Otsus

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

OÜ LINNAK Erg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering Audru alevik, Pärnu linn Töö nr 2313 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Ettepaneku tegija: Birgitta Tordling Liller Esindaja: Birgitta Tordling Liller

/kinnitus on edastatud e-posti teel/

Koostaja: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon

/allkirjastatud digitaalselt/

juuni 2026

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 2 / 19

SISUKORD

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ................................................................ 3 1.1. Planeeringu koostamise alused ................................................................................. 3

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................. 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ............................................................. 4

3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ....................................... 4 4. Ruumilise arengu eesmärgid .............................................................................................. 5

4.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ......... 6 4.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ................................................................... 6

5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ........................................................... 6 6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ........................................... 8 7. Liiklus, parkimine .............................................................................................................. 10 8. Haljastus, maastik, piirded ............................................................................................... 11 9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed........................................................................................... 12

9.1. Veevarustus ............................................................................................................. 12 9.2. Reoveekanalisatsioon .............................................................................................. 13 9.3. Sademevee ja lume käitlus....................................................................................... 13 9.4. Elektrivarustus ......................................................................................................... 14 9.5. Sidevarustus ............................................................................................................. 15 9.6. Soojavarustus ........................................................................................................... 15

10. Tuleohutuse tagamine ...................................................................................................... 15 10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ........................................................... 16

11. Keskkond .......................................................................................................................... 16 11.1. Jäätmed .................................................................................................................... 16 11.2. Insolatsioon .............................................................................................................. 16 11.3. Müra ......................................................................................................................... 16 11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ...................................................................................................................... 17 11.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärkide .................................................................. 18

12. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ........................................................................ 18 13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded .......................................................................... 18 14. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus ..................................................... 19 15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ................................................... 19 16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ............................................. 19 GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 3 / 19

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja

Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Birgitta Tordling Liller Tel +372 52 75 815 [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,

Pärnu linn

+372 444 8200 [email protected]

1.1. Planeeringu koostamise alused 1. Pärnu Linnavalitsuse 8.04.2024 korraldus nr 209 Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a

kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta;

2. Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Pärnu Linnavalitsuse 8.04.2024 korralduse nr 209 lisa 2);

3. Maa-ala ja tehnovõrkude plaan. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, töö nr TM-317/23, 02.11.2023.

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeringuala asub Pärnu linnas, Audru alevikus.

Joonis 1 Tõstamaa mnt 1a kinnistu asukoht.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu asub Pärnu linnas Audru alevikus 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee (edaspidi Tõstamaa mnt) ja 19105 Audru tee (edaspidi Lihula mnt) ristmiku lähedal. Tegemist on hoonestamata maa-alaga, mis asub Audru aleviku peamiste teede ääres. Tõstamaa mnt 1a kinnistu ümbrus on valdavalt hoonestatud olemasolevate elamutega ning tööstus- ja ärihoonetega.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 4 / 19

2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus

Tõstamaa mnt 1a katastritunnus: 15904:003:0767

pindala: 48276 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Tõstamaa mnt 1a kinnistul paikneb 1 väikeehitis (Tõstamaa mnt 1 piiri lähedal).

3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeritav ala asub Tõstamaa mnt ja Lihula maantee ristmiku juures ulatudes ka kuni Nooruse teeni.

Joonis 2 Vaade Tõstamaa mnt 1a kinnistule

Joonis 3 Vaade Tõstamaa mnt 1a kinnistule Tõstamaa ja Lihula mnt ristmikult

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 5 / 19

Joonis 4 Vaade Lihula maanteelt Lihula ja Tõstamaa mnt ristmiku poole

4. Ruumilise arengu eesmärgid Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Audru valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsioon reserveeritud elamumaa (EV) ja reserveeritud ärimaa (B).

Joonis 5 Väljavõte Audru valla üldplaneeringu kaardist

Vastavalt Audru valla üldplaneeringu lisale SKEEM 1 on planeeritavas piirkonnas (Audru alevikus) võimalik planeerida 1200 m² ja suuremaid elamumaa kinnistuid.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 6 / 19

Joonis 6 väljavõte Audru valla üldplaneeringu lisast SKEEM 1 elamukruntide miinimumsuurused

4.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks Tõstamaa mnt 1a kinnistu näol on tegemist on ühe kinnistuga, mis detailplaneeringu kohaselt jagatakse osaliselt väiksemateks elamu- ja ärimaa kruntideks vastavuses üldplaneeringus määratud maakasutusega. Ärikrundid on kavandatud Lihula ja Tõstamaa mnt ristmikule ja elamuala on kavandatud Lihula mnt äärde ning Kaera kinnistuga piirnevale alale. Elamu- ja ärikrunte eraldab roheala, mis on osaliselt ka elektri õhuliini kaitsevöönd. Kaera kinnistu äärsete elamute juurdepääsu tagamiseks on planeeritud tupiktee, kust on ette nähtud juurdepääs ka Tõstamaa mnt 1 kinnistuga külgnevale elamukrundile.

4.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Audru valla üldplaneeringule. Kehtivad detailplaneeringud:

Piirkonnas ja ala vahetus läheduses ei ole kehtivaid Tõstamaa mnt 1a krundiga puutumuses olevaid detailplaneeringuid.

5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu koostamise aluseks on üldplaneeringus antud maakasutuse jaotus, mis on ka ruumiliselt otstarbekas, sest Lihula ja Tõstamaa mnt ristmik on suurema liikluskoormusega, ristmiku läheduses on vähem elamuid (osaliselt tootmismaad), ala on hästi nähtav ja juurdepääsetav. Lähtuvalt sellest on ristmik äri ja teeninduse tarbeks hea koht. Detailplaneeringus on ärimaa jagatud kaheks krundiks seetõttu, et tulenevalt piirkonna suhteliselt hõredast asutusest võib olla otstarbekam arendada see ala välja väiksemate maaüksuste kaupa. Samuti võib selline lahendus luua eelduse ka ruumiliselt mitmekesisema lahenduse arendamiseks vs üks suur hoone. Elamualade paigutuse määrab suuresti ära Tõstamaa mnt 1a krundi kuju ja krunti läbiv õhuliin, mistõttu on elamualad paigutatud piki Lihula maanteed sarnaselt teisel pool teed olevate

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 7 / 19

elamukruntidega ning Kaera kinnistuga külgnevalt, mida teenindab Nooruse teelt planeeritud tupiktee. Elamu- ja ärihoonestuse vahele on planeeritud roheala, mis on võimalik lahendada näiteks metsapargi ja rohealana ning kuhu on planeeritud ka mänguväljakud. Elamukrundid on planeeritud veidi suuremana, kui üldplaneeringuga määratud miinimumsuurus.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 8 / 19

6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 1.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Pos. nr.

Krundi pindala

m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv

krundil

Suurim lubatud

korruselisus

Suurim maa-alune

ehitisealune pind m²

Suurim maa-pealne ehitisealune

pind m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus

m

Krundi täisehitus

%

Katuse tüüp ja kalle

Tõstamaa mnt 1a 01 1866 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 17 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 02 1664 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 19 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 03 1675 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 18 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 04 1514 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 20

lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 05 1392 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 06 1401 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 07 1410 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 08 1419 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 09 1428 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22

lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 10 1437 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 11 1489 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 9 / 19

Tõstamaa mnt 1a 12 1475 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21

lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 13 1456 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 14 1373 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 15 2899 EP – üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 11 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 16 1654 EP – üksikelamu maa 1 põhi-, 1 abihoone põhihoone 2, abihoone 1

0 300 8,5 19 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 17 8161 ÄK, ÄB, ÄV* 2 1 maa-alune; 2 maa pealset

0 3000 12 37 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 18 7285 ÄK, ÄB, ÄV* 2 1 maa-alune; 2 maa pealset

0 2600 12 36 lame või madal viil 0-15°

Tõstamaa mnt 1a 19 6678 LT – 10-20%; HP – 80- 90%

0 0 0 0 0 0

Tõstamaa mnt 1a 20 339 LT – tee ja tänava maa 0 0 0 0 0 0

Tõstamaa mnt 1a 21 259 LT – tee ja tänava maa 0 0 0 0 0 0

48 274 10400

*ÄB – kontori- ja büroohoone maa , ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV – väikeettevõtluse hoone ja —tootmise hoone maa Arhitektuursed tingimused ja märkused:

1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Planeeritava hoone fassaad peab olemas esinduslik, kõrgekvaliteediline ning piirkondlikku identiteeti ja -ehitusmaterjali austav ja edasikandev lahendus.

Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale.

3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel (vt joonis AS-3) toodud kõrgusmärgist planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas (lubatud kõikumine ±0,2 m). Maapinna täpne kõrgus määratakse projekteeritud hoone tegelikus asukohas vältides krundil ja krundi piiridel järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.

4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (va alla 1m laiused hoone räästad ja varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides.

5. Pos 21 iseseisvat katastriüksust ei moodustata vaid liidetakse 19105 Audru tee (15904:003:0413) katastriüksusega. 6. Hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 10 / 19

7. Liiklus, parkimine Juurdepääsud planeeritavale alale on Lihula ja Tõstamaa maanteelt ning Nooruse teelt. Nooruse teelt on elamukruntide teenindamiseks planeeritud tupiktee. Tupiktee on planeeritud seetõttu, et vältida läbivat liiklust, vähendada sõidukiirust, vältida „lõikamist“ ja suurendada ohutust ning eelistada võimalusel jalakäijaid ja jalgrattureid, sest läbi roheala on võimalik luua kergliiklustee ühendus Nooruse tee ja Lihula maantee äärse kergliiklusteega. Tupikteel on ümberkeeramine võimalik pos 16 sissesõidu osal. Detailplaneering näeb ette ka perspektiivse ühenduse Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistutele võimaliku tulevase teede võrgu tarbeks. Ühendus on planeeritud 6 m laiuselt Tõstamaa mnt 1a kinnistule. Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistu osa lahendatakse edasise planeerimise käigus. Tõstamaa mnt 1 kinnistule on olemasolev juurdepääs läbi Tõstamaa mnt 1a kinnistu. Detailplaneering näeb ette uue juurdepääsu Tõstamaa maanteelt. Juurdepääs lahendada vastavalt Transpordiameti nõuetele. Nõuded väljastab Transpordiamet ([email protected]). Nõuded peab taotlema ristmiku asukohas asuva kinnistu omanik või tema volitatud esindaja. Nõuete alusel tuleb koostada ristmiku ehitamise projekt Tõstamaa mnt 1 kinnistu uus riigitee ristmik peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne, kui likvideeritakse riigitee 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee olemasolev ristmik. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringu joonisel on tähistatud nähtavuskolmnurgad. Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise või ehitusteatise esitamist. Nähtavuskolmnurkade asukohad ja mõõdud on joonisel AS-3 (põhijoonis tehnovõrkudega). Tee ja tänava maa krundid (pos 21) on planeeritud avalikult kasutatavaks teedeks. Parkimine lahendada krundi siseselt. Üksikelamumaa kruntidel tagada parkimisvõimalus minimaalselt 2-le autole. Pos 17, 18 kruntidel lahendada nii sõiduautode kui ka jalgrataste parkimine vastavalt kehtivale standardile (Linnatänavad EVS 843:2016) või muudele kehtivatele nõuetele (nt kohaliku omavalitsuse poolt koostatud täiendavad nõuded). Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud parkimisalade võimalik paigutus. Arvestades, et kruntidele on planeeritud multifunktsionaalne teenindushoone, siis on võimalikke lahendusi nii teeninduspindade suuruse kui ka funktsioonide osas väga palju. Lähtuvalt sellest tuleb parkimiskohtade täpne arv määrata lähtuvalt reaalselt projekteeritud hoone pindade suurusest ja kasutusotstarbest lähtuvalt kehtiva standardi vm parkimisregulatsiooni alusel. Jalgrataste parkimine näha pos 17, 18 kruntidel võimalikult ligipääsetavas asukohas avalike teenindussissepääsude vahetus läheduses soovitavalt varju all. Jalgrataste parkimise võimalus näha ette ka töötajate sissepääsude juurde. Rattahoidjad kavandada hoone arhitektuurse ja maastikulahendusega integreerituna nii, et rattad paiknevad varju all või

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 11 / 19

rattamajades ja et rattaid on võimalik rattahoidja külge lukustada raamiga. Juurdepääsud rattaparklatele kavandada seotuna kergliiklusteede võrguga nii, et juurdepääs on selgesti eristatav, loogiline, ohutu ja mugav. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on kergliiklusteed eraldatud sõiduteest nõuetekohase ohutusribaga. Tulenevalt krundi piiride paiknemisest ja vajadusest säilitada olemasolevaid puid Tõstamaa ja Lihula mnt ääres, kulgeb kergliiklustee tee servale seetõttu kohati teekatte servale lähemale, kui kergliiklustaristu kavandamise juhend ette näeb. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada sel juhul täiendavaid meetmeid (nt põrkepiire vms). Pos 21 tee ja tänava maa krunt näha ette õuealaks (maksimaalne sõidukiirus 20 km/h). Tänavaruumi ohutu kasutuse tagamiseks on tee kavandatud kurvilisena. Maksimaalse liikumiskiiruse tagamiseks rakendada täiendavaid füüsilisi liiklust rahustavaid meetmeid (tee kitsendus, künnis vms). Lisaks näha ette kergliiklejate ala (jalakäijad, jalgrattad) eraldamine sõidukite alast asjakohaste liikluskorraldusvahenditega (katkendjoon + märgid).

8. Haljastus, maastik, piirded Olemasoleva haljastuse moodustavad peamiselt alal kasvavad kased, lepad jm lehtpuud. Tõstamaa mnt ääres on mõned kuused. Samuti on haljastust Lihula mnt ääres elektriliinide ümbruses. Pos 17 ja 18 krundil on kavas olemasolev haljastus valdavas osas likvideerida. Projekteerimise faasis hinnata olemasolevat haljastust ning sõltuvalt haljastuse paiknemisest ja väärtusest hoonestada krunt nii, et maksimaalselt säilitada elujõulisi olemasolevaid puid. Elamu ehitusprojektis näha ette hoonetest, juurdepääsu- ja käiguteedest vaba ala haljastuseks. Soovitatav on näha ette vähemalt ¼ maaüksuse pindalast kõrg- ja madalhaljastuse alaks. Kõigi kruntide haljastamisel kasutada mitmerindelist haljastust (puud ja põõsad) ning piirkonda sobivaid haljastuse lahendusi. Elamukruntidel ei või kõvakattega alad sh terrasside osakaal ületada haljastuse osakaalu. Parkimisala murukivi ei arvestata haljastuse osakaalu sisse. Ärikruntide (pos 17, 18) hoonete ümbrus lahendada maastikuarhitektuurse või haljastusprojekti alusel. Pos 17 ja 18 krundil on minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast 20%. Parkimisalad eraldada haljasvöönditega, parkimisalade serva kavandada suuremaid puid, põõsaid ja vertikaalset haljastust, mis heidavad parkimisalale varju (haljastuse soovitav kõrgus min 2 m). Parkla või parkimiskohtade katendina kasutada vett läbi laskvat ja heledatoonilist sillutist (nt murukivi, sillutiskivi), et soodustada sademevee imbumist maapinda ja vähendada kuumasaare efekti. Pos 17, 18 kruntide ja elamukruntide vahele on planeeritud haljasala maa, mida läbib olemasolev elektriliin, kuhu on kavandatud ka mänguväljakute ala (liini kaitsevööndist väljaspool). Mänguväljaku projekteerimisel kavandada mänguväljaku lahendused nõnda, et oleks arvestatud erinevate vanuserühmadega.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 12 / 19

Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 5.32… 6.64 abs. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Keskmise maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. Piirded rajada krundi piiridele välja arvatud pos 01 – 04 kruntidel (piirde asukoht tähistatud joonis AS-3). Pos 17 ja 18 on avalike teede poolt lubatud piirata haljaspiirdega. Mujale on lubatud rajada võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega mitte üle 1,2 m. Piirete rajamisel arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Uruste oja poolsel krundil (pos 15) näha ette piire või lahendused, mis võimaldavad väikeloomade liikumist.

9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga.

9.1. Veevarustus Veevarustuse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr TT- 240807. Pos 17 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistule. Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistul asuvast peatorustiku ühenduspunktist on planeeritud torustik piki tänavat kuni planeeritava kinnistuni pos 18. Pos 1 – 10 kruntide veevarustus on lahendatud Lihula maanteel asuva peatorustiku ühenduspunktist. Pos 11 – 16 kruntide veevarustus on lahendatud Nooruse tee äärse veetorustiku ühenduspunktist piki planeeritavat tupiktänavat (pos 21). Peatorustike läbimõõdud on antud joonisel AS-3.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 13 / 19

9.2. Reoveekanalisatsioon Reoveelahenduse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr TT- 240807. Pos 17 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt Tõstamaa mnt 1a kinnistule (kaev nr 235). Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistul asuvast peatorustiku ühenduspunktist planeerida torustik piki tänavat kuni planeeritava krundini pos 18. Planeeritavat tupiktänava (pos 21) lõppu on planeeritud reoveepumpla, millest on lahendatud survekanalisatsiooni toru Nooruse tänava äärsesse survekanalisatsiooni torustikku. Pos 1 – 10 ja pos 11 – 16 kruntide reoveekanalisatsioon on lahendatud isevoolsena kuni planeeritava pumplani. Peatorustiku min. langus on 0,007 mm/m. Peatorustike läbimõõdud on antud joonisel AS-3.

9.3. Sademevee ja lume käitlus Piirkonnas on tegemist on suhteliselt hästi vett läbi laskva pinnasega, mistõttu pereelamu kruntidele ei ole spetsiaalseid sademevee ära juhtimise võimalusi vaja ning sademevesi on võimalik hajutada ja immutada omal krundil. Pos 21 krundile (tee ja tänava maa) on planeeritud sademeveekraav, kuhu on võimalik juhtida pos 17 ja 18 ning planeeritava tee sademevesi. Pos 1 – 10 kruntide sademeveed immutatakse samuti valdavalt omal krundil. Lihula teega paralleelselt on planeeritud nõva, kuhu on võimalik juhtida osaliselt kergliiklus- ja autoteelt valguvad sademeveed ning kus saab vesi pinnasesse imbuda. Pos 17 ja 18 kruntidel näha ette parklatesse õli-liivapüüdureid kui parkimiskohti on rohkem kui 30 ning proovivõtukaevud sademeveeproovide võtmiseks. Sademevee juhtimine liikluspindadelt on planeeritud etappide kaupa järgnevalt:

1. Parklate parkimisalad lahendada vett läbi laskvatena (nt murukivi või muu vett läbi laskev katend).

2. Parklad kavandada nii, et liigne sademevesi saab valguda parklaga külgnevale vastavalt lahendatud haljasalale (veepeenar või biopuhver1). Haljasala poolne parkla äärekivi lahendada vahedega, nii et liigne sademevesi saab voolata haljasalale.

Krundi sisene sademeveekanalisatsioon lahendada nõnda, et see rakendub alles peale eelnevate meetmete küllastumist. Olemasolev drenaažisüsteem on amortiseerunud ja ei toimi, mistõttu on Kaera kinnistu omanik juba varem rajanud Tõstamaa mnt 1a kinnistu piirile (pos 11 – 15-ga külgneval alal) kraavi. Käesolev detailplaneering näeb ette täiendava kraavi Kaera kinnistule Tõstamaa mnt

1 Biopuhver on suhtelist suuremõõtmelise, kasvupinnasega täidetud ning ülejäänud pinnasest veekindla membraaniga eraldatud vanni või basseiniga, mis on haljastatud (sh osaliselt ka kõrghaljastusega). Kasvupinnasest läbi filtreeruv vesi kogutakse kasvupinnase all asuva drenaažiga ning suunatakse kanalisatsiooni või edasisele käitlemisele, näiteks imbsüsteemidesse. Kui ümbritseva pinnase hüdrauliline juhtivus on piisavalt suur võib biopuhver olla ka ümbritsevast pinnasest eraldamata ning sademevesi lastakse pärast biopuhvri läbimist otse ümbritsevasse pinnasesse ja edasi põhjavette imbuda.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 14 / 19

1a kinnistu piirile pos 01 – 09-ga külgneval alal koos ühenduskraavide ja truupidega, mis seovad olemasoleva ja planeeritava kraavituse eesvooludega. Pos 01 – 09 kruntidega külgnev kraav rajatakse Tõstamaa mnt 1a arendaja poolt koostöös Kaera kinnistu omanikuga. Edasise projekteerimise käigus ja omanike vahelisel kokkuleppel võib kraavid asendada vajadusel truupide, drenaaži või muu toimiva lahendusega.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigiteede kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

Sademevesi tuleb käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevee kogumisel ja ära suunamisel tuleb välistada sademevee reostumine. Suublasse juhitava sademevee koguse vähendamiseks ja tipukoormuse hajutamiseks näha kruntidele võimalusel ette erinevad meetmed – kasutada vett läbi laskvaid katendeid, kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad, mis vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Sademevett ja lund ei ole lubatud juhtida/paigutada naaberkinnistutele ega tänava maale. Tänava (pos 21) lumi vallitatakse planeeritava tee äärde. Ümbersõidukohtades tuleb lumi lükata nõnda, et ei oleks takistatud pääste-, prügi- jms sõidukite manööverdamine. Uue sademeveesüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel vältida võimalusel olemasolevate süsteemide lõhkumist ning arvestada olemasolevate säilivate süsteemidega. Uue süsteemi rajamisel tagada liigniiskuse ära juhtimine võimalikult laialdaselt (võimalusel ka planeeringuga külgnevatel aladel).

9.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 488698. Detailplaneeringu alal (pos 18) on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on näidatud planeeritava sissesõidutee äärde. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga KARUSLOOMA:AUD keskpinge õhuliini mastist M52, vt. lisatud eskiisjoonis. Pos 1-10 ja 17-18 elektrivarustuseks on ette nähtud uued madalpinge maakaabelliini trassid planeeritavast alajaamast. Objektide POS 11-16 elektrivarustuseks on ette nähtud uus madalpinge maakaabelliin olemasolevast Ulvi:(P-Jaagupi) alajaamast. Objektide elektrivarustuseks on kinnistute piiridele planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 15 / 19

1. Elektritoide liitumiskilbist objektini lahendatakse maakaabliga. 2. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. 3. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille

kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

9.5. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39414348. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust F07M8. Igale kinnistule/hoonele/ridaelamu boksile on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.

Kinnistutel olevad olemasolevad sidekaablid (tähistatud joonisel AS-3) kantakse kruntidelt välja asendusrajatisena.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

• Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

9.6. Soojavarustus Soojavarustus lahendada lokaalselt väikekatlamaja, ahjukütte või alternatiivsete kütteallikate (maaküte, soojuspumbad, päikeseküte jms) baasil. Võimalusel eelistada alternatiivenergiaallikate (maaküte, õhksoojuspump, päikeseküte) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust.

10. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutuse seadusest; • siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 16 / 19

• siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;

• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I ja IV. Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulukustutusvee vajadus on minimaalselt 10 l/s 3 tunni jooksul sõltuvalt hoone reaalsest kasutusest. Lähimad olemasolevad hüdrandid: • hüdrant nr 47, Tõstamaa mnt ääres Tõstamaa mnt 8 juures, koordinaadid 6474858.62, 521055.03, • hüdrant nr 51, Lihula mnt ääres Kastani tn 1 kinnistu juures, koordinaadid 6475216.42, 520877.76; • hüdrant nr 48, Nooruse tee ääres Lasteaia parkla kinnistul, koordinaadid 6475017.48, 520677.52. Planeeritava tupiktee lõppu (pos 21) on näidatud uus planeeritav hüdrant.

10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. Pos 17 ja 18 kruntidel on hoonestusalad näidatud kokku, sest vajadusel on võimalik moodustada alale ka üks krunt.

11. Keskkond

11.1. Jäätmed Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.

11.2. Insolatsioon Hoonestus on planeeritud nii, et kavandatav hoonestus ei avalda ülemäärast varjutavat mõju naaberkinnistutele planeeritud hoonetele. Arvestades hoonete paiknemist on võimalik piirkonnas tagada eluhoonetele kõrge insolatsiooni tase, mis on 4,0 h.

11.3. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 17 / 19

tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Seoses sellega, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel hinnatud liiklusest põhjustatud häiringute ulatust. Kuna piirkonnas mürakarti ei ole, siis on aluseks võetud sarnase liiklusolukorraga tee (Tammiste tee) arvestades, et müra leviku kaugus on ligukaudu sama. Sellisel juhul ulatub müratase 65 – 69 dB tee servast kuni 15 m kaugusele ja müratase 60 – 64 dB tee servast kuni 35 m kaugusele. Päevasel ajal võib müügisaalides, teenindusruumides müratase olla päevasel ajal 50 LpA,eq,T (dB), eluruumides 40 LpA,eq,T (dB) ja magamisruumides 30 LpA,eq,T (dB). Detailplaneeringus on hoonestusalad paigutatud riigiteest 32 m (Pos 17 ja 18) ning 28 m (Pos 1- 10) kaugusele. Arvestades, et hoone konstruktsioonid vähendavad siseruumides müra taset võrreldes välismüraga kuni 20 – 40 dB sõltuvalt konstruktsioonist, siis on võimalik planeeritavate hoonete siseruumides tagada nõuetekohane müratase. Samuti on pos 1 – 10 hooned paigutatud nii, et hoone toimub kaitsena müra eest hoovialal.

11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed

Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mis näeb ette järgmised meetmed keskkonnamõju vähendamiseks: 1. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui ärialal.

- Tingimus seatud p 9. 2. Analüüsida ja käsitleda võimalikke liikluskorralduse muutusi Tõstamaa ja Lihula maanteel.

- Seoses detailplaneeringuga ei ole olulisi liikluskorralduse muutusi autoliikluse osas ette nähtud, välja arvatud planeeritavale ala juurdepääsudega seotud Suuremad muudatused on kavandatud seoses kergliiklusega. Nii Lihula kui ka Tõstamaa mnt äärde on kavandatud kergliiklusteed ning need on seotud olemasoleva kergliiklusteega olemasoleva bussipeatuse läheduses.

3. Näha Uruste oja poole jäävatele elamutele sellised tingimused, mis seaks väikeloomade liikumisele võimalikult vähe takistusi.

- Tingimus seatud p 8. 4. Näha ette sademevee ärajuhtimise eelistatud lahendustena looduslähedasi lahendusi, nagu rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid jm lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu. Samuti näha ette suuremates parklates vajadus kasutada õli-liivapüüdureid ning sademeveeproovide võtmiseks proovivõtukaeve.

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 18 / 19

- Tingimus seatud p 9.3. 5. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja toiduamet).

- Tingimus seatud p 9.3.

11.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas olev elamu- ja teeninduspiirkond. Planeeritav hoonestus paikneb valdavalt olemasolevate teede ääres, kus on olemas ka toimivad ühistranspordiliinid. Edasise projekteerimise ja arendustegevuse käigus kasutada võimalikult palju keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad, ehitusmaterjalid).

11.6. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks: • Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole avaneks piisavalt eluruumide aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad. • Hoone avalikud sissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda. • Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega. • Ühiskasutatava ja eraala eraldada selgelt ja arusaadavalt. • Tagada nii era- kui avalikult kasutatava maa-ala korrashoid, lagunenud või hooldust vajavate objektide kiire korrastamine.

12. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.

13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist:

1. maakorralduslikud toimingud krundi jagamiseks ja kinnistupiiride muutmiseks; 2. planeeritud hoonestuse, taristu ja maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projektide

koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega. Projektid sh ka maaparandussüsteemi projekt koostada pädeva spetsialisti poolt;

3. planeeritud uushoonestuse, maaparandussüsteemi, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2313 Lk 19 / 19

4. planeeritud teede ja roheala (pos 19) üleandmine kohalikule omavalitsusele peale asjakohaste kokkulepete sõlmimist ja taristu välja ehitamist;

5. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine. Elamuala taristu on kavas välja ehitada ühe etapina.

14. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus, tehnorajatised ning sademevee- ja maaparandussüsteemid. Detailplaneeringukohaste rajatiste välja ehitamine on detailplaneeringu arendaja kohustuseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus Käesolev detailplaneering näeb ette järgmiste servituutide või isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise vajaduse:

1. Pos 17 ja 18 krundile parkimisaladele sisse- ja väljasõiduks. 2. Pos 04 ja 14 kruntidele sademeveesüsteemi (kraav, truup v drenaaž) tarbeks (täpne

asukoht, paiknemine vm lahendus täpsustatakse projektiga). 3. Lisaks tuleb IKÕ seada ka riigitee alusele maaüksusele kavandatavatele riigitee

koosseisu mitte kuuluvatele rajatistele (tehnovõrgud ja KOV omanduses olevad kergliiklusteed).

16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta • Audru valla üldplaneering.

GSPublisherVersion 0.15.100.75

AS-3

M 1:500 juuni 2026TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING

Audru alevik, Pärnu linn töö nr: 2316

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAPärnu Linnavalitsus

OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Birgitta Tordling Liller

Elektri õhuliin

35-110kv( kõrgepingeliin

)

Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)

AS-50

AS-35

35kv AS-70

Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)

AS-35

Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)

AS-35

pp12 6.083

5 . 5 8 5.47

5.61

5 .57

5 . 2 9

5 . 4 1

5.395 .56

5 . 6 3

5 . 6 6

5 . 8 1

5 . 7 3

2.98 2 . 62

2 . 85

5 .11

5 . 1 2

2 . 68

2.38

5 . 77 5 . 7 5

5 . 6 45 . 5 8

5 . 7 8

5 . 5 4

5 . 5 75 . 5 5 5 . 5 0

5 . 5 95 . 5 7

5 . 4 6

1.88 13.07.2022

2 . 9 73 . 1 7

2 . 2 2

3 .09

2 . 9 7

4.79

3 . 8 2

4 . 0 13 . 8 8

3.03

4.76

5.28

kr aa

v

5.46

5.49

5.37

5.46

5 . 31

5.58

5.39

5.66

5 . 62 5 . 8 8

5 . 9 4

5 . 9 1

5 . 8 0

6 . 0 1

5 . 9 3

5 . 7 1

5.74

6 . 23

6 . 0 6

5 . 9 2

5 . 6 8

5 . 6 9 6 . 0 8

Elektri õhuliin

1-20kv( keskp

ingeliin )

6 . 1 4 6 . 1 9

5 . 9 6 5 . 9 5

5 . 8 6 5 . 8 7

4.98

5 . 21 5 . 0 9

5.53

Uruste oja

5.61

5.58

5.56

5.45

5.59

4.91

5 . 1 7

5.73

5.47

5.38

5.46

5.59

5.55

5.71

5.78

5.64

5.63

5.67

5.82

5.86

5.76

5.65

5.55

5.74

5.65

5.76

5.66

5.77

5.84

5.95

5.88

5.92

5 . 04

5 . 1 2

5.74

5 . 07

5.53

5.59

4 . 87

5.62

5.74

5.98

5 . 07

6.07

5 . 16

5.69

5 . 49

6.05

6.03

5.98

6.10

6.29

6.20

6.18

6.26

6.14

5.91

5.83

5.93

6.22

6.37

6.53

6.63

6.40

6.21

6.40

5.83 5.90

5.88

6.11

5.86

5.95

6.04

5.90

6.20

6.00

5.99

5.95

6.11

6.07

6.13

6.16

6.19

5.97

5.93

6.07

6.18

6.14

6.19

6.15

6.11

6.30

6.14

6.12

6.09

6.28

6.29

6.13

6.11

5.94

5.91

5.92

6.08

6.31

6.09

5.82

5.91

5.61

5.68

5.69

5.64

5.56

5.53

5.72

5.69

5.84

5.83

5.89

5.49

5.56

5.32

5.72

5.44

5.71

5.485.55

5.65

5.675.59

5.73

5.70

5.84

5.76

5.78

5.78

6.05

5.94

5.84

5.63

5.88

5.88

5.91

5.68

5.58

5.65

5.73

5.73

5.53

5.70

5.83

5.80

5.81

5.97

6.08

5.84

5.64

5.66

5.60

5.99

5.82

5.82

5 . 06

6.17

aiamaa

aiamaa

aiamaa

5 . 5 9

5 . 4 2

5.59

5.58

5.42

5.60

5.48

5.67

5.64

5.58

5.44

5.53 5.71

5.91

5.83

5.71

5.67

5.86

5.86

5.68

5.63

5.81

5.76

5.82

5.66

5.66

5.87

5.72

5.88

5.80

5.91

5.76

5.57

5.85

5.77

5.74

5.79

5.66

5.92

5.82

5.79

5.86

5.81

6.03

6.04

6.06

5.86

6.02

6.09

6.07

6.01

6.09

5.86

5.63 5.88

5.76

5.88

5.68

6.11

6.16

6.14

6.22

6.22

6.08

6.12

6.25

6.21

6.20

6.05 5.90

5.92

5.88

6.18

6.18

6.11

5.95

6.19

6.21

6.09

5.86

5.94

5.86

6.06

6.10

6.06

6.14

6.27

6.30

6.17

6.36

6.42

6.37 6.50

6.64

6.47 6.64

6.48

6.51 6.54

6.40

6.23

6.16

5.88

6.14

6.21

6.27

6.59

6.50

6.55

6.61

6.76

6.60

5.54

5.59

5.66

5.80

5.63

5.57

5.58

5.73

5.63

5.62

5.55

5.80

5.73 5.69

5.66

5.795.815.83

5.73 5.63

5.64

5.67

5.63 5.76

5.69 5.67

5.61

5.66

5.70

5.76

5.56

5.55

5.56

5.56

5.76

5.67

5.64

5.62

5.50

5.47

5.66

5.67

5.70

5.75

5.64

5.77

5.57

5.89 5.80 5.77 5.91

5.86

5.95

5.81

5.97

5.99

5.86

5.75

5.79

5.68

5.76

5.86

6 . 38

6 . 3 7

6 . 5 8

6 . 4 7

6 . 6 5

6 . 6 2 6 . 7 2

6 . 5 0

6 . 5 0

Lihula mnt

ori en

t.

orient.

De 11 0 PE

De 11 0 PE

De110 PE

6.30

6.18

6 . 44

6 . 4 6

6 . 5 0

6.17

6.34

6 .38

6.23

6.12

6 .31

6.13

6 .04

6.15

6 . 24

6 . 2 4

6 . 1 2

5.89

5.93

6 . 50

6 . 4 6

6 . 3 9 6 . 3 2

6 . 24

6 . 3 8

6 . 3 8

6 . 17

6 . 2 4

6.35

5 . 97

6 . 0 4

5.83

5.86

8.17

5.76

5.94

5.66

5.65 6.01

6.13

5.80 6.07

6.11 5.92

6.125.84

5.93

5.89

5.74

5.79

5.79

5.75

5.83

5.71

5.78

5.85

6.00

5.77

5.81

K

5 . 9 65 . 95

6 . 0 0

5.915 . 8 3

5 .906 . 0 3

5 . 79

6 . 3 3

5.90

5.79

5.80

5.84

5.68

5 . 21

5 . 0 2

4 . 8 4 5.36

5.66

5.60

5.56

5.60

5.82

5.84 5.87

5.67

5.34 5.56

5.65

5.70

5.72

5.60

5.83 5.64

5.77

5 .53

6 . 2 8

6 . 3 2

5.64

5.83

5.80

5.58

5 . 62 5.83

6 .38

6 . 2 5

6 . 2 0

6 . 3 1

6 . 4 5

5.85

5.87

5.74 5.88

5.91

6 .50

6 . 4 5

6 . 5 5

6.29

6.22

6 . 76

6 . 6 46 . 7 9

6.23

6.19

6 .73

6 . 5 2

6 . 5 5

5.34

6 . 49

6 . 4 96 . 3 6 5 . 9 6

6 . 5 4

6 . 2 1

6 . 6 86 . 5 0 6 . 1 5

6 . 6 2

6 . 6 76 . 5 0 6 . 1 4

6 . 5 7

6 . 6 8

6 . 5 86 . 3 9 6 . 0 1

6 . 5 06 . 2 7 6 . 0 4

6 . 3 96 . 1 75 . 9 1

6 . 3 4

6 . 3 46 .11 5 . 7 4

6 . 2 86 . 0 95 . 7 9

6 . 2 6

6 . 2 16 . 0 25 . 5 8

6 . 2 2

6 . 1 75 . 9 9 5 . 5 9

6 . 2 1

6 . 2 1 5 . 9 7

5 . 9 5

5 . 8 3

6 . 1 8

6 . 2 0

6 . 2 4

6 . 2 3

6 . 2 8

6 . 2 8

6 . 3 9

6 . 4 0

6 . 3 4

6 . 5 2

6 . 5 96 . 4 3 5 . 9 5

6.28

"101"

6 . 5 7

6.41

5.96

6 .55

6.36

6 .49 5.81

6.01

6 .41

4 .11

6 . 3 16 . 4 2 6 . 3 8

5.58

5.75

4 . 1 9 4.05

5.53

5.96

5.85

6 .59

6 . 5 0

6.69

6 .78

6.35

6 .85

6 . 8 7

6.93

6 . 97

6.70

6.78

6.76

6.71

6.64 6.92 6.97

5 . 93 5 . 9 9

5 . 9 7 6 . 0 7

6 . 1 5

6 . 2 0 6 . 1 4

6 . 2 8

6 . 3 16 . 2 5

6 . 2 1

6 . 2 2 6 . 2 9

6 . 3 6 6 . 3 0

6 . 2 6 6 . 3 3

6 . 3 3 6 . 2 9

6 . 2 7 6 . 3 3

6 . 3 6 6 . 3 1 6 . 3 2

6 . 3 8

6 . 3 4

6 . 2 9

6.3 16 . 2

5

6.31 6.30

19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee

15904:003:0631 Tõstamaa mnt 1

15904:003:0161 Kaera

15904:003:0680 Tõstamaa mnt 3

15904:003:0767 Tõstamaa mnt 1a

62401:001:0020 Nooruse tee 2a

62401:001:0211 Nooruse tee 3

62401:001:0278 Paisu park

62401:001:1080 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1

15904:003:0398

Nooruse tee 62401:001:1241

5.82

5 . 88

5 . 97

5 . 9 4

5 . 9 7

5 . 9 2

5 . 9 2

5 . 9 2

5 . 9 55 . 9 3

5 . 9 35 . 9 0

5.81

5.85

5.78

5 . 8 8

5.89

5.925 . 8 4

5 . 8 2

5 .92

5 . 8 45 . 7 7

5 .84

vpa

6 . 9 3

6 . 8 9

6 . 2 2

AS-35

Elektriõhuliin 1-20kv(keskpingeliin)

6 . 7 5 6 . 4 5

6 . 7 9

6 . 7 9 6 . 6 2

6 . 3 4

6 . 7 16 . 5 2 6 . 1 5

6 . 6 7

6 . 5 2

6 . 4 9 6 . 2 75 . 9 5

6 . 2 45 . 7 8

6 . 2 6

5 . 9 8

6 . 3 8

6 . 4 36 . 2 76 . 0 4

6 . 4 0

6 . 5 06 . 4 1 6 . 0 6

6 . 5 06 . 3 46 . 0 7

6 . 4 5

700 bet6.42 4.02-3.85

5.80

5.92

5.81

6.19

6.22

6.08

6 . 03 5 . 7 8

6 . 0 7 5 . 7 9

6.17

6.04

6.36

6.36

6.13

6.34

6 . 12 5 . 8 5

6 . 3 0 5 . 7 5

6 . 1 9 5 . 6 4

6 . 2 2

5 . 5 7

5.88

5.71

5.83

5.88 5.99

5.95

5.975.83

5.83

5.87

5.75

5.97

1

E

E

12 . 9 8 k a t u s

3

E

E H

H kõrvalhoone

garaaz

2H

Hgaraaz

H

14 . 5 8 k a t u s

13 . 6 1 k a t u s

2H

2H

5 . 9 4

5 . 8 8

5 . 6 8

5 . 8 0

5 . 7 4

5 . 7 6

5 . 6 9

5 . 5 5

5.70

5 . 67

5 . 6 1

5 . 6 9

5 . 7 6

5 . 7 7

5 . 8 7

5 . 8 5

5 . 8 6

5 . 5 7

5 . 6 1

5 . 0 9

5.75

kra av

kra av

4.06 200 asb

ori en

t.

ori en

t.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orie nt.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

orient.

5 . 5 55 . 5 2

5 . 5 4

5 . 5 9

kraav

5.16

5.36 110 PPVC

110 PPVC

pvc3005.62 5.15-5.09

kraav

De1 10

PE

De1 10

PE

Maapind: 5.85m/Spindel: 5.80m Maakraan Dn32 MK-18-1

Toru: 4.22m

Maakraan Dn100 MK-18-3

Maakraan Dn100 MK-18-4 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m Toru: 4.18m

Toru: 4.18m Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m

kill

kill

A

A

A

A

A

A

A

A

A A

A A

A

A

Lihula mnt

Lihula mnt

Tõstamaa mnt

Nooruse tee

Kas tan

i tn

A

kill

kill

kill

kill

A

A

kill

kill

kill

kill

kill

kill

B bet kivi

bet kivi

bet kivi

bet kivi

garaaz bet kivi

kill A

1

1 2 2 3

1 2

1

1

1 2

2

2 1

1 2

2

2

1

1 3 4

X=6474950

De110 PEDe110 PE

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6

6 6

6

6

200 pp 3.03

110 PVC 4.52

ori en

t

ori en

t

orient

orient

orient

orient

De110 PE De110 PE

A

kill

A

X=6475250

Y=520850

X=6474850

Y=521100

Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused*

1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel (vt joonis AS-3) toodud kõrgusmärgist planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas (lubatud kõikumine ±0,2 m). Maapinna täpne kõrgus määratakse projekteeritud hoone tegelikus asukohas vältides krundil ja krundi piiridel järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (va alla 1m laiused hoone räästad ja varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides. 5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.

Hoonestusalade pindala Hoonestusala Pos 01 Pos 02 Pos 03 Pos 04 Pos 05 Pos 06 Pos 07 Pos 08 Pos 09 Pos 10 Pos 11 Pos 12 Pos 13 Pos 14 Pos 15 Pos 16 Pos 16 Pos 17

Pindala m² 1 022 814 788 894 843 850 856 863 869 876 862 905 894 752 1 174 4 673 905 4 314

Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile

Dp sihtotstarve EP- üksikelamu maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa ÄB - kontori- ja büroohoone maa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa

Üp juhtfunktsioon EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa)

MV

MV

5,5

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

5,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

3,5

4,0

12 ,0

12,0

8,0

4,0

5,0

4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0

5,0

6,0

7,8

24,0

12,0

14 ,1

28 ,2

28 ,2

3,5

6,2

7,1

5,0

R 10,000

4,0

4,0

4,0

5,0

6,7

80,0

105,0

15 ,0

7,0

7,0

105 ,0

80,0

2,8

0,9

2,7

16 ,2

1,84,0

3,0

3,0

5,5

4,5

4,5

4,5

4,5

4,5

10, 4

MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA 6112200010090001 "VESKI"

Muinsuskaitseala või kinnismäles se kaitsevöönd Audru kirikuaia piirdemüür

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50m VEEPIIRIST

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST

Uus juurdepääs Tõstamaa mnt 1 maaüksusele

TEEKAITSEVÖÖND 10m ÄÄRMISE SÕIDURAJA VÄLIMISEST SERVAST

TEEKAITSEVÖÖND 20m ÄÄRMISE SÕIDURAJA

VÄLIMISEST SERVAST

TEEKAITSEVÖÖND 10m ÄÄRMISE SÕIDURAJA

VÄLIMISEST SERVAST

Valgustatud ülekäigurada

Nähtavuskolmnurk

OLEMASOLEV HÜDRANT

OLEMASOLEV HÜDRANT

olemasolev Ulvi:(P-Jaagupi) alajaam

õhuliini mast M52

olemasolev olmekanalisatsiooni liitumiskaev

olemasolev veevõrgu liitumispunkt

6.20 3.72

6.10 1 3.39 2 3.39 3 3.47 4 3.39

sidekaev F07M8

Reoveepumpla

PLANEERITAV HÜDRANT

6.45 5.05

Kinnistutel olevad olemasolevad sidekaablid kantakse krun delt välja asendusraja sena.

Kinnistutel olevad olemasolevad sidekaablid kantakse krun delt välja asendusraja sena.

5.87 3.08

6.2 4.49

6.01 4.42

5.65 4.25

5.60 3.85

5.70 3.49

5.80 3.45

~ 4.07

~ 3.97

~ 3.90

~ 3.85

~ 3.78

Juurdepääs Kaera kinnistule

Perspek ivne ühendus Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistute teedevõrguga ~ 5.75

5,49

~ 5.08

~ 3.74

~ 5.55

~ 4.19

DN1 00

DN50

DN1 50 DN1

50

DN 15 0

DN150

DN 100 DN

150

1716

18

01

02

03

04

5

06

07

08

15

14

13

12

11

09

10

19

20

21

8,0

Reoveepumpla kaitsevöönd 10 m5.80

2.49

~ 3.70

NB! juurdepääs on ka ümberkeeramise koht ja ei või olla tupiku lõpust kaugemal kui 50 m

~ 4.03

P78

P82

6,70 abs.

6,40 abs.

6,30 abs.

6,30 abs.

6,30 abs.

6,30 abs.

6,30 abs.

6,30 abs.

6,30 abs.

6,20 abs.

6,00 abs.

5,90 abs.

5,90 abs.

5,90 abs.

5,90 abs.

5,80 abs.

6,10 abs.

6,10 abs. P

P

Maamõõtja P. Kangur

OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803 [email protected] Registrikood 10154052

Li tsents id 316 MA, 313 MA-k EMTAK 71122

MTR: EG10154052 -0001

Vastutav spetsialist Lehti 1 Leht 1

Mõõtkava 1:500

Tellija:

Aadress:

Joonis:

Fail:

Töö nr: TM-317/23 Plaan koostatud:

Välitöö:

A. Koppel 17.10-30.10.2023 02.11.2023

M a a - a l a j a t e h n o v õ r k u d e p l a a n

Birgitta Liller

P ä r n u m a a k o n d , P ä r n u l i n n , A u d r u a l e v i k , T õ s t a m a a m n t 1 a

Audru_Tõstamaa 1a_TM-317-23.dgn

Märkused (vt ka seletuskiri) 1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ja paigutus, haljastuse lahendus, tehnovõrkude asukohad ja

liikluskorraldus antakse hoonete või taristu projektidega. 2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik

asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. 3. Parkimiskohtade arvsuurust rakendatakse maksimaalse täisehituse puhul. Vajalik reaalne parkimiskohtade arv tuleb arvutada

igakordselt eraldi hoonete projekteerimise käigus reaalse suletud brutopinna alusel ning lähtudes kasutajate arvust. 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete

ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse.

*täpsemad arhitektuursed jm tingimused on antud detailplaneeringu seletuskirjas

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a Tõstamaa mnt 1a

Pos. nr.

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

Krundi pindala m²

1 866 1 664 1 675 1 514 1 392 1 401 1 410 1 419 1 428 1 437 1 489 1 475 1 456 1 373 2 899 1 654 8 161 7 285 6 678 339 259 48 274 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa EP - üksikelamu maa ÄK, ÄB, ÄV ÄK, ÄB, ÄV LT - 10-20%; HP - 80-90% LT - tee ja tänava maa LT - tee ja tänava maa

Hoonete suurim lubatud arv krundil

1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi- 2 abihoonet 1 põhi-, 1 abihoone 2 2 0 0 0

Suurim lubatud korruselisus

põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1 1 maa-alune; 2 maa pealset 1 maa-alune; 2 maa pealset 0 0 0

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 3000 2600 0 0 0 10400

Hoonete suurim lubatud kõrgus

m 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 12,0 12,0 0,0 0,0 0,0

Krundi täisehitus

%

17 19 18 20 22 22 22 22 22 21 21 21 21 22 11 19 37 36 0 0 0

Katuse tüüp ja kalle

lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15° lame või madal viil 0-15°

MV

4,6

2, 0

~ 3.89

maakraani võimalik asukoht

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

planeeritavad krundipiirid ja pos nr

juurdepääsu- ja parkla servituudi vajadus

leppemärgid planeeritava ala piir

hoonestusala

juurdepääs krundile

mõõdud (m)

P90 võimalik parkimiskohtade arv ja paigutus

likvideeritavad objektid

kuja (tuleohutus - 8 m)

võimalik mänguväljaku asukoht

planeeritava hoonestuse võimalik kontuur

kergliiklejate läbipääs (pargi- või kergliiklustee)

planeeritav sademevee kraav ja voolusuund

mitte krundi piirile planeeritava piirde asukoht

planeeritav keskpingekaabel planeeritav madalpingekaabel

planeeritav alajaam planeeritav liitumiskilp

planeeritav ÜVK veetrass ja peatorustiku läbimõõt

planeeritav ÜVK reoveekanalisatsiooni trass ja peatorustiku läbimõõt

planeeritav sidetrass

võimalik reoveepumpla hooldusala (ca 12 x 3,5 m)

planeeritav ÜVK reoveekanalisatsiooni survetrass ja torustiku läbimõõt

planeeritav ehitusjoon

asendusrajatisena ümber tõstetavad sidekaablid (uue kaabli asukoht näidatakse projektiga)

planeeritav nõva

planeeritav veetrass tarbimiskohal DN50

DN150

DN150

maapinna abs. kõrgusmärk hoone kõrguse määramiseks lubatud kõikumine ± 0,2 m

planeeritav reoveekanalisatsiooni trass tarbimiskohal

planeeritavad sademevee kraavi orient. kõrgused

isevoolse reoveekanalisatsiooni orient. kõrgused

parkla puhastusseadme (õli-, liivapüüdur) võimalik asukoht

planeeritav drenaaž

kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee)

planeeritav haljastus/ haljasala

sademevee voolusuund (parklates)

võimalusel säilitatav haljastus

likvideeritav haljastus

nähtavuskolmnurk nähtavuskolmnurgas ei tohi olla nähtavust takistavaid objekte (täpsemalt vt seletuskiri)

01

5.80 2.49

6,10 abs.

P

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Karri Tiigisoon

OÜ Linnak

[email protected]

Teie 17.06.2026

Meie 18.06.2026 nr 7.2-2/26/3363-9

Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Pärnu linna Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a

kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 15904:003:0767, edaspidi planeering).

Planeeringuga moodustatakse planeeringualale 16 väikeelamumaa krunti ja antakse neile

ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete ehitamiseks; lisaks moodustatakse 2 ärimaa kinnistut, millest

kummalegi saab ehitada kaks kontori-, büroo-, väikeettevõtlus- või kaubandushoonet.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee km 0,02-0,17 ja nr

19105 Audru tee km 1,27-1,75.

Planeeringut on korrigeeritud meiega koostöös.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Riigiteede ristumiskohtade rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99

lg 3 alusel meie käest [email protected] nõuded ristumiskoha projekti

koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks

ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 2313 Tõstamaa mnt 1a DP SK 2026-06

2. 2313 Tõstamaa mnt 1a DP_AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA_2026-06-17

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]