Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaido Ivask

GRK Eesti AS

[email protected]

Riia 142

50411, Tartu

Teie 26.04.2023 nr 150

Meie 28.04.2023 nr 3.2-7/23/9420-2

Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitus – kasvumuld

Austatud hr Kaido Ivask

Transpordiameti, Tartu Linnavalitsuse ja OY GRK Infra ning AS GRK Infra vahel on 02.06.2021

sõlmitud leping 3.2-3/21/1692-1 „Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitus“. Käesolevas

kirjas omavad suure algustähega mõisted samasugust tähendust nagu neile on omistatud lepingus.

Töövõtja esitas 25.04.2023 kirjaga nr 150 taotluse (lisa 1.) koos selgitustega ja ettepanekuga

lugeda objektile paigaldatud kasvumuld sobivaks tuginedes nii Põllumajandusuuringute Keskuse

Agrokeemia laborijuhataja asetäitja Ülle Tali kinnitusele kui Eesti Maaülikooli mullateaduse

professor, PhD Alar Astover koostatud eksperthinnangule. Töövõtja põhilised argumendid olid

järgnevad: mullareaktsioon on neutraalne ja sobilik kõrghaljastuse noortaimele, mulla lõimis on

hea ning mulla füüsikaline seisund kõrghaljastuse rajamiseks sobilik.

Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala objektilt võeti kasvumullast proove kokku kolmel

erineval korral/kuupäeval (06.07.2022, 04.08.2022 ja 20.10.2022). Kolmel erineval korral võetud

proovidest tehti erinevates laborites (TREV-2 Grupp labor, Põllumajandusuuringute keskuse labor,

Teede Tehnokeskuse labor) hulganisti katseid, mille kohta vormistati kokku 12 katseprotokolli.

Objektilt võetud proovidest tehtud katseprotokollide loetelu hindamaks kasvumulla sobivust:

 Katseprotokoll 22-010850 - 22-010853 AKL – Materjal muld (20.10.2022)

 Katseprotokoll nr 2022/1298 Kasvumuld B proov (04.08.2022; reg nr 02/939) Asukoht

E263 PK 1842+25 eraldusriba, vaheladu (sõelumata)

 Katseprotokoll nr 2022/1299 Kasvumuld B proov (04.08.2022; reg nr 02/940) Asukoht

Tuvi tn vaheladu (sõelutud)

 Katseprotokoll nr 2022/1258 Kasvumuld B proov (04.08.2022; reg nr 02/939) Asukoht

E263 PK 1842+25 eraldusrida, vaheladu (sõelumata)

 Katseprotokoll nr 2022/1260 Kasvumuld B proov (04.08.2022; reg nr 02/940) Asukoht

Tuvi tn vaheladu (sõelutud)

 Katseprotokoll nr 2685/22 Kasvumuld (proov nr 02/940) (04.08.2022; reg nr 3901)

 Katseprotokoll nr 2686/22 Kasvumuld (proov 02/939) (04.08.2022; reg nr 3900)

2 (4)

 Katseprotokoll nr 1967/22 Kasvumuld (06.07.2022; reg nr 2929) Asukoht Tuvi tn

vaheladu

 Katseprotokoll nr 1968/22 Kasvumuld (06.07.2022; reg nr 2930) Asukoht E263 PK

1842+25 eraldusriba

 Katseprotokoll nr 2049/22 Kasvumuld (06.07.2022; reg nr 2929) Asukoht Tuvi tn

vaheladu

 Katseprotokoll nr 2050/22 Kasvumuld (06.07.2022; reg nr 2930) Asukoht E263 PK

1842+25 eraldusriba

 Katseprotokoll nr 2160/22 Kasvumuld (06.07.2022; reg nr 2929 ja 2930) Asukoht Tuvi

tn vaheladu ja E263 PK 1842+25 eraldusriba

Objektilt võetud kasvumulla proovid ei vastanud osaliselt lepinguga kindlaksmääratud juhenditest

toodud nõuetele. Lühidalt probleemi kirjeldades, siis mulla Corg – süsiniku orgaaniline sisaldus ja

Ph ei vasta nõuetele. Lisaks on kasvumullaga seonduvad teemad protokollitud ka objekti

töökoosolekutel 29, 30, 31, 36, 37, 38, 41 ja 42.

Dokumentide loetelu millele peab objekti haljastus vastama:

 Tee-ehituse töövõtuleping 3.2/3/21/1692-1

 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala, ehituse põhiprojekt (töö nr T01520)

Teedeprojekt OÜ

 Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala haljastusprojekt (töö nr 19k104) Tajuruum

OÜ

 „Riigiteede haljastustööde juhis“, MA 2018-13

 Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest

ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest

RYL-2010 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest

ning hooldusnõuetest.

Tulenevalt nõuetele mittevastavatest katsetulemustest võeti töövõtja kui tellija algatusel

arvamused kokku kuuelt eriala põhjalikult tundvalt isikult ehk eksperdilt. Kirjaliku

ekspertarvamuse või seisukoha esitasid järgnevad isikud:

1. Priit Penu, Põllumajandusuuringute keskus (kirjavahetus Lisa 2.)

2. Alar Astover, Eesti Maaülikool (ekspertavamus Lisa 3.)

3. Kaire Zimmer, Tartu Linnavalitsus

4. Ave Pärn, TPJ Inseneribüroo (BRP Insenerid OÜ, omanikujärelevalve alltöövõtja

haljastuse alal)

5. Siim Soasepp/Mait Soasepp, De Visu Maasikuehitus OP (GRK Eesti AS peatöövõtja,

alltöövõtja haljastuse alal)

6. Ülle Tali, Põllumajandusuuringute agrokeemia labori juhataja asetäitja

Priit Penu hinnangul ei ole probleemi kui mulla pH on ka üle 6,5 või isegi üle 7, sest looduslike

protsesside tulemusena hakkab muld kindlasti hapestuma ja karbonaadid uhutakse pidevalt

allapoole. Lisaks tõi ta välja, et proovis, mille pH oli 6,4 ja mis vastas kõige paremini soovitustele

oli teine probleem, et mulla Ca sisaldus on juba madalam kui optimaalne enamike taimede kasvuks

vajaminev. Ca on aga paljude heade mullaomaduste moodustumise eeltingimus. Tema hinnangul

sobivad need mullad kindlasti puude kasvatamiseks, kuid arvestada tuleb, et need muutuvad

kindlasti aja jooksul ise happelisemaks. Ekspert tõi välja ka mahukaalu probleemi, sest see on

saavutatav ainult kasvupinnastes, kuhu on kõvasti turvast vms materjali lisatud. Tavalise mulla

3 (4)

mahumass, mis juhises on väga madala nõudega ja tavaliselt huumuskihis on pigem 1,3-1,5 ja

alumistes kihtides veel kõrgem. Mullastiku pH näitajad tunduvad nõuetes liiga happelised ja

kindlasti jääb mullas puudu Ca, mis on väga oluline taimede kui mulla üldise kvaliteedi

hoidmisel/tõstmisel. Ekspert on nõus et viljakal mullal on taimede kasvamisel väga suur roll ja

antud muldades kindlasti võiks olla suurem Corg sisaldus (see eeldab näit turbaga segamist), P

sisaldus on hea, K võiks olla pigem rohkem ja ülejäänud näitajad minu hinnangul taimede kasvu

üldiselt ei tohiks pärssida. Pigem on eksperdi arvates taimede kiratsemise põhjuseks see, et

tegemist ei ole ju tavaliste muldadega, kus mullal on loomulik seos oma lähtekivimiga ning vee

liikumiseks oma süsteemid. Seda on kasvupinnastele tekitada väga keeruline ja tekib sinna aastate

jooksul taimede ja mulla omavahelisel koostööl. Eksperdi hinnangul pH vahemik 6-7 oleks parim,

kuid kindlasti tuleb vaadata ka sellega seotud Ca sisaldust.

Alar Astoveri hinnangul mullakeemia analüüside alusel pole midagi ette heita, püsihaljastuse

tarvis midagi väga defitsiidis ega liiga palju ei ole. Selleks, et puud kasvama läheksid ja jääksid

on füüsikaline seisund kõige olulisem eelkõige normaalse niiskuse tagamine. Tema hinnangul on

Tartu Veevärk AS reoveesette kompostiga pigem oht üle doseerimiseks. Juhul kui tingimused

ülimalt ekstreemsed ei ole, siis korduvväetamised ja muud täiendavad tegevused vajalikud ei ole.

Kokkuvõttes analüüsides nelja mullaproovi (protokoll 22-010850 – 22-010853 AKL) võib väita,

et mulla keemilised näitajad on enamike püsihaljastuse taimede kasvunõudlust arvestades heas või

väga heas seisundis. Kasutatud laboranalüüsi meetodid on sobivad hindamaks taimede

toiteelemendituga varustatust. Sõltuvalt proovist esineb mõne näitaja osas märgatavaid erinevusi

(nt Ca sisaldus), mis viitab võimalikule mulla heterogeensusele. Mullareaktsioon on neutraalne.

Neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon on istutatud kõrghaljastuse noortaimedele (arukask,

harilik mänd, harilik haab, harilik tamm ,hõberemmelgas, harilik vaher, harilik pihlakas,

läänepärn) sobilik. Mulla peamiste mineraalsete toiteelementidega varustatus on piisav ning

lisaväetamist pole vaja planeerida (see võib pärssida korralikku juurdumist). Puude istutamisel ja

juurdumisel on mulla keemilistest näitajatest veelgi olulisem füüsikaline seisund ja veega

varustatus. Seda arvestades on mulla lõimis (kerge ja keskmine liivsavi) hea. Eeldusel, et

aluspinnase ja muldkatte rajamisel puujuurte potentsiaalset hõiveala liigselt ära ei tihendatud, võib

lugeda mulla füüsikalise seisundi kõrghaljastuse rajamiseks sobilikuks. Istikute juurdumiseks on

vaja tagada regulaarne kastmine. Sügisel istutatud istikuid peaks kastma veel terve järgneva aasta

vegetatsiooniperioodil vastavalt ilmastikutingimustele umbes 2-nädalase intervalliga.

Ave Pärn nõustub eelpool toodud ekspertide põhjenduste ja järeldustega. Muld ei ole staatiline ja

mullastik on muutumises, mida mõjutavad kastmine, väetamine, puu mullapalli koostis, talvised

teehooldustööd jne. Ekspert soovitab lisaks mükoriisaga kastmist kevadise kasvuperioodi

alguses. Antud töö peab kajastuma hooldusjuhendis. Soovitame nõuda hooldajalt hoolduspäevikut

nende tööde osas taasesitataval moel, koos fotodega. Lisaks on peale mullaomaduste veel mitmeid

faktoreid, mis mõjutavad istikute kasvama minekut, nagu kasvualuste sügavus, järelhooldus,

istikute kvaliteet, istikute ladustamine, istutustööde kvaliteet jms.

Ekspertide seisukohtadega nõustub ka Kaire Zimmer Tartu Linnavalitsusest ja loeb kasvualused

taimede kasvuks sobivaks. Tegemist on suure objektiga, kui selgub, et mingis istutusalas puud

ikkagi üldse ei taha kasvama minna ja muud põhjused on välistatud, siis saab teha konkreetsele

istutuskohale uue kasvualuse analüüsi ja vajadusel mulda parandada konkreetses kohas. Nagu

ekspertide poolt koostatud hinnangutes öeldud, võib taimede kasvu takistad ka nt mulla kinni

tallamine. Veel toob ekspert välja, et mulla füüsika ehk lõimis ls1-ls2 on piisav vee

kinnihoidmiseke ehk normaalse niiskuse tagamiseks mullas. Seega, kui puud ja põõsad ei hakka

normaalselt kasvama, on põhjus ebakvaliteetses istikus või liiga väheses kastmises. Lisaks toob

Kaire välja ka juhise ülevaatamise vajaduse koos nõuete täpsustamisega.

Kokkuvõttes tuginedes eelpool toodud ekspertide praktiliselt ühisele arvamusele on

4 (4)

Transpordiamet kui lepinguline tellija nõus GRK Eesti AS poolt esitatud taotlusega ning nõus

teostatud tööd vastu võtma lepinguliste puudustega ja ei nõua töövõtjalt kasvumulla

väljavahetamist. Sarnaselt mitme eksperdi arvamuses toodule on taimede kasvamise eelduseid

palju ja töövõtja peab garantiiperioodi jooksul vastutama nende kasvama minemise eest või taimed

välja vahetama. Lisaks on töövõtja kohustatud täitma garantii perioodil ka kõiki teisi garantiitööde

nõudeid ja kokkuleppeid (näiteks ka kastmine, rohimine, garantiipäevikute pidamine koos

sissekannetega tegevuste kohta ja piltide lisamisega). Transpordiamet omaltpoolt kogub kokku

erinevate ekspertide arvamused ja mõtted ning edastab need õigele isikule, kes peaks antud juhendi

uuendamise tegelema. Juhendi uuendamisele plaanime kindlasti kaasata õigeaegselt ka eriala

valdkonna eksperte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Taal

juhataja

taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lõuna üksus

Lisad:

1. Töövõtja taotlus

2. Kirjavahetus Priit Penu

3. Ekspertarvamus Alar Astover

Lisaadressaadid: GRK Eesti AS

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

BRP Insenerid OÜ

Siim Remmelgas

5082585, [email protected]