Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jõelähtme Vallavolikogu

Jõelähtme Vallavalitsus

Teie 19.01.2026 nr 6-4/4173-5

Meie 20.07.2026 nr 13-2/3224-52

Vastuskiri

Täname Jõelähtme valda 19.01.2026 saadetud kirja eest1 Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) kohta. Samuti, täname konstruktiivse dialoogi eest, mille oleme pidanud viimaste

kuude jooksul pärast teie kirja saamist. Alljärgnevalt esitame kõigepealt oma seisukohad

19.01.2026 kirjas esitatud väidete kohta ning sellele järgnevalt teeme ettepaneku teemaplaneeringu

muutmiseks, mis meie nägemuses võimaldaks saavutada planeeringu laiemat sotsiaalset

aktsepteeritavust ka Jõelähtme valla poolt ning tagada menetluse jätkumine.

I. Tagasiside Jõelähtme valla 19.01.2026 kirjas toodud argumentidele.

Oma kirjas väljendate seisukohta, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oluliselt

rikkunud planeerimisseaduse (PlanS) § 65 lg-d 3 lugedes Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ja KSH eelnõu Jõelähtme valla poolt

kooskõlastatuks. Selgitate oma kirjas, et kohaliku omavalitsuse kooskõlastus on siduva

iseloomuga ning sellest tulenevalt kui planeeringuala kohalik omavalitsus keeldub

maakonnaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest, viidates selle vastuolule õigusaktiga, üleriigilise

planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, siis ei ole ka võimalik seda maakonnaplaneeringut

kehtestada.

Lisaks väidate oma kirjas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole õiguslikult

võimalik hakata hindama, kas Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-4/4173-2 sisalduvad

seisukohad teemaplaneeringu eelnõu vastuolu osas õigusaktide ja üleriigilise planeeringuga on

õiged või väärad. Ning toote välja, et juhul, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui

maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja arvates olid Jõelähtme valla 17.10.2025 kirjas nr 6-

4/4173-2 sisalduvad seisukohad teemaplaneeringu eelnõu vastuolu koha õigusaktide ja kõrgema

taseme planeeringuga ebaõiged, oleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud

Jõelähtme valla teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumise menetlustoimingu

vaidlustama halduskohtus.

Selgitame, et PlanS § 65 lg 3 ei anna kohaliku omavalitsuse kooskõlastamata jätmisele

automaatselt siduvat ja kontrollimatut vetoõigust. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus

1 Jõelähtme Vallavolikogu saatis 19.01.2026 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirja, mis inimliku

eksituse tõttu registreeriti ministeeriumi dokumendiregistris alles 06.03.2026.

2 (4)

planeering kehtestatakse tegelikus vastuolus kehtivate õigusaktide või kõrgema tasandi

planeeringutega, kuid see ei vabasta planeeringu koostamise korraldajat kohustusest hinnata, kas

viidatud vastuolu ka sisuliselt esineb. Vastuolule viitamine peab olema seostatav konkreetse

õigusnormi, selle rakendamisest tuleneva kohustuse, sihtväärtuse, piirangu vm seadusest tuleneva

kaalumata jäänud asjaoluga. Siduvus eeldab tegelikku ja õiguslikult põhjendatud vastuolu.

Kooskõlastamata jätmine ei tähenda iseenesest planeeringu õigusvastasuse tuvastamist, vaid

osutab vajadusele hinnata, kas ja mil määral viidatud asjaolud mõjutavad planeeringulahenduse

õiguspärasust. Planeeringu koostamise korraldaja pädevuses on planeerimismenetluse käigus

hinnata, kas viidatud vastuolu on sisuline ning millise kaalutlusotsuse alusel planeeringulahendust

edasi kujundada. Vastupidisel juhul oleks kooskõlastajal võimalik planeeringu menetlus sisuliselt

peatada üksnes väitega, mille õigsust planeeringu koostamise korraldaja kontrollida ei saaks.

Sellist tõlgendust ei toeta ei seadus ega kohtupraktika.

Väide, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oleks pidanud Jõelähtme valla

teemaplaneeringu eelnõu kooskõlastamisest keeldumise menetlustoimingu vaidlustama

halduskohtus ei ole õiguslikult põhjendatud. Planeeringu kooskõlastamine on menetlustoiming,

mitte lõplik haldusakt. Planeeringu koostamise käigus hindab planeeringu koostamise korraldaja

iseseisvalt nii menetluse läbiviimise kui ka planeeringulahenduse sisu vastavust kehtivale

õigusele. Haldusmenetluse seadus ei näe ette kohustust pöörduda enne planeeringu vastuvõtmist

või kehtestamist halduskohtusse, et kontrollida oma kaalutlusotsuse õiguspärasust. Kuigi

kohtupraktika lubab teatud juhtudel siduva kooskõlastamisest keeldumise vaidlustamist, ei tulene

sellest kohustust vaidlustada kooskõlastamata jätmise menetlustoimingut enne

planeeringumenetluse lõppu. Planeeringulahenduse õiguspärasust — sh kooskõlastamata jätmise

sisulist põhjendatust — hinnatakse terviklikult planeeringu kehtestamise otsuse õiguspärasuse

kontrolli raames. Juhul kui kohalik omavalitsus leiab, et teemaplaneeringu menetlemisel või

kehtestamisel on rikutud menetlus- või materiaalõigusnorme, on tal võimalik kasutada seaduses

ettenähtud õiguskaitsevahendeid lõpliku haldusakti vaidlustamiseks. Seetõttu ei ole Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tegevus olnud õigusvastane ega ole tekkinud kohustust eraldi

menetlustoimingut vaidlustada.

Olete oma kirjas välja toonud, et ministeeriumi seisukoht põhiseaduse § 5 ja § 53 ning SäAS § 2

ja § 6 lg 1 kohaldatavuse kohta on väär. Valla hinnangul on need sätted otsekohaldatavad ning

teemaplaneering on nendega vastuolus, kuivõrd Jägala 3 ja Maardu III alade määramine kõrge või

keskmise prioriteediga lubjakivialadeks ei kaitse piisavalt loodusvarasid, rohevõrgustikku ega

väärtuslikku maastikku. Vald tugineb mitmele kohtuotsusele väitega, et nimetatud põhiseaduslikud

sätted loovad otsese keskkonna säästmise kohustuse ning seetõttu tuleks vastavad alad

planeeringust välja arvata. Selgitame, et põhiseaduse §-d 5 ja 53 ning säästva arengu seaduses

sätestatud põhimõtted on oma olemuselt üldised kaalutlusnormid, mille rakendamine eeldab

erinevate huvide tasakaalustamist teemaplaneeringu koostamise käigus. Tegemist ei ole PlanS

tähenduses selliste konkreetsete kontrolliesemetega, mille alusel saaks kooskõlastaja iseseisvalt ja

lõplikult tuvastada planeeringulahenduse õigusvastasuse või nõuda viidatud alade

teemaplaneeringust välja arvamist. Nimetatud sätete sisuline kohaldamine, sealhulgas

keskkonnahoidlike ja majanduslike huvide kaalumine ning nendevahelise tasakaalu leidmine,

kuulub planeeringu koostamise korraldaja pädevusse ning toimub teemaplaneeringu

terviklahenduse kujundamise ja põhjendamise raames.

Kinnitame veel kord:

 teemaplaneering ei anna kaevandamisluba;

 teemaplaneeringu täpsusaste ei luba määrata konkreetseid karjääri piire;

 rohevõrgustiku ja luitestiku kaitset hinnatakse täpselt loamenetluses;

 perspektiivsete alade määramine ei tähenda, et kõiki alasid on võimalik tulevikus kasutada;

3 (4)

 prioriteetsuse määramisel on arvesse võetud geoloogilist potentsiaali, varasemaid uuringuid ja

teemaplaneeringu täpsusastmes välistavaid kitsendusi.

Arvestades teemaplaneeringu eesmärki ja täpsusastet ning teemaplaneeringu ja loamenetluse

vahelist rollijaotust, ei tähenda esitatud sisulised etteheited iseenesest tegeliku ja õiguslikult

põhjendatud vastuolu olemasolu, mis PlanS § 65 lg 3 tähenduses muudaks kooskõlastamata

jätmise siduvaks.

Viimase seisukohana väidate oma kirjas, et kuna Jõelähtme valla keeldumine kooskõlastuse

andmisest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui maakonnaplaneeringu

koostamise korraldajale ning Vabariigi Valitsusele kui maakonnaplaneeringu vastuvõtmise üle

otsustajale ja kehtestamise üle otsustajale siduv, siis ei ole õiguslikult võimalik teemaplaneeringut

vastu võtta ega kehtestada. Lisate, et kui Jõelähtme valla kooskõlastuse puudumisele vaatamata

peaks Vabariigi Valitsus otsustama teemaplaneeringu kehtestada, on tegemist olulise

menetlusveaga, mis Jõelähtme valla hinnangul tooks kaasa teemaplaneeringu kehtestamise

haldusakti tühistamise.

Selgitame, et ka juhul, kui halduskohtumenetluses tuvastataks menetluslik rikkumine, ei tooks see

automaatselt kaasa teemaplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist. Haldusmenetluse seaduse §

58 kohaselt ei tunnistata haldusakti kehtetuks üksnes menetlusnõude rikkumise tõttu, vaid

hinnatakse, kas rikkumine võis mõjutada haldusakti sisu. Kohalikul omavalitsusel ei ole

haldusmenetluse käigus võimalik iseseisvalt ja lõplikult tuvastada menetlusvea olemasolu ega

selle õiguslikke tagajärgi. Menetlusvea õiguslik tähendus saab vajaduse korral selguda

halduskohtumenetluses, kus hinnatakse, kas üldse ja kui jah, siis mil määral võis võimalik

rikkumine mõjutada lõpliku haldusakti sisu. Käesoleval juhul on kohaliku omavalitsuse poolt

esitatud seisukohad menetluse käigus sisuliselt läbi kaalutud ning planeeringulahendus on

kujundatud iseseisva kaalutlusotsuse alusel, mistõttu ei võimalda pelgalt võimaliku

menetlusnõude rikkumise esinemisest järeldada teemaplaneeringu kehtestamise otsuse

õigusvastasust.

Seetõttu leiame, et teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine on

õiguslikult võimalik ja põhjendatud.

II. Ettepanek teemaplaneeringu muutmiseks

Peame oluliseks rõhutada, et teemaplaneeringu koostamisel on olulisel kohal olnud koostöö eri

osapoolte vahel ning tasakaalustatud kompromisside kujundamine. Kõiki esitatud ettepanekuid on

põhjalikult hinnatud ja kaalutud, eesmärgiga leida lahendus, mis võimaldaks nendega võimalikult

suurel määral arvestada.

Oleme põhjalikult kaalunud võimalusi lahenduse kohandamiseks viisil, mis võimaldaks saavutada

teemaplaneeringule laiemat sotsiaalset aktsepteeritavust ka Jõelähtme valla poolt ning tagada

menetluse jätkumine koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Teemaplaneeringu

koostamise käigus läbiviidud analüüsid näitavad, et nii Jägala 3 kui ka Maardu III põhjapoolne ala

on planeeringu eesmärkide saavutamise seisukohalt sobivad ja põhjendatud alternatiivid.

Mõlemad alad panustavad lühiajalise varustuskindluse tagamisse, kuna nende puhul on olemas

vajalik geoloogiline uuritus, maardlad või maardlaga kattuvus ning eeldused, et kaevandamisloa

menetlustega on võimalik edasi liikuda märkimisväärselt kiiremini kui mitmete teiste

alternatiivsete alade puhul. Samuti on mõlema ala puhul teemaplaneeringu koostamisel hinnatud

võimalikke keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning jõutud järeldusele, et

kaevandamine ei ole välistatud. Jägala 3 ala sotsiaalmajanduslik hinnang andis alale keskmise

prioriteedi peamiselt kohaliku väärtusmaastiku ja kavandatava Ruu loodusobjektiga kattumise

4 (4)

tõttu, kuid samas ei paikne ala vahetus mõjualas olulisi sotsiaalse taristu objekte, ulatuslikku

elamuala ega kehtestatud või menetluses olevaid detailplaneeringuid. Ka Maardu III ala puhul ei

tuvastatud selliseid välistavaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis muudaksid ala kasutuselevõtu

võimatuks.

Arvestades siiski Jõelähtme valla poolt menetluse käigus korduvalt väljendatud seisukohti ning

eesmärki saavutada teemaplaneeringule suurem sotsiaalne aktsepteeritavus, teeme

kompromissettepaneku käsitleda Maardu III ala teemaplaneeringus madala prioriteediga alana

ning säilitada esimese prioriteedina Jägala 3 ala. See tähendab, et lühiajalise varustuskindluse

tagamise esmaseks lahenduseks käsitletakse Jägala 3 ala, samas kui Maardu III ala säilib

tulevikuvõimalusena juhuks, kui planeeringu elluviimisel või edasistes menetlustes ilmnevad

asjaolud, mis takistavad Jägala 3 ala kasutuselevõttu. Muudatuse aluseks ei ole geoloogilise

potentsiaali või keskkonnatingimuste ümberhindamine, vaid teadlik kaalutlusotsus kujundada

planeeringulahendus viisil, mis toetab riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise usalduse tekkimist

ning loob eeldused tasakaalustatud ja elluviidava lahenduse saavutamiseks. Selline lähenemine

võimaldab ühelt poolt saavutada teemaplaneeringu eesmärgi, milleks on tagada Ida-Harjumaa

ehitusmaavarade varustuskindlus, kuid teiselt poolt arvestada ka Jõelähtme valla ja kohaliku

kogukonna esitatud seisukohtadega.

Seejuures peame oluliseks märkida, et Jägala 3 ala käsitlemisel on ministeerium juba

planeeringumenetluse käigus arvestanud kohaliku omavalitsuse esitatud seisukohtadega ning

vähendanud ala ulatust eesmärgiga säilitada võimalikult suures ulatuses piirkonna väärtuslik

luitestik. Seetõttu leiame, et Jägala 3 ala edasiarendamine koos kavandatud leevendusmeetmete ja

täiendavate tingimustega võimaldab paremini tasakaalustada ehitusmaavarade varustuskindluse

riiklikku huvi ning kohaliku kogukonna jaoks oluliste loodus- ja maastikuväärtuste säilitamist.

Eelnevast tulenevalt kavatseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teemaplaneeringu

menetlusega edasi liikuda ning valmistab ette teemaplaneeringu esitamist Vabariigi Valitsusele

vastuvõtmiseks 2026. a suve jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]