korraldamine, et tagada
tööealise elanikkonna suur tööga
hõivatus ning tarviliku tööjõu
olemasolu tööandjatele. Osakonnal on
juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime
ja tööhõivevõime arendamisel ning
nende poliitikavaldkondadega seotud
tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja
toetuste kujundamisel.
5. Taotluse esitaja lähtub oma töös
täiendavalt IKS-is täidesaatvat
riigivõimu puudutavatest õigustest ja
kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on
täidesaatval võimul võimalik
analüüsida andmeid poliitika
kujundamise eesmärgil. IKS järgi
loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis
tehakse poliitika kujundamise
eesmärgil.
6. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
(tellijana) on volitanud Sihtasutust
Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut
läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud
lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse
esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust
toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning
küsimustik või selle kavand.
Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile,
et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute
valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse
4 (12)
teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud
tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude
pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik
ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud
võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude
rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse
mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning
peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud
tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni
tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid
väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute
ajutise töötamisega seonduvalt).
Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid
tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas
analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega
(VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi,
analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav
periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt
lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja
jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö
tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna
mõju tööampsude mustrile).
Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud
käesoleva taotluse lisas 3.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt
töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik
tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks.
Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast
töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise
ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või
töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik.
Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja
majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on
tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate
käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet
tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole.
Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute
intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal
perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid
selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute
valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja
selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni
5 (12)
või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti
on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle
juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli
töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises.
Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab
leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude
mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023.
aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid
viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju
tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja
tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise
motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes.
Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse
praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini
tööampsudele seatud eesmärke.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi
Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on
rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste
tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud
eesmärkide saavutamist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja
tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste
hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse
lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid
võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi
tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme
kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme
eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda
tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja
vaesusesse sattumist.
Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise
tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme
igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab
välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal
ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise
töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt.
Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase
sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö
otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu
kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt.
6 (12)
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab
tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning
sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks
on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis).
Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate
kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib
juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Töötukassale tehakse
päring 115 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt intervjuude
arv ja päringu maht lisas 4). Päringu maht on suurem kui planeeritud intervjuude arv selleks, et
tagada teatav kontaktide varu, et asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus
osaleda. Teiselt poolt oleme kontaktandmete päringu mahtu piiranud selliselt, et ei väljastataks
uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe. Juhul kui
väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik uuringus ette nähtud intervjuude arvu täita (nt
kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse Töötukassale
korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse
samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (5 kontakti ühe intervjuu
kohta). Näide: kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega ühendust võtmise järel jääb
puudu 3 intervjuud, esitatakse Töötukassale uus kontaktandmete päring 15 töötu kontakti
saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on vajalikud üksnes
töötute intervjuude tegemiseks (tööandjate intervjuude jaoks piisab esialgsest päringust) ning
maksimaalne töötute kontaktide päringu maht (koos korduspäringutega) võiks jääda 230
kontakti piiresse (arvestades kokku töötud, kes on tööampse teinud ja need, kes ei ole tööampse
teinud). AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte
intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul
osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu
jooksul alates kontaktandmete väljastamisest. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda
antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja
selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega
kontakteerumise vormi taotluse lisa 2.
Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on
eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on
kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks
minimaalselt vajalik hulk inimesi.
Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad
Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest,
toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks
turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele.
Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste
mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu
tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud
töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete
7 (12)
analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste
arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse
rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis
toodud andmete töötlemise põhimõtetest.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe
sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused
annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika
sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada
tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.
Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse
ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik
lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku
teabega.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid
andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.
Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:
Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring
sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (kas isik on
varasemalt tööampse teinud oma endise tööandja juures; kas isik on teinud tööampse,
aga pole selle eest raha saanud; kas isik on juht- või kontrollorgani liige – päritavate
andmete loetelu on ka lisas 4);
Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi
mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);
Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega
Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku
isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa
partneritega;
Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas
(pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu
salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused
hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist.
Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:
Töötukassa andmekogu;
Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja
sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed) ning Justiitsministeeriumi äriregistri andmed.
4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui
kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
8 (12)
Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis
olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine
Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele
Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:
Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt
andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).
Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.
Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud
andmepäringule.
Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.
Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed
Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti ning äriregistri andmetega ning koostab
nende alusel ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet
koostab Maksu-ja Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS
lepinguga töötajate kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).
Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest
isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta
võtit isikukoodide taastamiseks.
Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse
kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.
Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid
(tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli,
mille viib läbi Statistikaameti töötaja.
Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole
võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on vaja luua koodivõti,
mis sisaldab isikukoodi. Isikustatud (st isikukoodiga) andmed liiguvad vaid Statistikaameti ja
Töötukassa vahel. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet. Isikukoodidega andmestikku
ega koodivõtit ei tehta Praxisele kättesaadavaks.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Registriandmete analüüs
Uuringusse hõlmatud rühmad on:
1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023)
tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5).
2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu
uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest
(allikas: Eesti Töötukassa). Arvestades nende hulgast välja tööampsude tegijad on
võrdlusrühm 1 maht 199 128 unikaalset inimest.
3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2):
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal
65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval
aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga, kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle
5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda.
9 (12)
mitme aasta ja korduda aastate lõikes)6.
4. Juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kes on töötuna registreeritud ja on juhtimis- või
kontrollorgani liige ja omanik samas ettevõttes ning on teinud selles ettevõttes
tööampse7 (1.09.2020-31.12.2023).
Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember
2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse
mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle
saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Selleks, et tagada
analüüsitava tööturuteenuse järjepidevust, peab rakendama sama metoodikat, mida Töötukassa
on kasutanud varem sama teenust analüüsides8. Ka seal oli võrreldud ajutise töö tegijaid kõigi
samal perioodil registreeritud töötutega. Kuivõrd käesolevas taotluses kirjeldatud analüüs
võimaldab ka uuemate andmete analüüsi on võimalik hinnata kas ja kuidas on aja jooksul
muutunud tööampsude tegemise mustrid, sh see, kes ja millal tööampse kasutab ning kes
tööampsude võimaluse kasutamata jätab. Kuigi Töötukassa varasem analüüs juba katab osaliselt
ka käesolevas uuringutaotluses analüüsitavat perioodi, siis kordame andmepäringut kogu
perioodi kohta kuivõrd uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on
püstitanud täiendavad küsimused ajutise töötamise kohta, mida esialgses Töötukassa analüüsis
ei olnud käsitletud.
Lisaks on kõigi võrdlusrühma kuuluvate kaasamine oluline osalus- ja võrdlusrühma
võrreldavuse jaoks. Kui osalusrühm tugineb analüüsitavalt perioodil kõiksele valimile, kuid
võrdlusrühm on valimi põhine, on osalusrühma puudutavad statistilised hinnangud täpsed,
samas kui võrdlusrühma puhul oleksid need tõenäosuslikud vahemikhinnangud. See teeks kahe
rühma võrdlemise keeruliseks ning tulemuste tõlgendamine (ja rühmade võrdlus) oleks selle
võrra ebaselgem.
Peale selle on üks uuringu eesmärke analüüsida ajutise töötamise mitte kasutajaid ja ajutise
töötamise mitte kasutamise põhjuseid. Sellest annab kõige täpsema pildi võrdlusrühma analüüs,
arvestades just võrdlusrühma tunnuseid ja proportsioone. Valimi põhine väljavõte võib
mõningaid tulemusi moonutada (nt juhul kui võrdlusrühma proportsioonid muutuvad üle aja,
konkreetsetes piirkondades vms). Kõikse valimi kasutamine võimaldab kõige täpsemaid
hinnanguid, sh analüüsida ka võrdlusrühma proportsioonide muutusi.
Peame vajalikuks kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi ka seetõttu,
et oleks võimalik võrrelda tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal
perioodil) ning et olek võimalik detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes
tööampse ei tee (sh detailsemalt avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks
võimalik võrrelda ajutise töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute
seas, võrreldakse tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude
tegemise pikkus jms) VÕS töösuhte mustritega samal perioodil.
Äriregistri andmete kasutamine on vajalik, et analüüsida juhtimis- või kontrollorgani liikmete
sihtrühma ja näha nende poolt tehtud tööampsude seoseid oma ettevõttega.
Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna
6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega 7 Nt oli Töötukassa andmetel september 2020–august2022 ajutist tööd teinud töötutest 8% ehk 1387 inimest, kes
olid töötuna arvel olevad juhtimis- või kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtte tegevus
on peatatud, ja endised ettevõtluskonto omanikud. 8 Vt ka Töötukassa analüüs: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023-
11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf
10 (12)
registreeritud töötute kohta. Samuti tehakse päring samal perioodil (1.09.2020-31.12.2023)
VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt andmepäringule (vt lisa 4).
Intervjuud
Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja
kontaktandmete päringu maht lisas 4).
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Registriandmete analüüs
Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023.
Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring:
1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada
töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda
inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega ja äriregistri
päring: 1.09.2020-31.12.2023. Andmepäringu täpsustust vt lisas 4.
Intervjuud
Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta.
Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks
hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt
lisas 4.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti
aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.
Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid
saadakse.
Töötukassa andmekogu (Töötukassa)
Statistikaametis olevad andmed:
o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet)
o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet)
o Äriregister (Justiitsministeerium)
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad
on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja
vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,
volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
11 (12)
Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi
Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti ja äriregistri määratud andmeandja ning volitatud
töötleja. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka
andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8).
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks
kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele
kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise
metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu (IV
kvartal 2024). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt
Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.
Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Praxise vahel kokku andmete
kasutuslepingus, mis on I kvartal 2025.
Intervjuude salvestused ja nende transkriptsioonid kustutatakse Praxise poolt hiljemalt 2 kuu
jooksul peale lepingu lõppemist (I kvartal 2025). Töötukassalt saadud kontaktandmed
intervjuude läbiviimiseks kustutakse ühe kuu jooksul intervjuude lõppemisest (uuringus
soovitud intervjuude arvu täitumisest), hinnanguliselt IV kvartal 2024.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun
põhjendage9
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,
kuidas teavitatakse.
Intervjuule kutse saanute puhul:
andmesubjektide teavitamine toimub intervjuu
kutses (vt lisa 2), vajadusel vastavad
uuringurühma liikmed intervjueeritavate
täiendavatele küsimustele ka intervjuu alguses
(vt intervjuu kava lisa 5). Intervjuu kutsesse
lisatakse ka link MKM lehel avaldatavale
andmekaitse infole (lisa 6). Teavitus
saadetakse välja hiljemalt 1 kuu jooksul peale
kontaktandmete väljastamist Töötukassast.
Registripäringute puhul: andmesubjektide
9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
12 (12)
teavitamine toimub läbi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
avaldatava teavituse. Teavituse sisu vt lisa 6.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused10?
Intervjuu kutses (lisa 2) ja MKM kodulehel
(lisa 6).
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse11
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita
ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siirika Paulman
nõunik
Lisad:
Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus
Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus
Lisa 5. Intervjuu kava mustand
Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis avaldatav uuringu teavitus
Lisa 7. Eetikakomitee protokoll
Lisa 8. Volitus
58878297 [email protected]
10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama
IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 11Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Andmekaitse Inspektsioon
Meie 13.11.2024 nr 11-1/928-5
Täiendatud taotluse edastamine
Esitame kooskõlastamiseks täiendatud taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise
töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma
isiku nõusolekuta.
Andmekaitse Inspektsioon tegi 30.05.2024 otsuse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr
2.2.-1/24/4-6 (lisa 1).
Uuringu raames selgus, et olemasoleva andmepäringuga ei ole võimalik vastata
uurimisküsimusele „Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse oma
ettevõttes?“ (lepingu tehnilise kirjelduse I uurimisülesande küsimus nr 2).
Selgitame juurde, miks on sellele küsimusele vastamine oluline ning miks on sellest tulenevalt
vaja olemasolevaid andmeid siduda äriregistri andmetega.
Töötuna ei saa ennast arvele võtta isik, kes tegutseb juhtimis- või kontrollorgani liikmena ja kes
saab oma tegevuse eest tasu. Samuti ei saa arvele võtta juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kes ei saa
oma tegevuse eest tasu, kuid teeb samas ettevõttes tööd näiteks töölepingu või võlaõiguslepingu
alusel. Kuna juhtimis- või kontrollorgani liige, kes on ka ettevõtte omanik, omab suurt mõju
lepingute sõlmimise ja lõpetamise üle, võib see mõjutada ka tööampsude kasutamist mitte-
eesmärgipäraselt. Seetõttu soovime aru saada, kas ja kui paljud juhtimis- ja kontrollorgani liikmed
teevad oma ettevõttes tööd tööampsudena ning milline on üldisem trend. Analüüsi läbiviimiseks
on oluline eristada isikud, kes vastavad järgnevatele tingimustele: isik: on töötuna registreeritud,
on juhtimis- või kontrollorgani liige ja omanik samas ettevõttes ning on teinud selles ettevõttes
tööampse. Uurimisküsimusele vastus annab sisendi, kas juhtimis- või kontrollorgani liikmete
tööampsude kasutamist oma ettevõttes on vaja edasi uurida ja/või kaaluda tööampsude tingimuste
muutmist.
Uuringu eesmärk jääb samaks.
Lisasime täiendatud taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja täiendatud
andmepäringu kirjelduse, kus märkisime tehtud muudatused rohelisega (lisa 2).
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siirika Paulman
nõunik
Lisad:
1. Andmekaitse Inspektsiooni 30.05.2024. a otsus nr 2.2.-1/24/4-6
2. Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmepäringu kirjeldus
(taotluse lisa 4)
5887 8297
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (muudatus) | 28.11.2024 | 1 | 11-1/928-6 | Sissetulev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Otsus | 30.05.2024 | 1 | 11-1/928-4 | Sissetulev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta | 21.05.2024 | 1 | 11-1/928-3 | Väljaminev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon, K. M. |
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine | 15.04.2024 | 1 | 11-1/928-2 | Sissetulev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Taotlus | 03.04.2024 | 1 | 11-1/928-1 | Väljaminev kiri | mkm | Andmekaitse Inspektsioon |
Leping | 17.01.2024 | 78 | 5-4/21-1 🔒 | Leping | mkm | |
Kantsleri 19.10.2023 käskkirja nr 95 „Uuringu "Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule" korraldamine ning komisjoni ja vastutava isiku määramine“ muutmine | 21.11.2023 | 135 | 103 | Käskkiri | mkm | |
Käskkiri | 19.10.2023 | 168 | 95 | Käskkiri | mkm |