Rarex Ehitus OÜ keskkonnaloa nr KL-516386 muutmisest

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elisabeth Paenurm

Keskkonnaamet

[email protected]

Roheline 64

80010, Pärnu

Teie 10.06.2026

Meie 11.06.2026 nr 7.1-7/26/2567-5

Rarex Ehitus OÜ keskkonnaloa nr KL-516386

muutmisele arvamuse avaldamine

Olete Transpordiametile edastanud Rarex Ehitus OÜ esindaja arvamuse ning küsite selle osas

Transpordiameti seisukohta. Palute ka täiendavalt selgitada, kas mineraaljäätmete ladustamise

keelustamine avaliku tee kaitsevööndis on põhjendatud Ehitusseadustiku (EhS) §-iga 70 lg 2 p 2,

kui jäätmekäitluskohas ei toimu ehitustegevust.

Selgitame, et Ehitusseadustiku § 70 on üldnorm ning kehtib kõigi kaitsevööndiga ehitiste kohta,

tee kaitsevööndit puudutav (§ 71 ja § 72) on erinorm, mis täpsustab ja täiendab tee kaitsevööndiga

seonduvat. Sätetest on eemaldatud osad, mis kordavad üldnormi. Vt ka EhS seletuskirja. Tee

kaitsevöönd on kehtestatud eesmärgiga kaitsta teerajatisi ja tee korrakohaseid kasutajaid

(liiklejaid) ning samuti teest ja liiklusest lähtuvate negatiivsete mõjude ning ohtude ärahoidmiseks

kaitsevööndi alal. Ekslikult on Transpordiameti 19.02.2026 kirjas nr 7.1-7/26/2567-2 jäänud

märkimata viide EhS § 70 lg 2 p 1-le, mis määrab, et ehitise kaitsevööndis on keelatud ohustada

ehitist või selle korrakohast kasutamist. Sellest piirangust kõrvale kaldumisel tee kaitsevööndis

võivad olla rasked tagajärjed teel liiklejatele ja seetõttu peab teeomanikul EhS § 70 lg 3 kohase

nõusoleku andmisel olema võimalikult hea ülevaade kas vastavad tegevused võivad liiklust

ohustada, kus tee kaitsevööndis tegutsetakse ja kuidas ohtude tekitamist välditakse.

Kuigi mineraalsete jäätmete ajutist kuhjatist ei loeta ehitiseks ega prügimäerajatiseks, tuleb

arvestada, et vastava kuhja paiknemine ning samuti nende jäätmete purustamine, sõelumine,

kuhjamine, kaevamine või muul viisil töötlemine või käitlemine võivad põhjustada ohte riigiteel

liiklejatele. Sh näiteks piirata ristmike nähtavusi, ohustada liiklejaid raskete tagajärgedega sõiduki

teelt väljasõidu korral, aga ohud võivad tuleneda ka purustist lenduva materjali või sõelumisel või

kuhjatisest lenduva tolmu näol. Sellest tulenevalt peab Transpordiamet vajalikuks sätestada

sarnasele tegevusele tingimused, sh vähimad kaugused teest ning et rakendataks leevendavaid

meetmeid, et ära hoida tolmu jm ohte tekitavaid mõjusid riigitee liiklusele.

Teedel vajalikud nähtavus- ja ohutuskaugused (mis mh võivad ulatuda kaitsevööndis paiknevatele

kinnisasjadele) on määratletud Ehs § 99 lg 4 alusel kehtestatud Tee projekteerimise normides.

Juhime tähelepanu, et nagu ka eelviidatud 19.02.2026 kirjast saab välja lugeda, ei ole

Transpordiamet välistanud tee kaitsevööndis mineraaljäätmete ladustamist. Riigitee

kaitsevööndi ulatus on 30 m äärmise sõiduraja servast. Transpordiamet on aktsepteerinud loa

taotluses vastavaid tegevusi vastavalt taotluse lisas toodud ladustustsoonide käitluskoha plaanile

(ca. 20 m teekatte servast).

2 (2)

Siiski ei pea Transpordiamet võimalikuks aktsepteerida purustus- ega sõelumistsoonide

paigutamist eeltoodud kaugusest (käitluskoha plaanile kantud tsoonidest) lähemale, kuna tee

kasutajate, sealhulgas bussipeatuse ootealal viibijate ohustamine ei ole ameti hinnangul piisava

kindlusega välistatud.

Tulenevalt eeltoodust, jääme oma 19.02.2026 kirjas nr 7.1-7/26/2567-2 kirjas toodud seisukohtade

juurde, palume selles esitatud nõuded keskkonnaloale kanda ning vastavad tegevused kolida

taotluses määratletud ladustustsoonide aladele.

Kui plaane ja taotlust muudetakse selliselt, et teekasutajate ohutus on selgemalt tagatud, saame

kaalutluse tulemusel oma seisukoha ümber vaadata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

5188201, [email protected]