Leping

07.05.2024 sõlmitud hankelepingu nr 1.2-7/148 (edaspidi leping) muutmise kokkulepe nr 3

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra

alusel töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar kantsleri ülesannetes (edaspidi nimetatud tellija)

ja

Elering AS, registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, keda esindab põhikirja

alusel juhatuse esimees Kalle Kilk (edaspidi maksja) ja

Skepast&Puhkim OÜ, registrikood 11255795, asukoht Laki põik 2, 12915 Tallinn (edaspidi

töövõtja), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anni Konsap,

edaspidi koos pooled või eraldi pool,

arvestades, et:

- lepingut muudetakse riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas lepingu

punktidega 2.3, 9.3.3 ja 9.3.4;

- tellitakse täiendavaid töid „Taimestiku väliuuringud“ (edaspidi väliuuring) lepingus

sätestamata täiendavate tööde teostamise reservi arvelt, mis moodustab 30% lepingu

maksumusest so 389 988 eurot käibemaksuta, millest on kasutamata 101 913 eurot

käibemaksuta;

- väliuuringu teostamise vajadus selgus planeeringu käigus ja lähteseisukohtade koostamise

etapis, väliuuringu maksumus on 21 000 eurot, lisandub käibemaks;

- tellitakse täiendavat tööd kalastiku uuringu (edaspidi uuring) koostamiseks seoses vajadusega

lähtuda kõige uuematest merepõhja elustiku uuringu andmetest, mistõttu pikeneb uuringu

esitamise tähtaeg. Vajadus uute andmete järele tekkis uuringu koostamise etapis ja sellest

tulenevalt pikendatakse uuringu esitamise tähtaega viie nädala võrra, uus tähtaeg on

30.09.2025;

- veebruaris 2025 toimunud avalike arutelude tulemusel laekunud suure hulga ettepanekute

tulemusel otsustati nihutada trassialternatiive, mille tulemusel pikendatakse lepingu täitmise

tähtaega 10 nädala võrra.

lepivad pooled kokku reservi arvelt väliuuringu tellimises, uuringu täiendamises ja riigihanke

274386 alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ lisa 4 „Ajakava“ (edaspidi ajakava) muutmises

alljärgnevalt:

1) töövõtja teostab väliuuringu vastavalt lisas 1 esitatud maksumusele 21 000 eurot, lisandub

käibemaks ja lisas 2 esitatud ettepanekule lepingu muutmiseks ja lisas 3 esitatud taimestiku ja

vääriselupaikade analüüsi lähteülesandele ning annab väliuuringu üle hiljemalt 30.09.2025;

2

2) väliuuringu eest tasub maksja pärast väliuuringu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

tellija, maksja ja töövõtja poolt ning selle alusel esitatud arve saamist;

3) töövõtja täiendab uuringut uuemate merepõhja elustiku uuringu andmetega, ja annab üle

hiljemalt 30.09.2025 ning uuringu täiendamise eest eraldi tasu ei maksta;

4) lepingu täitmise uus lõpptähtaeg on 12.07.2026;

5) ajakava muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses „Ajakava muudatustega“ (Lisa 4).

Lepingu muutmise kokkulepe on vormistatud ühes eksemplaris, mis allkirjastatakse digitaalselt.

Lisad:

Lisa 1 Täiendavate tööde maksumus

Lisa 2 Ettepanek lepingu muutmiseks

Lisa 3 Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne

Lisa 4 Ajakava muudatustega

Poolte allkirjad:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tellija Maksja Töövõtja

Lisa 1

Täiendavate tööde maksumus

Taimestiku väliuuringute raames teostatavad tööd ja nende maksumus lähtuvalt lisanduvatest

põhjendatud kuludest ning lepingu punktis 2.4 alusel jäävad pakkumuses esitatud

meeskonnaliikmete tunnihinnad hankelepingu perioodil fikseerituks ja on aluseks täiendavate

tööde eest tasumisel. Lepingu punkti nr 9.3.4 alusel lähtutakse täiendavate tööde arvutamisel

messkonnaliikmete tunnihindadest ja lisanduvatest põhjendatud kuludest näiteks välitööde

teostamiseks.

Lähtudes eeltoodust on taimestiku välitööde kogumaksumus arvutatud järgnevalt:

1) Välitööd – taimestiku eksperdi tunnihind 50€/h

o Arvestatud on 3 eksperdi katmata aladel kohapeal käimise ajakuluga 120h.

o 3*120*50€/h = 18 000€+km

o Ettevalmistus (sh metoodika paika panek) ja kokkuvõtte koostamine – vastutava

taimestiku eksperdi tunnihind 50€/h*60h = 3000€+km

Kokku: 21 000€+km

Poolte allkirjad:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tellija Maksja Töövõtja

Töö number: 24000064

Tellija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Kuupäev 7.01.2025

Taimestiku ja vääriselupaikade

analüüsi lähteülesanne

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise,

sh KSH, programmi lisa nr 5

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

1 / 7

Sisukord

1. Kokkuvõte .................................................................................................................... 2 2. Sisu ja eesmärk ............................................................................................................ 2 3. Eelnev info mõjuala kohta ............................................................................................ 3 4. Metoodika..................................................................................................................... 5 5. Vajalikud eksperdid ja pädevused ................................................................................ 6

Koostanud: Raimo Pajula

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

2 / 7

1. Kokkuvõte

Käesolevas dokumendis antakse ülevaade Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu

raames teostatava taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi eesmärgist, sisust, metoodikast, töö

teostamiseks vajalikust pädevusest ning alusmaterjalidest. Kirjeldatakse uuringu seost riigi

eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamisega.

Lähteülesanne on koostatud vastavalt riigi eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmi

dokumendile, hindamaks kavandatava tegevuse mõju taimestikule arvestades erinevaid

elupaigatüüpe nagu näiteks metsad, sood ja niidud ning vääriselupaikadele. Antud analüüs on

mõeldud info andmiseks taimestikule ja vääriselupaikadele avalduva mõju hindamiseks ning

taimestikuga seonduvalt ka rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele avalduva mõju hindamiseks.

Analüüs annab sisendi trassialternatiivide võrdlemiseks võrdluskriteeriumi „Mõju taimestikule ja

vääriselupaikadele” jaoks ning seda saab kasutada täiendava sisendina ka võrdluskriteeriumi „Mõju

rohevõrgustikule“ osas. Muudes teemades on valmiva eksperthinnangu näol tegemist taustainfoga.

2. Sisu ja eesmärk

Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi eesmärk on anda sisend elektriühenduste trassialternatiivide

võrdlemiseks asukoha eelvaliku etapis. Alternatiivide võrdlemine toimub planeeringu

lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendi lisas 1. toodud võrdluskriteeriumite alusel. Analüüs

annab sisendi võrdluskriteeriumi „Mõju taimestikule ja vääriselupaikadele“ jaoks ning seda saab

kasutada täiendava sisendina ka võrdluskriteeriumi „Mõju rohevõrgustikule“ osas. Analüüs käsitleb

vaid maismaal paiknevaid trassialternatiive. Analüüs käsitleb mõjusid taimkattele, sealhulgas

peamiselt metsadele, soodele ja niitudele ning samuti mõjusid vääriselupaikadele. Olulist tähelepanu

tuleb pöörata looduslikele ja pool-looduslikele kooslustele (Natura elupaigatüüpidele ja

vääriselupaikadele). Käsitleda tuleb ka kaitstavate taimeliikide elupaiku. Analüüs ei käsitle

taimestikku kitsamas mõistes (taimestik ehk mingil alal kasvavate taimeliikide kogum), kuna

taimeliikide leviku (välja arvatud kaitstavate taimeliikide teadaolevad leiukohad) kohta puuduvad nii

detailsed andmed, mis võimaldaks kirjeldada taimeliikide levikut võrreldavates trassikoridoris.

Analüüsi koostamise käigus tehakse koostööd eskiisprojekti koostaja ja keskkonnamõjude hindamise

töögrupiga tagamaks info ajakohasus kavandatava tegevuse osas ning võimaldamaks kavandada

eskiisprojekti koostamisel leevendavaid meetmeid.

Analüüsi koostamise käigus koondatakse olemasolev andmestik alternatiivsete trassikoridoride ala

ning lähinaabruse (ala 100 m ulatuses trassikoridoridest väljaspool, milles võib avalduda taimkattele

ja vääriselupaikadele nn servaefekt) taimkatte, vääriselupaikade ja kaitstavate taimeliikide

elupaikade kohta, kirjeldatakse ja võrreldakse trassikoridoride alade taimkatte väärtust (eelkõige

looduslike taimekoosluste aga ka põllumajandusliku taimkatte väärtust ökosüsteemiteenuste

pakkujana) ja kaitstavate liikide, vääriselupaikade ja elupaigatüüpide levikut ning antakse hinnang

elektriühenduste rajamisega taimkattele, kaitstavatele taimeliikidele, elupaigatüüpidele ja

vääriselupaikadele avalduva mõju kohta. Hinnatakse mõjusid, mis avalduvad trassikoridoridesse

jääva taimkatte ja vääriselupaikade kao (eeskätt raadatavad metsaalad), killustamise ja teisenemise

näol, samuti hinnatakse kaitstavatele taimeliikidele avalduvaid mõjusid.

Trassialternatiivide kaupa tuuakse välja trassikoridori jäävate metsade, soode ja niitude pindala,

samuti Natura elupaigatüüpide pindala. Välja tuuakse ka trassikoridori jäävate vääriselupaikade ja

kaitstavate liikide elupaikade pindala ning arv. Kaitstavate liikide osas tuuakse elupaikade pindala ja

arv välja kaitsekategooriate kaupa.

Analüüsi koostamisel tuleb lähtuda planeeringualas varasemalt läbi viidud uuringute ja seirete

tulemustest, mis on avalikult kätte saadavad ning lisaks avalikes andmebaasides leiduvast muust

asjakohasest informatsioonist.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

3 / 7

3. Eelnev info mõjuala kohta

Planeeringuala

Planeeritavale elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. REPi

planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Saare maakonnas Saaremaa valda ja

Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-

Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva

maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina, osa Suurest

väinast ja Liivi lahe põhjaosa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2.

Elektriühenduse asukoha alternatiividena kaalutakse olemasolevate liinitrasside kasutamist vajalike

kaitsevööndi laiendustega ning ka uusi trassikoridore. Olemasolevates trassikoridorides võib olla

vajadus leida lahendusi, mis lahknevad olemasolevast liinikoridorist näiteks elamute paiknemise

tõttu või eeldatava olulise mõju tõttu kaitstavatele liikidele. Paide linnast Järvakandi alevini puuduvad

olemasolevad liinikoridorid.

Planeeringuala, olemasolevate liinikoridoride ja olemasolevate andmetega on võimalik tutvuda

kaardirakendusest: https://gis.skpk.ee/EE_LV_4_Elektriyhendus.html

Joonis 1. Planeeringuala

Planeeringu algatamisel valiti käsitletav ala piisava ulatusega, et võimaldada planeeringu koostamisel

ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja

täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringuala on määratletud umbes 15 km põhja suunas

olemasolevatest liinidest ja umbes 20 km lõuna poole olemasolevatest liinidest kogu trassi ulatuses.

Saaremaa jääb täielikult planeeringualasse. Muhu saare territooriumil kavandatakse sarnaselt

olemasoleva ühendusega kas maakaabel, mistõttu on planeeringualasse hõlmatud ainult saare lõuna

pool või minnakse merekaabliga ümber Muhu saare, millisel juhul ei kavandata Muhu saarele kaablit.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

4 / 7

Sobivaim alternatiiv selgitatakse välja REPi asukohavaliku koostamise käigus. REP kehtestatakse

kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Mõjude hindamisel tuleb arvestada, et kavandatava elektriühenduse mõjuala võib olla suurem kui

planeeringu algatamisel määratletud planeeringuala. Seetõttu võib mõjude hindamisel tekkida

vajadus hõlmata suurem territoorium kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub

elektriühenduse rajamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine, st elektriliinid ja sellega

seotud rajatiste läbilahendamine ning nende ehitamiseks vajaliku maavajaduse määramine.

Arvestades käesoleva planeeringuala suurt ulatust on siiski vähetõenäoline, et mõjud ulatuvad

väljaspoole planeeringuala.

Taimestik

Taimestiku (alal kasvavate taimeliikide kogum) ja taimkatte (ala taimekooslused) iseloomu

määravad ühest küljest looduslikud olud (geoloogiline ehitus, mullastik, veerežiim), teisalt aga

inimtegevus. Nii planeeringuala taimestik kui ka taimkate on suhteliselt rikas, mille tingib suur

loodusmaastike osakaal ning rannikualade ja eri tüüpi märgalade ja veekogude esinemine alal. Alal

leidub ka eri tüüpi niite, samuti mitmekesistavad taimestikku inimese kaasabil kujunenud kooslused,

nagu pargid ja aiad.

Tulenevalt saartel ja planeeringuala mandriosa lääneservas domineerivatest lubjarikastest

muldadest on sealne taimestik reeglina liigirikkam, kui mandriosa idaosas.

Metsad katavad planeeringuala maismaaosast u 60%, mis on Eesti keskmisest metsasusest

(metsamaa hõlmab u 52%) oluliselt rohkem. Metsadest leidub enim männikuid, kuid suhteliselt

rohkelt esineb ka kaasikuid ja kuusikuid. Vähemal määral esineb halli lepa, sanglepa ja haava

enamusega metsi.

Soode osakaal planeeringualal ületab veidi Eesti keskmist ning suurema osa soode pindalast

moodustavad ala mandriosale jäävad suured rabad (Lihula raba, Kesu raba, Mukri raba, Taarikõnnu

raba, Nõlvassoo, Lõo raba, Kaisma raba, Lelle raba, Iidva soo ja Kastna raba) ning madalsood (Avaste

soo ja Tuhu soo). Saaremaal ja Muhu saarel on soode osakaal Eesti keskmisest väiksem. Looduslikke

soid on saartel säilinud vähem kui mandriosas. Suur osa kunagistest soodest ja soostunud aladest

on kuivendatud metsanduslikul või põllumajanduslikul eesmärgil või rikutud turba kaevandamisega.

Planeeringuala taimkatet rikastavad ka niidud, kui suhteliselt liigirikkad poollooduslikud kooslused.

Enim leidub planeeringualal rannaniite ja aruniite, vähemal määral ka lamminiite. Aruniidud ja

rannaniidud on levinud peamiselt saartel ja planeeringuala mandriosa lääneosas.

Loodusliku või väärtusliku poolloodusliku taimkattega alad, mis kvalifitseeruvad nn Natura

elupaigatüüpideks, hõlmavad planeeringuala maismaaosast 100 100 ha ehk 17%. Suurema osa

elupaigatüüpide pindalast moodustavad sooelupaigatüübid ja metsaelupaigatüübid. 2024/2025. a on

KAUR inventeerimas käesoleva planeeringuga seonduvaid Natura elupaigatüüpe.

Planeeringuala taimkatet on suurel määral mõjutanud inimtegevus. Looduslikule taimkattele on

inimmõjud olnud reeglina negatiivsed, kuna looduslikud alad on asendatud enamasti põllumajandus-

maastike, asustusalade, kaevandusalade ja taristuga. Siiski on inimtegevus aidanud taimestikku ka

mitmekesistada poollooduslike koosluste, parkide ja muude haljasalade, aedade ning kalmistute

mitmekesise taimestiku näol.

Taimestikule avalduvad elektriühenduse rajamisega seoses mõjud peamiselt metsade raadamise

näol. Metsakoosluste raadamine ja killustamine avaldab mõjusid liinikoridori alal, kuid tõenäoliselt ei

vähenda see olulisel määral planeeringuala metsasust. Lokaalsel tasandil võib raadamisega kaasneda

siiski oluline mõju metsadele. Avakoosluste (lagedad alad) alal on liinide rajamise mõjud suhteliselt

väikesed, piirdudes ehitusaegsete mõjudega tallamise näol ja koosluste kaoga liinimastide ja muude

tehnorajatiste alal. Erandiks on sooalad, mis on pehme pinnasega ning võivad saada olulisi

pinnasekahjustusi.

Maakaabli paigaldamise korral on metsade raadamise vajadus oluliselt väiksem, kuna trassikoridor

on kitsam, kuid võivad avalduda mõjud avakooslustel seoses pinnasetöödega maakaabli

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

5 / 7

paigaldamisel. Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevusega seoses olulisi mõjusid veerežiimile.

Seega liinitrassist oluliselt kaugemale ulatuvaid mõjusid soodele ja soostunud aladele tõenäoliselt ei

avaldu. Õhuliini raadatava koridori serva jäävatele metsadele võivad avalduda mõjud tuulerežiimi

muutumise näol, samuti ka valgusrežiimi ja niiskusrežiimi (mikrokliima) muutumise näol.

Tuulekoridoride teke võib põhjustada tuuleheidet ja -murdu liinikoridori piirile jäävates metsades.

Kuna liigirikkamad alad nagu niidud ja madalsood on suuremas osas avakooslused (millele on mõju

väiksem) ning mõjud taimestikule avalduvad vaid liinikoridori alal, siis taimestiku liigilisele

mitmekesisusele seoses kavandatav tegevusega tõenäoliselt olulisi mõjusid ei avaldu.

Vältimaks ohustatud taimekoosluste kadu ja mõjutamist, on oluline vältida trasside visandamisel

esmatähtsaid Natura elupaigatüüpe, eelkõige metsaelupaigatüüpe ja sooelupaigatüüpe. Niiduelu-

paigatüüpide osas on õhuliini rajamise mõju oluliselt väiksem kui metsaelupaigatüüpide puhul, kuid

mastide alusel alal toimub niidukoosluste kadu ning liinikoridoris ehitus- ja hooldustöödel liikuv

tehnika põhjustab kahjustusi nii taimestikule kui pinnasele. Maakaablite rajamisel kaevatakse läbi

koosluste ühe variandina kolm paralleelset kaablikaevet, mille alal võib aja jooksul toimuda koosluse

osaline või täielik taastumine. Kaablikaevete kõrval liikuv tehnika põhjustab taimestiku ja pinnase

kahjustusi. Seega on soovitatav trasside visandamisel vältida ka esmatähtsaid niiduelupaigatüüpe.

Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste

liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 21 alusel on kõik

avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. EELIS

andmebaasi kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti

nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Planeeringualal on registreeritud2 2063 vääriselupaika, vt asukohti planeeringu kaardirakendusest.

Vääriselupaikade levik alal seostub hästi metsade üldise levikuga. Enim on vääriselupaiku

planeeringuala mandriosa metsasemas idaosas ning Saaremaal.

Vääriselupaiku jääb planeeringualale kokku 6448 ha, mis teeb vääriselupaiga keskmiseks suuruseks

3,1 ha. Valdav osa (u 90%) vääriselupaikadest paikneb riigimaal.

Arendustegevus on lubatud avalik-õigusliku isiku omandis ja riigimetsas EELIS andmebaasis esitatud

suuniste kohaselt, erametsas vastavalt vääriselupaiga kaitseks sõlmitud notariaalsele lepingule.

Vääriselupaikade jäämine liinikoridori tähendaks vääriselupaikade raadamist. Mõjud võivad avalduda

ka juhul, kui vääriselupaiku jääb raadatava liinikoridori piirile, kuna muutub nende valgus- ja

tuulerežiim ning mikrokliima ja elustikule avaldub nn servaefekt. Eeltoodust lähtuvalt arvestatakse

trasside visandamisel vääriselupaikade asukohtadega ning neid välditakse olulise negatiivse mõju

välistamiseks.

Juhul, kui riigimaale jäävate vääriselupaikade raadamine on siiski möödapääsmatu, on vajalik

koostöös Keskkonnaametiga leida hävivatele või tugevalt mõjutatud vääriselupaikadele asendus-

alasid, mida saaks võtta asendusaladena kaitse alla.

4. Metoodika

Analüüs koostatakse olemasoleva andmestiku baasil, välitöid analüüsi jaoks pole kavandatud. Töös

tuleb koondada ja läbi töötada olemasolev taimkatte ja kaitstavate taimeliikide andmestik nagu

vaatlus- ja seireandmed (EELIS, KESE, E-elurikkus (PlutoF), Loodusvaatluste andmebaas (LVA) jms)

ning EELIS infosüsteemi kantud vääriselupaikade andmestik. Sisendiks on ka soode ja niitude

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv 2 EELIS infosüsteem, Keskkonnaagentuur, päring seisuga 05.05.2023

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

6 / 7

inventeerimise andmed ning PRIA poollooduslike koosluste andmestik. Hindamaks trassikoridoride

killustavat mõju nende alale ja piiridele jäävale taimkattele kasutatakse maastikuanalüüsi, mis

põhineb maastiku- ja taimkattetüüpide ruumiandmestikul. Maastikuanalüüsil kasutatakse

kaardimaterjale, Natura elupaigatüüpide ja vääriselupaikade levikuandmeid ning metsaregistri

andmestikku, samuti ELME ökosüsteemide tüüpide ja seisundi kaarte3. Arvestada tuleb, et tegemist

on osaliselt üldistatud andmetega ning osalt katkendlike ehk mitte ülepinnaliste andmetega, mis ei

pruugi alati anda konkreetse asukoha osas täielikku infot. Natura elupaigatüüpide hindamisel

arvestatakse ka KAURi 2024/2025. a inventuuri tulemustega.

Lisaks tuleb töös anda infot mõjude hindamiseks elupaikadele/kooslustele ning lisaks seentele,

samblikele ja loomastikule, kes on potentsiaalselt kõige rohkem mõjutatud elektriliinist ning

maakaablist läbi elupaikade (ajutise) häiringu, teisenemise või püsiva kao.

Taimkattele avalduvaid mõjusid hinnatakse peamiste taimkattetüüpide ehk metsade, soode ja

niitude kaupa. Metsade puhul tuuakse välja raadamisala pindala. Eraldi antakse hinnang Natura

elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele avalduvatele mõjudele. Metsaelupaigatüüpide ja

vääriselupaikade osas hinnatakse pindalalist kadu seoses trassikoridori raadamisega. Kirjeldatud

näitajate alusel võrreldakse trassialternatiivide paremust. Koondhinnanguga summeeritakse iga

trassialternatiivi korral taimestikule ja vääriselupaikadele avalduvad mõjud, võimaldamaks

trassialternatiive avalduvate mõjude osas võrrelda. Lisaks koostatakse ka trassialternatiivide võrdlus

avalduvate mõjude osas. Koondhinnang ja trassialternatiivide võrdlus vormistatakse analüüsis eraldi

osana.

Kaitstavatele taimeliikidele avalduvaid mõjusid hinnatakse seoses raadamise, liinide ehitustööde ja

rajatistega (alajaamad). Mõju hindamisel on aluseks kaitstavate taimeliikide EELIS andmebaasi

kantud elupaigad ning muudes andmebaasides (E-elurikkus (PlutoF), Loodusvaatluste andmebaas

(LVA) jms) registreeritud vaatlusandmed. Mõjude hindamisel võrreldakse trassialternatiivide korral

kaasnevat kaitstavate taimeliikide elupaikade kadu ja olulist mõjutamist elupaikade pindala ja arvu

alusel eri kaitsekategooriate kaupa.

Analüüs peab andma sisendi trassialternatiivide võrdlemiseks eriplaneeringu asukohavaliku etapis.

Analüüsist peab selguma alternatiivide paremusjärjestus taimestikule ja vääriselupaikadele

avalduvate mõjude osas. Alternatiivide paremusjärjestamiseks leitakse iga trassialternatiivi kohta

koondhinnang, mis põhineb taimkattetüüpide, Natura elupaigatüüpide, vääriselupaikade ja

kaitstavate taimeliikide elupaikade kaol ja mõjutamisel.

5. Vajalikud eksperdid ja pädevused

Taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi vastutav täitja

Taimestiku analüüsi vastutav täitja peab omama magistrikraadi loodusteadustes, soovitavalt

botaanikas ja eelnevat töökogemust taimestiku uuringute (sh inventuurid ja seire) ja taimestikule

(sh kaitstavatele liikidele) avalduvate mõjude hindamise osas (on viimase viie aasta jooksul osalenud

vähemalt kahel korral KMH/KSH eksperdirühma töös taimestiku eksperdina). Vajadusel tuleb kaasata

koosluste või kaitstavate liikide eksperte. Analüüsi töörühm peab omama pädevust hinnata mõjusid

metsade, soode ja niitude ning kaitstavate taimeliikide osas.

Vääriselupaikade ekspert

Vääriselupaikade ekspert peab omama magistrikraadi loodusteadustes ning vääriselupaikadele

avalduvate mõjude hindamise kogemust, sh kogemust hindamaks servaefekti mõjusid olukorras, kus

raadamine toimub vääriselupaiga alal või selle piiril. Väärielupaikade eksperdiks võib olla ka

3 ELME kaardikihtide kataloog. Keskkonnaagentuur, 2020 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu taimestiku ja vääriselupaikade analüüsi

lähteülesanne

7 / 7

taimestiku analüüsi vastutav täitja või mõni muu ekspertrühma liige, kui ta omab nõutud kogemust

vääriselupaikade osas.

18 19 20 21 22 23 24 25 27 28 29 30

Asukoha eelvaliku LS ja KSHP koostamine

Avakoosolek (06.05.2024)

Trassikoridori visandamise kriteeriumites kokkuleppimine

Juhtrühmakoosolek (29.05) REP ajakava ja tööde tutvustus

Tehlised küsimused trassi visandamiseks

Trasikoridoride visandamine

SKPK tutvustab esialgeid visandatud trssialternatiive (19.06)

SKPK esitas REM-ile ja Eleringile LS dokumendi (21.06 õhtul)

RAM edatsas oma tagaside LS mustandi osa (01.07) Kohtumine KliM ja KeA (19.07), otustati muuta aluskriteeriume, ei välista

loodukaitset ja kaotati 100 m puhver elamute ümber

Otustati et, LS ei näita visandatud trasse (29.07)

Uuringute LÜ koostamine üldisemal tasemel ja LS muutmine

Ram vaatab LS üle ja edastab oma tagasiside

Materjalide täiendamine lähtuvalt tagasidet

Lepingu punkti 2.2.1 kohane arveldamine

Lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi, uuringute, eskiisprojketi

LÜde tutvustatamine juhtrühmas Avalikust väljapanekust ja arutelust teatamine (14 päeva enne), kirjade

koostamine ja asukohtade kokkuleppimine

Avalik väljapanek (30p) ja asutuste arvamused

Tagasiside koondamine, täiendamine arutelud

Avalikud arutelud (arvestatud arutelusid ca 10 tk)

Avalikustamise tagasisepõhjal täiendamine

juhtrühma koosolek

LS ja KSH programmi kinnitamine

Avalikustamime tulemustest teavitamine kirjad ja ajalehekuulutus

Lepingu punkti 2.2.2 kohane arveldamine

Asukoha eelvalik ja KSH aruande koostamine

Trassialternatiivide visandamine ja täeiendused

KAUR Natura alusandmete korrastamine (hange välitööd jne) Uuringute LÜ koostamine ja Trassialternatiivide võrdlusmetoodika detailne

koostamine

RAM uuringute LÜ tagaside vajadusel ekpertide kaasamine

2024

mai juuni juuli

Konsutandi täiendused

tassialternatiivede tutvustamine KOVid ja juhtrühm kinnistuomanike personaalne teavitamine, tassialternatiivide tutvustamise

ettevalmistamine

tassialternatiivide tutvustamine avalikud koosolekud

täiendused saadud tagasiside põhjal

Muudatusotsus Saaremaa osas (üks liin kahe asemel) Eksperthinnangute ja eskiisprojekti koostamine ning muude täiendavate

uuringute läbiviimine

Sotsiaalmajanduslik analüüs

Majandusmõjude analüüs

Geoloogia ja merepõhjasetete ekspertarvamus

Maismaa arheoloogilised uuringud

Loomastiku analüüs

Mereimetajate analüüs

Linnustiku uuring

Taimestiku ja vääriselupaikade uuring

Nahkhiirte eksperthinnang

Elektromagnetvälja eksperthinnang

Kalastiku eksperthinnang

Mereveekvaliteedi eksperthinnang

Rohevõrgustiku analüüs

Merepõhja elustiku uuringu läbiviimine

MKM tulemuste ülevaatamine

Juhtrühma koosolek ja ametkondade poolt uuringu tulemuste üle vaatamine

Uuringute täiendused

Alternatiivide võrdlustabelite kokku panek ja parima alternatiivi selgumine

III etapi tööde vastuvõtmine - 20%

Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise aruande koostamine, sh

eskiisprojekti terviku kokkupanek

Uuringu tulemuste ja parima alternatiivi valiku tutvustus kogukondadele

MKM materjalidega tutvumine ja tagasiside

Konsultandi täiendused

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande tutvustamine ja

heakskiitmine juhtrühmas, koostöö asutustega

täiendused saadud tasiside põhjal

Kooskõlastamine asutused (30p)

IV etapi tööde vastuvõtmine - 20%

Avalikust väljapanekust teatamine (14 päeva enne)

Avalik väljapanek (40 päeva)

tagaside koondamine vastuste kujundamine

Avalik arutelu (kuni 45 päeva pärast väljapaneku lõppu)

Seisukohad ettepanekute esitajatele, kes esitavad oma seisukohad kirjalikult

avaliku arutelu järgselt

Teavitus ajalehes avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta (30

päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast)

Vajalike muudatuste tegemine

V etapi tööde vastuvõtmine - 29%

Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine

Planeeringu kehtestamine

planeeringu kehtestamine - 1%

31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

2025

jaanuar veebuar märts

2024

juuli august september oktoober november detsember

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39

2025

mai juuni juuli august septembermärts aprill

40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

2026

oktoober november detsember

2025

aprilljaanuar veeruar märts

Taimestiku uuringu varasem tähtaeg 35. nädal 2025 asendatakse tähtajaga 40. nädal 2025. Põhjus: täiendavate inventuuride vajadus ja välitööd augustis ning septembris.

Kalastiku eksperthinnangu varasem tähtaeg 35. nädal asendatakse tähtajaga 40. nädal. Põhjus: merepõhja elustiku uuringust (tähtaeg 35. nädal) tulenevad ajakohased andmed.

MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 37-38 nädal asendatakse 41-42 nädalaga. Samas uuringu tulemusi esitatakse jooksvalt. Põhjus: taimestiku ja kalastiku uuringute tähtaegade pikendamine.

Uuringute ja eksperthinnangute tutvustamiseks puudus varasemas ajakavas juhtrühma koosolek. Tulemused tehakse juhtrühmale kättesaadavaks jooksvalt.

Uuringute täiendamise varasem aeg 39-40 nädal asendatakse 43-45 nädalaga. See sõltub juhtrühma toimumisest ja laekuvast tagasisidest.

Alternatiivide võrdluse läbiviimine ja parima alternatiivi selgumine nihkub sellele eelnevate tegevuste tõttu 45. nädalale. Võrdlustulemusi pannakse kokku jooksvalt, informatsiooni ilmnemisel.

Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise aruande koostamiseks lisandub täiendamise aeg pärast tulemuste tutvustamist kogukondadele. Kogukondadele tutvustust varasemas ajagraafikus ei olnud. Ettepanekuid võib laekuda.

Vahetulemuste avalikustamist varasemas ajagraafikus ei olnud - see mõjutab ka järgmiste etappide ajakava nihkumist.

MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 46-47 nädal asendatakse 2026. aasta 6-7 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt võrdlustulemuste avalikustamise lisamisest ajakavasse.

Konsultandi täiendamiste varasem aeg 49-50 nädal asendatakse 2026. aasta 8-9 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Juhtrühma koosoleku varasem aeg 51-52 nädalal asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Konsultandi täiendamiste varasem aeg 2026. aasta 1-2 nädal asendatakse 12-13 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avalikust väljapanekust teavitamise varasem aeg 2025. aasta 51-52 nädalal, asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

juuliaprill mai juuni

Taimestiku uuringu varasem tähtaeg 35. nädal 2025 asendatakse tähtajaga 40. nädal 2025. Põhjus: täiendavate inventuuride vajadus ja välitööd augustis ning septembris.

Kalastiku eksperthinnangu varasem tähtaeg 35. nädal asendatakse tähtajaga 40. nädal. Põhjus: merepõhja elustiku uuringust (tähtaeg 35. nädal) tulenevad ajakohased andmed.

MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 37-38 nädal asendatakse 41-42 nädalaga. Samas uuringu tulemusi esitatakse jooksvalt. Põhjus: taimestiku ja kalastiku uuringute tähtaegade pikendamine.

Uuringute ja eksperthinnangute tutvustamiseks puudus varasemas ajakavas juhtrühma koosolek. Tulemused tehakse juhtrühmale kättesaadavaks jooksvalt.

Uuringute täiendamise varasem aeg 39-40 nädal asendatakse 43-45 nädalaga. See sõltub juhtrühma toimumisest ja laekuvast tagasisidest.

Alternatiivide võrdluse läbiviimine ja parima alternatiivi selgumine nihkub sellele eelnevate tegevuste tõttu 45. nädalale. Võrdlustulemusi pannakse kokku jooksvalt, informatsiooni ilmnemisel.

Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise aruande koostamiseks lisandub täiendamise aeg pärast tulemuste tutvustamist kogukondadele. Kogukondadele tutvustust varasemas ajagraafikus ei olnud. Ettepanekuid võib laekuda.

Vahetulemuste avalikustamist varasemas ajagraafikus ei olnud - see mõjutab ka järgmiste etappide ajakava nihkumist.

MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 46-47 nädal asendatakse 2026. aasta 6-7 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt võrdlustulemuste avalikustamise lisamisest ajakavasse.

Konsultandi täiendamiste varasem aeg 49-50 nädal asendatakse 2026. aasta 8-9 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Juhtrühma koosoleku varasem aeg 51-52 nädalal asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Konsultandi täiendamiste varasem aeg 2026. aasta 1-2 nädal asendatakse 12-13 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Kooskõlastamise varasem aeg 2-5 nädalal asendatakse 13-16 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avalikust väljapanekust teavitamise varasem aeg 2025. aasta 51-52 nädalal, asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avaliku väljapaneku varasem aeg 2-5 nädalal asendatakse 13-16 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avaliku väljapaneku vastuste kujundamise varasem aeg 6-7 nädalal asendatakse 17-18 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avaliku arutelu varasem aeg 8-9 nädalal asendatakse 19-20 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Seisukohtade esitamise varasem tähtaeg 10-11 nädalal asendatakse 21-22 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Ajalehes teavituste tähtaeg nihkub varasema 12 nädala asemel 23. nädalale. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Võimalikeks avalikustamise järgselt vajalike muudatuste sisseviimise varasem aeg 13-16 nädalal asendatakse 24-27 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Planeeringu vastuvõtmine/kehtestamine nihkub aprill 2026 asemel juulisse 2026. Kogu ajakava nihkumine kuni 10 nädalat.

MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 37-38 nädal asendatakse 41-42 nädalaga. Samas uuringu tulemusi esitatakse jooksvalt. Põhjus: taimestiku ja kalastiku uuringute tähtaegade pikendamine.

Alternatiivide võrdluse läbiviimine ja parima alternatiivi selgumine nihkub sellele eelnevate tegevuste tõttu 45. nädalale. Võrdlustulemusi pannakse kokku jooksvalt, informatsiooni ilmnemisel.

Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise aruande koostamiseks lisandub täiendamise aeg pärast tulemuste tutvustamist kogukondadele. Kogukondadele tutvustust varasemas ajagraafikus ei olnud. Ettepanekuid võib laekuda.

MKM tulemuste ülevaatamise varasem aeg 46-47 nädal asendatakse 2026. aasta 6-7 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt võrdlustulemuste avalikustamise lisamisest ajakavasse.

Konsultandi täiendamiste varasem aeg 49-50 nädal asendatakse 2026. aasta 8-9 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Juhtrühma koosoleku varasem aeg 51-52 nädalal asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Konsultandi täiendamiste varasem aeg 2026. aasta 1-2 nädal asendatakse 12-13 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Kooskõlastamise varasem aeg 2-5 nädalal asendatakse 13-16 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avalikust väljapanekust teavitamise varasem aeg 2025. aasta 51-52 nädalal, asendatakse 2026. aasta 10-11 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avaliku väljapaneku varasem aeg 2-5 nädalal asendatakse 13-16 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avaliku väljapaneku vastuste kujundamise varasem aeg 6-7 nädalal asendatakse 17-18 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Avaliku arutelu varasem aeg 8-9 nädalal asendatakse 19-20 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Seisukohtade esitamise varasem tähtaeg 10-11 nädalal asendatakse 21-22 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Ajalehes teavituste tähtaeg nihkub varasema 12 nädala asemel 23. nädalale. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Võimalikeks avalikustamise järgselt vajalike muudatuste sisseviimise varasem aeg 13-16 nädalal asendatakse 24-27 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

Planeeringu vastuvõtmine/kehtestamine nihkub aprill 2026 asemel juulisse 2026. Kogu ajakava nihkumine kuni 10 nädalat.

Võimalikeks avalikustamise järgselt vajalike muudatuste sisseviimise varasem aeg 13-16 nädalal asendatakse 24-27 nädalaga. Tähtaeg nihkub tulenevalt lisanduvast avalikust väljapanekust.

18 19 20 21 22 23 24 25 27 28 29 30

Uuringute LÜ koostamine üldisemal tasemel ja LS muutmine

Ram vaatab LS üle ja edastab oma tagasiside

Materjalide täiendamine lähtuvalt tagasidet

Lepingu punkti 2.2.1 kohane arveldamine

Lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi, uuringute, eskiisprojketi

LÜde tutvustatamine juhtrühmas

Avalikust väljapanekust ja arutelust teatamine (14 päeva enne), kirjade

koostamine ja asukohtade kokkuleppimine

Avalik väljapanek (30p) ja asutuste arvamused

Tagasiside koondamine, täiendamine arutelud

Avalikud arutelud (arvestatud arutelusid ca 10 tk)

Avalikustamise tagasisepõhjal täiendamine

juhtrühma koosolek

LS ja KSH programmi kinnitamine

Lepingu punkti 2.2.2 kohane arveldamine

2024

mai juuni juuli

31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52

2024

juuli august september oktoober november detsember