Eelnõu arvamuse avaldamine

Toetuse andmise tingimuste käskkirjade muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri


I. Sissejuhatus

Muudatusega suurendatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+i meetme 21.4.9.1 toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ eelarvet 2 343 550,14 euro võrra sama meetme TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve arvelt ning pikendatakse esimesena nimetatud TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ elluviimist aasta võrra 31. märtsini 2028. Kaasnevalt pikeneb sama kuupäevani ka kõnealuse TAT abikõlblikkuse periood ning muutuvad mõlema TAT meetmete nimekirja väljundinäitaja sihttasemed ja eelarve kasutamine aastate lõikes.

Eelnõu ja seletuskirja on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 5919 2437, [email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]).

Eelnõu on keeletoimetamata.

Märkused:

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõuga väheneb halduskoormus elluviijale ja partneritele. Kaob kohustus esitada rakendusasutusele igakuiseid eelarve täitmise aruandeid ning kooskõlastada riigihankeid enne nende elluviimist. Lisatakse küll kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju puudub.

Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.

II. TAT muudatuste sisu

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muudatused.

Punktiga 1 kustutatakse TAT raamtekstist laused, mis on seotud TAT tegevuse „Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas“ kahe alategevusega (tegevuskavas alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele ja alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine). Nimetatud alategevused jäävad ära, kuna TAT-sse planeeritud lahendusviisid ei ole hetkel teostatavad (sh jätkusuutlikud) ning tegeletakse soovitud tulemuste saavutamiseks uute lähenemisviiside leidmisega.

Punktiga 2 uuendatakse näitajate tabelit. Kuna TAT tegevuskava kaks alategevust jäävad ära, siis ei ole võimalik esialgu planeeritud sihttaset täita ja meetme nimekirja väljundnäitaja 2027. a sihttaset vähendatakse 110 hoolekandeteenuse saaja võrra (oli 400, uus näitaja 290). Seoses suurema teenuseosutamise mahuga kuulmislangusega inimestele suurendatakse näitajate tabeli punkti 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine TAT spetsiifilise näitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)“ 2027. a sihttaset 90 hoolekandeteenuse saaja võrra (oli 200, uus näitaja 290).

Punktiga 3 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 14 809 100 eurot) kokku 3 011 264 euro võrra, millest ESF+ on toetust 2 107 885 eurot ja riiklik kaasfinantseering 903 379 eurot. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 11 797 836 eurot, millest ESF+ toetus on 8 258 485 eurot ja riiklik kaasfinantseering 3 539 351 eurot.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TAT punkt 7.2.5. Punktis nimetatud eelarve täitmise aruande esitamise järele puudub vajadus, kuna vastavat infot on võimalik saada elluviijat vähem koormaval viisil.

Punktiga 5 asendatakse TAT eelarve, mida vähendatakse punktis 3 nimetatud mahus ning TAT tegevuste kirjeldus, milles märgitakse lõpetatuks alategevus 2.2.2. (Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele), alategevusse 2.2.4 lisatakse kaks uut tegevust: tervishoiu- ja hooldustöötajatele elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolituse välja töötamine ja analüüsi läbiviimine, millega selgitatakse välja planeeritava inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi esimese etapi arenduse võimalikud lahendused. Alategevusest 2.2.4 kustutatakse analüüs, mille eesmärk oli välja selgitada hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste vajadused, kuna antud tegevuse tulemuste kasutusele võtmine praeguses ajakavas ei ole võimalik. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi ja täpsustusi tegevuste sõnastuses, ajakavas ja näitajates.

§ 2. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muudatused.

Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ning TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ ajaraami kuni 31.03.2028 seoses kõnealuse tegevuse elluviimisega nimetatud kuupäevani. Eesmärk on alates 2028. aastast rakendada erihoolekande uut, käesoleva TAT raames katsetatavat teenusmudelit riikliku erihoolekandeteenuste süsteemi osana, sh on üheks variandiks, et psüühilise erivajadusega inimestele toetavate teenuste osutamine hakkab toimuma kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) korraldusel. Sellest tulenevalt pikendatakse tegevust aasta võrra, et katsetada kavandatavat muudetud teenusekorraldust. Teenusmudelis on katsetamise tulemustest lähtuvalt varasemalt viidud sisse olulisi muudatusi ning pikendamine võimaldab teenusmudeli rakendamist kohandada tõenäoliselt saabuva olukorraga, kus piiratud ressursside tingimustes tuleb TAT eelarvest väljumine praeguse teadmise kohaselt korraldada erihoolekandeteenuste olemasolevate eelarveliste vahenditega. TAT muudatuse juures on arvestatud erihoolekande toetavate teenuste osutamise uue teenusmudeli väljatöötamisega. Tegevuse otsene mudelipõhine teenuse osutamine toimub 2027. aastal, mille lõpu seisuga fikseeritakse ka meetmete nimekirja väljundinäitaja saavutustase. Lisaks planeeritakse vahendid 2028. aasta I kvartaliks, st KOV-idel on võimalik lõpetavaid tegevusi läbi viia 1 kuu pärast teenuse osutamise lõppemist kuni 31.01.2028 ja SKA-l kuni 3 kuud ehk kuni 31.03.2028. KOV-id tegelevad jaanuaris 2028. aastal tegevuste lõpetamisega, osalejate väljumisega seotud tegevustega, teenusesaajate ülemineku toetamisega, koondaruannete ja arvete esitamisega ning tagasiside andmisega SKA-le. SKA tegeleb 2028. aasta esimeses kvartalis sisutegevuste lõpetamisega, üleminekutegevustega, aruandluse, perioodi analüüsi ja kokkuvõtte koostamisega.

Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond.

Punktiga 3 täpsustatakse TAT tegevuse 2.2 sisukirjeldust. Isikukeskse erihoolekande teenuse mudeli (ISTE) katsetamise tegevusi jätkatakse alates 2027. aastast koostöös 2026. aastal osalenud KOV-idega (32), kellel on 2026. aasta lõpu seisuga kehtiv koostööleping ja kellel on teenusel osalejaid (teenuse saajaid). 2027. aastal on tegemist ISTE mudeli jätkurakendamisega ja konkurss viiakse läbi KOV-idele, kes on 2026. aastaks juba saanud toetust mudeli rakendamiseks, kuna jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba toimib. Sel perioodil toimub väljumiskava tegevuste elluviimine ning eesmärk on hoida toimivat võrgustikku töös seniste ISTE mudeli rakendamisega seotud tegevuste korraldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2026. aasta 31.03.2026 seisuga katsetavad erihoolekande teenusmudelit 32 omavalitsust (Antsla vald, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kohila vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rapla vald, Tallinna linn, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Väike-Maarja vald, Järva vald, Harku vald, Kehtna vald, Paide linn, Põltsamaa vald, Rõuge vald, Valga vald, Viljandi linn, Tõrva vald, Elva vald, Kiili vald, Hiiumaa vald, Rakvere linn, Narva linn).

Punktiga 4 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses tegevuse 2.2 elluviimisaja pikendamisega raporteeritakse näitajate saavutustasemed 2027. aasta lõpu seisuga. Uuendatakse prognoosi vahesihttaseme täitmise kohta 2026. aasta lõpu seisuga 121 võrra arvuni 2045. Meetmete nimekirja väljundinäitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 2027. aasta lõpu seisuga suureneb 121 võrra arvuni 2066. 

Punktiga 5 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv projekti kogumaksumus on 20 238 696,89 eurot) kokku 2 343 550,14 euro võrra, millest ESF+ toetus on 1 640 485,10 eurot ja riiklik kaasfinantseering 703 065,04 eurot. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 22 582 247,03 eurot, millest ESF+ toetus on 15 807 572,92 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 774 674,11 eurot.

Punktiga 6 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks TAT punktid 7.1.5 ja 7.1.9. Punktis 7.1.5 nimetatud eelarve täitmise aruande esitamise järele puudub vajadus, kuna vastavat infot on võimalik saada elluviijat vähem koormaval viisil. Punktis 7.1.9 nimetatud riigihangete kooskõlastamise järele puudub praktiline vajadus.

Punktiga 8 asendatakse TAT eelarve, mida suurendatakse punktis 4 nimetatud mahus.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV. TAT muudatuste mõjud

TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muudatus suurendab TAT elluviimise selgust ja rakendatavust, keskendudes tegevustele, mis on realistlikud ja annavad laiemat mõju. Eelarve suunatakse tõhusamalt sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja koordineerituse tugevdamisse ning olemasolevate lahenduste arendamisse, toetades seeläbi pikaajalise hoolduse süsteemi terviklikku ja stabiilset arengut.

TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muudatuste peamine mõju on sihtgrupile ehk psüühilise erivajadusega inimestele, kes saavad 2027. aastal vajaduspõhiselt abi. Projekti kaudu saavad valdavalt abi seni projektis osalenud inimesed. TAT pikendamine ja võimalus ISTE mudelit rakendavatel KOV-idel jätkata teenusmudeli katsetamist ning selle kaudu jätkata toetuse pakkumist psüühilise erivajadustega inimestele oma piirkonnas võimaldab sihtgrupi abistamiseks kasutada lisavahendeid ning lisatööjõudu. TAT pikendamine aitab kaasa erihoolekandeteenuste korraldusmudeli väljatöötamisele, võimaldades paremini arvestada senisest uue teenusmudeli piloteerimisest (ja KOV-ide kaasamisest selle sihtrühma teenuse korraldamisel) saadud kogemusi.

Muudatuste koosmõjul suureneb meetmete nimekirja väljundinäitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 11 võrra.

Muudatuse jõustumise järgselt on meetme 21.4.9.1 eelarve jaotus TAT-de lõikes järgmine:

Meede 21.4.9.1
ESF+ toetus
Riiklik kaas-finantseering
Omafinantseering
Kokku

38 660 000
70,00%
13 807 143
25,00%
2 761 429
5,00%
55 228 571
TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine"
8 258 485,00
70,00%
3 539 350,71
30,00%
0
0,00%
11 797 835,71
TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus"
15 807 572,92
70,00%
6 774 674,11
30,00%
0
0,00%
22 582 247,03
TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve
8 952 683,85
70,00%
1 278 954,84
10,00%
2 557 910
20,00%
12 789 548,36
TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru (14.07–14.10.2025) eelarve
2 474 812,00
70,00%
707 089,20
20,00%
353 545
10,00%
3 535 446,00
TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve
536 500,00
70,00%
229 928,57
30,00%
0
0,00%
766 428,57
TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine" II vooru uus eelarve + III vooru planeeritud eelarve
2 621 479,00
70,00%
1 123 491,00
30,00%
0
0,00%
3 744 970,00
Kokku
38 651 532,77
70,00%
13 653 488,43
24,73%
2 911 454
5,27%
55 216 475,67
Erinevus meetmete nimekirjas kinnitatud eelarvega
8 467,23
 
153 654
 
-150 026
 
12 095,761

V. TAT muudatuste jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras.

VI. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.













MINISTRI KÄSKKIRI





Toetuse andmise tingimuste käskkirjade muutmine


Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ punktiga 9.1 ning sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ punktiga 9.1.

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ tehakse järgmised muudatused:

1. Sõnastan punktid 2.2.2–2.2.3 järgmiselt:

„2.2.2. Tegevuse sisu

Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu. Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse ellu arendusprogramm, milles osalejad saavad toetust eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks.

Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms).

2.2.3. Tegevuse tulemus

Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadus. Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud.“.

2. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:


Näitaja nimetus (mõõtühik)
Algtase
Vahe-sihttase (2024)
Sihttase
(2027)
Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)
0
200
290
Tegevuse 2.1 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi1 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)
70%

70%
Tegevuse 2.1 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes
(mõõtühik %)
70%

70%
Tegevuse 2.1 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT-spetsiifiline näitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv
(mõõtühik arv)
0
200
290

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad
TAT-spetsiifiline näitaja
Koolitatud spetsialistide arv
(mõõtühik arv)
0
228
856
TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
TAT-spetsiifiline näitaja
Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)
0
120
690
TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused


3. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:



Summa
Osakaal
1
ESF+ toetus
8 258 485
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
3 539 351
30%
3
Eelarve kokku
11 797 836
100%


4. Tunnistan punkti 7.2.5 kehtetuks.

5. Asendan TAT lisad „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).

§ 2. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tehakse järgmised muudatused:

1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.5 arvu „2027“ arvuga „2028“.

2. Sõnastan avalehel rakendusasutuse nimetust järgmiselt:

„Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“.

3. Täiendan punkti 2.2.2 kolmanda lõiguga järgmiselt:

„Alates 2027. aastast jätkatakse mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2026. aastal (32 kohalikku omavalitsust).“.

4. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:


Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
Sihttase (2024)
Sihttase (2027)
Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv
0
1845
2066
Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis
70%
70%
70%
Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes
70%
70%
70%
Tegevuse 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.
2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine

Hoolekandeteenuste saajate arv
0
845
-
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis
70%
70%
-
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023
2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine


Hoolekandeteenuste saajate arv
0
1000
1221
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis
70%
70%
70%
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes
70%
70%
70%
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

5. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:



Summa
Osakaal
1
ESF+ toetus
15 807 572,92
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
6 774 674,11
30%
3
Eelarve kokku
22 582 247,03
100%

6. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt:

„6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“.

7. Tunnistan punktid 7.1.5 ja 7.1.9 kehtetuks.

8. Asendan TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).




(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 03.05.2023
käskkirjaga nr 81
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 28.03.2024
käskkirjaga nr 29
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 13.11.2024
käskkirjaga nr 74
MUUDETUD
sotsiaalministri 25.11.2025
käskkirjaga nr 89
MUUDETUD
sotsiaalministri …….2026
käskkirjaga nr…..




Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine





Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviija
Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond)

Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
Eesti Puuetega Inimeste Koda

Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)

Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus



SISUKORD

1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega 3
1.1.1 Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 3
2. Toetatavad tegevused 4
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine 5
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas 7
2.3 Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine 8
2.4. Riigiabi 10
3. Näitajad 10
4. Tegevuste eelarve 11
5. Kulude abikõlblikkus 11
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11
7. Elluviija ja partneri kohustused 12
8. Aruandlus 13
9. TAT muutmine 14
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14
11. Vaiete lahendamine 15


Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt“.

Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.
1.1.1 Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2023–2026 heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOVide võimestamine“ elluviimist.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, rändevoogude tasakaalu korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. Seetõttu on vaja parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär. Hooldatav või tema pereliige tasus hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 2021. aastal 80% teenuse kogumaksumusest. Eesti keskmine netovanaduspension on 42% keskmisest netopalgast. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2020. aastal Euroopa Liidus üks madalamaid, jäädes alla 40%. Vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2021. aastal 40,6%) on Eestis ELi riikidest suuruselt teisel kohal.

1.1.3. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond“ ja alasihi „Koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse, toetades ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste loomist iseseisvaks toimetulekuks. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Rahulolu KOV-i teenustega“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“.

1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ja suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele.

Heaolu arengukavas nähakse nii väljakutse kui võimalusena seda, et tööturul on ebasoodsamas olukorras muude elanikkonnarühmade kõrval vanemaealised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Vanemaealiste programmis (2025–2028) on välja toodud, et vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes.

„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Kaasav ühiskond on see, kus inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust, sealhulgas osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, samuti ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata.

2. Toetatavad tegevused

Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes.

TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, et tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek.

TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele.

TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“.

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk

Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada.

Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamisele.

2.1.2. Tegevuse sisu

Tegevused on suunatud pikaajalise hoolduse korralduse ja hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele, sh kvaliteedi juhtimise ja järelevalve korralduse arendamisele ning teenuse osutamise metoodikate, tööriistade jms kasutusele võtmisele. Parandatakse eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd. Planeeritakse tegevusi, mis lihtsustavad inimese jaoks abi andmise korraldust ning aitavad vähendada regionaalset ebavõrdsust abi ja teenuste kättesaadavuses ja ebaühtlust teenuste kvaliteedis. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega inimeste ja vanemaealiste sotsiaalsele kaasatusele, ühiskonnaelus osalemisele ja autonoomsusele ning oma õigustest ja abisaamise võimalustest teadlikkuse kasvule. Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ning huvikaitseorganisatsioonide võimekust.

Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja võrgustikukohtumised), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.

Toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada hooldusvajaduse teket või süvenemist (sh varane märkamine, õigeaegne abi osutamine jms). Kuulmislangusega inimestele tagatakse abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine. Samuti viiakse ellu hoolduskoormusega inimesi toetavaid tegevusi (sh teadlikkuse suurendamine).

Eesti Puuetega Inimeste Koda arendab välja omastehooldajate veebilahenduse, millest kujuneb virtuaalne n-ö kompetentsikeskus, kus jagatakse asjakohast infot ning antakse tuge hoolduskoormusega inimestele.

Üle Eesti täisealistele inimestele ühetaolisemate ja kvaliteetsemate sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks toetatakse Sotsiaalkindlustusameti tegevusi, mis aitavad hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, sealhulgas rakendada KOV-i või piirkondlikul tasandil riiklikke strateegiaid, pilootprojekte ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Toetatavad tegevused keskenduvad KOV-ide võimekuse suurendamisele, regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalteenuste sisulisele arengule ja kvaliteedi parandamisele.

Korraldatakse teavitustegevusi abi vajavate inimeste ja nende lähedaste informeerimiseks ning teavitatakse nii sihtrühmi kui ka sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse korraldajaid sotsiaalvaldkonnas toimuvatest muudatustest, mis võimaldab inimestel jõuda õige abini. Pööratakse tähelepanu ka sellele, et info jõuaks erivajadusega abivajajateni – kasutatakse lihtsat keelt ning mõeldaks läbi info edastamise kanalid ja viisid nende vajadustest lähtuvalt. Üks teavituse eesmärke on suunata KOV-e nägema ennetustegevuste vajalikkust ja kasu ning laiemalt ühiskonda abivajajatega arvestama. Teavitustegevuste tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise (tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, sisuturundus, otsekommunikatsioon sihtrühmadega). Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid.

Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks vastamiseks viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kontseptsioon.

2.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Paranenud on sotsiaalala spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele.

Paranenud on avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö, samuti KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus abi korraldamisel ning teenusepakkujate ja teenust vahetult pakkuvate spetsialistide oskused ja abi teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs neile vajalikele toetustele ja kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning seeläbi paraneb abivajadusega inimeste toimetulek.

Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest, sealhulgas info nägemis- ja kuulmisvaegusega inimestele vajalike abivahendite ja nende kättesaadavuse kohta, ning nad teavad kust seda otsida. See parandab nende toimetulekut. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning oskavad inimesi õigesti nõustada.

Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste ümberkorraldamisele ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest.

2.1.4. Tegevuse sihtrühm

Sotsiaalala töötajad, sh teenust vahetult osutavad isikud, kes töötavad KOV-is, era- või kolmandas sektoris
Teenusepakkujad (sh KOV era- ja kolmas sektor)
Abivajadusega inimesed (sh erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesed)
Erialaorganisatsioonid
Laiem avalikkus
KOV-id
Vanemaealised
Tervishoiuteenuse osutajad

2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2027

2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

2.2.1. Tegevuse eesmärk

Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine valdkondadevahelise ja piirkondliku koostöö, parema andmevahetuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kaudu on muutunud senisest inimesekesksemaks.

2.2.2. Tegevuse sisu

Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu. Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse ellu arendusprogramm, milles osalejad saavad toetust eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks.

Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms).

2.2.3. Tegevuse tulemus

Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi. Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud.

2.2.4. Tegevuse sihtrühm

Sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonna töötajad
KOV-id
Sotsiaalkindlustusamet
Era- ja kolmanda sektori organisatsioonid
Teadusasutused

2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

2.2.6. Tegevuse elluviija ja partner

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ja partner Tervise Arengu Instituut.
2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine

2.3.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist.

2.3.2. Tegevuse sisu

Vanemaealiste heaolu edendamiseks tehakse koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori osapooltega, et saada ülevaade vanemaealiste olukorrast ja vajadustest. Töötatakse välja kontseptsioon, mis arvestab vanusesõbraliku Eesti põhimõtetega2 ning on aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. Kontseptsioon annab selgema aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mis aitab kaasa vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemisele.

Täpsemate sekkumiste kavandamisel arvestatakse vanemaealiste profiiliga (nt pensionieas töötamist jätkata soovijad, töötud vahetult enne pensioniiga, hoolduskoormusega vanemaealised, vanemaealised uussisserändajad, üksi elavad vanemaealised jt). Muu hulgas võetakse arvesse erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (nt naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega) kuuluvate inimeste kogemusi, hoiakuid, soove ja vajadusi. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse neid erisusi ja lähenemisviise, mille abil jõulisemalt toetada eri piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist tööturule ja ühiskonnaellu. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, ning tutvutakse välisriikide hea praktikaga. Kogutava sisendi põhjal on võimalik sihitada mõjusaid sekkumisi (nt teadlikkuse suurendamine kindla profiiliga sihtrühmade seas, uute lähenemisviiside katsetamine kogukondades või tööandjate seas, võimestavad tegevused eri profiiliga vanemaealistele jms).

Edaspidiste tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks kasutatakse muu hulgas innovatsioonimeetodeid, mis võimaldavad leida lahendusi vanemaealiste kaasamise keerukusele, arendada uusi teenuseid ja saada tagasisidet.

Toetatakse tegevusi, mis on suunatud vanemaealiste kaasamisele ühiskondlikku ellu, kohaliku elu kujundamisse ja kogukondlikesse tegevustesse. Kõik vanemaealistele mõeldud üritused, nii füüsilised kui digitaalsed, peavad olema nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele ligipääsetavad. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena, olla sotsiaalselt kaasatud ja ühiskonnaelus nähtavamad, rääkida kaasa enda elu ja heaolu puudutavates küsimustes. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist toetatakse vanusesõbraliku Eesti põhimõtete juurutamisega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. See julgustab vanemaealisi osa võtma sotsiaalsetest tegevustest, aitab luua sotsiaalset tugivõrgustikku ja tunda ennast võrdväärse kogukonna liikmena, mis omakorda aitab säilitada vaimset tervist, vältida üksildust ja abivajaduse tekkimist ning soodustab ka vanemaealiste tööturule jõudmist ja seal püsimist.

Viiakse ellu tegevusi vanemaealiste endi ja tööandjate suunal, et disainida ja rakendada tõhusaid meetmeid, mis aitavad muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit ühiskonnas nii tööandjate kui ka vanemaealiste endi seas. Kavandatakse, katsetatakse ja rakendatakse asjakohaseid sekkumisi peamistele siht- ja sidusrühmadele ning vajaduse korral ka piirkonnapõhiselt.

2.3.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on paranenud hoiakud vanemaealiste inimeste suhtes nii ühiskonnas üldiselt kui ka vanemaealiste endi ja tööandjate seas. Vähenenud on vanusega seotud eelarvamused ja diskrimineerimine. Toetatud on vanemaealiste aktiivsem osalemine ühiskonnas ja tööturul. Vanemaealiste aktiivsena hoidmist toetavad tegevused aitavad ennetada vanemaealistel abivajaduse tekkimist ning seeläbi väheneb ka lähedaste hoolduskoormus.

Tegevuse mõjul muutub ühiskonnas suhtumine vanemaealistesse rohkem toetavaks ja tunnustavaks ning tööandjad ja töötajad näevad vanemaealisi töötajaid kui konkurentsivõimelisi ja võrdseid partnereid. Vanemaealiste endi hoiakud ja teadlikkus enda väärtuse suhtes muutub positiivsemaks.

2.3.4. Tegevuse sihtrühm

50-aastased ja vanemad inimesed, laiem üldsus, tööandjad, töötajad ja KOV-id

2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.07.2025–31.12.2029

2.3.6. Tegevuse elluviija

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond.
2.4. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad


Näitaja nimetus (mõõtühik)
Algtase
Vahe-sihttase (2024)
Sihttase
(2027)
Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)
0
200
290
Tegevuse 2.1 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi3 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)
70%

70%
Tegevuse 2.1 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes
(mõõtühik %)
70%

70%
Tegevuse 2.1 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT-spetsiifiline näitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv
(mõõtühik arv)
0
200
290

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad
TAT-spetsiifiline näitaja
Koolitatud spetsialistide arv
(mõõtühik arv)
0
228
856
TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
TAT-spetsiifiline näitaja
Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)
0
120
690
TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused

4. Tegevuste eelarve



Summa
Osakaal
1
ESF+
8 258 485
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
3 539 351
30%
3
Eelarve kokku
11 797 836
100%

5. Kulude abikõlblikkus

5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 ja 21 sätestatust.

5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud.

5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

5.31. Abikõlblik on elluviija ja partnerite projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna ekspertide ja spetsialistide ning teenuseosutajate õppereiside ja koolituste (sh konverentside) lähetuskulu, sealhulgas majutus, transport, kindlustus, toitlustus, päevaraha, lennupiletid, osalemistasu ja muud kulud, ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks) vastavalt asutusesisesele lähetuste korrale ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmääradele.

5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud:

5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; [KEHTETU ALATES 01.07.2025]
5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

6. Toetuse maksmise tingimused ja kord

6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 (tegelikud kulud) ja § 28 lõikes 3 (kaudsed kulud 15% TAT otsestest personalikuludest) sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud.

6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamise korral;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.

6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.

6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

7. Elluviija ja partneri kohustused

7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid.

7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; [KEHTETU]
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist;
7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks juhul, kui partneri eest ei korralda riigihanget Riigi Tugiteenuste Keskus;
7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest [KEHTIB ALATES 01.04.2024].

7.3. Lisaks on TAT partner kohustatud:
7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid;
7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest;
7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le;
7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist;
7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks juhul, kui partneri eest ei korralda riigihanget Riigi Tugiteenuste Keskus;
7.3.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.3.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;
7.3.7.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.3.8 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks;
7.3.9 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks.

8. Aruandlus

8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.

8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.

8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

9. TAT muutmine

9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.

9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-s 48 sätestatule.

9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.

9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.

9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.

10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

11. Vaiete lahendamine

RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ühendmääruse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.


Lisad

Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus
Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa

Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81
kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“
lisa 1
(Muudetud sõnastuses)


Tegevuste detailne kirjeldus

(periood 01.01.2025–31.12.2026)


Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel

Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamise talituses jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku volitatud töötleja poolt sisendi andmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendusteks). STAR-iga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli (sh kasutajate toetamine ning KOV-idele ja teenusosutajatele juhendite koostamine).

Nõustamistegevused on KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine.

Arendustegevused on järgmised: 1) hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks – kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sealhulgas toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks; 2) nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja hindamisvahendite kasutamisest; 3) poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine; 4) hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine; 5) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile: inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete kohta SKA veebilehel.

Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad ning see tagab ühtlasema hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad, kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas kriisiolukordades.

Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV-i sotsiaalvaldkonna töötajate (koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV-i ametnikud) teadmiste ja oskuste täiendamiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid, infopäevi, erialaseminare ja koolitusi.

Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse riskimudel, mis toetab KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste haldusjärelevalve tegemist.

2026. aastal alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega. Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohti ja ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle Eesti.

Tabel 1
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026

1
Seminarid, infopäevad, koolitused (SKA ja SoM)
2023–2026
01.01.2025–31.12.2026
2
Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine (SKA)
2023–2026
01.01.2025–31.12.2026
3
KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine (SKA)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026
4
Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja sisulised ettepanekud teenuste paremaks kujundamiseks (SKA)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026
5
Hoolekandealase info kättesaadavuse tagamine (SKA)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026
6
Teenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi loomine (SKA)
2025–2026
01.01.2025–31.12.2026
7
Hoolduskulude järelevalvemetoodika väljatöötamine (SKA)
2025–2026
01.01.2025–31.12.2026
8
KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine (SKA)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026

Tabel 2
Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevus-kava aastal 2025
Sihttase tegevus-kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund-näitaja
Seminaridel, infopäevadel, koolitustel osalenute arv
200
400
800
2024. a orienteeruv koolitatavate arv 200 inimest

Läbi viidud koolituste/infopäevade/seminaride arv
6
6
12


Kaasajastatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste arv
2
1
5
2024. a sihttase 2 (üldhooldusteenus ja koduteenus)
2026. a tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus; 2025. a täisealise isiku hoolduse teenus, varjupaigateenus

Valminud ohuprognoosi mudelid ja riskihindamise mudelite arv
1
0
2
2024. a sihttase 1 (üldhooldusteenuse ohuprognoos). 2025. a KOV-i sotsiaaltöö ohuprognoos (abivajaduse hindamine, teenust saama suunamine)

Kaasajastatud sotsiaalteenuste juhendite arv
1
3
10
2024. a sihttase 6 (eluruumi tagamise teenuse, koduteenuse, üldhooldusteenuse, isikliku abistaja teenuse, tugiisikuteenuse ja täisealise isiku hoolduse juhendid).

Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes
(tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga)

Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine

Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa.

Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid, ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisabivahendite kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh tööandjaid).

TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel.

Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele. Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks

Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis, markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainfot: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.

Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab, et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude koosseisus või on vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi (mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta).

Lisaks korraldatakse partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele teenusepakkujatele ning klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel pöördutakse) teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja osutamise kohta.

Tabel 3
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)
2023–2026
01.01.2025–31.01.2026

Tabel 4
Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevus-kava aastal 2025
Sihttase tegevus-kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund-näitaja
Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust saanud kuulmislangusega inimeste arv
30
0
260
2023. ja 2024. a sihttase 230. Teenuse osutamine TAT-st lõppeb 2025. aasta lõpuga. 2026. aasta jaanuaris TAT tegevused lõpetatakse.

Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele

SoM ja SKA viivad ellu teavitustegevusi ning korraldavad infoseminare ja meediakampaaniaid hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ning soodustada suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks lihtsat keelt ning kohandades info edastamise viise ja kanaleid nende vajadustele vastavaks.

SKA viib ellu tegevusi, mis panustavad puude raskusastme tuvastamisest teadlikkuse suurendamisse erinevate kommunikatsioonitegevuste, sealhulgas teenust tutvustavate videote kaudu. Teenust tutvustavad videod aitavad taotlejale paremini selgitada teenuse eesmärki ja teenuse taotlemise protsessi, sealhulgas seda, mida taotluse sisulises osas kirjeldada ja silmas pidada ning kuidas leida iseteenindusportaalist tehtud otsus. Samuti korraldatakse valdkonnas toimunud muudatuste tutvustamiseks seotud osapooltele (nt kohalikud omavalitsused, erivajadusega inimeste esindusorganisatsioonid jms) teavitusüritusi.

SKA alustab tegevusega, mille käigus disainitakse ümber liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart) ja puudega isiku kaart. Kaartide ümberkujundamise eesmärk on korraldada teenust efektiivsemalt, muu hulgas lähtutakse puudega inimeste vajadustest ja Euroopa Liidu direktiivist. Teenusedisaini raames töötatakse mõlema kaardi puhul välja sihtrühmast lähtuvalt kõige mõistlikum klienditeekond ja sobivaim lahendus digitaalsete kaartide rakendamiseks.

Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. aastal loodud üle-eestilise veebilahenduse tööshoidmist ja arendamist. Tegemist on suunatud virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad, teenuseosutajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele. Loodud platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Virtuaalse kompetentsikeskuse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tagamiseks uuendatakse pidevalt materjale (sh valdkondi kajastavad infovideod ja taskuhäälingu episoodid). Lisaks veebikeskkonnas olevatele materjalidele jätkatakse omastehooldusega seotud teemadel nõu ja info jagamist info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel. Korraldatakse teavitusseminare erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga suurendada sihtrühma teadlikkust omastehooldusega seotud aktuaalsetel teemadel ning tutvustada omastehoolduse infopunkti veebikeskkonda. EPIKoda annab välja omastehoolduse veebikeskkonda tutvustavad trükised (infoflaier ja -voldik nii eesti kui vene keeles), mis on mõeldud levitamiseks sotsiaal- ja tervishoiuasutustes, raamatukogudes, kultuurikeskustes ja puudega inimeste ühingutes. Kahe aasta jooksul koostatakse kaks EPIKoja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbrit nii paberil kui ka veebiversioonina, et suurendada sihtrühma teadlikkust omastehoolduse valdkonnast ning pakutavatest abi ja toe võimalustest, sealhulgas omastehoolduse infopunkti veebikeskkonnast.

2026. aastal alustatakse ettevalmistavate tegevustega, et käivitada üle Eesti eesti- ja venekeelsed omastehooldajate tugirühmad, samuti virtuaalsed tugirühmad. Tugirühmade eesmärk on pakkuda omastehooldajatele psühhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi haigustest ja puuetest ning oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks. Esimeste tugirühmade töö käivitub 2026. aasta teises pooles ning jätkub kuni projektiperioodi lõpuni. 2027. aasta lõpuks on käivitunud vähemalt 15 omastehoolduse tugirühma üle Eesti.

Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmib e-kursus „Täisealise lähedase hooldamine kodus“, mis on suunatud hooldusvajadusega täiskasvanute hooldajatele ning käsitleb teemasid eri haigusseisundite olemusest, hooldustoimingutest, abivahenditest, eneseabist ja elukaare lõpuga seonduvast. Kursus valmib 2026. aasta lõpuks. 2027. aastal valmib erivajadusega laste ja noorte lähedastele mõeldud käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ kaasajastatud versioon nii paberil kui ka veebiversioonina. Käsiraamat pakub erivajadusega lapse elukaare kontekstis (sünnist kuni täiseani) ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede isiklikke kogemusi erivajadusega laste kasvatamisel.

Tabel 5
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Hoolduskoormusega inimestele loodud veebilahenduse tööshoidmine ja lahendusega seotud sisulised ja tehnilised arendustegevused (EPIKoda)
2024–2027
01.01.2025–31.12.2026
2
Info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel hoolduskoormusega inimeste toetamine (EPIKoda)
2024–2027
01.01.2025–31.12.2026
3
Sihtrühma toetamiseks erinevate teavitus- ja õppematerjalide loomine, seminaride korraldamine (EPIKoda)
2024–2027
01.01.2024–31.12.2027
4
Omastehooldajate tugirühmade käivitamine (EPIKoda)
2026–2027
01.01.2026–31.12.2027
5
Teavitustegevused sihtrühmadele (SoM ja SKA)
2024–2027
01.01.2025–31.12.2026
6
Erivajadusega inimesi puudutava kommunikatsiooni tõhustamine ja tagamine ligipääsetavas vormis (sh õiguslike muudatuste ja abi saamise võimaluste selgitamine) (SoM)
2025–2027
01.02.2025–31.12.2026
7
Tegevused teadlikkuse tõstmiseks puude raskusastme tuvastamisest (SKA)
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026
7.1
Puude raskusastme tuvastamise teenust tutvustavate tegevuste läbiviimine (sh videote loomine, teavitusüritused)
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026
7.2
Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi teenusedisain
2025–2026
01.11.2025–1.06.2026

Tabel 6
Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevus-kava aastal 2025
Sihttase tegevus-kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund-näitaja
Veebilahenduse külastuste arv
10 000
0
15 000
2024. a sihttase 5000
Väljund-näitaja
Infoseminaride arv
11
2
13

Väljund-näitaja
Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi uue kontseptsiooni ja rakenduskava loomine
0
2
2
Disainitud on kahe teenuse (parkimiskaart ja puudega isiku kaart) teenusekontseptsioonid
Väljund-näitaja
Iseteeninduse kaudu taotluste esitamise osakaal
1 Lapsed 62%
Vanadus-pensioni-ealised 24%
Lapsed 70%
Vanadus-pensioni-ealised 30%
Lapsed 70%
Vanadus-pensioni-ealised 35%
SKA iseteeninduse kaudu saavad taotlusi esitada lapsed ja vanaduspensioni-ealised

Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel

Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on järgmised: sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavate spetsialistide sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sealhulgas erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavad pädevust dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel ning parandavad ja ühtlustavad teenuse osutamise kvaliteeti üle Eesti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kaadrivoolavuse tingimustes kiiremini reageerida ning anda teadmisi ja oskusi dementsuse teemal edasi ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames on loodud asutuste juhtidele suunatud teenusedisaini moodulid.

Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks on kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et nad oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele korraldatakse eraldi ka õppiva organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia.

Paralleelselt koolitusprogrammiga pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel.

Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks ning teenusepakkujate teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, võrgustikukohtumisi, arutelusid ja erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest.

Tabel 7
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate dementsuse teemaline koolitusprogrammi läbi viimine (TAI)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026
2
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate kvalifikatsiooni hoidmise ja arendamise tegevused (TAI)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026
3
Koolitusprogrammis osalevatele asutustele pakutavad mentorlusega seotud tegevused (TAI)
2024–2026
01.01.2025–31.12.2026
4
Koolitusprogrammi mõju- ja tulemuslikkuse analüüsi (TAI)
2026
01.03.2026–31.12.2026

Tabel 8
Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevus-kava aastal 2025
Sihttase tegevus-kava aastal 2026
Sihttase (2027)
Selgitus
Väljund-näitaja
Koolitusel osalenud inimeste arv
42
42
112
TAI dementsuseteemalise koolituse sihttase 2024. a 28, 2025. a 42, 2026. a 42

Tugivõrgustikuga liitunud uute inimeste arv
25
25
75
TAI võrgustikukohtumised ja erialaseminarid (sh suvekool). 2024. a sihttase 25

TAI mentorlusprogrammis osalenud asutuste arv
10
10
30
2024. a 10, 2025. a 10 ja 2026. a 10 asutust

Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine

Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäire all mõeldakse nii kaasasündinud intellektipuuet kui ka elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäiret. Oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad psüühikahäirega inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta saaks võimalikult palju iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vastavalt vajadusele.

Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks ega kaasaegseid elamistingimusi.

Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. aastal erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete (ühes hoones üle 30 teenusekoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise toetamiseks peab SoM tegema tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste osapooltega. Eesmärk on toetusmeede sujuvalt ellu viia, korraldades pooltevahelist koostööd ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide maandamine, mis eeldab protsessi pidevat monitoorimist ja vajaduse korral ka otsest abistamist või sekkumist.

Tabel 10
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise toetamine
2024–2025
01.01.2025–31.12.2025

Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

Alategevus 2.2.1. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi elluviimine

2024. aastal töötati koostöös tervise- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi osapooltega välja „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030“ (edaspidi innovatsiooniprogramm). Tegu on Vabariigi Valitsuse tegevusplaani tegevusega. Innovatsiooniprogramm tugineb 2020. aastal koostatud aruteludokumendil „Roheline raamat. Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“.

Innovatsiooniprogrammi eesmärk on suurendada tervise- ja sotsiaalvaldkonnas innovatsioonivõimekust ning kiirendada tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu. Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul oodatakse, et:
1) eakad ja erivajadusega täisealised inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua turvaliselt ja iseseisvalt;
2) hoolduskoormus on vähenenud, võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel elukvaliteeti säilitada ja senisest enam panustada tööellu;
3) teenusekorraldus on tõhusam ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt.

Innovatsiooniprogrammi viiakse ellu kolme omavahel seotud tegevusega: heaolutehnoloogiate innovatsiooni ökosüsteemi arendamine, innovatsioonivõimekuse suurendamine ja innovatsiooniprojektide rahastamine. Ökosüsteemi arendamise eesmärk on luua sidemeid tehnoloogiapõhiseid lahendusi vajavate ja pakkuvate osapoolte vahel, suurendada teenuseosutajate teadlikkust nii Eestis kui ka teistes riikides olemasolevatest lahendustest, lahenduste kasutuselevõtu kogemustest ja eduteguritest ning julgustada osapooli lahenduste arendamisel ja kasutusele võtmisel nii omavahel kui ka ettevõtete ja teadusasutustega koostööd tegema. Tegevustena kuuluvad siia üritused (nt on käivitatud igakuine veebiürituste sari „Heaolu tehnoloogiatest”2 ja algatatud iga-aastase suurema ürituse – heaolutehnoloogiate festivali3 – korraldamine), tehnoloogiliste lahenduste turu-uuringud, avastusretked teistesse riikidesse kogemuste ja kontaktide saamiseks jmt.
 
Heaolutehnoloogiate arendusprogrammiga soovitakse suurendada tervise- ja hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust, et innovatsiooniks vajaliku mõtteviisi, oskuste ja tööriistade puudumine ei saaks takistuseks potentsiaalselt olulise mõjuga uudsete lahenduste arendamise käivitamisele ja et arenduses edukaks osutunud lahendused pärast projekti lõppemist ei sumbuks, vaid jõuaksid süsteemis laiaulatusliku kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi kaudu pakutakse heaolutehnoloogia projektidele struktureeritud innovatsioonituge alates vajaduste defineerimisest ja lahendusideede genereerimisest kuni edukaks osutunud lahenduste kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi pakub riigihankega leitud partner.4 Partneri ülesandeks on ka heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise avatud taotlusvooru sobivate lahendusideede ja meeskondade tekkimise toetamine ja taotluste eelnõustamine. Ideede arendamist ning ideedest väljatöötatud lahenduste katsetamist ja kasutuselevõttu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 avatud taotlusvoorude kaudu.

TAT raames kaasatakse eksperdid, kes hindavad ERFi taotlusvoorudes toetuse taotlusi, jälgivad toetust saanud projektide elluviimist ja hindavad tulemuste saavutamist.

Tabel 13
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Innovatsiooni ökosüsteemi arendamine (sh võrgustiku üritused, õppereisid, uuringud)

2024–2029
01.01.2025–31.12.2026
2
Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi läbiviimine (sh projektidele innovatsioonitoe pakkumine, kogemuste ja tulemuste jagamine)
2025–2029

01.01.2025–31.12.2026

3
Innovatsiooniprojektide rahastamistingimuste (ERF TAT) väljatöötamine ja taotlusvoorude sisuline toetamine

2024–2029
01.01.2025–31.12.2026

Tabel 14
Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevus-kava aastal 2025
Sihttase tegevus-kava aastal 2026
Sihttase (2029)
Selgitus
Väljund-näitaja
Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm on ellu viidud.
0
1
1
Programm on välja töötatud ja ellu viidud (2025–2029).


Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele

(tegevus lõpetatud seisuga 31.12.2025)

Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine

(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024)

Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine

Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Kuni 2026. aasta veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal, Tartumaal). Toetatakse sisuliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud taotlusvoorust toetust saanud projekte tegevuste elluviimisel, sealhulgas korraldatakse kohtumisi ja kogutakse sisendit. Aastatel 2026–2028 jätkatakse sisulist koostööd koordinatsioonivooru projektidega (RTK korraldab 2026.a uue taotlusvooru), muu hulgas viiakse ellu arendustegevusi, et toetada liitumist üleriigilise süsteemiga.

Viiakse ellu tegevusi (sh infoüritused, koolitused), mis toetavad üleriigilise valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist piirkondades. Parima praktika ja kogemuste vahetamiseks osaletakse IFIC (International Foundation for Integrated Care) korraldataval rahvusvahelise konverentsil eesmärgiga saada sisendit väljatöötatud mudeli kasutuselevõtuks üle riigi. Konverentsil tutvustatakse ka Eestis seni ellu viidud tegevusi, kogemusi ja plaane.

Tervishoiu- ja hooldustöötajatele töötatakse välja elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolitus. Elu lõpu otsused puudutavad samaaegselt nii ravi kui ka hooldust ning jäävad sageli tervishoiu ja hoolekande piirialale. Kui arst on saanud vastava koolituse, oskab ta inimest ja tema lähedasi pädevalt nõustada ning vormistada tahteavalduse inimese vajadusi/soove arvestavalt. Nii aitab koolitus tagada, et inimese tahe on selgelt sõnastatud, kättesaadav ja erinevate osapoolte vahel arvestatav. See tugevdab tervishoiu ja hoolekande koostööd ka siis, kui infosüsteemid ei ole ühised ning toetab inimese võimalust jääda elu lõpus talle tuttavasse ja turvalisse keskkonda.

Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist, koostatakse RFK e-koolitus ning arendatakse ja käivitatakse ja viiakse läbi RFK kasutamist toetavad tegevused (mentorlustegevused), mis toetab RFK rakendamist.

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad hindamisvahendid. Järgmises etapis seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut.

Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, tehakse uuringuid ja analüüse.

Viiakse läbi analüüs, millega selgitatakse välja planeeritava inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi esimese etapi arenduse võimalikud lahendused. Loodav infosüsteem võimaldab siduda tervishoiu sisese ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ülese teenuskoordinatsiooni ühtseks tervikuks. Süsteemi abil saab koostada inimesele tema tervise- ja sotsiaalseid vajadusi arvestava heaoluplaani, mis koondab olulise info ühte kohta. See annab abivajaja tugimeeskonda kuuluvatele spetsialistidele ühise ja ajakohase ülevaate, mille alusel otsuseid teha ja teenuseid planeerida. Selline lahendus parandab koostööd, vähendab infolünki ning aitab tagada, et abi on õigeaegne, järjepidev ja inimese eesmärkidest lähtuv. Tulemuseks on parem elukvaliteet, suurem turvatunne ning suurem võimalus tulla toime oma igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt ja sobivas keskkonnas.

Koalitsioonileppes 2025–2027 on sotsiaalse heaolu valdkonnas kokku lepitud läbi viia analüüs ja saada ettepanekud täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamise ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamise kohta. Praegu tuvastatakse tööealistel puude raskusastet (SKA) ja hinnatakse töövõimet (töötukassa) ning makstakse vastavalt tööealise puudega inimese toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal avaldatud Riigikontrolli audit soovitab analüüsida, kas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“. Soovitus tuleneb sellest, et sihtrühm (puudega tööealised ja vähenenud töövõimega inimesed) on suuresti kattuv, kuid inimesi hindavad ja toetusi maksavad erinevad asutused, mis tervikuna teeb inimese teekonna abi saamisel keeruliseks. TAT raames tellitakse analüüs, mis pakub välja lahendused, kuidas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme ühendada. Analüüs on oluline sisend poliitikakujundajale olemasoleva süsteemi kitsaskohtade kaardistamiseks ning võimalike tulevikulahenduste planeerimiseks.

Tabel 15
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Tegevused inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks (SoM)
2023–2028
01.01.2025–31.12.2026
1.1
RTK korraldatud koordinatsioonimudeli avatud taotlusvooru toetuse saajate tegevuste elluviimisel sisuline toetamine
2023–2028
01.01.2025–31.12.2026
1.2
Infoüritused ja koolitused koordinatsioonimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks
2025–2028
01.01.2025–31.12.2026
1.3
Parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks rahvusvahelisel tasandil konverentsi korraldamisel osalemine (ettevalmistavad tegevused ja konverents 2026. a mai)
2026–2027
01.10.2026–31.12.2026

2
RFK arendustegevused (TAI)
2023–2027
01.01.2025–31.12.2026
2.1
RFK koolitused sotsiaal-ja tervishoiuvaldkonna töötajatele
2023–2027
01.01.2025–31.12.2026
2.2
Mentorlussüsteemi loomine ja juurutamine (RFK rakendamist toetavad tegevused)
2023–2027
01.01.2025–31.12.2026
2.3
Enim kasutatud hindamisvahendite/testide kasutuselevõtt ja seostamine RFK-ga
2023–2027
01.01.2025–31.12.2026
3
Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)
2025–2026
01.01.2025–28.09.2026
4
Hooldereformi esmane mõjuanalüüs, sh eelnev sihtrühma uuring

2025–2026
06.01.2025–30.09.2026
5
Hoolduskoormuse kordusuuring
2025–2026
01.08.2025–30.09.2026
6
Hooldereformi lõppanalüüs
2026–2027
01.08.2026–31.12.2026
7
Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs
2025–2026
01.01.2025–30.10.2026
8
Elanikkonna tegevuspiirangute uuring
2025
01.01.2025–28.11.2025
9
Inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi arenduste (I etapp) analüüs
2026
02.03.2026–30.06.2026
11
Elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolituse välja töötamine
2026
02.03.2026–31.12.2026

Tabel 16
Näitaja
Näitaja nimetus
Sihttase tegevus-kava aastal 2025
Sihttase tegevus-kava aastal 2026
Siht-tase (2027)
Selgitus
Väljund-näitaja
Koolitatute arv
285
285
690
RFK koolitus 2023. a 0, 2024. a 120, 2025. a 285, 2026. a 285 koolitatut

Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)
0
1
1


Hooldereformi esmane mõjuanalüüs sh eelnev sihtrühma uuring(SoM)

0
1
1


Hoolduskoormuse kordusuuring (SoM)
0
0
1


Hooldereformi lõppanalüüs (SoM)
0
0
1


Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs (SoM)
0
1
1


Elakinkkonna tegevuspiirangute uuring (SoM)
1
0
1
Uuring tehakse vähendatud mahus. Täismahus kordusuuring tellitakse 2030.

Inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi arenduste (I etapp) analüüs (SoM)
0
1
1


2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine

Alategevus 2.3.1. Kontseptsiooni koostamine ning lahenduste väljatöötamine ja katsetamine

Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanusesõbraliku ühiskonna loomine peaks toimuma avaliku, era- ja kolmanda sektori osapoolte koostöös, ent praegu tegutsevad vastutajad paljuski omaette, sidususe osas on veel palju arenguruumi. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on vaja strateegilist tervikvaadet vanemaealiste olukorrast Eestis. TAT raames töötatakse välja ühtne kontseptsioon, mis saab aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. See võimaldab arendada ja rakendada vajalikke tegevusi ja meetmeid ning loob aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mille tulemuseks on vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemine kogu ühiskonnas. Kontseptsiooni ettevalmistamisel on vaja pöörata eraldi tähelepanu ka võimalikele piirkondlikele erisustele.

Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ja vanusega seotud eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas, sealhulgas tööandjate seas, on plaanis disainida ja katsetada meetmeid, mis aitaksid muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada eri piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist ühiskonnaellu, sealhulgas tööturule. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. See teave võimaldab täpsemalt sihitada mõjusaid sekkumisi probleemide lahendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute muutmiseks kindla profiiliga sihtrühmade hulgas. Samuti võimaldab saadav teave laiendada ja kohandada juba olemasolevaid meetmeid.

Koostatav kontseptsioon on dokument, mida pidevalt täiendatakse vastavalt tehtud tegevustele ja kogutud informatsioonile. Lõpptulemusena valmib dokument, mis sisaldab tehtud tegevusi, nende sisukirjeldust, tulemusi ja kokkuvõtet. TAT perioodi lõpus võetakse kokku kõik tehtud tegevused, antakse ülevaade tulemustest ja järeldustest ning soovitused jätkutegevusteks.

Tabel 17
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Kontseptsiooni koostamine
2025–2029
01.07.2025–31.12.2026
2
Innovaatiliste sekkumiste väljatöötamine, katsetamine ja juurutamine
2025–2029
01.07.2025–31.12.2026

2.3.2 Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamise toetamine

2024. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames välja hindamisvahend KOV-ide vanusesõbralikkuse hindamiseks ning katsetati seda koostöös vanemaealiste nõukogudega5.

Toetatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamist. Selleks korraldatakse koolitusi vanemaealiste nõukogudele ja teistele huvigruppidele hindamisvahendi kasutusele võtmiseks ning pakutakse tuge hindamisvahendi kasutamisel. Hindamisvahendi laialdane kasutamine soodustab vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujunemist ja vanusega seotud eelarvamuste vähenemist ning toetab aktiivsena vananemist. Samuti toetatakse vanusesõbralikkuse edendamist KOV-ides (sh toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel).

Tabel 18
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026
1
Hindamisvahendi kasutamise koolitused (sh infoüritused)
2025–2026
01.07.2025–31.12.2026
2
Toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel (sh individuaalsed nõustamised ja järelkohtumised)
2025–2027
01.07.2025–31.12.2026

KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 18.09.2022. a
käskkirjaga nr 118
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 01.03.2023
käskkirjaga nr 30
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 13.11.2024
käskkirjaga nr 74
MUUDETUD
sotsiaalministri 01.07.2025
käskkirjaga nr 59
MUUDETUD
sotsiaalministri …..2026
käskkirjaga nr ….





Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus






Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.03.2022–31.03.2028

Elluviija
Sotsiaalkindlustusamet

Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)

Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus





SISUKORD

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega 3
1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega 3
2. Toetatavad tegevused 4
2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine 4
2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 5
3. Näitajad 6
4. Tegevuste eelarve 7
5. Kulude abikõlblikkus 7
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8
7. Elluviija kohustused 8
8. Aruandlus 9
9. TAT muutmine 10
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 11
11. Vaiete lahendamine 11


1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga1 – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv tõuseb. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Keskmine netovanaduspension on keskmisest netopalgast 41%. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2018. aastal 43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 alasihti „Hooliv ühiskond“ ja toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist erivajadusega inimestele. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.3. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühiliste erivajadustega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.4. Toetuse andmise seos TERE-programmiga: heaolu tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevus „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“.
1.1.5. TAT on meetmete nimekirja kohaselt seotud järgmise rakenduskavas nimetatud sekkumisega: „kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused, sh kaitstud töökoha teenus, isikukesksed teenused“.

2. Toetatavad tegevused

TAT üldine eesmärk on toetada vähenenud töövõimega ja erivajadusega inimeste ühiskonda integreerimist ning tervikliku abivajaduse hindamise ja toetamise süsteemi abil suurendada vähenenud töövõimega inimeste elus hakkamasaamise võimalusi. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate üleriigilise mõju ja ulatusega tegevuste elluviimise tulemusel. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk

Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule.

2.1.2. Tegevuse sisu

Kaitstud töötamise teenus on tasustatud töö pakkumine isikule, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimeline töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimeline seda tegema järjepidevalt. Kaitstud töö teenus on seega suunatud sihtrühma kuuluvatele inimestele.

Tegevuse käigus analüüsitakse, kas ja kuidas on võimalik ühendada sarnased tegevused - olemasolev töötamise toetamise teenus ning kaitstud töötamise teenus (kuna sihtgrupid on hetkel suuresti kattuvad) - võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks vaadatakse konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõivesüsteemis.

Kaitstud töötamise teenuse osutamine toimub kolmes etapis:
1. Sisseelamine – sihtrühma töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. 2022. aastal makstakse sihtrühmale stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2023. aastal stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ei maksta.
2. Kaitstud tingimustes töötamine – sihtrühma oskuste arendamine, sihtrühma toetamine ja juhendamine kaitstud töötamise teenuse saamise ajal.
3. Tööl püsimise toetamine – sihtrühm töötab kaitstud tingimustes või avatud tööturul, tagatud on vajalikus määras juhendamine ja toetamine. Eesmärk on säilitada inimese töösuutlikkust ja -tahet.

Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh sihtgrupile pakutavad tööd peaks olema valdkondades/tööandjate juures, kus tegeletakse teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid ning sihtrühma tööhõives osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid3.

2.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus töötamise toetamise teenuse raames, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama. Paranenud on nii omaste hooldajate kui hooldatavate igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.

2.1.4. Tegevuse sihtrühm

Puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas;
2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;
4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust.
5) ta ei saa samal ajal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel töötamise toetamise teenust;
6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringset erihooldusteenust.

2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.03.2022–31.03.2024

2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on katsetada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi, et toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist (sh võimetekohast tööhõives osalemist) ning leevendada nende lähedaste hoolduskoormust.

2.2.2. Tegevuse sisu

Tegevuse käigus katsetatakse sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste mudelit (edaspidi mudel). Tegevuse raames kogutakse tagasisidet, analüüsitakse mudeli kasutajate kogemust ning nõustatakse ja viiakse läbi vajalikud koolitused erinevatele osapooltele (omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja Sotsiaalkindlustusameti töötajatele) isikukeskse teenusmudeli edaspidiseks rakendamiseks.

Alates 2025. aastast jätkata mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2024. aastal (35 kohalikku omavalitsust).

Alates 2027. aastast jätkatakse mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2026. aastal (32 kohalikku omavalitsust).

Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh koolituste ja teadlikkuse tõstmisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.

2.2.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusel kogutud tagasiside ja kasutajakogemuse analüüsi põhjal tehakse pidevalt mudeli lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi. Võimalikud lahenduskäigud kasutatakse sisendina erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse eelnõus, mis on omakorda alusdokument erihoolekandereformile. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.

2.2.4. Tegevuse sihtrühm

Raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (kuni 2024. aastani alates 16-eluaastast ja alates 2025. aastast 18-eluaastast), kes:
1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või
2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusametis teenuse järjekorras, või
3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandi (Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja) hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid.

2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.03.2028

2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
Sihttase (2024)
Sihttase (2027)
Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja
Hoolekandeteenuste saajate arv
0
1845
2066
Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis
70%
70%
70%
Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes
70%
70%
70%
Tegevuse 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.
2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine

Hoolekandeteenuste saajate arv
0
845
-
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis
70%
70%
-
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023
2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine


Hoolekandeteenuste saajate arv
0
1000
1221
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis
70%
70%
70%
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes
70%
70%
70%
Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

4. Tegevuste eelarve



Summa
Osakaal
1
ESF+ toetus
15 807 572,92
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
6 774 674,11
30%
3
Eelarve kokku
22 582 247,03
100%

5. Kulude abikõlblikkus

5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest.

5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
5.3.1 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 31 sätestatud tingimusi;
5.3.2 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 2 sätestatud tingimusi.

5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud:
5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

6. Toetuse maksmise tingimused ja kord

6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt.

6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.

6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.

6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

7. Elluviija kohustused

7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; [KEHTETU]
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3;
7.1.9 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete registris avaldamisele kuuluvate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne hangete läbiviimist; [KEHTETU]
7.1.10 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid;
[KEHTIB ALATES 01.11.2024]
7.1.11 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3.

8. Aruandlus

8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.

8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.

8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 välja toodud EE2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

9. TAT muutmine

9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.

9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.

9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab eelarve ministrile kinnitamiseks.

9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.

10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11. Vaiete lahendamine

RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa