Peadirektori käskkirja “Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 1

Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite tähistamine

1. Alarmsõiduki kere värv ja kirjed kantakse sõidukile vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse

määrusele.

1.1. Valge põhivärv on RAL_9016. Kleebise korral peab materjal olema kas Avery Dennision®

Gloss White (AV2100001) või 3M® Gloss White (2080-G10) või Oracal® Gloss White

(970RA-010);

1.2. Sinine kontrastvärv on RAL_5017. Kleebise korral peab materjal olema kas Avery Dennision®

Gloss Blue (CB 1520001) või 3M® Gloss Intense Blue (2080-G47) või Oracal® Gloss Blue

(970RA-067);

1.3. Värvimisel tuleb lähtuda sõiduki disainist. Plastist, kummist, kergmetallist või muust

materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga ei ole kohustuslik;

1.4. Maastikusõiduk, mootorratas, mopeed ja jalgratas värvitakse üksnes põhivärviga, vajadusel

koos lisamärgistusega.

2. Alarmsõiduki lisamärgistuse valgust peegeldavast reflektor/helkurmaterjalist kleebis peab olema

sõidukitel kasutatav ja omama liiklusohutuse sertifikaati. Kleebise värvid on kollane ja sinine ning

materjal on kas:

2.1. Avery Dennision® VisiFlex V-8000 Series Superior Prismatic Reflective - Yellow (V-8013) ja

Blue (V-8005) või;

2.2. 3M® High‑Intensity Prismatic Sheeting - Yellow (3931) ja Blue (3935) või;

2.3. Oracal® High‑Intensity Prismatic Grade - Yellow (5900-020) ja Blue (5900-050).

3. Alarmsõiduki kuuluvust näitav kirje „POLITSEI“ on reflektor/helkurmaterjalist kleebisest:

3.1. kirjatüüp Interstate perekond;

3.2. valge põhivärvi materjal on 3M® 680CR-10 E White;

3.3. sinine kontrastvärvi materjal on 3M® 680CR-76 E Light Blue.

4. Kirje „POLITSEI“ kantakse:

4.1. Sõiduauto kapotile, külgustele või külgedele;

4.2. Bussi ja veoauto esiustele või külgedele ning tagauksele või tagaseinale;

4.3. Maastikusõidukil, haagisel ning mootorratta ja mopeedi tuuleklaasi ülaserva ja täisgondli

olemasolul ka selle külgedele. Tuuleklaasi puudumisel kantakse kuuluvust näitav kirje

esilaterna alla või raamile;

4.4. Jalgrattal kantakse kirje raamile sõltuvalt tema konstruktsioonist.

5. Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni:

5.1. Sõiduki kere mõlemale esitiivale ning tagaluugile või tagauksele või tagaseinal ja mootorratta

küljekohvri mõlemal poolel raadiokutsungi numbrid mõõtmetega 250 x 100 mm;

5.2. Sõiduauto, bussi ja kaubiku katusele raadiokutsungi number mõõtmetega 930 x 310 mm, joone

paksusega 55 mm;

5.3. Kirje „ 112“ ja muud info kirjed.

6. Alarmsõiduki lisainfo kirjatüüp on Interstate perekond:

6.1. Valge põhivärvi materjal on kas Avery Dennision® 700-700 White või 3M® Scotchcal 50-10

White või Oracal® 651-010 Gloss White

6.2. Sinine kontrastvärvi materjal on kas Avery Dennision® 700-708 Cosmos Blue või 3M®

Scotchcal 50-862 Vivid Blue või Oraca® 651-086 Gloss Brilliant Blue.

7. Tavavärvides sõiduk tähistatakse Politsei- ja Piirivalveameti sümboolikaga:

7.1. Politsei- ja Piirivalveameti vapikujulise embleemi minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see

kantakse sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele;

7.2. Kui pole võimalik tähistamise nõudeid täita on Politsei- ja Piirivalveameti vapikujulise

embleemi mõõtmed 40 x 50 mm ja see kantakse sõiduki esiklaasi paremale ülaservale;

7.3. Sümboolikaga tähistamine pole kohustuslik Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori sõidukil

ning sõidukitel, mida kasutatakse varjatud tegevusel ning julgestus- ja saatesõidul.

8. Sihtotstarbelise rahastamisega programmi raames soetatud sõiduk tähistatakse erinõude korral

nõutud sümboolikaga.

Peadirektori käskkirja „Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 2

Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõiduki embleemi kujutised

Embleem 1

Embleem 2

Peadirektori käskkirja „Politsei- ja

Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 3

Kütusekaart nr: Läbisõit (km.)

Kütusekaart nr: Tangitud kütus (ltr.)

Pesukaart nr:

Teenuskaart nr.

Odomeetri näit väljasõidul Odomeetri näit tagastamisel

Kütuse jääk väljasõidul Kütuse jääk tagastamisel

Sõidulehe väljastas: Sõidulehe tagastas:

Nimi Nimi

Allkiri Allkiri

TANKIMISELEHT

KUUPÄEV KOGUS (L) ODOMEETRI NÄIT AUTOJUHI NIMI AUTOJUHI ALLKIRI

TANGITUD LIITRIT AUTOJUHI

LÄBISÕIT KILOMEETRIT ALLKIRI

SÕIDULEHT NR REG. MÄRK

ALGUS MARK

LÕPP MUDEL

Peadirektori käskkirja „Politsei- ja

Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“ lisa 4

SÕIDUPÄEVIK

Sõiduki reg nr __________ _________20___

Kuu-

päev Kasutaja Teekond ja sõidu eesmärk

Odo-

meetri

algnäit

Odo-

meetri

lõppnäit

Läbisõit

(km) Allkiri

Kokku km

KINNITATUD

Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72

LISA 1

Ühiskasutusse antud sõidukite

kasutamise tingimused

1. Üldosa

1.1. Ühiskasutusse (edaspidi ÜK) antud sõidukite kasutamise tingimuste eesmärk on

kehtestada ministeeriumi valitsemisala üleselt ühtsed alused ja põhimõtted ÜK

sõidukite kasutamiseks, kasutamise üle arvestuse pidamiseks ja kaasnevate kulude

tasaarveldamiseks.

1.2. ÜK sõidukite arv asutuste ja standardigruppide alusel lepitakse kokku asutuse

maismaasõidukite eest vastutava struktuuriüksuse ja ministeeriumi vahel.

2. Sõiduki broneerimine

2.1. ÜK sõiduki broneerimine toimub Microsoft Outlook’i kalendri

(edaspidi broneerimiskalender) alusel. ÜK sõidukid on leitavad broneerimiskalendri

aadressiraamatu grupi „ÜK sõidukid“ alt.

2.2. Broneerimiskalendri aadressiraamatu grupis „ÜK sõidukid“ kajastatakse sõidukite

lõikes järgmised andmed:

2.2.1. sõiduki mark ja mudel;

2.2.2. registreerimismärk;

2.2.3. kütuseliik;

2.2.4. käigukasti liik;

2.2.5. istekohtade arv koos juhiga;

2.2.6. sõiduki kategooria või suurusklassi üldkirjeldus;

2.2.7. sõiduki püsiva parkimiskoha aadress ja asutus;

2.2.8. sõidukit omava või valdava asutuse kontaktisiku (edaspidi sõiduki haldur) ees-

ja perekonnanimi;

2.2.9. sõiduki halduri telefoninumber.

2.3. ÜK sõiduki broneerimistaotluse esitamisel peab olema broneerimiskalendris märgitud:

2.3.1. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

2.3.2. sõidu sihtpunkti asukoht või aadress;

2.3.3. sõidu eesmärk;

2.3.4. sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi;

2.3.5. sõiduki kasutaja kontaktnumber;

2.3.6. sõiduki kasutaja tööandja ja ametikoht.

2.4. Broneerimistaotluse võib esitada kuni 10 päeva enne soovitud kasutusaja saabumist.

2.5. Esitatud broneerimistaotluse kinnitab vaba aja olemasolul sõiduki haldur hiljemalt üks

tööpäev pärast broneerimistaotluse esitamist.

2.6. Broneeritud ÜK sõiduki kasutuselevõtmise ja tagastamise aadressiks on üldjuhul selle

püsiva parkimiskoha aadress. Kokkuleppel sõiduki halduriga võib sõiduki asukoht

kasutuselevõtmisel või tagastamisel olla sõiduki püsivast parkimiskohast erinev.

2.7. Kui ÜK sõiduki püsiv parkimiskoht asub kinnisel territooriumil, korraldab

territooriumile sisse- ja väljapääsu sõiduki haldur.

2.8. ÜK sõiduki kasutuselevõtmine ja tagastamine toimub üldjuhul tööpäevadel

ajavahemikus 8.00-17.00.

2.9. Kui ÜK sõiduk soovitakse broneerida koos autojuhiga, lepitakse täpsemad tingimused

kokku sõiduki kasutaja ja sõiduki halduri vahel. ÜK sõiduki broneerimise võimalused

koos autojuhiga võivad asutuste ja sõiduki asukoha alusel erineda.

2

3. Kasutamise põhimõtted

3.1. ÜK sõidukit on lubatud kasutada üksnes teenistus-, töö- või ametiülesannetega seotud

tegevusteks.

3.2. ÜK sõidukit kasutatakse kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite

kasutamise korras kehtestatud põhimõtetega ja järgides sõidukit omava või valdava

asutuse maismaasõidukite kasutamise sisekorda (edaspidi asutuse sisekord). Veebi

viide asutuse sisekorrale kajastatakse broneerimiskalendris ja/või broneeringu

kinnituskirjas.

3.3. ÜK sõiduki kasutaja on kohustatud:

3.3.1. enne sõidu alustamist ennast sõidukis töötõendi või uksekaardiga tuvastama;

3.3.2. kasutama turvavarustust, järgima liikluseeskirju ja tagama enda ning

kaasliiklejate ohutuse;

3.3.3. sõiduki juurest lahkudes selle lukustama ja hoiustama sõiduki võtmed,

dokumendid ja muud väärtesemed nii, et välistatud on võimalus nende

sattumiseks võõrasse valdusse;

3.3.4. tagastama sõiduki puhta salongiga, võttes kaasa enda ja kaasreisijate poolt

sõiduki kasutamise ajal tekitatud prügi.

3.4. ÜK sõiduki kasutamisel tekkivate küsimuste korral on kontaktisikuks sõiduki haldur.

Sõiduki halduri kontaktandmed peavad olema leitavad broneerimiskalendrist.

4. Sõiduki tankimine, pesu ja hooldamine

4.1. ÜK sõiduki tankimist korraldavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.

4.1.1. Kõik sõidukid on varustatud kütuse- või laadimiskaardiga

(edaspidi kütusekaardid), mis on hoiustatud koos dokumentidega sõiduki

kindalaekas. Kütusekaart on sõidukipõhine ja sellega on lubatud tankida vaid

kindlat sõidukit.

4.1.2. Kütusekaardi kasutamine sõidukitarvikute soetamiseks on lubatud

kooskõlastatult sõiduki halduriga ja juhul, kui see on hädavajalik tulenevalt

liiklusohutusest ja/ või sõiduki tehnilisest seisukorrast.

4.1.3. Sõiduki kasutaja on kohustatud koheselt teavitama kütusekaardi vargusest,

kadumisest või riknemisest sõiduki haldurit.

4.1.4. Sõiduki kasutaja on kohustatud sõiduki tankima, kui sõiduki kasutusjärgselt on

kütuse jääk alla ½ kütusepaagist.

4.1.5. Kui tegemist on elektrisõidukiga on kasutaja kohustatud sõiduki tagastamisel

ühendama selle välisesse vooluvõrku (laadimisvõrku).

4.2. ÜK sõiduki üldist heakorda tagavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.

4.3. ÜK sõiduki sise- ja välispesu, tehnoülevaatuste, korraliste hooldustööde, erakorraliste

remonttööde ja muude sõidukite käitamisega seotud tööde teostamist korraldab

vastavalt vajadusele sõiduki haldur.

5. Kasutamise üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine

5.1. ÜK sõiduki ühiskasutamise üle arvestuse pidamine toimub sõidukite lõikes ja läbitud

kilomeetrite alusel.

5.2. ÜK sõidukit omaval või valdaval asutusel on õigus esitada teisele asutusele kuluarveid

teise asutuse teenistuja poolt ÜK sõiduki kasutamisega seotud järgmiste kulude

hüvitamiseks:

5.2.1. läbitud kilomeetrite kogukulu standardigruppide alusel fikseeritud kilomeetri

maksumuste alusel:

3

Nr Kood Standardigrupp

1 km maksumus

eurodes

(ilma käibemaksuta)

5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m)

0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)

5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)

0,30

5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)

5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)

5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta)

5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta)

0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)

5.2.2. ÜK sõiduki kasutamisel koos autojuhiga autojuhi töötasu vastavalt kasutatud

töötundidele;

5.2.3. tasulise parkimise kulu vastavalt esitatud teenusarvele.

5.3. Punktis 5.2.1. toodud standardigrupid ja kilomeetri maksumused vaadatakse üle ning

vajadusel täpsustatakse ministeeriumi poolt üks kord aastas.

5.4. ÜK sõiduki kasutamise kohta kuluarvete esitamine toimub vajaduse põhiselt.

Kuluarve esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks. Kuluarvel peavad olema sõidupõhiselt

välja toodud vähemalt järgmised andmed:

5.4.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.4.2. läbitud kilomeetrite maksumus;

5.4.3. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;

5.4.4. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus;

5.4.5. juhiteenuse kasutamisel arvestuse aluseks olev ühe töötunni tasumäär.

5.5. Kuluarve juurde lisatakse sõiduki kasutamise aruanne, millest peavad olema

tuvastavatavad vähemalt järgmised andmed:

5.5.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.5.2. sõidu alguse ja lõpu aeg;

5.5.3. sõidu eesmärk;

5.5.4. kasutaja ees- ja perekonnanimi;

5.5.5. läbitud kilometraaž;

5.5.6. läbitud kilomeetrite maksumus;

5.5.7. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;

5.6. Kui sõidukit kasutati koos autojuhiga peab olema lisatud ülevaade, millest on

tuvastatav:

5.6.1. juhiteenuse kasutamise töötunnid;

5.6.2. ühe töötunni tasumäär;

5.6.3. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus.

5.7. Kulude hüvitamise korraldamisel ja arvete esitamisel lähtutakse kehtivatest

raamatupidamise regulatsioonidest.

6. Kasutaja vastutus

6.1. ÜK sõiduki kasutaja vastutab liikluseeskirjade ja parkimise nõuete rikkumisel

määratud trahvide ning viivistasu otsuste hüvitamise eest.

4

6.2. ÜK sõiduki kasutaja peab esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil

teavitama sõiduki haldurit sõidukil tekkinud rikkest, kahjust, toime pandud

rikkumisest või teistest erakorralistest sündmustest ning rakendama meetmeid sõiduki

säilimise tagamiseks ning olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks.

6.3. ÜK sõidukiga seotud kahjujuhtumite menetlemine toimub vastavalt kehtivatele

õigusaktidele, sealhulgas arvestades valitsemisala maismaasõidukite kasutamise

korras, sõidukit valdava asutuse sõidukite kasutamise sisekorras ja konkreetse sõiduki

osas sõlmitud kindlustuslepingus fikseeritud tingimusi.

6.4. Kui ÜK sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus, ei tohi sõiduki kasutaja omavastutuse

maksimaalne määr olla suurem kui 320 eurot kahjujuhtumi kohta. Salongiklaaside

kahjujuhtumite korral omavastutust ei rakendata.

6.5. Kui ÜK sõidukile ei ole sõlmitud kaskokindlustust, peab sõiduki omanik või valdaja

sõiduki broneeringu kinnitamisel sõiduki kasutajat kahjujuhtumi korral kaasnevast

vastutuse ulatusest kirjalikult teavitama.

KINNITATUD

Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72

LISA 2

1

Pilt: sõiduki tuvastamise kaardi näidis (suurendatud kaks korda)

Sõiduki tuvastamise kaart

Kaardi tegelikud ligikaudsed välismõõtmed A: 53,9 mm ja B: 85,6 mm.

1) Asutuse logo trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), joondatud horisontaalselt kaardi

keskele ja vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt asutuse nimetuse ja kaardi ülemise ääre

vahele.

2) Asutuse nimi trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele, vertikaalselt paigutatud visuaalselt

sobivalt asutuse logo ja sõiduki registreerimismärgi vahele (Font: Roboto Condensed, Suurus:

minimaalselt 14, Efekt: Bold ja Suurtähtkiri). Asutuse nimi „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus“ trükitakse kaardile kahel real, sh esimesele reale „Siseministeerium“ ja teisele reale

„infotehnoloogia- ja arenduskeskus“.

3) Sõiduki registreerimismärk trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto

Medium, Suurus: 28, Efekt: Bold, Suurtähtkiri).

4) 12-kohaline kaardi nr, numbriline osa trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font:

Roboto Condensed, Suurus: 12, Efekt: Bold, teksti osa Suurtähtkiri).

a. Kaardi nr esimene number (3231 5678 9010) viitab asutusele järgmiselt:

123 ABC

KAARDI NR: 3231 5678 9010

POLITSEI- JA

PIIRIVALVEAMET

1

2

4

3

5

6

7

KEHTIV KUNI: 31.08.2030

8

B

A

KINNITATUD

Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72

LISA 2

2

i. 1 – Häirekeskus, 3 – Politsei- ja Piirivalveamet, 4 – Päästeamet ,

5 – Sisekai tseakadeemia, 6 – Siseminis teerium,

7 – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5) QR-kood trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), peab võimaldama nutitelefoniga

või muu samaväärse seadmega koodi lugemist ja kaardi numbri tuvastamist.

6) RFID kiip.

7) Kaardi kehtivusaja lõpp (Font: Roboto Condensed, Suurus: 10, Efekt: Bold).

8) Kaardi tausta näidis .

1

Peadirektori käskkirja “Politsei- ja

Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise

kord“ lisa

Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) maismaasõidukite kasutamise kord (edaspidi kord)

kehtestatakse siseministeeriumi kantsleri 18.12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi

valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ alusel.

1. Üldsätted

1.1. Korra eesmärk on reguleerida maismaasõidukite (edaspidi sõiduk) kasutamise,

hankimise, tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki ning

taksoteenuse ja ühistranspordi kasutamise korda PPA-s.

1.2. Kui seaduses, määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord

kõikide PPA omandis või valduses olevate mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille

valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h ja haagistele.

1.3. PPA riigisaladusega kaitstud sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe

vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse

tagamist reguleerivates õigusaktides sätestatuga.

2. Terminid

2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:

2.1.1. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruses nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“

sätestatud M1-kategooria sõiduk;

2.1.2. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria buss, M3-

kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt kohandatud kere ja

varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille keretüübiks on

Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.3. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-kategooria sõiduk

(mootorratas, mopeed, ATV jne), O-kategooria haagis, T- ning C-kategooria

traktor ja LM-kategooria liikurmasin ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määruses nr 52 „Maastikusõiduki

tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ sätestatud MS-kategooria sõiduk. Samuti

käsitatakse eriotstarbelise sõidukina spetsiaalselt kohandatud kere ja varustusega

M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on Transpordiameti

liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“;

2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.7. üldsõiduk – tsiviilvärvides üldotstarbeline sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;

2

2.1.8. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse või

-määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või

määruse alusel väärteoasjas;

2.1.9. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt tagatakse;

2.1.10. rahastamise viis – sõiduki soetamine või rentimine;

2.1.11. rent – sõiduki lühiajaline rent kuni 12 kuud, kasutusrent ja kapitalirent järgides

Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“ esitatud tingimusi;

2.1.12. sisepõlemismootoriga auto – liikumiseks osaliselt või täielikult diisli-, bensiini-

või gaaskütust kasutav sõiduk;

2.1.13. täiselektriline sõiduk on sõiduk, mis töötab ainult elektriga. Energia tuleb

akust, mida laetakse vooluvõrgust;

2.1.14. pistikhübriidsõiduk ehk välisest vooluvõrgust laetav hübriidelektrisõiduk

on sõiduk, mis kasutab liikumiseks nii elektrimootorit kui ka

sisepõlemismootorit;

2.1.15. standardigrupp – siseministeeriumi valitsemisala üleselt sõidukite elueapõhise

asendamise ja hangete planeerimiseks kasutatav kategooria, suurusklassi ja

kasutusala põhiselt kokkulepitud sõidukite grupp koos prognoositava keskmise

soetusmaksumusega;

2.1.16. sõiduki ühiskasutus – kokkulepitud tingimustel siseministeeriumi ja selle

valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki kasutamise

võimaldamine teenistus-, töö- või ametiülesannete (edaspidi teenistusülesanne)

täitmiseks kõikidele siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste

teenistujatele;

2.1.17. vastutav isik – sõidukit kasutava üksuse juht või tema poolt määratud isik;

2.1.18. struktuuriüksuse juht – organisatsiooni konkreetse allüksuse, osakonna või

talituse eest vastutav isik;

2.1.19. ühistransport – Eesti riigisisene liikumisviis, mis on korraldatud üldiseks

kasutamiseks ning toimub regulaarsete bussi-, trammi-, trolli-, praami-, rongi- ja

siselennuliinide kaudu;

2.1.20. taksoteenus – sõitjate vedu sõiduautoga, mis toimub taksoveoteenusena või

infoühiskonna teenuse kaudu tellitava sõidujagamise teenusena ning on mõeldud

PPA töötajate ja külaliste individuaalseks või väiksema seltskonna

liikumisvajaduse rahuldamiseks.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted

3.1. Sõiduki hankimisel lähtutakse rahastamise viisi valikul sõiduki kasutamise eesmärgist,

planeeritavast kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.

3.2. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks

või täiendava võimekuse toetamiseks.

3.3. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse, riigihangete

seaduse, siseministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja PPA samasisulise korraga.

3.3.1. sõiduki hankimiseks kapitalirendi tingimustel peab järgima riigieelarve seaduse

§ 60 nõudeid.

3.4. Siseministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud riigihangete

puhul peab järgima siseministeeriumi varade asekantsleri (edaspidi asekantsler) kirjaga

kinnitatud eelarve piirsummasid ja kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude

toetuste kaasabil planeeritavate hangete puhul peab lisaks järgima toetuse andmise

tingimusi.

3.5. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada asekantsleriga järgmisel juhul:

3

3.5.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui

hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub siseministeeriumi

juhtkonna kirjalikus otsuses või kehtivas siseministeeriumi valitsemisala või

riigiüleses arengukavas.

3.6. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

3.6.1. põhjendus sõiduki hankimise vajaduse kohta;

3.6.2. sõiduki standardigrupp ja kasutusala;

3.6.3. sõiduki hinnanguline kasutusperioodi pikkus;

3.6.4. sõiduki prognoositav maksumus;

3.6.5. sõiduki rahastamise viis ja kinnitus hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve

olemasolu kohta;

3.6.6. viide hankeplaanile või põhjendus selle puudumise kohta.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine

4.1. Sõidukid jagunevad kasutustüübi alusel üldsõidukiteks, alarmsõidukiteks ja

jälitussõidukiteks.

4.2. Alarmsõidukid tähistatakse vastavalt määrusele (punkt 2.1.4.) ning käesoleva korra

lisale 1.

4.3. Üldsõidukid tähistatakse PPA sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse

vappi/tunnuslogo.

4.3.1. PPA vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse sõiduki

juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele (lisa 2);

4.3.2. PPA vapikujulise embleemiga mõõtudega 40x50 mm, mis kantakse sõiduki

esiklaasi paremale ülaservale (lisa 2);

4.3.3. PPA sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja

tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.4. Sõidukid, mille tähistamine PPA sümboolikaga ei ole kohustuslik:

4.4.1. peadirektori sõiduk;

4.4.2. PPA sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude teostamiseks ning

korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, kodakondsus- ja migratsiooni valdkonnas

varjatud tegevuse teostamiseks.

5. Sõiduki, taksoteenuse ja ühistranspordi kasutamine

5.1. Sõidukit, taksoteenust ja ühistransporti kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega

eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

5.2. Taksoteenuse kasutamine:

5.2.1. Isikute taksoteenuse kasutajate andmebaasi liitmise sooviavaldused ja muu

teenust puudutav infovahetus toimub läbi postkasti [email protected];

5.2.2. üksuse vastutusele väljastatakse takso kliendikaardid;

5.2.3. IT-platvormi kasutamine võimaldatakse teenuse kasutaja personalinumbri ja

vahetu juhi kooskõlastuse edastamisel. Teenuse kasutamine toimub

mobiiltelefoni allalaetud rakenduse kaudu;

5.2.4. Kasutajate andmebaasi haldab logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite

grupp.

5.3. Piletite ostmine ühistranspordi kasutamiseks, toimub logistikabüroo haldustalituse

maismaasõidukite grupi poolt volitatud isikute kaudu.

5.4. Sõiduki kasutamise kohta (v.a peadirektori sõiduk) peab taasesitamist võimaldavas

vormis olema tuvastatav vähemalt:

5.4.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

5.4.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

4

5.4.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

5.4.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistusülesande täitmisel tehtud

sõidu korral.

5.5. Sõidukite kasutusandmete kogumiseks kasutatakse e-sõidupäevikut veebikeskkonnas.

5.6. Sihtotstarbelise rahastamisega projekti raames soetatud sõidukile erinõuete

kehtestamise korral sisestab sõidukijuht e-sõidupäevikusse andmed sõiduki kasutamise

eesmärgi kohta, v.a juhul kui sõiduki kasutamise kohta peetakse arvestust paberkandjal.

5.7. E-sõidupäevikus vajalike andmete tagamiseks on sõidukisse paigaldatud seireseadmed.

Seadmete olemasolule viitavad vastav kleebis sõidukijuhi tööpiirkonnas ja sõiduki

käivitamise järel rakenduv sõidukijuhi isikustamise kohustust meeldetuletav

helisignaal, mille peab vaigistama kleebise piirkonnas ametitõendit viibutades.

5.8. Sõidukile paigaldatud lülitiga seireseadmete ajutist väljalülitamist tohib kasutada ainult

põhjendatud vajadusel ja võimalikult lühiajaliselt, omades vahetu juhi poolt väljastatud

ühekordset luba.

5.9. E-sõidupäevikus kajastatud andmete terviklikkuse tagab logistikabüroo, häiretest

seadmete töös tuleb esimesel võimalusel teavitada regiooni maismaasõidukite

haldusspetsialisti.

5.10. E-sõidupäeviku andmeid saavad ametnikud volituste piires kasutada sõidukite

haldamise, kasutamise, analüüsi ja planeerimisega seotud tööülesannete täitmiseks.

5.11. Sõiduki kasutamise fikseerimisel paberkandjal.

5.11.1. Kui sõidukile on väljastatud paberkandjal sõiduleht (lisa 3) või sihtotstarbelise

rahastamisega projekti raames soetatud sõidukile erinõuete kehtestamise korral

sõidupäevik (lisa 4), siis on nende järjepidev täitmine sõidukijuhile kohustuslik;

5.11.2. sõiduleht väljastatakse üldjuhul üheks kalendrikuuks. Kuu lõpus kantakse

sõidulehele läbisõidumõõdiku näit ning kütuse jääk paagis (hinnatakse

kütusenäidiku näidu järgi). Sõidukijuhile on kohustuslik lõppeva kalendrikuu

täidetud sõidulehe uue vastu vahetamine hiljemalt algava kuu kolmandal

tööpäeval;

5.11.3. sõidupäevikusse kantakse sõidu kuupäev, sõidu eesmärk, läbisõidumõõdiku näit

sõidu alguses ja lõpus ning sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi. Sõidupäevikuna

võib kasutada ka sõidukis paiknevat eraldiseisvat märkmikku, mis uuendatakse

märkmemahu ammendumisel;

5.11.4. sõidulehe ning sõidupäeviku väljastamist, vastuvõtmist, säilitamist ja

sõidulehtede täitmise kontrollimist korraldab logistikabüroo.

5.12. Sõiduki tankimiseks kasutatakse sõidukile väljastatud kütusekaarti (v.a tankimisel

asutuse tanklas).

5.13. PPA omandis või valduses oleva sõiduki kasutamine ning PPA maksevahenditega

tasumine taksoteenuse või ühistranspordi kasutamise eest teenistusülesannetega

mitteseotud tegevuseks on keelatud.

5.14. PPA sõiduauto kasutamist teenistusülesannetega mitteseotud tegevusteks

võimaldatakse:

5.14.1. peadirektorile;

5.14.2. teistele PPA teenistujatele erandkorras peadirektori või tema määratud isiku

kirjalikul loal. Kirjalik luba peab sisaldama lisaks punktides 5.4.1.–5.4.3.

loetletud tingimustele viidet vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud

kulupõhisele hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto

kasutamise kulud.

5.15. PPA omandis või valduses oleva sõiduauto ja taksoteenuse kasutamisel

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks tuleb järgida tulumaksuseadusega

kehtestatud tingimusi.

5

5.16. Sõiduki, taksoteenuse ja PPA maksevahendite kasutamine teenistussuhte peatumise ajal

on keelatud, v.a erakorralise teenistusülesande täitmiseks.

5.17. Sõiduki, taksoteenuse ja PPA maksevahendite kasutamine töövõimetuslehel või

puhkusel (välja arvatud Sisekaitseakadeemia õppepuhkus) viibimise ajal on keelatud.

5.18. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.

5.19. Konfiskeeritud sõiduki hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem kasutusele võtmine

tuleb kirjalikult kooskõlastada varade asekantsleriga. Konfiskeeritud sõidukit on

lubatud kasutusele võtta olemasoleva sõiduki asendamiseks järgmistel juhtudel:

5.19.1. väljaõppe ja koolituse läbiviimine;

5.19.2. jälitustegevuse toetamine, teabe kogumine ja isikute kinnipidamine;

5.19.3. isikukaitse teenuse toetamine;

5.19.4. tugitegevuse toetamine, sh:

5.19.4.1. üldsõiduki asendamine M1-kategooria sõiduautoga, mille keretüübiks

on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „mahtuniversaal“ või

N1-kategooria kaubikuga;

5.19.4.2. eriotstarbelise sõiduki asendamine.

5.20. Sõiduki üleandmine struktuuriüksuse kasutusse või ühest üksusest teise vormistatakse

transportvara infosüsteemis, muudatustest informeeritakse logistikabüroo haldustalituse

maismaasõidukite grupi teenistujaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5.21. Vastutav isik vastutab sõiduki sihipärase kasutamise, igapäevase haldamise ning

koostöös logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialistiga sõiduki

õigeaegse remonti, hooldusse või tehnilisele ülevaatusele suunamise eest.

5.22. Sõiduki parkimisel tasulise parkimise alas toimitakse vastavalt konkreetse territooriumi

valdaja poolt kehtestatud korrale.

5.23. Sõiduk pargitakse väljaspool tööaega kasutaja teenistuskoha või sõidukit kasutava

struktuuriüksuse territooriumile, lähetusel viibides sihtkoha, majutuskoha või lähima

PPA struktuuriüksuse territooriumile.

5.24. Sõidukit kasutatakse erandkorras väljaspool tavapärast tööaega või pargitakse

väljaspool asutuse territooriumi (ametniku elukohas vms), kui see on oluline

teenistusülesande täitmiseks, võimaldab aja ja materiaalsete ressursside kokkuhoidu

ning sõiduki kasutaja omab struktuuriüksuse juhi poolt väljastatud taasesitamist

võimaldavas vormis luba.

5.25. Sõidukite varuvõtmetele juurdepääs tagatakse ööpäevaringselt vastutava isiku poolt

määratud asukohas.

5.26. Sõiduki ümberehitamine ja salongi sisustuse muutmine on lubatud logistikabüroo

haldustalituse kooskõlastusel.

5.27. Liiklusõnnetuse, õnnetuse, vandalismi või süüteo tagajärjel vigastatud sõidukist

teavitatakse esimesel võimalusel operatiivjuhti, vahetut juhti, logistikabüroo regiooni

maismaasõidukite haldusspetsialisti ja kaskokindlustuse teenuse lepingupartnerit, muus

osas käitutakse vastavalt liiklusseaduses ja liikluskindlustuse seaduses kehtestatud

korrale.

5.28. Vastutav isik, kelle üksuse kasutuses olev sõiduk osales liiklusõnnetuses, korraldab

koostöös logistikabüroo regiooni maismaasõidukite haldusspetsialistiga:

5.28.1. liiklusõnnetusest teatamise sõiduki kindlustuslepingu partnerile;

5.28.2. süülise liiklusõnnetusega PPA-le tekitatud varalise kahju sõidukijuhilt

sissenõudmise koostöös sisekontrollibürooga.

5.29. Sõiduki parkimisel viivistasu määramise otsuse või leppetrahvi määramise korral:

5.29.1. sõiduki kasutaja tasub määratud viivistasu või leppetrahvi tähtaegselt või

5.29.2. koostab viivistasu või leppetrahvi määramise vaidlustamiseks või PPA poolt

tasumiseks põhjendatud taotluse, millele lisab viivistasu määramise otsuse või

6

leppetrahvi, ning edastab need viie tööpäeva jooksul viivistasu või leppetrahvi

määramisest dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu otsustamiseks

logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi grupijuhile ja teadmiseks

vahetule juhile.

5.29.3. Kui logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi grupijuht otsustab

viivistasu või leppetrahvi määramise vaidlustada, koostab sama talituse ametnik

vaide.

5.29.4. Kui logistikabüroo haldustalituse maismaasõidukite grupi grupijuht leiab, et

viivistasu või leppetrahvi tasumine PPA poolt on põhjendatud, korraldab ta

viivistasu või leppetrahvi tasumise.

5.29.5. Kui viivistasu või leppetrahvi tasumine PPA poolt ei ole põhjendatud, vaide

esitamiseks puudub alus, vaie rahuldatakse osaliselt või vaie jäetakse

rahuldamata, tasub nõutud summa sõiduki kasutaja.

6. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamine

6.1. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused ning kasutamise üle arvestuse

pidamise ja kulude hüvitamise põhimõtted on sätestatud siseministeeriumi kantsleri 18.

12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite

kasutamise kord“ lisas 1 „Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused“ (lisa

5).

7. Sõidukijuhile kehtestatud nõuded

7.1. Sõidukijuht peab vastama liiklusseaduses kehtestatud nõuetele.

7.2. Sisselülitatud eriseadmetega sõidukit tohib juhtida alarmsõiduki juhi koolituse läbinud

vähemalt kaheaastase sõidukijuhi staažiga sõidukijuht.

7.3. Alarmsõiduki värvides sõidukit tohib juhtida vormiriietuses politseiametnik või

vastutava isiku loal abipolitseinik, erandkorras vastava tööülesande saamisel

vormiriietuseta politseiametnik, abipolitseinik või teenistuja (sõidul hooldusesse või

remonti, alarmsõiduki juhtide koolitusel, sõidul piiratud territooriumil

kutsemeisterlikkuse võistlusel, spordiüritusel jne).

7.4. Eriotstarbelist sõidukit tohib juhtida sõidukijuht, kellel on vastav juhtimisõigus ja

vajadusel eriväljaõpe.

7.5. Sõidukit tohib vastutava isiku loal juhtida vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust

omav abipolitseinik.

7.6. Sõidukijuht on kohustatud kasutama sõidukit eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult

ja heaperemehelikult, jälgima sõiduki igapäevast tehnilist seisukorda, võtma tarvitusele

abinõud sõiduki ebaseadusliku hõivamise, sõidukisse sissemurdmise või vandalismi

ärahoidmiseks. Tagama sõiduki säilimise ja puhtuse ning tagama, et pargitava sõiduki

mootorikütuse jääk oleks vähemalt pool kütusepaagi mahust, enne nädalavahetust ja

riigipühi peab kütusepaak olema täis.

7.7. Enne väljasõitu ja sõidu vältel on sõidukijuht kohustatud jälgima sõiduki tehnilist

seisukorda. Olles avastanud sõidukil tehnilise rikke või sõiduki kere, värvkatte või rehvi

jms vigastusi teavitab sõidukijuht sellest koheselt oma vahetut juhti, kes teavitab

juhtunust vastutavat isikut ja logistikabüroo regiooni maismaasõidukite

haldusspetsialisti hiljemalt järgneval tööpäeval.

7.8. Sõidukis on lubatud kasutada autokaameraid sõiduki ümber toimuva salvestamiseks.

Sõidukisse paigaldatud autokaamera süsteem peab olema sisse lülitatud ja töörežiimil.

Seadme mittesihipärane kasutamine ning toimimise häirimine on keelatud.

7

8. Isikliku sõiduki kasutamine teenistusülesannete täitmisel

8.1. PPA-l on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesande täitmiseks kasutatud isikliku

sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid. Hüvitamisele ei kuulu teenistuja elukohast

isikliku sõidukiga põhitöökohale sõitmisega tekkinud kulud.

8.1.1. Teenistusülesannete täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse

pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14.07.2006

määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku

sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“.

8.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt seotud

kulud Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruses nr 112 „Ametniku

teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise

tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009

määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse

päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud tingimustel ja

piirmäärade alusel.

8.2. Enne teenistusülesannete täitmiseks isikliku sõiduki kasutamist on vajalik saada selleks

vahetu juhi kooskõlastus. Isikliku sõiduki kasutamise kulusid ei hüvitata, kui teenistujal

on võimalik ja otstarbekam kasutada teenistusülesannete täitmiseks PPA sõidukit või

ühistransporti.

8.3. Teenistuja isikliku sõiduautona käsitletakse teenistuja omandis või kasutuses (sh

liisinglepingu alusel) olevat sõiduautot või muud mootorsõidukit.

8.4. Sõidukulude hüvitamisel tuleb pidada arvestust sõitude kohta ja hüvitise suuruseks on

0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes

kalendrikuus tehtud sõitude eest.

8.5. Isikliku sõiduauto kulude hüvitamiseks esitatakse kalendrikuus tehtud sõitude

koondaruanne Riigiteenistuja iseteenindusportaalis (RTIP) hiljemalt aruandekuule

järgneva kuu 5. tööpäevaks.

8.5.1. Vahetu juht või eelarvejuht kontrollib esitatud andmete õigsust ja põhjendatust

ning kooskõlastab temale alluva teenistuja aruande 2 tööpäeva jooksul; volitatud

isik või eelarvejuht lisab kooskõlastusmärkena arvestusobjektid ja kinnitab

vahetu juhi poolt kooskõlastatud aruande 2 tööpäeva jooksul;

8.5.2. peadirektori, peadirektori asetäitja ja prefekti aruanded kinnitatakse üksnes

volitatud isiku poolt.

9. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine

9.1. PPA omandis või valduses olevate sõidukite, v.a. punktis 1.3. nimetatud sõidukid,

haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt transportvara

infosüsteemis. Infosüsteemi pidamise juurdepääsu ja kasutajate haldamise kord

sätestatakse siseministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

9.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse transportvara infosüsteemis

vastava märkega. Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.

9.3. Transportvara infosüsteemi sisestatakse sõidukipõhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15.

kuupäevaks sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:

9.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit;

9.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

9.3.3. tangitud kütuse või elektri kogus;

9.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.

9.4. Sõidukipõhiste teenuskaartide (kütusekaart, pesukaart jms) väljastamist korraldab

logistikabüroo.

8

10. Toimepidevuse tagamine

10.1. Sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta peab olema

tagatud kütusepaagi jääk vähemalt pool sõiduki kütusepaagi mahust. Nädalavahetusele

või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab sisepõlemismootoriga sõiduki, muuhulgas

sõiduki, mida nädalavahetusel ei kasutata, kütusepaak olema täis.

10.2. Täiselektrilise ja pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta peab

sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.

11. Sõiduki tuvastamine

11.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, siseministeeriumi valitsemisala asutuse

kütusetanklate kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele mõeldud

kütusetanklatele ligipääsu tagamiseks väljastatakse. siseministeeriumi kantsleri

18.12.2025 käskkirja nr 1-5/72 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite

kasutamise kord“ lisas 2 kinnitatud sõidukipõhiselt sõiduki tuvastamise kaart, lisa 6.

11.2. Sõiduki tuvastamise kaartide tellimist koordineerib ja tellitud kaartide üle peab arvestust

siseministeeriumi varahaldusosakond.

11.3. Väljastatud sõiduki tuvastamise kaardi kasutusest kõrvaldamisel, kasutuskõlbmatuks

muutumisel või kadumisel teavitatakse sellest esimesel võimalusel siseministeeriumi

varahaldusosakonda.

11.4. Sõiduki tuvastamise kaartide väljastamist korraldab logistikabüroo.

12. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine

12.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja kooskõlas

ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.

12.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

12.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;

12.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;

12.2.3. sõiduki remont ei ole majanduslikult otstarbekas;

12.2.4. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;

12.2.5. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.

12.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud siseministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.

12.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema

juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.

12.5. Punktides 12.2.1-12.2.5. sätestatud tingimuste mitteesinemisel kooskõlastatakse

erijuhud siseministeeriumi asekantsleriga.

13. Rakendussätted

13.1. Korra täitmise eest vastutab korrast tulenevaid toiminguid teostav teenistuja, tema

tegevust kontrollib vahetu juht.

14. Korra kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks peadirektori 09.12.2019 käskkiri nr 1.1-1/120 „Politsei- ja

Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 13.07.2026 nr 1.1-1/80

Politsei- ja Piirivalveameti

maismaasõidukite kasutamise kord

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkti 10 ning lõike 2 ja Siseministeeriumi kantsleri 18.12.2025 käskkirja nr 1-5/72

„Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ alusel:

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 09.12.2019 käskkirja nr 1.1-1/120 „Politsei- ja

Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise kord“.

3. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Egert Belitšev

peadirektor

Madis Merivoo, [email protected]