Lepingu 3.2-3/22/1895-1 Kvaliteedi tagamise plaani ja BIM rakenduskava kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Oden

Roadplan OÜ

[email protected]

Tiigi 78

50410, Tartu, Tartu maakond

Teie 12.09.2022

Meie 28.09.2022 nr 8-1/22-058/20966-2

Lepingu 3.2-3/22/1895-1 Kvaliteedi tagamise

plaani ja BIM rakenduskava

kooskõlastamine

Transpordiameti ja Roadplan OÜ vahel on 24.08.2022 sõlmitud leping nr 3.2-3/22/1895-1

„Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva linna

ja Rosma küla vahelisele lõigule kergliiklustee põhiprojekti koostamine“. Käesolevas kirjas

omavad kasutatud suure algustähega mõisted samasugust tähendust nagu Lepingus.

Vastavalt Lepingu lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ lisa 2 „Nõuded töövõtjale (sh Projektijuhtimine ja

BIM Rakenduskava)“ punktile 1.1 esitas Töövõtja projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani ja

BIM rakenduskava.

Käesolevaga kooskõlastame projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani ja BIM rakenduskava.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Luht

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

1. Kvaliteedi tagamise plaan

2. BIM rakenduskava

Lisaadressaadid: Roadplan OÜ

2 (2)

Anni Luht

5090807, [email protected]

Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832,

EEG000414, TEL002911

Roadplan OÜ roadplan.ee Tiigi tn 78 50410, Tartu

Registrikood 12432118 [email protected] Laki tn 4 10621, Tallinn

Tellija:

Transpordiamet

Valge 4

Tallinn 11413

Registrikood: 70001490

Anni Luht

509 0807

[email protected]

Töövõtja:

Roadplan OÜ

Tiigi tn 78

50410 Tartu

Registrikood: 12432118

[email protected]

Töö number: 22036

Töö nimetus:

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-

Karisilla km 0,16-0,25 Põlva linna ja Rosma küla vahelisele

lõigu kergliiklustee projekt

Kvaliteedi tagamise plaan

12.09.2022 Tartu

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 1/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

I SELETUSKIRI

Sisukord

1. Töövõtja ettevõtte struktuur ............................................................................................2

2. Projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus ...........................................................3

2.1 Vastutav projektijuht .................................................................................................3

2.2 Teede projekteerimise eest vastutav isik .....................................................................3

2.3 Kvaliteedi kontrolli insener .........................................................................................4

3. Kommunikatsioon ...........................................................................................................4

4. Dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid ......................................................4

5. Projektlahenduse kooskõlastamise protseduurid ................................................................4

5.1 Projektlahenduse kooskõlastamine Tellijaga ................................................................4

5.2 Projektlahenduse kooskõlastamine kolmandate osapooltega .........................................5

6. Tööde kvaliteedi tagamise protseduurid ............................................................................5

6.1 Tööde planeerimine ..................................................................................................5

6.2 Projekti haldamine ettevõtte siseselt ...........................................................................5

7. Tööde kvaliteedi mittevastavuse kõrvaldamise protseduurid ...............................................6

7.1 Kvaliteedi mittevastavuse avastamine ettevõtte siseselt ................................................6

7.2 Kvaliteedi mittevastavuse avastamine Tellija poolt .......................................................6

8. Aja ja finantsjuhtimise protseduurid ja vormid ...................................................................6

9. Tööde üleandmise-vastuvõtmise protseduurid ...................................................................6

10. Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid ................................................................7

11. Koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid ..................................................................7

12. Tööde ja Lepingu muudatuste menetlemise protseduurid ...................................................8

13. Alltöövõtjate töö kvaliteedi kontroll ja protseduurid ............................................................8

14. Töö täitmisega seonduvad riskid ......................................................................................8

14.1 Riskide maandamine .................................................................................................9

14.2 Asendamine .............................................................................................................9

15. Ehitushankel ilmnenud puuduste likvideerimine ja küsimustele vastamine .......................... 10

II LISAD

1. Vastutavate isikute CV-d, haridust tõendavad dokumendid ja varasemate tööde tõendid

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 2/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

1. Töövõtja ettevõtte struktuur

Teenuse juht

Finantsjuht Tegevjuht

Müügijuht

Tiimijuhid

Turundusspetsialist

Personalijuht IT juht

Kontorid

CAD/BIM juht

Projektijuhid

Juhtkonna tugi JUHTKOND

JUHATUS

ROADPLAN TIIM

Projekteerijad

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 3/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

2. Projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus

2.1 Vastutav projektijuht

vastutab üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;

tagab Tellija poolt heaks kiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise;

suhtleb projektiga seotud ametkondadega;

on valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe tööpäevase etteteatamisega kohtuma ja

arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;

esitab ja tutvustab Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning

projekti;

viib läbi, juhatab kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid;

esitab audiitoritele vajalikke projektiga seotud dokumente ning vajadusel annab neile

täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;

on Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mitte

saamisel helistab Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;

annab Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;

kooskõlastab Tellijaga kasutatavad projektlahendused;

kooskõlastab projektlahendused seotud asutustega;

kontrollib projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust

ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud

nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades.

Vastutav projektijuht on Indrek Oden.

Vastutava projektijuhi CV, haridust tõendava diplomi koopia(d) ning tõendid tehtud tööde kohta vt

Lisa 1.

2.2 Teede projekteerimise eest vastutav isik

vastutab teede projekteerimise eest;

vastutab korrektse ja nõuetele vastava projektdokumentatsiooni koostamise eest;

annab Tellijale juhiseid ja soovitusi ning korraldab sobivaima ja parima projektlahenduse

välja töötamist lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest;

korraldab projekti jooniste, seletuskirja, arvutuste, mahtude aruannete ja teetööde

koondmahtude koostamise ning kontrolli;

osaleb vajadusel projekti töökoosolekutel ja esitab ja tutvustab Tellijale projektlahendust.

Teede projekteerimise eest vastutav isik on Lilian Erm.

Teede projekteerimise eest vastutava isiku CV, haridust tõendava diplomi koopia(d) ning tõendid

tehtud tööde kohta vt Lisa 1.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 4/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

2.3 Kvaliteedi kontrolli insener

vastutab aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete detailse

kontrolli eest;

allkirjastab kontrollitud ja korrektsed dokumendid.

Kvaliteedi kontrolli insener on Indrek Oden.

3. Kommunikatsioon

Projekteerimise aegne infovahetus toimub Tellija projektijuhi ning Töövõtja projektijuhi vahel e-

posti, MS Teamsi vestluse ja/või telefoni teel.

Telefoni teel sõlmitud kokkulepped fikseeritakse kirjalikult hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale

telefonikõne toimumist.

Projektiga seotud suhtlus kolmandate osapooltega, mida ei ole projekti lähteülesandes kirjeldatud

- näiteks suhtlus meediaga või teiste huvitatud isikutega - toimub läbi Tellija projektijuhi.

4. Dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid

Projektlahenduse dokumente koostavad iga vastava projekti osa projekteerijad.

Valmis dokumendid esitab iga projekti osa projekteerija kontrollimiseks projektijuhile. Projektijuht

kontrollib dokumendid.

Kontrollitud lõplikud töö osa dokumendid allkirjastatakse vastutavate projekteerijate, projektijuhi

poolt.

Dokumendid esitab Töövõtja projektijuht Tellijale kontrollimiseks ning märkuste esitamiseks

digitaalselt pilvelingi kaudu või muul kokkulepitud kujul.

Kui dokumendid esitatakse digitaalselt, siis allkirjastatakse dokumendid digitaalselt.

5. Projektlahenduse kooskõlastamise protseduurid

5.1 Projektlahenduse kooskõlastamine Tellijaga

Projektlahenduse kooskõlastab projektijuht Tellijaga.

Kooskõlastamiseks esitatakse projekteerimise võtmeisikute poolt kontrollitud dokumendid.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 5/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

5.2 Projektlahenduse kooskõlastamine kolmandate osapooltega

Kolmandatele osapooltele (tehnovõrkude valdajatele, asjasse puutuvatele ametitele jne)

kooskõlastamiseks esitatakse projektlahenduse dokumendid vastavalt vajadusele, kas digitaalselt

või paberkandjal. Kooskõlastuse taotluse koopia ja info kooskõlastuste lisatingimuste kohta

edastab Töövõtja projektijuht Tellija projektijuhile.

6. Tööde kvaliteedi tagamise protseduurid

6.1 Tööde planeerimine

Tööde teostamise ajagraafiku koostab Töövõtja projektijuht, lähtudes Tellija seatud tähtaegadest

ning kaasatud meeskonna ressurssidest. Töö teostamise graafikut jälgitakse pidevalt ning

analüüsitakse projekti koosolekutel. Töö teostamise graafikut täiendatakse pidevalt lähtuvalt

tööde reaalsest kulgemisest ja valmimisest.

Vajadusel korrigeeritakse tööde läbiviimise ajagraafikut ja/või kaasatud meeskonna liikmete arvu,

et tagada Tellija seatud tähtaegade täitmine.

6.2 Projekti haldamine ettevõtte siseselt

Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingu (edaspidi: Leping) järgselt registreerib Töövõtja

ettevõtte tööde registris töö ning annab tööle nime ja töö numbri.

Töövõtja seab tööde teostamise eesmärgid ja koostab tööde teostamise plaani ning edastab selle

projekti meeskonnale.

Töövõtja salvestab ettevõtte siseselt kinnitatud projekti kaustapuu projektipanka, millele annab

vastava töö numbri ja nime. Projekti kausta sisu eest vastutab projektijuht. Projektipangas on

süsteemne kaustapuu, milles hoitakse projekti osade kõige hilisemat originaalfaili. Projektipangas

on failid turvatud automaatsete varukoopiatega.

Avatakse MS Teams eraldi vestluskanalid projektiga seonduva kirjaliku vestluse pidamiseks, kuhu

vastavalt vajadusele ja soovile kaasatakse ka Tellija esindajaid.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 6/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

7. Tööde kvaliteedi mittevastavuse kõrvaldamise

protseduurid

7.1 Kvaliteedi mittevastavuse avastamine ettevõtte siseselt

Kui projektlaheduse kontrollimise käigus avastatakse kvaliteedi mittevastavus, siis teavitatakse

sellest projektijuhti.

Projektijuht korraldab kvaliteedi mittevastavuse kõrvaldamise ning määrab puudus kõrvaldamiseks

vastutava isiku. Kui puudus on kõrvaldatud, siis teavitab puuduse kõrvaldaja projektijuhti.

Seejärel rakenduvad dokumentide kontrollimise protseduurid.

7.2 Kvaliteedi mittevastavuse avastamine Tellija poolt

Kui projektlaheduses avastab kvaliteedi mittevastavuse Tellija, siis teavitatakse sellest kirjalikult

Töövõtja projektijuhti, misjärel lepitakse kokku tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Puudustele tuleb

juhtida tähelepanu esimesel võimalusel, et see ei takistaks projekti edasist lahendamist.

Projektijuht korraldab kvaliteedi mittevastavuse kõrvaldamise ning määrab puuduse

kõrvaldamiseks vastutava isiku. Kui puudus on kõrvaldatud, siis teavitab puuduse kõrvaldaja

projektijuhti.

Seejärel rakenduvad dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid.

8. Aja ja finantsjuhtimise protseduurid ja vormid

Tööde üle andmine toimub vastavalt Lepingus olevale Töö ja Töö osade üleandmise graafikule ja

maksegraafikule.

Töö ja Töö osade graafikus püsimist jälgitakse pidevalt. Projektijuht seab projekti meeskonnale

vahetähtajad, mis on vajalikud, et Töö ja/või Töö osa saaks esitada tähtaegselt üle vaatamiseks

Tellijale.

Kui ilmneb probleeme, mis mõjutavad Töö ja Töö osade graafikus püsimist, siis teavitab Töövõtja

koheselt probleemist Tellijat.

Aja- ja finantsjuhtimise eest vastutab Töövõtja projektijuht.

9. Tööde üleandmise-vastuvõtmise protseduurid

Peale projekti dokumentide kontrollimise protseduure paneb projektijuht kokku projekti

dokumentatsiooni (Töö või Töö osa) vastavalt Lepingus fikseeritud eksemplaride arvule -

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 7/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

digitaalselt ja (vajadusel) paberkandjal. Projektijuht esitab Töö või Töö osa koos allkirjastatud

tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktiga üle vaatamiseks Tellijale.

Juhul, kui esitatud Töö või Töö osa kohta on Tellijal pretensioone selle kvaliteedi ja/või Lepingule

vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab

Töövõtjale kirjalikult Töös või Töö osas ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub

vead ning puudused likvideerima kokku lepitud täiendava tähtaja jooksul.

Kui esitatud projekti dokumentatsiooni kohta ei ole Tellijal pretensioone, siis tööde üleandmise akt

allkirjastatakse Tellija kontaktisiku poolt digitaalselt ning väljastatakse Töövõtjale projektijuhile.

10. Aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid

Projektlahenduse aruandeid koostavad iga projekti osa projekteerijad.

Valmis aruanded esitab iga osa projekteerija kontrollimiseks projektijuhile. Projektijuht kontrollib

aruanded. Kontrollitud aruanded allkirjastatakse projekteerija, projektijuhi poolt.

11. Koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid

Töö nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise eelduseks on regulaarsed projekteerimise koosolekud.

Koosolekuid korraldatakse regulaarselt vastavalt Lepingus märgitud intervallile või vastavalt

kokkuleppele Tellija ja Töövõtja projektijuhtide vahel. Projekteerimise koosoleku aeg ja koht

lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja projektijuhtide vahel suuliselt või kirjalikult ning fikseeritakse

kirjalikult e-posti teel. Koosolekud kutsub kokku Tellija ja/või Töövõtja projektijuht. Koosolekuid

juhatab Töövõtja projektijuht. Koosolekust võtavad osa Töövõtja, Tellija ja vastavalt vajadusele

alltöövõtjate ja kolmandate osapoolte esindajad.

Tööde koordineerimise ja juhtimise põhiliseks vahendiks on projekteerimise koosolekud, kus

arutatakse läbi püstitatud eesmärgid, nende täitmine ja puudused. Kõik otsused fikseeritakse

koosoleku protokollis. Koosoleku toimumise ette teatamise aeg on vähemalt 3 tööpäeva.

Koosoleku päevakord saadetakse koosolekul osalejatele välja hiljemalt 2 tööpäeva enne koosoleku

toimumist.

Koosolekutel allkirjastatakse kõikide osalejate poolt koosoleku registreerimisleht, mis on

lahutamatu koosoleku protokolli osa. Virtuaalsetel koosolekutel (näiteks MS Teams vahendusel)

registreerimislehti ei koostata.

Koosolekuid protokollitakse. Töövõtja projektijuht koostab koosoleku protokolli ja esitab protokolli

koosolekul osalejatele 3 tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumisest. Töövõtja projektijuht viib

protokolli sisse Tellija või kolmandate osapoolte märkused 3 tööpäeva jooksul. Vajadusel lepivad

Tellija ja Töövõtja esindaja eraldi kokku protokolli märkuste sisse viimise ulatuses ja viisis.

Seejärel kinnitatakse ja allkirjastatakse protokollid Tellija ning Töövõtja projektijuhtide poolt.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 8/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

12. Tööde ja Lepingu muudatuste menetlemise

protseduurid

Tööde käigus Tellija poolt projektis tehtavad otsused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult.

Kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem või Töövõtjast mitte

sõltuv tööde teostamise viivitus, mis mõjutab Tellija poolt seatud tööde tähtaegasid ning Töö või

Töö osa valmimise lõpptähtaega, siis informeerib Töövõtja projektijuht viivitamatult Tellijat

kirjalikult Töö koostamise käigus tekkinud probleemidest. Probleem arutatakse läbi ning Tellija

võtab vastu otsuse, kas ja kuidas ettenägemata probleem lahendatakse. Tellija ja Töövõtja vahel

lepitakse kokku ettenägematu probleemi lahendamine ning mõju Tellija poolt seatud tööde

tähtajale ning Töö või Töö osa valmimise lõpptähtajale. Vajadusel muudetakse/täiendatakse Töö

teostamise graafikut ning Tellija poolt seatud tööde tähtaegasid, lähtuvalt Tellija poolt vastu

võetud otsusele.

Kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem või töö, mis ei ole ette

nähtud hankedokumentatsioonis ja/või väljub Lepingu raamidest, siis informeerib Töövõtja

viivitamatult Tellijat kirjalikult Töö koostamise käigus tekkinud probleemidest. Probleem

arutatakse läbi ning Tellija võtab vastu otsuse, kas ja kuidas ettenägemata probleem

lahendatakse. Kui ettenägemata probleem või töö väljub Lepingu raamidest, siis lepitakse Tellija

ja Töövõtja vahel kokku ettenägematu probleemi või töö lahendamine, maksumus ja teostamise

tähtaeg. Töövõtja koostab ettenägemata töö või lisatööde kohta hinnakalkulatsiooni, mis

esitatakse Tellijale. Ettenägemata töö või lisatöö teostatakse vaid Tellija poolt aktsepteeritud

hinnakalkulatsiooni alusel.

13. Alltöövõtjate töö kvaliteedi kontroll ja protseduurid

Alltöövõtjate valikul hinnatakse nende vastavust konkreetsele tööle ja sellele esitatud nõuetele sh

kontrollitakse vastavate tegevuslubade, litsentside, kutsetunnistuste jms olemasolu. Vajadusel

nõutakse alltöövõtjate tõendusdokumente vajalike ressursside, kompetentsete töötajate vms

olemasolu kohta.

Alltöövõtjate töö kvaliteedi ja kontrollimise eest vastutab Töövõtja projektijuht. Projektijuht

koordineerib alltöövõtjate tööd ja kontrollib alltöövõtjate tööde graafikus püsimist.

Kontrollitud alltöövõtjate töö edastab projektijuht Tellijale ning projekti meeskonnale.

14. Töö täitmisega seonduvad riskid

Töövõtja on kaardistanud Töö täitmisega seonduvad võimalikud riskid.

1. Maaomanike vastuseis projektlahendusele, mis mõjutab eskiislahenduse välja töötamist ja

jalgtee trassi valikut. Sellest tulenevalt võivad tekkida viibimised projekti kooskõlastamisel, mis

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 9/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

võivad mõjutada lepingus sätestatud tähtaegasid. Eskiislahenduse viibimine mõjutab

geotehniliste uuringute tellimist ja töö osa valmimise tähtaega.

2. Tellija poolt kinnitatud eskiislahendus on geotehniliste uuringute tellimise eelduseks.

Eskiislahenduse tähtaeg peale töö osa üle vaatamist Tellija poolt on hilisem, kui geotehniliste

uuringute esitamise tähtaeg. Eskiislahenduse üle vaatamine tellija poolt satub pühade aegsele

perioodile.

3. Geotehniliste uuringute teostamine satub talve perioodile, mis võib põhjustada olukorra, kus

uuringute teostamine ei ole ilmastike olude tõttu võimalik ja on vajalik teha tehnoloogiline

paus. Vastava riski realiseerimine mõjutab lepingus sätestatud vahetähtaegasid ja lepingu

lõpptähtaega.

4. Tööga seonduvate võtmeisikute haigestumine, õppustel osalemine, puhkusel viibimine või

lähetus.

5. Töö teostamisel kasutatavad alltöövõtjad ei pea kinni neile seatud tähtaegadest.

14.1 Riskide maandamine

Eelmainitud riskide maandamiseks kasutab Töövõtja järgnevat riskide maandamist.

1. Transpordiameti poolt on teostatud projekteerimistingimuste menetlus ning seeläbi on

kohalikud elanikud teadlikud Transpordiameti plaanidest. Kaardistatud on esmased

vastuseisud jalgtee võimalikule trassile. Vajalik tihe koostöö KOV, Transpordiameti, töövõtja ja

maaomanike vahel. Töövõtja töötab lähteandmete põhjal esmase eskiislahenduse, mida tuleks

kiiresti tutvustada seotud maaomanikele.

2. Eelduseks on risk 1 edukas maandamine. Vajalik eskiislahenduse kinnitamine enne seatud

tähtaega.

3. Eelduseks on risk 1 edukas maandamine. Ilmastiku olusid ei ole võimalik ette näha.

Ettenägematute asjaolude ilmnemisel uuringute käigus teavitab Töövõtja projektijuht Tellija

projektijuhti viivitamatult ning lepitakse kokku edasine tegevusplaan.

4. Võtmeisikute haigestumise/puhkuse/lähetuse korral kaasab Töövõtja piisavalt ressurssi, et

isikuid asendada. Vajadusel informeeritakse Tellijat.

5. Töö ja Töö osade läbi viimiseks kasutatakse alltöövõtjaid, kes on usaldusväärsed ning

suudavad kinni pidada neile seatud tähtaegadest.

14.2 Asendamine

Töövõtja on paika pannud võtmeisikute asendamise korra.

Projektijuhti asendab teine projektijuht Töövõtja ettevõttest.

Projekteerimise eest vastutavat isikut asendab käesolevas dokumendis märgitud teine sama

valdkonna projekteerija või teine samaväärse kutsega projekteerija Töövõtja ettevõttest.

Kui projekteerimise võtmeisik on haiguse tõttu töölt eemal viibinud 3 tööpäeva, siis teavitatakse

Tellijat võtmeisiku haigestumisest. Tellijat teavitatakse enne projekteerimise võtmeisiku(te)

puhkusele või lähetusele minemist (lähetuse kestus üle kolme tööpäeva) vähemalt 1 nädal ette.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 10/11

Dokument: Kvaliteedi tagamise plaan Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

Projekteerimise võtmeisikute haigestumisest/puhkusest/lähetusest teavitab Tellijat Töövõtja

projektijuht või määratud asendaja.

Projekteerimise võtmeisikute haigestumise/puhkuse/lähetuse ajal allkirjastab dokumente

võtmeisiku asendaja.

15. Ehitushankel ilmnenud puuduste likvideerimine ja

küsimustele vastamine

Kui Töös avastatakse puudus ehitushanke ajal või esitab Töö kohta küsimuse ehitaja, siis

teavitatakse sellest Töövõtja projektijuhti.

Töövõtja projektijuht vastab küsimusele 2 tööpäeva jooksul.

Kui avastatakse puudus Töös, siis lepitakse Tellija ja Töövõtja projektijuhtide vahel kokku, kuidas,

mis mahus ja mis aja jooksul puudus kõrvaldatakse.

Töövõtja projektijuht korraldab puuduse kõrvaldamise ning määrab puuduse kõrvaldamiseks

vastutava isiku. Kui puudus on kõrvaldatud, siis teavitab puuduse kõrvaldaja Töövõtja

projektijuhti.

Seejärel rakenduvad dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid.

Vastutav projektijuht: Indrek Oden

(Allkirjastatud digitaalselt)

Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832,

EEG000414, TEL002911

Roadplan OÜ roadplan.ee Tiigi tn 78 50410, Tartu

Registrikood 12432118 [email protected] Laki tn 4 10621, Tallinn

Tellija:

Transpordiamet

Valge 4

Tallinn 11413

Registrikood: 70001490

Töövõtja:

Roadplan OÜ

Tiigi tn 78

50410 Tartu

Registrikood: 12432118

[email protected]

Töö number: 22036

Töö nimetus:

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90

Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva linna ja Rosma küla

vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

BIM rakenduskava

12.09.2022 Tartu

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 1/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

I SELETUSKIRI

Sisukord

1. Sissejuhatus ...................................................................................................................3

2. Projekti üldinfo ...............................................................................................................3

2.1 Ajakava ....................................................................................................................4

3. Projekti juhtimise struktuur ja rollijaotus ...........................................................................5

3.1 Projektijuhtimise struktuur .........................................................................................5

3.2 Projekti struktuur ......................................................................................................5

3.1 Projekti meeskond ....................................................................................................6

4. Tarkvara ja failiformaadid ................................................................................................7

5. Osamudelid ja koondmudel ..............................................................................................7

5.1 Versioonihaldus ........................................................................................................9

5.2 Kaaskirjad ................................................................................................................9

5.3 Kaustapuude struktuur ..............................................................................................9

5.4 Koordineerimise töövood ......................................................................................... 10

5.5 Koordinaatsüsteem ................................................................................................. 10

5.6 Modelleeritavad elemendid ...................................................................................... 10

5.7 Mudelite esitamise ajakava ...................................................................................... 11

5.8 Mudeli konfliktide ja probleemide haldamine ............................................................. 11

6. Andmevajaduse täitmine ............................................................................................... 11

7. Koostöö ja kommunikatsioon ......................................................................................... 11

8. Juhendid ja viited .......................................................................................................... 11

9. Mudelite kvaliteedi tagamine .......................................................................................... 12

10. Infoturbe plaan ............................................................................................................. 12

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 2/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

II LISAD

1. Lisa 1. Modelleeritavad elemendid;

2. Lisa 2. Mudeli kaaskirja blankett;

3. Lisa 3. TRAM nõuded töövõtjale:

o Mudeli kaaskirja nõuded

o Esitatavate mudelite nimekirjad

o Atribuudid

4. Lisa 4 AST nõuded:

o Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend, eelnõu

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 3/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

1. Sissejuhatus

Käesolev BIM rakenduskava on koostatud projekti nr 22036 „ Riigitee nr 87 Põlva ringtee km

3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva linna ja Rosma küla vahelisele lõigu

kergliiklustee projekt“ mudeliga seotud tegevuste ja protseduuride kirjeldamiseks.

2. Projekti üldinfo

Tellija Transpordiamet

Valge 4, Tallinn, 11413. Registrikood: 70001490

Projekti nr 22036

Projekti

nimi

Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km

0,16-0,25 Põlva linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

Objekti

asukoht

Projekti

lühikirjeldus

Põlva ringteed kasutavad Rosma küla lapsed, kes käivad jalgsi ja jalgrattaga

Lina tänaval asuvasse koolimajja ning vastupidiselt Põlva linna lapsed, kes

õpivad Rosmal Johannese koolis. Niisamuti kasutatakse Põlva ringteed Põlva

linna tööle suundumiseks. Põlva ringtee on populaarne ka tervisesportlaste ja

harrastajate seas. Lisaks kasutatakse Põlva ringteed Koidula piiripunkti

suundumiseks. Riigitee 90 Põlva-Karisilla (edaspidi riigitee 90) paremal poolel

kohaliku Linnamäe tee ja riigitee 18110 Rosma-Tiike-Leevi (edaspidi riigitee

18110) vahelisel lõigul tee paremal poolel on terviklikust kergliiklustee

võrgustikust puudu ca 90 m pikkune kergliiklustee lõik, mis looks ühenduse

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 4/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

olemasoleva Peri-Rosma ja kavandatava Rosma-Põlva kergliiklustee ning

parempoolse Rosma bussipeatuse ja Johannese kooli vahel.

Liiklussagedused projektalaga hõlmatud riigiteedel riikliku

teeregistri andmetel:

Riigiteel 90 on 2021. a andmetel liiklussagedused järgnevad:

• Linnamäe tee (tee nr 6190076) ja riigitee 18110 vahelises lõigus 2056 a/ööp.

• riigitee 18110 ja riigitee 90 km 0,35 asuva Põlva ringtee ristmiku vahelises

lõigus 884 a/ööp.

Riigiteel 87 Põlva ringtee (edaspidi riigitee 87) on 2021. a andmetel

liiklussagedused järgnevad:

• riigitee 90 km 0,35 asuvast ristmikust riigitee 87 km 2,96 asuva Biopuhasti

ringristmikuni 1690 a/ööp.

Projektalaga hõlmatud riigiteede lubatud suurimad sõidukiirused

riikliku teeregistri andmetel:

• riigitee 90 lõigul Linnamäe tee ristmikust riigitee 90 km 0,35 asuva Põlva

ringtee ristmikuni 50 km/h

• riigitee 87 km 3,023-3,498 50 km/h

• riigitee 87 km 3,498-4,743 70 km/h

• riigitee 87 km 4,743-6,05 90 km/h

Viimati teostatud tee-ehitustööd projektalaga hõlmatud riigiteedel:

• riigitee 87 km 3,012-6,04 taastusremont

• riigitee 90 km 0,35 asuval ristmikul jalgtee ehitus

• riigitee 90 km 0,29-11,3 rekonstrueerimine.

Projektiga hõlmatud riigitee 90 km 0,18 asub Rosma terastruup (sild nr 857,

ehitusaasta 2005). Teraskaarsilla ehitamine on lahendatud E. Jahhu

Projektbüroo OÜ töös nr V 08/04 „Rosma II silla ümberehitus terastruubiks ja

Rosma küla kõnniteede ehitus“.

Projekti

kestvus august 2022- juuli 2023

2.1 Ajakava

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 5/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

3. Projekti juhtimise struktuur ja rollijaotus

3.1 Projektijuhtimise struktuur

3.2 Projekti struktuur

Järgnevalt on esitatud skeemina projekti mudelisse panustavad osad, milledeks on:

topo- geodeetiline uuring; geotehniline uuring; teede ja liikluskorralduse projekt; rajatise projekt,

valgustuse projekt, tehnovõrkude projektid.

Projekteerimise töö etappide kirjeldus

Töö või Töö osa

üleandmise

tähtaeg

päevades alates

Lepingu

sõlmimisest

Töö

üleandmise

tähtaeg

2 6

1 Töö osa: Projektialal asuvate kitsenduste ja piirangute väljaselgitamine 90 22.11.2022

2 Töö osa: Topo-geodeetiline uuring 105 07.12.2022

3 Töö osa: Eskiis 156 27.01.2023

4 Töö osa: Geotehniline uuring 180 20.02.2023

5 Töö osa: Rajatise põhiprojekt 270 21.05.2023

6 Töö osa: Valgustuse põhiprojekt 270 21.05.2023

7 Töö osa: Põhiprojekti esitamine auditisse, ekspertiisi 270 21.05.2023

8 Töö osa: Keskkonnamõjude eelhinnang 240 21.04.2023

9 Töö osa: Krundijaotuskavad 270 21.05.2023

10

Töö: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km

0,16-0,25 Põlva linna ja Rosma küla vahelisele lõigule kergliiklustee põhiprojekti

koostamine

321 11.07.2023

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 6/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

Märkus: skeemil märgitud projekti osade info võib täieneda projekti käigus.

3.1 Projekti meeskond

Nimi Roll Asutus Kontaktid Ülesanded ja vastutus

Tellija

Anni Luht Tellija

projektijuht

Transpordiam

et

509 0807

anni.luht@transp

ordiamet.ee

Vastutab tellija poolt üldise

projektijuhtimise eest.

Töövõtja

Indrek Oden

Töövõtja

projektijuht

Roadplan OÜ 503 7979

indrek@roadplan.

ee

Vastutab töövõtja poolt üldise

projektijuhtimise eest.

BIM koordinaator

Koostab BIM rakenduskava,

koordineerib mudelitega seonduvat

infovahetust tellija ja projekteerijate

vahel, koostab vajaliku tagasiside

mudelite kasutamisest tellijale.

Kvaliteedi

kontrolli insener

Roadplan OÜ

Vastutab aruannete, seletuskirjade,

jooniste, töömahtude, arvutuste ning

eelarvete detailse kontrolli eest

Lilian Erm

Vastutav

teedeinsener

Roadplan OÜ

518 8025

[email protected]

e

Koostab teedeehitusliku osa

projektlahenduse ja vastavad mudelid.

Vastutab tee projektlahenduse

kvaliteedi eest.

Konstantin

Rudenko

Vastutav elektri-

ja sidevarustuse

insener

Roadplan OÜ

53226243

konstantin@road

plan.ee

Koostab välisvalgustuse,

elektrivarustuse ja sidevarustuse

projektlahenduse ja vastavad mudelid.

Vastutab välisvalgustuse,

elektrivarustuse ja sidevarustuse

projektlahenduse kvaliteedi eest.

Alltöövõtjad

Meelis Võsaste Topo-

geodeetilise

uuringu koostaja

Geodeet OÜ

5142612

meelis@geoweb.

ee

Koostab topo- geodeetilise uuringu.

Vastutab selle nõuetele vastavuse

eest.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 7/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

Mikk Ristna Geotehnilise

uuringu koostaja

Rakendusgeol

oogia OÜ

525 7726,

rakendusgeoloogi

[email protected]

Koostab geotehnilise uuringu.

Vastutab selle nõuetele vastavuse

eest.

Jaak Järvekülg

Keskkonnamõju

hinnangu

koostaja

Hendrikson&K

o OÜ

55674693

jaak@hendrikson.

ee

Koostab keskkonnamõju hinnangu.

Vastutab selle nõuetele vastavuse

eest.

Martin Pihl Vastutav

sillainsener Estkonsult OÜ

5383 0144

martin.pihl@estk

onsult.ee

Koostab rajatise osa projektlahenduse

ja vastavad mudelid. Vastutab rajatise

projektlahenduse kvaliteedi eest.

4. Tarkvara ja failiformaadid

Osamudelid

Ehitusprojekti

osa tähis

Ehitusprojekti osa

nimetus Tarkvara ja versioon

Osamudeli

väljundformaat

koondmudeli

jaoks

GD Topo- geodeetilise uuringu

mudel

AutoCAD Civil 3D, versioonid

2018, 2020, 2022

DWG, XML 1.2;

IFC 2x3

GL Geotehnilise uuringu mudel Civil 3D 2022 DWG, XML 1.2;

IFC 2x3

TL Teed ja liikluskorraldus (va

sillad-viaduktid) Civil 3D 2022

DWG, XML 1.2;

IFC 2x3

TS Sillad Revit 2023 DWG, IFC 2x3

EL, TV Välisvalgustus,

tehnovõrgud Civil 3D 2022 DWG, IFC 2x3

Märkus: Tabelis märgitud projekti osade info võib täieneda projekti käigus.

Koondmudel

Koondmudeli haldamiseks kasutatakse Trimble Connect keskkonda.

5. Osamudelid ja koondmudel

Järgnevalt on esitatud üldised põhimõtted osamudeliteks jaotamise osas.

Osamudeliteks jaotamisel on lähtutud käesoleva projekti ehitusprojekti osade jaotumisest:

topo- geodeetiline uuring; geotehniline uuring; teed, rajatised, välisvalgustus, tehnovõrgud.

Iga osamudel võib omakorda koosneda mitmest failist.

Kui osamudelite jaotuse osas on mingil põhjusel vaja teha erisusi, siis tuleb vastav muudatus

kooskõlastada BIM koordinaatori ja tellijaga.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 8/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

Eelneva illustreerimiseks on alljärgnev:

Märkus: skeemil märgitud info võib täieneda projekti käigus.

Kaustapuu ülesehitus Trimble Connect’is lähtub samast loogikast, mis eelneval graafikul näidatud.

Osamudelite nimetamisel on lähtutud Transpordiameti tee ehitusprojekti esitamise juhendi ülesande

koodidest.

Osamudeli failide nimetamisel tuleb lähtuda Transpordiameti juhisest „Tee ehitusprojekti ja sellega

seotud osade esitamise juhend“.

NB! Failide nimed peavad olema kogu projekteerimise vältel sama nimetusega.

Osamudeli failide laadimisel Transpordiameti TEET keskkonda tuleb lähtuda juhisest „Tee

ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend“.

Töö osade ülevaatamine, märkuste esitamine jms toimub Transpordiameti ja Tellija vahel e-kirja

teel, Sharepoint lingi viisil, kuid lõplik korrigeeritud töö osa tuleb TEETu laadida enne vastava töö

osa akteerimist.

TEET keskkonda laeb mudelid ning nimetab vastavalt juhisele kokku lepitud hetkel BIM

koordinaator.

Koondmudel

Koondmudel tõstetakse kokku Trimble Connect keskkonnas. BIM koordinaator haldab ja uuendab

jooksvalt Trimble Connect keskkonnas koondmudeli view-d „Koondmudel“, mille jagab välja kõigile

osapooltele. Vajadusel koostatakse täiendavaid view-sid.

BIM koordinaator annab kõigile vajalikele osapooltele juurdepääsud Trimble Connect keskkonda

peale esmase BIM rakenduskava heaks kiitmist.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 9/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

5.1 Versioonihaldus

Trimble Connect keskkond salvestab samanimelise faili uuendamisel ka vanema versiooni ära ning

jääb kättesaadavaks. Kui ehitusprojekti osa koosneb projekti algfaasis ühest osast, kuid vajadusel

tehakse kaheks osaks (nt teede osa TL1 ja liikluse osa TL2), siis tuleb esialgne osa (nt teede ja

liikluse osa TL) manuaalselt ära arhiveerida ning säilitada vastavas alamkaustas nimega „Arhiiv“.

Microsoft 365 (Teams ja Sharepoint) ja Trimble Connect keskkondades olevatel dokumentidel on

failipõhiselt versioonihaldus aktiveeritud ning versioonide ajalugu on 30 päeva ulatuses alati

kättesaadav.

Iga projekteerija oma projektmaterjalide kaust peab olema vähemalt ühe varukoopia ulatuses alati

tagatud olema. Soovituslikult võiks olla olemas ka versioonihaldus 30 päeva ulatuses.

5.2 Kaaskirjad

Infomudelite kaaskirjad koostatakse projektmudelitele ja koondmudelile.

Projektmudelitele koostab infomudelite kaaskirja vastava ehitusprojekti osa tegija, koondmudelile

koostab infomudeli kaaskirja BIM koordinaator.

Kaaskirjad koostatakse vastavalt BIM rakenduskavas antud infomudeli kaaskirja blanketile.

Kaaskirjade failide nimetamisel tuleb lähtuda Transpordiameti juhisest „Tee ehitusprojekti ja sellega

seotud osade esitamise juhend“.

Kaaskiri asub alati osamudeliga samas kasutas Trimble Connect keskkonnas.

5.3 Kaustapuude struktuur

Lähtutud on loogikast, et asjad asuvad ühel platvormil ning eelpool toodut arvestades on koostatud

kaustapuud Trimble Connectis, kus asuvad kõik dokumendid ja mudeliga seotud failid.

Kaustade struktuur Trimble Connect rakenduses:

0_Rakendus

kava

Rakenduskava kaustas asuvad

rakenduskava tööfail, selle tiitelleht ning

viimane kinnitatud versioon PDF formaadis

ning selle lisad.

Haldab BIM koordinaator, teised

täiendavad vastavalt BIM

koordinaatori juhistele

GD Topo-geodeetilisest mõõdistusest tulev

osamudel ja kaaskiri

Haldab BIM koordinaator

GL Geotehnilisest uuringust tulev osamudel ja

kaaskiri

Haldab BIM koordinaator

TL Teede ja liikluskorralduse osamudel ja

kaaskiri

Haldab tee projekteerija(d)

EL Välisvalgustuse osamudel ja kaaskiri

Haldab elektri- ja sidevarustuse

projekteerija

TV

Tehnovõrgud osamudel ja kaaskiri

Haldab elektri- ja sidevarustuse

projekteerija ning SKVK

projekteerija

TS Rajatise osamudel ja kaaskiri Haldab rajatise projekteerija

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 10/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

5.4 Koordineerimise töövood

Järgnevalt on kirjeldatud ehitusprojekti osa projekteerija ja BIM koordinaatori põhilised töövood,

ülesanded ja vastutusalad, et koondmudelisse jõuaks vajalik geomeetria ja info ning see oleks õigel

hetkel kõigile kättesaadav.

Ehitusprojekti osa projekteerija

Ehitusprojekti osa projekteerija vastustab oma osamudeli (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva infomudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest.

Esitab osamudeli failid vastavalt kokku lepitud ajale ning annab teada BIM koordinaatorile. Teostab iga mudeli uuendamise järel esialgse kvaliteedikontrolli, et kõik vajalik oleks mudelis

olemas. Vastutab talle määratud vastuolude likvideerimise/ korrigeerimise eest ning ülesande

(Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (in progress, waiting, done).

BIM koordinaator

BIM koordinaator vastustab oma lähteandmete osamudelite (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva mudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest.

Tõstab osamudelid kokku koondmudeliks, koostab vastava view Trimble Connect rakenduses ning jagab selle välja kasutamiseks kõigile projekti osalejatele.

Teostab kvaliteedikontrolli ja vajadusel ristumiskontrollid, edastab raportid ning jagab korrigeerimise või täiendamise ülesanded ning vastutab vastavate ülesannete (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (new, closed).

5.5 Koordinaatsüsteem

Käeoleva objekti puhul kasutatakse järgmisi koordinaat ja kõrgussüsteemi:

Koordinaatsüsteem L-EST97

Kõrgussüsteem EH2000

NB! Kõik osamudelid peavad olema eeltoodud koordinaat ja kõrgussüsteemis.

5.6 Modelleeritavad elemendid

Modelleeritavate elementide loetelu ning nendele vastav andmekogu on toodud käesoleva

dokumendi lisas 1. Tabelis on esitatud iga osamudeli kohta:

Modelleeritav element - elemendid, mida antud mudelis modelleeritakse; Geomeetria - elemendi geomeetriline esitus (3D keha, 3D pinnamudel); Andmekogu - elemendi infovajadus (vastav(ad) andmekogu(d)).

Elementide modelleerimise vajadus on koostatud AST nõuete ja TRAM nõuete kombinatsioonina,

sest TRAM nõuetes puudub modelleritavate elementide osas staadiumite käsitlus.

Osamudelis tuleb elemendid vastavalt tabelis esitatule grupeerida ning vastav visuaal anda.

Elementide nimetamisel lähtuda osamudeliteks jaotamise tähistusest ning andmevajaduse tabelis

toodud elementide nimetustest. Kui on vajalik täiendav elementide nimetamise süsteem või mingit

sorti indekseerimine, siis tuleb see projekti seletuskirjas ja vastava mudeli kaaskirjas kirjeldada.

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 11/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

5.7 Mudelite esitamise ajakava

Mudelite esitamine ja uuendamine lepitakse kokku jooksvalt töökoosolekutel.

5.8 Mudeli konfliktide ja probleemide haldamine

Mudeli konfliktide ja probleemide haldamiseks kasutatakse Trimble Connect keskkonnas ToDo

rakendust. Lisaks koordineerimise töövoogude kirjelduses toodud loogikast võib iga osamudeli

koostaja ToDo rakenduses taski teha, kui märkab vastuolu või korrigeerimist vajavat olukorda.

6. Andmevajaduse täitmine

Andmete lisamisel mudelisse lähtutakse Transpordiameti nõuetes esitatust.

Elementide mudelite külge andmekogude lisamise eest vastutab iga ehitusprojekti osa projekteerija

ning need peavad sisalduma osamudelites.

7. Koostöö ja kommunikatsioon

Koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kuu jooksul, asukohaga Veski 23 Tartu (Tellijaga

kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses keskkonnas) vastavalt projektijuhi poolt tellijaga kokku

lepitud graafikule või vajaduspõhiselt eelneva teavitamisega MS Outlook kalendri kaudu.

Kui koosolekuks on kokku lepitud ka mudeli eksport, siis annab selle valmimisest teada BIM

koordinaator. Üldjuhul toimub mudeli uuendamine ja eksport vastavalt eelnevalt kokku lepitud

ajagraafikule.

Projekteerimise aegne info vahetus toimub Tellija projektijuhi ning Töövõtja projektijuhi vahel e-

posti ja/või telefoni teel. Telefoni teel sõlmitud kokkulepped fikseeritakse kirjalikult e-posti teel

hiljemalt 2 tööpäeva jooksul peale telefoni kõne toimumist.

Kui projekteerimise võtmeisik on haiguse tõttu töölt eemal viibinud 3 tööpäeva, siis teavitatakse

Tellijat 1 tööpäeva jooksul võtmeisiku haigestumisest. Tellijat teavitatakse enne projekteerimise

võtmeisiku(te) puhkusele või lähetusele minemist (lähetuse kestus üle kolme tööpäeva) vähemalt

1 nädal ette. Projekteerimise võtmeisikute haigestumise/puhkuse/lähetusest teavitab Tellijat

Töövõtja projektijuht või projektijuhi asendaja

8. Juhendid ja viited

Järgnevalt on toodud põhilisemalt kasutatavate keskkondade ja programmide kohta abi- ja

infomaterjalide lingid. Tegemist ei ole kindlasti ammandava materjaliga, aga kui teenusega

kogemus puudub või esineb mingeid tõrkeid, siis on koht kust info otsimisega alustada.

Trimble Connect (https://www.tekla.com/products/trimble-connect)

Koondmudeli asub Trimble Connect rakenduses.

Seda on võimalik kasutada otse veebibrauseris (https://web.connect.trimble.com/) või alla laadida

desktop rakendus (https://download.tekla.com/trimble-connect/for-windows ).

Kuni 5 projektis osalemiseks ja ühe 5 liikmega projekti tegemiseks on võimalik kasutada tasuta

kontot. Suuremate ja rohkemate asjade jaoks on vaja tasulist versiooni. Ülevaate variantidest saab

siit: https://connect.trimble.com/storefront .

Koostaja:

Kuupäev:

Roadplan OÜ

12.09.2022 12/13

Dokument: BIM rakenduskava Töö nr: 22036

Töö nimi: Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,16-0,25 Põlva

linna ja Rosma küla vahelisele lõigu kergliiklustee projekt

Alustamiseks head infot saab siit:

Getting Started with Trimble Connect

Rakenduse kasutamisest annab põgusa ülevaate järgnev video:

Trimble Connect tutvustav webinar

9. Mudelite kvaliteedi tagamine

Kvaliteedi tagamise meetmed on järgnevad:

Projekteerija poolne visuaalkontroll; BIM koordinaatori poolne visuaalkontroll; Vajadusel automaatne ristumiskontrollid ja nendele vastavad raportid ning BCF töövoogude

efektiivne kasutamine (Trimble Connect Todo).

Projekteerija kohustus on alati enne projektmudeli esitamist veenduda selle kvaliteedis. Esmased

kvaliteedi kontrollid on toodud järgnevalt:

Mudelis on esitatud ainult koondmudeli jaoks eksporditavad objektid; Mudel on ettenähtud koordinaat- ja kõrgussüsteemis; Mudeli ühikud on meetrites; Mudel või mudelite loetelu vastab osamudelite nimekirjas toodu loetelule.

BIM koordinaator teostab esialgse visuaalkontrolli, kui koostab koondmudeli vaate, kuhu koondab

vastavad osamudelid. Annab esmase tagasiside ehitusprojekti osa projekteerijale.

Kui osutub vajalikuks teostada automaatne ristumiskontroll, siis selle teostab BIM koordinaator

Trimble Connect keskkonnas.

Iga ehitusprojekti osa projekteerija peab lähtuma loogikast, et suurem tähelepanu

oleks pööratud ristumiste vältimisele mitte ristumiste kontrollile ning seejärel nende

probleemide lahendamisele. See vähendab nii projekteerimise kui ka koordineerimise

töökoormust oluliselt ning annab võimaluse keskenduda kvaliteedile.

10. Infoturbe plaan

Projekti dokumendid hoitakse Microsoft 365 ja Trimble Connect keskkonnas. Juurdepääs andmetele

antakse projekti ja isiku põhiselt Roadplan OÜ poolt.

Iga projektis osalev isik peab tegema endast oleneva, et vältida igasuguseid võimalikke

küberintsidente (pahavara, viirused jne). Vaata lisaks Riigi Infosüsteemi soovitused ja nõuanded

küberkäitumisele.

Iga projektis osaleva ettevõtte kohaliku võrgu turvalisuse eest vastutab antud ettevõtte IT

valdkonna eest vastutav isik. Igal ettevõttel peab olema kinnitatud andmekaitse juhis.

Rakenduskava kontrollija: Indrek Oden

(Allkirjastatud digitaalselt)

Mudeli kaaskiri

Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:

 Mudeli (faili) nimetus

 Projekti nimi, tähis ja staadium

 Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed

 Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev

 Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,

 Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,

 Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)

 Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt

referentspunktide asukoht)

 BIM koordinaator ja tema kontaktandmed

 Koordineerimistarkvara ja selle versioon

 IFC ja muud klassifikatsiooni erisused

 Geomeetria erisused

 Infosisu erisused

 Mudelis esinevad vastuolud

 Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)

 Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel

 Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides

Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii

projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas.

Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.docx failiformaadis.

TRAMile kuuluvad tehnovõrgud tuleb esitada eraldi mudelitena (eraldi failidena)

Uuringud**** Eelistatav

formaat**

Esitatavad mudelid

dwg, xml maapind

xml kate

dwg/dgn ja xml Truubid

dwg/dgn ja xml Teedega seotud tehnorajatised

dwg/dgn ja xml Õhuliinid

dwg/dgn ja xml Kaablid

dwg/dgn ja xml Sadeveesüsteemid ja dreenid

dwg/dgn ja xml Vee-ja kanalisatsioonisüsteemid

dwg/dgn ja xml Gaasitrassid

dwg/dgn ja xml Maaparandussüsteemid

dwg/dgn ja xml Muud teepäraldised

dwg/dgn ja xml Muu

Projekteerimine Eelistatav

formaat**

Esitatavad mudelid

Maantee XML ja IFC Kate

XML ja IFC Alus

XML ja IFC Dreenkiht

XML ja IFC Mulle

XML ja IFC Täide

* Esitada lisaks "native" formaadile

**Põhjendatud juhtudel tellijaga eelnevalt kooskõlastades võib kombineerida või asendada muu avatud formaadiga

*** Kui kirjelduses või lähteülesandes pole sõnastatud teisiti, siis üldiselt tuleb esita mudelifailid lihtsustatud kujul detailsusega, et oleks võimalik projektlahenduses sellega arvestada

(tema asetus ruumis, mõju ohutusele, nähtavusele ja tema parameetritega peab olema võimalik projekteerimisel ja projektalehnduse kontrollimisel arvestada).

****Olemasolevate elementide modelleerimise osas tuleb koostada mudelid ainult allesjäävate elementide kohta. Need on elemendid, mida ei projekteerita, aga ei likvideerita (on

olemasolevad), samas jäävad projekteeritavale lõigule ning on tulevase varahalduse seisukohalt tellijale olulised.

XML ja IFC Väljakaeve

XML ja IFC Maastikukujundus

IFC Kõrghaljastus

IFC Truubid

IFC Liiklusmärgid

IFC Tekstilised juhatusmärgid

IFC Põrkepiire

IFC Muud teepäraldised

IFC Muu

Sillad IFC

Tehnorajatised IFC Teedega seotud tehnorajatised

IFC Õhuliinid

IFC Kaablid

IFC Sadeveesüsteemid ja dreenid

IFC Vee-ja kanalisatsioonisüsteemid

IFC Gaasitrassid

IFC Maaparandussüsteemid

Lisa 5 Esitatavate mudelite nimekirjad

Selgitused, detailsus***

maapinnale iseloomulikud murdejooned (sh katte serv, mulde serv, äärekivi

ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv).

katte servad ja telg (alignment)

Koos päistega

Valgustus, muutuva teabega märgid, ilmajaam, teekaamerad, teeandurid,

kiiruskaamera. Kaablid, kaitsetorud, kilbid, vajadusel koos vundamendiga.

Elekter, side. Kilbid, toed, tõmmitsad, postid ja kaabel. Mõõdistusaegne seis.

Elekter, side. Kaabel, kaitsetorud, kaevud, kilbid. Sügavusandmete puudumisel

eeldatav sügavus, lisada vastavasisuline märkus.

Torud, kaevud, imbsüsteemid, puhastussüsteemid, kaitsetorud, seotud rajatised.

Sügavusandmete puudumisel eeldatav sügavus, lisada vastavasisuline märkus.

Torud, Kaevud, kaitsetorud, seotud rajatised. Sügavusandmete puudumisel

eeldatav sügavus, lisada vastavasisuline märkus.

Torud, kaitsetorud, seotud rajatised. Sügavusandmete puudumisel eeldatav

sügavus, lisada vastavasisuline märkus.

Torud, dreenid, kaevud. Andmete puudumisel eeldatav sügavus, lisada

vastavasisuline Põllumajandusameti kinnitus andmete puudumise kohta.

Ebatäpsete andmete kohta lisada märge atribuudiinfosse (nt kõrgus hinnanguline

jne).

Liiklussaared-, platvormid, tähispostid, kummipostid (ühte tüüpi päraldised üks IFC)

Müratõkked, Aiad, Konsoolid, raamid, vundamendid, muu oluline liikluskorralduse

element või projektlahendust mõjutav rajatis, mida pole eelpool nimetatud aga

mõjutab projektlahendust (nähtavust, ohutust). Ühtlasi tuleb projektlahenduses

kajastada kõik elemendid, mis jäävad varahalduse mõttes omaniku varaks, mida

tuleb hooldada. Kokkuleppel Tellijaga võib mudeli asemel esitada vastava elemendi

punktipilvena.

Selgitused, detailsus

Erinevad materjalid eraldi mudelitana, failina

Erinevad materjalid eraldi mudelitana, failina

Erinevad materjalid eraldi mudelitana, failina

Erinevad materjalid eraldi mudelitana, failina

Erinevad materjalid eraldi mudelitana, failina

* Esitada lisaks "native" formaadile

**Põhjendatud juhtudel tellijaga eelnevalt kooskõlastades võib kombineerida või asendada muu avatud formaadiga

*** Kui kirjelduses või lähteülesandes pole sõnastatud teisiti, siis üldiselt tuleb esita mudelifailid lihtsustatud kujul detailsusega, et oleks võimalik projektlahenduses sellega arvestada

(tema asetus ruumis, mõju ohutusele, nähtavusele ja tema parameetritega peab olema võimalik projekteerimisel ja projektalehnduse kontrollimisel arvestada).

****Olemasolevate elementide modelleerimise osas tuleb koostada mudelid ainult allesjäävate elementide kohta. Need on elemendid, mida ei projekteerita, aga ei likvideerita (on

olemasolevad), samas jäävad projekteeritavale lõigule ning on tulevase varahalduse seisukohalt tellijale olulised.

Kasvumuld, sobimatu pinnas ja sobilik pinnas eraldi mudelina, failina

kraavid, nõlvad, lahendusega seotud haljasalad

projekteeritavad puud, hekid, põõsad. Kui geodeetiliste uuringute puhul ei näidatud

piisavas mahus säilitatavat kõrghaljastust maanteede, ristmike ääres või

projektlahendustest tulenevalt on vaja täiendada. Tuleb säilitatavat kõrghaljastust

näidata üksiktaime tasemel mudelisse (kui see mõjutab oluliselt ohutust, nähtavust

valitud projektlahendust).

Koos päistega

Projekteeritud ja säilitatavad. Koos postidega või koos raami või konsooliga.

Projekteeritud ja säilitatavad. Koos postidega (või raami, konsoolikga), õige

pindalaga. Tekstiline info kajastada atribuutinfos.

Projekteeritud ja säilitatavad. Lihtsustatud kujul valitud tootja põhiparameetrid, sh

põrkepiirde esipaan, postid (õige vahe), kompensaator, mahaviigud, terminalid,

üleminekud

Liiklussaared-, platvormid koos konstruktsioonikihtidega, tähispostid, kummipostid

(ühte tüüpi päraldised üks IFC)

Müratõkked, Aiad, Konsoolid, raamid, vundamendid, muu oluline liikluskorralduse

element.

Lepitakse kokku BIM rakenduskava koostamisel.

Valgustus, muutuva teabega märgid, ilmajaam, teekaamerad, teeandurid,

kiiruskaamera. Kaablid, kaitsetorud, kilbid, vajadusel koos vundamendiga.

Elekter, side. Kilbid, toed, tõmmitsad, postid ja kaabel kõige madalama rippe korral.

Elekter, Side. Kaabel, kaitsetorud, kaevud, kilbid.

Torud, Kaevud, Imbsüsteemid, Puhastussüsteemid, kaitsetorud, seotud rajatised

Torud, Kaevud, kaitsetorud, seotud rajatised

Torud, kaitsetorud, seotud rajatised

Torud, dreenid, kaevud.

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Kihi tüüp* X X

Kihi paksus* X X

Kihi ehitamise aasta* X X

Tootja X X

Mulde materjali omadused X X

Nõutav tihendus ja kandevõime X X

Elastsusmoodul (MPa) X X

Kihi paksus - tulemus

Peenosiste sisaldus

Filtratsioonimoodul EVS-EN 901-20

Kandevõime

Tihendustegur

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Kihi tüüp* X X

Kihi paksus* X X

Vajalik tihendustegur X X

Vajalik elastsusmoodul X X

Vajalik filtratsioonimoodul X X

Kihi ehitamise aasta*

Tootja

Mulde materjali omadused

Elastsusmoodul (MPa)

Kihi paksus - tulemus

Peenosiste sisaldus

Filtratsioonimoodul EVS-EN 901-20

Tihendustegur

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Kihi tüüp* X X

Kihi paksus* X X

Kihi mark / toote tunnus* X X

Arvestuslik kandevõime X X

Stabiliseerimismeetod BS, KS, TS X X

Tootja

Kihi ehitamise aasta*

Kasutatud täitematerjal

Kasutatud täitematerjali kogus

Kasutatud orgaaniline sideaine

Orgaanilise sideaine kogus

Maanteeamet - Mulded

Maanteeamet - Dreenkiht

Maanteeamet - seotud alused

Kasutatud hüdrauliline sideaine

Hüdraulilise sideaine kogus

Kasutatud taaskasutatav asfalt

Taaskasutatava asfaldi kogus

Elastsusmoodul (MPa)

Lõhestus-tõmbetugevus

Survetugevus

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Kihi tüüp* X X

Kihi paksus* X X

Kihi mark / toote tunnus* X X

Kihi ehitamise aasta*

Tootja

Elastsusmoodul (MPa)

Peenosiste sisaldus

Konstruktsiooni kandevõime - plaatkoormus

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Kihi tüüp* X X

Kihi paksus* X X

Kihi mark / toote tunnus* X X

Kihi ehitamise aasta* X X

Tootja

Bituumeni penetratsioon (50/70)

Bituumeni sisaldus

Korduvkasutatava asfaldi osakaal

Kihi paksus

Jäävpoorsus

Tihendustegur

Kulumiskindlus

Deformatsioonikindlus

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Kihi tüüp* X X

Kihi paksus* X X

Kihi ehitamise aasta*

Tootja

Freespuru

Sideaine sisaldus

Maanteeamet - kergkatted

Maanteeamet - sidumata alused

Maanteeamet - asfaldist katendikihid

Lisand

Atribuut ES EP PP TP

Tähis X X X

Paigaldamise aasta*

Kihi mark / toote tunnus* X X

Tootja

Tooteinfo

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend

Maanteeamet - geosünteedid

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X

X projekteeritud

X

X Karjäär

X mullete puhul

X mullete puhul

X vajalik kihi pinnal

X Teostuse puhul

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X

X projekteeritud

X mullete puhul

X

X

X

X Karjäär

X mullete puhul

X vajalik kihi pinnal

X Teostuse puhul

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X Kate/alus(killustik/stabi)/filter/pinnas

X

X

X

X

X Stabi tootev ettevõte

X

X

X

X

X

Maanteeamet - Mulded

Maanteeamet - Dreenkiht

Maanteeamet - seotud alused

X

X

X

X

X Inspector/Loadman

X

X

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X

X

X killustiku fraktsioon

X

X Näiteks karjäär

X Inspector/Loadman - keskmine või protokolli nr

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X Kate/alus(killustik/stabi)/filter/pinnas

X projektne

X SMA 16, AC 12 surf, AC 32 base

X

X asfalditehas

X

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

X Keskmine väärtus või protokolli nr?

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X

X freespuru korral(mitte pindamise)

X

X Näiteks asfalditehas

X

X

Maanteeamet - kergkatted

Maanteeamet - sidumata alused

Maanteeamet - asfaldist katendikihid

X

TE Selgitus

X Kihi nimetus

X

X Näiteks Tensar AR-GN

X

X

X

Maanteeamet - geosünteedid

ˇˇ

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Asukoht X X X X

Pikkus projektne X X X X

Pikkus tegelik X X X

Materjal X X X

Läbimõõt X X X X

Tootja X

Kaevise kõrgus projekti järgi X X X

Kaevatud kõrgusmärgini X

Projektne aluspadja paksus X X X

Tegelik aluspadi paksusega X

Projektne kalle X X X

Tegelik kalle X

Suuete kõrgused:

a) tegelik sissevool X

projektne sissevool X X X

b)tegelik väljavool X

projekne väljavool X X X

Täide truubi peal X

Otsakindlustused X

Sissevoolu ava ees kraavi kaevatud X

ja kindlustatud……………………jm/m2 X

Väljavoolu ava ees kraavi kaevatud X

ja kindlustatud……………………jm/m2 X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Maanteeamet - Truubid

Selgitus

Pikett

min läbimõõt

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Maanteeamet - Truubid

Atribuut ES EP PP TP TE

Äärekivi kõrgus X X X

Äärekivi pikkus X X X

Äärekivi laius X X X

Tooteinfo X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Maanteeamet - Äärekivid

Selgitus

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Maanteeamet - Äärekivid

Atribuut ES EP PP TP TE

Materjal X X X X

Tõkke tüüp X X X X

Kõrgus X X X X

Vundament X X X X

Vundamendi materjal X X X

Vundamendi maht X X X

Mudel ja toote tunnus X X X

Tooteinfo (kas elemendi või süsteemi kohta) X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Maanteeamet - Müratõkked

Selgitus

Elemendile peab olema omistatud materjal või valli puhul pinnase tüüp

Müravall, müratõkkesein või nende kombinatsioon

Tõkke kõrgus teekattest

Vundamendi tüüp (taldmik-, kiilvaivundament,…)

Näit betooni klass

Monteeritavate elemntide puhul

Monteeritavate elemntide puhul

Element või süsteem on seotud juhendiga

Maanteeamet - Müratõkked

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Materjal X X X X

Tüüp X X X X

Kõrgus X X X X

Tõkke algpunkt X X X

Tõkke lõpp-punkt X X X

Lisaotstarve ja kõrgus X X X

Kaitsekesta klass X X X

Vaba ruum X X X

Vastupidavus lume eemaldusele X X X

Töölaius keskalas X X X

Toode (Parma betoontõke) X

Tõkke kõrgus (1,4 m) X

Postide vahekaugus või elemendi pikkus X

Tooteinfo X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Materjal X X X X

Tüüp X X X X

Kõrgus X X X X

Piirdetara otstarve X X X X

Piirdetara kõrgus X X X X

Post X X X

Tooteinfo X X X

Kasutus- ja hooldusjuhend X X X

Maanteeamet - Müratõkked piirdel

Maanteeamet - piirdetarad

Selgitus

kõrgus teekatte pinnast

teostusel

teostusel

teostusel

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Selgitus

min kõrgus

piirdetara (ulukitara vm)

piirdetara (ulukitara vm)

piirdetara

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Maanteeamet - Müratõkked piirdel

Maanteeamet - piirdetarad

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Pooled (ühe- või kahepoolne) X X X X

Märgi suund (kraadide või astmetena) X X X

Kood X X X

Liiklusmärgi number X X X X

Materjal X X X

Suurus X X X

Mõõtmestamine X X X

Märgi kinnitusvahendi tüüp X

Märgi valgustus X X X

Muutteabega liikluskorraldusvahend või mitte X X X

Märgi tekst ja lisaplaat, teksti suurus ning lehtmaterjali tüüp X X X

Portaali korral portaali vahe maapinnast X X X

Liiniühendus X X X

Posti tüüp (toru, profiil, mast, eriprofiil) X X X

Posti materjal X X X

Asukohateave, mille järgi määratakse posti kõrgustasand Z X X X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Posti pikkus X X X

Elektrifitseerimine X X X

Posti kood X X X

Posti külge kinnitatud märgid X X X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Tüüp X X X X

Värvus X X X

Materjal (termoplast, külmplast, värv) X X X

Pinna sisse paigaldamine X X X

Paksus X X X

Põristid X X X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Pooled (ühe- või kahepoolne) X X X

Märgi suund (kraadide või astmetena) X X X

Kood X X X

Liiklusmärgi number X X X X

Maanteeamet - Liiklusmärgid

Maanteeamet - Foorid ja valgustablood

Maanteeamet - teekattemärgistus

Maanteeamet - Infotahvlid

Materjal X X X

Suurus X X X

Mõõtmestamine X X X

Märgi kinnitusvahendi tüüp X

Märgi valgustus X X X

Muutteabega liikluskorraldusvahend või mitte X X X

Märgi tekst ja lisaplaat, teksti suurus ning lehtmaterjali tüüp X X X

Portaali korral portaali vahe maapinnast X X X

Liiniühendus X X X

Posti tüüp (toru, profiil, mast, eriprofiil) X X X

Posti materjal X X X

Asukohateave, mille järgi määratakse posti kõrgustasand Z X X X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Tüüp X X X X

Omanik X X X

Materjal X X X

Kõrgus X X X

Teave asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgustasand Z X X X

Vahekaugus maapinnast X X X

Maanteeamet - Portaalid

Selgitus

Selgitus

Selgitus

Selgitus

Maanteeamet - Liiklusmärgid

Maanteeamet - Foorid ja valgustablood

Maanteeamet - teekattemärgistus

Maanteeamet - Infotahvlid

Selgitus

Maanteeamet - Portaalid

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Tüüp X X X X

Suurus X X X

Märgi_suund X X X

Paigalduskoht X X X

Kõrgus X X X

Olek X X X

Kirjeldus X X X

Tootja X X

Mudel_või_toote_tunnus X X

Paigalduse_aeg X

Tooteinfo X X

Juhendid X

Link_teostusdokumentatsioonile X

Maanteeamet - ITS seade

Selgitus

Maanteeamet - ITS seade

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Omanik X X X X

Kaevukaane kõrgustasand X X X

Põhja kõrgustasand X X X

2-mõõtmelise ristlõike keskpunkt X X X

3-mõõtmelise ristlõike keskpunkt X X X

Ristlõike mõõtmed: X X X

Ringikujuline ehitus: siseläbimõõt X X X

Neljakandiline ehitus: kõrgus ja laius X X X

Kaevu kordumatu tunnuskood X X X

Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) X X X

Kirjeldus X X X

Materjal X X X

Seina paksus X X X

Ühinevad torud: X X X

toru viitenumber, X X X

voolu suund (sisse/välja), X X X

kõrgustasand. X X X

Kaane tüüp X X X

Kaane materjal X X X

Kaane kandevõime klass X X X

Kaane läbimõõt X X X

Kaane keskpunkti koordinaadid X X X

Kaane tootja X X X

Setiti sügavus X X X

Setiti maht X X X

Kaevu ehitamise kuupäev X

Kaevu renoveerimise kuupäev X

Renoveerimismeetod X

Tooteinfo X

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Maanteeamet - Kaevud

Selgitus

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Maanteeamet - Kaevud

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Omanik X X X X

Ristlõike mõõtmed: X X X

Ristlõige: siseläbimõõt X X X

Ovaalne/ringikujuline ristlõige: kõrgus ja sisemõõt X X X

Neljakandiline toru: kõrgus ja laius X X X

Kanal: kõrgus, üla- ja alaosa laius X X X

Seina paksus X X X

Toru kordumatu tunnuskood X X X

Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood X X X

Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood X X X

Kalle [%] X X X

Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) X X X

Kirjeldus X X X

Materjal X X X

Alguspunkti koordinaadid X X X

Lõpp-punkti koordinaadid X X X

Kõrgustasandi tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) X X X

Pikkus X X X

Liite tüüp X X X

Surveklass X X X

Tooteinfo X

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Omanik X X X X

Ristlõike mõõtmed: X X X

Ringikujuline ristlõige: siseläbimõõt X X X

Ovaalne ristlõige: kõrgus ja sisemine pikkusmõõt X X X

Neljakandiline toru: kõrgus ja laius X X X

Seina paksus X X X

Toru kordumatu tunnuskood X X X

Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood X X X

Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood X X X

Kalle [%] X X X

Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) X X X

Kirjeldus X X X

Materjal X X X

Alguspunkti koordinaadid X X X

Lõpp-punkti koordinaadid X X X

Kõrgustasandi tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) X X X

Tooteinfo X

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Maanteeamet - Drenaaž

Maanteeamet - Kanalisatsioon

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X X

Omanik X X X X

Geomeetria X X X

Toru 3-mõõtmeline lõpp-punkt X X X

Toru pealispinna kõrgustasand X X X

Toru alumise pinna kõrgustasand X X X

Kordumatu tunnus X X X

Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) X X X

Kirjeldus X X X

Ühinevad torud X X X

toru viitenumber, X X X

voolu suund (sisse/välja), X X X

kõrgustasand. X X X

Tooteinfo X

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X X

Omanik X X X X

Ristlõike mõõtmed: X X X

Ringikujuline ristlõige: siseläbimõõt X X X

Ovaalne ristlõige: kõrgus ja sisemine pikkusmõõt X X X

Neljakandiline toru: kõrgus ja laius X X X

Seina paksus X X X

Toru kordumatu tunnuskood X X X

Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood X X X

Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood X X X

Kalle [%] X X X

Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) X X X

Kirjeldus X X X

Materjal X X X

Alguspunkti koordinaadid X X X

Lõpp-punkti koordinaadid X X X

Kõrgustasandi tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) X X X

Nimisiseläbimõõt (näiteks 400 mm) X X X

Lubatud materjalid (näiteks plast ja betoon) X X X

Paigaldussügavus (2,5...3,4 m) X X X

Erinõuded: (plaatalus) X X X

Toode: (näiteks UPONOR xxxx) X

Tooteinfo X

Maanteeamet - Reoveekanal

Maanteeamet - Sadeveetorud

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X X

Omanik X X X X

Ristlõike mõõtmed: X X X

Ringikujuline ristlõige: siseläbimõõt X X X

Ovaalne ristlõige: kõrgus ja sisemine pikkusmõõt X X X

Neljakandiline toru: kõrgus ja laius X X X

Seina paksus X X X

Toru kordumatu tunnuskood X X X

Toru lõpp-punkti kordumatu tunnuskood X X X

Toru alguspunkti kordumatu tunnuskood X X X

Kalle [%] X X X

Olek (näiteks likvideeritav, olemasolev, kavandatud) X X X

Kirjeldus X X X

Materjal X X X

Alguspunkti koordinaadid X X X

Lõpp-punkti koordinaadid X X X

Kõrgustasandi tüüp (pealispinnast, keskpunktist või veetasemest) X X X

Pikkus X X X

Liite tüüp X X X

Surveklass X X X

Tooteinfo X

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Atribuut ES EP PP TP TE

Tüüp X X X X X

Materjali teave X X X

Kaane tüüp X X X

Seadmestiku teave X X X

Läbimõõt X X X

Ohutuskaugus X X X

Omanik X X X X

Tooteinfo X

Kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhend X

Sõlmeskeem X

Link teostusdokumentatsioonile X

Maanteeamet - Gaasitorustik

Maanteeamet - Veetorustikud

Selgitus

omanik/projektijärgne omanik

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - Inframodelis

drenaaž - atribuudid

drenaaž - atribuudid

drenaaž - atribuudid

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Selgitus

omanik/projektijärgne omanik

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

kanalitorud - Inframodelis

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Maanteeamet - Drenaaž

Maanteeamet - Kanalisatsioon

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Selgitus

omanik/projektijärgne omanik

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

reoveekanal - Inframodelis

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Selgitus

omanik/projektijärgne omanik

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - Inframodelis

sadeveetorud - atribuudid

sadeveetorud - atribuudid

sadeveetorud - atribuudid

sadeveetorud - atribuudid

sadeveetorud - atribuudid

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Maanteeamet - Reoveekanal

Maanteeamet - Sadeveetorud

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Selgitus

omanik/projektijärgne omanik

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - Inframodelis

veetorustikud - atribuudid

veetorustikud - atribuudid

veetorustikud - atribuudid

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Selgitus

gaasitorustik

gaasitorustik

gaasitorustik

gaasitorustik

gaasitorustik

gaasitorustik

omanik

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Element on seotud suhtelise lingi abil skeemiga

Element on seotud suhtelise lingi abil teostusdokumentatsiooniga

Maanteeamet - Gaasitorustik

Maanteeamet - Veetorustikud

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X X

Tüüp X X X

Omanik X X X X

Materjal X X X

Kõrgus X X X

Teave asukoha kohta, mille järgi määratakse kõrgustasand Z X X X

Vahekaugus maapinnast X X X

Tooteinfo X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Maanteeamet - Valgustus

Selgitus

maanteevalgustus, KLT, tunneli valgustus, ...

valgustipostid

valgustipostid

valgustipostid

valgustipostid

valgustipostid

valgustipostid

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Maanteeamet - Valgustus

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Omanik X X X X

Tüüp X X X

Paigaldussügavus (näiteks 0,6...0,7 m) X X X

Kaitsetoru (puudub, A, B või sarnane tähistus) X X X

Tooteinfo X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Atribuut ES EP PP TP TE

Nimetus X X X X

Omanik X X X X

Tüüp X X X

Materjal X X X

Posti/masti teave X X X

Vahekaugus maapinnast X X X

Tooteinfo X

Kasutus- ja hooldusjuhend X

Maanteeamet - Elektrivõrgud

Maanteeamet - Õhuliinid

Selgitus

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Selgitus

Element on seotud suhtelise lingi abil toote infolehega

Element on seotud suhtelise lingi abil juhendiga

Maanteeamet - Elektrivõrgud

Maanteeamet - Õhuliinid

Atribuut ES EP PP TP TE Selgitus

Nimetus X X X X X

Omanik X X X X

Tüüp X X X

Paigaldussügavus (näiteks 0,6...0,7 m) X X X

Kaitsetoru (puudub, A, B või sarnane tähistus) X X X

Maanteeamet - Side

Atribuut ES EP PP TP TE Selgitus

Nimetus X X X X X sild, viadukt, ökodukt, üle 2 m truup

Materjal X X X X Materjal nt raudbetoon

Tugevusklass X X X Tugevusklass NT C35/45

Keskkonnaklass X X X Keskkonnaklass nt XC2+XF3

Maht X X X Maht nt 0,96m3

Mass X X X Mass (kg) NT 420

Kõrgus X X X Elemendi kõrgus (ristlõike)

Laius X X X Elemendi laius (ristlõike)

Pikkus X X X Pikkus nt 2,40m

Positsioon X X X Positsioon nt MPO/112

Tehnoloogia X X X Tehnoloogia Nt Monteeritav

Ülemine kõrgusmärk X X X X Ülemine kõrgusmark 15,05

Alumine kõrgusmärk X X X X Alumine kõrgusmark 14,25

Maanteeamet - Rajatised

BIMConsult OÜ

Building Information Management consultations

[email protected]

BIMConsult

25.11.2019

Avaliku sektori tellijate

(AST) ühiste BIM nõuete

juhend

Tellija:

EELNÕU

1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täitja:

BIMConsult OÜ

Sisukord

Sisukord 1

Kasutatav alusdokumentatsioon 5

EVS932:2017. Ehitusprojekt 5

Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. 5

Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded 5

Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas. 5

Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 5

AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 5

Sissejuhatus 5

BIM rakenduskava 6

Üldnõuded modelleerimisel 8

Üldnõuded 8

Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded 11

Osamudel 12

Koondmudel 12

Esitlusmudel 13

BIM nõuded hoonetele 13

Lähteolukord 13

2

Arhitektuur 14

Sisearhitektuur 15

Konstruktsioon 16

KVJ-VK 17

Tugev- ja nõrkvool 19

Hoone elementide värvid 20

Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad 24

BIM nõuded rajatistele 24

Lähteolukord 26

6.1.1. Maastikumudel 29

6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel 29

6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel 29

6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed 30

6.1.5. Viiteinfo 31

Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) 31

6.2.1. Teemudel (Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed) 32

Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) 36

6.3.1. Muldkeha ja geotehnika 36

Süsteemid (InfraBIM tase 3000) 37

6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed 38

6.4.2. Valgustus 39

6.4.3. Liikluskorraldus 41

3

6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika 42

Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) 43

6.5.1. Ajutised ehitised 43

Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) 44

Maastikuarhitektuur 45

6.7.1. Maastikuarhitektuur 45

Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) 47

6.8.1. Piirid ja piirangud 47

Keskkonnamõjud 48

Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) 49

§ 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil 50

Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad 55

Eksportimine avatud formaati 55

IFC 56

LandXML 57

InfraModel 57

Mudeli dokumentatsioon 57

Vastuolud 59

Teostusmudel 60

Lisad 62

Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded 62

Lisa 2 taristu andmesisu nõuded 62

Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad 62

4

Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2. 62

Lisa 5 InfraBIM klassifikaator 62

5

1. Kasutatav alusdokumentatsioon

1.1. EVS932:2017. Ehitusprojekt

1.2. Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile.

1.3. Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded

1.4. Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa

16 BIM. 2019. Ilmumas.

1.5. Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019

1.6. AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019

2. Sissejuhatus

Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab

osapooltele tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust

erinevatel projekti elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja

peamised dokumendid, mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning

osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS

standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile” ja “Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded”.

NB Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei

kohandu.

BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks

tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi-

ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga

ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised

peatükid kirjeldavad nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja

ehitamise käigus. Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa number 1 „BIM

andmesisu nõuded Hoonetele“ ja Lisa 2 “BIM andmesisu nõuded rajatistele”,

kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare

etappides. BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul

tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga.

6

Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument

ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse,

kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna

projekteerijate vahel. Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu

viimisel. Modelleerimise peamiseks väljundiks on tellija lähteülesandes

seatud eesmärkide saavutamine.

NB käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks.

Juhendi kommenteerimise ajal toimivad veel sisuarutelud Piiride ja

piirangute osamudeliga seoses ning minimaalse andmesisu osas. Hetkel

planeeritakse kasutada nii YIV kui RKAS andmesisu täismahus.

3. BIM rakenduskava

Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos

alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus

kirjeldatakse:

● projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava);

● projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus,

hierarhia, mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne);

● projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos

kontaktandmetega);

● kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate

failiformaatidega;

● projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted;

● mudelifailide nimetamise põhimõtted ja ühtse stiili määratlemine;

● erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted;

7

● kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid,

nullpunkt, teised referentspunktid);

● modelleeritavate elementide, pindade nimetus- ja tähistuspõhimõtted

(tähistus ja kategooriad);

● valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos

illustratsioonidega);

● kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende

ulatus ja detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne);

● koostööreeglid projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine,

koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine,

mudelite uuendussagedused jne);

● BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord

(väljade täitmine ning teavituste haldamine);

● infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud

ligipääs andmetele, varundamine, vastumeetmed viirustele ja

pahavarale jne);

● kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne);

● muud korralduslikud küsimused.

BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul

peale projekteeri­mise avakoosolekut. Projekteerimistööde kestel on

töövõtja kohustus kinni pidada BIM rakendus­kavas kirjeldatust või

muudatuste korral BIM rakenduskava uuendada, versioneerida ning saatma

selle tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas

kavatsetakse nõuded täita. Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud

lõdvendustes, siis need dokumenteeritakse BIM rakenduskavas.

8

BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see

esitatakse igakordselt projekti üleandmisel tellijale.

4. Üldnõuded modelleerimisel

4.1. Üldnõuded

Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1

Hoonete andmesisu nõuded, Lisa 2 Taristu andmesisu nõuded ja Lisa 4

Tallinna Sadam sildade juhend. Modelleeritud peavad olema kõik

elemendid, mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti

staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses

projekteerimise etapis esitatud andmesisu taseme nõuetele, st. nendele

peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info.

Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused

peavad olema eestikeelsed. Võõrkeelne andmesisu mudeli elementide

kohta pole lubatud. Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole

mõjuvatel põhjustel võimalik, kooskõlastatakse see tellijaga,

dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja

BIM kaaskirjas.

Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud

(lõikumised, kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud. Lubatud vastuolude

piirmäärad hoonete puhul on välja toodud „Lisa 3, hoonete lubatud

vastuolud“ dokumendis. Peaprojekteerija kohustus on tagada erinevate

valdkondade mudelite kooskõla, elementide korrektne kõrguslik paiknemine

ja vastuolude puudumine.

Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega.

Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes

sihis võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna

kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus.

9

Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte-

geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad

olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni.

Informatsioon, mis on esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema

omavahel kooskõlas.

Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja

edasi arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale

reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi.

Hoonete mudeli elemendid tuleb modelleerida korruste kaupa. Sõltumata

valdkonnast kuuluvad ühe korruse koosseisu kõik mudeli elemendid alates

vahelae kandva osa alumisest pinnast kuni järgmise korruse kandva osa

alumise pinnani. Mitut korrust läbivad elemendid (nt monteeritavast

raudbetoonist kahe korruse pikkused postid) seotakse kõige madalama

korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust).

Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on

nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi

elemente sama tüübinimetustega. Konkreetse elementide tähistussüsteemi

või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas.

Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest

(müra, „hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning

projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö

perekondadest. Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest

puhastatud. Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide

esinemine mudelis pole lubatud.

Mudel peab moodustama ühtse terviku ning mudeli elemendid peavad

olema modelleeritud sidusaks ja pidevaks süsteemiks. Kõik elemendid, mis

on vajalikud süsteemi toimimiseks projektlahenduse kohaselt, peavad olema

modelleeritud.

10

Kõikides projekteerimise etappides peavad olema kõikidele mudeli

elementidele määratud eestikeelne nimetus ja tüüp. Elemendi nimetus (nt

CLT paneel) peab olema leitav selleks ettenähtud „name“ parameetri alt IFC

struktuuris (nt IfcWall.Name = CLT paneel).Elemendi tüübitähis (nt välisukse

puhul VU-01) peab olema leitav selleks ettenähtud „type“ para-meetril alt IFC

struktuuris (nt IfcDoor.ObjectType = VU-01).

Mõiste “mudel” on laiem kui ainult 3D geomeetria (vt. ka pt 6).

Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa

modelleerimiseks loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks

mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega, sillad

sillaprojekteerimistarkvara tööriistadega jne. Kui see pole ühel või teisel

põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis dokumenteerida. Ehitiseosad

tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste

tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria.

Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise

tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende

korrektset sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga

modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC

eksportimisel). Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu

nõuded“ alamlehel „IFC klassid“.

Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mittegeomeetrilist infot, et

sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite

infoväljad. Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites

(materjalide koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli

elementidelt. Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud

andmetega. Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski

esineb eelmainitud olukordasid, lisatakse need koos põhjendustega mudeli

kaaskirja.

11

Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid

mudelielemente redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib

elementidele sama GUID-tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad

jälitatavaks.

4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded

Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate

elementide lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel.

Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitavad elemendid,

lammutatavatest elementidest parameetriliselt. Meetod ja parameeter, läbi

mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides

kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel

projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse välja, kuid säilitatakse

referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma lammutatavate

elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku

BIM rakenduskavas.

Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis

parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt

küttekehad, vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest

(võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid

vaheseinu). Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad,

lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas.

Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu

vähendatud kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise

elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning

olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu

„Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“.

12

4.3. Osamudel

BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika aluselt toimub

osamudelite jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri

valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi

eest. Näiteks tugevvool. Sõltuvalt ehitise keerukusest ja arvutivõimsustest

võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks

kontruktsioonimudel jagatakse korrusteks.

4.4. Koondmudel

Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade

koostööd, mis lepitake kokku BIM rakenduskavas.

Koondmudel moodustatakse lähteandmemudelist ja erinevate valdkondade

osamudelitest.

Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri

valdkondade osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida

projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda

projekti õigsuses.

Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade

ja tarkvara versioonide sobivus.

Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokkutõstmisel

(eeldusel, et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui

mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati,

siis tuleks eelistada originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda

teisendada näiteks IFC formaati, sest sellise toimingu tulemusel tekib

infokadu.

13

4.5. Esitlusmudel

Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal.

Esitusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks

mudelite kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti

koostamise/rakendamise vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat

liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib

jagada kaheks suureks alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b)

kujutav (fotorealistlik) visualiseering.

Esitlusmudelite koostamise sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM

rakenduskavas.

5. BIM nõuded hoonetele

5.1. Lähteolukord

Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist

EVS932:2017

● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED

Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda

projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna.

Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või

lähteandmemudeli kasutamise korral on need projekti koostamisel

lähteandmemudeli aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed

ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse.

Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse

kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul.

Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul.

Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.

14

5.2. Arhitektuur

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevatest alapeatükkidest:

● 9.1. Ehitusprojekti ühisosa

● 9.2. Välisruum

● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

● 9.4. Haljastus

● 9.5. Välisvalgustus

● 9.12. Hoone arhitektuur

● 9.13. Hoone sisearhitektuur

● 9.14. Hoone akustika

● 9.15. Hoone valgustus

Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe

simulatsioonimudeliga ja vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav

informatsioon peab pärinema arhitektuurimudelist ja nende vahel ei tohi olla

ebakõlasid.

Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit.

Kandvad seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis

ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb

jälgida, et konstruktsioonimudel saaks täidetud arhitektuurimudeliga ning et

konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt

lepitakse kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda,

dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja

arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli

ja konstruktsioonidemudeli vahel lubatud.

Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise

elukaare etappides. Ruumid peavad liibuma selle piiretega ja nende vahel ei

tohi olla vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema

ruumelementidega kaetud. Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud

15

nende sees olevad konstruktsioonid (nt postid, pilastrid, seinad jne).

Ruumelementide ja arhitektuuri- ning konstruktsioonimudeli elementide

vahelised vastuolud pole lubatud.

Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva vahelae alla.

Modelleerides tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha

maht.

Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja

vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala

mudelis kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala

mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja

ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi

esitatakse maa-ala mudel eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle

koormata.

5.2.1. Sisearhitektuur

Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega.

Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega,

mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni

paksusega ja selle eripäradega. Moodulripplaed peavad olema

modelleeritud põhiprojekti lõpuks selliselt, et moodulid ja karkass oleksid

eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide

lõppelementide suhtes 50 mm täpsusega.

Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA (täpsustatakse

BIM rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL).

Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse

eraldiseisev mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid.

Seinapindade modelleerimisel tuleb arvestada ka ripplae taha jääva osaga.

Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik.

Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad

vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt

16

arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad

kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui

projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte

üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid

sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane märge lisatakse BIM

rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Arhitektuurimudeli tarind

lõppeb sel juhul vahetult enne viimast, pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga,

juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid

sisearhitektuurimudelis.

Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte

arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline

kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed.

Mudelisse kantud mööbel, sisustus ja inventar peab olema kooskõlas

joonistel, spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga.

Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt.

Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar,

kleebised, tähised, viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede

viimistlused.

5.3. Konstruktsioon

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevast alapeatükist:

● 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid

Ehituskonstruktsioonide põhimudelis peavad olema näidatud avad alates

ava külje pikkusest (või diameeter) 100 mm, mis on paigaldamise eelsed või

raketisega teostatavad. Lisaks näidatakse ära kõik muud,

konstruktsiooniliselt olulised avad.

17

Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma,

kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt

vundamendile. See tähendab, et elementide vahel ei tohi olla tühimikke

(plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament).

Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega.

Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele

eraldiseisvateks elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse

eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes (nt sama ristlõikega monoliitne

betoonpost korrustel 4-5 on mudelis identifitseeritav kui 2 betoonposti, kuna

nende valujärgud on erinevad). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse

kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust).

Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast

väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud,

raamid jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb

lisada tähise/positsiooni ja massi andmed.

Armatuurvarraste modelleerimisel tööprojektis seotakse need võrkude või

armeeritavate elementide kaupa gruppidesse.

5.4. KVJ-VK

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevatest alapeatükkidest:

● 9.9. Soojusallikas

● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk

● 9.11. Veevarustuse-ja kanalisatsiooni välisvõrk

● 9.18. Hoone tuleohutus

● 9.19. Hoone kütte,- ventilatsiooni,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm

● 9.20. Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis

18

● 9.21. Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis

● 9.22. Hoonesisene tuletõrjeveevärk

● 9.23. Hoone automaatne sprinklersüsteem

● 9.24. Hoone gaasipaigaldis

● 9.29. Hoone energiatõhusus

Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud

osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus peab sisaldama „Lisa 1, hoonete

andmesisu nõuded“ dokumendi alamlehel „Valikud“ välja toodud

osasüsteemide nimetuse osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu

osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi

„Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda

teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindatava hoone osa kohta

(„Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“).

Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need

kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas.

Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud nii VK kui ka AR/SA

mudelisse ning need peavad ühilduma. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku

teisiti, märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.

Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid,

jahutuspalgid jne) paigutamisel peab olema arvestatud moodulripplae

karkassi ja töökohtade paiknemisega.

KVJ lõppelemendid peavad olema põhiprojekti lõpuks ripplagedes

koordineeritud vähemalt 50 mm täpsusega ja olema selles ulatuses

sisearhitektuuriga kooskõlas. Kõikidel juhtudel peab olema tagatud

süsteemide ehitatavus.

Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine pole vajalik, kuid

modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja

hilisemaks hoolduseks. Vastavalt kokkuleppele ja tuvastatud vajadusele võib

19

osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida

pole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide

elementide sisu.

5.5. Tugev- ja nõrkvool

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevatest alapeatükkidest:

● 9.16. Hoone sulused ja lukustus

● 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis

● 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis

● 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis

● 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis

Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli

elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid

nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele (nt „S241,

Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5

Turvasüsteem“).

Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka

arhitekti poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid

elektriosa projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb

kooskõlastada lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik

arhitektiga (sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis

märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite

kaaskirjadesse.

Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena.

See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid

kvaliteedikontrolle.

20

Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette

tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks.

5.6. Hoone elementide värvid

Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende

eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt

puitkonstruktsioon on IFC-mudelis helekollane ning betoon hall).

Rakenduskava lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade

värvid.

Kõik tehnosüsteemid peavad olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1

välja toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust

erinevate värvide kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga

ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas.

Tabel 14.1 Tehnosüsteemide mudelite värvid

Tehnosüsteem Värv

Küte

Radiaatorküte lilla / helesinine

-pealevool ACAD 200

-tagasivool ACAD 140

21

Põrandküte punane / sinine

-pealevool ACAD 10

-tagasivool ACAD 5

Kalorifeerküte oranž / helesinine

-pealevool ACAD 30

-tagasivool ACAD 140

Ventilatsioon ja jahutus

Sissepuhe ACAD 230

Väljatõmme ACAD 40

Suitsueemaldus ACAD 210

Õhuvõtt ACAD 160

22

Õhu väljavise ACAD 42

Jahutus lilla / roheline

-pealevool ACAD 190

-tagasivool ACAD 122

Veevarustus ja kanalisatsioon

Külm vesi ACAD 130

Soe vesi ACAD 20

Tsirkulatsioon ACAD 212

Kanalisatsioon ACAD 54

Sademevee kanal.

ACAD 144

Tuletõrje v/Sprinkler

ACAD 0

23

Elektripaigaldis

Tugevvool ACAD 123

Nõrkvool ACAD 181

Tulekindlad redelid

ACAD 31

Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50%

läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata

tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk,

kesktolmuimeja, gaas jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM

rakenduskavas.

Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid

olema sama värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid

ühte värvi – vaikimisi tumekollased).

Konstruktsiooni mudelis esitatakse sarrused tabelis 14.2 toodud

värvikodeeringu alusel. Värvide jaotus tuleneb sarruse läbimõõdust.

Tabel 14.2 Sarruse värvid. Mihkel saadab koodid lisaks.

24

5.7. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad

Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on

erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt.

Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku

lähtuvalt projekti vajadustest.

6. BIM nõuded rajatistele

NB avalike teede puhul aluseks määrus. Avalike teede ja avalikkusele

ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu.

25

Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka

projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale. Ehitiseosa

geomeetria (väline vorm) esitusviisid on järgmised:

● punktobjekt (koordinaadid – ehitiseosa maht jt omadused esitatakse metaandmetena);

● 2- või 3-mõõtmeline ala;

● 3-mõõtmeline pind, mis koosneb 3D-murdejoontest;

● 3-mõõtmeline keha (vajaduse korral esitatakse mitme pinna kombinatsioonina);

● sõltuvalt modelleerimistäpsusest 2D- või 3D-murdejoon;

● geomeetria (paiknemine ja tasasus);

● torustikmudel (Pipe Network, 3D).

Andmesisunõuete lisa määrab millise detailsusega ning kuidas mudeli

elemendid esitatakse.

Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks

projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi

valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja

kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine (näiteks silla projekteerimine) toimub

lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave enne teistele osalistele

edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi. Koordinaadistiku

pööramine ei ole lubatud.

Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see

järgib võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas

toetab andmevahetust ja -haldust.

26

6.1. Lähteolukord

Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist

EVS932:2017

● p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED

Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda

projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna.

Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või

lähteandmemudeli kasutamise korral on need tee-, tänava- ja

raudteeprojekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks. Registri-,

planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas

ulatuses lähteandmemudelisse. Võimalike muutuste mõju eelprojektist

tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi

algul.

Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul.

Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.

27

Joonis 1. Lähteandmemudeli struktuur (YIV 2015 näitel)

28

Joonis 2. Lähteandmemudeli osade näited (YIV 2015 näitel)

29

6.1.1. Maastikumudel

Maastikumudel on mudel, mis koostatakse enne projekteerimistöödega

alustamist ja see ei muutu eri etappidel. Eelprojekt tuleb koostada

geodeetilisele alusplaanile ja sellega koos koostatud maapinnamudelile.

6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel

Eelprojekt

Eelprojekti staadiumis lepitakse geoloogiliste uuringute vajadus kokku iga

hanke puhul eraldi.

Põhiprojekt

Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel:

● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid,

● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt

saadaval.

Tööprojekt

Tööprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel:

● Projekti mõjutavad geoloogilised kihid,

● Tõlgendatud pinnasekihtide pinnad,

● Pinnasevee pind, kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt

saadaval.

6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel

Eelprojekt

30

Eelprojekti staadiumis modelleeritakse:

● Sillad ja muud tähtsad konstruktsioonid,

● Muu info olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta kogutakse

lähteandmemudelisse, kuid selle täpsusastme kinnitamine ei ole

eelprojekti seisukohalt oluline.

Põhiprojekt

Põhiprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks

maastikumudeli täpsusastmele.

● Tehnovõrgud ja seadmed,

● Olemasolevad sillad ja muud tehiskonstruktsioonid,

● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid, elektritoide.

Tööprojekt

Tööprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii, et see vastaks

maastikumudeli täpsusastmele:

● Tehnovõrgud ja seadmed,

● Olemasolevad rajatised,

● Olemasolev valgustus, kaablisüsteemid ja elektritoide,

● Olemasolevad teeviidad ja sildid.

6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed

Kaardi- ja asukohaandmete materjalid kogutakse lähteandmemudeli

eelprojekti staadiumis. Materjalide hulka kuuluvad:

● Asukohaandmed (kaitsealad, keskkond, planeeringud,

pinnasekaardid, muuseumialad, saastunud alad jne);

31

● Olemasolev liiklusvõrgustik ja seda puudutavad andmed;

● Kinnistute piirid ja maaomandiandmed;

● Ehitamisega seotud alade kasutusõigused (teede, tänavate ja

raudteede alade piirid, kuhjamisalad, ajutised kasutusõigused,

äravoolukraavide alad ja –tsoonid). Sealhulgas ka info, mis on kirjalike

selgitustena;

● Materjal võidakse kanda lähteandmemudelisse, mh

asukohaandmetena ja alade piiridena.

6.1.5. Viiteinfo

Muud hankega seotud lähteinfot kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti

ning seda täiendatakse ja värskendatakse, kui projekteerimisprotsess liigub

taristu põhiprojekti- ja tööprojekti staadiumisse. Viiteinfo hulka kuuluvad:

● Muud hankega seotud projektid

● Selgitused

● Loadokumendid

6.2. Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000)

Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 2000, vastavalt

projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi

gruppe (nt. 1000 ja 3000).

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevatest alapeatükkidest:

● 9.2. Välisruum

32

● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

● 9.4. Haljastus

6.2.1. Teemudel

(Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed)

Eelprojekt

Eelprojekti staadiumis on teemudel oma sisu poolest lihtsustatud. Selle abil

esitatakse ja projekteeritakse tee geomeetriat, tee ruumivaru, sobitamist

keskkonda ning üldjoones ka materjalivajadust. Eelprojekti staadiumis

koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik esitada üldjoontes:

● Ülemine koondpind,

● Alumine koondpind (ei sisalda konstruktsioonide üleminekuid ega

torusüvendeid),

● Kate,

● Raudteerööpad (olemasolul),

● Müravallide ja oluliste maastikuvormide pinnad,

● Konstruktsioonikihtide pindasid ei ole eelprojekti staadiumis vaja

modelleerida.

Lisaks pinnamudelitele sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad:

● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad

● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vajalikus ulatuses)

33

Veeärajuhtimine - modelleeritakse teemudeli eelprojektis niisugusel määral,

nagu see on mõjude hindamise, vastastikuste mõjude ja näitlikkuse

seisukohalt vajalik:

● Niiskuspaikkonnad alade piiridena,

● Kraavid.

Üldjuhul piisab kogu teekonstruktsiooni pealis- ja aluskihi modelleerimisest.

Eelprojekti staadiumis eri variantide kaalumisel tehtud mudelid ning

viimistlemiseks valitud variandi mudel lisatakse lõplikku üleantavasse

materjali.

Põhiprojekt

Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse tee asukoht ning vertikaal- ja

horisontaalgeomeetria niisuguse täpsusega, et teeala on võimalik

määratleda ning ehitamiseks vajalikud alad saaks välja osta. Modelleerimise

täpsusele esitatakse täisehitatud keskkonnas rangemaid nõudeid kui nn

lagedal maastikul. Tähelepanu tuleb pöörata kolmnurkmudeli tihedusele.

See peab olema optimaalne ehk kirjeldama piisavalt täpselt tee geomeetriat,

samas mitte liiga koormav (pidades silmas mudeli mahtu). Põhiprojekti

staadiumis tehakse mudel sellise täpsusega, et oleks võimalik koostada

usaldusväärne mahutabel ning sellel põhinev kulukalkulatsioon.

Põhiprojekti staadiumi teemudeli sisu on järgmine:

● Tee pind (pinnamudel),

● Katendikihid (pinnamudelid),

● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid),

34

● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid),

● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid).

Veeärajuhtimine - teemudeli põhiprojekti staadiumis modelleeritakse

ruumivarude

seisukohalt tähtsad objektid:

● Voolusängide asukohtade muutused, kõik äravoolukraavid

(pinnamudel),

● Settebasseinid (pinnamudel),

● Äravoolukraavid (vertikaal- ja horisontaalgeomeetria).

3D-objektidena:

● Teepiirded, raudteerööpad, raudteepöörmed (peab selguma nende

asukoht ja tüüp).

Teemudelis pinnamudelitena sisalduv immateriaalne teave:

● Raudtee gabariit või raudtee kaitsetsoon.

Lisaks sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad:

● Tee telgede horisontaal- ja vertikaalgeomeetriad;

● Raudteede puhul võib olla piisav, kui baastee esitatakse geomeetriana

ja teiste teede keskjooned murdejoontena (lepitakse kokku

hankepõhiselt);

35

● Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned (vähemalt

kohtades, kus tee ristlõige erineb tüüpristlõikest).

Tööprojekt

Tööprojekti staadiumis modelleeritakse kõik objekti ehitamiseks vajalikud

teeosad. Tööprojekti staadiumi teemudelit kasutatakse töövõtu lähtekohana

ning ehitusdokumendina. Eri hangete puhul võidakse eraldi kokku leppida,

et tee teatud osi (pindu) ei modelleerita. Tööprojekti teemudeli alusel koostab

töövõtja teekonstruktsiooni ehitusmudeli, kasutades seda muutmatul kujul

või kohandades selle oma tehnikale sobivaks. NB! oluliseks väljundiks

tööprojekti staadiumi mudelitele on masinloetava info loomise võimalus.

Tööprojekti staadiumis koostatakse mudel nii, et selle abil on võimalik

esitada täpselt:

● Tee pind (pinnamudel),

● Katendikihid (pinnamudel),

● Kraavinõlvad ja maastikukujundus (pinnamudelid),

● Pinnase läbilõiked ning teeperved (pinnamudelid),

● Müravallid ja maastikukujundus (pinnamudelid).

Lisaks modelleeritakse:

● Voolusängide asukohtade muutused,

● Pinnakuivendus: külgkraavid, äravoolukraavid, piirdekraavid, setitus-

ja rahustusbasseinid, imbalad;

● Pinnasevee kaitserajatised (pinnad teemudelis).

36

6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000)

Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 1000, vastavalt

projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi

gruppe (nt. 2000 ja 3000).

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevast alapeatükist:

● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

6.3.1. Muldkeha ja geotehnika

Eelprojekt

Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse üldjooneliste

ruumivarudena (alade piiritlustena ja ruumimudelitena) mahtude suurusjärgu

ja kulude hindamiseks vajalike kesksete osadena:

● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel),

● Vaiamisalad ja alusplaadid (3D-ruumimudel),

● Stabiliseerimisalad (3D-ruumimudel).

Põhiprojekt

Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse täpsustatud

ruumivarudena suurusklassi ja kulude hindamiseks alus- ja

tugevduskonstruktsioonid koos nende piiridega:

● Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel),

● Vaiamisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast),

● Stabiliseerimisalad (3D-piirid üla- ja alapinnast),

● Alusplaadid (3D-piirid üla- ja alapinnast).

37

Aluspõhja detailseid tugevdamismeetmeid põhiprojekti staadiumis ei

modelleerita.

Tööprojekt

Aluspinna tugevdamismeetmed modelleeritakse nii, et töövõtja saab selle

mudeli alusel koostada vajalikud ehitusmudelid:

● Aluspinna tugevdamismeetmete rakendamiskohad (pinnasemasside

vahetused, stabiliseerimisalad, postide asukohad ja pikkused,

eelkoormamine, vastunõlvad, vaiamisalad ning vaiade asukohad ja

pikkused),

● Ehitusaegsed toestused.

6.4. Süsteemid (InfraBIM tase 3000)

Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 3000, vastavalt

projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi

gruppe (nt. 1000 ja 2000).

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevatest alapeatükkidest:

● 9.2. Välisruum

● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

● 9.4. Haljastus

● 9.5. Välisvalgustus

● 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk

● 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk

● 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk

38

● 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk

● 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk

6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed

Eelprojekt

Tehnovõrkude ja seadmete modelleerimine eelprojekti staadiumis lepitakse

kokku hankepõhiselt.

Eelprojekti staadiumis piisab, kui esitatakse kulude poolest oluliste

tehnovõrkude ja seadmete paigutuse üldpõhimõtted (näiteks elektriliinid,

gaasitrassid ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu peatorustikud). Sõltuvalt

tüübist esitatakse paigutus murdejoonte või torustikmudelina. Kriitilised

kohad, kus on võimalikud vastuolud teiste tarinditega, tuleb projekteerida

kolmemõõtmelisena, et lihtsustada vastuolude kontrollimist. Kui

elementidele on määratud kõrguspositsioon, tuleb kõrguspositsiooni

täpsusaste esitada elemendi omadusena.

Eelprojektis tuleb määrata veeärajuhtimise ruumivarude seisukohalt tähtsad

objektid:

● Piirkondlik sademevete ärastus selgitus, valgalad ja valgumissuunad.

Põhiprojekt

Pinnamudelid, murdejooned:

● Uued ja teisaldatavad õhujuhtmed (staatus peab selguma

mudeliteabest),

● Uued ja teisaldatavad maakaablid,

Torustikmudel:

39

● Vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos kaevudega,

● Kaugküttetorustikud,

● Maagaasitorustikud.

● Kuivenduskonstruktsioonid (truubid, kaevud, sademeveetorud)

● Pumplad (3D-kehana) koos äravoolutorudega.

Süvakuivenduse modelleerimise osas lepitakse kokku iga hanke puhul

eraldi.

Juhtmed ja kaablid esitatakse murdejoontena ning vee- ja

kanalisatsioonivõrgud torustikmudelina. Erandiks on kohad, kus ruumi

vähesuse tõttu tuleb täpsed kõrgused projekteerida juba selles staadiumis.

Need kohad tehakse teatavaks mudeli kaaskirjas.

Seadmete paigalduspõhimõtted arutatakse läbi seadmete omanikega.

Tööprojekt

● Tee haldaja omanduses olevate tehnovõrkude ja seadmete mudel

viiakse ehitusprojekti täpsusastmele. Mudelis esitatakse varustuse ja

seadmete täpsed asukohad.

● Torustikmudelina modelleeritakse kuivenduskonstruktsioonid (truubid,

kaevud, sademeveetorud, pumplad (3D-kehana))

Kolmanda osapoole omanduses olevate tehnovõrkude, kaablite ja seadmete

paigaldusprojektide modelleerimise üle lepitakse kokku iga hanke puhul

eraldi.

Ehitusprojekteerimise etapi tehnovõrkude sisu on üksikasjalikult määratletud

Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendi YIV2015 osas 6: Süsteemid.

40

6.4.2. Valgustus

Eelprojekt

Valgustuse osas peavad mudelis kajastuma valgustuspõhimõtted. See

tähendab, valgustuspõhimõtted võib esitada näiteks aladena, mille

omadusena võib märkida kavandatud valgustusklassi. Visualiseerimise

eesmärgil võib mudelisse lisada valgustiposte.

Põhiprojekt

Põhiprojektis modelleeritakse valgustatav teeosa ning valgustusklass (2- või

3-mõõtmeline ala või murdejoon) ning esitatakse postide (3D-kehana)

paigutus kulude hindamiseks ning võimalikuks näitlikustamiseks.

Modelleeritakse elektriliitumiskohad. Erivalgustuse modelleerimise (näiteks

silla puhul) üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi.

Tööprojekt

Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:

● Teevalgustite üksikasjalik paigutus valgustustehniliste arvutuste alusel

(postide paigutus),

● Valgustipostid ja nende alused,

● Valgustuse elektritoide ja juhtimissüsteemidest tulenevad:

○ Elektriliitumised,

○ Elektriseadmed,

○ Elektrivõrk ja kaablid.

3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D-

murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt.

41

6.4.3. Liikluskorraldus

Eelprojekt

Eelprojekti staadiumis modelleeritakse mahus, mis võimaldab hinnata

konflikte tehnovõrkude ja seadmetega:

● liiklusmärgid ja piirded,

● portaalid,

Kulukalkulatsioonis võetakse seadmed arvesse kuluna teemeetri kohta.

Põhiprojekt

Põhiprojektistaadiumis esitatakse liikluskorralduse kohta järgmised andmed:

3D- keha:

● liiklusmärgid ja piirded,

● portaalid koos jalustega,

● infotahvlid koos jalustega (olulisemad infotahvlid modelleeritakse alati

– väikesemahuliste hangete puhul lepitakse modelleerimine kokku

hankepõhiselt).

3D- murdejooned:

● sõiduradade eraldusjooned ja muud olulised sõidurajamärgised

(võivad sisalduda ka teemudelis).

Tööprojekt

Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:

● Liiklusmärgid ja piirded;

42

● Portaalikonstruktsioonid, tahvlid koos mõõtmetega ning jalused;

● Kõik liiklusjuhtimise seadmed - tõkkepuud, väravasüsteemid,

numbrituvastuse süsteemid jne;

● Teemärgistused ja nende tunnused.

Teostusmudeli esitamisel tuleb juurde lisada liikluskorraldusskeem.

6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika

Eelprojekt

Ei modelleerita. Kulukalkulatsiooni võetakse valgusfoorid ja muud

telemaatikaseadmed arvesse ühe kuluartiklina.

Põhiprojekt

Modelleeritakse liiklusjuhtimise projekti alusel ruumivarudena ühitamise

seisukohalt tähtsate telemaatikaseadmete jalused, viidad ja seadmeruumid

(3D-objektidena). Vajaduse korral koostatakse telemaatikaseadmete

mudelid näitlikustamise jaoks.

● Tähtsad ruumivarud (esialgsed asukohad)

○ Juhtimiskilbid,

○ Elektriliitumiste kohad.

Tööprojekt

Ehitusprojekteerimise etapil modelleeritakse (3D-objektidena):

● Telemaatikaseadmed, nende eeldatavad portaalid ja jalused,

● Kaablikaevud, kaabeldus ja kaitsetorud,

43

● Võimalikud juhtimiskilbid,

● Elektritoitesüsteemid ja -kaablid,

● Andmesidesüsteemid ja -kaablid.

3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel, 3D-

murdejoon jt) lepitakse põhi- ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt.

6.5. Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500)

6.5.1. Ajutised ehitised

Eelprojekt

Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui

selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel

on oluline mõju kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada

info alana, mille omadused annavad olulist teavet.

Põhiprojekt

Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi

väga detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad

tööaegsed meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja

ümbersõiduteed) tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave

annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni.

Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis.

Tööprojekt

44

Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud

ehituse korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid

tugikonstruktsioone, betooni valuvorme, ohutusmeetmete tagamise

lahendusi, ladustusalasid, jms.

6.6. Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000)

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevast alapeatükist:

● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

Eelprojekt

Teerajatised modelleeritakse eelprojekti staadiumis samal põhimõttel kui

sillad, st muude teerajatiste modelleerimisel piisab nähtavate pindade

esitamisest.

Põhiprojekt

Tarindi ehitustehnilistest osadest modelleeritakse tee-, tänava- ja raudtee

põhiprojekti staadiumis lisaks nähtavatele konstruktsioonidele kõik

alustarindid ja nendega seotud maastikurajatised (näiteks nõlvad). Varustus

ja seadmed modelleeritakse vajalikus ulatuses. Sarrust või väikedetaile

selles staadiumis ei modelleerita.

Müratõkkeseinad ja -piirded modelleeritakse samuti nagu teerajatised.

Mudelist peavad selguma seina kõrgus ja nähtavad pinnad. Tee-, tänava- ja

raudteeprojektis tuleb kindlaks määrata ka müratõkkeseinte arhitektuur,

mida tuleks arvesse võtta esitlusmudelite tegemisel.

Tööprojekt

45

Kui ei ole määratud teisiti, modelleeritakse silla modelleerimise andmesisu

järgi (Lisa 4. TS InfraBIM silla ja kai andmesisu nõuded). Müratõkkeseinte ja

-piirete modelleerimise osas lepitakse kokku hankepõhiselt.

6.7. Maastikuarhitektuur

Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017

järgnevatest alapeatükkidest:

● 9.2 Välisruum

● 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

● 9.4 Haljastus

6.7.1. Maastikuarhitektuur

Eelprojekt

Maastikuarhitektuuri modelleerimise põhimõte on üldjoontes see, et

mudelisse kantakse need osad, millel on mõju ruumivajadustele,

tehnikaliikide ühitamisele, mahuarvutustele ning kulukalkulatsiooni

koostamisele. Objekti välimuse, pinnakattematerjalide jms seotud aspektid

esitatakse eraldi koostatavas mudelis.

● Maastiku inventeerimisandmed ja tee maastikumudeli liigendus (2D

alade piiritlustena),

● Maastikukujundus ja müravallid. Need kantakse teemudelisse (3D

ruumimudelitena),

● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D alapiirid)

istutusalade ja pinnamaterjalide kohta.

46

Põhiprojekt

Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse keskkonnaobjektidest:

● Maastikukujundus, müravallid. Need kantakse teemudelisse

(müravallid pinnamudelina teemudelis, kuhjamis- ja kaevandamisalad

eraldi 3D-ruumimudelitena ja samakõrgusjooned, maastikukujundus

samakõrgusjoontega esitatuna);

● Kuhjamisalad (ala piiritlus, pinnamudel pealispinnast);

● Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D-alapiiri)

istutusalade ja pinnamaterjalide kohta.

Tööprojekt

Tööprojekti staadiumis modelleeritakse:

● Istutusalad (alade piirid),

● Metsastatavad alad (alade piirid),

● Murud ja katted (alade piirid);

● Kivikatted ja muud kõvad pinnakatted (alade piirid),

● Muud keskkonna eriobjektid (ökoloogilised koridorid,

teekunstiobjektid) iga hanke puhul eraldi,

● Kuhjamisalad (alade piirid, 3D-ruumimudel, pinnamudel

pealispinnast).

47

6.8. Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT

TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD)

Märkus: Maa-ametil olemas rakendus ja kehasid saab tõmmata projekti. See

on on hea algus. Peame alustama loendist nii infra kui hoonete puhul.

Tulemusena tekkib üks osamudel. Kommenteerimise hetkel ei ole veel

koosolekud toimunud.

Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016,

3) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded ja heast geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast.

Eraldiseisev osamudel, kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis

tekkivad piirid ja piirangud.

6.8.1. Piirid ja piirangud

Eelprojekt

Eelprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade

piirjooned):

● Ruumivaru (maastikul),

● Üldplaneeringul ettenähtud liiklusala piirid,

● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid.

Tänava - ja pargiala piirid.),

● Nähtavusalade piirid,

● Kaitsealade piirid.

Põhiprojekt

Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest ( 2D alade

piirjooned):

48

● Teemaapiir (asendiplaani järgsed tee-/ raudtee-/ liiklusala piirid.

Tänava - ja pargiala piirid),

● Nähtavusalade piirid,

● Kaitsealade piirid,

● Servituutalade piirid, tööaegsed õigused (sh töö ajaks hallatavad alad),

● Põhjaveealade piirid,

● Saastunud maa-alade piirid ja võimalik sügavus,

● Koormusalade piirid, tööaegne kasutus,

● Kuhjamisalade ja pinnasematerjalide kaevandamisalade piirid jne

(Projektkaardi 2D-jooned + 3D ruumimudel).

Tööprojekt

Põhiprojekti etapil modelleeritud piirid ja piirangud on ehitusprojekti

lähtekohaks.

6.9. Keskkonnamõjud

Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi.

Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste

mõjualade piirid võivad olla näiteks:

● Liiklusmüratsooni piirid,

● Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid,

● Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid,

● Vibratsiooni mõjuala piirid.

49

6.10. Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD)

Lähtutakse määrusest “Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”

§ 19. Värvitoonid teostusjoonisel

(1) Teostusjoonisel kasutatakse värvitoone järgmiselt:

1) punasega kujutatakse teostusmõõdistamise objekt;

2) rohelisega kujutatakse olemasolev objekt;

3) sinisega kujutatakse demonteeritud või kasutusest välja jäetud objekt;

4) violetsega kujutatakse uus põhiobjekti maandusobjekt;

5) helesinisega kujutatakse asjakohasel juhul teisele omanikule või

valdajale kuuluv samaliigiline objekt;

6) kihijärgse pruuni värviga kujutatakse piirid;

7) kihijärgse musta värviga kujutatakse muud objektid, nagu taustaobjekt,

joonsidemed, trassi teljed, muu teave.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhul omistatakse

nõutav värvitoon joonise elemendile.

(3) Teostusjoonisel kasutatavate värvitoonide järjekorranumbrid ja RGB-

koodid on järgmised:

1) punane – nr 1, RGB-kood 255,0,0;

2) roheline – nr 3, RGB-kood 0,255,0;

3) helesinine – nr 4, RGB-kood 0,255,255;

4) sinine – nr 5, RGB-kood 0,0,255;

50

5) violetne – nr 6, RGB-kood 255,0,255;

6) pruun – nr 32, RGB-kood 204,101,0;

7) must/valge – nr 7, RGB-kood 255,255,255.

§ 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil

(3) Piiri kujutamise värvid ja RGB-koodid on:

1) riiklikult kehtestatud geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – punane

toon, nr 240, RGB-kood 255,0,63;

2) kohalikus või muus geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir –

tumesinine toon, nr 164, RGB-kood 0,31,127;

3) aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud piir – helesinine toon, nr 133,

RGB-kood 82,165,165;

4) plaani- või kaardimaterjali alusel vormistatud piir – heleroheline toon, nr

73, RGB-kood 124,165,82.

Reaalprojekti ettepanek süsteemidele:

VKV Sademevee kanalisatsioon - roheline (värvikood: 124 )

Rennid ja restkaevud - punane (värvikood: 1)

Veetorustik - sinine (värvikood: 5)

Reoveekanalisatsioon - pruun (värvikood: 34)

Survekanalisatsioon - lilla (värvikood: 210)

SVV

Kaugküttetorustik - tumepunane (värvikood: 12)

51

GVV

Gaasitorustik - oranž (värvikood: 20)

ENV

Sidekanalisatsioon – roheline (värvikood: 74)

ELV

Keskpingekaabel – sinine (värvikood: 0,95,127)

Madalpingekaabel – tumesinine (värvikood: 0,0,127)

Kõik olemasolevad tehnovõrgud – hall (värvikood: 8)

Puuduolevad taristu elemendid määratakse lähtuvalt YIV2015 osa 10.

Tabel 3

Kood Selgitus Täpsustus

Värv

Olemasol

ev

Projekteer

itud

1000

Pinnase-, alus- ja

kaljutarindid helehall hall

1100

Olemasolevad

tarindid ja

ehitiseosad helehall hall

52

1200

Saastunud

pinnased ja

tarindid helehall hall

1300

Vundamenditarind

id helehall hall

1400 Alustarindid helehall hall

1500

Kalju tihendus- ja

tugevdustarindid helehall hall

1600

Süvendid ja

kraavid helehall hall

1700

Kaljusüvendid, -

kraavid ja -

tunnelid helehall hall

1800

Mulded,

muldkehad ja

täited helehall hall

2000 Katted ja katendid helepruun pruun

53

2100

Katte osad ja

raudtee

alustarindikihid

helekolla

ne kollane

2200

Ääretoed, rennid,

astmed ja

erosioonitõkked hall must

2300 Taimtarindid

heleroheli

ne roheline

2400

Raudteede

pealisehitised helepruun pruun

3100

Vee- ja

kanalisatsioonisüs

teemid Veetorustik

helesinin

e sinine

3100

Vee- ja

kanalisatsioonisüs

teemid Sademevesi

heleroheli

ne roheline

3100

Vee- ja

kanalisatsioonisüs

teemid Reovesi

helepuna

ne punane

54

3200

Ohutusrajatised ja

infosüsteemid hall must

3300

Elektri-, tele- ja

tehnosüsteemid

Elektrijuhtme

d ja -kaablid

helekolla

ne kollane

3300

Elektri-, tele- ja

tehnosüsteemid

Andmesideka

ablid

heleroheli

ne roheline

3400

Termo- ja

gaasisüsteemid

hele

magenta magenta

4000

Ehitustehnilised

ehitiseosad

Sillad,

teerajatised,

hooned

helesinin

e sinine

Murdejooned – punane

Ajutised tarindid –

helepunan

e

Likvideeritavad

objektid – lilla

55

Valminud (as

built) – oranž

Oletuslikud

andmed

Kõrgus vms

on oletuslik.

Ruumireserv

või

projekteeritav

info

Läbipaist

vus

näiteks

50%

Läbipaistv

us näiteks

50%

6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad

Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on

erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt.

Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku

lähtuvalt projekti vajadustest.

7. Eksportimine avatud formaati

Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte

vahel kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC

hoonetel ning LandXML rajatistel. buildingSMART Finland on loonud

LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on

põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi

kasutamine võimalik, võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks.

56

7.1. IFC

Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku

andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule.

Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud

ka kasutada *.ifzZIP formaati. Eelistatud IFC versioon on IFC2X3 ning

andmekogu definitsioon Coordination View Version 2.0. Nõuete korrektse

täitmise korral võib kasutada ka uuemaid IFC versioone.

Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi

olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi. Vastavuste tabel on välja toodud

„Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“. Tundmatute

või geneeriliste objektide (IfcBuildingElementProxy või IfcObject)

kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel, kui

elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu. Sobiva IFC klassi

mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada

sellekohane märge mudeli kaaskirja.Kas Kaisa oskab siia tuua näiteid

infrast lisaks?

Tehnosüsteemide mudelite osasüsteemide nimetused peavad olema leitavad

selleks ettenähtud „system“ parameetri alt IFC struktuuris IfcElement (relation to)

→ IfcSystem.

Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed.

Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi.

Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi

omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba

olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute.

Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi

omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada

sinna alla selles ehitise elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele

elemenditüübile nõutud informatsioon (vajalik usaldusväärne andmesisu).

57

Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade

dubleerimist.

Keelatud on mudelist kontrollimata info eksportimine. Originaaltarkvarast

tuleb välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel

hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud.

Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida

selliselt, et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja

eraldi osadena. Näiteks rippfassaad IfcCurtainWallType element peab

jagunema edasi IfcMemberType, IfcPlateType ja IfcDoorStyle elementideks.

Analoogsed elemendid võivad olla veel näiteks piirded, trepid ja

liitkonstruktsioonid.

Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt:

https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/

7.2. LandXML

LandXML töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus.

7.3. InfraModel

InfraModel töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus.

8. Mudeli dokumentatsioon

Tellija käsitleb 3D BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli

alusel genereeritud 2D jooniseid.

Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused

antakse üle tellijale. Tellijal on õigus lisatasuta kasutada mudelelemente, mis

58

on mudelitesse lisatud ja mis eksisteerivad enne tellijaga lepingu sõlmimist.

Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste

haldus- ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste

korral. Töövõtjal puudub õigus esitada tellijale täiendav nõue seoses BIM

materjalide arendamisega, mis on tarvilikud projekti eesmärkide ja lepingu

täitmiseks.

Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid

tarkvara originaalformaadis (native format), avatud failiformaadis (IFC,

LandXML) ning kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad. Infomudeli

kaaskiri sisaldab lähteandmemudeli kaaskirja.

Nõuded mudeli kaaskirjale

Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:

● Mudeli (faili) nimetus

● Projekti nimi, tähis ja staadium

● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed

● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev

● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,

● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,

● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)

● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt

referentspunktide asukoht)

● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed

● Koordineerimistarkvara ja selle versioon

59

● IFC ja muud klassifikatsiooni erisused

● Geomeetria erisused

● Infosisu erisused

● Mudelis esinevad vastuolud

● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)

● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel

● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides

Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica,

Maanteeamet, EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide

mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise

kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas.

Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis.

9. Vastuolud

Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade

mudelite vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning

geomeetriliste ja mitte-geomeetriliste vastuolude puudumine. Geomeetriline

ja mittegeomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema

kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate/ partnerite

mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja

tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet.

Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas

hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige

põhiprojekt staadiumis. Lubatud maksimaalsed geomeetrilised vastuolud

hoonetel põhiprojekti staadiumis on välja toodud „Lisa 3, BIM lubatud

60

vastuolud“ dokumendis.

10. Teostusmudel

Teostusmudeli koosseisus on nõutud andmete esitamine taristuobjekti

korrashoiu­tegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud “Lisa 2 taristu

andmesisu nõuded”.

Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide

valdkondade avatud formaadis BIM mudelid. Mudelite originaalformaadid

(native format) tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale,

kellega tellija sõlmib lepingu. Projekteerimisaegsed originaal­formaadid on

abiks töö- ja teostusmudeli koostamisel.

Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade

tööprojektide koosta­mine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat,

tööprojekti järgne ehitamine ning töö­projekti ja ehitustegevuste aegsete

muudatuste sissekandmine mudelitesse.

Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja

toodud meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid

koostada. Lisaks peab BIM rakendus­kavas olema näidatud, milliseid

meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideeri­miseks.

Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile ning sisaldab

ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud

informatsiooni.

Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus

mudeli elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja)

hankedokumentidega.

Teostusmudeli loomine peab toimuma paralleelselt ehitustööde

teostamisega. Igal ajahetkel olemasolev teostusmudel ei tohi olla

ehitusprotsessist nihkes rohkem kui 4 nädalat. Tellija ja omanikujärelevalve

61

kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega.

Alternatiivina võib teostusmudeli uuendamine ja edastamine seotud olla

ehitustööde akteerimisega.

Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide

lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende

püsivus ajas on küsitav. Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub

tellijaga kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks

lokaalsed suhtelised lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast.

Soovitatav näide:

\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni- süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf

Vale näide:

E:\Mudelid\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni- süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf

Viited (lingid) peavad olema tavapäraselt tehtud kas otse dokumentidele või

neid koondavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on

tagada lingi püsivus ajas.

Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale

üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud failiformaadis.

Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad.

62

11. Lisad 11.1. Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded

11.2. Lisa 2 taristu andmesisu nõuded

11.3. Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad

11.4. Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2.

11.5. Lisa 5 InfraBIM klassifikaator