MINISTRI KÄSKKIRI Toetuse andmise tingimuste käskkirjade muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 9.1 ning sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 9.1. § 1. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes tehakse järgmised muudatused: 1. Sõnastan punktid 2.2.2–2.2.3 järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse sisu Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu. Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse ellu arendusprogramm, milles osalejad saavad toetust eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks. Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms). 2.2.3. Tegevuse tulemus Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadus. Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud.“. 2. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:

02.07.2026 nr 71

3. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 8 258 485 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 3 539 351 30%

3 Eelarve kokku 11 797 836 100%

4. Tunnistan punkti 7.2.5 kehtetuks. 5. Asendan TAT lisad „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). § 2. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tehakse järgmised muudatused:

1 Sündmuste infosüsteem

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 290 Tegevuse 2.1 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi 1 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuse 2.1 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuse 2.1 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 290

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 228 856 TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 120 690 TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused

1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.5 arvu „2027“ arvuga „2028“. 2. Sõnastan avalehel rakendusasutuse nimetust järgmiselt: „Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 3. Täiendan punkti 2.2.2 kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses: „Alates 2027. aastast jätkatakse mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on osalenud tegevuses 2026. aastal (32 kohalikku omavalitsust).“. 4. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1845 2066 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja. Saavutustase saadakse SKA tegevusele sisenemise ja väljumise ankeedi andmete põhjal. Loendatakse unikaalseid isikuid.

2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 845 - Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% - Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine

5. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 15 807 572,92 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 6 774 674,11 30%

3 Eelarve kokku 22 582 247,03 100%

6. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 7. Tunnistan punktid 7.1.5 ja 7.1.9 kehtetuks. 8. Sõnastan punkti 8.1 järgmiselt: „8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.“. 9. Asendan TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1000 1221 Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2027

Toetuse andmise tingimuste käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri

I. Sissejuhatus Muudatusega suurendatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+i meetme 21.4.9.1 toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ eelarvet 2 343 550,14 euro võrra sama meetme TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve arvelt ning pikendatakse esimesena nimetatud TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ elluviimist aasta võrra 31. märtsini 2028. Kaasnevalt pikeneb sama kuupäevani ka kõnealuse TAT abikõlblikkuse periood ning muutuvad mõlema TAT meetmete nimekirja väljundinäitaja sihttasemed ja eelarve kasutamine aastate lõikes. TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarvet vähendatakse eeltoodule lisaks veel 667 713,86 euro võrra, vahendid suunatakse sama meetme TAT „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ II taotlusvooru projektide pikendamiseks kuni 1. maini 2028 ja III taotlusvooru läbiviimiseks. Käskkirja ja seletuskirja on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 5919 2437, [email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Käskkirjaga väheneb halduskoormus elluviijale ja partneritele. Kaob kohustus esitada rakendusasutusele igakuiseid eelarve täitmise aruandeid ning kooskõlastada riigihankeid enne nende elluviimist. Lisatakse küll kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju puudub. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu § 1. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kinnitatud TAT muudatused. Punktiga 1 kustutatakse TAT raamtekstist laused, mis on seotud TAT tegevuse „Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas“ kahe alategevusega (tegevuskavas alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele ja alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine). Nimetatud alategevused jäävad ära, kuna TAT-sse planeeritud lahendusviisid ei ole hetkel teostatavad (sh jätkusuutlikud) ning tegeletakse soovitud tulemuste saavutamiseks uute lähenemisviiside leidmisega. Punktiga 2 uuendatakse näitajate tabelit. Kuna TAT tegevuskava kaks alategevust jäävad ära, siis ei ole võimalik esialgu planeeritud sihttaset täita ja meetme nimekirja väljundnäitaja 2027. a sihttaset vähendatakse 110 hoolekandeteenuse saaja võrra (oli 400, uus näitaja 290). Seoses suurema teenuseosutamise mahuga kuulmislangusega inimestele suurendatakse

näitajate tabeli punkti 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine TAT spetsiifilise näitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)“ 2027. a sihttaset 90 hoolekandeteenuse saaja võrra (oli 200, uus näitaja 290). Punktiga 3 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 14 809 100 eurot) kokku 3 011 264 euro võrra, millest ESF+ toetus on 2 107 885 eurot ja riiklik kaasfinantseering 903 379 eurot. Vahendid suunatakse sama meetme TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ eelarvesse ning TAT „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ II taotlusvooru projektide pikendamiseks kuni 1. maini 2028 ja III taotlusvooru läbiviimiseks. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 11 797 836 eurot, millest ESF+ toetus on 8 258 485 eurot ja riiklik kaasfinantseering 3 539 351 eurot. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TAT punkt 7.2.5. Punktis nimetatud eelarve täitmise aruande esitamise järele puudub vajadus, kuna vastavat infot on võimalik saada elluviijat vähem koormaval viisil. Punktiga 5 asendatakse TAT eelarve, mida vähendatakse punktis 3 nimetatud mahus ning TAT tegevuste kirjeldus, milles märgitakse lõpetatuks alategevus 2.2.2. (Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele), alategevusse 2.2.4 lisatakse kaks uut tegevust: tervishoiu- ja hooldustöötajatele elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolituse välja töötamine ja analüüsi läbiviimine, millega selgitatakse välja planeeritava inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi esimese etapi arenduse võimalikud lahendused. Alategevusest 2.2.4 kustutatakse analüüs, mille eesmärk oli välja selgitada hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste vajadused, kuna antud tegevuse tulemuste kasutusele võtmine praeguses ajakavas ei ole võimalik. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi ja täpsustusi tegevuste sõnastuses, ajakavas ja näitajates. § 2. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ kinnitatud TAT muudatused. Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ning TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ ajaraami kuni 31.03.2028 seoses kõnealuse tegevuse elluviimisega nimetatud kuupäevani. Eesmärk on alates 2028. aastast rakendada erihoolekande uut, käesoleva TAT raames katsetatavat teenusmudelit riikliku erihoolekandeteenuste süsteemi osana, sh on üheks variandiks, et psüühilise erivajadusega inimestele toetavate teenuste osutamine hakkab toimuma kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) korraldusel. Sellest tulenevalt pikendatakse tegevust aasta võrra, et katsetada kavandatavat muudetud teenusekorraldust. Teenusmudelis on katsetamise tulemustest lähtuvalt varasemalt viidud sisse olulisi muudatusi ning pikendamine võimaldab teenusmudeli rakendamist kohandada tõenäoliselt saabuva olukorraga, kus piiratud ressursside tingimustes tuleb TAT eelarvest väljumine praeguse teadmise kohaselt korraldada erihoolekandeteenuste olemasolevate eelarveliste vahenditega. TAT muudatuse juures on arvestatud erihoolekande toetavate teenuste osutamise uue teenusmudeli väljatöötamisega. Tegevuse otsene mudelipõhine teenuse osutamine toimub 2027. aastal, mille lõpu seisuga fikseeritakse ka meetmete nimekirja väljundinäitaja saavutustase. Lisaks planeeritakse vahendid 2028. aasta I kvartaliks, st KOV-idel on võimalik lõpetavaid tegevusi läbi viia 1 kuu pärast teenuse osutamise lõppemist kuni 31.01.2028 ja SKA-l kuni 3 kuud ehk kuni 31.03.2028. KOV-id tegelevad jaanuaris 2028. aastal tegevuste lõpetamisega, osalejate väljumisega seotud tegevustega, teenusesaajate ülemineku toetamisega, koondaruannete ja arvete esitamisega ning tagasiside andmisega SKA-le. SKA tegeleb 2028. aasta esimeses kvartalis sisutegevuste lõpetamisega, üleminekutegevustega, aruandluse, perioodi analüüsi ja kokkuvõtte koostamisega.

Teenusemudeli katsetamise kogemused ja tulemused on sisendiks erihoolekande reformi planeerimisel, sealhulgas tulevase korraldusmudeli kujundamisel. Vastus küsimusele, kas erihoolekande korraldamine jääb täielikult SKA-le, jagatakse SKA ja KOVide vahel või antakse suuremas mahus KOVidele, selgub 2026. aasta sügisel, kui valmib reformi rakenduskava. Riigi eelarvestrateegia (RES) taotluses on ette nähtud ISTE mudeli jätkamine KOV korraldusel alates 2028. aastast mahus kuni 400 inimesele. Vastav rahastusotsus tehakse 2026. aasta sügisel. Kui RES rahastust ei eraldata, liiguvad inimesed erihoolekandeteenuse järjekorda ja/või KOV teenustele. Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Punktiga 3 täpsustatakse TAT tegevuse 2.2 sisukirjeldust. Isikukeskse erihoolekande teenuse mudeli (ISTE) katsetamise tegevusi jätkatakse alates 2027. aastast koostöös 2026. aastal osalenud KOV-idega (32), kellel on 2026. aasta lõpu seisuga kehtiv koostööleping ja kellel on teenusel osalejaid (teenuse saajaid). 2027. aastal on tegemist ISTE mudeli jätkurakendamisega ja konkurss viiakse läbi KOV-idele, kes on 2026. aastaks juba saanud toetust mudeli rakendamiseks, kuna jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba toimib. Sel perioodil toimub väljumiskava tegevuste elluviimine ning eesmärk on hoida toimivat võrgustikku töös seniste ISTE mudeli rakendamisega seotud tegevuste korraldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2026. aasta 31.03.2026 seisuga katsetavad erihoolekande teenusmudelit 32 omavalitsust (Antsla vald, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kohila vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rapla vald, Tallinna linn, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Väike- Maarja vald, Järva vald, Harku vald, Kehtna vald, Paide linn, Põltsamaa vald, Rõuge vald, Valga vald, Viljandi linn, Tõrva vald, Elva vald, Kiili vald, Hiiumaa vald, Rakvere linn, Narva linn). Punktiga 4 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses tegevuse 2.2 elluviimisaja pikendamisega raporteeritakse näitajate saavutustasemed 2027. aasta lõpu seisuga. Uuendatakse prognoosi vahesihttaseme täitmise kohta 2026. aasta lõpu seisuga 121 võrra arvuni 2045. Meetmete nimekirja väljundinäitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 2027. aasta lõpu seisuga suureneb 121 võrra arvuni 2066. Punktiga 5 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv projekti kogumaksumus on 20 238 696,89 eurot) kokku 2 343 550,14 euro võrra, millest ESF+ toetus on 1 640 485,10 eurot ja riiklik kaasfinantseering 703 065,04 eurot. Lisanduvad vahendid tulevad TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 22 582 247,03 eurot, millest ESF+ toetus on 15 807 572,92 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 774 674,11 eurot. Punktiga 6 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks TAT punktid 7.1.5 ja 7.1.9. Punktis 7.1.5 nimetatud eelarve täitmise aruande esitamise järele puudub vajadus, kuna vastavat infot on võimalik saada elluviijat vähem koormaval viisil. Punktis 7.1.9 nimetatud riigihangete kooskõlastamise järele puudub praktiline vajadus. Punktiga 8 muudetakse TAT punkti 8.1 sõnastust. Kuna RÜ-le esitataval vahearuandel lisasid ei ole, pole ka nendele viitamine asjakohane ning see ebatäpsus eemaldatakse. Punktiga 9 asendatakse TAT eelarve, mida suurendatakse punktis 4 nimetatud mahus.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muudatus suurendab TAT elluviimise selgust ja rakendatavust, keskendudes tegevustele, mis on realistlikud ja annavad laiemat mõju. Eelarve suunatakse tõhusamalt sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja koordineerituse tugevdamisse ning olemasolevate lahenduste arendamisse, toetades seeläbi pikaajalise hoolduse süsteemi terviklikku ja stabiilset arengut. TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muudatuste peamine mõju on sihtgrupile ehk psüühilise erivajadusega inimestele, kes saavad 2027. aastal vajaduspõhiselt abi. Projekti kaudu saavad valdavalt abi seni projektis osalenud inimesed. TAT pikendamine ja võimalus ISTE mudelit rakendavatel KOV-idel jätkata teenusmudeli katsetamist ning selle kaudu jätkata toetuse pakkumist psüühilise erivajadustega inimestele oma piirkonnas võimaldab sihtgrupi abistamiseks kasutada lisavahendeid ning lisatööjõudu. TAT pikendamine aitab kaasa erihoolekandeteenuste korraldusmudeli väljatöötamisele, võimaldades paremini arvestada senisest uue teenusmudeli piloteerimisest (ja KOV-ide kaasamisest selle sihtrühma teenuse korraldamisel) saadud kogemusi. Muudatuste koosmõjul suureneb meetmete nimekirja väljundinäitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 11 võrra. Muudatuse jõustumise järgselt on meetme 21.4.9.1 eelarve jaotus TAT-de lõikes järgmine:

Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus Riiklik kaas- finantseering Omafinantseering Kokku

38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571

TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine"

8 258 485,00 70,00% 3 539 350,71 30,00% 0 0,00% 11 797 835,71

TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus"

15 807 572,92 70,00% 6 774 674,11 30,00% 0 0,00% 22 582 247,03

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve

8 952 683,85 70,00% 1 278 954,84 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548,36

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru (14.07–14.10.2025) eelarve

2 474 812,00 70,00% 707 089,20 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446,00

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve

536 500,00 70,00% 229 928,57 30,00% 0 0,00% 766 428,57

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine" II vooru uus eelarve + III vooru planeeritud eelarve

2 621 479,00 70,00% 1 123 491,00 30,00% 0 0,00% 3 744 970,00

Kokku 38 651 532,77 70,00% 13 653 488,43 24,73% 2 911 454 5,27% 55 216 475,67

Erinevus meetmete nimekirjas kinnitatud eelarvega

8 467,23 153 654 -150 026 12 094,861

V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tervise Arengu Instituut ja SKA kooskõlastasid eelnõu ühe tähelepanekuga, millega arvestati. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

1 Erinevus on tingitud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ 07.04.2026

finantskorrektsiooni otsusest nr 11.3-1/26/1606

Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“

kinnitatud toetuse andmise tingimuste lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Tegevuste detailne kirjeldus

(periood 01.01.2025–31.12.2026) Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamise talituses jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku volitatud töötleja poolt sisendi andmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendusteks). STAR-iga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli (sh kasutajate toetamine ning KOV-idele ja teenusosutajatele juhendite koostamine). Nõustamistegevused on KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine. Arendustegevused on järgmised: 1) hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks – kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sealhulgas toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks; 2) nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja hindamisvahendite kasutamisest; 3) poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine; 4) hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine; 5) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile: inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete kohta SKA veebilehel. Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad ning see tagab ühtlasema hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad, kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas kriisiolukordades. Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV-i sotsiaalvaldkonna töötajate (koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV-i ametnikud) teadmiste ja oskuste täiendamiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid, infopäevi, erialaseminare ja koolitusi. Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse riskimudel, mis toetab KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste haldusjärelevalve tegemist.

2026. aastal alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega. Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohti ja ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle Eesti. Tabel 1

Tabel 2

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Seminaridel, infopäevadel, koolitustel osalenute arv

200 400 800 2024. a orienteeruv koolitatavate arv 200 inimest

Läbi viidud koolituste/infopäevade/se minaride arv

6 6 12

Kaasajastatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste arv

2 1 5 2024. a sihttase 2 (üldhooldusteenus ja koduteenus) 2026. a tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus; 2025. a täisealise isiku hoolduse teenus, varjupaigateenus

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2025–2026

1 Seminarid, infopäevad, koolitused (SKA ja SoM)

2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine (SKA)

2023–2026 01.01.2025–31.12.2026

3 KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

4 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja sisulised ettepanekud teenuste paremaks kujundamiseks (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

5 Hoolekandealase info kättesaadavuse tagamine (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

6 Teenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi loomine (SKA)

2025–2026 01.01.2025–31.12.2026

7 Hoolduskulude järelevalvemetoodika väljatöötamine (SKA)

2025–2026 01.01.2025–31.12.2026

8 KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine (SKA)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

Valminud ohuprognoosi mudelid ja riskihindamise mudelite arv

1 0 2 2024. a sihttase 1 (üldhooldusteenuse ohuprognoos). 2025. a KOV-i sotsiaaltöö ohuprognoos (abivajaduse hindamine, teenust saama suunamine)

Kaasajastatud sotsiaalteenuste juhendite arv

1 3 10 2024. a sihttase 6 (eluruumi tagamise teenuse, koduteenuse, üldhooldusteenuse, isikliku abistaja teenuse, tugiisikuteenuse ja täisealise isiku hoolduse juhendid).

Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes (tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga) Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa. Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid, ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisabivahendite kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh tööandjaid). TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel. Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele. Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis, markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainfot: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.

Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab, et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude koosseisus või on vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi (mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta). Lisaks korraldatakse partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele teenusepakkujatele ning klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel pöördutakse) teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja osutamise kohta. Tabel 3

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)

2023–2026 01.01.2025–31.01.2026

Tabel 4

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus-

kava aastal 2025

Sihttase tegevus-

kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust saanud kuulmislangusega inimeste arv

30 0 260 2023. ja 2024. a sihttase 230. Teenuse osutamine TAT-st lõppeb 2025. aasta lõpuga. 2026. aasta jaanuaris TAT tegevused lõpetatakse.

Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele SoM ja SKA viivad ellu teavitustegevusi ning korraldavad infoseminare ja meediakampaaniaid hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ning soodustada suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks lihtsat keelt ning kohandades info edastamise viise ja kanaleid nende vajadustele vastavaks. SKA viib ellu tegevusi, mis panustavad puude raskusastme tuvastamisest teadlikkuse suurendamisse erinevate kommunikatsioonitegevuste, sealhulgas teenust tutvustavate videote kaudu. Teenust tutvustavad videod aitavad taotlejale paremini selgitada teenuse eesmärki ja teenuse taotlemise protsessi, sealhulgas seda, mida taotluse sisulises osas kirjeldada ja silmas pidada ning kuidas leida iseteenindusportaalist tehtud otsus. Samuti korraldatakse valdkonnas toimunud muudatuste tutvustamiseks seotud osapooltele (nt kohalikud omavalitsused, erivajadusega inimeste esindusorganisatsioonid jms) teavitusüritusi. SKA alustab tegevusega, mille käigus disainitakse ümber liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart) ja puudega isiku kaart. Kaartide ümberkujundamise eesmärk on korraldada teenust efektiivsemalt, muu hulgas lähtutakse

puudega inimeste vajadustest ja Euroopa Liidu direktiivist. Teenusedisaini raames töötatakse mõlema kaardi puhul välja sihtrühmast lähtuvalt kõige mõistlikum klienditeekond ja sobivaim lahendus digitaalsete kaartide rakendamiseks. Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. aastal loodud üle-eestilise veebilahenduse tööshoidmist ja arendamist. Tegemist on suunatud virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad, teenuseosutajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele. Loodud platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Virtuaalse kompetentsikeskuse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tagamiseks uuendatakse pidevalt materjale (sh valdkondi kajastavad infovideod ja taskuhäälingu episoodid). Lisaks veebikeskkonnas olevatele materjalidele jätkatakse omastehooldusega seotud teemadel nõu ja info jagamist info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel. Korraldatakse teavitusseminare erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga suurendada sihtrühma teadlikkust omastehooldusega seotud aktuaalsetel teemadel ning tutvustada omastehoolduse infopunkti veebikeskkonda. EPIKoda annab välja omastehoolduse veebikeskkonda tutvustavad trükised (infoflaier ja -voldik nii eesti kui vene keeles), mis on mõeldud levitamiseks sotsiaal- ja tervishoiuasutustes, raamatukogudes, kultuurikeskustes ja puudega inimeste ühingutes. Kahe aasta jooksul koostatakse kaks EPIKoja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbrit nii paberil kui ka veebiversioonina, et suurendada sihtrühma teadlikkust omastehoolduse valdkonnast ning pakutavatest abi ja toe võimalustest, sealhulgas omastehoolduse infopunkti veebikeskkonnast. 2026. aastal alustatakse ettevalmistavate tegevustega, et käivitada üle Eesti eesti- ja venekeelsed omastehooldajate tugirühmad, samuti virtuaalsed tugirühmad. Tugirühmade eesmärk on pakkuda omastehooldajatele psühhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi haigustest ja puuetest ning oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks. Esimeste tugirühmade töö käivitub 2026. aasta teises pooles ning jätkub kuni projektiperioodi lõpuni. 2027. aasta lõpuks on käivitunud vähemalt 15 omastehoolduse tugirühma üle Eesti. Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmib e-kursus „Täisealise lähedase hooldamine kodus“, mis on suunatud hooldusvajadusega täiskasvanute hooldajatele ning käsitleb teemasid eri haigusseisundite olemusest, hooldustoimingutest, abivahenditest, eneseabist ja elukaare lõpuga seonduvast. Kursus valmib 2026. aasta lõpuks. 2027. aastal valmib erivajadusega laste ja noorte lähedastele mõeldud käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ kaasajastatud versioon nii paberil kui ka veebiversioonina. Käsiraamat pakub erivajadusega lapse elukaare kontekstis (sünnist kuni täiseani) ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede isiklikke kogemusi erivajadusega laste kasvatamisel. Tabel 5

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1Hoolduskoormusega inimestele loodud veebilahenduse tööshoidmine ja lahendusega seotud sisulised ja tehnilised arendustegevused (EPIKoda)

2024–2027 01.01.2025–31.12.2026

2 Info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel hoolduskoormusega inimeste toetamine (EPIKoda)

2024–2027 01.01.2025–31.12.2026

3 Sihtrühma toetamiseks erinevate teavitus- ja õppematerjalide loomine, seminaride korraldamine (EPIKoda)

2024–2027 01.01.2024–31.12.2027

4 Omastehooldajate tugirühmade käivitamine (EPIKoda)

2026–2027 01.01.2026–31.12.2027

5 Teavitustegevused sihtrühmadele (SoM ja SKA)

2024–2027 01.01.2025–31.12.2026

6 Erivajadusega inimesi puudutava kommunikatsiooni tõhustamine ja tagamine ligipääsetavas vormis (sh õiguslike muudatuste ja abi saamise võimaluste selgitamine) (SoM)

2025–2027 01.02.2025–31.12.2026

7 Tegevused teadlikkuse tõstmiseks puude raskusastme tuvastamisest (SKA)

2025–2027 01.01.2026–31.12.2026

7.1 Puude raskusastme tuvastamise teenust tutvustavate tegevuste läbiviimine (sh videote loomine, teavitusüritused)

2026–2027 01.01.2026–31.12.2026

7.2 Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi teenusedisain

2025–2026 01.11.2025–1.06.2026

Tabel 6

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttas e (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Veebilahenduse külastuste arv

10 000 0 15 000 2024. a sihttase 5000

Väljund- näitaja

Infoseminaride arv 11 2 13

Väljund- näitaja

Parkimiskaardi ja puudega isiku kaardi uue kontseptsiooni ja rakenduskava loomine

0 2 2 Disainitud on kahe teenuse (parkimiskaart ja puudega isiku kaart) teenusekontseptsioonid

Väljund- näitaja

Iseteeninduse kaudu taotluste esitamise osakaal

1 Lapsed 62% Vanadus- pensioni- ealised 24%

Lapsed 70% Vanadus- pensioni- ealised 30%

Lapsed 70% Vanadu s- pensioni -ealised 35%

SKA iseteeninduse kaudu saavad taotlusi esitada lapsed ja vanaduspensioni-ealised

1 Kuni 2026. aasta lõpuni saab iseteeninduse kaudu puude raskusastme tuvastamise taotluse esitada 0–16-aastase lapse eest (seda teeb lapse seaduslik esindaja) ja alates 2027. aastast 0–18-aastase lapse eest.

Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on järgmised: sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavate spetsialistide sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sealhulgas erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavad pädevust dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel ning parandavad ja ühtlustavad teenuse osutamise kvaliteeti üle Eesti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kaadrivoolavuse tingimustes kiiremini reageerida ning anda teadmisi ja oskusi dementsuse teemal edasi ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames on loodud asutuste juhtidele suunatud teenusedisaini moodulid. Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks on kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et nad oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele korraldatakse eraldi ka õppiva organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia. Paralleelselt koolitusprogrammiga pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks ning teenusepakkujate teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, võrgustikukohtumisi, arutelusid ja erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest. Tabel 7

Jrk nr

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2025–2026

1

Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate dementsuse teemaline koolitusprogrammi läbi viimine (TAI)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

2

Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate kvalifikatsiooni hoidmise ja arendamise tegevused (TAI)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

3

Koolitusprogrammis osalevatele asutustele pakutavad mentorlusega seotud tegevused (TAI)

2024–2026 01.01.2025–31.12.2026

4 Koolitusprogrammi mõju- ja tulemuslikkuse analüüsi (TAI)

2026 01.03.2026–31.12.2026

Tabel 8

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Koolitusel osalenud inimeste arv

42 42 112 TAI dementsuseteemalise koolituse sihttase 2024. a 28, 2025. a 42, 2026. a 42

Tugivõrgustikuga liitunud uute inimeste arv

25 25 75 TAI võrgustikukohtumised ja erialaseminarid (sh suvekool). 2024. a sihttase 25

TAI mentorlusprogrammis osalenud asutuste arv

10 10 30 2024. a 10, 2025. a 10 ja 2026. a 10 asutust

Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäire all mõeldakse nii kaasasündinud intellektipuuet kui ka elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäiret. Oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad psüühikahäirega inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta saaks võimalikult palju iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vastavalt vajadusele. Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks ega kaasaegseid elamistingimusi. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. aastal erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete (ühes hoones üle 30 teenusekoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise toetamiseks peab SoM tegema tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste osapooltega. Eesmärk on toetusmeede sujuvalt ellu viia, korraldades pooltevahelist koostööd ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide maandamine, mis eeldab protsessi pidevat monitoorimist ja vajaduse korral ka otsest abistamist või sekkumist. Tabel 10

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise toetamine

2024–2025 01.01.2025–31.12.2025

Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas Alategevus 2.2.1. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi elluviimine 2024. aastal töötati koostöös tervise- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi osapooltega välja „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030“ (edaspidi innovatsiooniprogramm). Tegu on Vabariigi Valitsuse tegevusplaani tegevusega. Innovatsiooniprogramm tugineb 2020. aastal koostatud aruteludokumendil „Roheline raamat. Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. Innovatsiooniprogrammi eesmärk on suurendada tervise- ja sotsiaalvaldkonnas innovatsioonivõimekust ning kiirendada tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu. Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul oodatakse, et: 1) eakad ja erivajadusega täisealised inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua turvaliselt ja iseseisvalt; 2) hoolduskoormus on vähenenud, võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel elukvaliteeti säilitada ja senisest enam panustada tööellu; 3) teenusekorraldus on tõhusam ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt. Innovatsiooniprogrammi viiakse ellu kolme omavahel seotud tegevusega: heaolutehnoloogiate innovatsiooni ökosüsteemi arendamine, innovatsioonivõimekuse suurendamine ja innovatsiooniprojektide rahastamine. Ökosüsteemi arendamise eesmärk on luua sidemeid tehnoloogiapõhiseid lahendusi vajavate ja pakkuvate osapoolte vahel, suurendada teenuseosutajate teadlikkust nii Eestis kui ka teistes riikides olemasolevatest lahendustest, lahenduste kasutuselevõtu kogemustest ja eduteguritest ning julgustada osapooli lahenduste arendamisel ja kasutusele võtmisel nii omavahel kui ka ettevõtete ja teadusasutustega koostööd tegema. Tegevustena kuuluvad siia üritused (nt on käivitatud igakuine veebiürituste sari „Heaolu tehnoloogiatest”2 ja algatatud iga-aastase suurema ürituse – heaolutehnoloogiate festivali3 – korraldamine), tehnoloogiliste lahenduste turu-uuringud, avastusretked teistesse riikidesse kogemuste ja kontaktide saamiseks jmt. Heaolutehnoloogiate arendusprogrammiga soovitakse suurendada tervise- ja hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust, et innovatsiooniks vajaliku mõtteviisi, oskuste ja tööriistade puudumine ei saaks takistuseks potentsiaalselt olulise mõjuga uudsete lahenduste arendamise käivitamisele ja et arenduses edukaks osutunud lahendused pärast projekti lõppemist ei sumbuks, vaid jõuaksid süsteemis laiaulatusliku kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi kaudu pakutakse heaolutehnoloogia projektidele struktureeritud innovatsioonituge alates vajaduste defineerimisest ja lahendusideede genereerimisest kuni edukaks osutunud lahenduste kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi pakub riigihankega leitud partner.4 Partneri ülesandeks on ka heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise avatud taotlusvooru sobivate lahendusideede ja meeskondade tekkimise toetamine ja taotluste eelnõustamine. Ideede arendamist ning ideedest väljatöötatud lahenduste katsetamist ja kasutuselevõttu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 avatud taotlusvoorude kaudu. TAT raames kaasatakse eksperdid, kes hindavad ERFi taotlusvoorudes toetuse taotlusi, jälgivad toetust saanud projektide elluviimist ja hindavad tulemuste saavutamist.

2 Veebisari "Heaolu tehnoloogiatest" | Sotsiaalministeerium. 3 Heaolutehnoloogiate festival | Sotsiaalministeerium. 4 Riigihange viitenumbriga 294850 „Heaolutehnoloogiate arendusprogramm (Sotsiaalministeerium)“.

Tabel 13

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2025–2026

1 Innovatsiooni ökosüsteemi arendamine (sh võrgustiku üritused, õppereisid, uuringud)

2024–2029 01.01.2025–31.12.2026

2 Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi läbiviimine (sh projektidele innovatsioonitoe pakkumine, kogemuste ja tulemuste jagamine)

2025–2029

01.01.2025–31.12.2026

3 Innovatsiooniprojektide rahastamistingimuste (ERF TAT) väljatöötamine ja taotlusvoorude sisuline toetamine

2024–2029 01.01.2025–31.12.2026

Tabel 14

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Sihttase (2029)

Selgitus

Väljund- näitaja

Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm on ellu viidud.

0 1 1 Programm on välja töötatud ja ellu viidud (2025– 2029).

Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele (tegevus lõpetatud seisuga 31.12.2025) Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024) Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Kuni 2026. aasta veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal, Tartumaal). Toetatakse sisuliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud taotlusvoorust toetust saanud projekte tegevuste elluviimisel, sealhulgas korraldatakse kohtumisi ja kogutakse sisendit. Aastatel 2026–2028 jätkatakse sisulist koostööd koordinatsioonivooru projektidega (RTK korraldab 2026.a uue taotlusvooru), muu hulgas viiakse ellu arendustegevusi, et toetada liitumist üleriigilise süsteemiga.

Viiakse ellu tegevusi (sh infoüritused, koolitused), mis toetavad üleriigilise valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist piirkondades. Parima praktika ja kogemuste vahetamiseks osaletakse IFIC (International Foundation for Integrated Care) korraldataval rahvusvahelise konverentsil eesmärgiga saada sisendit väljatöötatud mudeli kasutuselevõtuks üle riigi. Konverentsil tutvustatakse ka Eestis seni ellu viidud tegevusi, kogemusi ja plaane. Tervishoiu- ja hooldustöötajatele töötatakse välja elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolitus. Elu lõpu otsused puudutavad samaaegselt nii ravi kui ka hooldust ning jäävad sageli tervishoiu ja hoolekande piirialale. Kui arst on saanud vastava koolituse, oskab ta inimest ja tema lähedasi pädevalt nõustada ning vormistada tahteavalduse inimese vajadusi/soove arvestavalt. Nii aitab koolitus tagada, et inimese tahe on selgelt sõnastatud, kättesaadav ja erinevate osapoolte vahel arvestatav. See tugevdab tervishoiu ja hoolekande koostööd ka siis, kui infosüsteemid ei ole ühised ning toetab inimese võimalust jääda elu lõpus talle tuttavasse ja turvalisse keskkonda. Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist, koostatakse RFK e-koolitus ning arendatakse ja käivitatakse ja viiakse läbi RFK kasutamist toetavad tegevused (mentorlustegevused), mis toetab RFK rakendamist. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad hindamisvahendid. Järgmises etapis seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut. Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, tehakse uuringuid ja analüüse. Viiakse läbi analüüs, millega selgitatakse välja planeeritava inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi esimese etapi arenduse võimalikud lahendused. Loodav infosüsteem võimaldab siduda tervishoiu sisese ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ülese teenuskoordinatsiooni ühtseks tervikuks. Süsteemi abil saab koostada inimesele tema tervise- ja sotsiaalseid vajadusi arvestava heaoluplaani, mis koondab olulise info ühte kohta. See annab abivajaja tugimeeskonda kuuluvatele spetsialistidele ühise ja ajakohase ülevaate, mille alusel otsuseid teha ja teenuseid planeerida. Selline lahendus parandab koostööd, vähendab infolünki ning aitab tagada, et abi on õigeaegne, järjepidev ja inimese eesmärkidest lähtuv. Tulemuseks on parem elukvaliteet, suurem turvatunne ning suurem võimalus tulla toime oma igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt ja sobivas keskkonnas. Koalitsioonileppes 2025–2027 on sotsiaalse heaolu valdkonnas kokku lepitud läbi viia analüüs ja saada ettepanekud täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamise ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamise kohta. Praegu tuvastatakse tööealistel puude raskusastet (SKA) ja hinnatakse töövõimet (töötukassa) ning makstakse vastavalt tööealise puudega inimese toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal avaldatud Riigikontrolli audit soovitab analüüsida, kas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja

juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“. Soovitus tuleneb sellest, et sihtrühm (puudega tööealised ja vähenenud töövõimega inimesed) on suuresti kattuv, kuid inimesi hindavad ja toetusi maksavad erinevad asutused, mis tervikuna teeb inimese teekonna abi saamisel keeruliseks. TAT raames tellitakse analüüs, mis pakub välja lahendused, kuidas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme ühendada. Analüüs on oluline sisend poliitikakujundajale olemasoleva süsteemi kitsaskohtade kaardistamiseks ning võimalike tulevikulahenduste planeerimiseks. Tabel 15

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Tegevused inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks (SoM)

2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

1.1 RTK korraldatud koordinatsioonimudeli avatud taotlusvooru toetuse saajate tegevuste elluviimisel sisuline toetamine

2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

1.2 Infoüritused ja koolitused koordinatsioonimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks

2025–2028 01.01.2025–31.12.2026

1.3 Parimate praktikate ja kogemuste vahetamiseks rahvusvahelisel tasandil konverentsi korraldamisel osalemine (ettevalmistavad tegevused ja konverents 2027. a mai)

2026–2027 01.10.2026–31.12.2026

2 RFK arendustegevused (TAI) 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

2.1 RFK koolitused sotsiaal-ja tervishoiuvaldkonna töötajatele

2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

2.2 Mentorlussüsteemi loomine ja juurutamine (RFK rakendamist toetavad tegevused)

2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

2.3 Enim kasutatud hindamisvahendite/testide kasutuselevõtt ja seostamine RFK- ga

2023–2028 01.01.2025–31.12.2026

3 Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)

2025–2026 01.01.2025–28.09.2026

4 Hooldereformi esmane mõjuanalüüs, sh eelnev sihtrühma uuring

2025–2026 06.01.2025–30.09.2026

5 Hoolduskoormuse kordusuuring 2025–2026 01.08.2025–30.09.2026

6 Hooldereformi lõppanalüüs 2026–2027 01.08.2026–31.12.2026

7 Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs

2025–2026 01.01.2025–30.10.2026

Tabel 16

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2025

Sihttase tegevus- kava aastal 2026

Siht- tase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Koolitatute arv 285 285 690 RFK koolitus 2023. a 0, 2024. a 120, 2025. a 285, 2026. a 285 koolitatut

Kodus elavatele dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikate ja tugisüsteemide analüüs (SoM)

0 1 1

Hooldereformi esmane mõjuanalüüs sh eelnev sihtrühma uuring(SoM)

0 1 1

Hoolduskoormuse kordusuuring (SoM)

0 0 1

Hooldereformi lõppanalüüs (SoM)

0 0 1

Tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise analüüs (SoM)

0 1 1

Elakinkkonna tegevuspiirangute uuring (SoM)

1 0 1 Uuring tehakse vähendatud mahus. Täismahus kordusuuring tellitakse 2030.

Inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi arenduste (I etapp) analüüs (SoM)

0 1 1

2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine

8 Elanikkonna tegevuspiirangute uuring

2025 01.01.2025–28.11.2025

9 Inimesekeskse integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi arenduste (I etapp) analüüs

2026 02.03.2026–30.06.2026

11 Elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolituse välja töötamine

2026 02.03.2026–31.12.2026

Alategevus 2.3.1. Kontseptsiooni koostamine ning lahenduste väljatöötamine ja katsetamine Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanusesõbraliku ühiskonna loomine peaks toimuma avaliku, era- ja kolmanda sektori osapoolte koostöös, ent praegu tegutsevad vastutajad paljuski omaette, sidususe osas on veel palju arenguruumi. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on vaja strateegilist tervikvaadet vanemaealiste olukorrast Eestis. TAT raames töötatakse välja ühtne kontseptsioon, mis saab aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. See võimaldab arendada ja rakendada vajalikke tegevusi ja meetmeid ning loob aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mille tulemuseks on vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemine kogu ühiskonnas. Kontseptsiooni ettevalmistamisel on vaja pöörata eraldi tähelepanu ka võimalikele piirkondlikele erisustele. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ja vanusega seotud eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas, sealhulgas tööandjate seas, on plaanis disainida ja katsetada meetmeid, mis aitaksid muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit. Toetavate tegevuste kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada eri piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist ühiskonnaellu, sealhulgas tööturule. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. See teave võimaldab täpsemalt sihitada mõjusaid sekkumisi probleemide lahendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute muutmiseks kindla profiiliga sihtrühmade hulgas. Samuti võimaldab saadav teave laiendada ja kohandada juba olemasolevaid meetmeid. Koostatav kontseptsioon on dokument, mida pidevalt täiendatakse vastavalt tehtud tegevustele ja kogutud informatsioonile. Lõpptulemusena valmib dokument, mis sisaldab tehtud tegevusi, nende sisukirjeldust, tulemusi ja kokkuvõtet. TAT perioodi lõpus võetakse kokku kõik tehtud tegevused, antakse ülevaade tulemustest ja järeldustest ning soovitused jätkutegevusteks. Tabel 17

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Kontseptsiooni koostamine 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026

2 Innovaatiliste sekkumiste väljatöötamine, katsetamine ja juurutamine

2025–2029 01.07.2025–31.12.2026

2.3.2 Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamise toetamine 2024. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames välja hindamisvahend KOV-ide vanusesõbralikkuse hindamiseks ning katsetati seda koostöös vanemaealiste nõukogudega5.

5 Vanemaealiste nõukogu on nõuandev organ, mis on tavaliselt loodud volikogu või vallavalitsuse juurde eesmärgiga pakkuda ekspertarvamusi ja soovitusi vanemaealiste poliitika ja programmide kohta. See võib koosneda vanemaealistest kogukonnaliikmetest, sotsiaaltöötajatest, tervishoiutöötajatest ja teistest asjatundjatest, kes aitavad kujundada ja hinnata KOV-ide või teiste institutsioonide vanemaealistele suunatud tegevusi.

Toetatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamist. Selleks korraldatakse koolitusi vanemaealiste nõukogudele ja teistele huvigruppidele hindamisvahendi kasutusele võtmiseks ning pakutakse tuge hindamisvahendi kasutamisel. Hindamisvahendi laialdane kasutamine soodustab vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujunemist ja vanusega seotud eelarvamuste vähenemist ning toetab aktiivsena vananemist. Samuti toetatakse vanusesõbralikkuse edendamist KOV-ides (sh toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel). Tabel 18

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2025–2026

1 Hindamisvahendi kasutamise koolitused (sh infoüritused)

2025–2026 01.07.2025–31.12.2026

2 Toe pakkumine hindamisvahendi kasutamisel (sh individuaalsed nõustamised ja järelkohtumised)

2025–2027 01.07.2025–31.12.2026