Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.5 arvu „2027“ arvuga „2029“. 2. Täiendan punkti 1.1.2 pärast esimest lauset järgmiselt: „Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, rändevoogude tasakaalu korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. Seetõttu on vaja parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge.“. 3. Täiendan punkti 1.1.4 järgmiselt: „Heaolu arengukavas nähakse nii väljakutse kui võimalusena seda, et tööturul on ebasoodsamas olukorras muude elanikkonnarühmade kõrval vanemaealised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Vanemaealiste programmis (2025–2028) on välja toodud, et vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Kaasav ühiskond on see, kus inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust, sealhulgas osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, samuti ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata.“. 4. Sõnastan punkti 2 teise ja kolmanda lõigu järgmiselt: „TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, et tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek.

25.11.2025 nr 89

TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele.“. 5. Sõnastan punkti 2 viimase lause järgmiselt: „Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“.“ 6. Sõnastan punkti 2.1.2 esimese lõigu viimase lause järgmiselt: „Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ning huvikaitseorganisatsioonide võimekust.“. 7. Jätan TAT punktist 2.1.2 välja viienda lõigu viimase lause. 8. Sõnastan punkti 2.1.3 kolmanda lõigu järgmiselt: „Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest, sealhulgas info nägemis- ja kuulmisvaegusega inimestele vajalike abivahendite ja nende kättesaadavuse kohta, ning nad teavad kust seda otsida. See parandab nende toimetulekut. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning oskavad inimesi õigesti nõustada.“. 9. Täiendan punkti 2.2.2 pärast teist lauset järgmiselt: „Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse ellu arendusprogramm, milles osalejad saavad toetust eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks.“. 10. Loen punkti 2.3 punktiks 2.4 ja sõnastan punkti 2.3 järgmiselt: „2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine 2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. 2.3.2. Tegevuse sisu Vanemaealiste heaolu edendamiseks tehakse koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori osapooltega, et saada ülevaade vanemaealiste olukorrast ja vajadustest. Töötatakse välja kontseptsioon, mis arvestab vanusesõbraliku Eesti põhimõtetega1 ning on aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. Kontseptsioon annab selgema aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mis aitab kaasa vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemisele. Täpsemate sekkumiste kavandamisel arvestatakse vanemaealiste profiiliga (nt pensionieas töötamist jätkata soovijad, töötud vahetult enne pensioniiga, hoolduskoormusega vanemaealised, vanemaealised uussisserändajad, üksi elavad vanemaealised jt). Muu hulgas võetakse arvesse erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (nt naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega) kuuluvate inimeste kogemusi, hoiakuid, soove ja vajadusi. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse neid erisusi ja lähenemisviise, mille abil jõulisemalt toetada eri piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist tööturule ja ühiskonnaellu. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, ning tutvutakse välisriikide hea praktikaga. Kogutava sisendi põhjal on võimalik sihitada mõjusaid sekkumisi (nt teadlikkuse suurendamine kindla profiiliga sihtrühmade seas, uute

1 Vanusesobralik-Eesti-2024-keeletoimetatud.docx-1.pdf.

lähenemisviiside katsetamine kogukondades või tööandjate seas, võimestavad tegevused eri profiiliga vanemaealistele jms). Edaspidiste tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks kasutatakse muu hulgas innovatsioonimeetodeid, mis võimaldavad leida lahendusi vanemaealiste kaasamise keerukusele, arendada uusi teenuseid ja saada tagasisidet. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud vanemaealiste kaasamisele ühiskondlikku ellu, kohaliku elu kujundamisse ja kogukondlikesse tegevustesse. Kõik vanemaealistele mõeldud üritused, nii füüsilised kui digitaalsed, peavad olema nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele ligipääsetavad. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena, olla sotsiaalselt kaasatud ja ühiskonnaelus nähtavamad, rääkida kaasa enda elu ja heaolu puudutavates küsimustes. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist toetatakse vanusesõbraliku Eesti põhimõtete juurutamisega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. See julgustab vanemaealisi osa võtma sotsiaalsetest tegevustest, aitab luua sotsiaalset tugivõrgustikku ja tunda ennast võrdväärse kogukonna liikmena, mis omakorda aitab säilitada vaimset tervist, vältida üksildust ja abivajaduse tekkimist ning soodustab ka vanemaealiste tööturule jõudmist ja seal püsimist. Viiakse ellu tegevusi vanemaealiste endi ja tööandjate suunal, et disainida ja rakendada tõhusaid meetmeid, mis aitavad muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit ühiskonnas nii tööandjate kui ka vanemaealiste endi seas. Kavandatakse, katsetatakse ja rakendatakse asjakohaseid sekkumisi peamistele siht- ja sidusrühmadele ning vajaduse korral ka piirkonnapõhiselt. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on paranenud hoiakud vanemaealiste inimeste suhtes nii ühiskonnas üldiselt kui ka vanemaealiste endi ja tööandjate seas. Vähenenud on vanusega seotud eelarvamused ja diskrimineerimine. Toetatud on vanemaealiste aktiivsem osalemine ühiskonnas ja tööturul. Vanemaealiste aktiivsena hoidmist toetavad tegevused aitavad ennetada vanemaealistel abivajaduse tekkimist ning seeläbi väheneb ka lähedaste hoolduskoormus. Tegevuse mõjul muutub ühiskonnas suhtumine vanemaealistesse rohkem toetavaks ja tunnustavaks ning tööandjad ja töötajad näevad vanemaealisi töötajaid kui konkurentsivõimelisi ja võrdseid partnereid. Vanemaealiste endi hoiakud ja teadlikkus enda väärtuse suhtes muutub positiivsemaks. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm 50-aastased ja vanemad inimesed, laiem üldsus, tööandjad, töötajad ja KOV-id 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.07.2025–31.12.2029 2.3.6. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond.“. 11. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:

Summa Osakaal

1 ESF+ 10 366 370 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 442 730 30%

3 Eelarve kokku 14 809 100 100%

12. Täiendan punkti 5 punktiga 5.31 järgmiselt: „5.31. Abikõlblik on elluviija ja partnerite projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna ekspertide ja spetsialistide ning teenuseosutajate õppereiside ja koolituste (sh konverentside) lähetuskulu, sealhulgas majutus, transport, kindlustus, toitlustus, päevaraha, lennupiletid,

osalemistasu ja muud kulud, ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks) vastavalt asutusesisesele lähetuste korrale ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmääradele.“. 13. Tunnistan kehtetuks punkti 5.4.2. 14. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 15. Sõnastan punkti 7.2.8. järgmiselt: „7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks juhul, kui partneri eest ei korralda riigihanget Riigi Tugiteenuste Keskus;“. 16. Sõnastan punkti 7.3.7 järgmiselt: „7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks juhul, kui partneri eest ei korralda riigihanget Riigi Tugiteenuste Keskus;“. 17. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt: „8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 18. Asendan lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 19. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine“ muutmine“ seletuskiri

I. Sissejuhatus Muudetakse toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT), et pikendada abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra 2029. aasta lõpuni, ning vähendatakse eelarvet kokku 1 290 900 euro võrra. Lisatakse uus tegevus – vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine – ning võimaldatakse viia sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ellu arendusprogramm. Muudatused toetavad terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ning aitavad kaasa inimeste võimalikult iseseisevale ja inimväärsele toimetulekule. Muudatused on vajalikud, et suurendada sotsiaalhoolekandes nii innovatsioonivõimekust kui ka kohalike omavalitsuste suutlikkust, et korraldada sotsiaaltööd ja teenuseid tulemuslikumalt, tõhusamalt ja kestlikumalt. Sisuliste muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve tegevuste ja aastate kaupa. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 5919 2437, [email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunikud Margot Maisalu (tel 52 438 27, [email protected]) ja Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna TAT-sse lisanduva tegevusega 2.3 „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine“ andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algsete tegevustega ei koguta. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra kuni 2029. aasta lõpuni. TAT pikendamine on vajalik lisandunud uue tegevuse 2.3 eesmärgipäraseks elluviimiseks ning TAT raames elluviidava innovatsiooni arendusprogrammi rakendamiseks, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.1 määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ (eelnõu väljatöötamisel) alusel toetust saavate projektidele sisulise toe pakkumiseks 2029. aasta sügiseni. Punktiga 2 täiendatakse TAT punkti 1.1.2, et tuua välja TAT-sse lisandunud tegevuse 2.3 seos Eesti 2035 eesmärkidega. Punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 1.1.4, et põhjendada TAT-sse lisanduva tegevuse 2.3 seoseid puutumuses olevate arengukavade ja programmidega. Punktiga 4 muudetakse TAT punkti 2 teist ja kolmandat lõiku, et tuua välja TAT-sse lisandunud tegevuse 2.3 seos TAT eesmärgiga.

Punktiga 5 jäetakse TAT-st välja tegevuskava periood. Tegevuskava kehtestatakse kahe aasta kaupa ning konkreetse perioodi väljatoomine tekitab vajaduse muuta TAT-d iga uue perioodi alguses. Punktiga 6 muudetakse TAT punkti 2.1.2 esimese lõigu viimase lause sõnastust. Muudatus on vajalik, sest kaardistuse tulemusena otsustati TAT raames vabatahtlike tegevusega mitte jätkata. Selle põhjuseks on asjaolu, et tegevust toetatakse ka Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) meetmete 21.4.9.1 ja 21.4.9.2 avatud taotlusvoorude kaudu. Punktiga 7 jäetakse TAT punktist 2.1.2 välja viienda lõigu viimane lause, kuna Sotsiaalministeerium on Sotsiaalkindlustusameti tegevused üle vaadanud ning sellest tulenevad otsused ja muudatused on ellu viidud. Punktiga 8 tuuakse eraldi välja, et nägemis- ja kuulmisvaegusega inimeste ja nende lähedaste jaoks vajalik info abivahendiste ja nende kättesaadavuse kohta on tagatud. Punktiga 9 täiendatakse TAT tegevuse 2.2.2 sisu. Muudatus on vajalik, et selgemalt välja tuua TAT-ga planeeritud tegevuse sisu innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. TAT raames leitakse arendusprogrammi elluviija riigihanke korras. Arendusprogrammis osalejatele antakse toetust väljatöötamisel oleva määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ alusel. Punktiga 10 lisatakse TAT-sse tegevus 2.3, mis on seotud vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamise ja aktiivsena vananemise toetamisega. Uue tegevuse lisamine on vajalik selleks, et parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine on lahutamatult seotud pikaajalise hooldusega, sest see vähendab vanusega seotud eelarvamusi, pikendab eakate iseseisva toimetuleku perioodi ning aitab seeläbi ennetada kulukamate pikaajalise hoolduse teenuste vajadust, aidates täita TAT üldist eesmärki luua kestlik ja inimkeskne hooldussüsteem. TAT senine punkt 2.3 muutub punktiks 2.4. Punktiga 11 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 16 100 000 eurot) 1 290 900 euro võrra, millest ESF+ toetus on 903 630 eurot ja riiklik kaasfinantseering 387 270 eurot. Vabanevad vahendid võetakse aastate vahel jaotamata eelarverealt ning suunatakse meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ TAT määruse „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ uue vooru eelarvesse. TAT eelarve on muutmise järel kokku 14 809 100 eurot, millest ESF+ toetus on 10 366 370 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 442 730 eurot. Punktiga 12 täpsustatakse seda, kelle lähetused ja milliste lähetustega kaasnevad kulud on TAT eelarvest abikõlblikud, muu hulgas ei seata piiranguid lähetuse sihtriikidele. Sõltumata asukohariigist peavad lähetused olema otseselt seotud TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamisega. TAT tegevuste tulemuslik ja kvaliteetne elluviimine eeldab laialdasi ekspertteadmisi, rahvusvahelisi kogemusi ja koostööd. Projekti eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et TAT elluviija ja partnerite projektijuhid, valdkonna eksperdid ja spetsialistid ning partnerid omandaksid uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi rahvusvaheliste õppereiside ja väliskoolituste kaudu. Omandatud teadmised ja kogemused on otseselt rakendatavad TAT edukal elluviimisel.

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks TAT punkt 5.4.2, sest see ei ole pärast TAT muudatuse punktiga 12 lisatavat täiendust enam asjakohane. Punktiga 14 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus. Varem oli seda võimalik teha üks kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamaksete tegemist kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktidega 15–16 muudetakse riigihangete läbiviimisega seotud kohustusi selliselt, partner ei pea esitama riigihankega seotud dokumente elluviijale ja elluviija ei pea edastama partneri riigihanke dokumente rakendusüksusele eelnõustamiseks, kui riigihanke korraldab partneri eest Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Nimelt osutab RTK vabatahtliku keskse hankimise teenust Sotsiaalkindlustusametile ning teatud hangete puhul ka Tervise Arengu Instituudile. Keskse hankimise teenuse kasutamisega on piisavalt maandatud võimalikud eksimuse riskid ning eelnõustamisest loobumisega on võimalik kiirendada projekti tegevustega edenemist. Punktis 17 sätestatakse, et kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande. Sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus jääb ära. Punktiga 18 asendatakse TAT lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uute lisadega, mida on vastavalt tekkinud vajadustele täiendatud ning need on TAT muudatusega kooskõlla viidud, arvestades sealjuures TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamisega. TAT raamtekstist jäetakse muu hulgas välja viide ajaperioodile lisa 1 pealkirjas, kuna see ei ole asjakohane. Punkti 19 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Muudatus on vajalik lisandunud TAT tegevuse 2.3 elluviimise algusega 01.07.2025 ja palgakulude maksmisega.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Muudatusega lisatakse TAT-sse uus tegevus, täpsustatakse olemasolevaid tegevusi ja pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra. Muudatusel on positiivne mõju terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomisele ja sotsiaalhoolekande innovatsioonivõimekuse paranemisele. Tegevused on suunatud iseseisva toimetuleku toetamisele ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamisele, keskendudes eeskätt hoolekandevaldkonna tegevuste arendamisele. TAT rakendamise tulemusena vastab pakutav abi inimeste tegelikule vajadusele ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine pikendab eakate iseseisva elu etappi, lükkab edasi pikaajalise hoolduse teenuste vajadust ning vähendab pereliikmete hoolduskoormust. Lisaks vähendavad TAT raames tehtavad arendused oluliselt nii abivajajate, KOV-i sotsiaaltöötajate kui ka teenuseosutajate halduskoormust. Kõik need tegurid

panustavad terviklikult riigi tasakaalustatud regionaalarengusse. TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab viia TAT-sse planeeritud tegevusi ellu eesmärgipäraselt ja tulemuslikumalt. Innovatsiooni arendusprogrammi elluviimine kuni 2029. aasta sügiseni võimaldab panustada ka ERF-i meetme 21.4.1.1 määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ (eelnõu väljatöötamisel) alusel toetust saanud projektidesse. TAT eelarve vähendamine ei oma mõju TAT eesmärkide ja näitajate saavutamisele. Muudatuse jõustumise järel on meetme 21.4.9.1 eelarve jaotus järgmine:

Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus Riiklik

kaasfinantseering Omafinantseering Kokku

38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571

TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine"

10 366 370 70,00% 4 442 730 30,00% 0 0,00% 14 809 100

TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse

kättesaadavus"

14 167 088 70,00% 6 071 609 30,00% 0 0,00% 20 238 697

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine

ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025 lõppenud

vooru rahastatud projektide eelarve

8 952 684 70,00% 1 278 955 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine

ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru

(14.07-14.10.2025) eelarve

2 474 812 70,00% 707 089 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli

jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud vooru rahastatud

projektide eelarve

555 152 70,00% 237 922 30,00% 0 0,00% 793 074

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli

rakendamine" uue vooru eelarve

2 143 894 70,00% 918 812 30,00% 0 0,00% 3 062 706

Kokku 38 660 000 70,00% 13 657 117 24,73% 2 911 454 5,27% 55 228 571

V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik lisanduva tegevuse 2.3 kulude, sealhulgas personalikulude abikõlblikkusega nimetatud kuupäevast alates. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile, samuti arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati. Tervise Arengu Instituut kooskõlastas eelnõu märkusega, mis vajab sisulisemat arutelu väljaspool kõnealust muudatust. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Sotsiaalministri 25.11.2025 käskkirja nr 89 „Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste

„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“ lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus

(periood 01.01.2025–31.12.2026) Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamise talituses jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku volitatud töötleja poolt sisendi andmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendusteks). STAR-iga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli (sh kasutajate toetamine ning KOV-idele ja teenusosutajatele juhendite koostamine). Nõustamistegevused on KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine. Arendustegevused on järgmised: 1) hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks – kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sealhulgas toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks; 2) nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja hindamisvahendite kasutamisest; 3) poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine; 4) hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine; 5) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile: inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete kohta SKA veebilehel. Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad ning see tagab ühtlasema hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad, kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas kriisiolukordades. Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV-i sotsiaalvaldkonna töötajate (koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV-i ametnikud) teadmiste ja oskuste täiendamiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid, infopäevi, erialaseminare ja koolitusi. Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse riskimudel, mis toetab KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste haldusjärelevalve tegemist. 2026. aastal alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega. Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohti ja ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle Eesti.

Tabel 1

Tabel 2

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Seminaridel, infopäevadel, koolitustel osalenute arv

200 400 800 2024. a orienteeruv koolitatavate arv 200 inimest

Läbi viidud koolituste/infopäevade/se minaride arv

6 6 12

Kaasajastatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste arv

2 1 5 2024. a sihttase 2 (üldhooldusteenus ja koduteenus) 2026. a tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus; 2025. a täisealise isiku hoolduse teenus, varjupaigateenus

Valminud ohuprognoosi mudelid ja riskihindamise mudelite arv

1 0 2 2024. a sihttase 1 (üldhooldusteenuse ohuprognoos). 2025. a KOV-i sotsiaaltöö

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2025–2026

1 Seminarid, infopäevad, koolitused (SKA ja SoM)

2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine (SKA)

2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

3 KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

4 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja sisulised ettepanekud teenuste paremaks kujundamiseks (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

5 Hoolekandealase info kättesaadavuse tagamine (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

6 Teenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi loomine (SKA)

2025–2026 01.01.2025–31.12.2026

7 Hoolduskulude järelevalvemetoodika väljatöötamine (SKA)

2025–2026 01.01.2025–31.12.2026

8 KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

ohuprognoos (abivajaduse hindamine, teenust saama suunamine)

Kaasajastatud sotsiaalteenuste juhendite arv

1 3 10 2024. a sihttase 6 (eluruumi tagamise teenuse, koduteenuse, üldhooldusteenuse, isikliku abistaja teenuse, tugiisikuteenuse ja täisealise isiku hoolduse juhendid).

Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes (tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga) Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa. Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid, ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisabivahendite kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh tööandjaid). TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel. Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele. Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis, markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainfot: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda. Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab, et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude koosseisus või on vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi (mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta).

Lisaks korraldatakse partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele teenusepakkujatele ning klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel pöördutakse) teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja osutamise kohta. Tabel 3

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)

2023–2025 01.01.2025–31.01.2026

Tabel 4

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus-

kava aastal 2025

Sihttase tegevus-

kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust saanud kuulmislangusega inimeste arv

30 0 260 2023. ja 2024. a sihttase 230. Teenuse osutamine TAT-st lõppeb 2025. aasta lõpuga. 2026. aasta jaanuaris TAT tegevused lõpetatakse.

Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele SoM ja SKA viivad ellu teavitustegevusi ning korraldavad infoseminare ja meediakampaaniaid hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ning soodustada suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks lihtsat keelt ning kohandades info edastamise viise ja kanaleid nende vajadustele vastavaks. SKA viib ellu tegevusi, mis panustavad puude raskusastme tuvastamisest teadlikkuse suurendamisse erinevate kommunikatsioonitegevuste, sealhulgas teenust tutvustavate videote kaudu. Teenust tutvustavad videod aitavad taotlejale paremini selgitada teenuse eesmärki ja teenuse taotlemise protsessi, sealhulgas seda, mida taotluse sisulises osas kirjeldada ja silmas pidada ning kuidas leida iseteenindusportaalist tehtud otsus. Samuti korraldatakse valdkonnas toimunud muudatuste tutvustamiseks seotud osapooltele (nt kohalikud omavalitsused, erivajadusega inimeste esindusorganisatsioonid jms) teavitusüritusi. SKA alustab tegevusega, mille käigus disainitakse ümber liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart) ja puudega isiku kaart. Kaartide ümberkujundamise eesmärk on korraldada teenust efektiivsemalt, muu hulgas lähtutakse puudega inimeste vajadustest ja Euroopa Liidu direktiivist. Teenusedisaini raames töötatakse mõlema kaardi puhul välja sihtrühmast lähtuvalt kõige mõistlikum klienditeekond ja sobivaim lahendus digitaalsete kaartide rakendamiseks.

SKA elluviidavate tegevuste puhul arvestatakse võimalike muudatustega, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevusest, mille tulemusena koostatakse 2026. aasta I kvartaliks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus. Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. aastal loodud üle-eestilise veebilahenduse tööshoidmist ja arendamist. Tegemist on hoolduskoormusega inimestele suunatud virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele (sh teenuseosutajad). Loodud platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Virtuaalse kompetentsikeskuse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tagamiseks uuendatakse pidevalt materjale (sh valdkondi kajastavad infovideod ja taskuhäälingu episoodid). Lisaks veebikeskkonnas olevatele materjalidele jätkatakse omastehooldusega seotud teemadel nõu ja info jagamist info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel. Korraldatakse teavitusseminare erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga suurendada sihtrühma teadlikkust omastehooldusega seotud aktuaalsetel teemadel ning tutvustada omastehoolduse infopunkti veebikeskkonda. EPIKoda annab välja omastehoolduse veebikeskkonda tutvustavad trükised (infoflaier ja -voldik nii eesti kui vene keeles), mis on mõeldud levitamiseks sotsiaal- ja tervishoiuasutustes, raamatukogudes, kultuurikeskustes ja puudega inimeste ühingutes. Kahe aasta jooksul koostatakse kaks EPIKoja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbrit nii paberil kui ka veebiversioonina, et suurendada sihtrühma teadlikkust omastehoolduse valdkonnast ning pakutavatest abi ja toe võimalustest, sealhulgas omastehoolduse infopunkti veebikeskkonnast. 2026. aastal alustatakse ettevalmistavate tegevustega, et käivitada üle Eesti eesti- ja venekeelsed omastehooldajate tugirühmad, samuti virtuaalsed tugirühmad. Tugirühmade eesmärk on pakkuda omastehooldajatele psühhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi haigustest ja puuetest ning oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks. Esimeste tugirühmade töö käivitub 2026. aasta teises pooles ning jätkub kuni projektiperioodi lõpuni. 2027. aasta lõpuks on käivitunud vähemalt 15 omastehoolduse tugirühma üle Eesti. Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmib e-kursus „Täisealise lähedase hooldamine kodus“, mis on suunatud hooldusvajadusega täiskasvanute hooldajatele ning käsitleb teemasid eri haigusseisundite olemusest, hooldustoimingutest, abivahenditest, eneseabist ja elukaare lõpuga seonduvast. Kursus valmib 2026. aasta lõpuks. 2027. aastal valmib erivajadusega laste ja noorte lähedastele mõeldud käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ kaasajastatud versioon nii paberil kui ka veebiversioonina. Käsiraamat pakub erivajadusega lapse elukaare kontekstis (sünnist kuni täiseani) ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede isiklikke kogemusi erivajadusega laste kasvatamisel. Tabel 5

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Hoolduskoormusega inimestele loodud veebilahenduse tööshoidmine ja lahendusega seotud sisulised ja tehnilised arendustegevused (EPIKoda)

2024–2027 01.01.2025–31.12.2026

2 Info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel hoolduskoormusega inimeste toetamine (EPIKoda)

2024–2027 01.01.2025–31.12.2026

3 Sihtrühma toetamiseks erinevate teavitus- ja õppematerjalide loomine, seminaride korraldamine (EPIKoda)

2024–2027 01.01.2024–31.12.2027

4 Omastehooldajate tugirühmade käivitamine (EPIKoda)

2026–2027 01.01.2026–31.12.2027

5 Teavitustegevused sihtrühmadele (SoM ja SKA)

2024–2027 01.01.2025–31.12.2026

6 Erivajadusega inimesi puudutava kommunikatsiooni tõhustamine ja tagamine ligipääsetavas vormis (sh õiguslike muudatuste ja abi saamise võimaluste selgitamine) (SoM)

2025–2027 01.02.2025–31.12.2026

7 Tegevused teadlikkuse tõstmiseks puude raskusastme tuvastamisest (SKA)

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

7.1 Puude raskusastme tuvastamise teenust tutvustavate tegevuste läbiviimine (sh videote loomine, teavitusüritused)

2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

7.2 Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi teenusedisain

2025–2026 01.11.2025–1.06.2026

Tabel 6

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Veebilahenduse külastuste arv

10 000 0 15 000 2024. a sihttase 5000

Väljund- näitaja

Infoseminaride arv 11 10 21 SKA korraldab 2026. aastal vähemalt 8 seminari

Väljund- näitaja

Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi uue kontseptsiooni ja rakenduskava loomine

0 2 2 Disainitud on kahe teenuse (parkimiskaart ja puudega isiku kaart) teenusekontseptsioo nid

Väljund- näitaja

Iseteeninduse kaudu taotluste esitamise osakaal

1 Lapsed 62% Vanadus- pensioni-

Lapsed 70% Vanadus- pensioni-

Lapsed 70% Vanadus- pensioni-

SKA iseteeninduse kaudu saavad taotlusi esitada lapsed ja

1 Kuni 2026. aasta lõpuni saab iseteeninduse kaudu puude raskusastme tuvastamise taotluse esitada 0–16-aastase lapse eest (seda teeb lapse seaduslik esindaja) ja alates 2027. aastast 0–18-aastase lapse eest.

ealised 24%

ealised 30%

ealised 35%

vanaduspensioni- ealised

Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on järgmised: sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavate spetsialistide sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sealhulgas erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavad pädevust dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel ning ning parandavad ja ühtlustavad teenuse osutamise kvaliteeti üle Eesti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kaadrivoolavuse tingimustes kiiremini reageerida ning anda teadmisi ja oskusi dementsuse teemal edasi ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames on loodud asutuste juhtidele suunatud teenusedisaini moodulid. Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks on kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et nad oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele korraldatakse eraldi ka õppiva organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia. Paralleelselt koolitusprogrammiga pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks ning teenusepakkujate teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, võrgustikukohtumisi, arutelusid ja erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest. Tabel 7

Jrk nr

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026

1

Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate dementsuse teemaline koolitusprogrammi läbi viimine (TAI)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

2

Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate kvalifikatsiooni hoidmise ja arendamise tegevused (TAI)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

3

Koolitusprogrammis osalevatele asutustele pakutavad mentorlusega seotud tegevused (TAI)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

Tabel 8

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Koolitusel osalenud inimeste arv

42 42 112 TAI dementsuseteemalise koolituse sihttase 2024. a 28, 2025. a 42, 2026. a 42

Tugivõrgustikuga liitunud uute inimeste arv

25 25 75 TAI võrgustikukohtumised ja erialaseminarid (sh suvekool). 2024. a sihttase 25

TAI mentorlusprogrammis osalenud asutuste arv

10 10 30 2024. a 10, 2025. a 10 ja 2026. a 10 asutust

Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäire all mõeldakse nii kaasasündinud intellektipuuet kui ka elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäiret. Oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad psüühikahäirega inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta saaks võimalikult palju iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vastavalt vajadusele. Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks ega kaasaegseid elamistingimusi. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. aastal erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete (ühes hoones üle 30 teenusekoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise toetamiseks peab SoM tegema tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste osapooltega. Eesmärk on toetusmeede sujuvalt ellu viia, korraldades pooltevahelist koostööd ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide maandamine, mis eeldab protsessi pidevat monitoorimist ja vajaduse korral ka otsest abistamist või sekkumist. Tabel 10

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise toetamine

2024–2025 01.01.2025–31.12.2025

Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas Alategevus 2.2.1. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi elluviimine 2024. aastal töötati koostöös tervise- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi osapooltega välja „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030“ (edaspidi innovatsiooniprogramm). Tegu on Vabariigi Valitsuse tegevusplaani tegevusega. Innovatsiooniprogramm tugineb 2020. aastal koostatud aruteludokumendil „Roheline raamat. Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. Innovatsiooniprogrammi eesmärk on suurendada tervise- ja sotsiaalvaldkonnas innovatsioonivõimekust ning kiirendada tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu. Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul oodatakse, et: 1) eakad ja erivajadusega täisealised inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua turvaliselt ja iseseisvalt; 2) hoolduskoormus on vähenenud, võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel elukvaliteeti säilitada ja senisest enam panustada tööellu; 3) teenusekorraldus on tõhusam ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt. Innovatsiooniprogrammi viiakse ellu kolme omavahel seotud tegevusega: heaolutehnoloogiate innovatsiooni ökosüsteemi arendamine, innovatsioonivõimekuse suurendamine ja innovatsiooniprojektide rahastamine. Ökosüsteemi arendamise eesmärk on luua sidemeid tehnoloogiapõhiseid lahendusi vajavate ja pakkuvate osapoolte vahel, suurendada teenuseosutajate teadlikkust nii Eestis kui ka teistes riikides olemasolevatest lahendustest, lahenduste kasutuselevõtu kogemustest ja eduteguritest ning julgustada osapooli lahenduste arendamisel ja kasutusele võtmisel nii omavahel kui ka ettevõtete ja teadusasutustega koostööd tegema. Tegevustena kuuluvad siia üritused (nt on käivitatud igakuine veebiürituste sari „Heaolu tehnoloogiatest”2 ja algatatud iga-aastase suurema ürituse – heaolutehnoloogiate festivali3 – korraldamine), tehnoloogiliste lahenduste turu-uuringud, avastusretked teistesse riikidesse kogemuste ja kontaktide saamiseks jmt. Heaolutehnoloogiate arendusprogrammiga soovitakse suurendada tervise- ja hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimet, et innovatsiooniks vajaliku mõtteviisi, oskuste ja tööriistade puudumine ei saaks takistuseks potentsiaalselt olulise mõjuga uudsete lahenduste arendamise käivitamisele ja et arenduses edukaks osutunud lahendused pärast projekti lõppemist ei sumbuks, vaid jõuaksid süsteemis laiaulatusliku kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi kaudu pakutakse heaolutehnoloogia projektidele struktureeritud innovatsioonituge alates vajaduste defineerimisest ja lahendusideede genereerimisest kuni edukaks osutunud lahenduste kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi pakub riigihankega leitud partner.4 Partneri ülesandeks on ka heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise avatud taotlusvooru sobivate lahendusideede ja meeskondade tekkimise toetamine ja taotluste eelnõustamine. Ideede arendamist ning ideedest väljatöötatud lahenduste katsetamist ja kasutuselevõttu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 avatud taotlusvoorude kaudu. TAT raames kaasatakse eksperdid, kes hindavad ERFi taotlusvoorudes toetuse taotlusi, jälgivad toetust saanud projektide elluviimist ja hindavad tulemuste saavutamist.

2 Veebisari "Heaolu tehnoloogiatest" | Sotsiaalministeerium. 3 Heaolutehnoloogiate festival | Sotsiaalministeerium. 4 Riigihange viitenumbriga 294850 „Heaolutehnoloogiate arendusprogramm (Sotsiaalministeerium)“.

Tabel 13

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2025–2026

1 Innovatsiooni ökosüsteemi arendamine (sh võrgustiku üritused, õppereisid, uuringud)

2024–2029 01.01.2025–31.12.2026

2 Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi läbiviimine (sh projektidele innovatsioonitoe pakkumine, kogemuste ja tulemuste jagamine)

2025–2029

01.01.2025–31.12.2026

3 Innovatsiooniprojektide rahastamistingimuste (ERF TAT) väljatöötamine ja taotlusvoorude sisuline toetamine

2024–2025 01.01.2025–30.10.2025

Tabel 14

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2029)

Selgitus

Väljund- näitaja

Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm on ellu viidud.

0 1 1 Programm on välja töötatud ja ellu viidud (2025– 2029).

Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele 2024. aastal alustati uue teenusemudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust tekitavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid5 või ööpäevaringset üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse 2026. aastal. Tabel 15

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Uue teenusmudeli arendamine (SoM)

2024–2025 01.01.2025–31.12.2025

2 Teenusmudeli katsetamine (SoM) 2026–2027 01.06.2026–31.12.2026

5 2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest inimestest (keda on 5847) alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.

Tabel 16

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Teenust saanud inimeste arv

0 40 100 2026. a tase 40 ja 2027. a tase 60

Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024) Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Kuni 2026. aasta veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal, Tartumaal). Toetatakse sisuliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud taotlusvoorust toetust saanud projekte tegevuste elluviimisel, sealhulgas korraldatakse kohtumisi ja kogutakse sisendit. Aastatel 2026–2027 jätkatakse sisulist koostööd koordinatsioonivooru projektidega (RTK korraldab uue taotlusvooru), muu hulgas viiakse ellu arendustegevusi, et toetada liitumist üleriigilise süsteemiga. Viiakse ellu tegevusi (sh infoüritused, koolitused), mis toetavad üleriigilise valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist piirkondades. Parima praktika ja kogemuste vahetamiseks osaletakse IFIC (International Foundation for Integrated Care) korraldataval rahvusvahelise konverentsil eesmärgiga saada sisendit väljatöötatud mudeli kasutuselevõtuks üle riigi. Konverentsil tutvustatakse ka Eestis seni ellu viidud tegevusi, kogemusi ja plaane. Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist ning arendatakse ja käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad hindamisvahendid. Järgmises etapis seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut. Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, tehakse uuringuid ja analüüse.

Koalitsioonileppes 2025–2027 on sotsiaalse heaolu valdkonnas kokku lepitud alustada tööealistele inimestele ühtse tugisüsteemi loomist, kus puude tuvastamise asemel hinnatakse töövõimet, vähendada vanemaealiste puude tuvastamisega seotud koormust ning otsida võimalusi toetada tõsiste terviseprobleemidega vanemaealisi senisest paremini sihitatud toetusmeetmete kaudu. Praegu tuvastatakse tööealistel puude raskusastet (SKA) ja hinnatakse töövõimet (töötukassa) ning makstakse vastavalt tööealise puudega inimese toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal avaldatud Riigikontrolli audit soovitab analüüsida, kas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“. Soovitus tuleneb sellest, et sihtrühm (puudega tööealised ja vähenenud töövõimega inimesed) on suuresti kattuv, kuid inimesi hindavad ja toetusi maksavad erinevad asutused, mis tervikuna teeb inimese teekonna abi saamisel keeruliseks. Sellest lähtuvalt on SoMi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SKA ja töötukassa vahel tehtud põhimõtteline kokkulepe tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi lihtsustada. Eesmärk on luua tööealistele inimestele ühtne tugisüsteem, mis teeks inimese teekonna abi saamisel selgemaks ja lühemaks ning aitaks riigil ressurssi kokku hoida. Eeltegevused ühtse süsteemi loomiseks toimuvad 2024. aastal ja sisulised tegevused alates 2025. aastast (analüüs, väljatöötamiskavatsus, seadusemuudatus). TAT raames tellitakse analüüs, mis pakub välja lahendused, kuidas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme ühendada. Tabel 17

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Tegevused inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks (SoM)

2023–2027 01.01.2025–31.12.2026

1.1 RTK korraldatud koordinatsioonimudeli avatud taotlusvooru toetuse saajate tegevuste elluviimisel sisuline toetamine

2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

1.2 Infoüritused ja koolitused koordinatsioonimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks

2025–2028 01.01.2025–31.12.2026

1.3 Parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks rahvusvahelisel tasandil konverentsi korraldamisel osalemine (ettevalmistavad tegevused ja konverents 2026. a mai)

2026–2027 01.10.2026–31.12.2026

2 RFK arendustegevused (TAI) 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

2.1 Koolitused 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

2.2 Mentorlussüsteemi loomine ja juurutamine

2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

2.3 Enim kasutatud hindamisvahendite/testide kasutuselevõtt ja seostamine RFK- ga

2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

3 Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende

2025–2026 01.01.2025–28.09.2026

Tabel 18

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Siht- tase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Koolitatute arv 285 285 690 RFK koolitus 2023. a 0, 2024. a 120, 2025. a 285, 2026. a 285 koolitatut

Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)

0 1 1

Rahvusvahelisele ja KOV-ide praktikale tuginev alusanalüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks (SoM)

0 0 1

Hooldereformi esmane mõjuanalüüs sh eelnev sihtrühma uuring(SoM)

0 1 1

Hoolduskoormuse kordusuuring (SoM)

0 0 1

Hooldereformi lõppanalüüs (SoM)

0 0 1

hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)

4 Rahvusvahelisele ja KOV-ide praktikale tuginev alusanalüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks

2026–2027 01.01.2026–30.05.2026

5 Hooldereformi esmane mõjuanalüüs, sh eelnev sihtrühma uuring

2025–2026 06.01.2025–30.09.2026

6 Hoolduskoormuse kordusuuring 2025–2026 01.08.2025–30.09.2026

7 Hooldereformi lõppanalüüs 2026–2027 01.08.2026–31.12.2026

8 Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs

2025–2026 01.01.2025–30.10.2026

9 Elanikkonna tegevuspiirangute uuring

2025 01.01.2025–28.11.2025

Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs (SoM)

0 1 1

Elakinkkonna tegevuspiirangute uuring (SoM)

1 0 1 Uuring tehakse vähendatud mahus. Täismahus kordusuuring tellitakse 2030.

2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine Alategevus 2.3.1. Kontseptsiooni koostamine ning lahenduste väljatöötamine ja katsetamine Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanusesõbraliku ühiskonna loomine peaks toimuma avaliku, era- ja kolmanda sektori osapoolte koostöös, ent praegu tegutsevad vastutajad paljuski omaette, sidususe osas on veel palju arenguruumi. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on vaja strateegilist tervikvaadet vanemaealiste olukorrast Eestis. TAT raames töötatakse välja ühtne kontseptsioon, mis saab aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. See võimaldab arendada ja rakendada vajalikke tegevusi ja meetmeid ning loob aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mille tulemuseks on vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemine kogu ühiskonnas. Kontseptsiooni ettevalmistamisel on vaja pöörata eraldi tähelepanu ka võimalikele piirkondlikele erisustele. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ja vanusega seotud eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas, sealhulgas tööandjate seas, on plaanis disainida ja katsetada meetmeid, mis aitaksid muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada eri piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist ühiskonnaellu, sealhulgas tööturule. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. See teave võimaldab täpsemalt sihitada mõjusaid sekkumisi probleemide lahendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute muutmiseks kindla profiiliga sihtrühmade hulgas. Samuti võimaldab saadav teave laiendada ja kohandada juba olemasolevaid meetmeid. Koostatav kontseptsioon on dokument, mida pidevalt täiendatakse vastavalt tehtud tegevustele ja kogutud informatsioonile. Lõpptulemusena valmib dokument, mis sisaldab tehtud tegevusi, nende sisukirjeldust, tulemusi ja kokkuvõtet. TAT perioodi lõpus võetakse kokku kõik tehtud tegevused, antakse ülevaade tulemustest ja järeldustest ning soovitused jätkutegevusteks. Tabel 19

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Kontseptsiooni koostamine 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026

2 Innovaatiliste sekkumiste väljatöötamine, katsetamine ja juurutamine

2025–2029 01.07.2025–31.12.2026

2.3.2 Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamise toetamine 2024. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames välja hindamisvahend KOV-ide vanusesõbralikkuse hindamiseks ning katsetati seda koostöös vanemaealiste nõukogudega6. Toetatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamist. Selleks korraldatakse koolitusi vanemaealiste nõukogudele ja teistele huvigruppidele hindamisvahendi kasutusele võtmiseks ning pakutakse tuge hindamisvahendi kasutamisel. Hindamisvahendi laialdane kasutamine soodustab vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujunemist ja vanusega seotud eelarvamuste vähenemist ning toetab aktiivsena vananemist. Samuti toetatakse vanusesõbralikkuse edendamist KOV-ides (sh toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel). Tabel 20

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Hindamisvahendi kasutamise koolitused (sh infoüritused)

2025–2026 01.07.2025–31.12.2026

2 Toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel (sh individuaalsed nõustamised ja järelkohtumised)

2025–2027 01.07.2025–31.12.2026

6 Vanemaealiste nõukogu on nõuandev organ, mis on tavaliselt loodud volikogu või vallavalitsuse juurde eesmärgiga pakkuda ekspertarvamusi ja soovitusi vanemaealiste poliitika ja programmide kohta. See võib koosneda vanemaealistest kogukonnaliikmetest, sotsiaaltöötajatest, tervishoiutöötajatest ja teistest asjatundjatest, kes aitavad kujundada ja hinnata KOV-ide või teiste institutsioonide vanemaealistele suunatud tegevusi.