Keila linna üldplaneeringu kehtestamine

OTSUS

Keila linna üldplaneeringu kehtestamine

Keila linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Keila

Linnavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 7. Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu

põhimõtete kujundamiseks kooskõlas Keila linnas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning

ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamiseks ja selle alusel säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Üldplaneering on koostatud kogu Keila

linna territooriumile, mille pindala on 11,25 km 2 .

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). KSH eesmärk oli hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad

kaasneda koostatava üldplaneeringu rakendamisega ning vajadusel teha ettepanekud soodsaima

lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH sisu ja täpsusaste lähtus

üldplaneeringust ning planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud.

Keskkonnaamet kooskõlastas Keila linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu 09.07.2021.

KSH aruanne on üldplaneeringu lisa.

Üldplaneeringu lahendus

Üldplaneering arvestab üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud eesmärkide ja

põhimõtetega, Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, Keila linna arengukavas 2035 püstitatud

arengueesmärkidega jt. asjakohaste planeeringute, dokumentide, õigusaktide, strateegiate ja

arengukavadega. Täiendavalt on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu

lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning üldplaneeringu töögrupi

ettepanekud ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.

Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna

ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise kaudu, kus arvestatakse

tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna

suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele puhkealade

tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi, parkide, haljasalade ja looduslike alade

baasil. Üldplaneeringuga on muuhulgas määratud maa-alade ja veekogude üldised

kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, asustuse arengualad,

transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja

kasutustingimused, ning kõrgveepiirist tulenevad kitsendused. Keila jõe äärset

ehituskeeluvööndit on vähendatud vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele. Üldplaneeringus

Keila 26.03.2024 nr 1-3/7

on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud tingimused, täpsustatud on

kultuuriväärtustega ning looduskaitsealaga seonduvaid tingimusi. Üldplaneering on vastavat

investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringusse on

märgitud vajadus linnapiiri muutmiseks ning Keila linna lõunapoolseks ümbersõiduks.

Planeeritud maakasutuse rakendamine ei too eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid, kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel järgitakse

üldplaneeringuga seatud kokkuleppeid ja reegleid ning KSH-s käsitletud leevendusmeetmeid.

KSH raames ei tuvastatud üldplaneeringu lahenduses selliseid aspekte, mis tooksid eeldatavalt

kaasa KeHJS mõistes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu ei määrata üldplaneeringuga ka

seiremeetmeid KeHJS toodud mõistes.

Üldplaneeringu avalikustamine ja arvamused ning linna seisukohad

Keila linna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

avalik väljapanek toimus 3.08-13.09.2020 ja avalik arutelu toimus 6.10.2020. Arvestades

üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi, keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande tulemusi, planeeringu kooskõlastamisel pädevate asutuste poolt esitatud

tingimusi ja ettepanekuid ning täiendavat koostööd kaasatavate isikutega, tehti üldplaneeringusse

muudatusi ja täiendusi. Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande kooskõlastasid

Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium,

Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet,

Muinsuskaitseamet, Harku Vallavalitsus ja Saue Vallavalitsus. Lääne-Harju Vallavalitsus jättis

üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamata halduspiiri muudatuse ning Lõuna-Keila

ühendusteedena planeeritud jaotusmagistraalide tõttu. Keila linn arvestas Lääne-Harju valla

seatud tingimustega ning üldplaneeringut on vastavalt täiendatud. Üldplaneering ei tee

ettepanekut halduspiiride muutmiseks ega Lõuna-Keila ühendusteedena planeeritud

jaotusmagistraalide väljaehitamiseks. Ametkondade ja asutuste poolt, kes kooskõlastustaotlusele

etteantud tähtaja jooksul vastamata jätsid, loeti üldplaneering kooskõlastatuks.

Kooskõlastused/märkustega kooskõlastused, arvamused ning linnavalitsuse seisukohad koondati

koostöötabelisse ning avalikustati Keila linna kodulehel.

Keila linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Keila Linnavolikogu

29.11.2022 otsusega nr 1-3/22. Avalik väljapanek toimus 30.12.2022 – 14.02.2023. Linn kaalus

kõiki avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud arvamusi ja täiendas põhjendatud juhtudel

planeeringulahendust. Avaliku väljapaneku kestel arvamusi esitanud isikutele edastas Keila

Linnavalitsus (edaspidi käesolevas otsuses nimetatud ka Linn) oma kirjalikud selgitused ja

põhjendused arvamuse arvestamise või mittearvestamise kohta. Üldplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu korraldati 07.03.2023. Enim küsimusi esitati Lõuna-Keila

liikluslahenduste ja elamualade tihendamise kohta, kus arutelul üksmeelt ei saavutatud.

Järgnevalt on toodud Linna seisukohad üldplaneeringu menetluses esitatud arvamustele, mille

osas kokkuleppele ei jõutud või jõuti kokkuleppele osaliselt:

1. Linn täpsustas üldplaneeringu seletuskirja rohealade osas järgmiselt:

Üldplaneeringu seletuskirjast eemaldati korduvalt kasutatud määratlus „igat liiki raied“, mis

asendati sõnaga „raied“ . Raieviiside mõisteid eraldi sisse ei toodud.

Seletuskirja täpsustati järgmiselt „Keila linna rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja

säilimiseks tuleb Keila linna rohealadel teostatavad raied, ehitustegevus ja muu roheala

koosluseid mõjutav majandustegevus kooskõlastada Keila Linnavalitsusega“.

Linn ei nõustunud täiendavalt lisama lauset: „Keila roheala metsad on kaitsemetsad ning rangelt

kaitstavatel aladel ja vääriselupaikades hoiumetsad“, kuna lause sisaldab mõisteid, mida 2024.

aastal õigusaktides enam ei ole ning oleks liialt detailsusesse laskuv neid mõisteid hakata

defineerima üldplaneeringus.

Ettepaneku osas, mis puudutas Niitvälja-Tammiku tee looduslikku ala, märgib Linn, et

üldplaneeringu koostamise ajal on moodustatud Niitvälja kaitsealuste liikide püsielupaik, kus

tegevuste planeerimisel lähtutakse kaitse- eeskirjast. Värskelt on valminud RMK koostatud kava,

pealkirjaga „Riigimetsa terviktutvustus Keila linna territooriumil“, kus kirjeldatakse järgmiseks

10 aastaks Keila linna territooriumil riigimetsa aladel plaanitavad tegevused. Üldplaneeringu

tekst viiakse kooskõlla antud kavaga, kuna nende dokumentide kehtivusaeg on ligikaudu sama.

Üldplaneering koostatakse järgmise 10-15 aasta perspektiivis.

Täpsustati Niitvälja-Tammiku tee looduslik ala A3 kohta käivat teksti, viidates antud kavale

järgmiselt: „Rohealal paiknevaid metsamaid majandatakse püsimetsana vastavalt

metsaseadusele, järgides kaitseala kaitse-eeskirja ja RMK poolt koostatud Keila linna

territooriumil riigimetsa aladel plaanitavate tegevuste kava“. Kava järgi on riigimetsamaad linnas

115 ha, millest majandusmetsa on 5 ha ja rangelt kaitstavat metsa 110 ha. Rangelt kaitstavates

metsades on majandustegevus keelatud (nt loodusreservaadid, kaitsealade ja püsielupaikade

sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad). Majanduspiirangutega metsades on majandustegevus

lubatud arvestades kaitseala valitseja seatud piiranguid. Majandusmetsades (5 ha) on

majandustegevus lubatud küll metsaseaduse alusel, kuid kavas on öeldud, et „Arvestades Keila

linna riigimetsade vanuselist jaotust, raieküpsete metsade osakaalu ja riigimetsa kestliku

kasutamise printsiipi, ei ole hinnanguliselt järgmise kümnendi jooksul uuendus- ja

harvendusraieid vajalik läbi viia. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud ka noore metsa

hooldustöid“. RMK on hinnanud kogu Keila linna haldusterritooriumile jääva riigimetsamaa

kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alaks (KAH alaks). Sellest tulenevalt lisati seletuskirja, et

„Keila linna haldusterritooriumile jääv riigimetsamaa on kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa

ala“

Raierahu kohta lisati üldplaneeringusse järgnev täpsustus: „Raierahu aeg määratakse

õigusaktidega, lähtudes teaduspõhisusest“. Niitvälja üksuses on see 15.03 – 30.08.

Linn ei nõustunud ettepanekuga: „Puudega kaetud rohevõrgustiku tuumalades, tugialades ja

koridorides tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 90% ulatuses, milleks tuleb

vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega,

põõsarinde rajamine jms), et rohevõrgustik toimiks ja säiliks rohevõrgustiku sidusus“. Linn

selgitas, et rohevõrgustiku aladele jäävad ka suhteliselt lagedad väärtuslikud puisniidu alad.

Mosaiikne maastik on ka oluline, keskendumine ainult metsa säilitamisele ei ole õige.

Linn nõustus üldplaneeringusse lisama järgneva lause: „Kõik Keila linna metsad on püsimetsad“.

Linn ei nõustunud ettepanekuga lisada üldplaneeringusse sobivasse kohta standard „Ehitusaegne

puude kaitse“, kuna standardid võivad ajas muutuda, aga üldplaneering peab arvestama kehtivate

õigusaktidega.

2. Piirkonna elanikud avaldasid ühispöördumises vastuseisu Raba tn ja Aia tn nurga lähiala

määramisele elamute arendusalaks (E2). Arvamuse avaldajad tegid ettepaneku määrata need

maa-alad pargi- ja haljasala maaks (A1).

Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga, sest üldplaneeringus tuleb ettevaatavalt planeerida ka

täiendavaid elamualade arendamise võimalusi ning konkreetse maa-ala osas on tegemist

piirkonnaga, kus ühendatus olemasolevate teede ja muu taristuga on hea ning seega sobib ala

väikeses mahus elamute arendamiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse elamuarenduseks

piirkonnad, kus uushoonestus ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda ega puhkealasid ning mida

samas saab linna keskusega hästi siduda. Samas piirkonnas näeb elamumaad ette ka kehtiv

üldplaneering. Tegemist on riigi omandis olevate maadega ning ala osaline hoonestamine toimub

riigimaa valitsejaga kokkuleppel. Ala lahendus on kooskõlastatud Maa-ameti ja

Keskkonnaministeeriumiga. Kavandatavad elamud peavad säilitama rohevõrgustiku senise

kvaliteedi ning parandama avaliku ruumi sidusust ja inimsõbralikkust. Rohealade piirid

üldplaneeringus tulenevad Keila rohestruktuuri analüüsi ettepanekutest. Koostatav üldplaneering

näeb alale ette tervikliku detailplaneeringu koostamise vajaduse ning edasisel planeerimisel on

nõue suur osa detailplaneeringualast kavandada A1 ja A4 tähistusega avalikult kasutatavateks

rohealadeks. A4 tähistusega alale on planeeritud Keila linna rohealasid ühendav puhkeväärtusega

rohekoridor. A1 tähistusega alal asub väärtuslik RMK kultuurpuistu, mis on planeeritud

hooldatavaks pargiks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on omalt poolt lisanud, et üldplaneeringuga

kavandatud arengud ning tingimused, sh piirangud ja kitsendused, realiseeruvad hilisemalt läbi

avalikult menetletavate detailplaneeringute ja projektide, st üldplaneeringu kehtestamisega ei

kaasne koheselt rakenduvaid piiranguid senisele maakasutusele vaid antakse suunised ning

võimalus edasiseks arenguks. Kehtestatud üldplaneering on aluseks koostatavatele

detailplaneeringutele, kus puudutatud isikutelt on lahenduse osas samuti võimalik oma arvamust

avaldada.

3. Tööstuse tn 12 kinnistu omanik OÜ Metanex oli vastu Keila lõunapoolse ümbersõidu

võimalikule liikluslahenduse variandile A, pakkudes ka omapoolse nägemuse võimalikule tee

asukohale. Omanik tegi ettepaneku arvestada Tööstuse tn 12 kinnistu detailplaneeringu

kohustusega alast välja. Lisaks näeb omanik, et üldplaneeringus tuleks näidata kinnistul

varasemalt eksisteerinud raudteeharu taastamine. Arvamuse avaldaja tõdeb, et suurem osa

kinnistust jääb just sellesse alasse, kus üldplaneeringuga soovitakse kehtestada detailplaneeringu

kohustuse ala ja tee ehitus, mille tõttu arvamuse esitaja ei saagi sinna midagi rajada. Ehk ühes

osas on raudtee kaitsevöönd ja suuremas osas kinnistut läbiv planeeritav ühendustee variant A.

Üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu kohustusega ala sisse jääb ka arvamuse avaldaja

poolt tellitud Eesti Energia ehitatud alajaam ja lisaks vee ja kanalisatsiooni kommunikatsioonid.

Arvamuse avaldaja leidis, et Tööstuse 12 kinnistut puudutav osa üldplaneeringus eirab

eraomandi õigusi ega arvesta tema ettevõtluse ja ärihuvidega, sest peale kinnistule juba tehtud

investeeringuid ei ole tal huvi seda tasuta ära anda või seada servituute plaanidega, mis piiravad

tema ärihuve.

Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga. Kinnistu omaniku soov oma kinnistut kasutada teisiti

kui üldplaneering ette näeb, on mõistetav, aga kuna kinnistul on ette nähtud transpordimaaks

50% (mitte 25%, nagu arvamuse kirjas on toodud), on reaalne variandis A ette nähtud

ühendustee mahutada käsitletavale kinnistule ette nähtud transpordimaa osale.

Linn selgitas, et Tööstuse tn ja Haapsalu mnt vahelise ühendustee variandid A ja B on välja

töötatud lähtudes liikumisvajaduse üldistest põhimõtetest ning analüüsitud on suuremat

piirkonda, kui üks kinnistu. Arvamuse esitaja poolt pakutud variant tähendaks S-kujulist

ühendusteed, mis pikendaks variandi A trassi ligikaudu 430 meetri võrra, mis vähendaks selle

majanduslikku otstarbekust ja mõju kogu Keila linna liiklusele. Üldplaneeringu liikluslahenduste

modelleerimised näitasid, et Keila linna lõikes on parima tulemusega ühendustee variant B.

Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et üldplaneeringu

seletuskirja peatüki 6.2.3.1 „Keila linna lõunapoolne ümbersõit“ kohaselt ei tee üldplaneering

Keila linna lõunapoolse ümbersõidu 2. etapi teetrasside osas asukoha ja lahendusvariandi

ettepanekuid. Trassi rajamine (Skeemil 1 variant A või B) ei pruugi realiseeruda antud

üldplaneeringu ajaperspektiivis ning jaotusmagistraali lahenduse võimalik kavandamine võib

toimuda alles järgmise üldplaneeringu koostamise ajal. Lahendused on vaja leida terviklikult

Keila linna, Lääne-Harju valla, Eesti Raudtee ja Transpordiameti ja kinnistuomanike vahelises

koostöös. Sellest tulenevalt on see ala tähistatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ ja

joonisel 5 „Keila linna perspektiivne tänavavõrk“ tervikliku detailplaneeringu koostamise

kohustusega ala piiriga. Seega antud juhul ei määrata üldplaneeringuga perspektiivsete trasside

asukohta ega nendest tulenevaid kitsendusi ja sellest tulenevalt ei kitsenda üldplaneering ka OÜ

Metanexile kuuluva kinnistu kasutustingimusi. Detailplaneeringu kohustuse piiri osas selgitab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et tulenevalt PlanS § 125 lõikest 1 on

detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning

nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks; olemasoleva

hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; olulise avaliku huviga

rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga

rajatise püstitamiseks; olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga

ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Antud juhul asub kõnealune kinnistu Keila linnas,

kus eelnimetatud tegevuste elluviimiseks on reeglina detailplaneeringu koostamine

planeerimisseadusest tulenevalt kohustuslik. Keila linna üldplaneeringu joonistel nähtuv

tumesinise viirutusega ala tähendab „tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega ala“,

mille näol on tegemist üldplaneeringus määratud alaga, mis vajab kohaliku omavalitsuse

hinnangul terviklikku lahendust, mille võib luua ka muu avalikult menetletava dokumendiga (sh

teemaplaneering, terviklik ehitusprojekt jms). Seega detailplaneeringu koostamise kohustus on

alal planeerimisseadusest tulenevalt, kuid üldplaneeringus on soovitatud, et käsitletav ala

lahendatakse laiemat piirkonda arvesse võttes.

4. Linn parandas vastuolu uue üldplaneeringu ning Haapsalu mnt 64 kinnistu

detailplaneeringu ja seda täpsustavate projekteerimistingimuste vahel. Eelmise, seni kehtinud

üldplaneeringu järgi on see piirkond ärimaa juhtfunktsiooniga. Linnavalitsus täpsustas avalikul

väljapanekul olnud üldplaneeringut Haapsalu mnt 64 ala osas maakasutuse joonisel

segaotstarbeliseks alaks. Segaotstarbeline ala võimaldab planeerida kaubandus- ja

teenindushooneid, väiketootmist, äri- ja väikeettevõtlust, elamisfunktsiooni. Linn näeb, et

ärihooned ja muu sarnase funktsiooniga hoonestus sobib Haapsalu maantee äärde, kui see

projekteeritakse olemasolevaid elamuid võimalikult vähe häirivana.

Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneering kinnistu kaheks ärihoone krundiks

jagamiseks kehtestati 25.11.2014. a Keila Linnavolikogu otsusega nr 38 ja see on kehtiv

alusdokument projekteerimiseks ka täna. Vahepealne omaniku algatus krundile ka elufunktsiooni

kavandada rauges ja Keila Linnavalitsus otsustas 15.09.2022 korraldusega nr 2-2/235 lõpetada

Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu vastavalt omaniku taotlusele. Keila

Linnavalitsus otsustas 09.03.2023 korraldustega nr 2-2/71 ja nr 2-2/72 projekteerimistingimuste

määramise Keilas Haapsalu mnt 64 ja Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 kinnistute ehitusõiguse

täpsustamiseks detailplaneeringu olemasolul. Linn leidis, et kehtivatele alusdokumentidele saab

tugineda, eriti kuna oli võimalus detailplaneeringut ka projekteerimistingimustega täpsustada.

Linn ei näe Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 detailplaneeringut täpsustavates

projekteerimistingimustes vastuolu koostatava üldplaneeringuga. Kavandatud ärihoone mahu

võib projekteerida segaotstarbelisele hoonestusalale. Kehtivas Haapsalu mnt 64 kinnistu ja selle

lähiala detailplaneeringus on kirjeldatud keskkonna- ja tervisekaitset ning lubatud on lisaks

ärimaa funktsioonidele ka kuni 20% ulatuses keskkonda mitte häirivat tootmist, mis aitab

välistada kannatuste tekkimist naabritele. Rohemajanduse ja ökoloogiliselt progressiivsed

lahendused on linna poolt soositud ja neid on kirjeldatud projekteerimistingimuste Haljastuse,

heakorra või liikluskorralduse põhimõtete peatükis. Linna planeerides tuleb arvestada, et

väljakujunenud keskkond, isegi kui see on pikalt püsinud muutumatu, on paratamatult

muutumises, kuna erinevatel maaomanikel on õigustatud ootus oma krunti kasutada ja arendada.

Keila Linnavalitsus leidis, et 2014. aastal kehtestatud detailplaneeringut on

projekteerimistingimustega täpsustades võimalik võtta aluseks edasiseks projekteerimiseks.

Kaitsehaljastuse nõuded on samas sõnastuses ka kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas ja

põhijoonisel ning need nõuded jäävad kehtima. Kaitsehaljastuse vajadus tuuakse välja ka

üldplaneeringu seletuskirjas arendusala üksust käsitlevas peatükis.

Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et kui kõnealusel

kinnistul kehtib detailplaneering, siis käesolev üldplaneering kehtivale detailplaneeringule

siduvaid tagajärgi ei too. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks üksnes uue sama planeeringuala kohta kehtestatud

detailplaneeringuga. Alal hetkel kehtiva detailplaneeringu täpsustamisel

projekteerimistingimustega tuleb tulenevalt ehitusseadustiku § 27 lõike 2 punktist 2

projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi.

Üldplaneeringus on käsitletav maa-ala määratud segaotstarbeliseks alaks, mis on mitmekülgse

kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Ministeeriumi

hinnangul ei välista menetletava üldplaneeringu lahendus Haapsalu mnt 64 kinnistul kehtiva

detailplaneeringu projekteerimistingimustega täpsustamist.

5. Aukamäe piirkonnas on Keila linn üldplaneeringus kajastanud ja põhjendanud vajadust Keila

linna administratiivpiiri muuta. Linna piiride muutmiseks tuleb läbi viia kehtivate õigusaktide

kohane eraldi menetlus ja seda ei otsustata käesoleva üldplaneeringuga. Halduspiiri muutmise

osas tuleb jõuda kokkuleppele üldplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt. Seega üldplaneering ei

too maaomanikule kaasa piirimuutusest tulenevaid muutusi maamaksu ja maakasutuse osas.

Piirimuutuse vajadus üldplaneeringus näidatud ulatuses on põhjendatud mh sellega, et seal

paikneva maaparandussüsteemi Ohtu kraavi Lääne-Harju vallas asuva osa rekonstrueeris 2022-

2023.a. Keila linn ning linna huvi on hoolitseda mitmeid kinnistuid läbiva kraavi toimimise eest.

Keila linn ei sekku seadusest tulenevasse maaomaniku kohustusse hooldada

maaparandussüsteemi oma kinnistul.

Ringtee tn 2 kinnistu osas määratakse tee kaitsevööndiks 18 m, vastavalt kehtivale

detailplaneeringule.

Linn ei nõustunud ettepanekuga näha üldplaneeringus ette kõnnitee jätkamist Aukamäe tänavast

kuni Ringtee tänavani, sest üldplaneeringus ei tooda eraldi välja linna territooriumil asuvaid ja

perspektiivseid kõnniteid. Joonisel kajastatakse vaid olulisemaid tänavavõrgu osasid ehk

ülelinnalise tähtsusega liikumissuunad. Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattateede põhivõrgu

kergliiklustee on kavandatud Kraaviperve kinnistu põhjapoolsesse serva. Kergliiklustee täpne

paiknemine kinnistul lahendatakse tee projekteerimise etapis. Tee detailse asukoha kindlaks

määramine ja kirjeldamine ei ole üldplaneeringu täpsusaste puhul võimalik. Üldplaneeringu

seletuskirja ptk 6.1.6 „Lõuna-Keila ühendused“ on kõnealuse kergliiklustee osas täiendatud

vastavalt: „Kraaviperve kinnistu põhjaserva on ette nähtud Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattatee

põhivõrgu kavandamine. Edasisel projekteerimisel tuleb määrata jalg- ja jalgrattatee laius ning

anda lahendus tee paiknemisele ja kõrghaljastuse säilitamisele. Planeeringuga avalikuks

kasutamiseks määratud jalg- või jalgrattatee eramaadel ei muutu planeeringulahenduse

kehtestamisel automaatselt avalikuks, vaid siis, kui kohalik omavalitsus on planeeringu järgselt

sõlminud tee omanikuga vastavasisulise kokkuleppe (nt servituudilepingu) või seadnud

sundvalduse“. Seega ei ole üldplaneeringus kavandatud arvamuse esitajale kuuluvale kinnisasjale

kergliiklusteed ja sellest tulenevaid kitsendusi. Üldplaneering üksnes kajastab Kraaviperve

kinnistule rajatavat kergliiklusteed perspektiivse teena, mida on võimalik välja ehitada

üldplaneeringust eraldiseisva menetluse raames.

6. Ehitajate tee 9 kinnistu maakasutuse juhtotstarve jäetakse muutmata. Juba käesolevale

üldplaneeringule eelneva üldplaneeringu kohaselt on kogu Ehitajate tee 9 kinnistu määratud

üldmaa juhtotstarbega alaks (avaliku kasutusega metspark, kus võivad olla puhkerajatised), mis

on oluline lüli linna läbivas parkide ja parkmetsade vööndis. Juba käesolevale üldplaneeringule

eelneva Keila linna üldplaneeringu kohaselt läbib kinnistut joonise 3.3 „Puhkealad ja

kergliiklusteed“ kohane „Peamine kergliiklustee“. Üldmaa funktsiooniga alal on keelatud piirata

ning moodustada krunte, mille sihtotstarbeks ei ole üldmaa. Üldmaa sihtotstarbega aladele on

lubatud rajada avaliku kasutusse jäävaid puhkeotstarbelisi ehitisi.

Ehitajate tee 9 on kaetud metsaga ning seega tagab rohevõrgustiku toimivuse. Ehitajate tee 9

kinnistust põhja ja ida pool asub linna veehaare ning selle sanitaarkaitsevöönd. Lõuna pool asub

Sopsu-Tooma väikeelamute piirkond. Lääne pool paiknevad linna terviserajad. Korterite

rajamisega Ehitajate tee 9 kinnistule kaasneks ka liikluskoormus, mis mõjutab terviseradade

juurdepääsuteed ning Sopsu-Tooma tänavat. Linn on seisukohal, et planeeringuga tuleb luua

eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva

ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi Ehitajate tee 9 kinnistul. Linn kaalus nii avalikku huvi kui erahuve

arvestades, kas Ehitajate tee 9 kinnistu hoonestamine tagab kestliku arengu ja parendab

elukeskkonna kvaliteeti ning asus seisukohale, et kinnistu Ehitajate tee 9 hoonestamisega

olemasolevad väärtused ja rohevõrgustiku senine kvaliteet ja rekreatiivne potentsiaal ei säili.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Keila linna üldplaneeringut heakskiites andnud

hinnangu, et Linn on Ehitajate tee 9 kinnistu kohta esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud

üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud HMS § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise

kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased ning järgitud on PlanS § 10 lõikes 1

sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse.

7. Keila linna tänavate kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10

meetrit (see on seadusest tulenev ning seda joonistel ei kuvata). Keila linna lõunapoolse

ümbersõidu kaitsevööndite ulatus täpsustub eelprojektide koostamise käigus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib üldplaneeringu heakskiidus, et Ringtee tänav

on munitsipaalomandis olev tee, mis ehitusseadustikust tulenevalt on tänav (§ 92 lg 3). Tänaval

on seadusest tulenevalt kaitsevöönd suurusega 10 meetrit, mida võib laiendada planeeringutega.

Seega automaatselt on Ringtee tänava ääres kaitsevööndi laius 10 meetrit ning seda ei saa

vähendada 0 meetrini.

8. Keila jõe kalda ehituskeeluvööndit on vähendatud üldplaneeringuga vastavalt

Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjale nr 7-13/23/9357 (kiri on leitav Keila linna

dokumendiregistrist). Ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab Keskkonnaameti, kui vastava

valdkonna eest vastutava valitsusasutuse nõusoleku olemasolu. Linnuse tn 1 kinnistul vähendati

ehituskeeluvööndit osaliselt – Keskkonnaamet leidis, et kogu kinnistu ulatuses ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Linnuse tn 2b kinnistu osas Keskkonnaamet

ehituskeeluvööndi vähendamisega ei nõustunud. Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamisele

või vähendamisest keeldumisele on toodud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

01.02.2024 kirjas nr 14-3/649-10 ning Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjas nr 7-13/23/9357.

9. Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga muudetakse eelnevat Keila linna üldplaneeringut.

Muudatus vastab käesolevale üldplaneeringule. Keila linn on kaalutlusotsuse tulemusena

leidnud, et Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga käsitletavat piirkonda võiks tulevikus tihendada.

Üldplaneeringu täpsusastmes on määratud alale ka tingimused, mille kohaselt on võimalik

rakendada planeerimisseadusest tulenevat elukeskkonna parendamise põhimõtet. Üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 6.4.3 „Jõe tn tihendatav ala“ on antud tingimus, mille kohaselt

soodustatakse elanike lisandumist, kui see ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda. Maa-ala

tulevikku kavandatakse Lõuna-Keilaga seonduva aedlinnana, kuhu võib ehitada väiksemahulisi

ridaelamuid ning uusi väikeelamuid koos haljastatud hoovidega. Uute elamute ehitamiseks

mõeldud ala (juhtfunktsioon E2) kasutamise eelduseks on tänavavõrgustiku, krundistruktuuri,

puhkealade ja taristute terviklik planeerimine. Ala võib sisaldada ka elamupiirkonda

teenindavaid puhkealasid sh mängu- ja spordiväljakuid, vajadusel väikesemahulisi ja vähest

mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega ei

kaasne negatiivne mõju elamualale. Lisaks on üldplaneeringus toodud maakasutus- ja

ehitustingimused detailplaneeringute koostamiseks. Peale ministeeriumis toimunud ärakuulamist

täiendati üldplaneeringu seletuskirja piirkonna liikluslahenduse osas veelgi ning peatükki 6.4.3

„Jõe tn tihendatav ala“ on lisatud tingimus: „Maa-alale elanike lisandumisest tuleneva Jõe tn (ja

vajadusel muude Lõuna-Keila tänavate) liikluskoormuse kasvu tõttu seab linn arenduse

eelduseks selliste lahenduste elluviimise, mis väldivad Lõuna-Keilas (üksus 6.4.1) läbivat liiklust

(suunates selle Ringteele) ja hoiavad sealsetel tänavatel liikluskiiruse õuealale omases suuruses“.

Üldplaneeringuga paralleelselt on menetletud ka Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringut, millele on

esitatud sarnase sisuga arvamusi. Seega ei ole üldplaneeringu täpsusastmest tingituna võimalik ja

ka mõistlik Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu lahenduses tõstatatud küsimusi lahendada ning

seda on võimalik teha vastava detailplaneeringu menetluse raames. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus valitud üldplaneeringu lahendust

piisavalt põhjendanud ning selle lahendus ei välista Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu

lahenduse osas võimalike kompromisslahenduste saavutamist.

Üldplaneeringu ärakuulamised ja üldplaneeringu heakskiitmine

Vastavalt Planeerimisseaduse § 90 lõikele 1 esitas Keila Linnavalitsus 19.05.2023 kirjaga nr 7-

4/410-1 üldplaneeringu Rahandusministeeriumile (edaspidi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi) heakskiidu saamiseks, lugedes lahendamata jäänud

planeeringuvaidluseks arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud arvamused.

Valdkonna eest vastutav minister tutvus esitatud materjalidega ning palus täiendavalt kaasata

üldplaneeringu menetlusse isikud, kes olid varasemalt üldplaneeringu osas arvamust avaldanud,

kuid keda ei oldud teavitatud üldplaneeringu avalikust väljapanekust. Lisaks palus Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kaasata isikud, kellele kuuluvatel kinnistutel laiendatakse

riigimaantee kaitsevööndit. Keila Linnavalitsus kaasas isikud täiendavalt üldplaneeringu

menetlusse. Linnavalitsuse esindajate ja üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud

kirjalikke arvamusi esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ärakuulamised toimusid kahel korral

hübriidkoosoleku vormis nii kohapeal Tallinnas Suur-Ameerika 1 asuvas Rahandusministeeriumi

hoones kui ka internetipõhise konverentsilahenduse vahendusel. Osaliste ärakuulamisel jäid

paljud planeeringuvaidlused üles, mõnel juhul Linn korrigeeris üldplaneeringu lahendust.

Regionaalminister andis oma 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 Keila linna

üldplaneeringule heakskiidu. Ministeerium on heakskiitmisel märkinud, et Keila linna

üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is sätestatud

planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule

esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste

valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on

PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi.

Üldplaneeringu vorm

Üldplaneering koosneb tekstiosast, graafilisest osast ning lisadest ja on kättesaadav Keila linna

kodulehel.

Tekstiosa on koondatud seletuskirja, graafiline osa koosneb erinevaid teemasid kajastavatest

joonistest:

Joonis 1 „Maakasutus“

Joonis 2 „Väärtuslikud alad ja piirangud“

Joonis 3 „Arendusüksuste skeem“

Joonis 4 „Jalg- ja jalgrattateede skeem“

Joonis 5 „Perspektiivne tänavavõrk“

Joonis 6 „Keila kesklinna miljööala“

Joonis 7 „Keila linna rohestruktuur“

Joonis 8 „Elektri- ja sidevarustuse skeem“

Joonis 9 „Vee- ja kanalisatsioonivarustuse skeem“

Joonis 10 „Kaugkütte ja gaasivarustuse skeem“

Üldplaneeringu lisadeks loetakse materjale ja dokumente, mis on üldplaneeringuga sidusad ja

kuuluvad kehtestamisele:

LISA 1. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

LISA 2. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

LISA 3. KEHTIVAD PIIRANGUD

LISA 4. KEILA LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS

LISA 5. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KÜSITLUSE KOKKUVÕTE

LISA 6. KEILA LINNA ETTEVÕTETE KÜSITLUSE TULEMUSED

LISA 7. KEILA LINNA ETTEVÕTLUSPROFIIL

LISA 8. KEILA LINNA ROHESTRUKTUURI ANALÜÜS

LISA 9. KESKLINNA MILJÖÖALA ANALÜÜS

LISA 10. KEILA LINNA LIIKUVUSUURING

LISA 11. DETAILPLANEERINGUTE SKEEM M 1:6500

LISA 12. KATASTRIÜKSUSE SIHTOSTARVETE SKEEM M 1:12500

LISA 13. MAAOMANDI SKEEM M 1:12500

LISA 14. TÄNAVATE LIIGITUS, OLEMASOLEV

LISA 15. KOKKUVÕTE KEILA KESKLINNA ARENGUVISIOONI TÖÖTOAST

LISA 16. LIIKLUSE MODELLEERIMINE

LISA 17. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

LISA 18. KEILA LINNA ARHEOLOOGIAPÄRAND

Üldplaneeringu kehtestamine

Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna

haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel

avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise.

Linn on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus on kõigil üldplaneeringust huvitatud isikutel

olnud võimalus oma arvamusi linnale esitada. Linn on kõiki arvamusi piisavas ulatuses

kaalunud. Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva üldplaneeringu lahenduse osas on Linn

kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka

puudutatud isikute õigusi ja huve.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 91 lõike 1 ja Keila linnavolikogu

28.09.2010 määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 3 punkti 2 ja arvestades Regionaal- ja

Põllumajandusministri 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 antud heakskiitu, Keila Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Keila linna üldplaneering.

2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila

linna üldplaneering.

3. Keila linna üldplaneering on aluseks:

3.1 detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole vastu võetud ega

kehtestatud. Kui algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneering ja üldplaneeringus sätestatud

tingimused on vastuolus, kaalub ja analüüsib Keila Linnavalitsus algatatud detailplaneeringu

sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet kui ka

õiguspärast ootust ja avalikku huvi;

3.2 projekteerimistingimuste andmisel juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Keila Linnavalitsusel avaldada otsus ajalehes Keila Leht ja Harju Elu, Ametlikes

Teadaannetes ja Keila linna veebilehel ning edastada teade Keila linna üldplaneeringu

kehtestamisest Regionaal- ja Põllumajandusministrile ning maakatastrile.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva

jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(digitaalselt allkirjastatud)

Tanel Mõistus

volikogu esimees

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Keila linna üldplaneeringu kehtestamine

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lõikele 5 teatame, et Keila Linnavolikogu kehtestas

26.03.2024 otsusega nr 1-3/7 Keila linna üldplaneeringu. Üldplaneering hõlmab kogu linna

territooriumit.

Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamiseks ning säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Linna ruumilise arengu põhimõtete

kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise

kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning

looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele

puhkealade tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi parkide, haljasalade ja

looduslike alade baasil.

Üldplaneeringuga määratakse Keila linna piires maa üldised kasutustingimused, asustuse

arengualad, üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala,

rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimused ning kõrgveepiirist tulenevad

kitsendused. Üldplaneeringus on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud

tingimused. Täpsustatud on kultuuriväärtustega ning looduskaitsega seonduvaid tingimusi.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega.

Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb positiivne sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline mõju.

Järgides ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel üldplaneeringuga seatud

kokkuleppeid ja reegleid ning keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletud

leevendusmeetmeid, ei ole ette näha olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ega piiriülest

keskkonnamõju.

Ametid

Naaberomavalitsused

Meie: 05.04.2024 nr 7-1.1/2-1

Üldplaneeringu materjalid on leitavad Keila linna kodulehelt https://keila.ee/planeerimine/

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Angerjas

abilinnapea

Lisa: Keila Linnavolikogu 26.03.2024 otsus nr 1-3/7

Kadi Tuul

[email protected]

OTSUS

Keila linna üldplaneeringu kehtestamine

Keila linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Keila

Linnavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 7. Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu

põhimõtete kujundamiseks kooskõlas Keila linnas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning

ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamiseks ja selle alusel säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Üldplaneering on koostatud kogu Keila

linna territooriumile, mille pindala on 11,25 km 2 .

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH). KSH eesmärk oli hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad

kaasneda koostatava üldplaneeringu rakendamisega ning vajadusel teha ettepanekud soodsaima

lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH sisu ja täpsusaste lähtus

üldplaneeringust ning planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud.

Keskkonnaamet kooskõlastas Keila linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu 09.07.2021.

KSH aruanne on üldplaneeringu lisa.

Üldplaneeringu lahendus

Üldplaneering arvestab üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud eesmärkide ja

põhimõtetega, Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, Keila linna arengukavas 2035 püstitatud

arengueesmärkidega jt. asjakohaste planeeringute, dokumentide, õigusaktide, strateegiate ja

arengukavadega. Täiendavalt on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu

lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning üldplaneeringu töögrupi

ettepanekud ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.

Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna

ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise kaudu, kus arvestatakse

tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna

suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele puhkealade

tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi, parkide, haljasalade ja looduslike alade

baasil. Üldplaneeringuga on muuhulgas määratud maa-alade ja veekogude üldised

kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, asustuse arengualad,

transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja

kasutustingimused, ning kõrgveepiirist tulenevad kitsendused. Keila jõe äärset

ehituskeeluvööndit on vähendatud vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele. Üldplaneeringus

Keila 26.03.2024 nr 1-3/7

on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud tingimused, täpsustatud on

kultuuriväärtustega ning looduskaitsealaga seonduvaid tingimusi. Üldplaneering on vastavat

investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringusse on

märgitud vajadus linnapiiri muutmiseks ning Keila linna lõunapoolseks ümbersõiduks.

Planeeritud maakasutuse rakendamine ei too eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid, kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel järgitakse

üldplaneeringuga seatud kokkuleppeid ja reegleid ning KSH-s käsitletud leevendusmeetmeid.

KSH raames ei tuvastatud üldplaneeringu lahenduses selliseid aspekte, mis tooksid eeldatavalt

kaasa KeHJS mõistes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu ei määrata üldplaneeringuga ka

seiremeetmeid KeHJS toodud mõistes.

Üldplaneeringu avalikustamine ja arvamused ning linna seisukohad

Keila linna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

avalik väljapanek toimus 3.08-13.09.2020 ja avalik arutelu toimus 6.10.2020. Arvestades

üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi, keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande tulemusi, planeeringu kooskõlastamisel pädevate asutuste poolt esitatud

tingimusi ja ettepanekuid ning täiendavat koostööd kaasatavate isikutega, tehti üldplaneeringusse

muudatusi ja täiendusi. Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande kooskõlastasid

Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium,

Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet,

Muinsuskaitseamet, Harku Vallavalitsus ja Saue Vallavalitsus. Lääne-Harju Vallavalitsus jättis

üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamata halduspiiri muudatuse ning Lõuna-Keila

ühendusteedena planeeritud jaotusmagistraalide tõttu. Keila linn arvestas Lääne-Harju valla

seatud tingimustega ning üldplaneeringut on vastavalt täiendatud. Üldplaneering ei tee

ettepanekut halduspiiride muutmiseks ega Lõuna-Keila ühendusteedena planeeritud

jaotusmagistraalide väljaehitamiseks. Ametkondade ja asutuste poolt, kes kooskõlastustaotlusele

etteantud tähtaja jooksul vastamata jätsid, loeti üldplaneering kooskõlastatuks.

Kooskõlastused/märkustega kooskõlastused, arvamused ning linnavalitsuse seisukohad koondati

koostöötabelisse ning avalikustati Keila linna kodulehel.

Keila linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Keila Linnavolikogu

29.11.2022 otsusega nr 1-3/22. Avalik väljapanek toimus 30.12.2022 – 14.02.2023. Linn kaalus

kõiki avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud arvamusi ja täiendas põhjendatud juhtudel

planeeringulahendust. Avaliku väljapaneku kestel arvamusi esitanud isikutele edastas Keila

Linnavalitsus (edaspidi käesolevas otsuses nimetatud ka Linn) oma kirjalikud selgitused ja

põhjendused arvamuse arvestamise või mittearvestamise kohta. Üldplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu korraldati 07.03.2023. Enim küsimusi esitati Lõuna-Keila

liikluslahenduste ja elamualade tihendamise kohta, kus arutelul üksmeelt ei saavutatud.

Järgnevalt on toodud Linna seisukohad üldplaneeringu menetluses esitatud arvamustele, mille

osas kokkuleppele ei jõutud või jõuti kokkuleppele osaliselt:

1. Linn täpsustas üldplaneeringu seletuskirja rohealade osas järgmiselt:

Üldplaneeringu seletuskirjast eemaldati korduvalt kasutatud määratlus „igat liiki raied“, mis

asendati sõnaga „raied“ . Raieviiside mõisteid eraldi sisse ei toodud.

Seletuskirja täpsustati järgmiselt „Keila linna rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja

säilimiseks tuleb Keila linna rohealadel teostatavad raied, ehitustegevus ja muu roheala

koosluseid mõjutav majandustegevus kooskõlastada Keila Linnavalitsusega“.

Linn ei nõustunud täiendavalt lisama lauset: „Keila roheala metsad on kaitsemetsad ning rangelt

kaitstavatel aladel ja vääriselupaikades hoiumetsad“, kuna lause sisaldab mõisteid, mida 2024.

aastal õigusaktides enam ei ole ning oleks liialt detailsusesse laskuv neid mõisteid hakata

defineerima üldplaneeringus.

Ettepaneku osas, mis puudutas Niitvälja-Tammiku tee looduslikku ala, märgib Linn, et

üldplaneeringu koostamise ajal on moodustatud Niitvälja kaitsealuste liikide püsielupaik, kus

tegevuste planeerimisel lähtutakse kaitse- eeskirjast. Värskelt on valminud RMK koostatud kava,

pealkirjaga „Riigimetsa terviktutvustus Keila linna territooriumil“, kus kirjeldatakse järgmiseks

10 aastaks Keila linna territooriumil riigimetsa aladel plaanitavad tegevused. Üldplaneeringu

tekst viiakse kooskõlla antud kavaga, kuna nende dokumentide kehtivusaeg on ligikaudu sama.

Üldplaneering koostatakse järgmise 10-15 aasta perspektiivis.

Täpsustati Niitvälja-Tammiku tee looduslik ala A3 kohta käivat teksti, viidates antud kavale

järgmiselt: „Rohealal paiknevaid metsamaid majandatakse püsimetsana vastavalt

metsaseadusele, järgides kaitseala kaitse-eeskirja ja RMK poolt koostatud Keila linna

territooriumil riigimetsa aladel plaanitavate tegevuste kava“. Kava järgi on riigimetsamaad linnas

115 ha, millest majandusmetsa on 5 ha ja rangelt kaitstavat metsa 110 ha. Rangelt kaitstavates

metsades on majandustegevus keelatud (nt loodusreservaadid, kaitsealade ja püsielupaikade

sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad). Majanduspiirangutega metsades on majandustegevus

lubatud arvestades kaitseala valitseja seatud piiranguid. Majandusmetsades (5 ha) on

majandustegevus lubatud küll metsaseaduse alusel, kuid kavas on öeldud, et „Arvestades Keila

linna riigimetsade vanuselist jaotust, raieküpsete metsade osakaalu ja riigimetsa kestliku

kasutamise printsiipi, ei ole hinnanguliselt järgmise kümnendi jooksul uuendus- ja

harvendusraieid vajalik läbi viia. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud ka noore metsa

hooldustöid“. RMK on hinnanud kogu Keila linna haldusterritooriumile jääva riigimetsamaa

kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alaks (KAH alaks). Sellest tulenevalt lisati seletuskirja, et

„Keila linna haldusterritooriumile jääv riigimetsamaa on kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa

ala“

Raierahu kohta lisati üldplaneeringusse järgnev täpsustus: „Raierahu aeg määratakse

õigusaktidega, lähtudes teaduspõhisusest“. Niitvälja üksuses on see 15.03 – 30.08.

Linn ei nõustunud ettepanekuga: „Puudega kaetud rohevõrgustiku tuumalades, tugialades ja

koridorides tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 90% ulatuses, milleks tuleb

vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega,

põõsarinde rajamine jms), et rohevõrgustik toimiks ja säiliks rohevõrgustiku sidusus“. Linn

selgitas, et rohevõrgustiku aladele jäävad ka suhteliselt lagedad väärtuslikud puisniidu alad.

Mosaiikne maastik on ka oluline, keskendumine ainult metsa säilitamisele ei ole õige.

Linn nõustus üldplaneeringusse lisama järgneva lause: „Kõik Keila linna metsad on püsimetsad“.

Linn ei nõustunud ettepanekuga lisada üldplaneeringusse sobivasse kohta standard „Ehitusaegne

puude kaitse“, kuna standardid võivad ajas muutuda, aga üldplaneering peab arvestama kehtivate

õigusaktidega.

2. Piirkonna elanikud avaldasid ühispöördumises vastuseisu Raba tn ja Aia tn nurga lähiala

määramisele elamute arendusalaks (E2). Arvamuse avaldajad tegid ettepaneku määrata need

maa-alad pargi- ja haljasala maaks (A1).

Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga, sest üldplaneeringus tuleb ettevaatavalt planeerida ka

täiendavaid elamualade arendamise võimalusi ning konkreetse maa-ala osas on tegemist

piirkonnaga, kus ühendatus olemasolevate teede ja muu taristuga on hea ning seega sobib ala

väikeses mahus elamute arendamiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse elamuarenduseks

piirkonnad, kus uushoonestus ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda ega puhkealasid ning mida

samas saab linna keskusega hästi siduda. Samas piirkonnas näeb elamumaad ette ka kehtiv

üldplaneering. Tegemist on riigi omandis olevate maadega ning ala osaline hoonestamine toimub

riigimaa valitsejaga kokkuleppel. Ala lahendus on kooskõlastatud Maa-ameti ja

Keskkonnaministeeriumiga. Kavandatavad elamud peavad säilitama rohevõrgustiku senise

kvaliteedi ning parandama avaliku ruumi sidusust ja inimsõbralikkust. Rohealade piirid

üldplaneeringus tulenevad Keila rohestruktuuri analüüsi ettepanekutest. Koostatav üldplaneering

näeb alale ette tervikliku detailplaneeringu koostamise vajaduse ning edasisel planeerimisel on

nõue suur osa detailplaneeringualast kavandada A1 ja A4 tähistusega avalikult kasutatavateks

rohealadeks. A4 tähistusega alale on planeeritud Keila linna rohealasid ühendav puhkeväärtusega

rohekoridor. A1 tähistusega alal asub väärtuslik RMK kultuurpuistu, mis on planeeritud

hooldatavaks pargiks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on omalt poolt lisanud, et üldplaneeringuga

kavandatud arengud ning tingimused, sh piirangud ja kitsendused, realiseeruvad hilisemalt läbi

avalikult menetletavate detailplaneeringute ja projektide, st üldplaneeringu kehtestamisega ei

kaasne koheselt rakenduvaid piiranguid senisele maakasutusele vaid antakse suunised ning

võimalus edasiseks arenguks. Kehtestatud üldplaneering on aluseks koostatavatele

detailplaneeringutele, kus puudutatud isikutelt on lahenduse osas samuti võimalik oma arvamust

avaldada.

3. Tööstuse tn 12 kinnistu omanik OÜ Metanex oli vastu Keila lõunapoolse ümbersõidu

võimalikule liikluslahenduse variandile A, pakkudes ka omapoolse nägemuse võimalikule tee

asukohale. Omanik tegi ettepaneku arvestada Tööstuse tn 12 kinnistu detailplaneeringu

kohustusega alast välja. Lisaks näeb omanik, et üldplaneeringus tuleks näidata kinnistul

varasemalt eksisteerinud raudteeharu taastamine. Arvamuse avaldaja tõdeb, et suurem osa

kinnistust jääb just sellesse alasse, kus üldplaneeringuga soovitakse kehtestada detailplaneeringu

kohustuse ala ja tee ehitus, mille tõttu arvamuse esitaja ei saagi sinna midagi rajada. Ehk ühes

osas on raudtee kaitsevöönd ja suuremas osas kinnistut läbiv planeeritav ühendustee variant A.

Üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu kohustusega ala sisse jääb ka arvamuse avaldaja

poolt tellitud Eesti Energia ehitatud alajaam ja lisaks vee ja kanalisatsiooni kommunikatsioonid.

Arvamuse avaldaja leidis, et Tööstuse 12 kinnistut puudutav osa üldplaneeringus eirab

eraomandi õigusi ega arvesta tema ettevõtluse ja ärihuvidega, sest peale kinnistule juba tehtud

investeeringuid ei ole tal huvi seda tasuta ära anda või seada servituute plaanidega, mis piiravad

tema ärihuve.

Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga. Kinnistu omaniku soov oma kinnistut kasutada teisiti

kui üldplaneering ette näeb, on mõistetav, aga kuna kinnistul on ette nähtud transpordimaaks

50% (mitte 25%, nagu arvamuse kirjas on toodud), on reaalne variandis A ette nähtud

ühendustee mahutada käsitletavale kinnistule ette nähtud transpordimaa osale.

Linn selgitas, et Tööstuse tn ja Haapsalu mnt vahelise ühendustee variandid A ja B on välja

töötatud lähtudes liikumisvajaduse üldistest põhimõtetest ning analüüsitud on suuremat

piirkonda, kui üks kinnistu. Arvamuse esitaja poolt pakutud variant tähendaks S-kujulist

ühendusteed, mis pikendaks variandi A trassi ligikaudu 430 meetri võrra, mis vähendaks selle

majanduslikku otstarbekust ja mõju kogu Keila linna liiklusele. Üldplaneeringu liikluslahenduste

modelleerimised näitasid, et Keila linna lõikes on parima tulemusega ühendustee variant B.

Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et üldplaneeringu

seletuskirja peatüki 6.2.3.1 „Keila linna lõunapoolne ümbersõit“ kohaselt ei tee üldplaneering

Keila linna lõunapoolse ümbersõidu 2. etapi teetrasside osas asukoha ja lahendusvariandi

ettepanekuid. Trassi rajamine (Skeemil 1 variant A või B) ei pruugi realiseeruda antud

üldplaneeringu ajaperspektiivis ning jaotusmagistraali lahenduse võimalik kavandamine võib

toimuda alles järgmise üldplaneeringu koostamise ajal. Lahendused on vaja leida terviklikult

Keila linna, Lääne-Harju valla, Eesti Raudtee ja Transpordiameti ja kinnistuomanike vahelises

koostöös. Sellest tulenevalt on see ala tähistatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ ja

joonisel 5 „Keila linna perspektiivne tänavavõrk“ tervikliku detailplaneeringu koostamise

kohustusega ala piiriga. Seega antud juhul ei määrata üldplaneeringuga perspektiivsete trasside

asukohta ega nendest tulenevaid kitsendusi ja sellest tulenevalt ei kitsenda üldplaneering ka OÜ

Metanexile kuuluva kinnistu kasutustingimusi. Detailplaneeringu kohustuse piiri osas selgitab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et tulenevalt PlanS § 125 lõikest 1 on

detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning

nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks; olemasoleva

hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; olulise avaliku huviga

rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga

rajatise püstitamiseks; olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga

ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Antud juhul asub kõnealune kinnistu Keila linnas,

kus eelnimetatud tegevuste elluviimiseks on reeglina detailplaneeringu koostamine

planeerimisseadusest tulenevalt kohustuslik. Keila linna üldplaneeringu joonistel nähtuv

tumesinise viirutusega ala tähendab „tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega ala“,

mille näol on tegemist üldplaneeringus määratud alaga, mis vajab kohaliku omavalitsuse

hinnangul terviklikku lahendust, mille võib luua ka muu avalikult menetletava dokumendiga (sh

teemaplaneering, terviklik ehitusprojekt jms). Seega detailplaneeringu koostamise kohustus on

alal planeerimisseadusest tulenevalt, kuid üldplaneeringus on soovitatud, et käsitletav ala

lahendatakse laiemat piirkonda arvesse võttes.

4. Linn parandas vastuolu uue üldplaneeringu ning Haapsalu mnt 64 kinnistu

detailplaneeringu ja seda täpsustavate projekteerimistingimuste vahel. Eelmise, seni kehtinud

üldplaneeringu järgi on see piirkond ärimaa juhtfunktsiooniga. Linnavalitsus täpsustas avalikul

väljapanekul olnud üldplaneeringut Haapsalu mnt 64 ala osas maakasutuse joonisel

segaotstarbeliseks alaks. Segaotstarbeline ala võimaldab planeerida kaubandus- ja

teenindushooneid, väiketootmist, äri- ja väikeettevõtlust, elamisfunktsiooni. Linn näeb, et

ärihooned ja muu sarnase funktsiooniga hoonestus sobib Haapsalu maantee äärde, kui see

projekteeritakse olemasolevaid elamuid võimalikult vähe häirivana.

Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneering kinnistu kaheks ärihoone krundiks

jagamiseks kehtestati 25.11.2014. a Keila Linnavolikogu otsusega nr 38 ja see on kehtiv

alusdokument projekteerimiseks ka täna. Vahepealne omaniku algatus krundile ka elufunktsiooni

kavandada rauges ja Keila Linnavalitsus otsustas 15.09.2022 korraldusega nr 2-2/235 lõpetada

Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu vastavalt omaniku taotlusele. Keila

Linnavalitsus otsustas 09.03.2023 korraldustega nr 2-2/71 ja nr 2-2/72 projekteerimistingimuste

määramise Keilas Haapsalu mnt 64 ja Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 kinnistute ehitusõiguse

täpsustamiseks detailplaneeringu olemasolul. Linn leidis, et kehtivatele alusdokumentidele saab

tugineda, eriti kuna oli võimalus detailplaneeringut ka projekteerimistingimustega täpsustada.

Linn ei näe Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 detailplaneeringut täpsustavates

projekteerimistingimustes vastuolu koostatava üldplaneeringuga. Kavandatud ärihoone mahu

võib projekteerida segaotstarbelisele hoonestusalale. Kehtivas Haapsalu mnt 64 kinnistu ja selle

lähiala detailplaneeringus on kirjeldatud keskkonna- ja tervisekaitset ning lubatud on lisaks

ärimaa funktsioonidele ka kuni 20% ulatuses keskkonda mitte häirivat tootmist, mis aitab

välistada kannatuste tekkimist naabritele. Rohemajanduse ja ökoloogiliselt progressiivsed

lahendused on linna poolt soositud ja neid on kirjeldatud projekteerimistingimuste Haljastuse,

heakorra või liikluskorralduse põhimõtete peatükis. Linna planeerides tuleb arvestada, et

väljakujunenud keskkond, isegi kui see on pikalt püsinud muutumatu, on paratamatult

muutumises, kuna erinevatel maaomanikel on õigustatud ootus oma krunti kasutada ja arendada.

Keila Linnavalitsus leidis, et 2014. aastal kehtestatud detailplaneeringut on

projekteerimistingimustega täpsustades võimalik võtta aluseks edasiseks projekteerimiseks.

Kaitsehaljastuse nõuded on samas sõnastuses ka kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas ja

põhijoonisel ning need nõuded jäävad kehtima. Kaitsehaljastuse vajadus tuuakse välja ka

üldplaneeringu seletuskirjas arendusala üksust käsitlevas peatükis.

Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et kui kõnealusel

kinnistul kehtib detailplaneering, siis käesolev üldplaneering kehtivale detailplaneeringule

siduvaid tagajärgi ei too. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks üksnes uue sama planeeringuala kohta kehtestatud

detailplaneeringuga. Alal hetkel kehtiva detailplaneeringu täpsustamisel

projekteerimistingimustega tuleb tulenevalt ehitusseadustiku § 27 lõike 2 punktist 2

projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi.

Üldplaneeringus on käsitletav maa-ala määratud segaotstarbeliseks alaks, mis on mitmekülgse

kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Ministeeriumi

hinnangul ei välista menetletava üldplaneeringu lahendus Haapsalu mnt 64 kinnistul kehtiva

detailplaneeringu projekteerimistingimustega täpsustamist.

5. Aukamäe piirkonnas on Keila linn üldplaneeringus kajastanud ja põhjendanud vajadust Keila

linna administratiivpiiri muuta. Linna piiride muutmiseks tuleb läbi viia kehtivate õigusaktide

kohane eraldi menetlus ja seda ei otsustata käesoleva üldplaneeringuga. Halduspiiri muutmise

osas tuleb jõuda kokkuleppele üldplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt. Seega üldplaneering ei

too maaomanikule kaasa piirimuutusest tulenevaid muutusi maamaksu ja maakasutuse osas.

Piirimuutuse vajadus üldplaneeringus näidatud ulatuses on põhjendatud mh sellega, et seal

paikneva maaparandussüsteemi Ohtu kraavi Lääne-Harju vallas asuva osa rekonstrueeris 2022-

2023.a. Keila linn ning linna huvi on hoolitseda mitmeid kinnistuid läbiva kraavi toimimise eest.

Keila linn ei sekku seadusest tulenevasse maaomaniku kohustusse hooldada

maaparandussüsteemi oma kinnistul.

Ringtee tn 2 kinnistu osas määratakse tee kaitsevööndiks 18 m, vastavalt kehtivale

detailplaneeringule.

Linn ei nõustunud ettepanekuga näha üldplaneeringus ette kõnnitee jätkamist Aukamäe tänavast

kuni Ringtee tänavani, sest üldplaneeringus ei tooda eraldi välja linna territooriumil asuvaid ja

perspektiivseid kõnniteid. Joonisel kajastatakse vaid olulisemaid tänavavõrgu osasid ehk

ülelinnalise tähtsusega liikumissuunad. Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattateede põhivõrgu

kergliiklustee on kavandatud Kraaviperve kinnistu põhjapoolsesse serva. Kergliiklustee täpne

paiknemine kinnistul lahendatakse tee projekteerimise etapis. Tee detailse asukoha kindlaks

määramine ja kirjeldamine ei ole üldplaneeringu täpsusaste puhul võimalik. Üldplaneeringu

seletuskirja ptk 6.1.6 „Lõuna-Keila ühendused“ on kõnealuse kergliiklustee osas täiendatud

vastavalt: „Kraaviperve kinnistu põhjaserva on ette nähtud Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattatee

põhivõrgu kavandamine. Edasisel projekteerimisel tuleb määrata jalg- ja jalgrattatee laius ning

anda lahendus tee paiknemisele ja kõrghaljastuse säilitamisele. Planeeringuga avalikuks

kasutamiseks määratud jalg- või jalgrattatee eramaadel ei muutu planeeringulahenduse

kehtestamisel automaatselt avalikuks, vaid siis, kui kohalik omavalitsus on planeeringu järgselt

sõlminud tee omanikuga vastavasisulise kokkuleppe (nt servituudilepingu) või seadnud

sundvalduse“. Seega ei ole üldplaneeringus kavandatud arvamuse esitajale kuuluvale kinnisasjale

kergliiklusteed ja sellest tulenevaid kitsendusi. Üldplaneering üksnes kajastab Kraaviperve

kinnistule rajatavat kergliiklusteed perspektiivse teena, mida on võimalik välja ehitada

üldplaneeringust eraldiseisva menetluse raames.

6. Ehitajate tee 9 kinnistu maakasutuse juhtotstarve jäetakse muutmata. Juba käesolevale

üldplaneeringule eelneva üldplaneeringu kohaselt on kogu Ehitajate tee 9 kinnistu määratud

üldmaa juhtotstarbega alaks (avaliku kasutusega metspark, kus võivad olla puhkerajatised), mis

on oluline lüli linna läbivas parkide ja parkmetsade vööndis. Juba käesolevale üldplaneeringule

eelneva Keila linna üldplaneeringu kohaselt läbib kinnistut joonise 3.3 „Puhkealad ja

kergliiklusteed“ kohane „Peamine kergliiklustee“. Üldmaa funktsiooniga alal on keelatud piirata

ning moodustada krunte, mille sihtotstarbeks ei ole üldmaa. Üldmaa sihtotstarbega aladele on

lubatud rajada avaliku kasutusse jäävaid puhkeotstarbelisi ehitisi.

Ehitajate tee 9 on kaetud metsaga ning seega tagab rohevõrgustiku toimivuse. Ehitajate tee 9

kinnistust põhja ja ida pool asub linna veehaare ning selle sanitaarkaitsevöönd. Lõuna pool asub

Sopsu-Tooma väikeelamute piirkond. Lääne pool paiknevad linna terviserajad. Korterite

rajamisega Ehitajate tee 9 kinnistule kaasneks ka liikluskoormus, mis mõjutab terviseradade

juurdepääsuteed ning Sopsu-Tooma tänavat. Linn on seisukohal, et planeeringuga tuleb luua

eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva

ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi Ehitajate tee 9 kinnistul. Linn kaalus nii avalikku huvi kui erahuve

arvestades, kas Ehitajate tee 9 kinnistu hoonestamine tagab kestliku arengu ja parendab

elukeskkonna kvaliteeti ning asus seisukohale, et kinnistu Ehitajate tee 9 hoonestamisega

olemasolevad väärtused ja rohevõrgustiku senine kvaliteet ja rekreatiivne potentsiaal ei säili.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Keila linna üldplaneeringut heakskiites andnud

hinnangu, et Linn on Ehitajate tee 9 kinnistu kohta esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud

üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud HMS § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise

kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased ning järgitud on PlanS § 10 lõikes 1

sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse.

7. Keila linna tänavate kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10

meetrit (see on seadusest tulenev ning seda joonistel ei kuvata). Keila linna lõunapoolse

ümbersõidu kaitsevööndite ulatus täpsustub eelprojektide koostamise käigus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib üldplaneeringu heakskiidus, et Ringtee tänav

on munitsipaalomandis olev tee, mis ehitusseadustikust tulenevalt on tänav (§ 92 lg 3). Tänaval

on seadusest tulenevalt kaitsevöönd suurusega 10 meetrit, mida võib laiendada planeeringutega.

Seega automaatselt on Ringtee tänava ääres kaitsevööndi laius 10 meetrit ning seda ei saa

vähendada 0 meetrini.

8. Keila jõe kalda ehituskeeluvööndit on vähendatud üldplaneeringuga vastavalt

Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjale nr 7-13/23/9357 (kiri on leitav Keila linna

dokumendiregistrist). Ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab Keskkonnaameti, kui vastava

valdkonna eest vastutava valitsusasutuse nõusoleku olemasolu. Linnuse tn 1 kinnistul vähendati

ehituskeeluvööndit osaliselt – Keskkonnaamet leidis, et kogu kinnistu ulatuses ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Linnuse tn 2b kinnistu osas Keskkonnaamet

ehituskeeluvööndi vähendamisega ei nõustunud. Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamisele

või vähendamisest keeldumisele on toodud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

01.02.2024 kirjas nr 14-3/649-10 ning Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjas nr 7-13/23/9357.

9. Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga muudetakse eelnevat Keila linna üldplaneeringut.

Muudatus vastab käesolevale üldplaneeringule. Keila linn on kaalutlusotsuse tulemusena

leidnud, et Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga käsitletavat piirkonda võiks tulevikus tihendada.

Üldplaneeringu täpsusastmes on määratud alale ka tingimused, mille kohaselt on võimalik

rakendada planeerimisseadusest tulenevat elukeskkonna parendamise põhimõtet. Üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 6.4.3 „Jõe tn tihendatav ala“ on antud tingimus, mille kohaselt

soodustatakse elanike lisandumist, kui see ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda. Maa-ala

tulevikku kavandatakse Lõuna-Keilaga seonduva aedlinnana, kuhu võib ehitada väiksemahulisi

ridaelamuid ning uusi väikeelamuid koos haljastatud hoovidega. Uute elamute ehitamiseks

mõeldud ala (juhtfunktsioon E2) kasutamise eelduseks on tänavavõrgustiku, krundistruktuuri,

puhkealade ja taristute terviklik planeerimine. Ala võib sisaldada ka elamupiirkonda

teenindavaid puhkealasid sh mängu- ja spordiväljakuid, vajadusel väikesemahulisi ja vähest

mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega ei

kaasne negatiivne mõju elamualale. Lisaks on üldplaneeringus toodud maakasutus- ja

ehitustingimused detailplaneeringute koostamiseks. Peale ministeeriumis toimunud ärakuulamist

täiendati üldplaneeringu seletuskirja piirkonna liikluslahenduse osas veelgi ning peatükki 6.4.3

„Jõe tn tihendatav ala“ on lisatud tingimus: „Maa-alale elanike lisandumisest tuleneva Jõe tn (ja

vajadusel muude Lõuna-Keila tänavate) liikluskoormuse kasvu tõttu seab linn arenduse

eelduseks selliste lahenduste elluviimise, mis väldivad Lõuna-Keilas (üksus 6.4.1) läbivat liiklust

(suunates selle Ringteele) ja hoiavad sealsetel tänavatel liikluskiiruse õuealale omases suuruses“.

Üldplaneeringuga paralleelselt on menetletud ka Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringut, millele on

esitatud sarnase sisuga arvamusi. Seega ei ole üldplaneeringu täpsusastmest tingituna võimalik ja

ka mõistlik Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu lahenduses tõstatatud küsimusi lahendada ning

seda on võimalik teha vastava detailplaneeringu menetluse raames. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus valitud üldplaneeringu lahendust

piisavalt põhjendanud ning selle lahendus ei välista Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu

lahenduse osas võimalike kompromisslahenduste saavutamist.

Üldplaneeringu ärakuulamised ja üldplaneeringu heakskiitmine

Vastavalt Planeerimisseaduse § 90 lõikele 1 esitas Keila Linnavalitsus 19.05.2023 kirjaga nr 7-

4/410-1 üldplaneeringu Rahandusministeeriumile (edaspidi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi) heakskiidu saamiseks, lugedes lahendamata jäänud

planeeringuvaidluseks arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud arvamused.

Valdkonna eest vastutav minister tutvus esitatud materjalidega ning palus täiendavalt kaasata

üldplaneeringu menetlusse isikud, kes olid varasemalt üldplaneeringu osas arvamust avaldanud,

kuid keda ei oldud teavitatud üldplaneeringu avalikust väljapanekust. Lisaks palus Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kaasata isikud, kellele kuuluvatel kinnistutel laiendatakse

riigimaantee kaitsevööndit. Keila Linnavalitsus kaasas isikud täiendavalt üldplaneeringu

menetlusse. Linnavalitsuse esindajate ja üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud

kirjalikke arvamusi esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ärakuulamised toimusid kahel korral

hübriidkoosoleku vormis nii kohapeal Tallinnas Suur-Ameerika 1 asuvas Rahandusministeeriumi

hoones kui ka internetipõhise konverentsilahenduse vahendusel. Osaliste ärakuulamisel jäid

paljud planeeringuvaidlused üles, mõnel juhul Linn korrigeeris üldplaneeringu lahendust.

Regionaalminister andis oma 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 Keila linna

üldplaneeringule heakskiidu. Ministeerium on heakskiitmisel märkinud, et Keila linna

üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is sätestatud

planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule

esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste

valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on

PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi.

Üldplaneeringu vorm

Üldplaneering koosneb tekstiosast, graafilisest osast ning lisadest ja on kättesaadav Keila linna

kodulehel.

Tekstiosa on koondatud seletuskirja, graafiline osa koosneb erinevaid teemasid kajastavatest

joonistest:

Joonis 1 „Maakasutus“

Joonis 2 „Väärtuslikud alad ja piirangud“

Joonis 3 „Arendusüksuste skeem“

Joonis 4 „Jalg- ja jalgrattateede skeem“

Joonis 5 „Perspektiivne tänavavõrk“

Joonis 6 „Keila kesklinna miljööala“

Joonis 7 „Keila linna rohestruktuur“

Joonis 8 „Elektri- ja sidevarustuse skeem“

Joonis 9 „Vee- ja kanalisatsioonivarustuse skeem“

Joonis 10 „Kaugkütte ja gaasivarustuse skeem“

Üldplaneeringu lisadeks loetakse materjale ja dokumente, mis on üldplaneeringuga sidusad ja

kuuluvad kehtestamisele:

LISA 1. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

LISA 2. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

LISA 3. KEHTIVAD PIIRANGUD

LISA 4. KEILA LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS

LISA 5. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KÜSITLUSE KOKKUVÕTE

LISA 6. KEILA LINNA ETTEVÕTETE KÜSITLUSE TULEMUSED

LISA 7. KEILA LINNA ETTEVÕTLUSPROFIIL

LISA 8. KEILA LINNA ROHESTRUKTUURI ANALÜÜS

LISA 9. KESKLINNA MILJÖÖALA ANALÜÜS

LISA 10. KEILA LINNA LIIKUVUSUURING

LISA 11. DETAILPLANEERINGUTE SKEEM M 1:6500

LISA 12. KATASTRIÜKSUSE SIHTOSTARVETE SKEEM M 1:12500

LISA 13. MAAOMANDI SKEEM M 1:12500

LISA 14. TÄNAVATE LIIGITUS, OLEMASOLEV

LISA 15. KOKKUVÕTE KEILA KESKLINNA ARENGUVISIOONI TÖÖTOAST

LISA 16. LIIKLUSE MODELLEERIMINE

LISA 17. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

LISA 18. KEILA LINNA ARHEOLOOGIAPÄRAND

Üldplaneeringu kehtestamine

Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna

haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel

avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise.

Linn on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus on kõigil üldplaneeringust huvitatud isikutel

olnud võimalus oma arvamusi linnale esitada. Linn on kõiki arvamusi piisavas ulatuses

kaalunud. Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva üldplaneeringu lahenduse osas on Linn

kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka

puudutatud isikute õigusi ja huve.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 91 lõike 1 ja Keila linnavolikogu

28.09.2010 määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 3 punkti 2 ja arvestades Regionaal- ja

Põllumajandusministri 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 antud heakskiitu, Keila Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Keila linna üldplaneering.

2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila

linna üldplaneering.

3. Keila linna üldplaneering on aluseks:

3.1 detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole vastu võetud ega

kehtestatud. Kui algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneering ja üldplaneeringus sätestatud

tingimused on vastuolus, kaalub ja analüüsib Keila Linnavalitsus algatatud detailplaneeringu

sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet kui ka

õiguspärast ootust ja avalikku huvi;

3.2 projekteerimistingimuste andmisel juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Keila Linnavalitsusel avaldada otsus ajalehes Keila Leht ja Harju Elu, Ametlikes

Teadaannetes ja Keila linna veebilehel ning edastada teade Keila linna üldplaneeringu

kehtestamisest Regionaal- ja Põllumajandusministrile ning maakatastrile.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva

jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(digitaalselt allkirjastatud)

Tanel Mõistus

volikogu esimees

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Keila linna üldplaneeringu kehtestamine

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lõikele 5 teatame, et Keila Linnavolikogu kehtestas

26.03.2024 otsusega nr 1-3/7 Keila linna üldplaneeringu. Üldplaneering hõlmab kogu linna

territooriumit.

Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamiseks ning säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Linna ruumilise arengu põhimõtete

kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise

kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning

looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele

puhkealade tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi parkide, haljasalade ja

looduslike alade baasil.

Üldplaneeringuga määratakse Keila linna piires maa üldised kasutustingimused, asustuse

arengualad, üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala,

rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimused ning kõrgveepiirist tulenevad

kitsendused. Üldplaneeringus on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud

tingimused. Täpsustatud on kultuuriväärtustega ning looduskaitsega seonduvaid tingimusi.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega.

Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb positiivne sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline mõju.

Järgides ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel üldplaneeringuga seatud

kokkuleppeid ja reegleid ning keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletud

leevendusmeetmeid, ei ole ette näha olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ega piiriülest

keskkonnamõju.

Ametid

Naaberomavalitsused

Meie: 05.04.2024 nr 7-1.1/2-1

Üldplaneeringu materjalid on leitavad Keila linna kodulehelt https://keila.ee/planeerimine/

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Angerjas

abilinnapea

Lisa: Keila Linnavolikogu 26.03.2024 otsus nr 1-3/7

Kadi Tuul

[email protected]