Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

5.04.2024

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (trahviühiku suurendamine)

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni

kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot.ˮ;

2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule karistusena

määratava või mõistetava rahatrahvi suuruse arvutamisel võetakse aluseks pool rahatrahvi

määrast, mis on sätestatud käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses väärteo eest

maksimaalse karistusena, välja arvatud juhul, kui noorema kui kaheksateistaastase isiku

karistamine on seaduses eraldi sätestatud.ˮ;

3) paragrahvi 72 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõna „kolmˮ.

§ 2. Liikluskindlustuse seaduse muutmine

Liikluskindlustuse seaduse § 811 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „160“.

§ 3. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 262 punktis 1 asendatakse arv „5” arvuga „7”;

2) paragrahvi 262 punktis 2 asendatakse arv „20“ arvuga „40“;

3) paragrahvi 262 punktides 3 ja 4 asendatakse arv „40“ arvuga „80“;

4) paragrahvi 262 punktides 6 ja 7 asendatakse arv „80“ arvuga „160“;

5) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „80“ arvuga „160“;

6) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „40“ arvuga „80“;

7) paragrahvi 2621 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „20“ arvuga „40“;

8) paragrahvi § 2621 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „5“ arvuga „7“.

§ 4. Tubakaseaduse muutmine

2

Tubakaseaduse § 501 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „40“.

§ 5. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduse § 561 lõikes 2 asendatakse arv „40“ arvuga „80“.

§ 6. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 541 lõikes 4 asendatakse arv „300“ arvuga „420ˮ;

2) paragrahvi 548 lõikes 4 asendatakse arv „100“ arvuga „160“;

3) paragrahvi 548 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) taotleda mõjutustrahvi tasumist ositi.“;

4) paragrahvi 549 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) mõjutustrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.“;

5) paragrahvi 549 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui mõjutustrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et mõjutustrahv tuleb

tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 45 päeva jooksul, näidates ära panga nimetuse,

koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele mõjutustrahv tuleb

kanda;“;

6) seadustikku täiendatakse §-ga 2126 järgmises sõnastuses:

㤠2126. Rahatrahvi suuruse arvutamise erisused

Karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud rahatrahvi arvutamise aluseks olevat kaheksa euro

suurust trahviühikut ei kohaldata enne 1. jaanuari 2025 toimepandud väärteo suhtes.“.

§ 7. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse § 942 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „40“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2024. a

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024. a

1

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(trahviühiku tõstmine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb riigi eelarvestrateegia 2024–2027 rakendamisest,1

mis näeb ette trahvide kahekordse tõstmise.

Rahatrahv on üks väärteo toimepanemise eest ette nähtud karistustest. Eelnõuga muudetakse

karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva

trahviühiku suurust ja tõstetakse see kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale eurole.

Selleks, et muuta rahatrahvi suuruse arvutamine paindlikumaks, kaotatakse ära piirang, mille

kohaselt on väärteo eest võimalik määrata rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut ehk

kehtiva määra kohaselt 12 eurot. Muudatuse tulemusena saab määrata väärteo

toimepanemise eest rahatrahviks edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa

eurot.

Muudatus kergitab väärteo eest kohaldatava maksimaalse trahvisumma senise 1200 euro

asemel 2400 euroni, kuid alaealiste kohtlemiseks luuakse siiski erand ja nendele määratavate

rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvi suurusest. Kui

seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis

alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata vaid kuni 150 trahviühiku suurune

rahatrahv.

Rahatrahvi suurendamise tõttu muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku (edaspidi

VTMS). Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks

olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses (edaspidi ka LS) senise viie euro asemel seitse

eurot. Selle muudatuse tõttu suurendatakse ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatavat

maksimaalset hoiatustrahvi VTMS-is ligikaudu 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole.

Muudatusega taastatakse ühtlasi nõue ja põhimõte, mille kohaselt ei saa kirjalikus

hoiatamismenetluses kiiruseületamise eest makstava rahatrahvi suuruse arvutamisel

kasutatav määr olla suurem kui trahviühik. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne

mõjutustrahv tõuseb 160 eurole. Samas luuakse väärteomenetlusse võimalus taotleda ka

mõjutustrahvi tasumist ositi. Hoiatus- ja mõjutustrahvi või selle arvutamise aluseks olevat

määra muudetakse viies eriseaduses: liiklusseaduses, liikluskindlustuse seaduses,

tubakaseaduses, tuleohutuse seaduses ja ühistranspordiseaduses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga.

Riigi eelarvestrateegia 2024–20272 punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks

eesmärk vähendada eelarvepuudujääki, mille saavutamiseks on juba vastu võetud mitu

maksumuudatust, mis sisalduvad eelarvestrateegia aluseks olevas majandusprognoosis.

Siiski sisaldab ka eelarvestrateegia mitut eelarvepositsiooni parandavat tulumeedet, nagu

näiteks mootorsõidukimaksu, magustatud jookide maksu ja riigikaitsemaksu kehtestamine,

keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude tõstmine.

Eelarvestrateegia lk 170 tuuakse välja, et valitsus on kokku leppinud ka taastuvenergiatasu

reformis, mis suurendab tulusid alates 2025. aastast. Samuti plaanitakse tõsta riigilõive

(peamiselt Transpordiameti toimingutelt) ja teekasutustasu ning kahekordistada

trahvimäärasid.

Eelarvestrateegia (lk 180) kohaselt suurenevad mittemaksulised tulud võrreldes

majandusprognoosiga valitsuse eelarvemeetmete toel kõigil aastatel 100 170 miljoni euro

võrra. Tulusid suurendab peamiselt keskkonnatasude tõstmine. Samuti suurenevad

omanikutulud, trahvitulud ja riigilõivud. Järgmise aasta mittemaksuliste tulude maht ulatub

2024. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt 2,7 miljardi euroni.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 40;

liikluskindlustuse seaduse redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 35; liiklusseaduse redaktsiooni RT

I, 22.12.2023, 4; tubakaseaduse redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 19; tuleohutuse seaduse

redaktsiooni RT I, 16.12.2022, 20; väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I,

06.07.2023, 127 ning ühistranspordiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 104.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 p

14), sest muudetakse väärteomenetluse seadustikku.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Trahviühiku suurendamine

1.01.2015 jõustus mahukas seadusemuudatuste pakett,3 mida tuntakse lühidalt ka

karistusõiguse revisjoni nime all. Eelnõu kandis Riigikogus numbrit 554 SE ja selle

seletuskirja sissejuhatuse4 kohaselt oli revisjoni põhieesmärk kuriteo- ja väärteokoosseisude

võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku

vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. KarS muudatustega

tõsteti kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse miinimumpäevamäära 3,2 eurolt

10 eurole. Kõnesoleva eelnõuga viiakse kuriteo ja väärteo eest füüsilisele isikule ettenähtud

miinimumpäevamäär ja trahviühik omavahel paremini kooskõlla.

2 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014001. 4 http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-

0efb9631e2ad/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20

muutmise%20seadus/

3

Karistusega väljendatakse riigi hukkamõistu teatud tegudele. Riigil on nii karistusmäära

kehtestamisel seadusandlikus protsessis kui konkreetsele isikule karistuse mõistmisel

kohustus järgida õiguskorra kaitsmise huve. Karistus, sh isikule väärteo eest mõistetav

rahatrahv, peab olema nii suur, et sellel on nii eri- kui ka üldpreventiivne mõju ehk see peab

muutma nii süüdlase enda kui ka kogu ühiskonna hoiakut. Seega tuleb ka rahalise mõjuga

karistusmäärasid (nt rahaline karistus ja rahatrahv) pidevalt üle vaadata, et need elukalliduse

tõusu jms tegurite tõttu aja jooksul ei devalveeruks.

Riigil on kohustus nii tulud kui ka kulud, mis konkreetse eelarveaasta jooksul tekivad,

selleks eelarveaastaks arvesse võtta. Seega on ka trahvide laekumisel oma roll riigieelarve

tulude kujunemisel. Muudatusega loodetakse siiski ka õiguskuulekuse suurenemist.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks

sanktsiooni keskmise määra. Rahatrahvi maksimaalsed määrad kehtestab seadusandja,

millest rakendaja saab siis arvutada keskmise määra. Seaduses sätestatud karistusmäära

tõstmine annab menetlejale parema võimaluse raskematele süütegudele reageerida.

Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta trahviühik kahekordseks ehk neljalt eurolt kaheksale

eurole. Kui võtta aluseks töötasu alammäär, siis nii miinimumsissetulek kui ka keskmine

palk on alates 2002. aastast oluliselt tõusnud, trahviühiku suurus on jäänud aga samaks. Et

tagada üldist õigusrahu, ei ole praktikas peetud vajalikuks trahviühiku sama sagedast

tõstmist, kui seda on tehtud töötasu alammäära puhul.

Väärteomenetluse läbiviimine nõuab eelarvelisi vahendeid. Võrreldes 2001. aastaga on

oluliselt tõusnud kulud menetlusele ja menetlejatele (kohtuväline menetleja, kohus). On

mõistlik, et neid nõutakse sisse inimestelt, kelle õigusvastane käitumine neid kulutusi

põhjustavad.

Trahviühikute süsteem kehtib Eestis alates 1. oktoobrist 2001, algselt vastas ühele

trahviühikule 60 krooni, eurole ülemineku järel 4 eurot.

1. jaanuaril 2001. a kehtestati tunnipalga alammääraks 9 krooni 40 senti ja kuupalga

alammääraks täistööajaga töötamise korral 1600 krooni. See oli aluseks ka trahviühiku

suuruse kehtestamisel, milleks ei otsustatud määrata mitte 53 krooni (1600 : 30 = 53,3), vaid

varuga 60 krooni, et ei peaks kohe hakkama trahviühiku suurust muutma, kui miinimumpalk

muutub.

1. jaanuaril 2002. a kehtestati tunnipalga alammääraks 10 krooni 95 senti ja kuupalga

alammääraks täistööajaga töötamise korral 1850 krooni, st juba 2002. a oli see varem varuga

valitud trahviühik ületatud ning trahviühikut oleks tulnud tõsta vähemalt 70 kroonile (1850

: 30 = 61,6).

1. jaanuarist 2011, kui Eestis võeti kasutusele euro, jäi töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. 1. jaanuarist 2024 on tunnitasu

alammäär 4,86 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot.

Töötasu alammäära ja trahviühiku suuruse võrdlus 2001–2024

Aasta Töötasu alammäär täistööajaga töötamise

korral

Trahviühiku suurus

2001 1600 krooni 60 krooni

2002 1850 krooni 60 krooni

2003 2160 krooni 60 krooni

2004 2480 krooni 60 krooni

2005 2690 krooni 60 krooni

2006 3000 krooni 60 krooni

2007 3600 krooni 60 krooni

4

2008 4350 krooni 60 krooni

2009 4350 krooni 60 krooni

2010 4350 krooni 60 krooni

2011 278 eurot (4350 krooni) 60 krooni

2012 290 eurot (4537,51 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2013 320 eurot (5006,91 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2014 355 eurot (5554,54 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2015 390 eurot (6102,17 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2016 430 eurot (6728,04 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2017 470 eurot (7353,90 kroon)i 4 eurot (62,59 krooni)

2018 500 eurot (7823,30 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2019 540 eurot ( 8449,16 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2020 584 eurot (9137,61 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2022 654 eurot (10 232,88 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2023 725 eurot ( 11 343,79 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

2024 820 eurot (12 830,21 krooni) 4 eurot (62,59 krooni)

Pärast KarS-i jõustumist 1.09.2002 oli kuritegude eest ette nähtud rahalise karistuse

miinimumpäevamäär 50 krooni ja väärtegude eest ette nähtud rahatrahvi ühik 10 krooni

võrra suurem ehk 60 krooni. Kuigi ülaltoodust nähtuvalt on töötasu alammäära tõstetud

rohkem kui 20 korral, on trahviühiku suurus jäänud samaks. 2024. a on töötasu alammäär

820 eurot5. Kui arvutada see ümber kroonidesse, oleks see 12 830,21 krooni. Lähtudes 2002.

a aluseks võetud põhimõtetest, võiks trahviühiku suurus pelgalt aritmeetilise tehte alusel

olla praegu minimaalselt 427,66 krooni ehk 27 eurot.

Rahatrahvid määratakse kehtiva õiguse kohaselt vahemikus 3 kuni 300 trahviühikut (s.o 12–

1200 eurot).

Enamik karistusi määratakse väärteomenetluses liiklusrikkumiste eest.

Enim registreeritud väärteod 2023. a*

Liiklusseaduse § 227 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse

ületamine

30998

Liiklusseaduse § 242 Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

muu rikkumine

12270

Karistusseadustiku §

218

Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise

õiguse vastu

8235

Ühistranspordiseaduse §

85 Piletita sõit ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine

6478

Liiklusseaduse § 207 Tehnonõuetele ja erisüsteemi tehnonõuetele

vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki,

autorongi, masinrongi või trammi juhtimine

5646

Liiklusseaduse § 221 Juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale

sõitmine foori keelava tule ajal

4629

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122023005

5

Liiklusseaduse § 224 Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades

4147

* LS ja KarS: PPA andmed 25.01.2024; ÜTS: JuM andmed 23.02.2024

Trahviühikut suurendades tuleb arvestada sellega, et karistuse määramisel on kohtuvälisele

menetlejale ja kohtule antud üsna suur kaalutlusruum. Nt kui trahvimäär konkreetse väärteo

eest on kuni 100 trahviühikut, siis ei tähenda trahviühiku kahekordseks tõstmine

automaatselt seda, et nt praegu mõistetav 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune rahatrahv on

ka pärast trahviühiku suurendamist 20 trahviühikut ehk uue määraga juba 160 eurot. Pigem

võib eeldada, et hakatakse kohaldama väiksemat arvu trahviühikuid, kuna karistust mõistes

peetakse silmas ka lõplikku summat. Selle näite puhul võib siis juhtuda, et väärteo eest ei

mõisteta edaspidi karistuseks mitte 20 trahviühiku suurust rahatrahvi, vaid nt 12 trahviühiku

suurune rahatrahv ehk 96 eurot.

KarS § 56 lõike 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohus peab

karistust mõistes ja kohtuväline menetleja peab karistust määrates arvestama kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Senine kogemus näitab, et trahve ja

rahalisi kohustusi suurendades ei tohiks arvestada nende laekumise protsenti, mis kehtib

praeguse määra puhul puhul, kuna laekuvate summade maht tavaliselt mingiks perioodiks

väheneb.

Trahvide tõstmine tekitab ilmselt enim probleeme sotsiaalselt tõrjutud ning majanduslikult

raskemas seisus gruppides, nagu näiteks paljud sõltlased, kelle puhul ei kasutata praeguses

menetluspraktikas trahvide asemel piisavalt teisi alternatiive või pole sobivad alternatiivid,

näiteks sotsiaalprogrammid, kättesaadavad. Viimase küsimusega tuleb riigil lähiajal

põhjalikumalt tegeleda.

Eeltoodud põhjustel tuleb vähendada ka senist miinimumtrahvi. Kui kehtiva trahviühiku

puhul, milleks on neli eurot, on minimaalne trahv kolm trahviühikut ehk 3 × 4 = 12 eurot,

siis trahviühikut oluliselt suurendades võib väiksemate rikkumiste eest määratav 24 euro

suurune miinimumkaristus olla liiga suur.

Kokkuvõttes tuleb trahviühikut suurendades arvestada ka kuriteo eest mõistetava rahalise

karistuse miinimumpäevamäära, mis peab avaldama trahviühiku suurendamisega sarnast

mõju kogutava trahviraha näol. Liigse surve avaldamine rahaliste kohustuste puhul võib

siiski esile kutsuda soovimatuid tagajärgi nii menetluskoormuse suurenemise kui ka täitmata

nõuete näol. See omakorda võib kaasa tuua arestide ja üldkasuliku töö määramiste arvu

kasvu, mis tähendab riigile lisakulu.

2.2. Alaealiste erikohtlemine

Trahviühiku kaheksa euroni suurendamise negatiivset mõju võiks kompenseerida trahvimise

uute alternatiivide kasutamine teatud haavatavate gruppide puhul. See võimaldaks muuta

süsteemi ka reaalselt paindlikumaks.

Alaealiste puhul tuleks tulevikus kaaluda trahvi kasutamist vaid juhul, kui alaealisel on

iseseisev sissetulek või menetlejal on alust arvata, et trahv on käitumise mõjutamiseks parim

vahend. Sellest tulenevalt tuleb leida alternatiivseid mõjutusvahendeid.

Kuritegude eest mõistetava rahalise karistuse kohta on KarS §-s 44 sätestatud, et rahalist

karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat

sissetulekut. Kui teo toimepanemise ajal nooremal kui kaheksateistaastasel isikul on

6

iseseisev sissetulek, võib alaealisele kuriteo eest mõistetav maksimaalne rahaline karistus

olla pool täiskasvanule samaväärse teo eest ettenähtud karistusest.

Kehtivas õiguses ei tehta väärteo eest rahatrahvi määrates vahet alaealise ja täiskasvanu

vahel. Riigikohus on oma 19. juuni 2003. a lahendis nr 3-1-1-57-036 sedastanud, et iseseisva

sissetulekuta alaealisele rahatrahvi kohaldamisel ei ole erinevalt kuritegudest ette nähtud

piirangut. Riigikohus ei nõustunud linnakohtu seisukohaga, et ka väärtegude korral võiks

lähtuda KarS §-s 44 sätestatust ning välistada rahatrahvi mõistmise nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulek.

Alaealise puhul on iseseisva sissetuleku omamine enamasti välistatud, sest töölepingu

seaduse (TLS) § 7 lõike 1 kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alla 15-aastase või

koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud paragrahvi 7 lõikes 4

sätestatud juhtudel. See on täiesti arusaadav piirang, sest alaealine peab siiski täitma

koolikohustust ning õppimise eest tasu maksma ei pea. TLS § 7 lõige 4 lubab tööandjal 13–

14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu

ja lubada teda sellisele tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või

vaimset pingutust (kerge töö). Eeltoodust tulenevalt tähendab alaealisele rahatrahvi

mõistmine üldjuhul seda, et selle summa tasuvad tema vanemad, v.a juhul, kui alaealisel on

oma sissetulek. Kui alaealisele mõistetud rahatrahv on väike, võib suurema tõenäosusega

eeldada, et ta tasub selle ise (nt taskurahast vms), samal ajal kui suur trahv jääb eeldatavasti

alaealise vanemate kanda.

Karistustundlikuma sihtrühmana võib välja tuua ka pensionärid, kellele võib senisest

suurema rahatrahvi tasumine üle jõu käia. Oluline on siiski rõhutada, et pensioni puhul on

rahatrahvi täitmise kohta täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ette nähtud kitsendused.

Siinkohal võib välja tuua ka Riigikohtu 7. juuni 2007. a lahendi 3-2-1-68-07, mis olukorda

ilmekalt kirjeldab ja milles juhitakse tähelepanu pensionäri sissetuleku arestimise

piirangutele.

Riigikohus on viidatud lahendis 3-2-1-68-077 sedastanud järgmist:

„13. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile

seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust

pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel.

Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile

maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama

paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni

pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50%

rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust

pensionist kinnipidamise maksimaalmäära.

Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral

arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe

kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist

kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku.

Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes

juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku)

vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.“.

6 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222468202. 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-68-07.

7

2.3. Trahviühiku suurendamise kõrval rahatrahvi süüdlase tegeliku sissetuleku

põhise arvutamise võimaluse kaalumine

Kõnesoleva eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti võimalust seada väärteo eest määratavate

trahvide suurus sõltuvusse väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate

arvust ning leiti, et see küsimus väärib ja vajab täiendavat ja põhjalikumat hindamist. Nii

võib kaaluda tegeliku sissetuleku alusel rahatrahvi määramise võimalust näiteks

liiklussüütegude puhul, eristades neist omakorda ohtlikumad.

Kõigi väärtegude puhul tegeliku sissetuleku põhisele rahatrahvi arvutamise süsteemile

üleminek ei pruugi anda loodetud tulemusi, pigem võib see oluliselt raskendada keskmist

sissetulekut teenivate isikute olukorda võrreldes kehtiva korraga (vt näiteid allpool).

Liiklussüütegudele keskendumine tähendaks ka seda, et vajalikke infosüsteeme peavad

üheskoos arendama PPA ja MTA, kelle tehniline võimekus on juba praegu suurem kui teistel

kohtuvälistel menetlejatel. Arvestades selle eelnõu kiireloomulisust, ei ole selliste

muudatuste tegemine praegu siiski võimalik, kuna eeldab laiemat õiguslikku analüüsi,

samuti infotehnoloogiliste lahenduste hindamist ning elluviimist.

Kuritegude ja väärtegude eest ettenähtud rahatrahvi käsitati erinevalt juba 1992. a

kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) ja haldusõiguserikkumiste seadustiku8 (edaspidi HÕS)

kehtivuse ajal. Nii nägi KrK § 28 ette, et kuriteo eest mõistetav rahatrahv on rahaline

sissenõue, mille kohus võib mõista kuni kolmesaja päevamäärani. Trahvi päevamäära tuli

arvutada süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel pärast maksude mahaarvamist,

võttes arvesse tema perekondlikku ja majanduslikku seisundit. Samas aga nägi KrK

rakendusseaduse § 17 lõige 2 ette, et kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra

kehtestamiseni loetakse rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud sotsiaalse

elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek.9 1996. a

seadusemuudatustega10 muudeti § 17 lõiget 2 ning sätestati, et kuni rahatrahvi päevamäära

arvutamise korra kehtestamiseni lähtutakse rahatrahvi määramisel päevapalgast ning et

päevapalga arvutamise aluseks on kuriteo toimepanemise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suurus, kusjuures päevapalga suurus

koodeksi järgi määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa

arvestamata.

HÕS-is jäädi ka 1996. aastal KrK-st erineva regulatsiooni juurde. HÕS § 21 nägi ette, et

rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumise eest ettenähtud sanktsioonis toodud

päevapalga määra ulatuses ning et päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise

ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, kusjuures päevapalga

suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata.

Lähtudes väärteo toimepanemise asjaoludest, on väärtegusid võimalik menetleda lühi-, kiir-

või üldmenetluse korras. Lühi- ja kiirmenetluse kohaldamise eesmärk on menetleda asju

kiiresti. Kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged (nt lahtise turvavööga sõitmine), on

kohtuvälisel menetlejal võimalik kohe määrata rikkujale rahatrahv. Süüdlase tegeliku

sissetuleku alusel rahatrahvi arvutamine on aga tegevus, mis ei saa toimuda kiiresti.

Kuna kuritegude puhul on tegeliku sissetuleku põhjal päevamäära arvutamise kord välja

töötatud, siis saaks seda vajaduse korral kasutada eeskujuna ka väärteomenetluses.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 32 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi 8 HÕS hõlmas kõiki haldusõigusrikkumisi erinevalt praegusest õigusest, kus väärtegusid käsitletakse kas

KarS-is või eri haruseadustes. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/30603 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/31197

8

Valitsuse 13.08.2002. a määrus nr 264 „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest

päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise

päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete

väljanõudmise, esitamise ja vormistamise kord.“11

Kõige lihtsam on teha isiku aastanetosissetulek kindlaks tema tuludeklaratsioonis esitatud

andmete põhjal tema suhtes menetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta, kui need

andmed on Maksu- ja Tolliametist kättesaadavad. Kui aga andmed tulu kohta ei ole Maksu-

ja Tolliametist süüdlase tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, tuleb isiku

aastanetosissetulek kindlaks teha isikule menetluse alustamise aastale eelnenud aastal tehtud

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal.

Päevasissetulek on üks neljasajandik süüdistatava aastanetosissetulekust. Päevasissetulekut

vähendatakse:

1) 10 protsendi võrra süüdistatava iga alaealise ülalpeetava kohta, kuid kokku mitte rohkem

kui 30 protsenti;

2) kuni 20 protsendi võrra, kui süüdistatav tõendab, et tal on võlad, mis oluliselt vähendavad

tema maksevõimet;

3) 3,20 euro võrra elamiseks hädavajalike kulude katmiseks.

Elamiseks hädavajalike kulude katmise summat võib selgitada järgmiselt.

Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 131 sätestab toimetulekutoetuse. Paragrahvi

131 lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal,

kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Lõike 3 kohaselt

kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu

igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse

minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast

toimetulekupiirist.

2024. aasta riigieelarve seaduse12 § 2 (seadustest tulenevate määrade ja piirsummade

kehtestamine) lõike 6 punkti 2 kohaselt on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme

toimetulekupiir 200 eurot kuus. Lähtudes sellest, et isiku toimetulekupiir ühes kuus on 200

eurot, saab selle põhjal välja arvutada, et ühe päeva toimetulekupiiriks on sel juhul

ümardatult 6,70 eurot (200 eurot jagatud 30-ga).

Kehtiva seaduse (KarS § 47) sõnastuse kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kuriteo eest mõistetav

maksimaalne rahaline karistus on viissada päevamäära (KarS § 44). Kui võtta aluseks ainult

miinimumpäevamäär (kuritegu) ning miinimumtrahviühik (väärtegu), siis oleks

maksimaalne rahaline karistus kuritegude puhul, kui isiku tegelikku sissetulekut ei suudeta

välja selgitada, 5000 eurot (10 × 500) ning maksimaalne rahatrahv väärtegude puhul praegu

kehtiva trahviühiku suurust (neli eurot) arvestades 1200 eurot (4 × 300).

Rahalise karistuse ning rahatrahvi miinimum- ja maksimummäära erisused peaksid alles

jääma. Kui muuta alam- ja ülemmäärad ühesuguseks, ei oleks enam vahet, kas tegemist on

väärteo või kuriteoga, ning see ei oleks õige.

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/121052013008 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023019

9

Rahatrahvi minimaalne suurus hakkab eelnõus kavandatu kohaselt olema üks trahviühik ehk

kaheksa eurot (kehtivas õiguses 12 eurot). Kuritegude puhul on minimaalne rahalise

karistuse suurus kolmkümmend päevamäära ehk 300 eurot (30 × 10).

Kui süüdimõistetu või süüdlase tegelik keskmine päevasissetulek on suurem, siis on

loomulikult suuremad ka vastavad maksimaalsed karistused. Samas tuleks erinevad

ülemmäärad siiski alles jätta, et väärtegudel oleksid kergemad karistused kui kuritegudel.

300 trahviühikut tuleks maksimumina alles jätta täiesti pragmaatilistel põhjustel: sel juhul ei

ole vaja eriseaduste vastutuse peatükke uuesti üle vaadata ning iga konkreetset koosseisu

rahatrahvi võimaliku suuruse tõttu muuta.

Isikule rahatrahvina kohaldatav väärteokaristus süüdlase tegeliku sissetuleku alusel

võiks kujuneda järgmiselt.

Nt otsustab kohtuväline menetleja (politseinik) karistada 100 trahviühiku suuruse

rahatrahviga keskmist palka saavat mootorsõidukijuhti, kes pani toime liiklusväärteo.

Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli 2023. a III kvartali keskmine

brutokuupalk 1812 eurot,13 mis teeb isiku netosissetulekuks 1439,27 eurot14. Lihtsuse mõttes

võtame näites aluseks 1439 euro suuruse summa ja seega saab süüdlase aastanetosissetuleku

põhjal väärteomenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal (12 × 1439 = 17 268 eurot)

arvutada välja süüdlase keskmise päevasissetuleku (17 268 : 400 = 43,17). Kui süüdlasel on

nt üks alaealine ülalpeetav, vähendatakse saadud keskmist päevasissetulekut kümme

protsenti alaealise ülalpeetava kohta (43,17 – [43,17 × 0,1] = 38,90). Saadud tulemusest

lahutatakse veel elamiseks hädavajalike kulude summa (38,90 – 3.20 = 35,70.). Nii

saadaksegi päevamäära suurus, mille korrutamisel trahviühikute arvuga saadakse süüdlase

tasutav tegelik rahatrahvisumma (35,70 × 100 = 1820) 3570 eurot.

Kehtiva õiguse kohaselt, mis ei näe ette rahatrahvi suuruse arvutamist süüdlase sissetuleku

alusel, oleks keskmist palka saava isiku karistus 100 trahviühiku puhul 400 eurot (4 × 100),

trahviühiku suurendamisel eelnõus pakutud määral aga 800 eurot (8 × 100). Seega juhul

kui arvutada trahvi suurust isiku sissetuleku alusel, tõstaks see oluliselt mitte ainult suurema

sissetulekuga isikute trahve, vaid ka väiksema ja keskmise sissetulekuga isikute trahve:

võrreldes kehtiva trahvimääraga oleks tõus koguni enam kui kaheksakordne.

Teise näite võib tuua piletita sõidu kohta. Ühistranspordiseaduse § 85 kohaselt on

sõiduõigust tõendava dokumendita sõit bussis, trammis, trollibussis või reisirongis karistatav

rahatrahviga kuni 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Kohtuväline menetleja otsustab eespoolses

näites toodud keskmist palka saavat ja ühte alaealist last kasvatavat süüdlast karistada

keskmise rahatrahviga, mis on viis trahviühikut. Karistus oleks sel juhul 178 eurot (35,70 ×

5). Kehtiva õiguse kohaselt, mis ei näe ette rahatrahvi arvutamist tegeliku sissetuleku põhjal,

oleks keskmist palka saava isiku karistus viie trahviühiku puhul 20 eurot (4 × 5), trahviühiku

suurendamisel eelnõus pakutud määrani aga 40 eurot (8 × 5).

Süüdlase keskmine päevasissetulek on saadud pärast vähendamisi. On avaldatud arvamust,

et eeskujuliku e-riigina ei tohiks Maksu- ja Tolliametis deklareeritud sissetulekute andmete

kättesaadavus olla ületamatuks IT-probleemiks. Siseministeeriumi valitsemisalasse

kuuluvad kohtuvälised menetlejad saavad vajalikke andmeid MTA-st ja rahvastikuregistrist

infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. X-teega liitumise kord ja X-tee kasutamine

on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 106 „Infosüsteemide

andmevahetuskiht“ 3. peatükis.15 Siin tuleb aga arvestada kõigi kohtuväliste menetlejatega,

13 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu 14 https://palgakalkulaator.com/

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019017

10

mitte ainult Politsei- ja Piirivalveametiga, kelle tehniline varustatus on teistest vaieldamatult

parim. Ülejäänud kohtuväliste menetlejate puhul jääb kehtima nõue, mille kohaselt

menetleja esitab kirjalikult või elektrooniliselt järelepärimise süüdlase sissetuleku kohta

MTA-le, tööandjale, muule isikule või asutusele.

Kui kohtuvälised menetlejad ei ole liitunud X-tee süsteemiga või neil puudub selleks

võimalus, siis tuleb neil pöörduda MTA ja rahvastikuregistri poole kirjalikult või

elektrooniliselt ning neile päringutele vastamine võib MTA-le ja rahvastikuregistrile kaasa

tuua täiendava töökoormuse. Teistele menetlejatele PPA-ga sarnase infotehnoloogilise

võimekuse loomine eeldab mahukaid ja kulukaid arendusi.

Rahatrahvi suuruse arvutamine sissetuleku alusel teeniks eelkõige õigluse põhimõtte

järgimise eesmärki – kuivõrd isikute sissetulekud on erinevad, on nt 100 trahviühiku suuruse

(praegu 400 eurot, eelnõu kohaselt 800 eurot) trahvi mõju väikese ja suure sissetulekuga

isikutele selgelt erinev. Ülaltoodud näidetest aga nähtub, et sellise muudatuse tegemine

mõjutaks oluliselt ka keskmise ja väikese sissetulekuga isikute rahatrahvide suurust,

tõstes need praegusega võrreldes enam kui kaheksakordseks. Selline muudatus ei oleks

aga põhjendatud ning ei kannaks ka viidatud õigluse eesmärki. Et rahatrahvi suuruse

arvutamist isiku sissetuleku alusel üldse kaaluda, tuleb põhjalikult analüüsida ja vajaduse

korral muuta senist keskmise päevasissetuleku arvutamise süsteemi. Samuti tuleks

põhjalikumalt hinnata, milliste konkreetsete süütegude eest kehtestatavad karistused peaksid

olema erinevad. Arvestada tuleb ka sellega, et liialt paljude muutujate arvestamine rahatrahvi

suuruse üle otsustamisel (KarS-i üldosast tulenevad piirid, haruseaduses konkreetse

rikkumise eest ettenähtud karistusmäärad, sissetuleku tegur jne) võib kaasa tuua hoopis teist

tüüpi ebavõrdsuse ning seada kahtluse alla õigusselguse põhimõtte järgimise. Rikkumise

toimepanija peab ka ise olema võimeline hindama, milline karistus teda konkreetse

rikkumise eest võib oodata. Vajalikuks võib osutuda ka kõikide väärtegusid ette nägevate

haruseaduste ülevaatamine (suurusjärgus 150 seadust) ja väärtegude sanktsioonisüsteemi

muutmine.

Sissetulekutest sõltuva rahatrahvi kehtestamisel tuleb arvestada ka selle võimalikku

majanduslikku mõju maksusüsteemile. Olukorras, kus osa isikuid varjab oma sissetulekuid,

võib muudatustega kaasnev ebaõiglus seisneda just selles, et sellised isikud saavad väiksema

trahvi. Kuritegude puhul on ette nähtud võimalus tuvastada isiku sissetulekud, kui on alust

eeldada, et ametlikult deklareeritu ei vasta tema tegelikule elatustasemele, kuid

väärteomenetlusele kui eeldatavasti väiksema rikkumise eest ette nähtud kiirele menetlusele

ei oleks sellise täiendava toimingu lisamine mõistlik. Nii võib aga selline trahvisüsteem

teatud isikuid hoopis rohkem motiveerida oma sissetulekuid varjama.

Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 1, ei

eelnenud eelnõu koostamisele väljatöötamiskavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 näeb ette KarS-i muutmise.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarS § 47 lõiget 1. KarS §-s 47 on sätestatud väärteo

eest kohaldatava rahatrahvi arvutamise alused. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut.

Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Muudatusega alandatakse

rahatrahvi minimaalne määr ühele trahviühikule senise kolme asemel ning suurendatakse

trahviühikut neljalt eurolt kaheksale eurole. Kui kehtiva õiguse kohaselt on minimaalne

rahatrahv 12 eurot, siis trahviühiku suurendamisel hakkaks minimaalne rahatrahv olema 24

11

eurot. Sellises suuruses rahatrahv võib aga olla rikkumise sisust ja süüdlase isikust lähtudes

põhjendamatu. Seetõttu tehakse eelnõus ettepanek alandada minimaalset rahatrahvi määra

kolmelt trahviühikult ühele trahviühikule. Minimaalse rahatrahvi vähendamine võimaldab

menetlejal karistuse määramisel paremini arvesse võtta mh konkreetse rikkuja varalist

seisundit (nt alaealine või muu vähekindlustatud isik). Mõistlik on jääda selle juurde, et

minimaalne trahvisumma on kaheksa eurot ja mitte lähtuda mõttest, et üldise tõusu puhul

võiks ka senine minimaalne 12 eurone rahatrahv olla vähemalt 16 eurot ehk kaks

trahviühikut.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KarS § 47 lõikega 11.

Kehtivas õiguses ei tehta vahet väärteo eest alaealisele ja täiskasvanule määratava rahatrahvi

vahel. Muudatusega sätestatakse, et teo toimepanemise ajal nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule karistusena määratava või mõistetava rahatrahvi suuruse

arvutamisel tuleb aluseks võtta pool rahatrahvi määrast, mis on karistusseadustiku eriosas

või muus seaduses sätestatud väärteo eest maksimaalse karistusena, välja arvatud juhul, kui

noorema kui kaheksateistaastase isiku karistamine on seaduses eraldi sätestatud.

Erisuse loomisel kaaluti KarS §-s 47 sama moodi nagu KarS § 44 lõikes 5 konkreetse

ülemmäära kehtestamist, mille kohaselt võib alaealisele mõista või määrata rahatrahvi kuni

150 trahviühikut, mis on pool täiskasvanule ettenähtud rahatrahvist (300 trahviühikut). See

lahendus ei pruugi aga reaalselt alaealise erikohtlemist kaasa tuua.

Kui sätestada KarS §-s 47 piiranguks 150 trahviühikut, mis on pool maksimaalsest

trahviühikute arvust (300 trahviühikut), siis ei ole välistatud võimalus määrata alaealisele

suur rahatrahv nende väärtegude puhul, mille eest on eriseaduses ette nähtud maksimaalse

karistusena vähem kui 150 trahviühikut. Näiteks võib tuua liiklusseaduse § 239:

§ 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine

Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi või sõitja poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Toodud näite kohaselt on karistuse mõistmisel ette nähtud ühesuguse suurusega

maksimaalne rahatrahvi määr 50 trahviühikut, sõltumata sellest, kas rikkuja on alaealine või

täiskasvanu. Eelnõu eesmärk on tagada, et alaealiste karistused ei karmistuks võrreldes

kehtiva seaduse järgi määratuga. Eelnõuga soovitakse saavutada olukord, kus alaealiste

puhul ei võeta maksimaalseks sanktsiooniks eeltoodud näites mitte 50 trahviühikut, nagu

eriseaduses on ette nähtud, vaid 25 trahviühikut. Konkreetse rikkumise eest karistuse

mõistmisel võetakse karistuse mõistmise põhimõtteid arvestades omakorda aluseks pool

ettenähtud sanktsioonimäärast (eeltoodud näites alaealise isiku puhul 12,5 trahviühikut) ning

saadud ühikute arvu suurendatakse või vähendatakse vastavalt kergendavatele või

raskendavatele asjaoludele.

Kui eriseaduses on kehtestatud eraldi norm alaealise karistamiseks, nt alkoholiseaduse §-s

71 (alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt), siis sel juhul võetakse karistuse suuruse

arvutamisel aluseks sanktsioonis ettenähtud määr (kümme trahviühikut). Siin on alaealise

erikohtlemine juba määratud seadusega, see norm ei ole mõeldud käsitamiseks

universaalsena, st et seda ei või kohaldada nii täiskasvanutele kui ka alaealistele.

Allpool on välja toodud Politsei- ja Piirivalveameti kui kõige suurema kohtuvälise menetleja

andmed levinumate väärtegude eest minimaalse (12 eurot) ja maksimaalse rahatrahvi (1200

eurot) määramise kohta (arvestamata edasikaebamisi) väärteo registreerimise aja järgi.

12

Rahatrahv 12 eurot (3 trahviühikut)

2023 määratud minimaalsed rahatrahvid

Trahvisumma/rikkumine Rikkumiste

arv

Kokku määratud trahve summas 12

€

256

…neist AS § 71 105

…neist KarS § 218 lg. 1 60

…neist KarS § 25'1 - § 218 lg. 1 41

…neist TubS § 47 18

…neist KarS § 25 lg. 2 - § 218 lg. 1 7

…neist LS § 259 lg. 1 5

…neist NPALS § 15'1 lg. 1 5

…neist KarS § 262 lg. 1 5

…neist KOKS § 66'3 4

…neist ÜTS § 85 lg. 3 2

…neist KarS § 25 lg. 1 - § 218 lg. 1 1

…neist KarS § 275 lg. 1 1

…neist RiPS § 17'1 lg. 1 1

…neist KarS § 266 lg. 1 1

PPA andmed veebruar 2024

Rahatrahv 1200 eurot (300 trahviühikut)

2023 määratud maksimaalsed rahatrahvid

Trahvisumma/rikkumine Rikkumiste

arv

Kokku määratud trahve summas

1200 €

32

…neist LS § 201 lg. 2 17

…neist LS § 224 lg. 2 13

…neist LS § 227 lg. 4 2

PPA andmed veebruar 2024

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KarS § 72.

KarS § 72 reguleerib rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga. Lõike 2 kohaselt

arvestatakse juhul, kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa

trahviühikut, rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

Eelnõu § 1 punktiga 1 (KarS § 47 muutmine) kavandatava muudatuse kohaselt hakkab

minimaalne rahatrahv olema senise kolme trahviühiku asemel üks trahviühik. Seetõttu tuleb

muuta ka KarS § 72 ning kolmest trahviühikust loobuda.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse liikluskindlustuse seaduse § 811 .

VTMS § 548 lubab väärteomenetluse alustamisel kohaldada kohtuvälisel menetlejal

seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrata väärteo tunnustega teo toime pannud

isikule mõjutustrahvi. Paragrahvi 548 lõike 4 kohaselt on mõjutustrahvi maksimaalmäär 100

eurot (eelnõus tõstetakse see 160 eurole). Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse

13

seadusega. Üheks selliseks seaduseks on ka liikluskindlustuse seadus, mille § 811 näeb ette

lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahvi määra. Hetkel on see määr 80 eurot, mis

muudatuse tulemusena tõstetakse 160 eurole. Mõjutustrahvi suuruse arvutamise alustest

räägitakse seletuskirjas põhjalikumalt tagapool eelnõu § 7 ehk VTMS muudatuste juures.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse liiklusseadust

Punktiga 1 muudetakse LS § 262 punkti 1.

VTMS § 541 lubab kohtuvälisel menetlejal määrata seaduses sätestatud juhtudel

mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo eest mootorsõiduki registrijärgsele omanikule,

või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale kirjalikus

hoiatamismenetluses hoiatustrahvi. Paragrahvi 541 lõike 4 kohaselt on hoiatustrahvi

maksimaalmäär 300 eurot, hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse

liiklusseaduses.

LS § 262 näebki ette konkreetsete rikkumiste eest määratava hoiatustrahvi määrad.

Paragrahvi punkti 1 kohaselt määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral

hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu

korrutamisel arvuga 5.

Praeguse eelnõuga nähakse ette üldine rahatrahvide tõus, seega on põhjendatud ka

hoiatamismenetluses ettenähtud hoiatustrahvide piirmäärade ülevaatamine ja

korrigeerimine. Viimati tehti seda 2021. a, mil aastaid kehtinud kolm eurot asendati viie

euroga16. Liikluses valitseva suhtumise parandamiseks on õigustatud ka kirjalikus

hoiatamismenetluses kiiruseületamise eest määratava hoiatustrahvi suurendamine teatud

ulatuses.

Kuni 2021. a tehtud muudatusteni olid trahviühiku suurus (neli eurot) ning kirjalikus

hoiatamismenetluses kiiruseületamise eest karistuse määramise aluseks olev kolme euro

suurune summa omavahel kooskõlas. Hoiatamismenetluses kasutatav ühik oli ühe euro

võrra väiksem kui trahviühik. 2021. a seadusemuudatus muutis seda tasakaalu ning

hoiatamismenetluses kasutatav kolmest eurost viieks euroks muudetud arvestusühik ületas

trahviühiku suuruse. Käesoleva eelnõuga taastatakse õiglane vahekord. Kui trahviühiku

suuruseks hakkab olema kaheksa eurot, siis kirjalikus hoiatamismenetluses kasutatav

arvestusühik jääb ühe euro võrra väiksemaks ehk on seitse eurot.

Kui kehtiva õiguse kohaselt on nt suurima lubatud kiiruse ületamine ühe kilomeetri võrra

karistatav viie euro suuruse hoiatustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel hakkaks see

trahv olema seitse eurot, st trahv suureneb kahe euro võrra ühe kilomeetri kohta.

Kui lubatud kiirust ületatakse nt kuni 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 420 eurot (7 ×

60) senise 300 euro (5 × 60) asemel ehk trahv suureneks 120 euro võrra. Üle 60 km/h

kiiruseületamised on juba sellised rikkumised, mille puhul hoiatamismenetlust kohaldada ei

saa ja kohtuvälisel menetlejal tuleb rakendada üldmenetlust.

Tegelikult on politsei ja Siseministeerium sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt

kohaldatakse üldmenetlust juba nende rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust on ületatud

50 km/h või rohkem. See tähendab, et automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud

rikkumisi, mille puhul on ületatud lubatud sõidukiirust 50 km/h ja rohkem,

hoiatamismenetluses enam ei menetleta. Seadus võimaldab sellist paindlikkust.

Transpordiameti veebilehel17 oleva teabe kohaselt on kiiruskaamera sekkumiskünnis kiirus,

millest alates tehakse sõidukist foto ning saadetakse juhile hoiatustrahv. Sekkumiskünnis

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122021001 17 https://www.transpordiamet.ee/kiiruskaamerad#andmete-edastamine-j

14

sisaldab nii kiiruskaamera laiendmääramatust kui ka kokkuleppelist sõidukijuhile lubatud

eksimust. Rikkumisi hakatakse menetlema alates järgmistest kiirustest:

50 km/h alas: 53 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 57 km/h);

70 km/h alas: 73 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 77 km/h);

90 km/h alas: 93 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 97 km/h);

100 km/h alas: 103 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 108 km/h);

110 km/h alas: 113 km/h (kaamera seadistus koos laiendmääramatusega 118 km/h).

Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel on toodud ka näide selle kohta, mis kiirusest alates

kaamera rikkumise tuvastab18. 90 km/h alas on kaamerad seadistatud fikseerima

kiiruspiirangu rikkumisi alates 97 km/h. Sellest kiirusest arvatakse maha kaamerate

mõõtemääramatus 4 km/h, mistõttu määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise

eest 3 km/h. Iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta tuleb tasuda viis eurot, seega

on minimaalseks hoiatustrahvi summaks 15 eurot. Eelnõus väljapakutud muudatuse kohaselt

hakkaks seega minimaalne hoiatustrahv senise 15 euro asemel olema 21 eurot ehk kuus eurot

enam. Veebilehel on välja toodud kõigile rikkujatele väga oluline asjaolu, millest võib olla

ei ole seni avalikkust piisavalt teavitatud. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 50 km/h ja

rohkem, siis suunatakse rikkumine üldmenetlusse. Üldmenetluse tulemusel tehtud

trahviotsus on karistusõigusliku jõuga.

Eelnõu § 3 punktidega 2–4 tõstetakse LS § 262 punktides 3, 4, 6, 7 ettenähtud

hoiatustrahvide määrasid trahviühiku muutmise tõttu.

Muudatustega järgitakse juba varasemate seadusemuudatustega omaks võetud põhimõtet,

mille kohaselt on kirjalikus hoiatamismenetluses ja lühimenetluses määratavad trahvid sama

suured, et karistus (rahatrahv) ja mõjutusvahend (mõjutustrahv ja hoiatustrahv) oleksid oma

suuruse poolest üksteisest selgelt eristatavad. Selle tulemusena tõstetakse LS-i § 262

punktides 3 ja 4 sätestatud hoiatustrahv 40 eurolt 80 eurole. Tegemist on hoiatustrahviga,

mis määratakse:

1) sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga

ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate

võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest viisil, mis on

ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;

2) keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.

LS § 262 punktides 6 ja 7 sätestatud hoiatustrahv tõstetakse 80 eurolt 160 eurole. Tegemist

on hoiatustrahviga, mis määratakse:

1) tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest;

2) liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustuskohustusega hõlmatud sellise sõiduki

liikluses kasutamise eest, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või

automaatset liikluskindlustust.

Muudatusega säilib senine seos ja kindlaks määratud vahekord väärteomenetluses

määratavate maksimumkaristuste ning lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses

määratavate trahvide vahel. Lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses määratav

trahv peaks üldjuhul olema väärteokaristuste maksimummäärast viis korda väiksem.

Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava rahatrahvi suurust ei saa kohtus vaidlustada

vastavalt VTMS § 114 lõikele 2. Seda põhjusel, et hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav

karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse

arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

18 https://www.politsei.ee/et/juhend/kiiruskaamerad/korduma-kippuvad-kusimused

15

Maksimaalne karistusena määratav rahatrahv, mille suurust on võimalik ka kohtus

vaidlustada, hakkab eelnõus kavandatu kohaselt olema 2400 eurot ehk rohkem kui viis

korda suurem kui maksimaalne hoiatustrahv 420 eurot. Karistuste puhul peab olema isikule

tagatud ka võimalus trahvisumma kohtus vaidlustada. Hoiatustrahvi suurus on sätestatud

seadusega, seega on igal liiklejal võimalik selle suurusega arvestada, jälgides oma

mootorsõiduki näidikupaneeli, korrigeerida vastavalt sõidukiirust ning mõelda

seaduskuulekale käitumisele.

Eelnõu § 3 punktidega 5–7 muudetakse LS § 2621 lõike 2 punktides 1–3 ettenähtud

mõjutustrahvi määrasid trahviühiku muutmise tõttu.

Tegemist on lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahviga, mis määratakse järgmiste LS §-

de alusel:

 LS § 203 – kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata

mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine;

 LS § 206 – nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga

mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine;

 LS § 207 lõige 1 – tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki,

samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse

kontrolli mitteläbinud haagis, juhtimine, kui seda ei ole toime pandud bussiga, üle

3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või bussist või üle 3500-kilogrammise

täismassiga veoautost koosneva autorongiga, või trammi juhtimine;

 LS § 221 lõige 1 – juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate

ülekäigurajale sõitmine;

 LS § 222 lõige 1 – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal

jalakäijale tee mitteandmine, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal

peatunud sõidukist möödumine;

 LS § 227 lõige 1 – mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

kuni 20 kilomeetrit tunnis;

 LS § 230 lõige 1 – mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumine;

 LS § 231 lõige 1 – mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmine, välja

arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud;

 LS § 232 – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise

nõuete rikkumine;

 LS § 239 – turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhi või sõitja poolt;

 LS § 2391 – motokiivri kasutamise nõuete rikkumine sõidukijuhi või sõitja poolt;

 LS § 241 lõiked 1 ja 2 – sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või

liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes ja sõiduki

parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud

parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib

oluliselt liiklust;

 LS § 242 lõige 1 – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine,

kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–

224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis;

 LS § 259 lõige 1 – jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja,

jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu

rikkumine, kui puudub liiklusseaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud

väärteokoosseis (sellele kooseisule ei kohaldata lühimenetlust LS-i §-s 69 sätestatu

rikkumise korral);

 LS § 2618 – veoauto juhtimine teekasutustasu tasumata;

 LS § 2619 – veoauto juhtimine väiksemas määras tasutud teekasutustasuga.

16

Muudatusega säilib senine seos ja kindlaks määratud vahekord väärteomenetluses

määratavate maksimumkaristuste ning lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses

määratavate trahvide vahel. Lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses määratav

trahv peaks üldjuhul olema väärteokaristuste maksimummäärast viis korda väiksem.

Eelnõu § 3 punktiga 8 asendatakse LS § 2621 lõike 2 punktis 4 arv „5“ arvuga „7“.

LS § 227 lõikes 1 ettenähtud rikkumise, s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni

20 km/h, kohaldatakse lühimenetlust LS § 2621 lõike 2 punkti 4 kohaselt. Kui kehtiva õiguse

kohaselt on nt suurima lubatud kiiruse ületamine 1 km/h karistatav viie euro suuruse

mõjutustrahviga, siis muudatuse jõustumise järel oleks see trahv seitse eurot, st mõjutustrahv

suureneb kahe euro võrra ühe lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta. Suurima

lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h oleks mõjutustrahv 140 eurot (7 × 20). Kui

lühimenetlust ei kohaldata (rakendatakse kiir- või üldmenetlust), on maksimaalne rahatrahv

240 eurot (8 × 30)

Eelnõu §-ga 4 muudetakse tubakaseadust

VTMS § 548 lubab väärteomenetluse alustamisel kohaldada kohtuvälisel menetlejal

seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrata väärteo tunnustega teo toimepannud

isikule mõjutustrahvi. Paragrahvi 548 lõike 4 kohaselt on mõjutustrahvi maksimaalmäär 100

eurot (eelnõus tõstetakse see 160 eurole). Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse

seadusega. Üheks selliseks seaduseks on ka tubakaseadus, mille § 501 lõige 2 näeb ette

lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahvi määra. Hetkel on see 20 eurot, mis muudatuse

tulemusena tõstetakse 40 eurole.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse tuleohutuse seadust

VTMS § 548 lubab väärteomenetluse alustamisel kohaldada kohtuvälisel menetlejal

seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrata väärteo tunnustega teo toimepannud

isikule mõjutustrahvi. Paragrahvi 548 lõike 4 kohaselt on mõjutustrahvi maksimaalmäär 100

eurot (eelnõus tõstetakse see 160 eurole). Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse

seadusega. Üheks selliseks seaduseks on ka tuleohutuse seadus, mille § 561 lõige 2 näeb ette

lühimenetluses kohaldatava mõjutustrahvi määra. Hetkel on see 40 eurot, mis muudatuse

tulemusena tõstetakse 80 eurole.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse väärteomenetluse seadustikku

Eelnõu § 6 punkti 1 kohaselt asendatakse VTMS § 541 lõikes 4 arv „300“ arvuga „420“.

Tegemist on kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahvi maksimaalse määra

muutmisega. Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta liiklusseaduses lubatud sõidukiiruse

ületamise eest määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatav summa

viielt eurolt seitsmele eurole. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse rikkumiste puhul,

kus lubatud sõidukiirust on ületatud kuni 60 km/h. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61

km/h ja rohkem, kohaldatakse üldmenetlust.Vajadus tõsta hoiatustrahvi maksimaalmäära

tuleneb sellest, et kui lubatud sõidukiirust ületatakse kuni 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle

eest 420 eurot (7 × 60).

Käesoleva eelnõuga nähakse ette üldine rahatrahvide piirmäärade tõus, seega on

põhjendatud ka hoiatamismenetluses ettenähtud hoiatustrahvide määrade ülevaatamine.

Eelnõu §-ga 3 (LS § 262 p 1 muutmine) kavandatakse suurendada kiiruseületamise eest

ettenähtud hoiatustrahve, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on politsei järjepidevast

17

tegevusest hoolimata kahjuks endiselt väga levinud rikkumine. Kui kehtiva õiguse kohaselt

on nt suurima lubatud kiiruse ületamine 1 km/h karistatav viie euro suuruse hoiatustrahviga,

siis muudatuse jõustumise järel seitsme eurose hoiatustrahviga. Kui nt lubatud kiirust

ületatakse kuni 60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 420 eurot (7 × 60).

Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatavaid hoiatustrahvi määrasid tõsteti 1. märtsil

2022.a jõustunud seadusemuudatusega19. Eelnõu 457SE esimesel lugemisel Riigikogus20

20.10.2021 kinnitas eelnõu algatanud siseminister, et liiklusohutust püütakse tagada ka

seadusemuudatusteta.

Kuigi automaatse kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise puhul võib kirjalikku

hoiatamismenetlust kohaldada siis, kui sõidukiirust on ületatud kuni 60 kilomeetrit tunnis,

on politseiga kokku lepitud, et edaspidi kohaldatakse kiir- või üldmenetlust nende rikkumiste

puhul, kus lubatud sõidukiirust on ületatud vähemalt 50 kilomeetrit tunnis või rohkem. See

tähendab, et automaatse kiirusjärelevalve käigus tuvastatud rikkumisi, mille puhul on

ületatud lubatud sõidukiirust 50 km/h ja rohkem, hoiatamismenetluses enam ei menetleta.

Seadus võimaldab sellist paindlikkust.

Kokkuleppe tulemusena ongi politsei menetlenud rohkem kui ühe aasta jooksul automaatse

kiirusjärelevalve käigus tuvastatud kiiruseületamisi 50 km/h ja rohkem üldmenetluse korras.

Automaatse järelevalve käigus registreeriti 2023. aastal kokku veidi üle 260 000 kiiruse

ületamise, s.o 15% vähem kui aasta varem21.

1.03.2022 jõustunud liiklusseaduse muudatusega sätestati lubatud sõidukiiruse ületamise

korral määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks

senise kolme euro asemel viis eurot, st 66% tõusu. Lähtudes sellest muudatusest, suurendati

omakorda VTMS-is maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve

süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära

80 eurolt 100 eurole. Nüüd tõstetakse seda trahvimäära veel 40%, mis tähendab vähem kui

kahe aastaga rohkem kui topelt tõusu. Seda ei saa ilmselgelt pidada väikeseks tõusuks.

Eelnõu § 6 punkti 2 kohaselt asendatakse VTMS § 548 lõikes 4 arv „100“ arvuga „160“

1. jaanuarist 2019 on kasutusel lühimenetlus. Lühimenetluses lähtutakse lubatud

sõidukiiruse ületamise eest22 määratava mõjutustrahvi arvutamisel sama suurest summast

kui kirjalikus hoiatamismenetluses – viis eurot. Seaduseelnõu 457SE seletuskirjas23 tuuakse

välja, et lühimenetluse väljatöötamisel seati eesmärgiks, et trahvimäärad oleksid

lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses võrreldaval ja samal tasemel, kuna sisult

on rikkumiste iseloom ja tehiolud sarnased.

Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 580SE24 seletuskirjas on esitatud järgmised mõjutustrahvi suuruse

kujunemise alused.

Määratavad trahvisummad on väiksemad – lühimenetluses kohaldatavad mõjutustrahvid

peaksid olema võrreldes muud liiki väärteomenetluses (v.a kirjalik hoiatamismenetlus)

määratavate trahvidega väiksemad ja seega isikule vähem koormavad. Eelnõu koostamisel

võeti eesmärgiks vähendada trahvisummasid väärtegude eest määratavate trahviühikute

maksimumist viis korda ja viimastel aastatel määratud trahvide keskmisest võimaluse korral

19 https://www.riigiteataja.ee/akt/122122021001 20 https://stenogrammid.riigikogu.ee/202110201400#PKP-291780 21 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Liiklusaasta%202023_2.pdf 22 Lühimenetlust kasutatakse ainult LS § 227 lg 1 sätestatud rikkumise korral, st lubatud sõidukiiruse ületamise

korral kuni 20 km/h. 23 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/05d1bfba-e7e3-4bcc-bb66-

bf5c2bbf44d4/vaarteomenetluse-seadustiku-liiklusseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seadus 24 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5317c28d-8916-4ed8-9bc1-ac3c19534878

18

ühe kuuendiku võrra. Eesmärk on kompenseerida proportsionaalselt asjaolu, et

lühimenetluses tehakse teatud mööndusi tõendamiskohustuses ja isiku menetlusõigustes.

Lisaks tagavad väiksemad trahvisummad võimalike vaidluste arvu olulise vähenemise, sest

enamiku vaidlustest moodustavad trahvi vähendamise nõuded.

7.06.2021 jõustusid seadusemuudatused25, mis võimaldavad kiiruseületajate puhul, kes on

ületanud kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, kasutada mõjutusmeetmena 45-minutilist

rahunemispeatust. Politsei ei ole seda võimalust siiamaani aktiivselt kasutanud.

Rahunemispeatuse kohaldamine on valikuline meede, mida liiklusohtust arvestades, ei ole

võimalik kohaldada igal pool. Seadus annab politseile õiguse kohaldada meedet juhul, kui

see on eelduslikult mõjus, ent kiiruse järelevalve kohti ei valita mitte selle järgi, kus

rahunemispeatuse kohaldamine on võimalik, vaid selle järgi, kus olude tõttu on piirkiiruse

ületamine eriti liiklusohtlik.

VTMS § 3 lõige 1 näeb ette kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamise ka riigi, kohaliku

omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. Seega mõjutab hoiatustrahvi määra

tõus otseselt ka neid isikuid.

Eelnõu § 6 punktidega 3, 4 ja 5 sätestatakse VTMS-i §-de 548 ja 549 muudatustega õigus

taotleda ka mõjutustrahvi tasumist osade kaupa. See on eriti oluline, arvestades nende

mõjutustrahvimäärade suurenemist, mis toimub 80-lt eurot 160-le eurole.

Eelnõu § 6 punktiga 6 täiendatakse VTMS-i rakendussättega ehk §-ga 2126, mis sätestab,

et KarS § 47 lõikes 1 sätestatud rahatrahvi arvutamise aluseks olevat kaheksa trahviühiku

suurust määra ei kohaldata enne 1. jaanuari 2025 alustatud väärteomenetluste suhtes.

Rakendussäte on vajalik seetõttu, et vältida võimalikke vaidlusi sätete kohaldamise üle n-ö

üleminekuasjades. Seega tuleb kõik enne trahviühiku neljalt eurolt kaheksale eurole tõstmise

seadusemuudatuse jõustumist 1. jaanuaril 2025. a alustatud väärteomenetlused kohtuvälisel

menetlejal viia lõpuni menetluse alustamisel kehtinud trahviühiku suurust arvestades.

Rakendussäte kinnitab KarS § 5 lõikes 3 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole seadusel,

mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda,

tagasiulatuvat jõudu.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse ühistranspordiseadust

ÜTS § 85 lõike 1 kohaselt võib kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või

reisirongis karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Muudatusega sooviti alandada

sanktsioonis ettenähtud maksimaalset trahviühikut kümnelt viiele.

Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik piletita sõidu eest karistada kuni 40 euro suuruse

rahatrahviga. Trahviühiku suurendamisel neljalt eurolt kaheksale eurole kerkib maksimaalne

rahatrahv 80 eurole. Võrreldes liiklusrikkumistega, mis moodustavad enamiku kõigist

registreeritud väärtegudest, ei ole piletita sõit oma olemuselt ühiskonnaohtlik, mistõttu ei ole

karistuste oluline karmistamine põhjendatud.

Kooskõlastusringil esitati vastuväited, et mõjutustrahvi kohaldamisest tulenevalt võib

tekkida olukord, kus piletita sõidu eest kohaldatav trahvimäär on madalam kui kuupileti

ostmine. Seetõttu loobuti trahviühikute alandamisest ka ÜTS-is. Küll aga tõuseb

mõjutustrahvi määr § 942 lõikes 2 seniselt 20 eurolt 40 eurole.

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/128052021011

19

Ühistransporditeenuse kasutamine ning selle eest tasumine on oma olemuselt eelkõige

lepinguline suhe vedaja ja sõitja vahel ning seetõttu on tegelikult siiski küsitav, miks tuleb

selle lepingulise suhte täitmist tagada riigipoolse sunniga. Seaduse § 85 lõige 2 näeb ette

kuni 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi piletita sõidu eest mere- või siseveetranspordi

liinilaeval või õhusõidukis, lõige 3 aga sama suure karistuse taksosõidu eest tasu maksmisest

keeldumise eest. Need karistused jäävad muutmata ning seaduseelnõu jõustumisel suureneb

ka nende rikkumiste eest määratav maksimaalne karistus 200 eurolt 400 eurole.

Eelnõu § 8 näeb ette seaduse jõustumise 1. jaanuaril 2025.

KarS § 5 lõike 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või

muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest

jõustunud otsusega karistatud.

Karistusi, mis põhinevad suuremal trahviühikul, milleks on senise nelja euro asemel kaheksa

eurot, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1.

jaanuaril 2025 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 31. detsembril 2024, st enne

seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel neljaeurost trahviühikut.

Isiku olukorda leevendab ka muudatus, millega võimaldatakse pärast seaduse jõustumist

määrata karistuseks minimaalse rahatrahvina ühe trahviühiku suurune summa senise kolme

trahviühiku suuruse summa asemel. Muudatus avaldaks mõju vaid nende menetluste puhul,

mis on seaduse jõustumise hetkel pooleli, st karistamise otsus ei ole jõustunud.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Väärteokaristusi näevad ette ligi 150 eriseadust.

20 enim registreeritud väärtegu

2023 a olid

Rikkumine Rikkumiste

arv

LS § 227. lg. 2. 15864

LS § 227. lg. 1. 13464

LS § 242. lg. 1. 12125

KarS § 218. lg. 1. 8796

LS § 207. lg. 1. 5396

LS § 221. lg. 1. 4613

LS § 223. lg. 1. 2713

LS § 239. 2628

LS § 224. lg. 2. 2484

NPALS § 15 '1.

lg. 1. 2290

20

LS § 201. lg. 1. 1817

LKind § 81. 1720

LS § 224. lg. 1. 1660

LS § 227. lg. 3. 1490

LS § 238. 1310

LS § 259. lg. 1. 1277

AS § 71. 1158

LS § 261 '8. 1100

LS § 261 '2. lg. 1. 986

LS § 201. lg. 2. 922

PPA andmed veebruar 2024

Alates seaduse jõustumisest tuleb rahatrahve määrates hakata ka vahet tegema täiskasvanutel

ja alaealistel. VTMS § 10 lõike 21 kohaselt võib kohtuvälise menetleja juht anda kohtuvälise

menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kohtuvälise menetleja

menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. Neid andes tuleb kindlasti silmas pidada

seda, et menetlejal peab olema võimalik karistust määrates arvestada konkreetse sündmuse

ja isikuga. See kohustus tuleneb KarS §-st 56, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja

arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on ette

näinud vahemikud, mille alusel rahatrahve määratakse, kuid konkreetne karistus konkreetse

teo eest tuleb siiski määrata kõiki asjaolusid kaaludes.

Alaealiste puhul tuleb arvestada, et enamasti puudub neil iseseisev sissetulek ning vanematel

pole kohustust laste eest nende karistust kanda ja neile määratud rahatrahve tasuda.

Alaealiste puhul tuleb menetlejatel senisest enam kaaluda trahvide kõrval muude karistuse

alternatiivide arendamist ja kasutamist.

VTMS § 56 lubab kohtuvälisel menetlejal kohaldada kiirmenetlust. Karistuseks saab

määrata kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Trahviühiku suurendamine toob kaasa

selle, et kohtuväline menetleja võib väärteo toimepanijale kohapeal määrata kuni 1600 euro

suuruse rahatrahvi. Kehtiva õiguse kohaselt on see summa 800 eurot.

Kui trahvisummad muutuvad liiga suureks, võib eeldada järgmist.

Kohtuvälise menetleja poolse kohapealse vahetult rikkumise järgse kiirmenetluse

kohaldamisega on menetlusalune isik vähem nõus ning seetõttu peab kohtuväline menetleja

kohaldama ressursikulukamat üldmenetlust.

Üldmenetluses tehtud otsuseid võidakse aga omakorda vaidlustada ja kaevata senisest enam

edasi kohtusse ning sellele kulub omakorda veel nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu

ressursse.

Määratud rahatrahvidest senisest suurem osa võib jääda õigel ajal tasumata, kuna suuremate

trahvide puhul on rohkem neid, kes ei suuda vastavat summat seaduses ette nähtud 45 päeva

jooksul tasuda. See tähendab kas nõude edastamist kohtutäiturile (mis tähendab omakorda

kulu) või hilisemat karistuse asendamist (millega samuti kaasneb kulu nii menetluse kui ka

täitmise mõttes).

21

Sundtäitmisele suunatud trahvide arv ja nõutav summa

Sundtäitmisele saadetud

nõuete arv Sundtäitmisele suunatud trahvisummad

2023 14 987 2 038 850 €

2022 17 467 2 263 340 €

2021 16 747 1 865 453 €

Trahvisummad on ümardatud täisarvudeni

PPA andmed veebruar 2024

Kui kogu rahatrahvi määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise

tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara,

millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi

kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel

väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse

asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks

arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud

maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

VTMS § 211 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei

ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kõige suurem osa kohtuvälistest menetlejatest kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse.

Politsei- ja Piirivalveameti määratud rahatrahvide arv 2023 on eri liiki menetlustes olnud

järgmine:

Rahatrahvide arv, kogusumma ja keskmine summa menetlusliikide lõikes 2023. aastal

Menetlusliik Määratud trahvid Rahatrahvide summa Keskmine rahatrahvide

summa

Kirjalik

hoiatamismenetlus* 174 135 6 174 625 €

35 €

Lühimenetlus 41 386 2 281 848 €

55 €

Kiirmenetlus 26 919 5 212 522 €

194 €

Üldmenetlus 8 934 3 186 560 €

357 €

Kokku 251 374 16 855 555 €

67 €

*Kirjalik hoiatamismenetlus= kiiruskaamerad

Trahvisummad on ümardatud täisarvudeni

PPA andmed veebruar 2024

Väärteo trahviühiku tõstmine neljalt eurolt kaheksale eurole suurendab füüsilisele isikule

mõistetavat rahatrahvi kaks korda. Muudatus ei mõjuta eriseadustes sätestatud juriidiliste

isikute karistusi. Juriidilisele isikule konkreetse süüteo eest määratava rahatrahvi ülempiir

22

on kehtestatud vastava süüteokoosseisu juures KarS-i eriosas või eriseaduses. Juriidilistele

isikutele mõistetavate või määratavate rahatrahvide vahemikku suurendati KarS-i üldosas

1.01.2015 jõustunud karistusõiguse revisjoniga 100 kuni 400 000 euroni, samuti tõsteti

mitmes eriseaduses sätestatud juriidiliste isikute karistusmäärasid.

Käesoleva eelnõuga juriidiliste isikute karistusi täiendavalt üle ei vaadata ega muudeta.

Sellest tulenevalt võib teatud haruseaduste puhul tekkida eelnõu seadusena vastuvõtmisel ja

jõustumisel üksikutel juhtudel olukord, kus füüsilisele isikule saab mõista suurema

rahatrahvi kui juriidilisele isikule (seda küll eelkõige juhul, kui juriidilise isiku seadusjärgne

karistusmäär on alla 2400 euro ning füüsilisele isikule mõistetakse karistus sanktsiooni

ülemmäära lähedases määras). Raskemate rikkumiste eest juriidilistele isikutele ette nähtud

väärteokaristusi siiski karmistati juba karistusõiguse revisjoni käigus. 1.11.2023 jõustunud

seadusemuudatustega26 sätestati võimalus näha KarS eriosa või muu seadusega ette

rahatrahvi kohaldamine erineval alusel ja suuruses, võttes arvesse reguleeritava valdkonna

eripära. Seetõttu ei tohiks praktikas füüsiliste ja juriidiliste isikute karistuste

proportsionaalsusega suuremaid probleeme tekkida.

Kuivõrd väärteokaristusi näevad ette ligi 150 eriseadust, mis karistusõiguse revisjoni käigus

üle vaadati (muudatused jõustusid 1.01.2015), ei ole sama suures mahus analüüsi

ettevõtmine selle eelnõu menetluse käigus võimalik ega mõistlik. Süsteemsete muudatuste

tegemise eelduseks on siiski eraldi tervikliku analüüsi tegemine, kuid kuna tegemist on enam

kui 100 seadusega, võtaks selline analüüs palju aega. Ministeeriumid, kelle haldusala

seadustes ette nähtud väärtegude menetlemisel tekivad probleemid juriidiliste isikute

karistusmääradega, võiksid kaaluda vastavate muudatusettepanekute esitamist töö käigus, st

et kui neil tekib vajadus muuta mõnd haruseadust, siis võiksid nad koos sellega üle vaadata

ka juriidilise isiku karistusmäärad ja vajaduse korral neid karmistada.

Eelnõuga kavandatakse suurendada trahviühikut, sh kirjalikus hoiatamismenetluses

kohaldatavat hoiatustrahvi.

Trahviühiku suurendamine neljalt eurolt kaheksale avaldab mõju ka VTMS §-des 43 ja 88

sätestatule, kuna menetleja kutsel ilmumata jätmise eest või väärteoasja arutamisel korra

tagamiseks määratav rahatrahv kerkib trahviühiku suurendamise tulemusena samuti.

VTMS § 43 lõike 1 kohaselt võib kohus kutse kätte saanud menetlusalust isikut, kelle

ilmumise kohustuslikkus oli kutses märgitud, või kutse kätte saanud tunnistajat karistada

ilmumata jätmise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühiku ulatuses. VTMS § 88 kohaselt võib

kohtunik väärteoasja arutamist segavale või takistavale korrarikkujale määrata rahatrahvi

kuni 30 trahviühiku ulatuses. Kui praegu on see trahv maksimaalselt 120 eurot, siis

seadusemuudatuse jõustudes hakkaks see olema 240 eurot.

Trahviühiku suurendamine mõjutab ka karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 18, mis

reguleerib registrist andmete väljastamist. Igaühel on õigus saada registrist andmeid, kui

seadus ei sätesta teisiti. KarRS § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt väljastatakse registri andmeid

registriteatena, milleks on registri väljavõte. KarRS § 18 lõike 3 kohaselt ei märgita registri

väljavõttes füüsilise isiku kohta andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta, kui isikule

on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku, välja arvatud juhul, kui

füüsiline isik on korduvalt toime pannud väärteo või kui lisaks rahatrahvile on isikule

mõistetud lisakaristus. Seega kui praegu ei märgita registri väljavõttes andmeid kuni 200

euro suuruse rahatrahvi kohta (4 × 50), siis tulevikus hakkab see kehtima kuni 400 euro

suuruse (8 × 50) rahatrahvi kohta.

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023001

23

Kavandatav muudatus I: trahviühiku suurendamine

Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju

o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad

RIK-st saadud andmete kohaselt:

2023. aastal mõisteti 33 804 isikule uus väärteo karistus, samas mõjutustrahve mõisteti

41 968 isikule. Rahaliselt jaotuvad summad 2023.a 10.6 mln vs 2.4 mln.

2022. aastal mõisteti 34 564 isikule uus väärteo karistus, samas mõjutustrahve mõisteti 39

995 isikule. Rahaliselt jaotuvad summad 2022.a 9.4 mln vs 2.2 mln.

2021. aastal mõisteti 33 521 isikule uus väärteo karistus, samas mõjutustrahve mõisteti

38 877 isikule. Rahaliselt jaotuvad summad 2021.a 8.46 mln vs 1.8 mln.

o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas

seaduskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest, kuna rikkumise eest määratav

karistus avaldab otsest survet isiku toimetulekule ja tema rahalistele vahenditele. Mõju

hakkab nähtavalt avalduma tõenäoliselt alles 2026. a, sest alates seaduse jõustumisest kulub

teatud aeg, kuni ühiskond teadvustab enda jaoks karmimad karistused ja suuremad

rahatrahvid.

Muudatusega kaasneb ebasoovitav risk, et suuremat rahatrahvi ei suudeta tasuda, mistõttu

väheneb trahvide laekumine ja seega ei saavutata karistusega siiski soovitud eesmärki. Kui

süüdlased jätavad karistusena mõistetud rahatrahvi tasumata ja isikutel puudub ka vara, mille

arvelt nõuet täita, siis tuleb nende suhtes kohaldada vastavalt KarS §-le 72 asendusaresti.

Asendusaresti saab küll asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, kuid juhul, kui isik

üldkasuliku tööga ei nõustu või nõustub, aga ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära ei tee,

tuleb mõistetud asendusarest täitmisele pöörata. See suurendab kinnipidamisasutuste

(arestimaja, vangla) töökoormust ja toob kaasa täiendavaid kulusid.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on oluline, kui arvestada sihtgrupina menetlusaluseid

isikud. Muudatus puudutab enamikku väärteo toimepanijatest.

o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust

o Avalduv mõju. Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem

rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele

korrakaitsele ja ennetusele. Selle tulemusena paraneb kogu ühiskonna heaolu.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Mõju esinemise sagedus on väike,

kohtuvälised menetlejad on omandanud väärteomenetluse õiglase läbiviimise vilumuse.

Mõju valdkond II: majanduslik mõju

o Mõju sihtrühm I: väärtegude toimepanijad

o Avalduv mõju. Kui isikute õiguskuulekus ei parane, vaid jääb samale tasemele või

väheneb, tähendab muudatus seda, et kõrgemad rahatrahvid toovad riigieelarvesse rohkem

vahendeid.

Muudatusega kaasneb ebasoovitav risk, et suuremat rahatrahvi ei suudeta tasuda. Kui

süüdlased jätavad karistusena mõistetud rahatrahvi tasumata ja isikutel puudub ka vara, mille

arvelt nõuet täita, siis tuleb nende suhtes kohaldada vastavalt KarS §-le 72 asendusaresti.

Asendusaresti saab küll asendada süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, kuid juhul, kui isik

üldkasuliku tööga ei nõustu või nõustub, aga ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära ei tee,

tuleb mõistetud asendusarest täitmisele pöörata. Kui isik viibib arestimajas, ei tee ta tööd ja

tema majanduslik toimetulek halveneb.

24

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on oluline. Kui riigi majanduslik olukord tervikuna

on keeruline ja isikute sissetulekud on väikesed, siis võib suureneda isikute hulk, kes on

karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid võimetud karistust täitma. Lähtudes eeldusest,

et kohtuväline menetleja kohaldab karistusi mõistlikult, ja tuginedes KarS §-s 56 sätestatud

põhimõtetele, siis on majanduslik mõju väike.

o Mõju sihtrühm II: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust, kontrollivad

karistuste täitmist ja saadavad lahendeid täitmiseks kohtutäituritele

o Avalduv mõju. Kuna rahatrahvide määrad tõusevad, siis panevad isikud toime vähem

rikkumisi ja nii on kohtuvälistel menetlejatel võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele

korrakaitsele ja ennetusele. Selle tulemusena paraneb kogu ühiskonna heaolu.

Praegu on võimalik kohaldada karistusena rahatrahvi kõige rohkem 1200 eurot. Rahatrahvi

määra tõstmine võimaldab senisest veelgi paremini leida igale väärteo toimepanijale

sobivaima karistuse, arvestades KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, sest isikud peavad käituma

seaduskuulekalt ning juhul, kui seaduse nõudeid rikutakse, tuleb selle eest ka vastutust

kanda. Kohtuväline menetleja on see, kellele on pandud kohustus reeglite täitmist jälgida

ning rikkumise eest ka selle toimepanijat karistada.

Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele

o Mõju sihtrühm I: kohtuvälised menetlejad

o Avalduv mõju. Kiirmenetluses, kus karistus määratakse isikule kohapeal ning puudub

võimalus vastulause esitamiseks, hakatakse otsuseid rohkem kohtusse edasi kaebama. Selle

eesmärk on vähendada määratud rahatrahvi suurust. Edasikaebamine toob kaasa koormuse

kohtuvälisele menetlejale, sest ta peab osalema kohtuistungil.

Ebasoovitav risk on võimalik korruptsioonioht. Kui kohtuväline menetleja saab hakata

kiirmenetluses määrama rikkujale kohapeal väärteo toimepanemise järel kuni 1600 euro

suurust rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja mõjutada süüdlast toime panema

ebaseaduslikku tegu ning teha ettepaneku tasuda mitteametlikult summa, mis on oluliselt

väiksem kui ähvardav rahatrahv.

Teiselt poolt on risk selles, et suureneb väärteo toimepanijate poolt kohtuvälise menetleja

ametnikele menetluse vältimiseks trahviga võrreldes soodsama altkäemaksu pakkumine

ning sellega seonduvalt ka menetluste arv altkäemaksu pakkujate suhtes. Kuna suureneb

kohtuvälise menetleja ametnike survestamine õigusvastasele käitumisele, suureneb ka

vajadus neile suunatud korruptsiooniriskide maandamist puudutavate koolituste järele.

Kehtiva õiguse kohaselt on nt kiirmenetluses kohaldatav rahatrahv kuni 800 eurot. Tulevikus

hakkab aga maksimaalne rahatrahv (1600 eurot) ületama keskmist netosissetulekut.

Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli 2023. a III kvartali keskmine

brutokuupalk 1812 eurot,27 mis teeb isiku netosissetulekuks 1439,27 eurot.28

Korruptsioonirisk on olemas ka kehtivas õiguses, kuid väiksem. Tegemist ei saa olla riski

märkimisväärse suurenemisega, kuid täiesti välistada seda selle muudatuse puhul ei saa.

Vastumeetmeks on kohtuvälise menetleja ametnikele motiveeriva töötasu maksmine.

27 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk 28 https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator

25

o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Kõiki karistusi maakohtusse edasi ei

kaevata. Korruptsiooniriski silmas pidades tuleb lähtuda eeldusest, et kohtuvälised

menetlejad käituvad seaduskuulekalt ning teavad, et juhul kui nad rikuvad seaduse nõudeid,

peavad nad selle eest ka vastutust kandma. Kohtuväline menetleja on see, kellele on pandud

kohustus reeglite täitmist jälgida ning rikkumise eest ka selle toimepanijat karistada.

o Mõju sihtrühm II: maakohtud

o Avalduv mõju. Kiirmenetluses tehtud otsuseid, mille puhul ei ole menetlusalusel isikul

erinevalt üldmenetlusest aega pikemaks järelemõtlemiseks ning viitteist päeva vastulause

esitamiseks, võidakse hakata rohkem vaidlustama ning kohtusse edasi kaebama. Ka

üldmenetluse otsuseid võidakse vaidlustada. Eesmärk on vähendada kohtuvälise menetleja

määratud rahatrahvi suurust. Edasikaebamine toob maakohtutele kaasa töökoormuse

suurenemise. Kohtutel tuleb lahendada senisest rohkem väärteoasju.

o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Valdavat osa kohtuvälise menetleja

määratud rahatrahvidest ei vaidlustata ning maakohtusse edasi ei kaevata. 2023.a saabus

maakohtusse 798, 2022. a 870 ning 2021. a 926 kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale29

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võimalikud kulud

Kulutused on seotud infosüsteemide arendustega trahviühiku suuruse muutumise tõttu.

Erinevalt kehtivast korrast tuleb muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise järel hakata

eristama alaealisi ja täiskasvanud menetlusaluseid isikuid. Alaealisele rahatrahvi määrates

või mõistes tuleb arvestada poolega sellest rahatrahvimäärast, mis on eriseaduses ette nähtud

täiskasvanud isikule.

Eelarvelisi kulusid võib kaasneda ka nende väärteomenetlustega, mida viiakse läbi

suuremale trahviühikule ülemineku perioodil. Näiteks kehtib teo toimepanemise ajal

neljaeurone trahviühik, otsuse tegemise ajaks on aga seadusemuudatus jõustunud ning kehtib

juba kaheksaeurone trahviühik.

Võimalikud tulud

Karistusena määratavate rahatrahvide laekumisel on paratamatult roll riigieelarve tulude

kujunemisel, sest rahatrahvid määrab riik ja need laekuvad riigieelarvesse. Kui rahatrahvi

määrab valla- või linnavalitsus, siis laekub rahatrahv kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Tuleb aga siiski arvestada, et trahviühiku suurendamisel on eelkõige isikute õiguskuulekust

parandav mõju. See tähendab, et vaatamata trahviühiku suurendamisele riigieelarvesse igal

aastal laekuvad trahvisummad siiski samas proportsioonis ei kasva. Kui väärteomenetluses

rahatrahvi määramise aluseks olev trahviühik suureneb, võib eeldada, et isikud annavad

sellest endale üheselt aru, muudavad oma käitumisharjumusi ning panevad toime senisest

vähem väärtegusid. Sellele vaatamata ei ole oodata, et väärtegude toimepanemine täielikult

lakkaks, mistõttu seadusemuudatusest oodatakse ka riigieelarve tulude suurenemist.

2024. a riigieelarve seaduse30 kohaselt on trahvide ja muude varaliste karistustena

2024. a kavandatud eelarvesse laekuma 21 481 000 eurot. 2023. a riigieelarve seaduse31

29

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZ

ThiIiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023019 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/108122023006

26

kohaselt oli trahvide ja muude varaliste karistustena kavandatud eelarvesse laekuma 19 961

000 eurot, 2022. a riigieelarve seaduse32 kohaselt 18 402 000 eurot, 2021. a riigieelarve

seaduse33 kohaselt 15 911 000 eurot, 2020. a riigieelarve seaduse34 kohaselt 15 850 000

eurot; 2019. a riigieelarve seaduse35 kohaselt 18 768 000 eurot.

Lähtudes eeldusest, et toimepandavate väärtegude arv jääb samaks, aga juhul, kui väärtegu

siiski toime pannakse, karistatakse sellise teo eest suurema rahatrahviga, võib prognoosida

rahatrahvidest laekuvate summade teatavat suurenemist. Kogutavad trahvisummad sõltuvad

rikkumiste tuvastamisest ning seega ka otseselt politsei ja teiste kohtuväliste menetlejate

järelevalveressurssidest.

Kuivõrd väärtegude puhul on karistuse alternatiive vähem kui kuritegude puhul, on

trahviühiku suurendamisel väärteotrahvide suurenemisele olulisem mõju kui minimaalse

päevamäära tõstmisel kuriteo eest mõistetavate rahaliste karistuste suurenemisele.

Arvestades aga eeltoodud põhjendusi (eelkõige asjaolu, et rahatrahvi suuruse üle

otsustamisel on menetlejal küllalt suur kaalutlusruum), on konkreetset summat välja tuua

keeruline. Politsei ja Piirivalveameti arvestuste kohaselt võiks võimalik kasv olla 10,4

miljonit eurot. Arvestamisel võeti nende poolt aluseks järgmised lähteandmed:

Väärteokaristuste trahviühiku summa tõstmine neljalt eurolt kaheksale eurole.

Hoiatustrahvi trahviühiku tõstmine viielt eurolt seitsmele eurole.

Lühimenetluse mõjutustrahvide suuruse muutmine.

Käitumise muutumine - rikkumiste arv väheneb. Prognoosis 10%.

Rahaliste nõuete asendamiste arv mitterahaliste nõuetega (kinnipidamine, üldkasulik töö) kasvab –

prognoosis 3% määratud nõuetest

Nõuete täitmine väheneb. Ebatõenäoliste nõuete arv kasvab. Prognoosis 15%

Tegemist on siiski hinnanguga ehk lõplik summa võib kujuneda nii suuremaks kui ka

väiksemaks. Arvestada tuleb ka eespool väljatoodud riskiga, et rahatrahvide suurendamine

võib negatiivselt mõjutada nende laekumist (st määratav trahvisumma küll suureneb, kuid

isikud ei ole suutelised seda maksma).

Valdav osa hoiatustrahvidest määratakse summas 15–30 eurot (ületatud kiirus 3–6 km/h).

2023. aastal määrati automaatse järelevalve käigus tuvastatud liiklusrikkumiste eest 174 135

hoiatustrahvi kogusummas 6 174 625 eurot.

2023. aastal määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest mõjutustrahv 41 386 korral

kogusummas 2 281 848 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide muutmise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. a. See annab kõigile piisavalt aega uute

karistusmäärade teadvustamiseks ning oma käitumise parandamiseks. Õiguskuuleka

käitumisega on võimalik väga lihtsalt suuremast rahatrahvist hoiduda.

32 https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021024 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122020011 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019021 35 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018045

27

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale, Riigikohtule, ringkonna- ja maakohtutele, prokuratuurile,

Eesti Advokatuurile, õiguskantslerile, Riigikontrollile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Finantsinspektsioonile.

Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kliimaministeerium,

Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid märkustega.

Arvamust avaldasid Eesti Linnade- ja Valdade Liit, Viru maakohus, Riigiprokuratuur, Eesti

Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Finantsinspektsioon. Seisukohad

märkuste kohta on lisatud seaduseelnõu seletuskirja kooskõlastustabelis. Riigikohus

teavitas, et praegu arvamust ei avalda. RIK poolt vaatasid eelnõus kajastatud muudatused

üle kohtute infosüsteemi, E-toimiku ja Kriminaalmenetluse infosüsteemide tiimijuhid ning

RIK süsteemides eelnõuga seoses arendusi teha ei ole vaja. Seega ei ole RIK-il esitada ka

eelnõule eraldi arvamust.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kooskõlatustabel

Einar Hillep 51992448 [email protected]

Meie 05.04.2024 nr 8-1/3325-1

Karistusseadustiku

muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (trahviühiku

suurendamine) eelnõu

seletuskiri Lisa 1

Kooskõlastustabel

Ettepaneku sisu Seisukoht

Siseministeerium

1. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole võimalik

lühimenetluses määratud mõjutustrahvi

täitmisele pööramist edasi lükata ega

määrata selle tasumist ositi. Sellest

hoolimata vastavaid taotlusi esitatakse ja

nende arv kasvab. Taotluste sisu vaadates

võib väita, et teatavale sihtgrupile on juba

80 eurot korraga tasumiseks liiga suur

summa.

Arvestades eelõuga kavandatavat

mõjutustrahvi tõusu, teeme ettepaneku

täiendada väärteomenetluse seadustikku ja

karistusseadustikku, nähes ette võimaluse

määrata ka lühimenetluses mõjutustrahvi

tasumine ositi ning lükata edasi määratud

mõjutustrahvi täitmisele pööramine.

Arvestatud osaliselt. Seaduseelnõu täiendatud VTMS muudatustega,

milles sätestatakse võimalus taotleda ka

mõjutustrahvi osas selle osade kaupa tasumist.

Täitmisele pööramise edasilükkamise osas

muudatustest loobutud. Siseministeeriumil tuleb

edaspidi analüüsida praktikat, kuidas kõrgendatud

mõjutustrahvimäär tegelikult toimib, kas on

vajalik ka osade kaupa tasumisele määratud

mõjutustrahvi täitmist veel omakorda edasi lükata.

2. Eelnõu § 6 punkti 3 kohaselt täiendatakse

väärteomenetluse seadustikku §-ga 2126 ,

mille kohaselt ei kohaldata KarS § 47 lõikes

1 sätestatud rahatrahvi arvutamise aluseks

olevat kaheksa trahviühiku suurust määra

enne 1. jaanuari 2025 alustatud

väärteomenetluste suhtes. Teeme ettepaneku

sõnastada säte selliselt, et kaheksa

trahviühiku suurust määra ei kohaldata enne

1. jaanuari 2025 toime pandud väärteo

suhtes. Ettepaneku teeme põhjusel, et

väärteomenetlus võidakse alustada hiljem,

kui teo toimepanemisest teada saadakse. Ka

seletuskirjas selgitatakse eelnõu § 8 osas, et:

„Karistusi, mis põhinevad suuremal

trahviühikul, milleks on senise nelja euro

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust muudetud tulenevalt ettepanekus

esitatud sõnastusest.

asemel kaheksa eurot, saab hakata määrama

või mõistma nendele isikutele, kes panevad

teo toime 1. jaanuaril 2025 või pärast seda.

Kui isik on teo toime pannud 31. detsembril

2024, st enne seadusemuudatuse jõustumist,

kohaldatakse tema karistamisel neljaeurost

trahviühikut.“

3. Ühistranspordiseaduse § 85 lõike 1

muudatusega soovitakse alandada

sanktsiooni ülempiiri kümnelt trahviühikult

viiele selleks, et rahatrahv piletita sõidu eest

oleks endiselt maksimaalselt 40 eurot.

Omamata märkusi sanktsiooni määra osas

juhime tähelepanu, et reeglina, tulenevalt

sama seaduse § 942 lõikest 1, kohaldab

kohtuväline menetleja nimetatud

väärteokoosseisu korral lühimenetlust, mille

puhul sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

määratakse piletita sõidu kui väärteo eest

mõjutustrahv suurusega 20 eurot, mida

tuleks seletuskirjas ka selgitada.

Arvestatud. ÜTS § 85 lõikes 1 sanktsiooni ülempiiri

alandamisest loobutud. Edaspidi on piletita sõidu

eest võimalik karistada kuni 80 trahviühiku

suuruse rahatrahviga, mõjutustrahvi suuruseks

saab olema 40 eurot senise 20 euro asemel.

4. Toome välja seletuskirjas esitatud

selgitused, mis meie hinnangul ei ole

asjakohased või vajavad täpsustamist:

4.1.Leheküljel 17: „Kokkuleppe tulemusena

ongi politsei menetlenud rohkem kui ühe

aasta jooksul automaatse kiirusjärelevalve

käigus tuvastatud kiiruseületamisi 50 km/h

ja rohkem üldmenetluse korras. Kuna

liiklusohutus on endiselt probleem, tuleks

tõsiselt kaaluda selle künnise langetamist 50

km/h allapoole ning hakata menetlema

automaatse kiirusjärelevalve käigus

tuvastatud kiiruseületamisi 40 km/h ja

rohkem. See aitab kindlasti paremini

liiklusohutust tagada.“ Palume eeltoodud

selgitus seletuskirja tekstist välja jätta, sest

see väljub eelnõu raamist ega ole seetõttu

siin asjakohane. Samas nõustume, et antud

praktika muudatuse mõjusid tuleks hinnata

ning vajadusel teha täiendavad muudatused.

Siseministeerium on valmis antud teemas

arutelu jätkama, et leida tõhusaid võimalusi

ka kehtiva õiguse raames liiklusohutuse

tagamiseks.

Arvestatud. Seletuskirja sõnastust muudetud ning selgitus

seletuskirjast välja jäetud. Praktilise poole osas

soovime, et Siseministeerium tooks teema

Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni eraldi

arutamiseks.

5. Leheküljel 18: „07.06.2021 jõustusid

seadusemuudatused, mis võimaldavad

kiiruseületajate puhul, kes on ületanud

kiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis, kasutada

mõjutusmeetmena 45-minutilist

rahunemispeatust. Politsei ei ole kahjuks

seda võimalust siiamaani aktiivselt

kasutanud.“ Selgitame, et rahunemispeatuse

kohaldamine on valikuline meede, mida

liiklusohtust arvestades, ei ole võimalik

kohaldada igal pool. Seadus annab politseile

õiguse kohaldada meedet juhul, kui see on

eelduslikult mõjus, ent kiiruse järelevalve

kohti ei valita mitte selle järgi, kus

rahunemispeatuse kohaldamine on

võimalik, vaid selle järgi, kus olude tõttu on

piirkiiruse ületamine eriti liiklusohtlik.

Arvestatud.

Kooskõlastuskirjas esitatud selgitus lisatud

seletuskirja.

6. Leheküljel 24 tuuakse välja „Ebasoovitav

risk on võimalik korruptsioonioht. Kui

kohtuväline menetleja saab hakata

kiirmenetluses määrama rikkujale kohapeal

väärteo toimepanemise järel kuni 1600 euro

suurust rahatrahvi, võib kohtuväline

menetleja mõjutada süüdlast toime panema

ebaseaduslikku tegu ning teha ettepaneku

tasuda mitteametlikult summa, mis on

oluliselt väiksem kui ähvardav rahatrahv.“

Mööname, et muudatuse järgselt tõuseb

seletuskirjas välja toodud riski esinemise

tõenäosus, ent leiame, et risk peitub pigem

selles, et suureneb väärteo toimepanijate

poolt kohtuvälise menetleja ametnikele

menetluse vältimiseks trahviga võrreldes

soodsama altkäemaksu pakkumine ning

sellega seonduvalt ka menetluste arv

altkäemaksu pakkujate suhtes. Kuna

suureneb kohtuvälise menetleja ametnike

survestamine õigusvastasele käitumisele,

suureneb ka vajadus neile suunatud

korruptsiooniriskide maandamist

puudutavate koolituste järele.

Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust muudetud.

Kliimaministeerium

1. ÜTS § 942 lõike 1 kohaselt on kohtuvälisel

menetlejal kohustus rakendada ÜTS i § 85

lõike 1 väärteokoosseisu menetlemisel

Arvestatud.

ÜTS § 85 lõikes 1 sanktsiooni ülempiiri

alandamisest loobutud. Edaspidi on piletita sõidu

lühimenetlust. Mõjutustrahv sellisel juhul on

20 eurot. Eesti inimesed on ausad ja

seadusekuulekad. Nende huvides on, et kõik

teised kasutajad ostaksid samaväärselt pileti

kasutades ühistransporti. Hetkel on käimas

ka liikuvusreformi ettevalmistus ning

regionaal- ja põllumajandusministri poolt on

ära lõpetatud tasuta ühistransport, st.

kasutajatel tuleb üldjuhul pilet soetada, mis

on oluline muutus. Mõjutustrahvi mõte on

kiire ja sujuv asjaajamine kohapeal.

Rahatrahvi ja mõjutustrahvi samale tasemele

jätmine vajaks siiski sisulist analüüsi, sest

olukord, kus trahv on juba nii väike, et piletit

ühistranspordi kasutamisel osta pole suurt

mõtet, pole ausate piletiga kasutajate suhtes

õiglane. Märgime võrdlusena, et 20 eurone

trahv on väiksem, kui kuupileti hind.

Tallinnas on 30 päeva pileti hind 30 eurot.

Pärnus on 30 päeva pileti hind 35 eurot.

Tartus on 30 päeva pileti hind tartlasele 18.50

ja mittetartlasele 27.75 eurot. Kohtla-Järvel

on 30 päeva pileti hind 30 eurot.

Ühistranspordis pileti mitteostmisel on kaks

peamist tagajärge – suurem dotatsiooni

vajadus kõigi maksumaksjate ühisest

panusest ja ebakorrektne statistika, mis

eksitab korraldajat liinide kujundamisel, mis

omakorda toob kaasa viletsamalt planeeritud

ühistranspordivõrgu meile kõigile. Seetõttu,

palume sisuliselt põhjendada, et miks peaks

mõjutustrahv olema väiksem kui kuupileti

hind, ehk täpsemalt mis on selle määra

vähendamise mõte? Selle mõjude tõttu,

peame oluliseks, et arvamust küsitaks ka

kohalikelt omavalitsustelt ja veoettevõtetelt.

eest võimalik karistada kuni 80 trahviühiku

suuruse rahatrahviga, mõjutustrahvi suuruseks

saab olema 40 eurot senise 20 euro asemel.

2. Seletuskirja lehekülje 14 esimeses lõigus

selgitatakse, et sekkumiskünnis sisaldab nii

kiiruskaamera laiendmääramatust kui ka

kokkuleppelist sõidukijuhile lubatud

eksimust. Juhime tähelepanu, et antud

selgitus ei ole päris täpne. Tulenevalt

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr

78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

Arvestatud. Seletuskirja sõnastust muudetud.

ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 12

lõikest 2 on tegu pildikäivituse

piirväärtusega, mis koosneb

laiendmääramatuse ja sekkumiskünnise

liitmisel saadud väärtusest. Sekkumiskünnis

on kõigil kiirustel 3 km/h. Kokkuleppelist

sõidukijuhile lubatud eksimust ei eksisteeri.

Kiiruskaamera koostab

fotodokumentatsiooni alati, kui sõidukiirus

on võrdne pildikäivituse piirväärusega või

sellest suurem. Karistatav on iga

ülekilomeeter, mis ületab maksimaalse

lubatud sõidukiiruse ja laiendmääramatuse

summat.

Rahandusministeerium

1. Riigi eelarvestrateegia meede näeb ette

trahvitulu suurenemise 15,8 miljoni euro

võrra. Eelnõu seletuskirjas hinnatakse tulu

suurenemist 10-30% võrra, mis PPA

kogutavate trahvide puhul teeb 1,1-3,3

miljonit eurot. Seega jääb eelnõu oodatav

mõju oluliselt alla riigi eelarvestrateegias

kavandatule.

Arvestatud.

Seletuskirjas olevat tulude hinnangut muudetud

tulenevalt PPA-st saadud arvutustele. Riigi

eelarvestrateegias esitatud summad (15,8

miljonit) ei vasta korrigeeritud prognoosile.

Võimalik tulu jääb suurusesse 10,4 miljonit.

2. Seletuskirja punktis 7 on seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse eeldatavate kuludena välja

toodud üldisel tasemel eelnõuga kaasnevad

võimalikud kulud, kuid puudub ülevaade

kulude mahtudest. Palume täpsustada, kas ja

kelle eelarves on vahendid täiendavate

kuluartiklite (IT arendused,

väärteomenetluse menetluseks jm) jaoks

planeeritud?

Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust muudetud. RIK-st saadud

arvamuse kohaselt ei kaasne eelnõuga võimalikke

kulusid seoses IT arendustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kooskõlastab karistusseadustiku muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (trahviühiku

suurendamine) eelnõu märkusteta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei

tuvastanud oma valitsemisala seadustes

olukordi, milles pärast eelnõuga

kavandatavat muudatust tekiks olukord, et

füüsilisele isikule saab mõista suurema

rahatrahvi kui juriidilisele isikule. Samas

tekib mitmes seaduses trahviühiku

Teadmiseks võetud.

suurendamise järel olukord, milles füüsilise

ja juriidilise isiku trahvisummade vahe jääb

väga väikseks. Näiteks on

taimekaitseseaduse § 98 lõike 1 kohaselt

ohtlikust taimekahjustajast teatamata jätmise

eest võimalik karistada rahatrahviga kuni

200 trahviühikut. Juriidilist isikut

karistatakse sama teo eest kuni 2000 euroga.

Trahviühiku suurendamise järel saaks

füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni

1600 eurot. Seega jääb karistuste vaheks

üksnes 400 eurot. Toiduseaduse § 535

kohaselt on toidualase teabe esitamise nõude

rikkumise eest võimalik karistada

rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

Juriidilist isikut karistatakse sama teo eest

kuni 1300 eurot. Pärast trahviühiku

suurendamist saab füüsilisele isikule

määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot, mis

tähendab, et trahvisummad erinevad

üksteisest üksnes 100 euro võrra.

Karistusseadustiku §-s 47 on kehtestatud

rahatrahvi määramise alused ja sellest

nähtub, et juriidilisele isikule määratakse

alati suurem rahatrahv kui füüsilisele isikule.

Samas puudub meile teadaolevalt selline

metoodika, millest lähtudes saaks hinnata,

kui suur rahatrahvide suuruse erinevus

füüsilise ja juriidilise isiku karistuse vahel

oleks põhjendatud ja proportsionaalne.

Seetõttu ei kavanda me hetkel muuta eespool

kirjeldatud juriidilise isiku trahvimäärasid.

Haridus- ja Teadusministeerium

Saatsite Haridus- ja Teadusministeeriumile

kooskõlastamiseks karistusseadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse

muutmise seaduse (trahviühiku

suurendamine) eelnõu. Kooskõlastame

eelnõu märkusteta.

Teadmiseks võetud.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Eelnõu § 1 punktis 1 toodud

karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47

lõikes 1 muudatuse kohaselt saab määrata

väärteo toimepanemise eest rahatrahviks

edaspidi ka ühe trahviühiku suuruse summa

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud ning selgitatud, et üldise

trahvimäära tõusu valguses võiks

miinimumsumma jääda siiski madalamaks. Seda

ehk kaheksa eurot. Kehtiva KarS

regulatsiooni järgi on minimaalselt

määratava rahatrahvi suuruseks 3

trahviühikut ehk 12 eurot ning muudatuste

kohaselt rahatrahvi miinimumsumma langeb.

Rahatrahvide määrade üldise tõusu

kontekstis on tõusetunud küsimus, mis

põhjusel on valitud minimaalselt määratava

trahvi summaks üks trahviühik ja mitte

näiteks kaks trahviühikut. Kahe trahviühiku

puhul oleks miinimumsumma 16 eurot, mis

teeb karistuse miinimumsumma

suurenemiseks võrreldes praegusega 4 eurot.

Selline suurenemine ei tohiks tekitada

isikutele maksmisel ületamatuid probleeme

võrreldes 12 euroga. Palume seletuskirjas

põhjalikumalt selgitada valitud lahendit ja

lisada võimalusel ka teave selle kohta, kui

palju on selliseid väärteo eest määratavaid

karistusi, kus rahatrahv on piirdunud kolme

trahviühikuga.

isegi võrreldes kehtiva regulatsiooniga, kus

minimaalne summa on 12 eurot.

2. Ettepanek on kaaluda eelnõu täiendamist

KarS § 72 lõike 1 muutmise osas: „(1) Kui

süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud

rahatrahve ja käesoleva paragrahvi lõikest 4

ei tulene teisiti, asendab kohus selle tasumata

osas arestiga või süüdlase nõusolekul

üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s

69 sätestatud korras.“ Muudatus puudutab

osundatud lõikes sõna rahatrahv, muutes

selle ainsuse vormi mitmuse vormiks.

Praktikas esineb probleeme, kus väikese

trahvimääraga (maksimaalselt kuni 10

trahviühikut) väärtegu on üks isik toime

pannud väga palju ning isik on jätnud

karistuseks määratud rahatrahvid tasumata.

Praeguses sõnastuses arvutatakse aresti või

üldkasulikku tööd ühe konkreetse väärteo

eest mõistetud karistuse põhjal ning nende

isikute suhtes, kellele on ühetaolisi, kuid

väikeseid, karistusi määratud väga palju ja

rahatrahvide kogusumma seetõttu väga suur,

ei saa asenduskaristust määrata. Muudatus

annab võimaluse kohtuvälisele menetlejale

nõuded nii-öelda summeerida ja esitada

kohtule taotlus aresti või asenduskaristuse

Arvestamata.

Kohtud ei ole teavitanud asenduskaristuste

kohaldamise võimatusest esitatud põhjustel.

Asenduskaristuse taotlus tuleb esitada sõltumata

sellest, mitu trahviühikut oli trahvina määratud.

määramiseks. Üldjuhul on tegemist nii-öelda

saririkkujatega, kellel püsiv sissetulek

puudub, mistõttu ka täitemenetlustes ei ole

iga üksikut rahatrahvi nõuet võimalik täita.

Riigiprokuratuur

Prokuratuur tervitab eelnõud, mille peamised

eesmärgid on viia kuriteo ja väärteo eest

füüsilisele isikule ettenähtud

miinimumpäevamäär ja trahviühik omavahel

paremini kooskõlla; viia rahalise mõjuga

karistusmäärad vastavusse

miinimumsissetuleku ja keskmise palga

tõusu ning muude rahaliste karistuste

devalveerumist põhjustavate teguritega;

suurendada seaduses sätestatud

karistusmäära tõstmise kaudu õiguskuulekust

ja võimaldada menetlejal raskematele

süütegudele paremini reageerida.

Prokuratuur palub eeltoodud põhjendustel

kaaluda ka KarS § 44 lg-s 2 ettenähtud

rahalise karistuse aluseks oleva

miinimumpäevamäära suuruse tõstmist 10

eurolt 20 eurole, kuivõrd elatustase on

tõusnud ja kuritegude eest mõistetav rahaline

karistus peab sellega kaasas käima, et olla

mõjus ja ära hoida uusi kuritegusid.

Mittearvestatud. Ettepanek väljub konkreetse eelnõu ulatusest ja

vajab eraldi analüüsi, mis näitaks, et kuritegude

eest ettenähtud 10-eurone miinimumpäevamäär

on liiga madal. Arvestada tuleb samuti asjaoluga,

et kuni 2015. a oli trahviühiku suurus isegi

suurem kui miinimumpäevamäär – vastavalt 4

eurot ning 3,20 eurot. Ehk miinimumpäevamäär

ei pea tingimata olema kõrgem kui trahviühiku

suurus. Konkreetse rikkumise eest määratava

trahvi suuruse otsustab menetleja.

Eesti Advokatuur

1. Eelnõu osas väljatöötamiskavatsuse

koostamisest

Advokatuur on seisukohal, et eelnõule tuleb

koostada väljatöötamiskavatsus. HÕNTE § 1

lg 1 järgi on eelnõu kohta kohustuslik

koostada väljatöötamiskavatus.

Väljatöötamiskavatsus peaks andma

otsustajatele teavet selle kohta:

1) millised on küsimuse võimalikud

lahendused, võimalike lahenduste

võrdlus ja eelistatav lahendus;

2) millised olulised mõjud, lähtudes

nende esinemise sagedusest,

ulatusest, sihtrühma suurusest ja

ebasoovitavate mõjude riskist, võivad

seaduse rakendamisega kaasneda.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu kiireloomulisus tuleneb vajadusest täita

riigieelarve strateegiaga püstitatud ülesanded.

Trahviühiku hüppelisest tõusust saaks rääkida

siis, kui selle suuruse arvutamisel oleks lähtutud

varasemalt omaksvõetud põhimõttest. See näide

on ka seletuskirjas esitatud ehk trahviühiku

suurus saaks olla suisa 27 eurot.

Kõnesoleva eelnõu puhul ei ole seda tehtud.

Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka eelnõus

ettenähtud meetme sobivust ja vajalikkust

ehk proportsionaalsust (HÕNTE § 43 lg 1 p

5). Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et eelnõu

on kiireloomuline. Siiski ei ole seda väidet

konkretiseeritud ega sisuliselt põhjendatud.

HÕNTE § 1 lg 2 p 1 järgi ei ole

väljatöötamiskavatsuse koostamine

kohustuslik juhul, kui eelnõu menetlus on

põhjendatult kiireloomuline. Seda nõuet ei

ole eelnõu seletuskirjas täidetud.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise vajadus

on kõnealuse eelnõu puhul väga tähtis, kuna

trahviühikut suurendada ja trahve tõsta

kavandatakse väga oluliselt (sisuliselt

hüppeliselt), keskmiselt 2 korda. Seetõttu

oleme seisukohal, et eelnõule tuleb igal juhul

koostada väljatöötamiskavatsus.

Eelnõu menetlemise kiireloomulisust ei tohi

kergekäeliselt jaatada juhtudel, kus puudusid

takistused teemaga tegeleda ajaliselt varem,

mil kiireloomulisust veel ei olnud. Sellisel

juhul tuleks seletuskirjas mainida, et

kiireloomulisuse põhjuseks on varasemalt

tegemata jäetud töö. Samuti on ebapiisav, kui

kiireloomulisust põhjendatakse vajadusega

eelarvet täita. Kiireloomulisus ei ole pelgalt

see, et eelnõu koostajad ja menetlejad

soovivad eelnõuga kavandatava eesmärgi

saavutada kiiremini, vaid eesmärgi

saavutamise vajadus on olemuslikult

akuutne. Seletuskirjast peaks selguma, mis

on see erakordne eluline vajadus, mis tingib

kiireloomuliselt eelnõu vastuvõtmise.

2. Rahaliste karistuste suurusjärkudest ja

nende arvestamisest

 Eelnõus on toodud välja

arvutusmehhanism rahatrahvi

suuruse ning keskmise palga

võrdluses. Oleme seisukohal, et

sissetulekupõhine väärteokaristus ei

pea ega saagi olla sama valemi järgi

Teadmiseks võetud.

Seletuskirjas esitatud näide on üks võimalikest

lahendustest. Kuna eelnõu eesmärgiks ei ole

rahatrahvi arvestamise senise korra muutmine,

siis tegelikust sissetulekust arvestamise süsteemi

põhjalikumalt käesolevas eelnõus ei analüüsita.

arvutatud nagu kuriteo toimepannud

isiku päevamäära arvutamine. Kuna

väärteo ohtlikkus on madalam, siis

tuleb ka siin arvesse võtta väiksemad

määrad. Ebaloogiline ja

põhjendamatu on väärteomenetluses

kasutatava trahviühiku

võrdsustamine

kriminaalmenetlusliku

päevamääraga. Ebaõiged

lähteandmed viivad ebamõistliku ja

põhjendamatu järelduseni. Kuriteo

eest mõistatav väikseim võimalik

rahaline karistus on 30 päevamäära ja

suurim võimalik 500 päevamäära.

Väärtegudel aga kolm kuni 300

trahviühikut. Kui minna ka

väärtegude puhul üle

sissetulekupõhilisele päevamäärale,

siis ei saa aluseks võtta, et endiselt

oleks maksimumkaristuseks 300

päevamäära, kui väärteo puhul

kehtestada miinimumiks 1 ja

maksimumiks 100 päevamäära, siis

on see täiesti piisav vahemik, milles

päevamäärapõhist rahatrahvi

kohaldada. Ei ole mingit põhjust

võrdsustada trahviühikut

päevamääraga, st senine trahviühik 4

eurot arvestatuna keskmiseks palgaks

oleks seletuskirjas toodud näite

kohaselt tõesti enam kui 8-kordne

tõus, kuid sissetulekuga sidudes võib

ka trahviühikute arvu vähendada.

 Kirjalikus hoiatamismenetluses

tõsteti kiiruseületamise trahvimäära

alles 01.03.2022 3 eurolt 5 eurole

ning puudub analüüs, et see ei ole

olnud mõjus. Uuesti

mõjutusvahendite karmistamisel

tuleks analüüsida, kas eelnevad

meetmed ei ole tõepoolest mõju

avaldanud.

 Pärast karistusreformi on oluliselt

muudetud koosseise ning raskemaid

rikkumisi kriminaliseeritud (nt alates

2009. aastast on joove üle 1,5 promilli

karistatav kriminaalkorras,

karmistatud on juhtimisõiguseta

juhtimise ja kiiruseületamise karistusi

ning kriminaliseeritud süstemaatiline

juhtimisõiguseta juhtimine). Seetõttu

ei ole õige ja kooskõlas senise

praktikaga lihtsalt kahekordistada

kõiki karistusi ja kahekordistada seda

kõigi isikute jaoks.

 Enamus väärtegusid on

liiklusväärteod ning nende

avastamine väheneb aasta-aastalt.

Raskete liiklusõnnetuste arv ei ole

viimased 15 aastat mitte suurenenud,

vaid üldises plaanis siiski vähenenud.

Viimase kahe aasta raskete

liiklusõnnetuste arvu kasv on tingitud

kergliikurite levikust ning nendeta

oleks raskete liiklusõnnetuste arv

veelgi vähenenud. Seetõttu on

põhjendamatu suurendada karistusi,

kui väärtegusid avastatakse vähem

ning võrreldavate põhjustega raskeid

liiklusõnnetusi toimub vähem.

Eelnõu seletuskirjas viidatakse küll

liiklusohutusele, kuid puudub

analüüs, kas ka tegelikult on

väärtegude arv ja liiklusõnnetuste arv

kasvanud ning kuidas on see seotud

rahatrahvi suurusega.

Samuti on Eesti Vabariigi põhiseaduses

sätestatud õigluse ja sotsiaalriigi põhimõttest

tulenevalt kaheldav, kas on põhjendatud

väärteomenetluse rahaliste trahvide osas

isikute tulu ja varaga mittearvestamine ning

erisuse tegemine vaid alaealistele.

Võimalikud administratiivsed kaalutlused (sh

spekulatsioon justkui paneks see

õiguskuulekaid kodanikke oma tulusid ja

ning vara peitma) ei anna alust

põhiseaduslike printsiipide

mittekohaldamiseks.

Lisaks soovime esile tuua, et

kriminaalasjadega tegelevate advokaatide

kogemuse põhjal paluvad süüalused juba

aastaid asendada rahalise iseloomuga

karistusi teise karistuse liigiga põhjusel, et

nad ei ole võimelised rahalist karistust

tasuma ning alati ei aitaks ise ka karistuse

täitmise ajatamine. Olemuslikult on aga

täiesti väär, kui väiksema süü suuruse puhul

palub isik mitte määrata talle rahalist

karistust, vaid taotleb rangemat karistust

(arest või vangistus) vaid põhjusel, et

rahaline karistus oma suuruse tõttu ei ole talle

täidetav. Väide, et isikud võivad võimaliku

karistuse vähendamiseks oma sissetulekuid

peita, pole veenev. Ei ole usutav, et isikud

hakkaksid aastaid enne süüteo toimepanemist

(sissetulekute andmed karistuste määramisel

arvestatakse eelneva kalendriaasta eest) oma

tulu varjama.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on

seotud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud

riigi eelarvestrateegiaga 2024–2027, mille

punkti 3.2 kohaselt on uue

valitsuskoalitsiooni üks eesmärk vähendada

eelarvepuudujääki. Sellega seoses teeme

ettepaneku täiendada eelnõu, et lõpeks

praegu kehtiv ettemaksu regulatsioon väärteo

eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja

kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja

varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209

ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude

avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete

sundtäitmisele pööramisel, kus TMS § 202 ja

§ 207 aegumise kohaldamise kohustus on

ametiülesannete raames kohtutäituril, ning

asendataks ettemaks sissenõudja makstava

täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks

ettepaneku kohaselt maksta, kui

täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle

täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise

Mittearvestatud.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sissenõudjale

(ka riigile) ettemaksu tasumine vabatahtlik ja

see saadakse tagasi, kui täitur saab oma tasu täies

ulatuses võlgnikult kätte. Võttes näitena PPA

väiksemat trahvinõuet (nt kuni 300 eurot), kus

hetkel on ettemaks 30,5 eurot. Seega sellest

summast jääb riik halvimal juhul igas trahvi

menetluses ilma. See ei ole garanteeritud, kuna

mitmed täiturid ettemaksu ei nõua.

Esitatud ettepanek on loobuda riigi nõuete puhul

ettemaksude süsteemist (mis on vabatahtlik ja

riigil on võimalus ettemaks tagasi saada) ning

kehtestada riigile kohustuslik maks, juhuks kui

täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta

(kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust

võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või

asenduskaristuse määramisega). Seega kui nt

PPA trahvi ei suudeta täita nt rahatrahvi aegumise

(äriühingust võlgnike puhul) või pankroti,

nõude aegumise või asenduskaristuse

määramisega).

Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik

nelja aasta jooksul arvates seaduse

muudatuse jõustumisest kohtutäiturile

maksma tasu nõude aegumise korral, mis

annaks riigieelarvele märkimisväärse

kokkuhoiu.

Teeme ettepaneku, et täitemenetluse

lõppemise tasu suuruseks oleks menetluse

alustamise tasu ja täitemenetlusega

kaasnevad täitekulud, kui need jäid

täitemenetluses sisse nõudmata ja menetluse

põhitasu pooles ulatuses arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt, kuid mitte

rohkem kui 50 eurot (siin ja edaspidi on kõik

tasumäärad esitatud ilma käibemaksuta).

Tasu maksjaks oleks sissenõudja. Tasu

ülempiiri seadmisel oleme arvestanud, et tasu

ei oleks põhinõude ega praeguse ettemaksuga

võrreldes oluliselt kõrgem, kuid samas aitaks

vähemalt minimaalses ulatuses katta

kohtutäituri tegevuskulud täiteasja

menetlemisel. Näiteks on KTS § 372 lg 2 järgi

riigi makstava elatise sissenõudmise tasu

suurus ühe täiteasja kohta on kuni 100 eurot

kalendriaastas. Seega oleks vähemalt nelja-

aastase menetluse kulude katteks kavandatud

50 eurot pluss täitemenetluse alustamise tasu

mõõdukas suuruses.

tõttu, maksaks riik alati kinni kohtutäituri nelja

aasta tööd. Ettepaneku kohaselt peaks riik iga

aegunud või asenduskaristusega aegunud trahvi

menetlemise eest igal juhul maksma

kohtutäiturile 100+ eurot.

Kui VTMS, KrMS ja KarS alusel tekkivad

nõuded kavandatakse lähiaastatel suunata EMTA

menetlusse ning täituriteni jõuavad nõuded

üksnes siis, kui on vaja müüa mingi võlgniku vara

enampakkumisel, siis ei leiaks ettepanekus

esitatud regulatsioon praktikas kunagi rakendust.

Finantsinspektsioon

Justiitsministeerium edastas 06.03.2024

Finantsinspektsioonile „Karistusseadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduse muutmise seaduse (trahviühiku

suurendamine)“ eelnõu, paludes

Finantsinspektsioonilt arvamust eelnõu

kohta. Käesolevaga anname teada, et

Finantsinspektsioonil ei ole kommentaare

nimetatud eelnõu kohta.

Teadmiseks võetud.

Viru maakohus

Seletuskirjas on mööndud, et

edasikaebamine toob maakohtutele kaasa

töökoormuse suurenemise. Kohtutel tuleb

lahendada senisest rohkem väärteoasju.

Samas on jõutud järeldusele, et mõju on

ebaoluline, viidates, et valdavat osa

kohtuvälise menetleja määratud

rahatrahvidest ei vaidlustata ning

maakohtusse edasi ei kaevata. Leiame, et

mõjuanalüüs ning kohtute töökoormuse

kasvu hindamine on puudulik. Tuginemine

varasemate aastate kohtusse pöördumise

statistikale olukorras, kus trahviühikut

kahekordistatakse, ei anna objektiivset pilti.

Leiame, et tuleb põhjalikult analüüsida

kuivõrd võib kasvada kohtusse pöördumise

hulk olukorras, kus trahviühik on suurem. On

igati mõistlik eeldada, et mida kõrgem on

trahvisumma ja mõju isiku rahalisele

olukorrale, siis seda kõrgem on huvi trahvi

määramisele vastu vaielda või paluda

kergemat karistust. Tuleb arvestada ka

asjaoluga, et trahviühiku tõstmisel võib

rohkematel isikutel tekkida probleeme

trahvide tasumisega, mis toob omakorda

kaasa asenduskaristuste taotluste esitamise

kasvu, mis jällegi tõstab kohtute

töökoormust. Seega leiame, et mõjuanalüüs

kohtute töökoormuse suurenemise osas peab

olema põhjalikum ning vajadusel tuleb

kaaluda kohtutele lisaressursside eraldamist.

Teadmiseks võetud.

Mõjuanalüüs ning kohtute töökoormuse kasvu

hindamine on puudulik. Ka käesoleval ajal

puudub korralik statistika selle kohta, mis

võimaldaks analüüsida kohtute töökoormust

asenduskaristuste kohaldamise osas. Kaebuste

kasvu võib vähendada eelnõusse lisatud täiendus,

mille kohaselt saab taotleda ka mõjutustrahvi

tasumist osade kaupa.