RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Kambja vallas riigimaal asuv

Vektori tänav

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2026

2

1. Sissejuhatus

Kambja Vallavolikogu 27.oktoobri 2020.a otsuse nr 133 alusel sõlmis Kambja Vallavalitsus

Transpordiametiga koostöölepingu nr 3.2.-4/21/465-1, mille alusel Kambja vald võttis

kohustuse omandada tasuta riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,3-138,85 kavandatava

müraseina taha projekteeritud kogujatee (Vektori tänav) peale Transpordiameti tellimisel

valmimisehitamist. Koostöölepingu kohaselt omandas Transpordiamet ehitusprojekti

realiseerimiseks vajalikud maad, mis peale ehituse lõppemist võõrandatakse tasuta Kambja

vallale koos teerajatistega. Riigitee 3 lõigu km138,3-138,85 ümberehitus, sh müraseina taha

Vektori tänava rajamine on lõpule viidud ja antud liiklejatele kasutusse.

Käesolevas aruandes hinnatakse Kambja vallas Räni alevikus ja Lemmatsi külas ning lühikeses

ulatuses Tartu linna territooriumil asuva Vektori tänava vastavust riigitee tunnustele eesmärgil

anda see tasuta koos teenindava transpordimaaga Kambja vallale kohalikuks teeks seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldustele riigitee liigi

määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise

juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud ehitusseadustikus.

Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui

tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist

või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult

kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi

või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest

liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene liikluskord, aga

ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale tähtsate

sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

3

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi ja

sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada teehoidu

ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

4

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Vektori tänava riigitee tunnuste hindamine

Vektori tänav (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus ja Lemmatsi

külas ning osaliselt ka Tartu linnas. Tee paikneb kahel munitsipaalmaa üksusel ja 6-l riigimaa

üksusel.

Kinnistute andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5020403 katastritunnus

79505:003:0013, lähiaadress Aardla tänav T115, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 10484.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Munitsipaalomand (Tartu linn).

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16558750 katastritunnus

79301:001:0962, lähiaadress Vektori tänav T7, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 7,0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Munitsipaalomand (Kambja vald).

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3432550, katastritunnus

79501:002:0537, lähiaadress Riia tänav T179, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 21757.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16145550, katastritunnus

79301:001:0505, lähiaadress Vektori tänav T1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 34.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16537550, katastritunnus

79301:001:0538, lähiaadress Vektori tänav T2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 159.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16485950, katastritunnus

79301:001:0536, lähiaadress Vektori tänav T4, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 282.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16452450, katastritunnus

79301:001:0522, lähiaadress Vektori tänav T6, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

pindala 226.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 25888850, katastritunnus

28301:001:2292, lähiaadress Vektori tn T3, Räni alevik, Kambja vald, Tartu maakond,

pindala 3752.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 17674250, katastritunnus

28301:001:0995, lähiaadress Vektori tänav T5, Lemmatsi küla, Kambja vald, Tartu

maakond, pindala 147.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Tee algusosas on sõidutee kõrval, haljasribaga eraldatud 30 pikkune kergliiklustee, mis paikneb

sõiduteega samal Tartu linna maaüksusel 79505:003:0013.

Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. Vektori tänava (sinine joon) asukoht Kambja valla ja Tartu linna piirialal

Tee ei ole kantud teeregistrisse. Tupiktee pikkus 0,58 kilomeetrit. Tegemist on 4,5 meetri laiuse

asfaltbetoonkattega sõiduteega, mis kulgeb paralleelselt põhimaanteega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee,

olles sellest müratõkkeseinaga eraldatud.

Vektori tänava alguslõik alates ristmikust Laseri tänavaga paikneb 47 m ulatuses Tartu linna

territooriumil. Sellest 30 m ulatuses munitsipaalmaal ja 17 m ulatuses põhimaantee 3

transpordimaal. Linnalõigu asukoht on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. Vektori tänava alguslõik Tartu linna territooriumil

6

Hindamise tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee paikneb riigimaal ja munitsipaalmaal. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks

avalikku kasutamist, aga tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks.

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Alevikus ja osaliselt linnas paikneval teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Tupiktee

alguses, ristmikul Laseri tänavaga, on liiklusmärgiga 382 „Kiiruspiirangu ala“ kehtestatud

suurimaks sõidukiiruseks 20 km/h. Piirkiiruse jõustamiseks on kolmes kohas on sõidutee katte

kõrgendused -„lamavad politseinikud“. Liikluse iseloomuks on erakinnistutele suunduva

liiklusvoo kogumine ja jaotamine. Tupiktee lõpus Lemmatsi külas on ümberpööramiskoht. Tee

alguses on sõidutee kõrval lühike kergliiklustee lõik, edasiselt liiklevad jalakäijad, jalgratturid ja

mootorsõidukid ühises liiklusruumis, kuna kitsad teeolud ei võimalda eraldi kergliiklustee

rajamist.

Liiklussageduse kohta andmed puuduvad, aga väikest teenindavate maaüksuste arvu arvestades

(14 tk) jääb see hinnanguliselt alla 50 sõiduki/ööpäevas.

Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele, kuna ainult kohalikku liiklust teenindaval teel ei

ole asulaväline liikluskord.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus.

Tee on tupiktee kahe omavalitsuse piirialal, tagades Kambja vallas ja Tartu linnas paiknevatele

kinnistutele juurdepääsu Tartu linna avalikult kasutatavate tänavate kaudu. Teel puudub

otseühendus riigiteede võrguga. Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine

erakinnistutele.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teeäärse hoonestusega kitsal tupikteel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel

lumetõrjel kasutada asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud

efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale. Vektori tänava ja põhimaantee 3

vahele on rajatud mürakaitsesein, mis on riigile kuuluv teerajatis.

Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on ette

nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks ja Transpordiamet ei saa asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi

korrashoiulepingutes.

Kuna teel pole otseühendust riigiteede võrguga, ei saa Transpordiamet seal ühtselt korraldada

teehoidu ja liiklust. Kohalikul omavalitsusel on läheduses teised tänavad ja ta saab ühtselt

parendada liikuvust elanike ja ettevõtete huvides.

7

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee ei vasta riigitee hoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

3.5 Vektori tänava riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kambja Vallavolikogu 27.oktoobri 2020.a otsuse nr 133 alusel sõlmis Kambja Vallavalitsus

Transpordiametiga koostöölepingu nr 3.2.-4/21/465-1, mille alusel Kambja vald võttis

kohustuse omandada tasuta riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,3-138,85 kavandatava

müraseina taha projekteeritud kogujatee (Vektori tänav) Kambja vallale kohalikuks teeks

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, peale Transpordiameti tellimisel valmisehitamist.

Koostöölepingu kohaselt omandas Transpordiamet ehitusprojekti realiseerimiseks vajalikud

maad. Vektori tänava rajamine on lõpule viidud ja antud kasutusse.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus Vektori tänav

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 Vektori tänava riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes Vektori tänav ei vasta riigitee tunnustele, sest neljast riigiteele iseloomulikust

tunnusest kolmele puudub vastavus. Tee saaks üle anda Kambja vallale kohalikuks teeks koos 6

riigi kinnisasja tasuta võõrandamisega:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 25888850, katastritunnus

28301:001:2292, pindala 3752.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16145550, katastritunnus

79301:001:0505, pindala 34.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16537550, katastritunnus

79301:001:0538, pindala 159.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16485950, katastritunnus

79301:001:0536, pindala 282.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16452450, katastritunnus

79301:001:0522, pindala 226.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 17674250, katastritunnus

28301:001:0995, pindala 147.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Teega kinnisasjade võõrandamisel ei ole täiendavad maakorraldustoimingud vajalikud.

8

Kuivõrd Vektori tänav jääb enne Laseri tänava ristmikku osaliselt (ca 17 m pikkuselt) paiknema

riigi põhimaanteed 3 teenindavale kinnisasjale 79501:002:0537, tuleb vallavalitsusel taotleda

Transpordiametilt sellele maaüksusele isikliku kasutusõiguse seadmist valla kasuks.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele ei põhjusta muudatusi riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Transpordiametil ei ole vaja enne kinnisasjade tasuta

võõrandamise otsustamist taotleda kirjalikku nõusolekut valdkonna eest vastutavalt

ministeeriumilt.

KÄSKKIRI

13.07.2026 nr 1.1-1/26/108

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

(Kambja vald 6 kinnisasja)

Kambja Vallavolikogu 27.10.2020 otsuse nr 133 alusel allkirjastas Kambja Vallavalitsus

Transpordiametiga 16.02.2021 koostöölepingu nr 3.2-4/21/465-1, mille alusel Kambja vald võttis

kohustuse omandada tasuta Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala raames riigitee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga km-tele 138,3—138,85 rajatava müraseina taha projekteeritud kogujatee (Vektori

tänav) pärast selle valmimist. Vektori tänava rajamine on lõpule viidud ja antud liiklejatele

kasutusse.

Vektori tänav, pikkusega kokku ca 0,58 kilomeetrit, on tupiktee, mis ei ole kantud teeregistrisse.

Tegemist on 4,5 meetri laiuse asfaltbetoonkattega sõiduteega, mis kulgeb paralleelselt

põhimaanteega 3 Jõhvi-Valga-Tartu tee, olles sellest müratõkkeseinaga eraldatud.

Vektori tänava alguslõik, alates ristmikust Laseri tänavaga, paikneb 47 m ulatuses Tartu linna

territooriumil (katastriüksustel 79501:002:0537 ja 79505:003:0013) ning ülejäänud osas kuuel (6)

riigimaa kinnisasjal, millest neli kinnisasja paikneb Tartu linnas ja kaks kinnisasja Kambja vallas.

Transpordiamet peab mõistlikuks, et Vektori tänava teehoidu tervikuna korraldaks ühiselt kõikidel

kinnisasjadel Kambja vald.

Tartu linn on nõustunud 10.02.2026 korraldusega nr 103 sõlmida kokkulepe Kambja vallaga ja

Kambja vald ning Tartu linn on allkirjastanud 29.05.2026 koostöökokkuleppe, mille alusel

nõustuvad, et punktis 1.3-1.6 nimetatud kinnisasjad, mis paiknevad Tartu linnas, võõrandatakse

Kambja vallale ja Kambja vallal on õigus korraldada neil kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena nimetatud Vektori tänavat seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja. Kinnisasjade üleandmine kohalikule omavalitsusele ei

põhjusta muudatusi riigiteede nimekirjas ning kinnisasjade üleandmisega säilib juurdepääs aleviku

teistele tänavatele ning kohalikele huvipunktidele. Riigile alles jäävate teede tihedus tagab

piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise.

Riigile kuuluvate kinnisasjade üleandmine võimaldab Kambja vallal teostada kinnisasjadel ja

piirneval maal tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse § 6 lõike 1 alusel talle määratud

ülesandeid.

Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 määruse nr 15 „Vallavara valitsemise kord“ ning Kambja

Vallavolikogu 27.10.2020 otsuse nr 133 „Loa andmine koostöölepingu sõlmimiseks“ alusel taotles

Kambja Vallavalitsus 08.01.2026 korraldusega nr 5 punktis 1 nimetatud riigile kuuluva 6

kinnisasja tasuta võõrandamist Kambja valla omandisse.

2

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1, § 61 lõigetega

1 ja 2 ning § 62 lõike 1 punktiga 2 ja taristuministri 24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituse

andmine Transpordiametile“ ja Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktori

peadirektori ülesannetes 02.01.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/2 „Volituse andmine“, Kambja

Vallavolikogu 27.10.2020 otsusega nr 133, Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 määrusega nr 15

„Vallavara valitsemise kord“ ja Kambja Vallavalitsuse 08.01.2026 korraldusega nr 5

(Transpordiameti dokumendiregistris registreeritud nr 9.2-5/25-105/18227-1), Tartu

Linnavalitsuse 10.02.2026 korraldusega nr 103 ning Kambja valla ja Tartu linna vahel 29.05.2026

allkirjastatud koostöökokkuleppega:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olevad, Tartu maakonnas asuvad kinnisasjad Kambja vallale

(Kambja Vallavalitsuse, registrikood 77000275, Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme

alevik, Pargi tn 2, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgmiselt:

1.1. Kambja vallas, Räni alevikus paiknev Vektori tänav T3 kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 25888850, katastritunnus 28301:001:2292, pindala

3752 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV116923); 1.2. Kambja vallas, Lemmatsi külas paiknev Vektori tänav T5 kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 17674250, katastritunnus 28301:001:0995, pindala 147

m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV87021);

1.3. Tartu linnas, Tartu linnas paiknev Vektori tänav T2 kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 16537550, katastritunnus 79301:001:0538, pindala 159

m2 , sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV85644);

1.4. Tartu linnas, Tartu linnas paiknev Vektori tänav T4 kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 16485950, katastritunnus 79301:001:0536, pindala 282

m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV85544);

1.5. Tartu linnas, Tartu linnas paiknev Vektori tänav T6 kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 16452450, katastritunnus 79301:001:0522, pindala 226

m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV85493);

1.6. Tartu linnas, Tartu linnas paiknev Vektori tänav T1 kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 16145550, katastritunnus 79301:001:0505, pindala 34

m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV85065).

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasjade võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. Vektori tänav T3 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2292, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.07.2026 seisuga 21,49 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 124 728,18 eurot.

Kokku 124 749,67 eurot;

2.2. Vektori tänav T5 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:0995, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.07.2026 seisuga 3 923,74

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 4 885,44 eurot.

Kokku 8 809,18 eurot;

3

2.3. Vektori tänav T2 kinnisasja, katastritunnus 79301:001:0538, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.07.2026 seisuga 5 566,04

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 5 284,25 eurot.

Kokku 10 850,29 eurot;

2.4. Vektori tänav T4 kinnisasja, katastritunnus 79301:001:0536, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.07.2026 seisuga 7 208,28

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 9 372,06 eurot.

Kokku 16 580,34 eurot;

2.5. Vektori tänav T6 kinnisasja, katastritunnus 79301:001:0522, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.07.2026 seisuga 6 351,92

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 7 510,94 eurot.

Kokku 13 862,86 eurot;

2.6. Vektori tänav T1 kinnisasja, katastritunnus 79301:001:0505, harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.07.2026 seisuga 0 eurot ja

kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 1 129,96 eurot. Kokku

1 129,96 eurot;

2.7. Kambja vald on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud

isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100

protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.8. Kui Kambja vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS §

33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti

vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33

lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud

hüvitise suurusest maha Kambja valla poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud kulutused,

kui nendega on kinnisasju oluliselt parendatud.

2.9. kui Kambja vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad

või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva

eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud

juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab

omandatud kinnisasjadele hoonestusõiguse;

2.10. Kambja Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.11. kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Kambja Vallavalitsus;

2.12. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ja Kambja valla volitatud isikutel

vormistada lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise

akt. Kinnisasjade valdus antakse üle 31.07.2026 seisuga.

4

5. Lugeda kinnisasjade omand loetakse üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

6. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

7. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonnal korraldada riigiteede osas muudatuste

tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa: Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne