Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 22.06.2026 nr 13-3/2222-1 Meie: 06.08.2026 nr 13-1/26-1206

Kooskõlastuse andmine (Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering)

Esitasite 22.06.2026 kirjaga nr 13-3/2222-1 Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõud (edaspidi planeering). Tegemist on Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ülesandega. Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu

kehtestamise tähtaeg on 2026. aasta IV kvartal.

Planeeringuala hõlmab maismaal Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne

maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda,

Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi

valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis

paiknev osa Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Planeering on

algatatud Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39. Planeeritava ala suuruseks on

ligikaudu 6314 km2.

Seisuga 28.07.2026 kattub planeeritav ala osaliselt või täielikult 142 maardla ja nende

plokkidega, 97 kaevandamisloaga mäeeraldisega, 1 kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö

uuringuruumiga ning 9 geoloogilise uuringuloa alaga. Antud alale on taotlus esitatud 18

kaevandamisloa ja 3 geoloogilise uuringuloa saamiseks.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 37 lõike 1 kohaselt esitatakse Riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande kohta arvamust.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla

või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

2 (3)

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,

kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel

Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine

ning geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, võib lubada maapõue seisundit

ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Planeeritav ala hõlmab endas mitmeid maavaradega seotud kitsendusi, kuid planeeritaval

trassikoridoril on vaid üksikud kattuvused järgmistel lõikudel:

1. _1__SAAREMAA_LÄÄNERANNIK_Kotlandi___Paiküla___Uus_õhuliini_koridor_

_1_liini_koridoris_ lõikab Jäinasoo turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 408)

hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokki, Kasesoo turbamaardla (maavarade registri

registrikaart nr 419) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokki ja lubjakivi ning liiva

leviala.

2. _2__SAAREMAA_KESKOSA_JA_IDARANNIK_Paiküla___Mägi_Kurdla___Uus_

õhuliini_koridor__1_liin_koridoris_ lõikab Kuiste savimaardla (maavarade registri

registrikaart nr 444) keraamilise savi aktiivse reservvaru 2. plokki, Valjala savimaardla

(maavarade registri registrikaart nr 443) keraamilise savi aktiivse reservvaru 1. plokki, Reeküla

savimaardla (maavarade registri registrikaart nr 446) aktiivse reservvaru 1. plokki, Oorema

kruusamaardlaga (maavarade registri registrikaart nr 132) piirneva ehitusliiva prognoosvaru

plokke 9 ja 11 ja ehituskruusa prognoosvaru 8. plokki.

3. _6__RUMBA___JÄRVAKANDI_Rumba___Järvakandi___Olemasoleva_koridori_lai

endus lõikab Tõnumaa turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 245) hästilagunenud

turba aktiivse reservvaru 4. plokki.

4. _7__JÄRVAKANDI___PAIDE_Järvakandi___Paide___Uus_õhuliini_koridor__1_liin

_koridoris_ lõikab Saare liiva leviala.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassikoridori alternatiivide võrdlemise üheks kriteeriumiks

on võetud maardlad.

KSH näeb leevendusmeetmena ette, enne õhuliini rajamist ehitusmaavara maardlaga või

kaevandamiseks lubatud turbamaardlaga kattuval ala tuleks maavara ressursikasutuse

otstarbekuse kohaselt ära kaevandada.

EGT leiab, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering ja KSH aruande eelnõu

lahendus võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda Jäinasoo turbamaardla, Kasesoo turbamaardla, Tõnumaa turbamaardla,

Kuiste savimaardla, Valjala savimaardla, Reeküla savimaardla aladel.

3 (3)

EGT on seisukohal, et planeeringu lahendusega määratud mõju leevendavad tingimused on

asjakohased ning nende rakendamisel on võimalik mõju leevendada. Tegemist on ülekaaluka

avaliku huviga ehitisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Eesti Geoloogiateenistus nõustub Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu lahendusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

Maavarade registri osakonna juhataja

Janno Kuusik

Maavarade registri osakonna spetsialist

5866 8676 [email protected]

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 22.06.2026 nr 13-3/2222-1 Meie: 06.08.2026 nr 13-1/26-1206

Kooskõlastuse andmine (Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering)

Esitasite 22.06.2026 kirjaga nr 13-3/2222-1 Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõud (edaspidi planeering). Tegemist on Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ülesandega. Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu

kehtestamise tähtaeg on 2026. aasta IV kvartal.

Planeeringuala hõlmab maismaal Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne

maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda,

Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi

valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeerida Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis

paiknev osa Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Planeering on

algatatud Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39. Planeeritava ala suuruseks on

ligikaudu 6314 km2.

Seisuga 28.07.2026 kattub planeeritav ala osaliselt või täielikult 142 maardla ja nende

plokkidega, 97 kaevandamisloaga mäeeraldisega, 1 kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö

uuringuruumiga ning 9 geoloogilise uuringuloa alaga. Antud alale on taotlus esitatud 18

kaevandamisloa ja 3 geoloogilise uuringuloa saamiseks.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 37 lõike 1 kohaselt esitatakse Riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud asutustele ning

teavitatakse § 31 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande kohta arvamust.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla

või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või

kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

2 (3)

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,

kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel

Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine

ning geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, võib lubada maapõue seisundit

ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Planeeritav ala hõlmab endas mitmeid maavaradega seotud kitsendusi, kuid planeeritaval

trassikoridoril on vaid üksikud kattuvused järgmistel lõikudel:

1. _1__SAAREMAA_LÄÄNERANNIK_Kotlandi___Paiküla___Uus_õhuliini_koridor_

_1_liini_koridoris_ lõikab Jäinasoo turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 408)

hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokki, Kasesoo turbamaardla (maavarade registri

registrikaart nr 419) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokki ja lubjakivi ning liiva

leviala.

2. _2__SAAREMAA_KESKOSA_JA_IDARANNIK_Paiküla___Mägi_Kurdla___Uus_

õhuliini_koridor__1_liin_koridoris_ lõikab Kuiste savimaardla (maavarade registri

registrikaart nr 444) keraamilise savi aktiivse reservvaru 2. plokki, Valjala savimaardla

(maavarade registri registrikaart nr 443) keraamilise savi aktiivse reservvaru 1. plokki, Reeküla

savimaardla (maavarade registri registrikaart nr 446) aktiivse reservvaru 1. plokki, Oorema

kruusamaardlaga (maavarade registri registrikaart nr 132) piirneva ehitusliiva prognoosvaru

plokke 9 ja 11 ja ehituskruusa prognoosvaru 8. plokki.

3. _6__RUMBA___JÄRVAKANDI_Rumba___Järvakandi___Olemasoleva_koridori_lai

endus lõikab Tõnumaa turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 245) hästilagunenud

turba aktiivse reservvaru 4. plokki.

4. _7__JÄRVAKANDI___PAIDE_Järvakandi___Paide___Uus_õhuliini_koridor__1_liin

_koridoris_ lõikab Saare liiva leviala.

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassikoridori alternatiivide võrdlemise üheks kriteeriumiks

on võetud maardlad.

KSH näeb leevendusmeetmena ette, enne õhuliini rajamist ehitusmaavara maardlaga või

kaevandamiseks lubatud turbamaardlaga kattuval ala tuleks maavara ressursikasutuse

otstarbekuse kohaselt ära kaevandada.

EGT leiab, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering ja KSH aruande eelnõu

lahendus võib halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda Jäinasoo turbamaardla, Kasesoo turbamaardla, Tõnumaa turbamaardla,

Kuiste savimaardla, Valjala savimaardla, Reeküla savimaardla aladel.

3 (3)

EGT on seisukohal, et planeeringu lahendusega määratud mõju leevendavad tingimused on

asjakohased ning nende rakendamisel on võimalik mõju leevendada. Tegemist on ülekaaluka

avaliku huviga ehitisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Eesti Geoloogiateenistus nõustub Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu lahendusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

Maavarade registri osakonna juhataja

Janno Kuusik

Maavarade registri osakonna spetsialist

5866 8676 [email protected]