Põntsi DP algatamisest teatamine

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 29.08.2022 nr 6-2.1/4450

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

18. augusti 2022 otsusega nr 99 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul

(80801:001:0440).

Põntsi kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu asub

Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel ala. Idast piirneb

planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, läänest Erikumetsa (suures osas

metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega. Teisel pool

Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja

Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed

asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku

kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevuse territooriumi

piirile lähim eluhoone asub idasuunas Puusti-Sepa kinnistul, Põntsi kinnistu piirist ca

22 meetri kaugusel, Kõrgemäe kinnistul asuvad eluhooned 60 m kaugusel krundi

piirist läänes.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Põntsi kinnistule saeveski hoone, kuivati, vähemalt

kahe PVC laohalli ja katlamaja rajamine. Lisaks on planeeritud saematerjali

ladustamise alad ja lahendatakse krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole

kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult.

Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel

tekkiv peen saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms

kogutakse kolmest küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised.

Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks

mäetööstusmaaks ja piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud

28.11.2017 kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ.

Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul

ei planeerita. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada maavara

kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Palgiladustamisplats on

planeeritud kinnistu osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks. Saematerjali

ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala

kasutuselevõttu tulevikus.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse

tootmise maa-alaks.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).

Läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust

arvata, et kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju.

Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning

kasutusaegne müra ja heide välisõhku.

Puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise

ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning

nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed.

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud

puittaimestikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel

https://www.torivald.ee/selja-kula-pontsi-dp

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Maa-

amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, AS Eesti Raudtee, piirinaabrid,

puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

Põntsi kinnistu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamine

Tallinn

2022

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

2/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Põntsi kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine

Versioon Esitamiseks

Töö nr 22KK34

Aeg 03.08.2022

Klient Henri Projekt OÜ

Suure-Jõe 62 80042 Pärnu

Üldtelefon: 53 415 519

Koduleht: www.henriprojekt.ee

Kontaktisik Ilmar Selgal

E-post: [email protected]

Telefon: 55 676 503

KSH eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: [email protected]

Osalejad Kadri Kipper, MSc

Lea Jalukse, MSc

KSH eelhinnangu vastutav

koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on

autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse

seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on

lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende algallikale.

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/23

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................... 5

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................. 7

3.1 Asukoht ......................................................................................................................................... 7 3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond ...................................................................................................... 8 3.3 Pinnas ja geoloogia ....................................................................................................................... 9 3.4 Põhja- ja pinnavesi ......................................................................................................................11 3.5 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................12 3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik ................................................................12 3.7 Kultuurimälestised ......................................................................................................................12 3.8 Teed ja tehnorajatised ................................................................................................................13 3.9 Rohevõrgustik .............................................................................................................................13

4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............... 14

4.1 Pärnu maakonna planeering .......................................................................................................14 4.2 Tori valla üldplaneering ..............................................................................................................15 4.3 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 ...............................................................................15 4.4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................................16

5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 17

5.1 Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................................17 5.1.1 Mõju maavaradele, pinnasele ja mullastikule ........................................................................17 5.1.2 Pinna- ja põhjavesi ..................................................................................................................17 5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik ...........................................................18

5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile ...................................................................18 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................19 5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile ...............................................................................................19 5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju ...............................................................................................................20

6 EELHINNANGU JÄRELDUS ........................................................................................................... 21

7 KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................... 22

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

4/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1 SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tori vallas Selja külas

Põntsi kinnistul (katastritunnus: 80801:001:0440, sihtotstarve maatulundusmaa) detailplaneeringuga

kavandatavatele tegevustele, milleks on saetööstuse hoonete ja palgiladustamisplatsi rajamine.

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on planeeringuala hoonestada

ehitusloakohustuslike hoonetega, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu.

Detailplaneeringu koostaja on Henri Projekt OÜ.

Eelhinnangu koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ning

planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju

strateegiline hindamine kohustuslik, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele (olulise keskkonnamõjuga

tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate

tegevuste hulka.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Strateegiline

planeerimisdokument KeHJS tähenduses on üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või

kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses (KeHJS § 31). Kavandatav tegevus

muudab kehtivat üldplaneeringut (kehtestatud 29.12.2009), seega on kohustuslik KSH eelhinnangu

andmine.

Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot detailplaneeringu alusel

kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest,

mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise.

KSH eelhinnangu koostamisel on tuginetud detailplaneeringu eskiisile, kliendilt ja avalikest

andmebaasidest saadud informatsioonile. Kavandatava tegevuse täpsed detailid ja mahud ei ole antud

etapis eksperdile teada. Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhinnangu

koostamise käigus ei teostatud lisauuringuid ega väiltöid, mis väljuvad eelhindamise raamidest.

Eelhinnangu käigus ei hinnata alternatiive.

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks

eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus

langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust,

abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses

(KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/23

2 KAVANDATAV TEGEVUS

Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Selja külas Põntsi kinnistule saeveski

hoone (2455 m2), kuivati (450 m2), vähemalt kahe PVC laohalli (1500 m2) ja katlamaja rajamine (Joonis 1).

Lisaks on planeeritud saematerjali ladustamise alad ja lahendatakse krundisisene taristu. Olulist

kemikaalikasutust ei ole kavandatava tegevusega ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-

Sõmeru maantee kaudu ja Saetööstuse kinnistult.

Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel tekkiv peen saepuru

kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms kogutakse kolmest küljest klotsidega

ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised.

Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks mäetööstusmaaks ja

piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud 28.11.2017 kaevandamisluba nr L.MK/330061,

loa omajaks on Tori Sawmill OÜ. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada maavara

kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Palgiladustamisplats on planeeritud kinnistu

osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks. Saematerjali ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste

rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala kasutuselevõttu tulevikus. Arendajal on olemas Maa-ametilt

11.03.2022 e-kirja teel laekunud suunised, millest lähtub, et maardlaga kattuvale alale saab lubada

ajutise iseloomuga ehitisi.

1 Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

6/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 1. Planeeringuala esialgne eskiis. Henri Projekt OÜ (seisuga 06.04.2022).

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/23

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Asukoht

Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakond, Tori vald, Selja küla. Selja külas asub 3 Põntsi nimelist kinnistut. Kinnistu, mida detailplaneeringuga hõlmatakse:

• Põntsi (katastritunnus 80801:001:0440), kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa.

Idast piirneb planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, põhjast Tallinn-Lelle-Pärnu raudteega, läänest Erikumetsa (suures osas metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega ning lõunast Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteega. Kinnistule juurdepääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteelt. Teisel pool Tallinn-Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja Valtre kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed asuvad eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku kinnistu ning eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevusega alale lähim eluhoone asub 22 m kaugusel krundipiirist idas, Puusti-Sepa kinnistul.

Ülevaade kavandatava tegevuse ala naaberkinnistutest on esitatud Tabel 1.

Tabel 1 Kavandatava tegevuse ala naaberkinnistud ja sihtotstarbed

Lähiaadress Tunnus Sihtotstarve Pindala Suund

Saetööstuse 80901:001:0320 Tootmismaa 5,67 ha, sh õuemaa 4,44 ha

kirre

Tallinn- Lelle-Pärnu 113,6-122,7 km

80801:001:0359 Transpordimaa 39,94 ha põhi

Valtre 80801:001:0396 Maatulundusmaa 4,13, sh õuemaa 0,24 ha

põhi, teisel pool raudteed

Põntsi 80801:002:0162 Maatulundusmaa 24,88 ha loe, teisel pool raudteed

Erikumetsa 80801:002:0245 Maatulundusmaa 5,26 ha lääs

Kõrgemäe 80801:002:0753 Elamumaa 7322 m2, sh õuemaa 5116 m2

lääs

5 Pärnu- Rakvere- Sõmeru tee

80801:001:0174 Transpordimaa 24,68 ha lõuna

Puusti 80801:002:0695 Maatulundusmaa 17647 m2, sh õuemaa 8787 m2

lõuna, teisel pool maanteed

Päkapiku 80801:001:0730 Maatulundusmaa 17512 m2 kagu, teisel pool maanteed

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

8/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Puusti-Sepa 80801:002:0206 Elamumaa 6243 m2, sh õuemaa 3784 m2

ida, teisel pool maanteed

Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse kohaselt2 on kavandatava tegevuse ala näol tegemist eraomandis oleva maaga, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Kinnistul on metsamaad 1,36 ha, peamiselt on tegemist loodusliku rohumaaga (3.21 ha). Ala läbivad kuivenduskraavid, maa-ala ei kuulu maaparandussüsteemi.3 Kinnistu keskosas asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis (Joonis 3), mille pindala on 1,67 ha. Kaevandatavaks materjaliks on ehituskruus. Mäeeraldisele on 2017. aastal väljastatud kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ.4 Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei planeerita.

Tori alevik asub planeeringualast ca 3 km kaugusel kagus ja Pärnu linn ca 20 km kaugusel edelas.

3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Pärnumaal asuva Tori valla pindala on 611,11 km2. Tori vald on rahvaarvult Pärnumaa suurim vald, mis tekkis Sauga ja Are valdade ja Sindi linna liitumisel. Põhiliselt tegeletakse piirkonnas põllumajanduse ja metsamajandusega. Elanike arv Tori vallas on 12 246 (01.03.2022 seisuga). Tegemist on ainsa Pärnumaa omavalitsusega, mille elanike arv on kasvutrendis. Suurim asula vallas on Sindi linn. Tori vallas on kolm põhikooli ja üks gümnaasium, lasteaed-algkool, huvikool ja neli lasteaeda. Tori vallas on 3 alevikku ja 41 küla.5 Tori valla asustustihedus on 19,5 elanikku km2 kohta.6

Planeeringuala asub Selja külas (Joonis 2). Selja külas on 289 elanikku (01.03.2022 seisuga).7 Planeeringuala kirdeküljel Saetööstuse kinnistul asub Tori Sawmill OÜ, kus toodetakse madala väärtusega puidust pakendipuitu. Aastane tootmismaht on ca 70 000 tm saematerjali.8

2 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (30.03.2022)

3 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (07.04.2022)

4 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (06.04.2022)

5 Tori vald https://www.torivald.ee/ (30.03.2022)

6 Statistikaamet https://www.stat.ee/et/ (30.03.2022)

7 Tori vald https://www.torivald.ee/statistika1 (30.03.2022)

8 Tori Sawmill OÜ https://torisawmill.com/ (30.03.2022)

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/23

Joonis 2. Selja küla. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.9

Planeeringualast 2,5 km kaugusele kagusse jääb Tori alevik. 2017. aasta haldusreformini oli Tori alevik Tori valla keskuseks. Alevikus asub põhikool, lasteaed ning Tori hobusekasvatus, mis tegeleb Eesti tõugu Tori hobuse aretamisega. Ligikaudu 12 km kaugusele planeeringualast edelasse jääb Sindi linn. Seal asuvad gümnaasium, muusikakool ja lasteaed.10 Planeeringualast ca 23 km kaugusele kirdesse jääb Vändra alev.

Planeeringualast ca 20 km kaugusel edelas asub Pärnu linn (Pärnu linna kui asula pindala on 33,15 km2, omavalitsuse suurus on 858,07 km2). Pärnu linna lähedus ja hea ühendus on üheks suureks ettevõtlusega seotud tugevuseks. Pärnus asuvad gümnaasiumid, kaubanduskeskused, haigla, sadam, teenindusettevõtted, ühistranspordi sõlm ja paljud piirkonna töökohad. Oluline roll on rahvusvahelisel ühendusel – linna läbib Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (nn Via Baltica), tulevikus lisandub Pärnusse Rail Baltica rongipeatus.

3.3 Pinnas ja geoloogia

Tori vald jääb Lääne-Eesti madaliku ida-ja kaguossa ning Pärnu jõe alam-keskjooksu piirkonda. Valdavalt moodustavad pinnakatte erineva lõimisega liivsavid ning maapinna kõrgus üle merepinna on 10-25 m. Pinnakate algab põhiliselt erinevate lõimistega liiva, liivsavide ja savidega, mis lasub vahetult siluri ja

9 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (30.03.2022)

10 Tori vald https://www.torivald.ee/ (06.04.2022)

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

10/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

devoni kivimitel, koosnedes põhiliselt moreenist, liustikujõe ning jääpaisjärve setetest. Piirkonna pinnamood on tasane.11 Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas on leostunud gleimullad, gleistunud leostunud mullad ning koreserikas leostunud muld.12

Maavaradest omab vallas suurt tähtsust (kuigi tarbevarud ei ole suured) ehituses kasutatav Kõrsa karjääri liiv ja kruus. Kõrsa karjäär asub planeeringualast lõunas, ca 17 km kaugusel.13 Põntsi kinnistul asub mäeeraldis Selja kruusakarjäär (Joonis 3), sellele on väljastatud kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omanikuks on Tori Sawmill OÜ. 14

2008. aastal viidi Põntsi kinnistul läbi geoloogiline uuring15. Põntsi kinnistu asub kirde-edelasuunalise oosi laugel nõlval. Ala piires levivad liustikujõelised setted – veeriseline kruus keskmiseteralise liivaga. Kruusakihi lamamiks on pruunikashall rähkne liivsavimoreen. 1,67 ha esineb veeriselist kruusa, mis vastab oma kvaliteedilt ehituskruusale esitavatele nõuetele. Kruusakiht puudub kinnistu lääne- ja põhjaosas. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 32 tuh m3, sellest vee all 28 tuh m3. Katendi maht on 5 tuh m3. Kruusakiht, mille maksimaalne paksus on 3,1 m, asub ca 90% ulatuses veetasemest madalamal. Looduslikult sobib materjal teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde rajamiseks. Ehitussegude ja betooni täiteliiva standarditele vastamise jaoks peab materjali sõeluma. Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja loa omanik ei planeeri käesoleval ajal kaevandustegevust.

Planeeringualast ca 260 m kaugusel edelas asub veel üks eraldiseisev 5,5 ha suurune mäeeraldis Selja II kruusakarjäär. Tegemist on aktiivse tarbevaruga (ehituskruus).

11 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

12 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart (04.04.2022)

13 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (30.03.2022)

14 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (07.04.2022)

15 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/23

Joonis 3. Punase piirkonnaga on märgitud planeeringualal asuv Selja kruusakarjääri mäeeraldis. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.16

3.4 Põhja- ja pinnavesi

Selja küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal17 (keskmine reostusohtlikkus), moreenist pinnakatte paksus on piirkonnas 10-20 m ning savi või liivsavi paksus 2-5 m.18

Planeeringualale lähimad puurkaevud on Kõrgemäe maaüksusel (PRK0026428), Puusti-Sepa maaüksusel (PRK0061161), Valtre maaüksusel (PRK0025530) ja Saetööstuse kinnistul (PRK0006354) ja (PRK0062512). Puurkaev PRK0062512 on puuritud 2020. aastal ja kuulub Tori Sawmill OÜ’le (45 m sügav, puurkaevu soovitatav tootlikkus on 0,7 l/s).19

Tori vallas esineb pinnasevesi nii mereliivas kui viirsavi alustes setetes. Veetase mereliivas on 1-2 m sügavusel maapinnast, suurvee ajal isegi kohati kõrgemal. Pinnasevee seisund sõltub ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. Lisaks on nimetatud vesi vallas valdavalt ebarahuldava kvaliteediga, seda tarbitakse peamiselt salvkaevude kaudu.

16 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (30.03.2022)

17 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (05.04.2022)

18 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

19 Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

12/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Põntsi kinnistul levib liustikujõeliste setete veekiht. Veekiht toitub sademetest, mis on akumuleerunud teenindusalast põhja pool asuval tasase reljeefiga liigniiskel metsa alal.20

Planeeringuala läbivad madalad kraavid, nendesse kogunenud vesi voolab maantee alt läbi Suuroja peakraavi, mis lõuna pool suubub Pärnu jõkke.21 Kinnistust ligikaudu 700 m kaugusele jääb veekogu Raudtee karjäär (VEE2056150), mis on kujunenud endisesse Tori kruusakarjääri. Veepeegli pindala on 10,5 ha ja tehisjärves asub 8 saart (saarte pindala on 1,25 ha). Karjääri kasutatakse tuletõrje veevõtukohana. Linnulennult ligikaudu 2,5 km kaugusele jääb Pärnu jõgi. Veekogumi (1123500_3) Pärnu Käru jõest suudmeni koondseisund oli 2020. aasta seisuga halb. Antud veekogumi keemiline seisund 2020. aasta seisuga oli samuti halb (põhjuseks benso(a)püreen vees, Hg, PBDE ja Cd kalas, TBT settes). Ökoloogiline seisund oli antud veekogumil kesine (mittehea põhjus: paisud).22

3.5 Välisõhk ja müra

Planeeringualale pääseb mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru teed. Pärnu-Rakvere-Sõmeru tugimaantee on peamine liiklusmagistraal Pärnu ja Kesk-Eesti vahel. Enam kui 65 dB müratase ulatub teealalt väljapoole maksimaalselt kuni 30 m ning 60 dB müratase saavutatakse umbes 70 m kaugusel. Öiste müratasemete leviku ulatus on 3-4 korda väiksem.23 Tallinn-Lelle-Pärnu raudteel lõppes reisirongide vedu 2018. aastal. Viimastel aastatel on raudteed kasutanud vaid üksikud Edelaraudtee ja GoRaili kaubarongid.

Planeeringu lähipiirkonnas ei asu välisõhu saasteloa ja kompleksloa omanikke. Ca 2,5 km kaugusel planeeringualast kirdes asuvad ettevõtted Raivo Remont OÜ (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus) ja Eesti Juustu Tootmise OÜ (juustu- ja kohupiimatootmine), kellele on väljastatud välisõhu saasteload.24

3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga.25

Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses ei esine teadaolevalt kaitsealuseid liike.

Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim Natura 2000 ala on ca 2,5 km kaugusel asuv Pärnu jõe loodusala (RAH0000027). Kavandatava tegevuse iseloom ja asukoht ei mõjuta ühtegi Natura ala.

3.7 Kultuurimälestised

Planeeritaval alal ega selle mõjupiirkonnas ei paikne väärtuslikke maastikke ega kultuurimälestisi. Lähimad kultuuriväärtusega objektid asuvad Tori alevikus kavandatava tegevuse alast 2,5 km kagus.

20 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring

21 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring

22 Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2020.

23 OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2021. Tori valla välisõhu mürakaart

24 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (04.04.2022)

25 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (04.04.2022)

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/23

Planeeringualast ida poole, linnulennult 300 m kaugusele, jääb pärandkultuuriobjekt Tori kõrts ja Selja metsnikukoht (808:KOR:001). Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.26

3.8 Teed ja tehnorajatised

Planeeringualale pääseb Pärnu-Rakvere-Sõmeru teelt. Tee on kaetud tiheda asfaltbetooniga. 2021. aastal oli teelõigul 9.578-21.725 aasta keskmine ööpäevane liiklustihedus 2744 (90% sõidu- ja pakiautosid, 9% autoronge ning 1% veoautosid ja autobusse).27 Tallinn-Pärnu-Lelle raudteel aruande kirjutamise ajal reisiliiklust ei toimu, kaubarongide kohta täpne info puudub. Tulevikus võib toimuda raudteel Rail Baltica ehitusega seoses kaubarongide liiklus.28

3.9 Rohevõrgustik

Planeeringuala ei ole rohelise võrgustiku osa, kinnistuga piirnevast raudteest põhjapoole jääb maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugiala.29

26 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (04.04.2022)

27 Maa-ameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister (04.04.2022)

28 https://www.err.ee/1225936/lelle-parnu-raudtee-tehakse-rail-balticu-ehituse-jaoks-korda (06.04.2022)

29 Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac7ea13a-d16e- 407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

14/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

4.1 Pärnu maakonna planeering

Pärnu maakonna ruumilise arengu visioon toetub üleriigilise planeeringu visioonile ja maakonna arengustrateegias sätestatud olulistele eesmärkidele. Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ tähtsaks eesmärgiks on kogu Pärnumaa ruumiliselt tasakaalustatud areng ja elu kestmine kõigis Pärnumaa piirkondades, mida toetab elujõuliste keskuste võrgustik, kvaliteetne tehniline ja sotsiaalne taristu ning elukeskkond. Tähtsaks on peetud töökohtade olemasolu ning teenuste paindlikku kättesaadavust.

Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse, on asustuse paiknemine, teenuste

kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh

väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui

ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal.

Ettevõtluse areng on maakonnas oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonnas peamised tööandjad.

Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks:

• soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas;

• toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse;

• ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid;

• uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust;

• soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks; arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega;

• olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest väljapoole;

• toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist.30

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – planeeringuala piirneb olemasoleva tootmisalaga ning lähikonnas on olemas vastav tehniline taristu.

30 Pärnu maakonna planeering, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/1_Parnu-maakonna- planeeringu-seletuskiri.pdf

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/23

4.2 Tori valla üldplaneering

Vastavalt Tori valla üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve mäetööstusmaa. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse tootmise maa-alaks. Tori valla üldplaneering on käesoleva töö kirjutamise ajal uuendamisel. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt käib tootmisalade planeerimine järgmiselt:31

Kasutus- ja ehitustingimused tootmisaladel:

• Uute alade kasutuselevõtmine toimub detailplaneeringute alusel.

• Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

• Sõltuvalt ettevõtte iseloomust (nt ettevõtted, mis suurendavad piirkonna mürataset ja õhusaastet), tuleb vajadusel suurendada roheliste kõrghaljastusega puhveralade ulatust elamute ja ettevõtete vahel. Täpne ulatus ja vajadus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

• Tootmismaade arendamisel tuleb jälgida, et hoonete ja puhkerajatiste rajamisel säiliks rohevõrgustiku toimimine. Seejuures tuleb vältida rohevõrgustiku aladel kruntide tarastamist.

• Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonilahendid.

• Kommunikatsioonilahendid realiseeritakse arendajate ja omavalituse koostööna.

• Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajadusel vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine.

• Vältimaks kohaliku reoveepuhasti ülekoormust, on suure reostuskoormusega ettevõtete puhul vajalik rakendada lokaalseid reoveepuhastuslahendeid või reovee eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.

• Tagada tuleb maaparandussüsteemide säilimine ja korrashoid või ümberehitamine.

• Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda nõuab kohalik omavalitsus.

Kavandatav tegevusega muudetakse kehtivat üldplaneeringut.

4.3 Tori valla arengukava aastateks 2018-203032

Tori vald toetab kogukondade ja elanikkonna heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused.

Arengukava eesmärkideks on hea koostöö kohalike ettevõtjate ja regionaalsete partneritega ning arendada välja ettevõtluse arengut soosiv keskkond. Lisaks transpordi, ühisveevärgi, jäätmekäitluse, hariduse, keskkonna, planeerimise ja turismi arendamine.

31 Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac7ea13a-d16e- 407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0

32 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18772941/Tori+valla+arengukava.pdf/9c3d717a-21d3-4a85-8b75- b178ce8641a2

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

16/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ettevõtlusega seotud tugevus on Tori valla logistilised eelised: vald on Pärnu linna lähedal ja vallas on head ühendused vee-, raud-, maanteede ja lennujaama näol. Lisaks ettevõtjatel on elektri ja vee ning suurte alajaamade tõttu head võimalused arenemiseks.

Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Tori valla arengukava eesmärkidega.

4.4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 205033

Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks.

Maapõue kasutuse asukoha valiku suunamiseks otsitakse parimate kogemuste põhjal Eestile otstarbekaid, mõistlikke ja säästlikke lahendusi. Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad kooskõlas.

Alternatiivsete maakasutusviiside vahel valiku tegemine on paindlik, kaalutletud, teamistele tuginev ja eri huve arvestav.

Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu maapõuepoliitika põhialustega – kaevandusalale ei ehitata püsivaid hooneid ja sellega tagatakse tulevikus võimalus maavara kasutamiseks.

33 Keskkonnaministeerium. 2017. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/23

5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED

KESKKONNAMÕJUD

Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse (detailplaneeringu kehtestamine) mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu.

5.1 Mõju looduskeskkonnale

5.1.1 Mõju maavaradele, pinnasele ja mullastikule

Kavandatava tegevuse alal on mäeeraldis, millele on väljastatud kaevandusluba kruusa kaevandamiseks. Olemasolevas olukorras kaevandamistegevust ei toimu. Mõju maavaradele võib tuleneda maapinna hõivamisest, mis teeksid võimatuks kaevandusala edaspidise kasutamise. Vastavalt Maapõueseaduse34 §14 lg 1 p 1 ja 2 tuleb tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Maardla alal kehtivad maapõueseadusest tulenevad piirangud (§ 14 ja § 15), sh planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusload, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine jmt kooskõlastatakse Maa- ametiga. Arendaja on olnud kirjavahetuses Maa-ametiga seoses kavandatava tegevusega ning planeeringulahendus on välja töötatud lähtudes maavara kaevandamisväärsena hoidmise nõudest. Detailplaneeringu eskiisi järgi ei ole kaevandusalale planeeritud hooneid ja muid rajatisi. Kaevandusala on ette nähtud saematerjali ladustamiseks ja teede alla jäävaks alaks. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta. Seetõttu võib tegevuse mõju maavarade kasutamisele pidada lühiajaliseks ning väheoluliseks.

Mõju pinnasele ja mullastikule tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest – tööstushoone ja materjali ladustusplatsi alla jäävast alast. Pinnast ja mullastiku mõjutatakse ulatuslikult ja pöördumatult. Väljaspool rajatistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele ja mullastikule eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse. Tootmishoone kasutusaegne mõju pinnasele ja mullastikule on pikaajaline. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks.

5.1.2 Pinna- ja põhjavesi

Kavandatava tegevuse käigus ei ole ette näha olulist kemikaalikasutust. Käitise tegevuse käigus kasutatavate kemikaalide loetelu piirdub seadmete hoolduskemikaalide ning kütustega.

Põntsi kinnistu lähedale ei jää ühtegi suuremat pinnaveekogu. Planeeringuala läbivad madalad kraavid, nendesse kogunenud vesi voolab maantee alt läbi Suuroja peakraavi, mis lõuna pool suubub Pärnu jõkke.

Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud, seega kavandatava tegevuse käigus käideldatavad kemikaalid ei kujuta nõuetekohasel käitlemisel ohtu põhjaveele.

34 Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

18/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Käesoleva aruande kirjutamise ajal ei ole teada kinnistu veevarustamise ja kanalisatsiooni lahendus. Uue puurkaevu rajamisel on vajalik kooskõlastada selle asukoht detailplaneeringus Tori Vallavalitsusega. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada kanalisatsiooniehitiste kujadega.

Sademevee juhtimiseks suublasse tööstusmaalt on vajalik veeloa olemasolu. Aruande kirjutamise ajaks ei ole teada, kuidas on lahendatud sademevee juhtimine keskkonda, samuti olmereovee kogumine ja puhastus, seega tuleb veeloa vajadust hinnata järgmistes etappides.

Lähtudes kavandatud tegevuse iseloomust ja mahust ning arvestades, et kavandatavad rajatised projekteeritakse ja ehitatakse ning kemikaale käideldakse nii, et nende toimimisel oleks tagatud õigusaktidega seatud veekaitsenõuete täitmine, ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele.

5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse alal puuduvad teadaolevad kaitsealused liigid ja võimalikud kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigad. Samuti ei jää ala rohevõrgustiku koosseisu. Planeeringuala on maatulundusmaa, suures osas looduslik rohumaa, osaliselt puittaimestikuga kaetud.

Väärtuslikuks saab pidada ka tavapärast liigirikkust. Ehitus- ja tootmistegevusega kaasnev müra ja masinate liikumine häirib loomi nii territooriumil kui ka selle lähipiirkonnas. Alal saab ära tallatud või eemaldatud taimestik. Ehitusaegsed mõjud on ajutised, tootmishoone ja materjali ladustusala kasutamisega seotud mõjud on pikaajalised. Ala inimpelglikumad liigid asenduvad liikidega, kes inimtegevust ei karda.

Kavandatav tegevus ei ole elurikkuse ja looduskaitse seisukohalt olulise mõjuga. Negatiivne mõju teadaolevatele kaitsealadele ja kaitsealuste liikide elupaikadele eeldatavasti puudub.

5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liikussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Saeveski töötamisega kaasneb samuti transpordikoormus – saematerjali kohaletoomise ja valminud toodangu äraviimisega. Lisaks lisandub müra ja heitmeid saeveski töötamisest. Müra ja välisõhku on lähemalt käsitletud eelhinnangu vastavas peatükis 5.4. Teatavat häiringut kohalikele elanikele võib põhjustada ka piirväärtustest allapoole jääv müratase ning õhukvaliteedi muutus. Tegu on subjektiivse mõjuga, mida ei saa KeHJS mõistes lugeda oluliseks mõjuks.

Kuna Saetööstuse kinnistul toimub sama iseloomuga tegevus, siis ei ole ette näha olulist muudatust võrreldes olemasoleva olukorraga. Selline mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa müra normtasemete ületamise ei ole detailplaneeringu elluviimisel tõenäoline. Leevendava meetmena võib kaaluda kõrghaljastuse säilitamist/rajamist kinnistu lõuna- ja idapiiridel.

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline.

Positiivse aspektina saab välja tuua töökohtade lisandumise piirkonda ning saematerjali varustuskindluse suurenemise piirkonnas.

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/23

Alale ei jää teadaolevalt kultuuri- ja pärandkultuuri objekte, seega negatiivset mõju objektidele ei avaldu.

5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi.

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid.

Võimalikud avariiohud tootmishoonete ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel, näiteks on saetööstuse puhul väga oluline tähelepanu pöörata tuleohutusnõuetele. Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada.

5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile

Tootmishoone ja selle juurde kuuluva taristu ehitamisel kaasneb heide välisõhku, müra ja vibratsioon. Need mõjud on ajutise iseloomuga ja vähendatavad tööohutusnõuete järgmisega ning ehitustööde läbiviimisel päevasel ajal ja tööpäevadel. Ehitustööde teostajad peavad täitma ehitustöödele kehtestatud nõudeid (sh keskkonnakaitsenõudeid).

Pärast tootmishoonete kasutuselevõttu võib esineda teatav mõju välisõhule mürataseme suurenemise (transport, saetööstus) ja välisõhku paiskuvate saasteainete koguse suurenemise tõttu (rajatav katlamaja, lisanduv transport ja aspiratsioonisüsteem). Tegemist on pikaajaliste mõjudega, mille eeldatav kestvus on kogu hoonete sihtotstarbelise kasutuse aeg.

Tootmisprotsessis tekkivate tahkete osakeste heite vähendamiseks välisõhku paigaldatakse kaasaegne tsüklon. Kavandatav tegevus näeb ette kuivati ja katlamaja ehitamist. Aruande kirjutamise ajaks ei teada täpsemaid andmeid kasutatavate kütteseadmete kohta. Arvestades tootmise iseloomu ja territooriumi suurust ei kaasne tegevusega eeldatavasti heidet, mis põhjustaks saasteainete piirväärtuste ületamist tootmisterritooriumi piiril ja väljaspool seda. Keskkonnaloa vajadust välisõhu saastamiseks tuleb hinnata edaspidistes etappides.

Müratasemel on oluline mõju vaid vastuvõtja kontekstis. Lähim eluhoone asub kavandatava tegevuse alast umbes 60 m lõunas. Leevendava meetmena võib ette näha kõrghaljastuse säilitamist või rajamist territooriumi piiril.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha mürataseme ning välisõhu saastetaseme tõusu tasemel, mis põhjustaks olulist mõju.

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

20/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus,

sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada võimalike alale jäävate kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata. Kuna tegu on hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline.

Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Kaevandusalale planeeritud tegevused on ajutise iseloomuga ning ei takista edasist maavara kaevandamist ja kasutamist.

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/23

6 EELHINNANGU JÄRELDUS

Käesolev aruanne on koostatud detailplaneeringu kehtestamisega ja elluviimisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude esmaseks analüüsimiseks ja eelhinnangu andmiseks Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul (80801:001:0440). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu vajalikkus tuleneb asjaolust, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise kavatsusega.

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud puittaimestikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa.

Planeeringuala on üldplaneeringu kohaselt mäetööstusmaa, ala muutmine tootmismaaks eeldab üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis, millele on väljastatud kaevandamisluba. Kaevandustegevust olemasolevas olukorras ei toimu. Kaevandusalale ei ole planeeritud ehitisi, ala kasutatakse saematerjali ladustamiskohana. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta.

Läbiviidud keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju.

Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning kasutusaegne müra ja heide välisõhku.

Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed.

Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhindamine

22/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

7 KASUTATUD MATERJALID

Registrid ja infosüsteemid:

Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2020.

Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (07.04.2022)

Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374

Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (05.04.2022)

Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (04.04.2022)

Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (30.03.2022)

Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (07.04.2022)

Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (06.04.2022)

Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart (04.04.2022)

Maa-ameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister (04.04.2022)

Statistikaamet https://www.stat.ee/et/ (30.03.2022)

Kodulehed:

Tori Sawmill OÜ https://torisawmill.com/ (30.03.2022)

Tori vald https://www.torivald.ee/ (30.03.2022)

Muud materjalid:

Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Selja uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring

Eesti Rahvusringhääling. https://www.err.ee/1225936/lelle-parnu-raudtee-tehakse-rail-balticu-ehituse- jaoks-korda (06.04.2022)

Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

Keskkonnaministeerium. 2017. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS

OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2021. Tori valla välisõhu mürakaart

Pärnu maakonna planeering, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/09/1_Parnu-maakonna-planeeringu-seletuskiri.pdf

Tori valla arengukava aastateks 2018-2030. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18772941/Tori+valla+arengukava.pdf/9c3d717a-21d3- 4a85-8b75-b178ce8641a2

Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri. pdf/ac7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0

Põntsi kinnistu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/23

Tori valla üldplaneering. 2009. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri. pdf/ac7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 18. august 2022 nr 99

Põntsi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tori Sawmill OÜ projektijuht Sven Kooli esitas Tori Vallavalitsusele detailplaneeringu

koostamise algatamise taotluse Selja külas asuvale Põntsi kinnistule (80801:001:0440).

Detailplaneeringu eesmärgiks on Põntsi kinnistule saeveski hoone, kuivati, vähemalt kahe

PVC laohalli ja katlamaja rajamine. Lisaks on planeeritud saematerjali ladustamise alad ja

lahendatakse krundisisene taristu. Olulist kemikaalikasutust ei ole kavandatava tegevusega

ette näha. Kinnistule ligipääs toimub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee kaudu ja

Saetööstuse kinnistult.

Kavandatav saetööstuse hoone, katlamaja ja kuivati on kinnised hooned. Saagimisel

tekkiv peen saepuru kogutakse aspiratsiooniga tsüklonisse. Suurem saepuru, koor jms

kogutakse kolmest küljest klotsidega ääristatud boksidesse, mis on pealt lahtised.

Põntsi kinnistu pindala on 4,87 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu asub Pärnu-

Rakvere-Sõmeru tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel ala. Idast piirneb

planeeringuala kinnistuga, kus asub saetööstus, läänest Erikumetsa (suures osas

metsamaa) ja Kõrgemäe (kinnistul asuvad eluhooned) kinnistutega. Teisel pool Tallinn-

Lelle-Pärnu raudteed asuvad Põntsi kinnistu, mis on suures osas metsamaa ja Valtre

kinnistu, kus asuvad metsamaast ümbritsetud eluhooned. Teisel pool maanteed asuvad

eluhoonetega Puusti kinnistu, loodusliku rohumaa ja põllumaaga Päkapiku kinnistu ning

eluhoonetega Puusti-Sepa kinnistu. Kavandatava tegevuse territooriumi piirile lähim

eluhoone asub idasuunas Puusti-Sepa kinnistul, Põntsi kinnistu piirist ca 22 meetri

kaugusel, Kõrgemäe kinnistul asuvad eluhooned 60 m kaugusel krundi piirist läänes.

Kehtivas Tori valla üldplaneeringus on planeeringuala määratud perspektiivseks

mäetööstusmaaks ja piirneb tootmismaaga. Planeeringualale on väljastatud 28.11.2017

kaevandamisluba nr L.MK/330061, loa omajaks on Tori Sawmill OÜ.

Kaevandustegevusega ei ole alustatud ja käesoleval ajal kaevandustegevust kinnistul ei

planeerita. Maapõueseaduse1 §14 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada maavara

kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale. Palgiladustamisplats on

planeeritud kinnistu osasse, mis on ette nähtud kaevandusalaks. Saematerjali

ladustamisega ei kaasne püsivate ehitiste rajamist, seetõttu ei piira see kaevandusala

kasutuselevõttu tulevikus.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut ning ala määratakse tootmise

maa-alaks.

Kehtiva üldplaneeringuga on määratud tootmisaladele järgmised kasutus- ja

ehitustingimused:

• Uute alade kasutuselevõtmine toimub detailplaneeringute alusel.

• Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju

(strateegiline) hindamine.

• Sõltuvalt ettevõtte iseloomust (nt ettevõtted, mis suurendavad piirkonna mürataset

ja õhusaastet), tuleb vajadusel suurendada roheliste kõrghaljastusega puhveralade

ulatust elamute ja ettevõtete vahel. Täpne ulatus ja vajadus määratakse igal

konkreetsel juhul eraldi, seejuures on minimaalseks puhverala laiuseks 25 m.

Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

• Tootmismaade arendamisel tuleb jälgida, et hoonete ja puhkerajatiste rajamisel

säiliks rohevõrgustiku toimimine. Seejuures tuleb vältida rohevõrgustiku aladel

kruntide tarastamist.

• Uutel aladel tuleb kasutusele võtta kaasaegsed kommunikatsioonilahendid.

• Kommunikatsioonilahendid realiseeritakse arendajate ja omavalituse koostööna.

• Tulenevalt tootmise iseloomust, on vajadusel vajalik sademevee kogumine

tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine.

• Vältimaks kohaliku reoveepuhasti ülekoormust, on suure reostuskoormusega

ettevõtete puhul vajalik rakendada lokaalseid reoveepuhastuslahendeid või reovee

eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.

• Tagada tuleb maaparandussüsteemide säilimine ja korrashoid või ümberehitamine.

• Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda

nõuab kohalik omavalitsus.

Pärnu maakonna planeeringus käsitletud olulisemad teemad on asustuse paiknemine,

teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna

väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur

tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel

ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal.

Ettevõtluse areng on maakonnas oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi

töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonnas peamised tööandjad.

Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks:

• soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas;

• toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja

kohalikesse keskustesse;

• ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on

olemas vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid

tootmisalasid;

• uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede,

võimalusel ka raudtee lähedust;

• soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks;

arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega;

• olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel

hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra,

välisõhusaaste, lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne).

Vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud

ei ulatuks tootmisaladest väljapoole;

• toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude

tehnilise taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – planeeringuala

piirneb olemasoleva tootmisalaga ning lähikonnas on olemas vastav tehniline taristu.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).

Läbiviidud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et

kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju.

Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus- ning kasutusaegne

müra ja heide välisõhku.

Puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega

kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks

ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed.

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud

puittaimestikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa.

Planeeringuala on üldplaneeringu kohaselt mäetööstusmaa, ala muutmine tootmismaaks

eeldab üldplaneeringu muudatust. Planeeringualal asub Selja kruusakarjääri mäeeraldis,

millele on väljastatud kaevandamisluba. Kaevandustegevust olemasolevas olukorras ei

toimu. Kaevandusalale ei ole planeeritud ehitisi, ala kasutatakse saematerjali

ladustamiskohana. Kuna kaevandusalale ei rajata püsivaid hooneid, tagatakse võimalus

tulevikus maavara vajadusel kasutusele võtta.

Detailplaneeringu (DP) koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet oma 20.07.2022 kirjas nr 6-5/22/12431-2 on seisukohal, et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Keskkonnaamet esitas märkused, mille alusel esitatud dokumentatsiooni korrigeerida ning

millega DP elluviimisel arvestada.

1. Tori Vallavolikogu otsuse eelnõus (läbivalt ka teistes dokumentides) on ebatäpne

lähima eluhoone aadress ja kaugus. Kavandatava tegevuse territooriumi piirile

lähim eluhoone asub idasuunas Puusti-Sepa kinnistul, Põntsi kinnistu piirist ca 22

meetri kaugusel. Palume otsuse sisu korrigeerida.

2. DP lähteseisukohades (lk 4) on kirjutatud „Veevarustus lahendada Saeveski

kinnistu puurkaevu baasil“. Jääb selgusetuks, millist kinnistut on silmas peetud,

kuna kinnistusraamatu andmetel Selja külas Saeveski nimelist kinnistut ei asu.

Palume täpsustada, millist kinnistut on mõeldud. Antud juhul ei ole selge, kas

veevarustus tuleb lahendada olemasoleva või rajatava puurkaevu baasil. Puurkaevu

rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 toodud

nõudeid ning asukoha valikul arvestada muuhulgas kanalisatsiooniehitiste

kujadega.

3. KSH eelhinnangu sissejuhatavas osas on kirjeldatud KSH eelhinnangu koostamise

vajalikkust. Välja on toodud KeHJS § 33 lg 2 p 1, mille kohaselt tuleb sama

paragrahvi lg-s 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse

muudatusi. Samas ei ole viidatud konkreetselt ühelegi lg-s 1 esitatud punktile. DP

lähteseisukohtades on kirjas, et DP muudab kehtivat üldplaneeringut juhtotstarbe

muutmise osas. Palume täpsustada KSH eelhinnangu sissejuhatavat osa.

4. Juhime tähelepanu, et kui kinnistule DP alusel planeeritavate tegevuste tulemusena

õhusaasteluba osutub vajalikuks, peab paikse heiteallika käitaja atmosfääriõhu

kaitse seaduse § 79 lg 6 kohaselt enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist

omama õhusaasteluba (keskkonnakaitseluba). Keskkonnaamet juhib arendaja

tähelepanu keskkonnaministri 05.11.2017 määrusele nr 44 „Väljaspool

tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate

saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite

piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. Kui soetatava(te) põletusseadme(te)

soojussisendile vastav võimsus ületab 1 MW, rakendub keskkonnaministri määrus

nr 44, mille kohaselt peavad põletusseadme õhuheitmed vastama heite

piirväärtustele. Põletusseadmete valikul oleks mõistlik määruse nr 44 nõuetega

arvestada.

5. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada puurkaevu sanitaarkaitseala või

hooldusalaga seotud piirangutega (veeseadus (VeeS) § 149, 151,

154).Planeeringus tuleb käsitleda reovee puhastamise ja heitvee suublasse

juhtimise lahendust ning näidata joonistel reoveepuhasti, kanalisatsioonitorustiku

ja heitvee väljalaskme planeeritav asukoht. Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb

järgida keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 toodud nõudeid ning kuja

suurust. Juhime tähelepanu, et VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala

välispiirist.

6. Vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) on vajalik, kui:

a. võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10

kuupmeetrit ööpäevas (VeeS§ 187 p 2);

b. juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett (VeeS § 187 p

4);

c. juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt,

sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on

saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS§ 187 p 6).

2. Veeluba ei ole vajalik kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks

ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui

see tegevus vastab VeeS §128 lg7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise

nõuetele. Veeluba saab taotleda läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS,

aadressil https://kotkas.envir.ee/

Rahandusministeerium oma 17.07.2022 kirjas nr 15-3/5326-2 on seisukohal, et Tori vallas

Selja külas Põntsi kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada

juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt

planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel

www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja

§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,

planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse

lahutamatu lisa.

3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused

ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi

veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu

seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud

tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest teavitamine vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades

vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 18.08.2022 otsuse nr 99 juurde