Kalle Laanet
Justiitsminister
Justiitsministeerium Teie 6.03.2024 nr 8-1/2396-1
[email protected] Meie 20.03.2024 nr 3-1/4-1

Arvamuse avaldamine karistusseadustiku muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse
(trahviühiku suurendamine) eelnõule

Lugupeetav justiitsminister Kalle Laanet

Esitasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu. Esitame eelnõule alljärgneva arvamuse.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga 2024–2027, mille punkti 3.2 kohaselt on uue valitsuskoalitsiooni üks eesmärk vähendada eelarvepuudujääki. Sellega seoses teeme ettepaneku täiendada eelnõu, et lõpeks praegu kehtiv ettemaksu regulatsioon väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse nõuete, aga ka TMS § 209 ja § 210 sätestatud menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete sundtäitmisele pööramisel, kus TMS § 202 ja § 207 aegumise kohaldamise kohustus on ametiülesannete raames kohtutäituril, ning asendataks ettemaks sissenõudja makstava täitemenetluse lõppemise tasuga, mis tuleks ettepaneku kohaselt maksta, kui täitemenetlus põhinõudes lõpeb selle täitmiseta (kas võlgniku surma või lõppemise (äriühingust võlgnike puhul) või pankroti, nõude aegumise või asenduskaristuse määramisega).

Muudatusettepaneku kohaselt ei peaks riik nelja aasta jooksul arvates seaduse muudatuse jõustumisest kohtutäiturile maksma tasu nõude aegumise korral, mis annaks riigieelarvele märkimisväärse kokkuhoiu.
Ettepaneku mõtteks on samuti, et kohtutäitur ei peaks oma tasu sissenõudmiseks ja asjakohasel juhul ettemaksu tagastamiseks täitemenetlust jätkama, vaid saaks täitemenetluse lõpetada nõudes sissenõudjalt täitemenetluse lõpetamise tasu. Sellega lõpeks võlgniku jaoks täitemenetlus täielikult ning kohtutäiturile oleks tagatud menetluse kestel tehtud kulutuste hüvitamine. Analoogiliselt on PankrS § 65 lg 11 sätestatud võimalus pankrotihalduri tasustamiseks riigi vahenditest, kui pankrotivõlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha. Muudatuse rakendamisega oleks võimalik lahendada või leevendada mitu praktikas esile kerkinud probleemi.
Sageli on väärteotrahvide ja rahaliste karistuste sissenõudjad juhtinud Koja tähelepanu, et kohtutäiturid ei ole alati piisavalt korrektsed nõuete aegumist kohaldama või täitmise võimatusest teavitama. Leiame, et üks soodustav aspekt taoliseks väärnähtuseks on, et sissenõudja tasutud kohtutäituri tasu ettemaks saadakse menetluse algatamisel ja aegumise tähtaja möödudes ei ole kohtutäitur enam nii motiveeritud aegumist kohaldama kui seda võiks ametiülesannete täitmisel eeldada.
Täitemenetluste üleandmisel KTM § 31 lg 3 alusel on tekkinud praktika, kus kohtutäituri võetud ettemaksu reaalse rahana täiteasjade ülevõtjale üle ei anta ja ülevõtja peab oma rahast ettemaksu täitemenetluse lõpetamisel sissenõudjale tagasi maksma. Muudatusega kaasnevalt teeme ettepaneku, et TMS § 202 ja § 207 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse täielikult ning muudatus rakenduks vaid nende nõuete osas, mis antakse sundtäitmisele pärast seaduse muudatuse jõustumist.
Teeme ettepaneku, et täitemenetluse lõppemise tasu suuruseks oleks menetluse alustamise tasu ja täitemenetlusega kaasnevad täitekulud, kui need jäid täitemenetluses sisse nõudmata ja menetluse põhitasu pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid mitte rohkem kui 50 eurot (siin ja edaspidi on kõik tasumäärad esitatud ilma käibemaksuta). Tasu maksjaks oleks sissenõudja. Tasu ülempiiri seadmisel oleme arvestanud, et tasu ei oleks põhinõude ega praeguse ettemaksuga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid samas aitaks vähemalt minimaalses ulatuses katta kohtutäituri tegevuskulud täiteasja menetlemisel. Näiteks on KTS § 372 lg 2 järgi riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta on kuni 100 eurot kalendriaastas. Seega oleks vähemalt nelja-aastase menetluse kulude katteks kavandatud 50 eurot pluss täitemenetluse alustamise tasu mõõdukas suuruses.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Aive Kolsar
Koja ametikogu juhatuse esimees

Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619