Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Tõnis Mölder

Keskkonnaministeerium

Teie: 15.03.2021 nr KEM/21-0308/-1K

Meie: 07.04.2021 nr 1-7/62-3

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Täname, et esitasite Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seaduse eelnõu. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt tuleb ala, kuhu on kavas rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon,

kavandada selliselt, et kõigile selle ala elanikele on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb planeerimisel lähtuda eesmärgist, et piirkonnas

on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine tervise ja keskkonna kaitsmiseks vajalik

ning et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind on piirkonna elanike jaoks mõistlik.

Leiame, et eesmärgina tuleb välja tuua ka see, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel

tuleb lähtuda ka sealse piirkonna riskidest (nt üleujutuspiirkondadega, ohtlike ettevõtete

mõjualaga jms) ning selleks tuleb kavandada vastavalt vajadusele ja võimalustele, kas riske

ennetavaid (nt tehniliste tõkete rajamine üleujutuse ohu vähendamiseks), riske maandavaid (nt

paigaldatakse pumplatesse generaatoreid) või neid leevendavaid (nt tagatakse joogivee teenuse

katkemise korral puhast joogivett pudelite või kanistritega) meetmeid või ka kõiki meetmeid

korraga. Eesmärk peaks olema tagada elanikele hädavajalikul tasemel teenus igas olukorras, sh

ka kriisi ajal. Hädaolukorra seaduse kohaselt tuleb kõikidel asutustel ja isikutel täita enda

põhiülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Seega tuleb korraldada vee- ja

kanalisatsiooni teenuse osutamist ka siis, kui mõni risk realiseerub ning otstarbekas on selleks

valmistuda. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada § 12 lõiget 2 punktiga 3

järgmiselt: „3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisele avalduvad piirkonnast

tulenevad riskid on ennetatud, leevendatud või maandatud.“.

2. Eelnõu §-s 14 tuuakse välja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisu. Seoses

eelmise märkusega (märkus nr 1) teeme ettepaneku kavas käsitleda mh ka piirkonna riske, mis

võivad mõjutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse tagamist ning arendamist. Eeltoodust

lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada § 14 lõiget 1 punktiga 14 järgmiselt:

„14) piirkonna riskide kirjeldust, mis võivad mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

arendamist ja tagamist.“.

3. Eelnõu § 14 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kava sisaldama

andmeid tuletõrjehüdrantide osas. Seoses tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) muudatuste

jõustumisega 1. märtsil 2021.a. ei ole enam TuOS-s kasutusel mõistet „tuletõrjehüdrant“, vaid

TuOS-s kasutatakse mõistet „tuletõrje veevõtukoht“. Lähtuvalt eeltoodust teeme selguse mõttes

2 (3)

ettepaneku asendada punktis 4 mõiste „tuletõrjehüdrant“ mõistega „tuletõrje veevõtukoht“.

Vastavad parandused palume viia sisse ka seletuskirjas lk-l 45 (§ 44 osas).

4. Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne

vastuvõtmist kooskõlastada Päästeametiga. Kehtivas seaduses sellist nõuet pole. Leiame, et

Päästeamet ei pea ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlastamisega

sekkuma kohaliku omavalitsuse arengukavasse, mille üks osa on ÜVVK arendamise kava

(eelnõu § 13 lg 1). Olukorras, kus tuletõrje veevõtukoht on ühisveevärgi lahutamatu osa, ei ole

Päästeametil selles planeerimisfaasis võimalik tugineda ühelegi õigusaktile, kuna puuduvad

kooskõlastuse andmiseks tuleohutusnõuded, millele vastavust kooskõlastamisel hinnata.

Tuleohutusnõuded, sh nõuded tuletõrje veevarustusele, mida Päästeamet

kooskõlastusmenetluse käigus õiguslikel alustel üle vaatab, esitatakse planeeringutes ja

projektides. Arendamise kava detailsus on väga üldine, et tuleohutusnõuetele vastavust hinnata.

Arendamise kava põhjal koostatakse üldplaneering, maakonnaplaneering ja detailplaneeringud

ning selles menetluse faasis on Päästeamet juba kaasatud ning võimalus on sekkuda, tehes

ettepanekuid ja andes kooskõlastusi. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku § 15 lõikest 3 jätta

välja nõue kooskõlastada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Päästeametiga.

5. Eelnõu § 43 lõike 1 punkti 1 järgi on ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil

reo- ja sademevee ärajuhtimine ebaseaduslik, kui tuletõrjesüsteemile pandud plommid on

rikutud. Teeme ettepaneku tuletõrjesüsteemide plommimine välja jätta. Leiame, et

tuletõrjesüsteeme ei pea plommima, kuna tuletõrje veevõtukohtade osas nõutakse tuleohutuse

seaduse alusel antud rakendusaktiga regulaarset katsetamist, mis omakorda toob kaasa

plommide eemaldamise püsikulu.

6. Eelnõu § 44 lõike 2 kohaselt kajastatakse päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha

korrashoiu kontrolliks, avaliku korra tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje

veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt kasutatav vee kulu ühisveevärgi teenuse hinnas.

6.1 Teeme ettepaneku asendada lõikes 2 „veevõtukoha korrashoiu kontrolliks“ sõnadega

„veevõtukoha katsetamiseks“. TuOSi alusel kehtestatud siseministri määruse „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ kohaselt tuleb veevõtukoha katsetamist teha nii enne selle kasutuselevõttu kui ka

hiljem korrashoiu tagamiseks. Kuna katsetamine on ka korrashoiu väline, st seda tuleb teha ka

enne veevõtukoha kasutuselevõttu, on korrektne kasutada lõikes 2 viidet veevõtukoha

katsetamisele.

6.2 Eelnõu seletuskirja lk-l 45 on märgitud, et oluline on veel rõhutada, et säte puudutab üksnes

tuletõrjehüdrandist võetavat sihipäraselt kasutatavat vett ehk eelkõige selle vee kasutamist

tulekustutamiseks või muuks sarnaseks päästesündmuseks. Päästesündmuste õppusteks

vajaminev olmevee kasutus nimetatud sättega hõlmatud ei ole. Märgime, et § 44 lõike 2

kohaselt kajastatakse ka õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud

sihtotstarbeliselt kasutatav vee kulu ühisveevärgi teenuse hinnas. Seletuskirja lause, et

õppusteks vajaminev olmevee kasutus sättega hõlmatud ei ole, tekitab segadust, mistõttu

palume selle seletuskirjast välja jätta. Päästeameti jaoks on endiselt oluline, et sätte mõjualas

oleks ka õppustel kasutatav vesi, nagu eelnõus on ka toodud.

7. Eelnõu seletuskirjas on § 44 lõike 1 juures välja toodud, et TuOSi alusel reguleeritakse mh

kasutatud vee koguse arvestamise põhimõtted. Juhime tähelepanu, et TuOS-s ega ka selle

rakendusaktis ei ole reguleeritud vee koguse arvestamise põhimõtteid. Käesoleval ajal tuleb see

Päästeameti ja vee-ettevõtja vahel eraldi kokku leppida. Eeltoodust lähtuvalt palume

seletuskirja vastavalt korrigeerida.

3 (3)

8. Eelnõu §-s 50 on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemise alused.

Antud paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ka investeeringud olemasoleva ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks. Leiame, et hinnas tuleb arvestada ka

toimepidevuse tagamisega seotud kuludega (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna

elutähtsa teenuse osutajatest vee-ettevõtted on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate

riskide puhul. Kuivõrd kriisid ei tunne ettevõtete piire, on oluline, et oma toimepidevuse

parandamisse panustaksid kokkuvõttes kõik vee-ettevõtted. Eesmärk on tagada tarbijatele

hädavajalikul tasemel teenust ja võimalikult kaua ka kriiside ajal. Tegemist on ühe eesmärgiga

ka Eesti riigikaitse laiast käsitlusest, samuti näeb NATO tsiviilsektori baasvõimena ette mh ka

joogivee varustuskindluse arendamist. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada § 50

lõike 1 punkt 3 järgmiselt: „3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks;“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Mari Tikan 6125142

[email protected]

Kristel Siiman 6125137

[email protected]

Kadi Parmas 6125214

[email protected]