Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Teie 05.08.2026 nr 5-14/1473

Meie 08.09.2026 nr 13-3/2721-2

Vastuskiri

Täname Muinsuskaitseametit Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta esitatud kooskõlastuse ning arvamuste

eest. Planeeringulahendust ja KSH aruannet on täiendatud Muinsuskaitseameti 30.07.2026

kirjaga nr 5-14/1725-7 ning 05.08.2026 kirjaga nr 5-14/1473 esitatud ettepanekutest lähtudes.

KSH aruande peatükki 8.22.6.1 on täiendatud tingimusega, et projekteerimisel tuleb arvestada

arheoloogiatundlike alade ning kultuuriväärtuslike struktuuride, sealhulgas muistsete

põllukivihunnikute, põllupeenarde, kiviaedade, kivikalmete ja muude pärandkultuuriobjektide

säilitamise vajadusega. Projekti täpsustamisel tuleb liinirajatiste, mastikohtade,

juurdepääsuteede ning tööalade asukoha kavandamisel võimalusel vältida arheoloogiapärandi

ja muude kultuuriväärtuslike objektide kahjustamist.

Alljärgnevalt esitame seisukohad ülejäänud kooskõlastuses ja arvamustes esitatud märkuste

ning ettepanekute kohta.

4.1. Lümanda kalmistu (reg-nr 4130)

Ettepanekuga ei arvestata. Lümanda kalmistut ümbritseb muinsuskaitseseaduse kohane 50 meetri laiune kaitsevöönd,

mille eesmärk on tagada mälestise säilimine sobivas keskkonnas. Kalmistu ei ole oma olemuselt

objekt, mille puhul oleksid olulised kaugvaated kalmistult või kalmistule.

Kavandatav kõrgepingeliin paikneb kalmistu piirist ligikaudu 400 meetri kaugusel ning KSH

käigus läbi viidud hindamise põhjal ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju kalmistule

avanevatele ega kalmistult avanevatele vaadetele. Kalmistut ümbritseb valdavas osas

kõrghaljastus ning kalmistul viibija tähelepanu on suunatud eelkõige kalmistu enda väärtustele

ja objektidele.

Eeltoodust tulenevalt ei seata riigi eriplaneeringuga piiranguid kalmistu kaitsevööndi ja

kavandatava kõrgepingeliini vahel paikneva eramaa metsa majandamisele visuaalsetel

kaalutlustel.

4.2. Kivikalme (reg-nr 12304)

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Täname täpsustuse eest, et kivikalme registrinumbriga 12304 asukoht ei ole registriandmetes

korrektselt kajastatud ning mälestis paikneb tegelikult trassikoridorist ligikaudu 300–400

meetri kaugusel. Sellisest kaugusest tulenevalt võib kavandatava tegevuse mõju sellele

mälestisele välistada.

2

Planeeringu kaardimaterjalides on võimalik vastav täpsustus sisse viia pärast mälestise asukoha

korrigeerimist riiklikus kultuurimälestiste registris.

Trassikoridoris paiknevate võimalike kivikuhilate osas täpsustatakse asjaolusid täiendavate

arheoloogiliste hinnangute käigus. Vajaduse korral arvestatakse täiendavate uuringute

tulemustega projekteerimisel ja lõpliku lahenduse väljatöötamisel.

Muinasprojekt OÜ koostatud uuringus tuvastati Kotlandi–Paiküla 1–1 ja 4–1 trassikoridoris

kaks võimalikku arheoloogilise väärtusega objekti (ala). Nende võimalikuks säilitamiseks ja

täiendavaks hindamiseks nähakse projekteerimisetapis II etapi arheoloogilise uuringu raames

ette maastikuseire läbiviimine enne pinnase- ja raadamistööde alustamist kohtades, kuhu on

kavandatud õhuliini mastide vundamendid. KSH aruannet ja planeeringut täiendatakse vastava

tingimusega.

4.3. Loona mõisa park ja hooned (reg-nr 20831, 23832, 23834, 23835, 23836, 23837, 23839)

Ettepanekuga ei arvestata. KSH käigus hinnati kavandatava kõrgepingeliini mõju Loona mõisakompleksi

kultuuriväärtustele ja vaadetele. Hindamise tulemusel leiti, et planeeritav õhuliin ei avalda

mõisakompleksile ega sealt avanevatele vaadetele olulist negatiivset mõju.

Peamised vaatekohad paiknevad mõisakompleksist ida-, kagu- ja lõunasuunaliste teede ääres,

mis jäävad mõisakompleksi ja kavandatava õhuliini vahele. Mõisakompleksi alal kasvav

kõrghaljastus varjab valdavas osas vaateid ümbritsevale maastikule. Üksikutest vaatepunktidest

võib osa mastidest olla nähtav, kuid need paiknevad mõisakompleksist ligikaudu 500 meetri

kaugusel.

Planeeringulahendus võimaldab säilitada Loona mõisakompleksi mälestistele ja mälestistelt

avanevad vaated nende ajaloolist iseloomu oluliselt kahjustamata.

4.4. Vaike talu tuuleveski (reg-nr 27859)

Ettepanekuga arvestatakse. Selgitame, et siirdemuhv on valdavalt maa-alune rajatis, mis pärast ehitustööde lõppu

ümbritsevat maastikku oluliselt ei mõjuta. Muhvikaevise täpne lahendus sõltub projekteerimis-

ja ehitustingimustest ning kasutatavast tehnoloogiast.

Arvestades Vaike talu tuuleveski kultuuriväärtust ning ajaloolist maastikukonteksti,

täiendatakse KSH aruande peatükki 8.22.6.1 soovitusega teha projekteerimise käigus koostööd

Muinsuskaitseametiga, et leida mälestise lähedusse kavandatavate siirdemuhvide jaoks

maastikku sobivaim lahendus.

4.5. Vana-Vigala mõisa park ja alleed (reg-nr 15381)

Ettepanekuga on arvestatud. Juhime tähelepanu, et olemasoleva ja kavandatava trassikoridori ristumiskohas ei kasva

alleepuid. Seetõttu ei mõjuta kõrgepingeliini rajamine olemasolevasse trassikoridori alleepuid

ega allee säilimist. Vastavad hinnangud on esitatud KSH aruande peatükis 8.22.3.6.

Lisaks sisaldab KSH aruande peatükk 8.22.6.1 tingimust, mille kohaselt tuleb trassialternatiivi

Rumba–Järvakandi 1 puhul projektlahendus ning vajaduse korral ka ehitustööde korraldus

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kuna trassikoridor läbib Vana-Vigala mõisa pargi

koosseisu kuuluva allee kaitsevööndit. Seega on allee ja sellega seotud kultuuriväärtuste

säilitamisega planeeringulahenduse koostamisel juba arvestatud.

4.6. Planeeringu punkt 4.4.1 „Üldised tingimused merekaabli projekteerimisele“

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Nõustume eesmärgiga tagada veealuse kultuuripärandi kaitse ning seada hoonestusloa

menetluses kohustus viia läbi allveearheoloogiline uuring. Samas vajab Muinsuskaitseameti

pakutud sõnastus täpsustamist.

Muinsuskaitseameti ettepanek seob allveearheoloogilise uuringu tulemuste arvestamise

3

trassikoridori lõpliku määramisega hoonestusloa menetluses. Kuigi riigi eriplaneering

võimaldab hoonestusloa menetluses vajaduse korral kaaluda ka alternatiivseid trassikoridore,

puudutab uuringu tulemuste rakendamine eelkõige merekaabli projekteerimist ning täpse trassi

määramist trassikoridori sees. Veealuse kultuuripärandi tuvastamisel ei pruugi olla vajalik

muuta trassikoridori asukohta, vaid eesmärk võib olla saavutatav ka kaabli täpse paiknemise

või tehniliste lahenduste kohandamise kaudu.

Lisaks sisaldab planeering juba üldist projekteerimistingimust punktis 4.2.1.9, mille kohaselt

tuleb kogu trassi ja kavandatavate ehitiste ulatuses teha ehitise liigile ja asukohale vastavad

uuringud, sealhulgas arheoloogilised uuringud. Seetõttu on põhjendatud täpsustada veealuse

kultuuripärandiga seotud nõuet viisil, mis seob uuringu tulemuste arvestamise projekteerimise

ja trassi täpsustamisega.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse tingimuse sõnastust järgmiselt:

„Hoonestusloa menetluse käigus tuleb läbi viia allveearheoloogiline uuring, et selgitada välja

veealuse kultuuripärandi olemasolu. Uuringu tulemustega tuleb arvestada merekaabli

projekteerimisel ja täpse trassi määramisel. Kui uuringu käigus tuvastatakse veealune

kultuuripärand, tuleb eelistada lahendust, mis võimaldab selle säilitamist algses asukohas,

vajaduse korral kohandades kaabli täpset paiknemist ja tehnilisi lahendusi või põhjendatud

juhul kaaludes alternatiivse trassikoridori kasutamist.“

Selliselt tagatakse veealuse kultuuripärandi kaitse eesmärgi täitmine, säilitades samal ajal

paindlikkuse valida uuringute tulemustest lähtudes kõige sobivam tehniline ja ruumiline

lahendus.

Täiendav teave

Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused, on kättesaadav planeeringu veebilehel: Eesti-Läti

neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi

tutvustatakse avalikel aruteludel, mis toimuvad järgmiselt:

16.09.2026 kell 17.30 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi, Kehtna vald)

21.09.2026 kell 17.30 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare)

22.09.2026 kell 17.30 Lihula Kultuurimajas (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)

23.09.2026 kell 17.30 veebiarutelul (osalemislink avaldatakse planeeringu kodulehel)

28.09.2026 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Monika Korolkov +372 5884 7055

[email protected]