Põntsi DP LS-le ettepanekute küsimine

LÄHTESEISUKOHAD

Selja külas Põntsi kinnistu (80801:001:0440) detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärgiks on Põntsi kinnistule saeveski hoone, kuivati, vähemalt kahe PVC

laohalli ja katlamaja rajamine. Lisaks on planeeritud saematerjali ladustamise alad ja lahendatakse

krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule

ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult.

Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel tekkiv peen

saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms kogutakse kolmest

küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Põntsi kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistul on metsamaad 1,36

ha, peamiselt on tegemist loodusliku rohumaaga (3.21 ha). Ala läbivad kuivenduskraavid, maa-ala

ei kuulu maaparandussüsteemi. Kinnistu keskosas asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, mille

pindala on 1,67 ha. Kaevandatavaks materjaliks on ehituskruus. Mäeeraldisele on 2017. aastal

väljastatud kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ.

Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita.

Kinnistu asub Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel ala. Idast

piirneb planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, läänest Erikumetsa (suures osas metsamaa)

ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega. Teisel pool Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed

asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast

ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku

rohumaa ja põllumaaga Päkapiku kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava

tegevusega alale lähimad eluhooned asuvad 60 m kaugusel krundipiirist läänes Kõrgemäe

kinnistul.

Tori alevik asub planeeringualast ca 3 km kaugusel kagus ja Pärnu linn ca 20 km kaugusel edelas.

Ligikaudu 12 km kaugusele planeeringualast edelasse jääb Sindi linn.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks mäetööstusmaaks

ja piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud 28.11.2017 kaevandamisluba nr

L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ. Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja

käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2

kohaselt tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale.

Palgiladustamisplats on planeeritud kinnistu osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks.

Saematerjali ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala

kasutuselevõttu tulevikus.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse tootmise maa-

alaks.

Kehtiva üldplaneeringuga on määratud tootmisaladele järgmised kasutus- ja ehitustingimused:

• Uute alade kasutuselevõtmine toimub detailplaneeringute alusel.

• Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline)

hindamine.

• Sõltuvalt ettevõtte iseloomust (nt ettevõtted, mis suurendavad piirkonna mürataset ja

õhusaastet), tuleb vajadusel suurendada roheliste kõrghaljastusega puhveralade ulatust

elamute ja ettevõtete vahel. Täpne ulatus ja vajadus määratakse igal konkreetsel juhul

eraldi, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m. Vajadusel viiakse läbi

keskkonnamõju hindamine.

• Tootmismaade arendamisel tuleb jälgida, et hoonete ja puhkerajatiste rajamisel säiliks

rohevõrgustiku toimimine. Seejuures tuleb vältida rohevõrgustiku aladel kruntide

tarastamist.

• Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonilahendid.

• Kommunikatsioonilahendid realiseeritakse arendajate ja omavalituse koostööna.

• Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajadusel vajalik sademevee kogumine

tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine.

• Vältimaks kohaliku reoveepuhasti ülekoormust, on suure reostuskoormusega ettevõtete

puhul vajalik rakendada lokaalseid reoveepuhastuslahendeid või reovee eelpuhastust enne

reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.

• Tagada tuleb maaparandussüsteemide säilimine ja korrashoid või ümberehitamine.

• Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda nõuab

kohalik omavalitsus.

Pärnu maakonna planeeringus käsitletud olulisemad teemad on asustuse paiknemine, teenuste

kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh

väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii

rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust

toetaval lennuväljal.

Ettevõtluse areng on maakonnas oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi

töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonnas peamised tööandjad.

Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks:

• soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas;

• toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja

kohalikesse keskustesse;

• ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas

vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid;

• uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka

raudtee lähedust;

• soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks;

arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega;

• olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata

tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus-

ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid

meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole;

• toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu

(juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – planeeringuala piirneb

olemasoleva tootmisalaga ning lähikonnas on olemas vastav tehniline taristu.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

(ELLE OÜ).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et

kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju.

Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning kasutusaegne müra ja

heide välisõhku.

Puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad

võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on

olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed.

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga. Ala

ei ole rohevõrgustiku osa.

Planeeringuala on üldplaneeringu kohaselt mäetööstusmaa, ala muutmine tootmismaaks eeldab

üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, millele on

väljastatud kaevandamisluba. Kaevandustegevust olemasolevas olukorras ei toimu.

Kaevandusalale ei ole planeeritud ehitisi, ala kasutatakse saematerjali ladustamiskohana. Kuna

kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel

kasutusele võtta.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Määrata Põntsi kinnistule ehitusõigus saeveski hoone, kuivati, vähemalt kahe PVC laohalli

ja katlamaja ehitamiseks. Kavandatav tegevus ei tohi olla kõrval asuvate elamualade

suhtes häiriva mõjuga (müra, tolm, valgusreostus, lõhn, suits jms.)

• Veevarustus lahendada Saeveski kinnistu puurkaevu baasil.

• Reoveed puhastatakse lokaalselt.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Ristumiskoht projekteerida riigiteele nr 5 km 21,305. Lubatud on ainult Põntsi kinnistult

väljasõit riigiteele. Riigiteelt parem- ja vasakpöörded Põntsi kinnistule ei ole lubatud ning

vastav liikluskorraldus peab olema selgelt lahendatud.

• Olemasolevad ristumiskohad km 21,210 (Põntsi kinnistu) ja km 21,480 (Saetööstuse

kinnistu, katastritunnusega 80901:001:0320) tuleb likvideerida, et ei tekiks

ristumiskohtade vahekauguse ja arvu vastuolu õigusaktidega. Likvideeritavate

ristumiskohtade puhul taastada riigitee katte markeeringud, teepeenarad, kraavitus ja

haljasala.

• Planeerida eluhoonete poolsele alale kõrgema taimestikuga haljastust, mis visuaalse

barjäärina mürast põhjustatud häiringut vähendab, seejuures on minimaalseks puhverala

laiuseks 25 m.

• Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Näha ette meetmed valgusreostuse vältimiseks, nagu suunatud valgustuse kasutamine.

• Detailplaneeringuga seonduv tuleohutus lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Maa-amet

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud

• Elektrilevi OÜ

• Telia Eesti AS

• Rahandusministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt

seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 22.06.2022 nr 6-2.1/3760

Selja külas Põntsi kinnistu detailplaneeringu koostamine

Tori Vallavalitsus menetleb detailplaneeringu algatamist Selja külas Põntsi kinnistule.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Põntsi kinnistule saeveski hoone, kuivati, vähemalt

kahe PVC laohalli ja katlamaja rajamine. Lisaks on planeeritud saematerjali

ladustamise alad ja lahendatakse krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole

kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult.

Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel

tekkiv peen saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms

kogutakse kolmest küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised.

Põntsi kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu asub

Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel ala. Idast piirneb

planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, läänest Erikumetsa (suures osas

metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega. Teisel pool

Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja

Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed

asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku

kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevusega alale

lähimad eluhooned asuvad 60 m kaugusel krundipiirist läänes Kõrgemäe kinnistul.

Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2

kohaselt planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Põntsi kinnistu detailplaneeringu

lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks.

Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks

esitada meile hiljemalt 25.07.2022.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Esitatud: Päästeamet, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid, puudutatud isikud

Lisa: Põntsi kinnistu DP lähteseisukohad

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]