Keila linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-1/22/11738-2
Registreeritud	14.07.2022
Sünkroonitud	08.04.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-1/2022
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Keila Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Keila Linnavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (449070 tm).

Failid

7.2-12211738-2 14.07.2022 Valjaminev kiri.asice

JOONIS 5_Perspektiivne tänavate liigitus_(428x800).pdf

KEILA LINNA ÜP SELETUSKIRI.pdf

Keila linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamine .pdf

JOONIS 5_Perspektiivne tänavate liigitus_(428x800).pdf

KULNA KÜLA

NIITVÄLJA KÜLA VALKSE KÜLA

VALKSE KÜLA

KUMNA KÜLA

TUTERMAA KÜLA

VALINGU KÜLA

Harku vald

Saue vald

Lääne-Harju vald

OHTU KÜLA

Lääne-Harju vald

VALINGU KÜLA

TUULA

KUMNA

TUTERMAA

VALKSEILLURMA

KULNA LEHOLA

OHTU

TÕMMIKU

KEILA TRASS A

MINIMAALSETE RAADIUSTEGA (R=40) KORIDOR, PROJEKTKIIRUS 30KM/H,

RASKELIIKLUS KEELATUD

8 TALLINN-PALDISKI

8 TALLINN-KEILA-PALDISKI

11371 KEILA-OHTU

11370 KEILA-ÄÄSMÄE

17 KEILA-HAAPSALU

11 TALLINNA RINGTEE

11370 KEILA-ÄÄSMÄE

11371 KEILA-OHTU

8 TA

LL IN

N- KE

ILA -P

AL DI

SK I

8 TALLINN-KEILA-PALDISKI

11194 KARJAKÜLA TEE

Variant A

TAMMERMAA ELURAJOON

KEILA MÕISA PARK

NIITVÄLJA/TAMMIKU TEE

KEILA JÕE LUHT

LOODUSLIKUD ALAD

(JÕEPARK)

KEILA LINNA PÕHJAPOOLNE ÜMBERSÕIT

KE ILA

LI NN

A LÕ

UN AP

OO LN

E Ü MB

ER SÕ

IT, 1.

ET AP

17 KEILA-HAAPSALU

11195 KEILA - KEILA-JOA

PERSPEKTIIVNE RISTMIK (PEALE PÕHJAPOOLSE ÜMBERSÕIDU VALMIMIST)

KEILA TRASS A Variant A

KEILA TRASS B Variant B

PERSPEKTIIVNE RISTMIK (PEALE PÕHJAPOOLSE ÜMBERSÕIDU VALMIMIST)

J J

JJJ J J

J J

KEILA LINNA LÕUNAPOOLSE ÜMBERSÕIDU 2. ETAPP, KEILA LINNA VARIANDID A JA B

KEILA TERVISERAJAD

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ TEE TRASSI ASUKOHT

SAUE VALINGU

JAOTUSMAGISTRAAL / ALTERNATIIVNE JAOTUSMAGISTRAAL

KOHALIK JAOTUSTÄNAV / ALTERNATIIVNE KOHALIK JAOTUSTÄNAV

VEOTÄNAV / ALTERNATIIVNE VEOTÄNAV

KÕRVALTÄNAV / ALTERNATIIVNE (DP-ga TÄPSUSTUV)

KVARTALISISENE TÄNAV (SH. ÕUEALAD)

KEILA KESKVÄLJAK

LIKVIDEERITAV TÄNAV (AUTOLIIKLUSELE)

KEILA LINNA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

VALLA PIIR

KÜLA PIIR

PIIRID TAUSTAINFO

ALUSKAART HOONE

RAUDTEE

SÕIDUTEE

KERGLIIKLUSTEE

VEEKOGU

PERSPEKTIIVNE ÜMBERSÕIT JA SELLE TEEKORIDOR (150m)

TRANSPORDI TARISTU

KEILA-VALINGU PROJEKTEERITAV TEINE RAUDTEELIIN - EESTI RAUDTEE ESIALGNE SKEEMLAHENDUS (20.03.2019)

PERSPEKTIIVNE TÄNAVATE LIIGITUS:

HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ TEE TRASSI ASUKOHT

UUED PIIRIETTEPANEKUD

KEILA LINNA PIIRI ETTEPANEK

MAANTEE KAITSEVÖÖND

TERVIKLIKU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALA

SILD

PERSPEKTIIVNE SILD

J J

TEE KAITSEVÖÖNDI LAIENDAMISE ETTEPANEK 30 M

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUGA MÄÄRATUD TÄNAVA KAITSEVÖÖND 18 M

0 100m 200m 300m 400m 500m 1 km

Ø40. 0

11371 KEILA-OHTU

17 KEILA-HAAPSALU

Ringtee Lin

na mä

e t ee

Kase

Pärna põik

Tööstuse

Veski

Tehase

Jõe

Männiku

Lõuna

Ø38 .0

Ø40. 0

11371 KEILA-OHTU

17 KEILA-HAAPSALU

Ringtee

Lin na

mä e t

Kase

Pärna põik

Tööstuse

Veski

Tehase

Jõe

Männiku

Lõuna

Barsbütteli

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING

PERSPEKTIIVNE TÄNAVAVÕRK

EELNÕU M 1:12500

MÄRKUSED:

1. Aluskaart: Eesti Põhikaart - Maa-amet. Andmestik pärineb Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmebaasi väljavõttest 19.05.2020. 2. Maa-amet Haldus- ja administratiivpiiride andmed seisuga 26.05.2020 3. Koordinaadid on määratud L'EST 97 süsteemis. 4. Kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. 5. Värvid on niiskus- ja valgustundlikud.

KEILA LINNA LÕUNAPOOLNE ÜMBERSÕIT, 2. ETAPP VARIANT B*

VARIANT A JA VARIANT B ON ÜHED VÕIMALIKUD ÜMBERSÕIDU LAHENDUSVARIANDID NING EDASISE PLANEERIMISE TULEMUSEL SAAB OTSUSTADA, MILLINE ALTERNATIIVNE TEETRASSI VALIK OSUTUB REALISEERITAVAKS TERVIKLIKU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALA PIIRES

SELGITAVAD SKEEMID:

EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE 19.05.2022

8cm = 1 km

KEILA LINNA LÕUNAPOOLNE ÜMBERSÕIT, 2. ETAPP VARIANT A*

KEILA LINNA ÜP SELETUSKIRI.pdf

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING

EELNÕU

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2022

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING EELNÕU

ALGATATUD: Keila Linnavolikogu 27.märts 2018. a otsus nr 8

VASTU VÕETUD:

KEHTESTATUD:

ÜLE ANTUD: 17.05.2022. a

TÖÖ NUMBER: 1169 TELLIJA: Keila Linnavalitsus, Keskväljak 11, Keila linn, Harjumaa

PROJEKTIJUHT: Janne Tekku (OÜ Entec Eesti) ....................….………..…………..

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

Seletuskiri: Kerttu Kõll, Toomas Paaver, Janne Tekku, Maarja Tüür, Pille Antons (ELLE OÜ) ja Keila Linnavalitsus

Joonised: Piret Põllendik , Janne Tekku, Kerttu Kõll

Keila ruumilise visiooni skeemid: Kerttu Kõll, Toomas Paaver;

Keskuse arenguvisiooni 3D pildid: kontseptsioon ja idee Toomas Paaver ja Kerttu Kõll , 3D piltide autorid Inphysica arhitektid: Raul Kalvo, Lauri Läänelaid ja Martin Kukk.

KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB OSALISELT KOPEERIDA KEILA LINNAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

SISUKORD

OTSUSED

SISUKORD ............................................................................................................................................. 4

ÜLDPLANEERINGU KASUTAMISE ÜLDINE JUHIS ................................................................... 8

EESSÕNA 9

1 MÕISTETE SELGITUSED ........................................................................................................ 11

2 ÜLDOSA ....................................................................................................................................... 17

2.1 KEILA LINNA ÜLDANDMED ........................................................................................................ 17

2.2 RAHVASTIKU ARENGUSUUNDUMUSED ...................................................................................... 17

2.3 ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ................................................................................................ 18

3 KEILA LINNA RUUMILINE VISIOON................................................................................... 20

4 KESKUSE ARENGUVISIOON .................................................................................................. 32

5 MAA-ALADE JA VEE-ALADE EHITAMIS- JA KASUTAMISTINGIMUSED.................. 38

5.1 JUHTOTSTARVETE SISU TÄIENDAVAD PÕHIMÕTTED .................................................................. 43

5.1.1 Üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu koostamise kohustusega ala ..................... 43 5.1.2 Tervikliku detailplaneeringu ala ......................................................................................... 43 5.1.3 Aktiivne tänavafront ............................................................................................................ 43 5.1.4 Rohepunktide rakendamise kohustusega arendusala .......................................................... 43

5.2 ÜLDISED EHITAMISE TINGIMUSED ............................................................................................. 43

5.3 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE KORRALDAMISE KOHUSTUS ............................................................ 46

5.4 ARENDAJA KOOSTÖÖ LINNAGA PROJEKTEERIMISEL JA EHITAMISEL .......................................... 47

5.4.1 Arendamine projekteerimistingimuste alusel ...................................................................... 47 5.4.2 Koostöö vajadus hoonete projekteerimisel .......................................................................... 48 5.4.3 Abihoonete ja väikeehitiste ehitamine ................................................................................. 48 5.4.4 Fassaadide ümberehitamine................................................................................................ 48 5.4.5 Olemasoleva kõrghaljastusega arvestamine ....................................................................... 48 5.4.6 Piirete nõuded ..................................................................................................................... 48

6 KEILA LINNA RUUMILINE ARENG ÜKSUSTE KAUPA ................................................... 50

6.1 AVALIKUD ALAD JA TARISTUD .................................................................................................. 51

6.1.1 Keskväljak ........................................................................................................................... 51 6.1.2 Haapsalu mnt, Paldiski mnt, Tallinna mnt, Tuula tee ......................................................... 52 6.1.3 Jaama plats, Jaama tänav ja Uus tänav .............................................................................. 53 6.1.4 Luha tänav ja Ülesõidu tänav ............................................................................................. 54 6.1.5 Ehitajate tee ja Kruusa tänav .............................................................................................. 55 6.1.6 Lõuna-Keila ühendused ....................................................................................................... 56 6.1.7 Lõuna-Keila ja Haapsalu maantee ühenduse ala ................................................................ 57 6.1.8 Tallinn-Paldiski maantee koridor ....................................................................................... 58 6.1.9 Raudteekoridor .................................................................................................................... 60

6.2 ROHEALAD JA ÜHISKONDLIKUD OBJEKTID ................................................................. 62

6.2.1 Keila kiriku aed ................................................................................................................... 62 6.2.2 Keila jõe kalda roheala ....................................................................................................... 62 6.2.3 Keila mõisa park ................................................................................................................. 64

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.4 Keskpark koos Männiku pargi ühendusteega ...................................................................... 65 6.2.5 Männiku park, koolid, tervisekeskus ja haigla esine rohevöönd ......................................... 66 6.2.6 Keila terviserajad ................................................................................................................ 67 6.2.7 Keila jõe luha-ala ................................................................................................................ 68 6.2.8 Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala koos elamutega ......................................................... 69 6.2.9 Sopsu-Tooma tammik .......................................................................................................... 71 6.2.10 Mudaaugu rohealad 1 ja 2 .................................................................................................. 72 6.2.11 Mudaaugu ühiskondlik ala .................................................................................................. 73 6.2.12 Metskonna kultuurpuistu ..................................................................................................... 74 6.2.13 Kaare tn ühiskondlik ala ..................................................................................................... 75 6.2.14 SOS lasteküla ala ................................................................................................................ 76

6.3 SEGAOTSTARBELISED ALAD JA ÄRIMAAD .................................................................................. 77

6.3.1 Keskväljaku ümbruse kvartalid ........................................................................................... 77 6.3.2 Jaama ümbruse kvartalid .................................................................................................... 78 6.3.3 Paldiski mnt põhjakülg ........................................................................................................ 79 6.3.4 Tuula tee lõunakülg ............................................................................................................. 80 6.3.5 Piiri-Mäe-Liiva tn segaotstarbeline kvartal ........................................................................ 82 6.3.6 Jõeäärne arendatav linnaruum ........................................................................................... 83 6.3.7 Keila reoveepuhastusjaam ja selle ümbrus ......................................................................... 84 6.3.8 Maanteeäärt ja korterelamuid siduv äriala......................................................................... 85 6.3.9 Rõõmu ärikvartal................................................................................................................. 87

6.4 ELAMUALAD ............................................................................................................................. 88

6.4.1 Lõuna-Keila aedlinn ............................................................................................................ 88 6.4.2 Lõuna-Keila arendusalad 1 ja 2 .......................................................................................... 89 6.4.3 Jõe tn tihendatav ala ........................................................................................................... 90 6.4.4 Ringtee äärsed elamualad ja ärimaa .................................................................................. 92 6.4.5 Jõepargi elamuala ............................................................................................................... 92 6.4.6 Kalda tn elamuala ja Ülejõe tee elamuala .......................................................................... 93 6.4.7 Keskuse ümbruse elamualad ............................................................................................... 93 6.4.8 Suur korterelamupiirkond ................................................................................................... 94 6.4.9 Geoloogide elamuala .......................................................................................................... 95 6.4.10 Keila haigla arendusala ...................................................................................................... 96 6.4.11 Pargiveere ümbruse elamuala ............................................................................................. 97 6.4.12 Loode-Keila elamuala ......................................................................................................... 97 6.4.13 Haapsalu mnt elamute arendusala ...................................................................................... 98 6.4.14 Mudaaugu elamuala ............................................................................................................ 98 6.4.15 Rohevööndi elamute arendusala ......................................................................................... 99 6.4.16 Mudaaugu elamute arendusala ......................................................................................... 101 6.4.17 Aru ..................................................................................................................................... 102 6.4.18 Tammiku tee 4 arendusala ................................................................................................ 103

6.5 TOOTMISALAD ................................................................................................................... 104

6.5.1 Harju Keki tootmisala ....................................................................................................... 104 6.5.2 Tööstuse tn tootmisala ....................................................................................................... 105

7 VÄÄRTUSLIKUD ALAD ......................................................................................................... 106

7.1 KEILA LINNA ROHESTRUKTUUR .............................................................................................. 106

7.1.1 Rohestruktuuri alade maakasutus- ja ehitustingimused .................................................... 107 7.1.2 Rohepunktide nimekiri edasiste detailplaneeringute ja projektide koostamisel ................ 110 7.1.3 Keila linna metsade majandamine .................................................................................... 112

7.2 VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU MÄÄRAMINE. ÜLDISED SOOVITUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKUTÜÜPIDE JA

-ELEMENTIDE SÄILITAMISEKS JA TINGIMUSED ARHEOLOOGIAPÄRANDI SÄILITAMISEKS .......... 112

7.3 KEILA KESKLINNA MILJÖÖALA ................................................................................................ 114

7.3.1 Keila kesklinna miljööala maakasutus- ja ehitustingimused ............................................. 115

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

7.3.1.1 Maamärgid .......................................................................................................... 120 7.3.1.2 Ühtse tervikvisiooni ala - Keskväljak ................................................................. 120 7.3.1.3 Väga väärtuslikud, väärtuslikud ja miljööväärtuslikud hooned Keila kesklinna

miljööalal 121 7.4 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONED JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID VÄLJAPOOL KEILA KESKLINNA

MILJÖÖALA ............................................................................................................................. 130

7.5 MÄLETISTE ANALÜÜS ............................................................................................................. 130

8 TRANSPORDIVÕRGUSTIK ................................................................................................... 133

8.1 RAUDTEE ................................................................................................................................ 133

8.2 TEED JA LIIKLUS...................................................................................................................... 133

8.2.1 Tänavate liigid .................................................................................................................. 133 8.2.2 Keila tänavate liikide muutmine ........................................................................................ 135 8.2.3 Tänavavõrgu arendamise etapilisus, eeldused arendusteks .............................................. 136

8.2.3.1 Keila linna lõunapoolne ümbersõit...................................................................... 136 8.2.3.2 Keila põhjapoolne ümbersõit .............................................................................. 139

8.2.4 Uute tänavate või tänavalõikude planeerimine ................................................................. 140 8.2.5 Tänavate maa-alad ............................................................................................................ 140 8.2.6 Sillad ................................................................................................................................. 141 8.2.7 Eritasandilised ristumised ................................................................................................. 141 8.2.8 Parkimine .......................................................................................................................... 143

8.3 KERGLIIKLUSTEEDE VÕRGUSTIK ............................................................................................. 143

8.3.1 Jalg- ja jalgrattateede võrgustik ....................................................................................... 143

9 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ÜLDISE ASUKOHA JA NENDEST TEKKIVATE

KITSENDUSTE MÄÄRAMINE ....................................................................................................... 148

9.1 ELEKTRIVÕRK ......................................................................................................................... 148

9.2 PÄIKESEPARKIDE PLANEERIMINE ............................................................................................ 149

9.3 GAASIVARUSTUS..................................................................................................................... 150

9.4 KAUGKÜTE ............................................................................................................................. 150

9.5 TELEKOMMUNIKATSIOON ....................................................................................................... 151

9.6 ÜHISVEEVÄRK- JA KANALISATSIOON ...................................................................................... 151

9.7 SADEMEVESI ........................................................................................................................... 152

9.8 PÄÄSTETEENUSEKS VAJALIKUD TARISTU NING EHITUSTINGIMUSED ....................................... 153

10 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ................................................ 155

11 KEILA LINNA PIIRI MUUTMISE ETTEPANEK ................................................................ 161

12 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED .............. 165

12.1 RADOON ................................................................................................................................. 165

12.2 MÜRA ..................................................................................................................................... 165

12.3 VÄLISÕHUSAASTE ................................................................................................................... 169

12.4 EHITUSKEELUVÖÖND JA ÜLEUJUTUSOHT ................................................................................ 169

12.5 SADEMEVEELAHENDUSED ....................................................................................................... 170

12.6 VEETARVE JA REOVEE TEKE .................................................................................................... 170

13 HARJU MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ TÄPSUSTAMISE ETTEPANEKUD ....... 171

13.1 MAAKONDLIKE LIIKLUSLAHENDUSTE TÄPSUSTAMISE ETTEPANEKUD ..................................... 171

13.2 ETTEPANEK MAAKONDLIKU ROHEVÕRGUSTIKU PIIRIDE TÄPSUSTAMISEKS JA VÄÄRTUSLIKE

MAASTIKE MÄÄRAMISEKS ....................................................................................................... 171

14 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 175

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

JOONISED

JOONIS 1. MAAKASUTUS

JOONIS 2. VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA PIIRANGUD

JOONIS 3. ARENDUSÜKSUSTE SKEEM

JOONIS 4. JALG- JA JALGRATTATEEDE SKEEM

JOONIS 5. PERSPEKTIIVNE TÄNAVAVÕRK

JOONIS 6. KEILA KESKLINNA MILJÖÖALA

JOONIS 7. KEILA LINNA ROHESTRUKTUUR

JOONIS 8. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUSE SKEEM

JOONIS 9. VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUSE SKEEM

JOONIS 10. KAUGKÜTTE- JA GAASIVARUSTUSE SKEEM

LISAD (Toodud eraldki kaustas UURINGUD JA LISAD)

LISA 1. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

LISA 2. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

LISA 3. KEHTIVAD PIIRANGUD

LISA 4. KEILA LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS

LISA 5. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KÜSITLUSE KOKKUVÕTE

LISA 6. KEILA LINNA ETTEVÕTETE KÜSITLUSE TULEMUSED

LISA 7. KEILA LINNA ETTEVÕTLUSPROFIIL

LISA 8. KEILA LINNA ROHESTRUKTUURI ANALÜÜS

LISA 9. KESKLINNA MILJÖÖALA ANALÜÜS

LISA 10. KEILA LINNA LIIKUVUSUURING

LISA 11. DETAILPLANEERINGUTE SKEEM M 1:6500

LISA 12. KATASTRIÜKSUSE SIHTOSTARVETE SKEEM M 1:12500

LISA 13. MAAOMANDI SKEEM M 1:12500

LISA 14. TÄNAVATE LIIGITUS, OLEMASOLEV

LISA 15. KOKKUVÕTE KEILA KESKLINNA ARENGUVISIOONI TÖÖTOAST

LISA 16. LIIKLUSE MODELLEERIMINE

LISA 17. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

LISA 18. KEILA LINNA ARHEOLOOGIAPÄRAND

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

ÜLDPLANEERINGU KASUTAMISE ÜLDINE JUHIS

Selleks, et leida üldplaneeringust kiirelt oluline info seoses konkreetse

asukoha või krundiga, toimi järgnevalt:

1. Tutvu JOONISE 3 Arendusüksuste skeem põhjal huvi

pakkuvas asukohas vastava arendusüksuse (tervikliku arengu

piirkonna ) kohta peatüki 6 vastava alapunktiga.

2.Tutvu JOONISE 1 Maakasutus põhjal asukohale vastava

juhtotstarbe sisuga peatükis 5.

3. Arvesta, et sõltumata asukohast kehtivad üldised ehitamise

tingimused punktis 5.1-5.4.

4. Arvesta, et üldplaneering kaitseb väärtusi ja kavandab

arengut kogu linna taustal tervikuna. Lisaks konkreetse

arendusüksuse ja juhtfunktsiooni sisule tasub seonduvate

teemadega tutvuda ka laiemalt. Kõige üldisemad suunad on

Keila linna ruumilises visioonis (ptk 3) ja keskuse visioonis

(ptk 4).

5. Olemasolevate väärtuste (rohestruktuur ja miljööala)

kaitsmisega seotud teemad on peatükis 7. Keila linna

väärtuslikud alad kajastuvad JOONISEL 2 Väärtuslikud alad

ja piirangud. Keila kesklinna miljööala kohta vt JOONIS 6 ja

olulised tingimused on toodud ptk 7.3. Rohestruktuuri kohta

vt. JOONIS 7 ja ptk 7.1.

6. Taristute arenguga seotud teemad on teede osas peatükis 8

ja joonistel 4-5, tehnovõrkude osas peatükis 9 ja joonistel 8-10.

7.Teadvusta, et üldplaneering kavandab eelkõige Keila linna

terviklikku arengut. Sellele lisaks mõjutavad arengut

seadusandlus, riigi taristud ja riigi poolt kaitstavate objektide

tingimused, mida üldplaneering ei pruugi täielikult selgitada ja

mis kehtivad olenemata üldplaneeringust.

8. Arvesta, et üldplaneeringu koostamine toimus aastatel 2018-

2021. Hilisemal ajal toimunud arengud ja vahepealsel ajal

tehtud otsused võivad lisaks mõjutada arengut konkreetses

asukohas.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

EESSÕNA

Keila linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamine on algatatud Keila Linnavolikogu 27. märtsi 2018. aasta otsusega

nr 7. Üldplaneeringut menetletakse 01.07.2015. a kehtima hakanud

planeerimisseaduse alusel.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju

strateegiline hindamine (edaspidi lühend KSH), mille aruanne on üld-

planeeringu koosseisuline dokument (vt LISA 17). KSH eesmärgiks on

arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid mõjusid üldplaneeringu

koostamisel ja hinnata üldplaneeringu elluviimisel kaasneda võivaid olulisi

keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH

koostamise käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi

keskkonnamõjusid ja määratakse vajadusel leevendusmeetmed.

Üldplaneeringus käsitletavaks alaks on Keila linna haldusterritoorium. Samas

kaasatakse kontaktvööndi alana osa naabervaldade aladele jäävaid piirkondi,

mille arengu suunamiseks teeb käesolev üldplaneering ettepanekuid.

Planeerimisseadus määrab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille

kohaselt luuakse planeeringuga eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi. Oluline on, et sama põhimõtet järgitakse planeeringu

elluviimisel kõigi ruumiloome osaliste poolt kõigis ruumi muutvates tegudes.

Keila linna haldusterritooriumil kehtivad Keila linna üldplaneering

(kehtestatud 15.10.2002.a Keila Linnavolikogu määrusega nr 31), Keila

loodeosa üldplaneering (kehtestatud 29.04.1997 Keila Linnavolikogu otsusega

nr 24) ja Keila idaosa üldplaneering (kehtestatud 24.11.1998 Keila

Linnavolikogu otsusega nr 44. Käesolev üldplaneering tunnistab varasemad

üldplaneeringud kehtetuks.

Koostatava üldplaneeringu koostamise korraldaja on Keila Linnavalitsus.

Planeeringu koostamisel konsulteerib linna OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju

strateegilise hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment

OÜ (ELLE OÜ) vt LISA 17. Keskkonnamõjude hindamise aruanne. Lisaks on

üldplaneeringu koostamisel kaasatud erinevaid eksperte.

Käesolev Keila linna üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles

toodu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Üldplaneeringu lisades

on toodud planeeringuala kohta koostatud uuringud, taustainfo ja KSH

aruanne. Nimetatud materjalid on toodud lisades kuna neid ei kehtestata.

Üldplaneeringu JOONISEL 2. Väärtuslikud alad ja piirangud on toodud

õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade kasutamise piirangud 2019.

aasta seisuga, mis on olemasolevaks taustinformatsiooniks ja mida pole

üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega

on arvestatud maa-alade juhtotstarvete määramisel.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Üldplaneeringu lisas on toodud planeeringuala kohta kehtestatud

detailplaneeringute loend (LISA 11. Detailplaneeringute skeem).

Üldplaneeringu koostamise eelselt kehtestatud detailplaneeringud jäävad

kehtima, kui pole märgitud teisiti. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks

lähtudes PlanS § 140 toodud tingimustest. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud

alal on krundi ehitusõiguse määramise ja katastriüksuse kasutuse sihtotstarbe

määramise aluseks detailplaneering. JOONISEL 1. Maakasutus on sisse

viidud peale üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringute

lahenduse kohased juhtotstarbed. Vajadusel on maa-alade juhtotstarvete

määramisel arvestatud ka Keila Linnale juba teada olevate maa-alade

arendusettepanekutega (sh algatatud detailplaneeringutega).

Keila linna üldplaneeringuga pole ette nähtud olulise ruumilise mõjuga ehitise

planeerimist Keila linna territooriumile. Arvestatud on, et Keila linna

idapoolne osa on suhteliselt tiheda rahvastikuga ala, mis tähendab, et Keila

linna territooriumile ei ole sisuliselt võimalik rajada olulise ja suure ruumilise

ulatusega keskkonnamõjuga tegevusi. Keila Linnavalitsus väärtustab linna

lääneosas paiknevat Niitvälja/ Tammiku tee looduslikku ala, kuna alal esineb

ürgloodust, pärandkooslusi, kultuuriloolisi, ajaloolisi ja looduskaitseliselt

tähtsaid objekte.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Keila Linnavalitsus. Planeeringu

koostamisel konsulteeris linna OÜ Entec Eesti. Üldplaneeringu koostamisega

tegeles töögrupp koosseisus:

Enno Fels Keila linnapea

Timo Suslov Keila linna abilinnapea (kuni aastani 2021);

Inge Angerjas Keila linna abilinnapea;

Siiri Hunt Keila linna arhitekt (kuni dets. 2020);

Ramul Saarniit Keila linna linnaarhitekt (alates dets. 2020);

Marju Kaivapalu Keila linna planeeringuspetsialist (alates

august 2021);

Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht, arhitekt-

planeerija;

Kerttu Kõll OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitekt

planeerija;

Piret Põllendik OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitekt-

planeerija;

Toomas Paaver OÜ Linnalahendused arhitekt;

Maarja Tüür OÜ Maarja Tüür;

Pille Antons OÜ ELLE, KSH ekspert.

Keila Linnavalitsus tänab kõiki, kes on oma igapäevaste tegemiste kõrvalt

leidnud aega ja energiat võtta osa avalikest aruteludest ja planeeringualastest

nõupidamistest ning andnud omapoolse sisendi üldplaneeringu koostamisse.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

1 MÕISTETE SELGITUSED

Käesolevas peatükis on toodud üldplaneeringus kasutatavate mõistete

selgitused. Üldplaneeringu tõlgendamisel ning edasiste planeeringute ja

ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda käesolevas peatükis toodud

mõistetest ja nende selgitustest.

MÕISTED JA NENDE SELGITUSED ON JÄRGMISED:

AVALIKU RUUMIGA SEONDUVAD MÕISTED:

AVALIK RUUM Avalik ruum on igaühele kasutatav terviklik,

mitmekesine ja sidus välisruum, mis koosneb avalikest tänavaruumidest,

veekogudest, metsadest, parkidest, väljakutest, ning muudest samalaadsetest

ruumidest (näiteks osa avalikust ruumist võib moodustada näiteks

sissetallatud jalgrada või isekasvanud haljasriba). Avaliku ruumi piirid ei ole

täpsed, samuti võib see hõlmata eraomandit. Avalikust ruumist avanevad

vaated on avaliku huvi objektiks, eesmärgiga hoida ja rikastada visuaalselt

terviklikku ja esteetlist elukeskkonda. Avalik ruum peab võimaldama

mitmekesist elu inimesele ja ökosüsteemile. Avaliku ruumi arendamise ja

kaitsmise üheks esmaseks eesmärgiks on tagada mugav ja võimalikult ohutu

terviklik liikumisvõrgustik liikumiseks igaühele. See tähendab esmalt

liikumist ilma sõidukita. Avalike tänavate koosseisus sisalduvad üldjuhul

sõiduteed ja raudteekoridoris raudtee, mis võib tähendada ohtlikke kiirusi ja

sellega koos vajadust teede ja raudteede arendamisel hoolitseda, et kiiruse

võimaldamisel ja ohutuse tagamisel ei kahjustuks avaliku ruumi kvaliteet ja

sidusus inimesele. Üldplaneering tsoneerib avaliku ruumi sidususe ja

mitmekesisuse tagamiseks vajalikud maa-alad, kuid tegelik avalik ruum on

ulatuslikum ja mitte lõpuni planeeritav.

JAGATUD TÄNAVARUUM (in k shared space) Elamualade sisemuses

ning jalakäijate ja jalgratturite aktiivselt kasutatavas tänavaruumis kaalutakse

lahendusi, kus jalakäijad ja jalgratturid on autode ees eelistatud, rõhutades

füüsiliste vahenditega turvalise kiiruse hoidmise vajadust. Selliste

tänavaruumide kavandamisel koostatakse üldjuhul standardikohastest

sõiduteede parameetritest erinev lahendus, mis töötatakse välja igal

üksikjuhtumil eraldi, lähtudes asukoha eripärast ning kõigi liiklejate

mugavuse ja turvalisuse eesmärgist (allikas: Eesti Standard EVS 843:2016

Linnatänavad p 4.5.5 (3)).

AKTIIVNE TÄNAVAFRONT - tänavafrondid, kus üldplaneeringuga

soodustatakse hoonete esimese korruse tasandil avalikule ruumile avanevaid

lahendusi: näiteks kus vahelduvad kauplused, teenindusasutused ja

söögikohad, on avatud hoove ja tihedalt erinevaid sissepääse tänavatelt või

rohealalt. Üldplaneeringuga kavandatud uute hoonete esimese korruse äri-

või ühiskondlikud ruumid tuleb projekteerida tänavale avanevana, kuid neid

võib kasutada ka elamispinnana (vt ptk 5.1.3).

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

ÜLDPLANEERINGU TINGIMUSTEGA SEONDUVAD MÕISTED:

JUHTOTSTARVE (varem on kasutatud selle kohta ka mõistet

juhtfunktsioon) on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav

otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad (Planeerimisseadus § 6). Juhtotstarve ei tähenda seda, et kogu ala

peaks olema monofunktsionaalne, vaid et võimaldatud on ka ala teenindavad

ja rikastavad teised funktsioonid. Nt elamuala tähendab sellist ala, mille

peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad toetavad

otstarbed kõrvalkasutusviisid nagu liiklus, haljastus, äri jne. Tootmisalal on

peamiseks maakasutusviisiks tootmismaa ja sellega seonduvad

kõrvalkasutusviisid nagu äri, transport jne. Juhtotstarve hõlmab ka

olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse (vt ka ptk 5) .

ARENDUSÜKSUS – üldplaneeringuga kavandatud ja joonisel piiritletud

tervikliku arengu piirkond, mille tulevikku visioneeritakse üksuse piires

sarnastel alustel.

MAA RESERVEERIMINE - Maa reserveeritakse mingiks kindlaks

juhtotstarbeks, et vajaduse korral oleks antud ala võimalik tulevikus kasutada

üldplaneeringus ettenähtud viisil. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku

ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu vaid seda, et antud ala

oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reservee-

ritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendus-

tegevuse korral). Näiteks maade reserveerimine elamualaks, tootmisalaks või

mõnel teisel eesmärgil. Mingiks otstarbeks reserveeritud alal saab

maaomanik maad edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta

seda soovib. Reserveeritud otstarbel maa kasutusele võtmiseks tuleb

maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutusele võtta läbi detailplaneeringu

või maakatastris toodud sihtotstarbe muudatuse.

HOONESTUSTIHEDUS on hoonete maapealsete korruste suletud

brutopindala suhe krundi pindalasse. (Hoonestustiheduse määramisel ei

arvestata planeeritavate avalike tänavate ja haljasalade aluse maa pindala,

vaid lähtutakse üksnes elamute ehitamiseks mõeldud kruntide pindalast ).

HOONE KORRUSELISUS on hoone maapealsete korruste arv.

ESKIIS on kavandatava ehitise kohta on enne projekteerimist koostatav ja

ruumilahendust kujutav kavand, mille eesmärgiks on planeeringute ja

ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid huve

tasakaalustatult arvestava tervikliku ruumilise lahenduse loomine, samuti

vajadusel erinevate lahenduste ja ideede läbikaalumine, mille tulemusel

leitakse ehitusprojektile parim võimalik alus. Eskiislahendus peab

väljendama ja võimaldama hinnata kavandatava ehitise visuaalset sobivust,

sise- ja välisruumi seoseid ning projekteeritava maa-ala kavandatavat

kasutamist.

TIHENDATAV ALA on maa-ala, kus üldplaneeringuga soodustatakse

olemasoleva linnakeskkonna tihendamist ja elanike lisandumist.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

EHITISTEGA SEONDUVAD MÕISTED:

ELAMU on eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav hoone, milles kogu

pind või enamus pinnast on ettenähtud aastaringseks elamiseks. Elamu on

üksikelamu, kaksikelamu, muu kahe korteriga elamu, ridaelamu,

korterelamu.

ELAMUÜHIK on iseseisvalt kasutatav eluruum (omand), sealhulgas

üksikelamu, kaksikelamu sektsioon, ridaelamu sektsioon, korter (ehk

korteriomand).

VÄIKEELAMU (varem on kasutatud ka mõisteid üksikelamu, eramu,

pereelamu, individuaalelamu või ühepereelamu vms) on elamu, milles on

üks elamuühik. Üksikelamu on ka talu elamu.

KAKSIKELAMU (varem on kasutatud ka mõistet paariselamu vms)

moodustavad kaks ühiste kandekonstruktsioonidega küljeti kokku ehitatud

üksikelamut (ehk kaksikelamu kaks sektsiooni). Kaksikelamus on kaks

elamuühikut. Mõlemasse elamuühikusse on eraldi sissepääs õuest esimese

korrusega ühelt tasandilt. Kaksikelamu aluse maaüksuse kaheks jagamine ei

muuda kaksikelamut kaheks üksikelamuks.

MUU KAHE KORTERIGA ELAMU (varem kasutatud ka mõistet kahepere-

elamu) on üldjuhul ühe elamuühikuga elamust kahe elamuühikuga elamuks

kohandatud elamu. Muu kahe korteriga elamus on kaks elamuühikut.

Mõlemasse elamuühikusse on eraldi sissepääs õuest esimese korrusega ühelt

tasandilt või mõlemasse elamuühikusse on sissepääs ühisest

tuulekojast/esikust.

RIDAELAMU moodustavad kolm või enam elamuühikut (ridaelamu

sektsiooni, või kõnekeeles nn „boksi“). Ridaelamu elamuühikud on omavahel

ühendatud kas tulemüüri, autogaraaži, autovarjualuse või katusega.

Ridaelamu elamuühikud ei tohi paikneda kogu mahus üksteise peal (lubatud

on olukord, kus ridaelamu elamuühiku ülemine või alumine korrus on pinnalt

suurem kui korrus, mille all või peal see asub). Igasse elamuühikusse on

eraldi sissepääs õuest esimese korrusega ühelt tasandilt.

KORTER on iseseisev, ehituslikult piiritletud, reaalosa (omand) elamus

(elamu osa).

KORTERELAMU (varem kasutatud ka mõistet korruselamu) on kolme või

enama elamuühikuga (korteriomandiga) elamu, mille korterid (vt mõistet

„korter“) paiknevad üksteise peal ja kõrval. Korterelamul on üks või mitu

trepikoda. Korterelamuks ei loeta üldplaneeringu kontekstis ridaelamut või

muu kahe korteriga elamut (vt mõiste eelpool).

ABIHOONE (varem kasutatud mõistet kõrvalhoone) on elamuga samal

krundil asuva elamu (põhihoone) teenindamiseks ette nähtud hoone (näiteks

kuur, saun, garaaž, jäätmehoone, paadikuur, puukuur, tööriistade või

töövahendite hoiuruum vms mitteeluruum).

VÄIKEEHITIS on kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge

hoone või samade mõõtmetega katusega rajatis sh katusealune, mis ei ole

ehitusloakohustuslik. Väikeehitis on näiteks kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse

pinnaga ja kuni 5 m kõrge: abihoone, suvila, aiamaja.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

KEILA KESKLINNA MILJÖÖALAGA SEOTUD MÕISTED:

MILJÖÖ - Eesti keeles tähendab miljöö keskkonda e ümbruskonda, aga ka

õhkkonda1. Miljöö tähendab materiaalset ja vaimset ümbrust, meeleolu,

atmosfääri, ümbritsevat kliimat, loodus- ja kultuurikeskkonda jms. Seega on

miljöö nii materiaalne kui tunnetatav keskkond. Kuna keskkond ei ole vaid

väline nähtus, vaid sisaldab inimest, on ka miljöö seotud inimese

tunnetusega. Keskkonna tunnetus sõltub vaataja kogemustest, teadmistest,

väärtustest kultuurilisest taustast, ootustest ja vajadustest (Hansar, 2004).

Käesoleva töö kontekstis on “miljöö” inimesest lähtuva füüsilise keskkonna

käsitluse termin, millega lisaks füüsilise keskkonna visuaalsetele väärtustele

on hõlmatud ka keskkonnas sisalduv tähendus- ja sümbolväärtus.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK on ala, kus väärtuste kontsentratsioon miljöös on

suurem. Arendustegevusel peab arvestama miljööväärtuslikul alal arvestama

tingimustega, mis on seatud miljööväärtusliku ala hoidmiseks. Tingimuste

eesmärgiks on säilitada olemasolevale keskkonnale iseloomulikud tunnused

(hoonestustihedus, korruselisus, hoonete suurus, asetus, haljastuse osakaal

jne).

MAAMÄRGID ehk dominandid on visuaalselt domineerivad orientiirid, mis

võimaldavad piiritleda maa-ala ja määratleda inimese asukohta linnaruumis

ning võivad omada tähendus- ja sümbolväärtust ning ajaloolist, kultuurilist,

esteetilist või majanduslikku tähtsust linnaelus. Maamärgiks võivad olla nii

ehitised kui looduselemendid. Vastavalt mastaapsusele võib maamärke

jagada:

• regionaalseteks (näiteks kirikud), mis on kaugele nähtavad;

• lokaalseteks (näiteks tuntud monument linnaväljakul, jõeäärne park

jne), mis on väikesemõõtmelised ja seetõttu paremini vaadeldavad

lähedalt.

KULTUURIMÄLESTIS on riigi kaitse all olev kinnisasi või selle osa või

asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, linnaehituslik,

arhitektuuriline, kunstiline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on

muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks (neid

käsitletakse vastavalt muinsuskaitseseadusele). Kultuurimälestisele on

kehtestatud kaitsevöönd.

VÄGA VÄÄRTUSLIK HOONE on hoone/hoonekompleks/objekt, mis

käesoleva tööga on linnaehitus- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud väga

väärtuslikuks ning säilitamist väärivaks kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti

loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Hoone/hoonekompleks/objekt,

mis on kujunenud Keila linna maamärgiks või millel on oluline roll Keila

kogukonnateadvuse kandjana.

VÄÄRTUSLIK HOONE on märkimisväärne arhitektuurinäide, mis võib olla

nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt

silmapaistev hoone. Hoone või hoonekompleks, millel on säilinu

märkimisväärne hulk autentseid detaile, hoone mis on ümberehitustest

rikkumata ja/või mis on väärikalt restaureeritud.

1 Etümoloogiliselt pärineb sõna tüvi ladina keelest; medius on see, kes või mis on keskel

(Hansar, 2001). Termin miljöö on tuletatud prantsuskeelsest sõnast milieu, millel on kolm

tähendust: keskel, hulgas, keskkond.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONE on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone,

mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana hoonete grupis.

VÕTMESTRUKTUUR on ala, mis koosneb eriti väärtuslikust

hoonetekooslusest/keskkondlikust ansamblist, millele iseloomulikud

linnaehituslikud tunnused (hoonestus, hoonete arv krundil, krundi- ja

hoonestusstruktuur, haljastuse osakaal, hoonestuse ja väikevormide autentsed

detailid jne) peavad täielikult säilima, st lähenemine keskkonnale (miljööle)

on konserveeriv.

ARENGUALA EHK MILJÖÖALA PUHVERALA on ala, mis piirneb

miljööväärtusliku alaga. Uushoonestamisel peavad hoonemahud arvestama

naabruses olevate piiranguvööndite iseloomuga, st suuremad muudatused on

lubatud üksnes siis, kui toimuvad arengud ei mõjuta negatiivselt

kõrvalasuvaid väärtuslikke alasid. Arengualad on puhvriks ehk üleminekuks

erinevate linnaehituslike tunnustega piirkondade vahel. Arengualade

arendustele on soovitav lahenduse leidmine arhitektuuri- või

maastikuarhitektuuri konkursi raames.

TERVIKVISIOONI ALA on ala, mis ei ole terviklikult säilinud või välja

kujunenud või on hilisemate linnaehituslike protsesside tõttu rikutud ning

mille kohta tuleks koostada terviklik visioon üldplaneeringu ellu viimisel

eraldi tööga. Samas paikneb selline ala linna funktsioneerimise seisukohalt

olulises asukohas. Selliste alade linnaehituslik areng tuleb detailplaneeringute

ja ehitusprojektide koostamise käigus terviklikult lahendada.

KEILA LINNA ROHESTRUKTUURIGA SEOTUD MÕISTED:

ÖKOLOOGILINE VÕRGUSTIK - võrgustik on osa ökoloogilisest

infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud

aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel.

ROHEVÕRGUSTIK, KA ROHESTRUKTUUR ehk ökoloogiline võrgustik,

mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse

domineerimisega ala. linna rohealasid ühendav strateegiliselt planeeritud,

ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis funktsionaalselt tähendab üldplaneeringu

mõistes kaitsealade võrgustikku, käesolevas töös mistahes linna rohealade

võrgustikku, ühendades need asulat ümbritsevate rohealadega koos ühtseks

terviklikuks süsteemiks. Käesolevas planeeringus on kaasatud sinivõrgustiku

osana - Keila jõgi ning loodusliku ilmega avamaastik – Keila jõe luht.

TUUMALA Rohelise võrgustiku kui süsteemi komponent. Piirkond, millele

süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumaladel paiknevad vastava

süsteemi seisukohalt kõige olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja

keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jne).

Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on

äärealad (antud töös jaotatud tugialadeks ja puhveraladeks).

TUGIALA Rohelise võrgustiku metoodilises kontseptsioonis ääreala, antud

töös nimetatud tugialaks. Jäädes küll tuumala otsestest piiridest välja, on

tuumala kandjaks ja moodustamise aluseks. Tuumalade säilitamine on

võimalik eelkõige tugialade rohelise võrgustikuga sobiva maakasutuse

kaudu. Ümbritseb tuumala lahutamatu osana.

ASTMELAUD Tuumaladest eraldatult paiknev, vähem massiivne ja kom-

paktne sidusust tagav element. Käsitletavad kui madalamat järku tuumalad.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Käesolevas töös on võrdsustatud tingimustelt tugialadega (eeldavad sarnaseid

maakasutustingimusi).

PUHVERALA Käesolevas töös tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümb-

ritsev üleminekuala - (kaitse)puhver. Leevendav ala intensiivse inimtegevuse

surve ja rohevõrgustiku teiste elementide vahel.

KORIDOR Rohekoridorid ehk ribastruktuurid. On tuumalasid (ka astme-

laudu) ühendavad rohelise võrgustiku elemendid. Koridorid on tuumaladega

võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või

muudetavad.

PUHKEVÄÄRTUSEGA KORIDOR Puhkeväärtusega rohekoridorid on

selleks, et inimestel oleks võimalik liikuda jalgsi või kergliiklusvahendiga

sujuvalt mööda haljastatud koridore, kus nad puutuvad minimaalselt kokku

mootorsõidukitega. Puhkeväärtusega rohekoridor peab:

• Võimaldama vaba ja takistusteta liikumise jalgsi ning

kergliiklusvahendiga;

• Puhkeväärtusega rohekoridori kujundamisel peab arvestama, et see on

inimese kõrval liikumiskoridoriks ka paljudele väiksematele liikidele

(linnud, putukad, pisiimetajad). Seega tuleb puhkeväärtusega

rohekoridoris arvestada, et oleks esindatud nii rohu-, põõsa- kui ka

puurinne;

• Pakkuma mugavat kasutustaristut.

PUTUKAKORIDOR Kaardil kujutatud putukate, lindude ja pisiimetajate

sujuvat liikumist võimaldavad mitmekesise rindelise haljastusega (puud,

põõsad, püsililled, sibulilled, mis oma viljadega pakuvad toitu lindudele

ja/või õitega nektarit) väiksemamõõtmelised omavahel seotud haljasalad.

Koridori loomise vajadusega tuleb arvestada edasiste linna osa

üldplaneeringute, teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja projektide

koostamisel.

PUHKEALA puhkealaks loetakse Keila linnas nii looduslikku kui rajatud

haljastust sh metsi, parkmetsi, parke, haljasalasid, Keila jõe äärset kallasrada.

Puhke- ja rohealade määramisel juhindutakse nende kvaliteedi, terviklikkuse,

seotuse ja seniste väärtuste säilimise eesmärgist, mis loetakse üldjuhul

olulisemaks maa omanike võimalikest arendushuvidest.

ROHEALA, KA HALJASTU loodusliku või inimtekkelise päritoluga

taimkattega ala linnas, sh looduslikud alad, parkmetsad; pargid; haljakud

(väiksemad haljasalad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad),

aiad; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad

puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad. Roheala määratlus käesolevas

analüüsis ei tähenda avalikku kasutust üldmaana ja roheala senise sihtotstarbe

järgne kasutamine võib jätkuda (nt Keila jõe luha-alal).

ÖKOLOOGILINE VÄÄRTUS käesolevas töös roheala tähtsus/vajalikkus

linna rohevõrgus ning võimekus pakkuda erinevaid ökosüsteemi teenuseid.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

2 ÜLDOSA

2.1 Keila linna üldandmed

Linna pindala 11,25 km²

Asukoht Keila on väikelinn Põhja-Eestis, Harju

maakonna lääneosas Keila jõe ääres,

paiknedes Tallinnast 25 km edelas

Naaberomavalitsused Piirneb Harku, Saue ja Lääne-Harju

valdadega

Rahvaarv 10 072 elanikku2. Tabel 1. Keila linna üldandmed

Keila linnast pool on tihedalt asustatud, teine pool on valdavalt loodusala.

Keila piirneb kirdenurgast Harku valla Kumna külaga, idas Saue valla

Valingu külaga, lõunas Lääne-Harju valla Ohtu ja Kulna külaga, lõunas ja

läänes Lääne-Harju valla Niitvälja külaga ning põhjas Lääne-Harju valla

Valkse ja Tõmmiku külaga. Keila idapiir paikneb valdavalt Keila jõe ääres.

Keila linn on Lääne-Harjumaa keskus. Hästi arenenud ettevõtlus pakub

hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna linnade ja

Tallinna elanikele. Suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel.

2.2 Rahvastiku arengusuundumused

Keila linn moodustab Harjumaa maakonna kogupindalast 0,26% ning elanike

arv on ligikaudu 1,6% maakonna kogurahvastikust. Linn on elanike arvult

Harju maakonnas Tallinna ja Maardu linnade järel kolmas. Keila linna elanike

arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud (vt täpsemat ülevaadet LISA 4. Keila

linna rahvastikuprognoos). Keila linna rahvaarv on 10 072elanikku

(rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.21).

Lähtudes soodsast asukohast ja kaugusest Tallinna linnast, millest tingituna on

tööturu ja teenuste hea kättesaadavus vaid 25 km kaugusel, on võimalik

prognoosida Keila linna elanike arvu kasvu ka tulevikus.

10 viimase aastaga on Keilas rajatud mitmeid uusi elamupiirkondi ( Sopsu-

Tooma, Pargi tn, Kruusa tn, Kalda tn jne). Ehitamisel on mitmeid uusi

elamupiirkondi ning on veel ka realiseerimata detailplaneeringuid elamute

ehitamiseks. Praeguseks on kehtestatud detailplaneeringute, koostamisel

olevate detailplaneeringute ja väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt

välja arendamata ca 728 elamispinda.

Keila linn on teeninduskeskuseks linna mõjuvööndisse jäävatele aladele

(Kulna küla, Kumna küla, Valkse küla), mis aga asuvad teiste omavalitsuste

territooriumitel.

2 Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2021.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Tänasel hetkel võib prognoosida lähima 10 aastase perioodi sees rahvastiku

arvu kasvu, mis võib kaasa tuua kooli- ja lasteaia kohtade puudujäägi.

Arvestades viimaste aastate elanike kasvuga Keila linnas võib eeldada, et

elanike kasv saab olema tasapisi tõusev. See annab võimaluse tagada vajaliku

sotsiaalse- ja ka tehnilise infrastruktuuri rajamise. Samuti suureneb

vanemaealiste inimeste osakaal järk järgult, seega peab suurt rõhku panema

sotsiaalasutustele ning pensionäride vajadustele.

Keila linna rahvastiku arengusuundumustega seoses kavandab Keila

Linnavalitsus linnaruumiliselt soodsa asendiga alade tihendamist, kus

soodustatakse elanike lisandumist. Samas tuleb arvestada, et Keila

linnaelanikud väärtustavad oma aedlinlikku elukeskkonda, mistõttu tuleb

tihendamisel arvestada, et see ei kahjustaks olemasolevat elukeskkonda ja

tihendamine toimuks tasapisi - ehitades uusi hooneid soodsa asukohaga

tühjadele aladele ja samas hoides ka elavana vanemaid miljööväärtuslikke

piirkondi.

2.3 Üldplaneeringu ülesanded

Kehtiv Keila linna üldplaneering on kehtestatud 2002 aastal ning kasutusel

olnud üle viieteistkümne aasta. Keila Linnavalitsus algatas uue üldplaneeringu

koostamise järgneva põhjendusega: hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja

kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva

üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga

kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja

ehitustingimuste määramisel, üldplaneering on vastavat investeeringut ja

ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus ning käsitleb linna

arengut tervikuna.

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on Keila linna ruumilise arengu

põhimõtete kujundamine kooskõlas Keila linnas kehtivate strateegiliste

dokumentidega ning ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine

ja selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste

seadmine. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta

järgmise 10-15 aasta perspektiivis.

Keila linna üldplaneeringu koostamisel arvestatakse ka Harjumaa maa-

konnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga

09.04.2018 nr 1.1-4/78), et linna ruumilise arengu suundumused, maakasutuse

tingimused ja muu üldplaneeringuga kehtestatav oleks kooskõlas kehtestatud

maakonnaplaneeringuga. Tehakse ettepanekuid kehtiva maakonnaplaneeringu

täpsustamiseks (vt ptk 0).

Keila linna üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduses §75

määratud ülesanded, mis on Keila linna arengu seisukohalt olulised ja

asjakohased ning tuginevad linna ruumilistele eesmärkidele ja vajadustele.

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku

omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest.

Üldplaneeringus käsitletavaks alaks on Keila linna haldusterritoorium. Samas

kaasatakse üldplaneeringu koostamisse kontaktvööndi alad (tähistatud

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

JOONISEL 1. Maakasutus), mis jäävad naabervaldade territooriumile kuid on

ruumiliselt Keila linnaga seotud.

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu

koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

projekteerimistingimuste andmise alus.

Koostatavas üldplaneeringus käsitletavad maakasutus- ja ehitusreeglid ei

puuduta varem kehtestatud detailplaneeringutes määratud ehitusõigust.

Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse kehtivad planeeringud üle, tehes

vajadusel ettepaneku nende kehtetuks tunnistamiseks või põhimõtete

lisamiseks, mis vajavad detailplaneeringu elluviimisel täiendavat arvestamist.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

3 KEILA LINNA RUUMILINE VISIOON

Keila ruumiline visioon käsitleb ülelinnaliselt olulisi ruumilisi põhimõtteid,

mis on Keila linna üldplaneeringu lahenduste ja edasiste maakasutus- ja

ehitustingimuste koostamise üldiseks aluseks.

Ruumiline visioon ei pretendeeri täpsusele, toodud on skeemid lahendusi

üldistaval kujul. Täpsemaid maakasutuse lahendusi saab vaadata

üldplaneeringu joonistelt.

Ruumiline visioon on üldplaneeringu üks olulisemaid osasid. Visioon võtab

planeeringu lahenduse üldistavalt kokku ja toob välja olulisemad linnaruumi

planeerimise eesmärgid. Ruumiline visioon koosneb skeemidest koos

selgitustega. Keila linna ruumilise visiooni põhimõtted on järgmised:

Keila linna ja selle keskuse lii- kumisteede ja hoonete põhis- truktuurile annab peamise aluse ajalooliselt kujunenud peamiste teede struktuur (Tallinna mnt, Paldiski mnt, Haapsalu mnt ja Tuula tee koos Mihkli kiriku ja Keskpargiga). Üldplaneeringu lahendused lähtuvad eesmär- gist muuta inimeste liikumist selles struktuuris selgemini tunnetatavaks ja mugava- maks. Samuti on see struktuur aluseks hoonefrontidele, hoo- nestuse tihendamisele, funkt- sioonide mitmekesistamisele ja hoonete arhitektuurilise kvaliteedi suunamisele..

AJALOOLINE TEEDE STRUKTUUR

MIHKLI KIRIK TUULA TEEHAAPSALU MNT

TALLINNA MNT

PALD ISKI M

N T

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 1 M1:16000

Keila ajalooline teedestruktuur Maamärk Mihkli kirik (kunagiste teede ja asustuse kujunemise algpõhjus) Esinduslik ja "elav" hoonefront koos väärtustatava ajaloolise hoonestusega

Keila linnastruktuuris on tähelepanuväärne eripära, et olemasolevad rohealad on ük- steise järel rivis. Selles leidub potentsiaal moodustada terviklik keskne jätkuv puhke- ala, mis saab olla Keila avaliku ruumi selgroog ning üks Keila peamisi väärtusi.

Üldplaneering seab tulevikuks ruumilise arengu suuna, mille järgi tuleb tagada rohealade vööndi säilimine ning paran- dada haljasalade omavahelist sidusust. Rohealade vööndi jätkuvus tuleb kõigi sammu- dega muuta inimesele järjest selgemini tajutavaks ning liikumine nende vahel muga- vamaks.

JÄTKUV PUHKEALA

MÕISA PARK/ JÕE PARK

KESKPARK

MÄNNIK

TERVISERAJAD

NIITVÄLJA/ TAMMIKU TEE LOODUSLIK ALA

KIRIKU AED

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 2 M1:16000

Katkematu puhkeala

Parema sidususe vajadus

Linnaruumi toimimise üks peamisi aluseid on tänavavõr- gustik, mis võimaldab muga- vat liikumist kõigi hoonete vahel igaühele.

Tänavavõrgustik on tunduvalt mitmekesisem kui sõiduteede võrgustik ning see peab olema igas suunas sidus kõigile. Sõiduteed moodustavad osa tänavaruumist.

Üldplaneeringuga rõhutatakse vajadust hoida ja parandada võrgustiku sidusust ka üle ja piki raudteed ning jõge, samuti väärtustades ja sidudes tänavavõrgustikuga kogu lin- nas väiksemaid teid ja radu, et kõik teekonnad oleks meel- divad.

LINNA TÄNAVA- VÕRGUSTIK KUI KÕIGI INIMESTE ELURUUMI SIDUV SÜSTEEM

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 3 M1:16000

Olemasolev ja planeeritav tänavate- ja radade võrgustik Puhkealasid siduv keskne tee Raudteekoridor Raudtee äärne teerada- osa võrgustikust

Rohelise võrgustiku toimi- mine hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujun- davaid protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhas- tumine jms) ja võimaldab linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol. Rohevõrgustik on linna elurikkuse säilitaja, selle kaitsja, kliima soojenemisega kaasnevate keskkonnarisk- ide leevendaja ja keskkonna rikastaja. Heatasemeliselt planeeritud rohestruktuuri korral peaksid rohekorido- rid tagame nii neile seatud ökoloogilise funktsioneeri- mise kui samaaegse inimka- sutuse kummagi kvaliteeti vähendamata. Üldplaneering annab aluse rohelise võrgusti- ku ruumilise struktuuri hoid- misele ja parendamisele.

LINNA ROHELINE VÕRGUSTIK

MÕISA PARK/ JÕE PARK

KESKPARK

MÄNNIK

TERVISERAJAD

NIITVÄLJA/ TAMMIKU TEE LOODUSLIK ALA

KIRIKU AED

JÕE LUHT

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON M1:16000 SKEEM 4

Tuumala

Tugiala ja astmelaud

Rohekoridor

Puhkeväärtusega koridor

Putukakoridor

Rohekoridori arengusuund

Säilitatav haljastu

Keila on Tallinna regiooni üks parimaid linnu eluks ilma autota. Selle aluse loob tihe rongiliiklus ning raudteejaam linna keskel. Et selline elu toimiks, peavad kõik teekon- nad kodudest, töökohtadest ja koolidest raudteejaama olema võimalikud mugavad, meeld- ivad ja turvalised. Üldplaneer- ing lähtub eesmärgist kõiki selliseid teekondi parandada.

RAUDTEEJAAM KUI KESKUS

KOOL KODUD

KESKUS KODUD

KODUDTÖÖKOHAD

TÖÖKOHAD

RAUDTEEJAAM

KODUD

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 5 M1:16000

RAUDTEEJAAMAST alguse saav mugav juurdepääsuteede võrgustik, mis viib kooli, koju ja töökohtade juurde

Kaugvaadete koridorid moo- dustavad olulise osa inimesele tunnetatava linnaruumi struk- tuurist. Üldplaneering kaitseb ajalooliselt väljakujunenud ja seetõttu Keilale iseloomulikke vaadete püsimist ka tulevi- kus. Nendest peamised on vaated Mihkli kirikule linna sisenevatelt teedelt ja linnasis- estelt tänavatelt. Samuti tuleb väärtustada Keila linna eluke- skkonnaga suhestuvat avatud maastikku Keila jõe luhal, sest avarad vaated üle selle on kujunenud osaks linnaruumi kvaliteedist.

VÄÄRTUSLIKUD VAATED

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING ARENGUVISIOONID AJALOOLINE TEEDESTRUKTUUR - TULEVIKU LINNA STRUKTUURI ALUS

M1:16000

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING ARENGUVISIOONID KATKEMATU PUHKEALA M1:16000

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING ARENGUVISIOONID VÄÄRTUSLIKUD VAATED M1:16000

MAAMÄRK MIHKLI KIRIK

VAATED KIRIKULE

VAATED LUHALE

KEILA JÕE LUHT

Keilas on läbi aegade toimu- nud aktiivsuse nihkumine lääne suunas. Jäljed vanimast asustus- est (u 2000 aastat tagasi) Keilas on avastatud jõe paremal kaldal, praeguse raudteesilla lähistel. Ke- skajal oli raskuspunktiks jõesaar väikelinnusega. Hiljem nihkus raskuspunkt praeguse Keskväl- jaku kohale, teede ristumis- punkti. Raudtee ehitamisega läbi Keila hakkas linn arenema Raudteejaama ümbruses. Tänane raskuspunkt on kandumas veelgi rohkem lääne suunas (Terviseke- skus, Rõõmu kaubamaja), mille tõttu on jõekallas linna idaservas jäänud tagaplaanile. Üldplaneer- ing peab oluliseks, et linna juurtel ei tohiks lasta ära surra ning veeäärse linnaruumi võima- lusi tasub julgemini rõhutada. Üldplaneering soodustab Keila linnaga seotud tänavavõrgustiku ja avaliku ruumi (seal- hulgas jõeäärse promenaadi ja sil- dade ) arengut, elukeskkonda häiriva tootmise väljaviimist ning elanike ja teeninduse lisandumist jõe mõlemal kaldal sealhulgas naabervaldade terri- tooriumil.

LINNALINE ARENG JÕE KALDAL

Linnus

Kirik

Keskväljak, Raekoja väljak

Raudteejaam

Asustuse algus Jõeäärne

tihendatav ala

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 7 M1:16000

JÕEÄÄRNE TIHENDATAV ALA RIKASTAMINE UUTE KESKUSESSE SOBIVATE FUNKTSIOONIDEGA

SILLAD

KEILA LINNA SENISED ARENGUSUUNAD

JÕE ÄÄRDE ASUSTUSE TAGASI TOOMINE

Harju KEK ja Tööstuse tn töös- tusparkides paiknevad ettevõt- ted on Keila linna olulisemad tööandjad.

Ligi pool Keila linna töökohta- dest on töötlevas tööstuses. Juba praegu on Keila tööstusaladel looduslähedane töökeskkond, mis on suur väärtus. Toot- misaladel paiknevad rohealad toimivad kaitsehaljastusena ümbritsevatele elamualadele, vähendades ka müra ja õhusaas- tet.

Üldplaneering kavandab toot- miseks vajalike transpordiühen- duste parandamist, samas seades eesmärgiks tootmisalade ro- heluse väärtustamise ning hea töökeskkonna hoidmise ja loom- ise. Ühtlasi seatakse eesmärgiks tootmisalade parem sidumine Keila keskosa linnaruumiga, sest Keila linnas on vahemaad väikesed, mis soosib jalgsi käimist ja jalgrattaga sõitmist ka elamutest ja raudteejaamast töökohtadeni.

TOOTMSALADE ARENG JA PAREM SIDUMINE LIN- NARUUMIGA

HARJU KEK TOOTMISALA

HARKO/ TERKO TOOTMISALA

TOOTMISALADE PAREM SIDUMINE KESKUSEGA AVALIKU RUUMI VÕRGUSTIKU ABIL

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 9

Keila linna tootmisalad koos nende siseste rohealadega

Üldplaneering seab eesmärgiks Keila linnakeskuse elavdamise, tugevdamise ja mitmekesistamise. Üld- planeering kavandab keskuse kvartalitest 21. sajandile omast elu-, äri- ja ajaveetmiskesk- konda, mis on elav, mitme- külgse kasutusega ja koosneb omavahel mugavalt seotud kohtadest. Aktiivsed tänava- frondid kavandatakse eelkõige Keskväljaku ja raudteejaama ümbruse tänavate äärde ning Keila jõe äärde Tallinna mnt pikenduse ümbruses.

Ühtlasi seab üldplaneering eesmärgiks, et linna äärealade olemasolevad ja tulevased, pigem sõiduteedega seotud äri- ja teeninduse keskused seostuks mugavalt Keila kes- kosa linnaruumiga.

ÄRI JA TEENINDUSE ARENG

Turg Rõõmu Kaubamaja

Ehituspoed

Ehituspood Toidupoed

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 10

Keskuse aktiivne ärifront Muud äri- ja teenindusobjektid

Maanteeamet kavandab kahte üm- bersõiduteed: Keilast põhja- ja lõuna poolt. Kavandatavad ümbersõidud mõjutavad oluliselt Keila linnaruu- mi, sh muutusi olemasolevate teedega seotud ruumis. Samas pole teada millal, kas ja millises järjekor- ras ümbersõidud ehitatakse. Sellest lähtudes ei saa üldplaneering teha teetrasside maa-alade kohta üheseid otsuseid, vaid arvestab erinevate arengustsenaariumitega. Mitmed lahendused on vaja leida edasises töös terviklikult mitmete poolte koostöös. Sellest sõltumata seab üldplaneering põhimõtte, et üm- bersõiduteede lahendusi tuleb käsi- tleda selliselt, et need ei ole lihtsalt möödasõiduks mõeldud maanteed, vaid vajavad Keila linnaga seotud mitmesuguste liikumiste seostatud lahendamist. Maanteede projektid ja nendega seotud ruumimuudatused vajavad täpsemaid terviklikke ja maastikku sobituvaid ruumilisi la- hendusi, mille kaudu seostatakse er- inevad olemasolevad ja arendatavad tänavad, rajad, hooned ja loodusli- kud alad, katkestamata ümbersõidu- teedega inimeste liikumisi Keilasse ning tagades sidusa rohevõrgustiku ja avaliku ruumi toimimise. Maan- teede arendused peavad parandama Keila lähiümbruse inimsõbralikkust ja Keila linna seoseid ümbrusega.

MAANTEEDE ARENG

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING RUUMILINE VISIOON SKEEM 11 M1:16000

Maanteeameti planeeritavad ümbersõiduteed

Keila linnasiseseks liikumiseks ja ühtlasi ümbersõiduks võimalikud teetrassid

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

4 KESKUSE ARENGUVISIOON

Keila linna üldplaneeringu koostajad korraldasid 10.09. 2019. a Keila

Linnavalitsuses töötoa, et saada teada Keila linnaelanike ettepanekuid, kuidas

suunata üldplaneeringuga 15-25 aasta perspektiivis Keila kesklinna arengut ja

millised saavad olema üldplaneeringu ülesanded kesklinna eripära arvestades.

Kesklinnana käsitletakse Keila keskväljaku ümbrust, tunnetuslikult võib aga

kesklinn hõlmata igaühe jaoks erineva ulatusega ala. Üldplaneeringu käigus

koostatud Keila ruumilise visiooni nägemuses võiks kesklinn laieneda

rõhutades neljal Keskväljakult hargneval ajaloolise teekoridoril (Tallinna mnt,

Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee) põhinevat struktuuri, milles need

suunad oleks põhilised aktiivsed ja inimsõbralikud liikumisteed, kus

soodustada ka tänavaäärseid teenuseid.

Üldplaneeringus toodud pildid Keila linna keskuse tänavatest illustreerivad

üldplaneeringu üldisi pritsiipe. Pildid haaravad ajaloolise linnatuumiku viit

osa: nelja Keskväljakult hargnevat ajaloolist teekoridori: Tallinna mnt,

Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee ning selle keskel paiknevat

Keskväljakut.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

4 KESKUSE ARENGUVISIOON

Keila linna üldplaneeringu koostajad korraldasid 10.09. 2019. a Keila

Linnavalitsuses töötoa, et saada teada Keila linnaelanike ettepanekuid,

kuidas suunata üldplaneeringuga 15-25 aasta perspektiivis Keila kesklinna

arengut ja millised saavad olema üldplaneeringu ülesanded kesklinna

eripära arvestades.

Kesklinnana käsitletakse Keila keskväljaku ümbrust, tunnetuslikult võib

aga kesklinn hõlmata igaühe jaoks erineva ulatusega ala. Üldplaneeringu

käigus koostatud Keila ruumilise visiooni nägemuses võiks kesklinn

laieneda rõhutades neljal Keskväljakult hargneval ajaloolise teekoridoril

(Tallinna mnt, Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee) põhinevat

struktuuri, milles need suunad oleks põhilised aktiivsed ja inimsõbralikud

liikumisteed, kus soodustada ka tänavaäärseid teenuseid.

Üldplaneeringus toodud pildid Keila linna keskuse tänavatest illustreerivad

üldplaneeringu üldisi pritsiipe. Pildid haaravad ajaloolise linnatuumiku viit

osa: nelja Keskväljakult hargnevat ajaloolist teekoridori: Tallinna mnt,

Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee ning selle keskel paiknevat

Keskväljakut.

• Üldplaneeringuga väärtustatakse Keila linna ajaloolist miljööd ja üheks Keila linna vanemaks täna- vaks on Haapsalu maantee koos ajaloolise hoonestusega. • Haapsalu maantee ise ja sealsed bussipeatused peaks saama inimsõbralikuma lahenduse - jalakäijate ruumi tuleb laiendada.

• Jaama tänav on üle- linnaliselt olulisena rõhutatud liikumistee raudteejaamast kodudeni ja koolini, selle ris- tumisel Haapsalu maanteega saavad inimesed kogu laiuses mugavalt autoteest üle, autode kiirus võetakse liikluslahen- dustega madalaks.

PILT 1. Haapsalu maantee ja raudteejaama ümbrus

• Jaama tänav kavandatakse peaaegu nagu jalakäijate tänavaks, samal ajal võimaldab tänav autode liikumist ja parkimist. Kogu teekond peab olema inimsõbralik koos turvaliste ületustega sõiduteedest ja otsepääsuga korterma- jade vahele. • Paldiski maantee põhjapoolse hoonete frondi saab samm-sammult asendada uue hoonefrondiga. Arhitek- tuur pildil on tinglik, aga see vihjab, et hooned peaks eristuma taamal paistvast korterelamupiirkonnast. Need majad saavad ühekaupa tekkida, kuna on eri- nevate omanike käes, kuid peaks olema erinevad ja alati väärika arhitektuuriga. • Eesmärgiks seatakse, et uute hoonete esimene korrus suhtleb tänavaga ja on avatud frondiga. Paldiski mnt põhjapoolne kõnnitee kavandatakse tunduvalt laiemaks. Esimene korrus astub tagasi, ülemised korrused võivad astuda ette, nii tekiks nö varikatusega ruum. Tegu on Keskparki ääristava, lõunapäikesele avatud frondiga, millel võiks olla hea potentsiaal äridele ja kohvikutele. • Jaama tänava lõpuosa lõikab Keilat ühendav pargivöö ning ühendus Keskpargist Männikusse, mida tasub rõhutada ja parandada.

PILT 2. Paldiski maantee ja Jaama tänava teine ots

• Keskne element, mis loob aluse jõeäärse linnaruumi kujunemiseks, oleks üle jõe kavandatav lai esinduslik jalakäijate sild Tallinna maantee piken- dusel ajaloolisel sillakohal. Tallinna mnt ühendab keskväljaku ja jõeääre. Seda saab ümber ehitada nii, et tänavaruumis on lai kergliiklustee, jättes autoliikluse üherealiseks ja ühesuunaliseks. • Linnaruum väärib jõulist arendamist jõe mõlemal kaldal, selle äärde võiksid tekkida uued majad. Jõe kallas võiks olla inimsõbralik haljastatud promenaad. Jõe äär on oluline avalik ruum, mis peaks olema ühendatud igas suunas. • Tallinna mnt äär, sild ja jõepromenaad peaks seostuma Vesiveski keskusega, mille asukoht nõuab väärikat lahendust, samuti nagu ka kõik teised jõeäärsed arendused. Majad ja prome- naadid vajavad uusi väärikaid lahendusi, mida on mõistlik lahendada arhitek- tuurivõistlustega.

PILT 3. Tallinna maantee ja Keila jõe kallas

• Tuula tee ja Kiriku aed moodustavad osa Keila linna läbivast, jätkuvast rohelisest vööndist. Tuula tee on ühendus Keskväljakult Jõeparki, moodustades avaliku ruumi olulise osa. Tuula tee lõunakülg sisaldab võimalusi ehitada uusi hooneid, mille esimesel korrusel on aktiivne äripind.

• Ruumi, mis on kiriku ees, saab edasi arendada ja muuta rohelisemaks. Parklaid ja bussipeatusi saab praegusest tunduvalt inimsõbralikumaks arendada.

• Oluline on kirik väljakuga paremini siduda. See rõhutab kiriku tähtsust maamärgina ja seob pargivöön- dit. Praegusse parklasse saaks panna väiksemahulise hoone nt bussipeatus v paviljon. Paviljoni paigutamisel tuleb jälgida, et seda ei pandaks Pärna parki alale, kus kasvavad olemasolevad puud.

PILT 4. Tuula tee ja ühendus Jõe parki

• Keskpark ja Keskväljaku allee peaksid olema tunnetatavalt ja mugavalt ühendatud, sidudes kokku kogu linna läbiva pargivööndi. Praegune ringristmik ja parklad katkestavad selle ühenduse ning vajavad ümberehitust. Soovitatav on ristmik lahendada selliselt, et Keskväljakult Haapsalu mnt-le on täisnurkne peatee, mis väldib nii ringristmikku kui ka pöördeootajate saba keset väljakut. • Keskväljak saab olla ka ristipidi seotud, et kokku moodustuks väljak, mitte liiklussõlm. Autoliikluse saab rahustada ja võimaldada jalakäijatele avaralt ülepääsemise võimalus. • Oluline on eesmärk, et Kes- kväljak hakkaks elama ja toimiks väljaku ja kohtumiskohana; et selle ääres oleks mitmekesised ja toimivad teenused. Praegu on olemas jõuline ruum ja allee, aga külalised ei saa aru, kus see Keila kesklinn on, sest siin ei ole linnakeskusele omast elu. Eesmärgiks on Keskväljaku elavdamine, et tagada äride mitmekesisus ja toimivus. • Oluline on tuua Keskväljaku äärde mõni aktiivset igapäevast liikumist koguv objekt, nt toidupood. Oluline on ka kultuu- riobjektide ja linnavalitsuse jätkuv kohalolu, mis loovad keskplatsile sümboolse tähtsuse. • Olemasolevad majad ei ole enam- asti siin miljööliselt väärtuslikud ja saab asen- dada välja arvatud väljakut põhjast ja lõunast raamistavad hooned. Väljaku ääres võib rääkida uute hoonete ehitamisest ja väljakule hoonefrontide lähemale toomist. Oluline on säilitada keskallee ja lisada istumiskohti. • Omaette teema on parkimisla- hendused: väljakul võivad sisalduda ka parki- mislahendused, mis aastaaegade vahelduses muutuvad (talvel parkla, suvel väljak jne). Samuti maa-alune parkimine hoonete all väärib kaalumist.

PILT 5. Keskväljak

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

5 MAA-ALADE JA VEE-ALADE EHITAMIS- JA KASUTAMIS- TINGIMUSED

Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu peamine eesmärk planee-

ritava territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning aluste

ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimis-

tingimuste väljastamiseks.

Käesoleva planeeringuga on maa reserveerimiseks võetud kasutusele mõiste

maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringuga antakse territooriumile valdav

juhtotstarve (juhtfunktsioon), mis määrab selle tulevase kasutamise põhisuuna,

millele lisaks tuleb lähtuda konkreetses arendusüksuses (vt ptk 6) kirjeldatud

eesmärkidest ja tingimustest ning muudest üldplaneeringu osadest.

Planeeringulahendus on koostatud lähtudes üldplaneeringu täpsusastmest –

iga katastriüksuse sihtotstarvet üldplaneeringus ei eristata vaid määratakse

üldine maakasutuse juhtotstarve piirkonna kohta.

Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav

otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad (Planeerimisseadus § 6). Juhtotstarve ei tähenda seda, et kogu ala

peaks olema monofunktsionaalne, vaid et võimaldatud on ka ala teenindavad

ja rikastavad teised funktsioonid. Võimalikud toetavad otstarbed on loetletud

iga juhtotstarbe liigi kirjelduse juures Tabel 2. Juhtotstarvete selgitused.

Toetava otstarbe lubamine piirkonda ja selle osakaal juhtotstarbest on

kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus, kui juhtotstarbe liigi või

alaliigi kirjelduse juures ei ole märgitud teisiti. Juhtotstarvet toetav otstarve

võib olla kasutustotstarbe osakaal krundist või ka iseseisev krunt

üldplaneeringus kujutatud juhtotstarbega ala sees.

Toetav otstarve on lubatud, kui:

• see ei too kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale

(müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms);

• toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna

hoonestuslaadiga;

• kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik

lahendada omal krundil.

Piirkonna sisse jäävate, seda teenindavate teede ja tehnorajatiste (alajaamad,

puurkaevud) maa-ala sihtotstarve on samuti juhtotstarvet toetav otstarve ning

selle määramine või säilitamine edasistes detailplaneeringutes ei ole

maakasutuse juhtotstarbe muutmine.

Maakasutuse joonisel toodud erinevateks juhtotstarveteks kavandatud alade

piire võib täpsustada detailplaneeringus, kuid peab arvestama, et

juhtotstarbega ala pindala suurusjärk jääks samaks nagu üldplaneeringus

toodud (nt elamualade osakaal loodusliku ala suhtes; ühiskondlike alade

reserveerimise ulatus jne). Samuti tuleb detailplaneeringus või projektis

vajadusel täpsustada tänavate täpset paiknemist või ruumivajadust, kuid

arvestada tuleb üldplaneeringus planeeritud tänavavõrgustiku tiheduse ja

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

sidususe tagamise põhimõttega, arvestades kõigi olemasolevate ja

planeeritavate ühenduste ruumivajadust kõigile liikumisviisidele. Eelkõige on

üldplaneeringus määratud juhtotstarvete täpsustamine edasises planeerimises,

projekteerimises ja muudes otsustes aktsepteeritav, kui see on avalikes

huvides, põhjendatud ning lähtub avaliku ruumi parendamise, kõigi

ruumikasutajate arvestamise ning tervikliku ja mitmekesise ruumi hoidmise ja

loomise eesmärgist.

Juhtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse,

terviklikkuse ja olemasoleva keskkonna kaitse.

Tabel 2. Juhtotstarvete selgitused

Tähistus Nimetus Selgitus

AVALIK ALA

TÄNAVAVÕRGUSTIK

Terviklik ja sidus välisruumi

võrgustik, mille koosseisu

kuuluvad tänavaruumid (sh

jalakäijatele suunatud

liikumisruum, väljakud,

parklad, sõiduteed,

ühissõidukite peatusalad ,

tänavahaljastus jne), raudtee

ülekäigud ja eraldiseisvad

jalgteed.

KESKUSE AVALIK ALA

Keskuse avalik ala on jalakäijate

eelistust rõhutav aktiivselt

kasutatav maa-ala

linnasüdames, mille koosseisus

sisalduvad nii rohealad ja

väljakud kui ka parklad ja

sõiduteed. Keskuse avalikul alal

võivad olla avaliku ruumiga

tihedalt seotud väiksemahulised

hooned.

PARK JA HALJASALA

Linnakeskkonnas asuv avalik

haljasala, mille koosseisus on

pargiteede võrgustik,

mitmekesine haljastus,

linnamööbel ja olulised linna

haljastuse elemendid.

SPORDILE JA

PUHKAMISELE

SUUNATUD PARKMETS

Loodusliku ja rajatud

haljastusega roheala sh metsad,

parkmetsad, kus on eelistatud

puhkamisele ja sportimisele

suunatud ehitiste rajamine.

LOODUSLIK ALA

Loodusliku ja poolloodusliku

haljastusega roheala sh metsad,

sood, puisniidud, loopealsed

alad, mis on planeeritud

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

loodusturismiks. Roheala, kuhu

uusarendusi ei planeerita.

KAITSEHALJASTUSE

ALA

Haljastatud puhvertsoonid

tootmis- ja liiklusaladelt leviva

keskkonnamõju

leevendamiseks. Sisalduvad

puhkeotstarbelised teed ja

rajatised, mis haljasvööndi

toimimist ei mõjuta.

PARK, KUS PAIKNEVAD

OLEMASOLEVAD

ÜHISKONDLIKUD

OBJEKTID

Linnakeskkonnas asuv avalik

haljasala, mille koosseisus on

ühiskondlikud objektid,

pargiteede võrgustik,

mitmekesine haljastus,

linnamööbel ja olulised linna

haljastuse elemendid.

ELAMISELE SUUNATUD ALA

OLEMASOLEV/

DETAILPLANEERITUD

VÄIKE-ELAMUALA JA

KORTERELAMUALA

Olemasolevad ja

detailplaneeritud väikeelamute,

kaksikelamute, ridaelamute ja

korterelamute alad. Sisaldab ka

elamupiirkondi teenindavaid

rohealasid, mängu- ja

spordiväljakuid, väikesema-

hulisi ja vähest mõju omavaid

ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt

väikepoed, lasteaed, eralasteaed

jms), millega ei kaasne

negatiivne mõju juhtotstarbe

kohasele keskkonnale.

Toetav otstarve on lubatud, kui

see ei too kaasa olulisi mõjusid

juhtotstarbe kohasele

keskkonnale (müra, tolm,

vibratsioon, lõhn, autoliikluse

märgatav kasv jms), toetava

otstarbe kohane hoonestus

arvestab piirkonna

hoonestuslaadiga ja kaasnev

parkimisvajadus ja haljastuse

tingimused on võimalik

lahendada omal krundil.

ELAMUTE

ARENDUSALA

Elamute ehitamiseks mõeldud

ala. Juhtfunktsiooni koosseisus

sisalduvad üldjuhul

arendatavatele elamutele

vajalikud tänavad ja avalikud

alad. Arendamise eelduseks on

tänavavõrgustiku,

krundistruktuuri, puhkealade ja

taristute terviklik planeerimine.

Alal võivad paikneda ka

elamuala teenindavad asutused

ja ettevõtted, mis ei häiri

tavapärast elamist. Toetav

otstarve on lubatud, kui see ei

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

too kaasa olulisi mõjusid

juhtotstarbe kohasele

keskkonnale (müra, tolm,

vibratsioon, lõhn, autoliikluse

märgatav kasv jms), toetava

otstarbe kohane hoonestus

arvestab piirkonna

hoonestuslaadiga ja kaasnev

parkimisvajadus ja haljastuse

tingimused on võimalik

lahendada omal krundil.

ÜHISKONDLIKE OBJEKTIDE ALA

ÜHISKONDLIKE

OBJEKTIDE ALA

Kooli, huvialakooli ja

eriõppeasutuse, täiend- või

ümberõppeasutuse hoone,

koolieelse lasteasutuse, kooli

(olenemata omandivormist),

raamatukogu maa-ala,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse (

haigla, haiglavälise arstiabi

osutamise hoone, päevakeskus,

tugikodu, lastekodu,

noortekodu, eakate kodu,

hooldekodu, tervisekeskuse,

kiriku, kogudushoone maa-ala.

Seal võivad sisalduda

põhiobjekti teenindavad

kaubandus- ja

teenindusasutused, puhke- ja

spordirajatised, rohealad.

TOOTMISELE SUUNATUD ALA

TOOTMISELE

SUUNATUD ALA

Tööstuse, ladustamise, jms

tootmisehitiste ja neid

teenindavate infrastruktuuride

ehitamiseks ettenähtud maa-ala

ning nendes sisalduv

puhverhaljastus, mis on lisaks

muule töökeskkonna oluliseks

osaks. Juhtotstarvet toetavad

otstarbed on teenindus- ja

toitlustushoone, kontorihoone,

transpordimaa. Tootmisaladele

hoonete planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb arvestada,

et reserveeritud alale mahuks ka

tootmisest tulenev mõjuala (sh

kaitsehaljastus).

TEENINDUSELE SUUNATUD ALA

TEENINDUSE ALA Kaubandus- ja

teenindusettevõtete ja neid

teenindava taristu ehitamiseks

ette nähtud ala, milles võivad

sisalduda väiketootmine,

transpordimaa, rohealad,

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

klientidele suunatud

puhkekohad.

SEGAOTSTARBELINE ALA

SEGAOTSTARBELINE

ALA

Mitmekülgse kasutusotstarbega

ehitiste ja neid teenindava

taristu ehitamiseks ette nähtud

ala tihendatavates

perspektiivsetes kohalikes

keskustes, sh kaubandus- ja

teenindushooned,

väiketootmine, äri- ja

väikeettevõtlus,

elamisfunktsioon.

ERIOTSTARBELINE ALA

RAUDTEE ALA Raudtee maa-ala on nimetatud

rajatise ja seda teenindavate

taristu, hoonete ja tehnorajatiste

maa-ala.

TEHNOEHITISE ALA,

JÄÄTMEKÄITLUSE ALA

Jäätmekäitluse ja

puhastusseadmete maa-ala

Elektrienergia tootmise ja

jaotamise, kanalisatsiooni ja

reovee-puhasti ehitise, vee

tootmise ja jaotamise ehitise

maa-ala, soojusenergia tootmise

ja jaotamise ehitise ning

sideehitise maa-ala.

ÜP-s ei tähistatud, kui objekt on

kohaliku tähtsusega,

üldplaneeringu mõistes vähese

ruumilise mõjuga või mõne

elamuala või tootmisüksuse osa.

Arenduste elluviimisel ja maade kasutamisel tuleb lisaks üldplaneeringu

juhtotstarbele alati mõelda väiksemas mastaabis ka muudele otstarvetele, mis

on avalikes huvides vajalikud sh krundile kavandatud tänavaruume, jalakäijale

suunatud liikumisruumi, avalikud parklad, rohealad jms.

Planeeringu juhtotstarbe järgimine on kohustuslik arendustegevusel ja

detailplaneeringute koostamisel. Seega ei tähenda maakasutuse juhtotstarbe

määramine maa-ala teise eesmärgiga kasutusele võttu vaid seda, et antud ala

oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel reserveeri-

tud otstarbel kasutada (nt Keila jõe äärsed tootmisaladele segaotstarbeliste

alade planeerimine).

Planeerimisseadus määrab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille

kohaselt luuakse planeeringuga eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades

olemasolevaid väärtusi. Oluline on, et sama põhimõtet järgitakse planeeringu

elluviimisel kõigi ruumiloome osaliste poolt kõigis ruumi muutvates tegudes.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

5.1 Juhtotstarvete sisu täiendavad põhimõtted

5.1.1 Üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu koostamise kohustusega ala

Suure korterelamupiirkonna alal (Luha tn / Tallinn-Paldiski alal, vt täpsemalt

ptk 6.4.8) kavandab linn eraldi tervlikliku teemaplaneeringu, struktuurplaani

või planeerimiskava koostamist, mille käigus lahendatakse terviklik ja toimiv

ruum (sh parklate, linna-aedade ja haljasalade, jäätmemajade, mängu- ja

spordiväljakute, linna-aedade, väikesemahuliste ja vähest mõju omavate

ühiskondlike- ja ärihoonete (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms vajadus ja

paiknemine), terviklik avaliku ruumi ja liikumisteede võrgusik, võimalike

mitteavalike välisruumide struktuur, haljastuse ja reljeefi muutused,

võimalikud uued elamud, samuti nõuded olemasolevate korterelamute

fassaadidele ja võimalikele piirdeaedadele. Enne tervikliku visiooni

koostamist väljastatavates projekteerimistingimustes ja detailplaneeringutes

kaalutakse samad teemad läbi igal üksikjuhtumil eraldi.

5.1.2 Tervikliku detailplaneeringu ala

Üldplaneeringuga kavandatud uute elamualade (vt ptk 6.4.15) ja tootmisalade

(vt ptk 6.1.6) ruumiline struktuur tuleb kavandada tervikliku

detailplaneeringuga, millega lahendatakse tänavavõrgustik, puhkealad,

krundistruktuur ja tehnilised taristud. Detailplaneeringu piiri ala sees võivad

maakasutuse juhtfunktsioonide piirid täpsustuda.

5.1.3 Aktiivne tänavafront

Tänavafrondid, kus üldplaneeringuga soodustatakse hoonete esimese korruse

tasandil avalikule ruumile avanevaid lahendusi: näiteks kus vahelduvad

kauplused, teenindusasutused ja söögikohad, on avatud hoove ja tihedalt

erinevaid sissepääse tänavatelt. Üldplaneeringuga kavandatud uute hoonete

esimese korruse äri- või ühiskondlikud ruumid tuleb projekteerida tänavale

avanevana, kuid neid võib kasutada ka elamispinnana.

5.1.4 Rohepunktide rakendamise kohustusega arendusala

Detailplaneeringute ja projektide koostamisel on kohustuslik JOONISEL 2

toodud vastava tähistusega aladel rakendada rohepunktide süsteemi (vt ptk

7.1.2), valides minimaalselt 10 tegevust arendataval alal.

5.2 Üldised ehitamise tingimused

Käesolevas üldplaneeringus on lähtudes planeerimisseaduse kohastest

ülesannetest määratud maakasutus- ja ehitustingimusi, mis oma koosmõjus

annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele,

projekteerimistingimuste välja andmisele kui ka vabale ehitustegevusele.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Käesolevas üldplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitusreeglid ei puuduta

varem kehtestatud detailplaneeringutes määratud ehitusõigust, kui

omavalitsus pole detailplaneeringut kehtetuks tunnistanud. Samal ajal tuleb

nende detailplaneeringute elluviimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja maa

kasutamisel arvestada käesolevast üldplaneeringust tulenevate täiendavate

tingimustega.

Käesoleva üldplaneeringuga Keila linna tiheasustusala piiri ei muudeta ning

Keila linn on olemasoleva linna piirides tiheasustusala.

Lähtudes üldplaneeringu koostamise ajal kehtivast planeerimisseadusest on

Keila linnas detailplaneeringu koostamine kohustuslik

ehitusloakohustusliku:

• hoone püstitamiseks;

• olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu

kavandatud mahust;

• olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku,

laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise

püstitamiseks;

• olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise

ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Linnavalitsus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral

detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada

projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale

kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud

keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

• üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või

laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud

muude tingimustega.

ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED

1. Iga ehitamisele suunatud ruumiline lahendus kaalutakse võimalikult hoolega läbi, et

iga muutusega teostuks võimalikult hästi igaüht arvestav, miljööst ja loodusest

hooliv ning elukeskkonda rikastav samm, mis lähtub elukeskkonna parandamise

soovist.

2. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste

visioonide ja terviklahenduste alusel. Keila linna arendamisel lähtutakse eesmärgist

luua või hoida ruumiliselt terviklikku elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja

funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, eristuv iseloom ja ühendatus.

3. Keila linna territooriumile ehitatavad ehitised peavad sobima ümbritsevasse kesk-

konda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välis-

viimistlusmaterjalide poolest. Ehitiste paigutamisel linnaruumi tuleb lisaks

lähiümbrusele arvestada ka piirkonna terviklahendusega, vaadetega väärtuslikele

ehitistele ja maastikuelementidele (vt ptk 7.2, 7.3 ja 7.4).

4. Kõigi hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asumi

hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

väljakujunenud ruumistruktuurist sh krundistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna

hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses,

mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil. Uute

hoonete ehitamise puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb

vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale,

mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku.

5. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning

arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. Kõik muutused tuleb

kavandada selliselt, et naaberkruntide elukeskkond ei halveneks.

6. Elamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate elamute ja

muude hoonetega, arvestades nii uute kui olemasolevate elamute ja nende hoovide

kasutajate vajadusega privaatsuse ja valguse järele. Selle tegemiseks saab kasutada

erinevaid lahendusi. Näiteks elamute vaheline piisav puhverala, kõrghaljastus,

akende ja rõdude paigutus jm.

7. Eelistada säästlikke lahendusi nii hoone ehitusel, hoone energiatarbes kui ka hoone

paiknemises ja logistikas. Olemasolevate hoonete võimalikult suure taaskasutuse

kõrval tuleks uued majad projekteerida võimalikult pikaealisteks. See tähendab

muuhulgas, et hoone peaks võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus.

8. Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest.

Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust

ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud

õuealade säilitamist, parklate liigendamist haljastusega. Eelistada

keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.

9. Iga arenduse planeerimisel, iga ehitise projekteerimisel ja muude inimeste

liikumismugavust mõjutavate otsuste tegemisel tuleb silmas pidada avalikku ruumi

kui sidusat võrgustikku, mis ühendab kõik teekonnad linnas, alates iga mitteavaliku

ruumi uksest või väravast. Uute arendusalade planeerimisel ja projekteerimisel

mõelda jalakäijale (sh lapsevankriga liikujale, erivajadustega inimestele) ja

jalgratturile.

10. Keelatud on sulgeda elanike poolt kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus

põhineb väljakujunenud taval. Erandjuhtudel on nõutav Linnavalitsuse nõusolek.

11. Kõigi uute elamualade kavandamisel või olemasolevate tänavate ümberehitamisel

tuleb ette näha kas piisav ruum kergliiklusele üldjuhul mõlemal pool sõiduteed ning

haljastusele, või jagatud tänavaruumi põhimõttel rahustatud liiklusega tänavad, kus

jalakäija liikumine sõiduteel tehakse tänavalahenduste abil ohutuks. Kõnniteed,

kergliiklusteed ja jagatud tänavaruumid tuleb alati siduda olemasoleva jalgratta- ja

jalgteede ning radade võrgustikuga.

12. Keila linnas projekteeritakse linnasiseseid sõiduteid (v.a ümbersõiduteed) järgides

eesmärki, et sõidukite tegelik kiirus ei ületaks suurematel linnatänavatel 40 km/ h,

asumisisestel tänavatel 30 km/h ja jalakäijatega ühises ruumis 20 km/ h.

13. Segaotstarbelistel ja teenindusaladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna

osakaal üldjuhul 20%, kuid sõltuvalt asukohast, funktsioonide jaotusest krundil,

olemasolevast kõrghaljastusest ja teistest kaalutlustest võib Linnavalitsus seada

tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.

14. Kui üldplaneering ei määra vastava arendusüksuse (vt ptk 6) krundi minimaalset

haljastuse osakaalu, siis elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel

lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil (sh ehitised, asfalteeritud/

sillutatud alad) ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa (st haljastuse

osakaal 50% krundist). Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast

maastikulisest keskkonnast võib Linnavalitsus seada tingimuseks suurema või

väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka

tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Keila linna haljasalade roll

sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse

vähendamisel.

Kehtiva planeerimisseaduse (RT I, 10.11.2015, 9) § 124 lg 8 kohaselt kui

planeeritaval maa-ala asub muinsuskaitseala, mälestis või nende kaitsevöönd,

tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga koos-

kõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea eritingimusi koostama juhul, kui

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või

kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

5.3 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustus

Keila linn seab üldplaneeringuga sihiks väärtusliku ja läbimõeldud

elukeskkonna arengu. See tähendab, et iga uus ja tuntava mõjuga ehitis peab

täitma sama eesmärki, et linnaruumi järjepidavalt rikastada ja parendada.

Arhitektuurivõistluste korraldamise mõte on linnaruumi mõjutavate oluliste

ruumiliste lahenduste piisavalt põhjalik läbikaalumine. Selleks, et lahendusi

kaaluda, tuleb eelnevalt koostada piisav valik professionaalseid ja

visualiseeritud variante, mille hulgast leitakse parim.

Üldplaneering määrab ehitise projekteerimise aluseks arhitektuurivõistluse

kohustuse, kui ehitis mõjutab tuntavalt linnaruumi ülelinnalise tähtsusega

avalikel aladel, milleks loetakse eelkõige:

• Keskväljak;

• Jaama plats, Jaama ja Uus tänav;

• ajaloolised peatänavad (Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tallinna mnt,

Tuula tee);

• Keila jõe kaldad (välja arvatud puhastusseadme territoorium);

• linna läbiv jätkuv pargivöönd (Keila mõisa park, Keila kiriku aed,

Keskpark, Männiku park, Keila Terviserajad ja neid siduv ruum).

Ülelinnalise tähtsusega avalikel aladel loetakse linnaruumi tuntavalt

mõjutavaks:

• üle 600 m2 brutopinnaga uued hooned;

• olemasolevate suurte hoonete (üle 600 m2 brutopinnaga) mahukad

ümberehitused;

• väljakul, pargis või tänaval selgelt domineerivad rajatised ja

väiksemad hooned;

• planeeringud, millega kavandatakse korraga mitmeid rohevööndi

ruumi mõjutavaid uusi hooneid.

Võistluse vormi kaalub linnavalitsus eelpool toodud juhtudel igakordselt.

Eraõiguslikule arendajale tähendab võistluse kohustus üldjuhul minimaalselt

kolme erineva osalejaga kutsutud võistluse korraldamist, mille tingimused on

hea tavaga kooskõlas ja eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatud.

Avaliku sektori arenduste, suurte avalike hoonete või avalike välisruumide

(tänavad, väljakud, pargid, maastikud) projekteerimiseks leidmiseks

korraldatakse üldjuhul avalik arhitektuurivõistlus.

Oluliste arendusalade planeeringute ruumilise struktuuri ja terviklahenduse

leidmiseks korraldatava võistluse parim vorm leitakse kaalutletult linna ja

arendaja koostöös, arvestades konkreetse juhtumi eripärasid.

Linnavalitsus võib kaalutletult loobuda arhitektuurivõistluse kohustusest, kui

kavandatava objekti mõju linnaruumile on selgelt väike, objekt on olemuselt

standardne või kui lahenduste läbikaalumine on teostatud muul piisavalt

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

veenval ja eesmärki täitnud viisil (erinevate ruumikasutajate, arhitekti ja linna

koostöös on valminud linnaruumi rikastav, miljööd arvestav, igaüht

silmaspidav, esteetiliselt ja funktsionaalselt kõrgetasemeline originaalprojekt).

Linnavalitsus võib nõuda arhitektuurivõistluse korraldamist põhjendatud

juhtudel ka väljaspool võistluse kohustuse piire. Võistluse vajaduse täiendaval

kaalutlemisel mistahes ruumilise lahenduse korral lähtutakse muuhulgas EVS

932 (Ehitusprojekt) lk 278 toodud põhimõttest, mille kohaselt võistluse

korraldamist kaalutakse, kui see vastab vähemalt kahele/ kolmele allpool

toodud tunnusele:

• objekt on avalikes huvides oluline asukoha või funktsiooni poolest;

• objekti ruumilise lahenduse koostamine sisaldab standardolukorrast

rohkem valikuvõimalusi;

• objekt on mahult suurem ümbritsevatest samalaadsetest objektidest;

• objekti ümbritseb varasemal ajal väljakujunenud väärtuslik keskkond;

• objekti rajamisega tehakse ruumis tuntava mõjuga ja pikaajaliselt

püsiv muudatus;

• objekti rajamisel on eesmärgiks uuenduslikkus ja värskete ideede

kasutamine või kvaliteetse ruumi loomine.

Kui objekt on detailplaneeringuga kavandatud enne üldplaneeringu

kehtestamist või kui detailplaneeringus ei ole võistluse kohustust määratud, on

arhitektuurivõistluse kohustuse kehtivus linnavalitsuse kaalutlusotsus.

Võistluse kohustus ei kehti hoonetele, mille on väljastatud ehitusluba enne

üldplaneeringu kehtestamist.

Arhitektuurivõistluse tingimuste koostamisel, korraldamisel ja läbiviimisel

juhindutakse Eesti Arhitektuurivõistluste Juhendist.

5.4 Arendaja koostöö linnaga projekteerimisel ja ehitamisel

Üldplaneeringuga kavandatud hoonestust arendatakse eelkõige

detailplaneeringute alusel, mille koostamisel toimub peamine koostöö. Samas

leidub rohkelt olukordi, kus detailplaneering ei ole vajalik. Sel juhul tuleb

lähtuda järgnevast.

5.4.1 Arendamine projekteerimistingimuste alusel

Kui arendusobjektile ei koostata detailplaneeringut, siis üldplaneeringus

esitatud ehitus- ja kasutustingimused täpsustab linn iga arendusobjekti kohta

eraldi sõltuvalt objekti ja asukoha eripäradest projekteerimistingimustes või

ehitise eskiisis, koostöös ehitisest mõjutatavate isikutega. Juhul kui samal ajal

kavandatakse ühele alale mitut arendusobjekti, kaalutakse

projekteerimistingimuste asemel detailplaneeringu algatamist. Ehitus- ja

kasutustingimustena käsitletakse nii üldplaneeringus esitatud üldisi ehitamise

tingimusi (vt ptk 5), konkreetse arendusüksuse kohta toodud maakasutus- ja

ehitustingimusi (vt ptk 6), väärtuslikele aladele seatud tingimusi (vt ptk 7) kui

ka säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi (vt ptk 12).

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

5.4.2 Koostöö vajadus hoonete projekteerimisel

Ehitusprojekti eskiisi lahendusele (nii projekteerimistingimuste kui

detailplaneeringu alusel projekteerides) võetakse Linna nõusolek enne selle

põhjalikumat vormistamist ja ehitusloa taotlemist. Vajadusel võib Linn nõuda

3D perspektiivvaadete koostamist , et hinnata ehitise sobivust ümbritsevasse

linnaruumi.

5.4.3 Abihoonete ja väikeehitiste ehitamine

Abihoonete suurus ja asetus krundil lähtub piirkonnale iseloomulikust

abihoonete suurusest ja paigutamise põhimõtetest. Abihoonete ehitamisel

kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike

kirjalikku nõusolekut. Keila Linnavalitsus võib linnaruumilistel kaalutlustel

lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta

tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused. Kui abihoone on

ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide

valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

Kui projekteerimistingimuste menetlemisel selgub, et soovitakse rajada väike-

ehitiste kompleksi, kus on enam kui 5 hoonet, tuleb selleks koostada detail-

planeering.

Lisaks seaduses nõutud juhtudele tuleb Keila linnas taotleda enne projekteeri-

mise alustamist projekteerimistingimused kui soovitakse:

• paigutada enam, kui kolm 20 m2 suurust väikeehitist samale

maaüksusele;

• projekteeritakse üle 60 m2 suurust tehnorajatise hoonet (pumplahoone,

puurkaevuhoone, puhasti hoone vms).

5.4.4 Fassaadide ümberehitamine

Fassaadide rekonstrueerimise projektid kooskõlastada Keila Linnavalitsusega.

Rõdude kinniehitamine on lubatud vaid kooskõlastatud projekti alusel,

üldjuhul kogu hoonel korraga. Linnavalitsus kaalub suurematele

korterelamutele ühtse ilme tagamiseks terviklike linnaruumi rikastavate

loominguliste lahenduste koostamist.

5.4.5 Olemasoleva kõrghaljastusega arvestamine

Kõrghaljastusega aladel detailplaneeringu koostamisel või

projekteerimistingimuste taotlemisel võib Linnavalitsus nõuda

dendroloogilise hinnangu koostamist.

5.4.6 Piirete nõuded

Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone

arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas

piirkonnas väljakujunenud tavaga.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Üldjuhul on elamumaa piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 meetrit. Piirde

läbipaistvus peab olema vähemalt 25% jooksva meetri kohta. Kruntide

vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel ning krundite

vahelised piirded võib kõrgemad ehitada (kui 1,5 m) vaid naabrite

omavahelisel kokkuleppel. Maaüksuse (krundi) tänava, avaliku väljaku või

haljasala poolsesse äärde ei või rajada läbipaistmatuid müüre, mille kõrgus on

rohkem kui 1,5 m v.a piirded, mis on vajalikud müratõkke eesmärgil või

vajalikud tööstusterritooriumi piiramiseks.

Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on piirete ehitamine vajalik eelnevalt

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Keila kesklinna miljööväärtuslikul alal on piirde kõrguseks ca 1,4 m. Hea

linnaruumi ja vaadete säilitamiseks sobiv piirete kõrgus on ca 1,2 m.

Haljaspiire võib eelpool toodud näitajatest olla kõrgem. Piirete nõudeid on

käsitletud detailsemalt ptk 6.

Piiret on keelatud rajada väljapoole maaüksuse piiri ja korterelamu

maaüksuste ümber, v.a juhul, kui see on määratud detailplaneeringuga.

Keelatud on piiretega sulgeda juurdepääse kaldaaladele ning avalikult

kasutatavatele puhkealadele, samuti on keelatud sulgeda inimeste poolt

kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus põhineb väljakujunenud

taval.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6 KEILA LINNA RUUMILINE ARENG ÜKSUSTE KAUPA

Keila linn on üldplaneeringu eesmärkide saavutmiseks jagatud väiksemateks

(arendus)üksusteks. Arendusüksused on erineva linnaehitusliku olemusega

ning seetõttu ka erinevate ehitus- ja maakasutuspõhimõtetega. Arendusüksuste

piiritlemisel on üldjuhul eristatud alad, mis on Keila linna ruumilises

struktuuris olulised kogu linna elanikkonnale või kus üldplaneering kavandab

olulisi muutusi ja arendustegevust. Samuti on püüdluseks määrata üksustele

sellised piirid, milles eeldatakse terviklikult läbiviidavat või samas üksuses

võrreldavatele põhimõtetele toetuvat arendamist. Mõnedel arendusüksustel ei

kavandata arengut vaid olemasoleva keskkonna säilimist. Üksuste piirid on

toodud JOONIS 3. Arendusüksuste skeem.

Järgnevas üksuste kirjelduses ei ole kajastatud kõiki seadustest tulenevaid

piiranguid (piiranguid kajastab JOONIS 2. Väärtuslikud alad ja piirangud).

Iga üksuse koosseisus kirjeldatakse eelkõige käesoleva üldplaneeringuga

kavandatavat arengut ja üldplaneeringust tulenevaid tingimusi.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.1 Avalikud alad ja taristud

6.1.1 Keskväljak

Maakasutuse juhtfunktsioon: keskuse avalik ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila Keskväljaku ala on kujunenud vastavalt ajaloolisele teede struktuurile, Keila Mihkli

kiriku ja Keskpargi vahele ning seda on hilisemal ajal osade kaupa ümber ehitatud. Keila

Keskväljaku alal paikneb nii haljasalasid kui liiklusristmikke. Praegusel kujul tekitavad

ristmike lahendused katkestusi jalakäijate sidusas ruumis. Nagu Keila linnas tervikuna, on ka

Keila keskväljaku haljasalad üksteise järel rivis. Ida pool paikneb Keila kirikuaed (vt ptk

6.2.1), selle esisel alal Kirikuplats koos väiksemate skvääride- Pärna pargi ja Kuuse pargiga,

Keskpargi tänava äärsed pärnade rivid viivad Keskväljakuni ja telje otsas paikneva

Keskpargini (vt ptk 6.2.4). Keskväljaku ruumilise struktuuri peamine alus ja oluline väärtus

on olemasolev allee, mis saaks toimida Keila keskuse haljasalasid ühendava teljena. Täna on

Keskväljak eelkõige tajutav liiklusmaana ja idee „Keila rohelisest jõest“ Keskväljaku aladel

pole ruumiliselt märgatav.

Keila linna kehtivas üldplaneeringus moodustab Keskväljak osa kogu Keila linna läbivast

jätkuvast puhkealade vööndist. Keskväljaku arendusüksuse alal kehtib osaliselt Keskväljaku

loodeosa detailplaneering (kehtestatud 2009. a, vt LISA 11).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Üldplaneering kavandab Keskväljaku arengut selliselt, et see soosiks äride ja

kultuuriliste funktsioonide elavdamist Keskväljaku äärsetes hoonetes. Keskväljaku ala

idapoolses osas, end. Keila haigla ja Kultuurimaja vahelisele alale, kavandada selgete

hoonefrontidega väljakuruum. Keskväljakut kavandatakse eeldusega, et kõigi selle

äärsete hoonete sissepääsud avanevad väljakule. Hoonestus kavandada Keila linna

üldplaneeringus määratud tänavafrondile (vt ptk 6.3.1 Keskväljaku ümbruse kvartalid ja

JOONIS 1. Maakasutus).

• Keskväljaku arendusüksuse alale uusi hooneid mitte kavandada. Erandina võib kaaluda

avalikes huvides väiksemahuliste hoonete ja rajatiste ehitamist, mis ei konkureeri

väljakuäärsete hoonetega (nt Kirikuplatsile paviljoni ehitus säilitades olemasolevat

haljakut – Pärna parki).

• Katkematu rohelise vööndi planeerimisega seotud eesmärgiks on parandada

Keskväljaku rohealade ruumilist sidusust ja vaadata üle kitsaskohad. Keskväljaku ala

läänepoolses osas, Kirikuplatsil paikneval parkla alal (Keskväljak 3// 3a ja 5 esisel

Keskväljak tn alal), parandada haljasalade sidusust ja luua kiriku esisele alale esinduslik

haljastusega liigendatud plats. Plats tuleb haljastusega liigendada ja restruktureerida.

Eesmärgiks on Kuuse pargist sujuva jalakäijate liikumise tagamine Kirikuaeda ja teisi

rohealasid siduvale Tuula teele.

• Keskväljaku ala keskosas rõhutada keskset alleed ja parandada selle sidusust

Keskväljaku teiste haljasaladega, et rõhutada Keila rohealade jätkuvust.

• Uue rajatisena on kavas Keila pargivööndit ühendav keskne jalg- ja jalgrattatee Keila

mõisa pargist kuni Keila terviseradadeni (vt JOONIS 4), mille arendamisel tagada selle

sidusus ja kasutada teiste parkidega võimalikult ühtset kujundusideed.

• Keila keskväljak vajab paremat ruumilist lahendust, kus prioriteediks on kergliikluse

mugav ja sujuv läbipääs ning autode parkimine on lahendatud jättes ruumi

(haljastusega) jalakäijate väljakule.

• Parkimise suunamisel lähtutakse põhimõttest, et see ei tohi kahjustada inimsõbralikku

ruumi, kuid samas peab see võimaldama väljakuäärsete äride head toimivust (nt soosida

ristkasutust, mitte planeerida parklaid jalakäijate ruumi arvelt, olemasolevaid parklaid

tänavahaljastusega liigendada jne). Tagada võimalused jalgrataste parkimiseks.

• Läänepoolne ringristmik kavandatakse ümber ehitada T-kujuliseks ristmikuks, et seada

esiplaanile piki Keskväljakut Keskparki liikuv jalakäija, mugavad sõiduteede ületused

ja autode madal kiirus. Luha ja Ülesõidu tänava ristmikul üldplaneeringuga muutusi ei

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

kavandata, kuid ümberehitamisel kaaluda ringi raadiuse vähendamist ja ülekäiguradade

nihutamist ringile lähemale, et parandada Keskväljaku sidusust ja vähendada sõidukite

kiirust. Tänava liikluslahendus peaks soosima aeglasemaid kiirusi (soovitavalt ca 20

km/ h).

Elluviimise põhimõtted

• Kogu Keskväljaku ala täielikuks ümber ehitamiseks ja terviklahenduse saamiseks

leitakse lahendused soovituslikult planeerimiskava või arhitektuurivõistlus(t)e kaudu (vt

ptk 5.3). Soovitav on Keskväljaku ala kohta korraldada (maastiku)arhitektuurne

võistlus, mille tingimustes on lisaks jalakäijate ja kergliiklejate liikumise parema läbi

töötamise eraldi esile toodud rohelise vööndi ühendamise eesmärk.

• Elluviimise osas on vaja jooksvat tööd ettevõtjatega ja ettevõtjate omavahelist koostööd

Keskväljaku elavdamise eesmärgil, et tagada äride mitmekesisus ja toimivus.

Keskväljaku arendamine toimub seotult ümbruse kvartalitega lähtudes arengusüksusega

6.3.1 eesmärkidest.

6.1.2 Haapsalu mnt, Paldiski mnt, Tallinna mnt, Tuula tee

Maakasutuse juhtfunktsioon: tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tänavad paiknevad Keila linna südames ja moodustavad olulise osa ajaloolisest

linnastruktuurist. Tänavad on täna kahesuunalised, probleemiks on kitsad, kohati puuduvad,

kõnniteed ja ebaturvalised ületused.

Kehtivad detailplaneeringud pole kavandanud ala arengut kui terviklikku linnaruumi (vt

LISA 11).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Üldplaneeringu ruumilise visiooni järgi moodustavad ajaloolised maanteed

jalakäijasõbraliku linnaruumi põhistruktuuri. Tänavaruum tuleb kujundada jalakäijate

vajadusi arvestavaks kvaliteetseks avalikuks ruumiks – jalakäigualasid tuleb laiendada

ning ruumi kasutusvõimalusi mitmekesistada. Iga ajalooline põhitänav peab

moodustama terviklikuna tunnetatava liikumistee.

• Üldplaneeringuga kavandatakse Tallinna tänava ümberehitust selliselt, et see

moodustaks inimsõbraliku teekonna Keskväljaku, Vesikveski keskuse ja üle Keila jõe

planeeritavate uute arenduste vahel jõe kaldal (mõlemal pool jõe kallast). Samuti linnast

välja nii Tallinna kui Saue suunas (jalgrattaga). Tänav planeeritakse ühesuunaliseks

(üherealiseks) suunaga Keskväljakust jõe poole. Tallinna maanteele planeeritakse

piisava laiusega kõnni ja rattatee ( soovitatavalt ca 4-5m), mis peab jätkuma üle silla ja

edasi Tallinna maantee ajaloolises sihis.

• Haapsalu ja Paldiski maanteed on linna olulised liiklustänavad. Tänavate

ümberehitamisel säilib kahesuunaline autoliiklus, liikluskoormus võib olla küllaltki

suur. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata jalakäijate ja jalgratturite

mugavusele ja ohutusele, mis praegusel kujul pole piisav. Jalakäijad peavad saama

liikuda tänava mõlemas servas ja sõiduteed ületada igal ristmikul mõlemal pool ristuvat

teed.

• Tänava liikluslahendus peaks soosima aeglasemaid kiirusi (soovitavalt ca 30-40 km/ h).

Liikluslahenduste välja töötamisel võimalusel vältida künniste rajamist ning eelistada

teisi kiiruse alandamisele suunavaid lahendusi – nt kitsendatud sõidurajad, haljastusega

teekitsendused, jalakäijate ruumi visuaalne domineerimine jms.

• Tuula tee kavandatakse rahulikuks teekonnaks Keskväljakult jõe äärde ja Jõe parki

(Keila mõisa parki). Kuna autoliikluse osakaal on sel tänaval väike, siis kaaluda selle

kavandamist jagatud tänavaruumi põhimõttel. Tuula tee on osa Keila linna läbivast

rohevööndist. Katkematu rohelise vööndi planeerimisega seotud eesmärgiks on

parandada rohealade ruumilist sidusust, mistõttu tuleks tänavate koosseisus võimalusel

kavandada tänavahaljastust. Tuula tee jätkub tee ajaloolises sihis üle raudtee

planeeritud jalakäijate tunneliga. Uue rajatisena on kavas Keila pargivööndit ühendav

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

keskne jalg- ja jalgrattatee Keila mõisa pargist kuni Keila terviseradadeni (vt JOONIS

4), mille arendamisel tagada selle sidusus ja kasutada teiste parkidega võimalikult

ühtset kujundusideed.

Elluviimise põhimõtted

Koostada terviklikud tänavate ümberehituse projektid, mille koosseisus on lahendatud tänava

arhitektuuri osa (vt EVS 932 Ehitusprojekt lk 48). Kehtiva standardi või erilahenduste

kohaste kõnni- ja rattateede kavandamisel tänavaruumis lahendada tänavavalgustus ja

tänavahooldus selliselt, et valgustatud ja lumest puhastatud oleks nii kõnni- kui autotee.

6.1.3 Jaama plats, Jaama tänav ja Uus tänav

Maakasutuse juhtfunktsioon: keskuse avalik ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Jaama platsi ala moodustab Keila linna teise keskuse Keskväljaku ja kiriku ümbruse kõrval.

Raudteejaam koos seda ümbritseva hoonestusega paikneb Keila linna keskel ning siit

hargnevad peamised teekonnad kodudesse, kooli, tööle, ühiskondlikesse hoonetesse, äridesse

ja vastupidi. Jaama platsi ääres ja keskel paikneb mitmeid olulisi ülelinnalisi objekte: lisaks

raudteejaamale ja seda teenindavale ajaloolisele hoonestusele paiknevad siin turg, postkontor

ja bussijaam. Jaama plats moodustab ühtse ja mitmefunktsioonilise avaliku ala piki raudtee

äärt, kus paiknevad: linnaväljak – Jaama plats, parkimisalad, jalg- ja jalgrattateed ning mis on

ümbritsevate aladega tihedalt seotud Jaama ja Uus tänava kaudu ning raudtee ülekäigu kaudu

Lõuna-Keilaga. Haapsalu maanteest lõuna poole jäävat Jaama tänava otsa käsitletakse Jaama

platsi osana, kuna see teeb laiema sissaste jaamahoone poole moodustades nii teataval määral

linnaväljaku laienduse. Samuti on Jaama tn ots Keila jaamahoonega vaateliselt seotud.

Üksuses paikneb ka olemasolev Ohtu tee.

Keila raudteejaam koos ümbritseva hoonestusega asub 2002. aasta üldplaneeringuga

kehtestatud Keila keskosa miljööalas. Suur osa Jaama platsi ala hoonestusest on arhitektuuri-

ajaloolise väärtusega ning seetõttu väärtuslik.

Jaama plats kavandati eelmise üldplaneeringuga, mida on edasi lahendatud

detailplaneeringuga (vt LISA 11), millele järgnes maastikuarhitektuurne projekt.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Üldplaneering käsitleb raudteejaama piirkonda kui üht aktiivsemat keskust Keila linnas.

Üldplaneeringu lahendusega nähakse ette linnaväljaku - Jaama platsi ning

kergliiklusteede säilitamist ja vajadusel väljakuruumi mitmekesistamist lähtudes

avalikest huvidest. Võimaldada tuleb jalakäijate ja jalgratturite mugavat ja sujuvat

liikumist alal, külgnevatel tänavatel -Jaama tänav ja Uus tänav - ja üle raudtee ning

siduda Jaama platsi alaga olulised avalikud hooned ning ühendus ühistranspordiga

(väikebussid ja rongid). Samal ajal peab ala võimaldama autode liikumist ja parkimist.

Jalakäijate liikumist üle ja paralleelselt raudteega on kirjeldatud ptk 6.1.9

Raudteekoridor.

• Kuna Jaama tänav ja Uus tänav on olulised jalakäijate teekonnad raudteejaamast

kodudeni, linnakeskuseni ja koolini, kavandab üldplaneering kogu tänavaruumi

inimsõbralikuna koos turvaliste tänavaületustega ristuvatest suurematest tänavatest.

Keila linna üldplaneering kavandab, et Jaama tänav ja Uus tänav tuleb korrastada

jagatud tänavaruumi põhimõttel, arvestades jalakäijate ja kergliiklejate prioriteeti.

Tänavaruum tuleb kujundada jalakäijast lähtuvaks kvaliteetseks avalikuks ruumiks ning

väliruumi kasutusvõimalusi mitmekesistada. Ristumised teiste tänavatega peavad olema

sujuvad ja turvalised. Samal ajal peavad tänavad võimaldama autode liikumist, et

tagada juurdepääsud olemasolevatele äridele ja asutustele. Parkimise suunamisel

lähtutakse põhimõttest, et see peab võimaldama tänavaäärsete äride head toimivust,

samuti ei tohi kahjustada inimsõbralikku ruumi. Jaama ja Uus tänavatel liikluslahendus

peab soosima liiklevate autode aeglasemaid kiirusi (eeldatavalt ca 20-30 km/ h).

• Jaama platsi alal ja sellega külgnevates hoonetes tuleb soosida äride ja kultuuriliste

funktsioonide elavdamist. (vt ka ptk 6.3.2 Jaama ümbruse kvartalid). Samuti võib äride

ja kultuuriliste funktsioonide elavdamist kavandada Jaama ja Uus tänavate äärsetes

hoonetes, eelkõige Uus tänaval. Ehkki Uus tänaval paiknevad valdavalt täna elamud,

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

siis üldplaneering soodustab hoonete esimestel korrustel äri- ja ühiskondlike pindade

teket, mis elanikke ei häiri. Uus tänava äär on planeeritud aktiivse tänavafrondina, kus

üldplaneeringuga soodustatakse esimese korruse tasandil jalakäijate ruumile avanevaid

lahendusi: näiteks kus elamutega vahelduvad kauplused, teenindusasutused ja

söögikohad, on avatud hoove ja sissepääse tänavatelt (vt ptk 6.4.7).

• Jaama tn 1 kinnistu praeguse parkla osa on võimalik hoonestada vana tänavajoont

arvestades (postkontori ees) väiksemahulise paviljoniga. Maksimaalselt säilitada

olemasolevaid parkimiskohti. .

• Keila raudteejaama hoonestust käsitletakse Keila linna üldplaneeringus Keila keskuse

miljööala võtmestruktuurina. Ka Uus tänav ja seda ümbritsevad kvartalid moodustavad

üldplaneeringus määratud miljööala võtmestruktuuri. Jaama tänav jääb väiksemas osas

üldplaneeringus määratud miljööala võtmestruktuuri alale ning suuremas osas miljööala

puhveralasse (täpsemad tingimused Keila linna keskuse miljööala kohta vt ptk 7.3.1

Keila kesklinna miljööala maakasutus- ja ehitustingimused).

• Veetorni kõrval paikneva hoone võib asendada väiksemahulise väljakut teenindava

hoonega.

• Kaasajastada Keila turg koos turuhoonega.

• Raudteejaama kompleksist on raudteejaama hoone restaureeritud, seal asub toimiv

kohvik. Abihoonetest vajavad korrastamist veetorn, kelder ja laohoone.

Olemasolevatesse hoonetesse leida uusi funktsioone, mis mitmekesistavad ala kasutust

(nt ühiskondlikud-, äri-, ja elamispinnad) ning hoonete remontimisel ja

rekonstrueerimisel lähtuda miljööalale toodud nõuetest (vt ptk 7.3.1 Keila kesklinna

miljööala maakasutus- ja ehitustingimused).

• Jaama tänava põhjaosas läbib tänavat Keila männikut ja Keskparki ühendav

haljasvöönd - puhkeväärtusega rohekoridor (vt ptk 6.2.4 ja ptk 6.1.1. ).

Elluviimise põhimõtted

• Jaama platsi alal kehtib detailplaneering (Keila linna raudteejaama piirkonna

detailplaneering, kehtestatud 2009-2015.a, vt LISA 11) ), mis on osaliselt ellu viidud.

Arengut jätkatakse sama detailplaneeringu alusel või täpsustatakse kehtivat planeeringut

uute detailplaneeringutega või ehitusprojektidega. Detailplaneeringus märgitud

raudteealusest tunnelist loobutakse.

• Kuna tegemist on Keila linna keskuses paikneva miljööväärtusliku ala

võtmestruktuuriga, siis hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks leitakse

lahendused eelistatult arhitektuurivõistlus(t)e kaudu (vt ptk 5.3).

• Jaama tänava ja Uus tänava kohta koostada terviklikud tänavate ümberehituse projektid,

mille koosseisus on lahendatud tänava arhitektuuri osa (vt EVS 932 Ehitusprojekt lk

48).

6.1.4 Luha tänav ja Ülesõidu tänav

Maakasutuse juhtfunktsioon: tee- ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Luha ja Ülesõidu tänav moodustavad peamise liikumistee Keila põhja-ja lõunaosa vahel.

Tänav toimib olemasoleval kujul sõidukitele. Jalakäijate ja jalgratturite mugavus ja ohutus

ei ole rahuldav.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on planeeritud eritasandiline riste üle raudtee

Ülesõidu tänava sihil.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Tänavate ümberehitamisel säilib kahesuunaline autoliiklus, mis moodustab linna

teedevõrgustikust olulise osa. Liikluskoormus võib olla küllaltki suur. Sellega seoses

tuleb erilist tähelepanu pöörata jalakäijate ja jalgratturite mugavusele ja ohutusele.

Jalakäijad peavad saama liikuda mõlemal pool tänavat (Luha tn-l teisel pool kirsialleed)

ja sõiduteed ületada igal ristmikul mõlemal pool ristuvat teed. Ülesõidu tänavale

kavandada jalgrattateed, Luha tänavale jalgratta- ja jalgtee .

• Ringristmik Keskväljakul võib säilida, kuid ümberehitamisel kaaluda ringi raadiuse

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

vähendamist ja ülekäiguradade nihutamist ringile lähemale, et parandada Keskväljaku

sidusust ja vähendada sõidukite kiirust.

• Raudteeületus jääb samatasandiliseks, kõnniteed peavad jääma mõlemale poole teed (vt

ka ptk 6.1.9 Raudteekoridor). Maakonnaplaneeringuga planeeritud eritasandilise ristega

ei saa arvestada, sest koht on seotud paljude olemasolevate hoonetega ja tunnel

halvendaks linnaruumi toimivust (vt ptk 13).

• Linna sissesõit Luha ja Tallinna tänava hargnemiskohal, kust sisenetakse autoga Keila

linna Tallinna poolt, peab mõjuma väärika väravana Keilasse. Seal on oluline säilitada

praegune avarustunne, lisada sinna mõõdukalt haljastust ning parandada jalakäijate

liikumise mugavust ja ohutust igas suunas, sh üle sõiduteede.

• Tagada liikluslahendustega maksimumkiirus eeldatavalt ca 40 km/h.

Elluviimise põhimõtted

Koostada terviklikud tänavate ümberehituse projektid, mille koosseisus on lahendatud

tänava arhitektuuri osa (vt EVS 932 Ehitusprojekt lk 48).

6.1.5 Ehitajate tee ja Kruusa tänav

Maakasutuse juhtfunktsioon: tee- ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud ja kehtivad

detailplaneeringud Ehitajate tee saab täna alguse Keila kooli ja Ujula vahelt ning kulgeb edasi kuni Keila

terviseradadeni paiknedes Keila rohelises vööndis. Kruusa tänav on olemasolev tänav,

mille koormus võib kasvada seoses Ehitajate tee arendamisega. Nii Ehitajate tee kui

Kruusa tänav on rohevööndis kulgevad tänavad.

Ehitajate tee idapoolne läbimurre on planeeritud detailplaneeringuga Ehitajate tee

läbimurde planeerimine Paldiski maanteele (kehtestatud 2009. a, vt LISA 11).

Ehitajate tee läänepoolne pikendus Mudaaugu suunas on kavandatud kehtiva

üldplaneeringuga, kuid seda ei saa ehitada varasemalt kavandatud trassile, sest

olemasoleva puurkaevu kaitsevööndi ja Harju KEKi territoorimi vahel pole selleks

piisavalt ruumi. Käesolev üldplaneering peab arvestama trassi muutumisega.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Olemasolev Ehitajate tee pikendatakse juurde pääsemiseks Mudaaugu piirkonnale,

sealhulgas planeeritavale ühiskondlikule objektile (nt üldkasutatav, haridus-, teadus-,

kultuuri-, spordi-, sotsiaalhoolekande vm taoline ehitis) ja uutele elamualadele.

Planeeritud Ehitajate tee on ka põhjapoolseks juurdepääsuks Keila Terviseradadele.

Ehitjate tee läänepoolne ots kujundada kõrvaltänavana.

• Üldplaneeringuga kavandatakse Ehitajate tee Paldiski maantee poolse otsale uus

asukoht, eesmärgiga tagada ühiskondlike objektide (koolid, veekeskus) parem

omavaheline ühendatus ja side Keila männikuga. Ehitajate tee Paldiski maantee poolse

uue lõigu rajamisel tuleb arvestada, et selle äärde võivad tekkida uued ärihooned Harju

KEKi territooriumil ning selles osas on eesmärgiks kesklinliku tänavaruumi

kujunemine. Senise Ehitajate tee linnapoolse lõigu kavandatava areng vt ptk 6.2.5

Männiku park, koolid, tervisekeskus ja haigla esine rohevöönd.

• Ehitajate tee ja Kruusa tänavad tuleb kavandada põhimõttel, et tegu on rohevööndis

kulgevate sõiduteega. Ehitajate tee paikneb piki rohevööndit, Kruusa tänav sellega risti.

Tuleb arvestada, et liikluskoormuse kasv võib hakata kahjustama linna rohevööndi

toimivust, mistõttu tuleb neid tänavaid projekteerida tundlikult, mõeldes et lahendus

hoiab liikluskiiruse madalal ning võimaldab igal pool või sagedastes kohtades (nt ca

100m tagant) sõiduteed ohutult ületada. Ehitajate tee kavandamisel väärtustada

olemasolevat haljastust ning sobitada planeeritav tee olemasolevasse maastikku, otsides

vajadusel maastikulisi erilahendusi.

• Ehitajate tee läänepoolne lõpp tuleb kavandada kergliiklusteena ning tee kavandamisel

kasutada maksimaalselt olemasolevaid pinnasteid ja -radu, arvestades selle juures

olemasoleva kõrghaljastusega.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Elluviimise põhimõtted

Koostada terviklikud tänavate ümberehituse projektid, mille koosseisus on lahendatud

tänava arhitektuuri (vt EVS 932 Ehitusprojekt lk 48) ja maastikuarhitektuuri osa.

Ehitajate tee on osaliselt kavandatud eraomandis Kuusiku maaüksusele, mis eeldab

kokkulepet linna ja omaniku vahel.

6.1.6 Lõuna-Keila ühendused

Maakasutuse juhtfunktsioon: tee- ja tänavavõrgustik

kaitsehaljastuse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud ja kehtivad

detailplaneeringud Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks on Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud

Keila (lõunapoolne) ümbersõit transiitliikluse mööda juhtimiseks tiheasustusest. Väiksema

prioriteediga on maakonnaplaneeringus toodud vajadus parandada ühendust Keila ja Ämari

vahel mööda Keila–Haapsalu maanteed.

Keila kehtiva üldplaneeringuga on kavandatud uus tänav Lõuna-Keila aedlinna ja Tööstuse tn

tootmisala vahelt läbi, mille saab siduda Haapsalu maanteega ja kasutada ümbersõiduks, kuid

seda trassi ei käsitletaks riigimaanteena. Osaliselt on seda märgitud ka detailplaneeringutesse,

kuid terviklikku lahendust seni pole.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Möödasõidutee Ringteelt Haapsalu maanteele saab jätkuda piki Tööstuse tänavat, valla

territooriumi kaudu ümber linna või kehtiva üldplaneeringu koridoris. Käesolev üldplaneering

arvestab kõigi nende variantide kombinatsioonidega, sest lõplikke otsuseid ei saa hetkel teha.

Oluline on vallaga kokkuleppimine, raudtee ja tootmisala arengutega arvestamine jm.

Ümbersõidu väljaehitamine ei sõltu niivõrd omavalitsusest endast kuivõrd Transpordiameti

kavadest. Transpordiameti ümbersõidu käsitlus on toodud ptk 8. Seoses ka selguse

puudumisega Transpordiameti täpses teede realiseerimise kavas tuleb arvestada erinevate

stsenaariumitega nende teede koormuse osas.

Kõigest sellest sõltumata on Keila linnast möödasõiduks, tootmisalade arenguks ja Lõuna-

Keila piirkonda planeeritavate uute elamualade juurdepääsuks vajalik olemasoleva

tänavavõrgustiku edasi arendamine sealhulgas uute teelõikude ehitamine. Üldplaneering

määrab järgnevad põhimõtted Lõuna-Keila elamuala lõunakülje tänavate (Ringtee -Linnamäe

tee- ja tootmisalaga külgneva perspektiivse tänava (nimi?) ja neid ümbritseva avaliku ruumi

arendamiseks.

• Sõidutee ja elamuala vahel peab olema kaitsehaljastuse vöönd, mis on piisav teelt ja

tootmisalalalt leviva keskkonnamõju leevendamiseks (vt ka ptk 6.5.2 ja 6.5.1). Lisaks

haljastusele võib rakendada ka muid müra leevendamise meetmeid.

• Ühtlasi tuleb see kaitsehaljastuse vöönd ja kõrgepingeliini koridor kavandada

puhkeotstarbeliseks koridoriks, milles lisaks haljastusele sisaldub kergliiklustee, mis

ühendab Keila mõisa pargi ja Niitvälja/ Tammiku tee rohealad. Vööndisse saab ehitada

puhkeotstarbelisi rajatisi.

• Tuleb arvestada inimeste liikumisega Lõuna-Keila elamualade ja Tööstuse tn

tootmisalade vahel ning sellest tulenevalt kavandada piisava sagedusega (üldjuhul iga

ristuva liikumistee pikendusel) ülekäiguradu ja tagada sõidukite ohutu kiirus.

Ülekäigurajad sellise sagedusega pole primaarsed Ringtee lõigus, millest lõuna pool

paikneb Ohtu raba.

• Linnamäe tee, Kaare tänav, tootmisala sisetänavad ning Koidu -Eha- ja Tähe tänav

tuleb uute planeeritavate tänavatega siduda selliselt, et need kokku moodustaksid

linnaliku, inimsõbraliku ja tervikliku tänavavõrgustiku.

Elluviimise põhimõtted

Koridor vajab täpsemat terviklikku ruumilist lahendust, mis seob omavahel erinevad

olemasolevad ja arendatavad tänavad, hooned, haljasvööndi ja ümbersõidutee.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Projekteerimine ja ehitamine toimub etapiviisiliselt seostatuna tegelike arengutega (sh

tootmislogistika, tootmisalade tehnovarustus, arendatavad elamualad, ärihoonete

arendus). Kaitsehaljastuse koridori kohta koostada maastikuarhitektuursed projektid

vastavalt väljaehitamise etapilisusele. Maanteede ja tänavate kohta koostada terviklikud

ehitusprojektid, mille koosseisus on lahendatud tänava arhitektuuri (vt EVS 932

Ehitusprojekt lk 48) ja maastikuarhitektuuri osa.

Juhul kui praeguse riigimaa erinevaid katastriüksusi võõrandatakse erinevatele omanikele

enne terviklikku detailplaneeringut, ei saa iga uus omanik eeldada, et maatükki saab

kasutada elamute arendusalana. Arendusüksus alal jääb tervikliku detailplaneeringu

koostamise kohustusega alale. Linn võib nõuda maaüksuste uuesti kokku liitmist ning

kruntimist detailplaneeringu alusel. Maaüksuste uues struktuuris tuleb muuhulgas tagada

üldplaneeringuga planeeritud terviklike avalike puhkealade (metskonna kultuurpuistu ala

(vt ptk 6.2.12) ja kõrgepingeliini koridoris tervikliku puhkeotstarbelise rohekoridori (vt

ptk 6.1.6)) säilimine, haldamine ja areng.

Ehitustingimused trassikoridoriga määratud tee ja tee kaitsevööndi (150 meetri) alas:

• Arvestada tuleb õigusaktidest tulenevaid piiranguid;

• Uusi teid, hooneid/rajatisi ja rajada istandikke võib üksnes Transpordiameti

nõusolekul;

• Kohaliku omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne

planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise kohustuse korral) või

projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral)

väljastamist või küsida nõudeid ehitisteatise kohustuslikele ehitistele. Peale tee-

ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi alal seadustest tulenevad

piirangud.

6.1.7 Lõuna-Keila ja Haapsalu maantee ühenduse ala

Maakasutuse juhtfunktsioon: tootmisele suunatud ala

tee- ja tänavavõrgustik

kaitsehaljastuse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Üksus jääb osaliselt Keila linna haldusterritooriumimst välja. Ala ühel osal on koostamisel

detailplaneering: Haapsalu mnt 57 e ja 59 kinnistute ja selle lähiala detailplaneering.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted Üldplaneeringuga on määratud tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega ala piir,

mis tähendab, et see ala vajab terviklikku lahendust, mille võib luua ka muu avalikult

menetletava dokumendiga (sh teemaplaneering, terviklik ehitusprojekt jms). Maa-alale

kavandatakse tee- ja liiklussõlmed, mis ühendavad Lõuna-Keila tänavad ja Haapsalu maantee

üle mõlema raudtee. Käesolev üldplaneering ei tee teetrasside osas lõplikke otsuseid.

Lahendused on vaja leida terviklikult Keila linna, Lääne-Harju valla, Eesti Raudtee ja

Transpordiameti ja maaomanike vahelises koostöös. Olemasolevate maaüksuste kasutamisel

ja arendamisel tuleb silmas pidada, et oleks võimalik perspektiivsed ühendusteede koridorid

realiseerida. Sellest tulenevalt on see ala tähistatud üldplaneeringu JOONISEL 1. Maakasutus

tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega ala piiriga.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.1.8 Tallinn-Paldiski maantee koridor

Maakasutuse juhtfunktsioon: tee- ja tänavavõrgustik

kaitsehaljastuse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud ja detailplaneeringutega

kavandatav areng Tegemist on intensiivse autoliiklusega, põhimaanteega nr 8 Tallinn-Keila-Paldiski, mis

paikneb Keila linna põhjaservas. Keila linna idapoosel sissesõidul ristub maantee Keila jõega

ja sellest üle viib sild. Maanteelõigul paiknevad mitmed ringristmikud.

Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks on Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud

Tallinn-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11)

rekonstrueerimine, et suurendada liiklusohutust ja läbilaskvust. Sellega koos on kavandatud

Keila (põhjapoolne) ümbersõit transiitliikluse mööda juhtimiseks tiheasustusest (vt allpool

stsenaarium 2). Sellest tulenevalt näeb Keila linna üldplaneering näeb kolme erinevat

stsenaariumit, millest üks on võimalus lahendada Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimine

olemasolevas koridoris (vt allpool stsenaarium 3). Üldplaneeringu koostamise käigus on

selgunud, et rekonstrueerimist ei pruugi toimuda üldplaneeringu elluviimise ajaperioodil (vt

allpool stsenaarium 1). Milline stsenaarium rakendub, ei sõltu niivõrd omavalitsusest endast

kuivõrd Transpordiameti kavadest. Samuti sõltub see Paldiski linna arengust ja paljudest

teguritest Keila linna tagamaal.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering näeb ette kolme erinevat arengustsenaariumit:

Stenaarium 1. Suuremahulist uue maantee arendust üldplaneeringu ajaperspektiivis ei

toimu. Säilib olemasolev Tallinn-Paldiski maantee.

• Selles olukorras vajab olemasolev maantee väiksemahulisi ümberehitusi. Parandada

tuleb jalakäijate pääsemist korterelamute poolt luha-alale. Selleks tuleb kavandada

kasutada lahendusi, mis sunnivad autosid hoidma ohutut kiirust. Täna toimivad

ringristmikud hästi olemasoleval kujul autoliikluse rahustamiseks.

Stsenaarium 2. Keila põhjapoolne ümbersõit ehitatakse välja ja transiitliiklus suundub

uuele trassile

• Olemasoleva maanteelõigu funktsioon muutub, transiitliiklust tänaval enam ei toimu

ning see muutub Keila linna liiklust teenindavaks tänavaks. Selleks, et see

linnatänavana toimida saaks, tuleb kogu maanteekoridor koos seonduva linnaruumiga

kardinaalselt ümber lahendada. See puudutab ümbritsevaid korterelamualasid,

ärifunktsiooniga alasid ja ka luha-ala. Kuna olemasoleva maanteekoridor on lai (ca

80-90 m), siis tekib võimalus planeerida suurem territoorium uuesti (sh

uushoonestuse võimalik paiknemine, teede- ja tänavavõrgustik ning rohealad). Kogu

piirkonna kohta on otstarbekas koostada arhitektuurivõistlus ja selle alusel terviklik

teemaplaneering, mis mõtestaks uuesti kogu ala linnaruumilise lahenduse.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb koostööd teha Lääne-Harju vallaga, luna üks

maanteepool asub Keila linna haldusterritooriumist väljas. Õige linnaline keskkond

tekiks alles siis, kui ka Lääne-Harju vallas uus olukord ära kasutamist leiab.

• Teeprojektis vajab lahendamist ristmik, kus põhjapoolne ümbersõit suundub vanale

trassile ümbersõidu lääneosas.

Stsenaarium 3. Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueeritakse olemasolevas koridoris

• Tehakse investeering olemasoleva Paldiski mnt ümberehitusse ja uut

maanteekoridori ei rajata. Transiitliiklus jääb samasse koridori. Kui maanteekoridor

säilub linna külje all, ei tohi see halvendada linnaelanike elu kvaliteeti. Selles

olukorras on vaja kasutada maastikulisi erilahendusi, sealhulgas Keila linna ja

põhjapoolse luha-ala mugavaks ja sujuvaks ühendamiseks. Maantee lahendus peab

arvestama inimeste kõiki vajalikke liikumisi üle maantee, samuti maanteelt mõlemale

poole nii autoga, jalgrattaga kui ka jalgsi.

• Maanteekoridori ümberehitamiseks olemasolevad ringristmikud likvideeritakse.

Vajalikud on järgmised kahetasandilised lahendused:

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Ülepääs jalakäijatele ja rohelise võrgustiku toimimiseks:

Linnaruumi ja luhaala sidumiseks on vaja kasutada maastikulisi erilahendusi. Maantee tuleb

ümber ehitada selliselt, et võimaldatud oleks jalakäijate ja jalgratturite mugav pääsemine

Keila jõe luha-alale. Üldplaneering kavandab Piiri tn lõpu piirkonda ja planeeritud

putukaväila vahelisse piirkonda ökoduktilaadse rajatise, mida saavad kasutada

maanteeületuseks nii jalakäijad kui ka väikeloomad ja putukad.

Ülepääs autodele ja jalakäijatele näha ette järgmistes asukohtades:

- Luha tn ring ( km 25,4);

- Piiri tn ring (km 26,05);

- Karjaküla tee ring (km 26,8);

- Geoloogide tn (km 27,04);

- KEK ristmik (km 27,5);

- Kullerkupu (km 28,5);

- tee 11195 ristmik (km 29,25).

Kogujatee:

- Luha tn ja Piiri tn vahelises lõigus linnapoolses küljes (Espak jt ärihooned);

Kaitsehaljastust tuleb säilitada kõigi stsenaariumite puhul. Erinevate stsenaariumite puhul

võib muutuda roheala otstarve (müra ja õhusaaste kaitse- või puhkefunktsioon).

Olemasolevad, poolenisti maa-alused garaažid, koos selle peal kasvava haljastusega

moodustavad omamoodi mürakaitsevalli maantee ja elamualade vahel. Samuti saavad nende

garaažide peal inimesed liikuda, mistõttu moodustavad need osa avalikust ruumist.

Kokkuvõtvalt on ka neid alasid käsitletud kaitsehaljastuse osana ja üldplaneering näeb ette

olemasolevate garaažide sihtotstarbelise kasutuse säilimise.

Elluviimise põhimõtted

• Stsenaarium 1 puhul vajadusel väiksemahulised teeprojektid

• Stsenaarium 2 puhul põhjalik ja pikaajaline „uue linnaosa“ linnaplaneerimine, mis

sisaldab võistlusi, arutelusid, koostööd Lääne-Harju vallaga jm.

• Stsenaarium 3 puhul koostada inimsõbralik, loodussõbralik, ruumilise visiooniga ja

erilahendustega maanteeprojekt.

Ehitustingimused trassikoridoriga määratud tee ja tee kaitsevööndi (150 meetri) alas:

• Arvestada tuleb õigusaktidest tulenevaid piiranguid;

• Uusi teid, hooneid/rajatisi ja rajada istandikke võib üksnes Transpordiameti

nõusolekul;

• Kohaliku omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti enne

planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise kohustuse korral) või

projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral)

väljastamist või küsida nõudeid ehitisteatise kohustuslikele ehitistele. Peale tee-

ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi alal seadustest tulenevad

piirangud.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.1.9 Raudteekoridor

Maakasutuse juhtfunktsioon:

raudtee ala

tee- ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila linna läbib olemasolev raudtee, mis hargneb Keila lääneosas. Raudtee liiklusest väga

olulise osa moodustab reisirongiliiklus, mis teenindab Keila linna. Läänesuuna

reisirongiliiklus on marsruudil: Tallinn – Keila; Tallinn – Keila – Riisipere – Turba; Tallinn –

Keila – Paldiski ja Tallinn – Keila – Kloogaranna.

Harju maakonnaplaneering 2030+ näeb ette Tallinna-Keila lõigul teise rööpapaari

kavandamist läbilaskevõime suurendamiseks: Valingu peatuskoha ja Keila raudteejaama

vahel. Harju maakonnaplaneeringut täpsustavas teemaplaneeringus „Harjumaa

kergliiklusteed“ on raudtee äärde planeeritud maakonna tasandi kergliiklustee.

Raudtee ääres paiknevad linnaelanike poolt kasutatavad teerajad. Inimesed ületavad raudtee

mitmes kohas ning paljudesse kohtadesse on tekkinud sissetallatud rajad. Raudtee

kaitsevööndi haljastus koos teeradadega moodustab omamoodi puhkeotstarbelise koridori läbi

Keila linna, mis rajatise kaitsevööndi tõttu on kohati suhteliselt lai ja paikneb mõlemal pool

raudteed. Alasid on kohati kasutatud ka linnaaianduseks.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Keila linna läbiv raudtee on Keila linnas elavate ja inimeste liikumiseks vajaliku

ühistranspordisüsteemi oluline osa. Keila linnale on oluline nii rongiliikluse tihedus ja

kvaliteetne toimimine kui ka mugavad liikumisteed raudteejaamast Keila linna

erinevatesse kohtadesse. Olemasolevad liikumisrajad raudtee ääres ja üle raudtee

moodustavad olulise osa linna liikumisvõrgustikust.

• Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga on Keila linna üldplaneeringus

arvestatud vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste

väljaehitamiseks. Eesmärgiks on Keila linna läbiva raudteelõigu ohutustamine.

• Olemasolevad ja uued raudteeületused:

- Tuula tee sihile olemasoleva ülekäigu kohale rajatakse kergliikluse tunnel

laiusega u 5 m, mis peab lähtuma ajaloolise tee sihist ja miljööst.

- Ülesõidu tänaval säilib samatasandiline ülesõit autodele ja ülekäigukohad tänava

mõlemas ääres (kõnniteed ja jalgrattateed).

- Raudteejaama juures säilib samatasandiline ülepääs jalakäijatele perrooni

lääneotsas kogupikkuses ja idaotsas perroonist kesklinna poole.

- Lõuna tänava piirkonnas on isetekkelised kasutatavad rajad üle raudtee, mis tuleb

asendada samatasandilise ülekäigukohaga või tunneliga.

- Barsbütteli tänava pikendus ja Jõe tänava piirkond tuleb perspektiivis ühendada

kergliiklusele, sidudes ka Liivaaugu tamme ümbruse Paldiski ja Turba

raudteeharu vahel.

- Haapsalu mnt ristumine raudteega ning perspektiivne ühendus Lõuna-Keilaga

tuleb lahendada terviklikult (vt 6.1.7).

• Üldplaneering arvestab teise rööpapaari rajamise vajadusega läbilaskevõime

suurendamiseks, kuid ka selle rajamisel tuleb arvestada eelpool ja järgnevalt kirjeldatud

põhimõtete ja eesmärkidega.

• Raudteekoridori linnakvartalite poolne serva-ala jääb osaliselt kasutatavaks avalike

liikumisteede võrgustiku osana. Teeradade planeerimisel raudteekoridori on võimalus

elanike jaoks ühendada Niitvälja/ Tammiku tee looduslikud alad ja Keila mõisapark

ning moodustada nii oluline rekreatiivne koridor. Samuti on selle võrgustiku oluliseks

osaks kõik ülekäigud või tunnelid raudteest üle pääsemiseks kõigist vajalikest

kohtadest.

Ehitus- ja kasutustingimused

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

• Üldplaneering kavandab raudtee äärse ja üle raudtee liikumisvõrgustiku arendamist

ning nende katkestamine või kahjustamine ei ole lubatud. Juhul kui raudteetranspordi

parendamiseks või ohutuse tõstmiseks on vajalik olemasolevaid radu muuta, tuleb leida

lahendus inimeste liikumiseks ilma teekonda märkimisväärselt pikendamata.

• Samatasandilistel ületuskohtadel peab olema toimivad hoiatusmeetmed

(signalisatsioon), mis annavad jalakäijale märku rongi lähenemisest.

• Kõik sama- ja eritasandilised raudteeületused tuleb ühendada mugavaks ja sujuvaks

liikumiseks (sh ratastel liikumisvahenditele: jalgrattad, lapsevankrid, ratastool jne)

edasi kõigis suundades (piki ja risti raudteega).

• AS Eesti Raudtee kavandab piirete rajamist ohutuse tõstmise eesmärgil. Selleks, et

piirete rajamine oleks kooskõlas Keila üldplaneeringu põhimõtetega, peab arvestama

järgmisi tingimusi:

• Raudtee äärsed avalikud koridorid toimivad üldjuhul olemasolevate teeradade baasil,

kus eraldi kergliiklustee rajamine pole tingimata vajalik, kuid seda kaalutakse jooksvalt

lõiguti. Koridori laius saab olla varieeruv, soovitavalt 5-10 m, millest u 3 m käidav ja

jalgrattaga sõidetav. Koridori äärealadele jääb olemasolev haljastus.

• Raudteekoridori ei tohi piirdeaedadega sulgeda enne kui olemasolevaid

liikumisteekondi arvestavad ülekäigukohad on rajatud.

• Raudteeohutuse seisukohalt raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste

(staadion) ja elamute kruntide raudteepoolne külg tuleb piirata aia või läbimatu

taimestikuga laste, elamupiirkonnas ka loomade ootamatu raudteemaale sattumise

vältimiseks.

• Niitvälja/ Tammiku tee rohealaga külgneva raudteekoridori äärde piirdeid mitte rajada,

arvestades rohelise võrgustiku toimimisega (eelkõige loomade liikumise tagamine);

• Keila kesklinna miljööväärtuslikul alal on piirde kõrguseks 1,4 m. Juhul kui muudel

kaalutlustel on vajalik suurem kõrgus, siis erandkorras saab kaaluda kuni 1,5 m kõrgusi

piirdeid. Raudteemaa on juba reisirongiliikluse poolest avalik ruum, kus on olulised nii

raudteeäärsetelt radadelt raudteele kui ka rongiakendest linnale avanevad vaated.

• Piirdeaedade kujunduses arvestada põhimõttega, et need peavad sobituma avalikku

ruumi kui terviklikku esteetilisse keskkonda. Sellel eesmärgil tuleb piirdeaedasid

vastavalt disainida, kaasates arhitekt või disainer või valida koostöös linnaga sobiv

toode.

• Seoses teise rööpapaari kavandamisega planeeritakse uus raudteesild üle Keila jõe

olemasoleva raudteesilla kõrvale, sellest põhja poole. Selle silla projekteerimisel

arvestada järgnevat:

• Jõe ääres silla all läänekaldal säilib jalutusrada ja idakaldal lisaks ka sõidukite

liikumistee.

• Raudtee kõrval, põhja pool, peab olema sild ka jalakäijatele.

• Sillaga seotud põhjapoolne muldkeha peab sulanduma ümbritseva maastikuga.

• Sild on linnaruumis visuaalselt domineeriv ja linnamaastikku mõjutav element, mille

projekteerimisel tuleb linnavalitsusega koostöös lähtuda eesmärgist leida parim

võimalik ruumiline lahendus.

• Raudteemaal asuv hoone Tuula tee 8 moodustab osa Tuula tee miljööst. Selle hoone

lammutamise korral tuleb leida uus terviklahendus Tuula teega seotud ruumile, mis

väldib standardse raudteekoridori hõredat ruumi, juhindub Tuula tee sihist kui

ajaloolisest ühendusest, kasutab säilinud elemente ruumis ning võib sisaldada ka seda

eesmärki arvestavat uut hoonet.

• Edasiste detailplaneeringute ja projektide koostamisel raudtee ääres tuleb arvestada

järgmiste tingimustega:

• Vältida tuleb raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist ja lähtuda sellest, et

liikuda saab piki raudteed planeeritud liikumiskoridore.

Elluviimise põhimõtted

Raudteekoridori ei tohi piirdeaedadega sulgeda enne kui olemasolevaid liikumisteekondi

arvestavad ülekäigukohad on rajatud.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2 ROHEALAD JA ÜHISKONDLIKUD OBJEKTID

Keila linna rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja säilimiseks tuleb Keila

linna rohealadel teostatavad igat liiki raied, ehitustegevus ja muu roheala

koosluseid mõjutav majandustegevus kooskõlastada Keila Linnavalitsusega

(vt ptk 7.1.3).

6.2.1 Keila kiriku aed

Maakasutuse juhtfunktsioon: ühiskondlike objektide ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila kirik oli kunagiste teede ja asustuse kujunemise algpõhjuseks. Keila kirik on Keila kõige

olulisem maamärk, mis paistab juba eemalt Keilale lähenedes kõigist suundadest. Kirikule

avaneb läbi linna ja eemalt meeleolukaid, Keila linnale ainuomaseid, vaateid. Keila kirik kui

vanim Harju maakonna kirik on üleriigilise tähtsusega turismiobjekt. Kiriku aed on ajalooline

kalmistu.

Keila kiriku aia territooriumil pole üldplaneeringu koostamise ajal kehtestatud

detailplaneeringuid.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted

• Keila kirik ja kiriku aed säiluvad olemasoleval kujul rohealana ja üldplaneering muutust

ei kavanda. Keila kirik on muinsuskaitsealune mälestis (mälestise reg nr 2749), koos

Keila kirikuaia (mälestise reg nr 2750) ja seal paiknevate kuue kabeliga (mälestiste reg nr

2752, 2753, 2754, 2755, 2756 ja 2757) ning seda ümbritsev piirdemüüri väravatega

(mälestise reg nr 2751), mistõttu ehitustegevus, sh kirikuhoone remontimine ja

restaureerimine ning uute ehitiste püstitamine kiriku kaitsevööndisse, saab toimuda

üksnes koostöös Muinsuskaitseametiga.

• Kui kirikuaias kavandatakse uusi lahendusi, tuleb vajadusel kogu kirikuaia rajatava

haljastuse ja olemasoleva haljastuse edasiste hoolduspõhimõtetega seonduv lahendada

tervikliku projektiga. Väikevormide (pingid, valgustid jne) ja piirete rajamisel tuleb

jälgida, et nad moodustaksid hoonestusega tervikliku ansambli. Soovitav on kasutada

ajaloolisse miljöösse sobivaid materjale, väikevorme ja taimeliike

6.2.2 Keila jõe kalda roheala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Park ja haljasala

Tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila jõe kalda rohealana käsitletakse Keila jõe kaldalõiku raudteest Tallinn-Paldiski

maanteeni (T-8). Keila jõe kallas oluline ajaloolisest kontekstist lähtudes – selle ääres on nö

Keila juured - siit on alguse saanud paikkonna asustus, seal on paiknenud linna jaoks olulised

hooned ja seda läbivad ajaloolised teesihid (koos sildadega) ning ala paikneb Keila

linnasüdame vahetus läheduses.

Keila jõe roheala on jätk Keila mõisapargi juurest alguse saavale rohevööndile ning ta paikneb

Keila mõisa pargist põhja pool. Tegemist on linnasüdame vahetus läheduses paikneva

loodusilmelise vee-äärse puhkealaga. Puhkeala kasutatakse vähesel määral juba täna, kuid

puhkeala toetavaid tegevusi ja korralikke jalgteid rajatud veel pole. Lähtudes Keila linna

üldplaneeringu raames läbi viidud küsitlustest mainiti, et „Keila jõe kallas on väärtus ja seni

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

kasutamata potentsiaal“.

Kehtivas Keila linna üldplaneeringus on rõhutatud vajadust elavdada jõe kallast. Mõtte

peamiseks väljundiks on sildade planeerimine üle Keila jõe.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Kuna tegemist on linnasüdame vahetus läheduses paikneva loodusilmelise vee-äärse

puhkealaga, on sellel suur potentsiaal kujuneda selle mitmekesistamisel linna avaliku

ruumi oluliseks ja üheks atraktiivsemaks osaks. Linnakeskkonnas on veeäärsed

puhkealad erilise väärtusega.

• Üldplaneering soosib jõe mõlemal kaldale olemasolevate tootmis- ja ärifunktsiooniga

hoonestuse asendamist kaasaegse ja mitmekesise nt äri-, ühiskondliku ja

elamufunktsiooniga uushoonestusega, mis elavdaks jõe kalda kasutust ja väärtustaks jõe

kallast kui avalikku ruumi (vt täpsemalt ptk 6.3.6).

• Üldplaneering näeb ka ette, et Keila jõe roheala koos oma rindelise haljastuse ja jõega

on elupaigana väärtuslik. Jõekallas on oluline potentsiaalse Harju maakonna

rohe/sinivõrgustiku osa ja üldplaneeringus käsitletakse Keila jõe äärset roheala rohelise

koridorina (vt ptk 7.1.1 ja LISA 8).

Ehitus- ja kasutustingimused

• Keila jõe kalda roheriba peab olema läbivalt piisava laiusega nii jalakäijale kui

kergliiklejale mugavaks läbimiseks ning samas tagama vee ääres pesitsevatele linnu- ja

loomaliikide liikumise piki looduslikku jõekallast.

• Keila jõe kalda roheala tuleb heakorrastada. Soovitav on jõe mõlemale kaldale rajada

jõepromenaad koos seda toetavate väikevormide ja inventariga. Oluline on rajatiste ja

väikevormide projekteerimisel arvestada suurvee perioodil üleujutusega.

• Elustiku seisukohalt on oluline jõekalda säilitamine looduslikuna. Promenaadi rajamisel

ei tohi rikkuda jõe loomulikke kõrgeid kaldaid, mis võivad olla pesitsus/varjepaigaks

paljudele liikidele. Kindlasti ei tohi jõe kaldale rajada ainult kõvakatendiga ulatuslikke

platse ja teid puhkerajatiste rajamise eesmärgil.

• Hoonete ja rajatiste edasisel planeerimisel tuleb säilitada olemasolevad ja luua ka uusi

juurdepääse jõeni ning tagada kallasrajale avalik juurdepääs. Jõe kaldal on keelatud

piirete rajamine, mis takistab jõepromenaadile/ kallasrajale juurde pääsemist.

• Jõepromenaad jõe kaldal peab jääma kindlasti autovabaks alaks.

• Valgustuslahendus tuleb koostada põhimõttel, et ei tekiks valgusreostust, pimestusohtu

ega häirivat peegeldust veepinnalt.

• Puhkeala korrastamisel tuleb jõe rohealasse integreerida ka praegune Ilmajaama

kinnistu Kalda tn. 3A. Samuti kaaluda võimalusi tagada avalik juurdepääs jõele Kalda

põik tänava pikendusele Kalda tn 3A kinnistu kaudu.

• Alale jääb muistne asulakoht (mälestise reg nr 17879). Mälestise alal ja selle

kaitsevööndisse planeerimisel või projekteerimisel arvestada Muinsuskaitseseadusest

tulenevaid piiranguid.

Elluviimise põhimõtted

• Kuna tegemist on linnaruumiliselt olulise ja maastikuliselt / ökoloogiliselt keeruka

kohaga, tuleb promenaadi projekteerimise eel läbi viia maastikuarhitektuurne konkurss.

Konkursi korraldamisel on oluliseks lähtekohaks kombineerida looduslähedasi

säästlikke lahendusi, mis tõstaks jõe kalda elurikkust, teistpidi aga tagada puhkajate

kasutusmugavus.

• Promenaadi võib rajada etapiviisilselt. Kui rajatakse uusi sildu sh rippsildu (nt Tallinna

maantee ja Kalda tn sihile), tuleb puhkeala laiendada ka jõe idakaldal.

• Puhkeala heakorrastamise järel tuleks läbi mõelda selle juurdepääsude markeerimine ja

kogu ala viidastussüsteem. Jõe keskkonna- ja kultuuriline ajalugu on oluline, kuna

jutustab selle piirkonna kujunemislugu ning seda tuleb väärtustada läbi ruumiliste

märgistuste.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.3 Keila mõisa park

Maakasutuse juhtfunktsioon: park ja haljasala

tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila mõisa park (Jõepark) asub Keila linna kaguosas, Keila raudteest lõuna pool, Keila jõe

ääres. Park hõlmab suure osa jõesaarest ning ulatub üle vasakpoolse looke kuni Koidu

tänavani. Pargil on rahvasuus mitu nimetust - jõeharu ja Tuula tee vahelist osa nimetatakse

Jõe pargiks ning jõeharu ja Keila jõe vahelist osa Mõisapargiks.

Keila mõisa pargis kuuluvad muinsuskaitse alla ehitismälestistena: Keila kindlustatud elamu

(reg nr 21517) ja arheoloogiamälestisena Kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 17881) ja

kultuskivi „Orjakivi“. Keila mõisa park on looduakaitsealune objekt reg. kood KLO 1200586.

Keila mõisa park on täna osa Harju maakonna rohelisest võrgustikust (tuumala)., Tuula tee II

äärne pargiosa täna kehtestatud Harju maakonna rohelise võrgustiku alale ei jää.

Keila jõgi (VEE1096100) on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu, mistõttu Keila linnas on

lõhelistega seotud rangemad nõuded jõevee kvaliteedile.

Keila linnas ja Harjumaal tervikuna on niivõrd suure pindalaga ja restaureerimisprojekti alusel

terviklikuna taastatud mõisapark haruldane ja tähelepanuväärne. Vana park on osa Keila linna

kultuuripärandist.

Park on Keila linna elanike poolt aktiivselt kasutatav tänu headele ühendusteedele ja rajatud

sildadele. Keila linna üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidud elanike küsitluste

tulemusel nimetati Keila mõisa parki Keila linna keskkonna kõige suuremaks väärtuseks.

Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on ette nähtud laiendada Keila mõisa pargi roheala piiri

väljaspool pargi kaitsealust piiri ning hõlmata rohealasse kehtivas Keila linna üldplaneeringus

elamualaks planeeritud alad: Tuulatee maaüksus (katastriüksuse numbriga 29601:015:0045) ja

riigi reservmaa (AT0805210108) maaüksused. Nimetatud alad on suures osas haaratud Harju

maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalasse. Üldplaneeringu ülesanne on

küll maakondliku rohevõrgustiku piiride täpsustamine, kuid veekogude kallaste arvamine

rohevõrgustiku osaks on hea planeerimispraktika, mis lähtub muuhulgas säästva arengu

eesmärkidest ja rohevõrgustiku planeerimisjuhendist. Maa-ala on 100-120 aasta vanuste

sangleppade enamusega puistuga kaetud. Tegu on (keskkonnaregistrisse kantud) II

kaitsekategooria loomaliikide elupaigaga ja toitumisalaga. Lisaks on ala liigniiske ja ajuti

üleujutatav, mistõttu on alal ehitamine keeruline. Tänasel päeval on territoorium teatud määral

rohealana ka kasutatav (seda kinnitavad metsa-alal kulgevad rajad), mistõttu on roheala piiri

laiendamine avalikes huvides. Pargiosa sidumine ülejäänud pargi struktuuriga tõstab Keila

mõisa pargi kui terviku puhkeväärtust. Keila mõisa parki on planeeritud elamuehitust Jõepargi

detailplaneeringu alusel (vt ptk 6.4.5, vt LISA 11).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Park säilitatakse Keila linna ühe olulisema puhkealana ja see on osa Keila linna läbivast

rohevööndist. Keila mõisa park planeeritakse rohelise võrgustiku astmelauaks (ptk

7.1.1) ja väärtuslikuks maastikuks (vt ptk 7.1.2).

• Uue rajatisena on kavas Keila pargivööndit ühendav keskne jalg- ja jalgrattatee Keila

mõisa pargist kuni Keila terviseradadeni (vt JOONIS 4), mille arendamisel tagada selle

sidusus ja kasutada teiste parkidega võimalikult ühtset kujundusideed.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Keila linna mõisapark peab jääma Keila linna üheks olulisemaks puhkealaks, mistõttu

on mõisaparki uute hoonete ehitamine keelatud. Lubatud on ainult vanade hoonete

taastamine ja rekonstrueerimine või restaureerimine.

• Kui elanikel on soov pargi kasutust mitmekesistada, tuleks uusi välitegevuse alasid

planeerida pigem sümbioosis Harjumaa Muuseumiga – nt lastemänguväljak ja pargi

kohvik muuseumi hoovi. Väikevorme ja inventari tuleb projekteerida läbimõeldult ja

terviklikult, arvestades pargivaadetega ja ajaloolise mõisahoonestusega. Mujale

ajaloolisele pargialale, kui Harjumaa Muuseumi hoovi, uusi mängu- ja spordiplatse

mitte kavandada.

• Pargi ja Keila linna koosseisu integreerida praegu väljapoole Keila piiri jääv Tõllaauk.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Elluviimise põhimõtted

• Keila mõisa parki uute puhketegevuste ja valgustuse kavandamise aluseks koostatakse

maastikuarhitektuurne projekt (maastikuarhitektuursed projektid). Pargi väikevormide

terviklikuks kavandamiseks võib kaaluda maastikuarhitektuurikonkursi korraldamist

(ptk 5.3).

• Markeerida paremini erinevad sissepääsud parki (k.a. endine kivisild üle jõe, mis viib

mõisa majandushoonete juurde). Tagada ühendustee viinaköögi juurde. Üle

vasakpoolse jõeharu, olulistele käiguteedele, projekteerida rippsildu.

6.2.4 Keskpark koos Männiku pargi ühendusteega

Maakasutuse juhtfunktsioon:

park ja haljasala

ühiskondlike objektide ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila Keskpark asub Keila linnas Haapsalu maantee ja Paldiski maantee vahelisel alal

ulatudes loodeosas üle Jaama tänava. Keskpark jääb Keskväljakust lääne poole, loodeosas

on park läbi jalakäijate liikumisteede seotud Keila männikuga. Ajalooliselt on tegemist

kalmistuga, mis kujundati pargiks 1966. aastal. Alal paiknevad mälestised (reg nr 8, 9 ja

27604). Tegemist on linnasüdames paikneva pargiliku haljasalaga, millel on suur

potentsiaal kujuneda selle elavdamisel ja kaasajastamisel linna avaliku ruumi oluliseks ja

üheks atraktiivsemaks osaks. Parki läbivad Keila männikut (Keila algkooli, Keila kooli) ja

linna keskust ning raudteejaama ühendavad jalakäigusuunad. Peamised juurdepääsud

pargile on Jaama tänavalt, Keskväljaku poolt ja kasutatav on ka Keila männiku poolne

kitsas majadevaheline juurdepääsutee. Keskpark on kehtivas Keila linna üldplaneeringus

üks osa linna läbivast terviklikust kesksest jätkuvast puhkealast. Jalakäijate ja jalgratturite

suund Keila männiku ja Keila keskväljaku vahelisel alal planeeriti kehtiva

üldplaneeringuga, kuid on tänaseni ellu viimata.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Käesolev Keila linna üldplaneering käsitleb Keskparki osana Keila jätkuvast

puhkealade vööndist ja näeb ette Keskpargi ja Keila männiku sidususe parandamist.

Ehitada tuleb Keskparki ja Keila männikut siduv kergliiklustee, mis muuhulgas on

üheks oluliseks ühenduseks kesklinnast ja raudteejaamast koolideni. Keila linna

üldplaneeringuga planeeritakse Keskpark rohelise võrgustiku astmelauaks (ptk 7.1.1).

• Uue rajatisena on kavas Keila pargivööndit ühendav keskne jalg- ja jalgrattatee Keila

mõisa pargist kuni Keila terviseradadeni (vt JOONIS 4), mille arendamisel tagada selle

sidusus ja kasutada teiste parkidega võimalikult ühtset kujundusideed.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Keskpark on Keila linna keskuses paiknev oluline roheala, mistõttu on parki uute

hoonete ehitamine keelatud. Lubatud on ainult vanade hoonete lammutamine,

taastamine ja rekonstrueerimine või restaureerimine.

• Lubatud originaalprojekti alusel pargipaviljoni planeerimine vana veetorni kinnistule;

• Tagada Keskpargi ja Männiku pargi ühendustee läbi Pargi tn 1 ja 1a ning Paldiski mnt

5b maaüksuste.

• Rohelise võrgustiku astmelaua ehitus- ja kasutustingimused vt ptk 7.1.1.

• Ühiskondliku hoone ümberehituse korral peab see jääma mõjuma kui igast küljest

vaadeldav ja pargiga suhestuv hoone.

Elluviimise põhimõtted

Keskpark on rekonstrueeritud vastavalt olemasolevale ehitusprojektile.

Keila männiku ja Keila keskväljaku vaheline parem lahendus läbi Keskpargi realiseeritakse

edasiste planeeringute ja projektide koostamisel. Vajadusel koostatakse ehitusprojekt,

projekteeritakse täiendavalt vajalikud ühendusteed, sh vajadusel viidastuse korrastamine.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Kui koostatakse Jaama tänava rekonstrueerimisprojekt (vt ptk 6.1.3), võib see Keskpargi ala

osaliselt käsitleda.

Perspektiivis sõlmib Keila linn Pargi tn 1 ja 1a ning Paldiski mnt 5b omanikega lepingu

jalg- ja jalgrattatee läbipääsu ehitamiseks ja hoolduseks või kinnistu osa eraldamiseks

linnale.

6.2.5 Männiku park, koolid, tervisekeskus ja haigla esine rohevöönd

Maakasutuse juhtfunktsioon:

park, kus paiknevad olemasolevad ühiskondlikud objektid

park ja haljasala

ühiskondlike objektide ala

tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

• Männiku park asub Keila linna keskuses, sellest kagu poole jääb Keskpark ning lääne

suunal läheb Männiku park sujuvalt üle Keila Terviseradade rohealaks. Männiku park

on linnakeskse parkmetsa süda. Männiku pargi ümbruses paikneb mitmeid linna

ühiskondliku ja teenindava funktsiooniga hooneid: Keila kooli kaks hoonet ( põhjamaja

sh raamatukogu, muusikakool ning pargimaja), endine haiglahoone, veekeskus, kooli

staadion ja lauluväljak koos lõkkeplatsiga. Keskse asukoha ja intensiivse jalakäijate

liikluse tõttu on Männiku park olulise puhkeväärtusega. Praeguse kooli põhjamaja ja

veekeskuse ümbruses on mitmeid parklaid ning nende vahelt kulgeb olemasoleva

Ehitajate tee linnapoolne lõik.

• Männiku park on kehtivas Keila linna üldplaneeringus üks osa linna läbivast

terviklikust kesksest jätkuvast puhkealast, mida läbivad linna piirkondi ühendavad

kergliiklusteed.

• Keila vana koolimaja on mälestis (reg nr 27085).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Käesolev Keila linna üldplaneering käsitleb Männiku parki osana Keila jätkuvast

puhkealade vööndist ja näeb ette ühelt poolt Männiku pargi ja Keskpargi ning teiselt

poolt Männiku pargi ja Keila terviseradade sidususe parandamist ja säilitamist. Keila

linna üldplaneeringuga planeeritakse Männiku park rohelise võrgustiku astmelauaks,

mille lääneosas (Pargi tn 30 kinnistul, vt ka p 6.4.10, Keila haigla arendusala) on

planeeritud rohelise koridori jätkumine (ptk 7.1.1).

• Olemasolevate ühiskondlike hoonete või nende lähiümbruse ümberehituse korral

võetakse eesmärgiks nende parem sidumine pargi kui tervikuga, nende sulandamine

pargimaastikku ning ühendamine kergliiklusteede võrgustikuga.

• Uue rajatisena on kavas Keila pargivööndit ühendav keskne jalg- ja jalgrattatee Keila

mõisa pargist kuni Keila terviseradadeni (vt JOONIS 4), mille arendamisel tagada selle

sidusus ja kasutada teiste parkidega võimalikult ühtset kujundusideed.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Keila Männiku parki on uute hoonete ehitamine keelatud. Lubatud on olemasolevate

hoonete taastamine ja rekonstrueerimine või restaureerimine ning olemasolevatele

hoonetele juurdeehituste tegemine/ olemasolevate hoonekomplekside edasi arendamine

(sh lauluväljaku ehitamine).

• Männiku pargi parkmetsa-alasid tuleb maksimaalselt ja terviklikuna säilitada. Selleks,

et park suure kasutuskoormuse all rohkem ei kannataks, tuleks pargis väga täpselt

piiritleda alad, kus on inimeste liikumine lubatud ja neile see korraliku infrastruktuuri

abil mugavaks tehtud, ning looduslikud alad, kuhu ligipääs on piiratud. Taunida tuleb

ehitustegevust niigi suure kasutuskoormusega linnametsas ja vältida parkmetsa-alade

killustamist.

• Hoonete, rohealade ja teede ehitamisel ja ümberehitamisel tuleb arvestada inimeste

väljakujunenud liikumissuundadega. Uute teede rajamisel metsa-aladele tuleb eelistada

väljakujunenud teekoridore. Uute välisruumi rajatiste rajamisel tuleb eelistada

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

kõrghaljastuseta alasid.

• Parandada tuleb Männiku pargi kui „Keila rohelise jõe“ osa ühendust Keskpargiga ja

Keila Terviseradadega, milleks kavandatakse linna parke ühendav terviklik

kergliiklustee. Säilitada tuleb vähemalt ca 60 m laiune rohekoridor kohas, kus Männiku

park ühineb Keila Terviseradade alaga (vt ptk 6.2.6 ja ptk 6.4.10), end. Keila haiglast

lõuna pool.

• Ehitajate tee senise sõidutee ümber ehitamisel haljastusega kergliiklusteeks tuleb ka

olemasolevad parkla-alad liigendada haljastusega ja sobitada paremini Männiku

pargimaastikku.

Elluviimise põhimõtted

• Keila kooli Põhjamaja ümbritseva ala ja sealsete spordiväljakute ümbruse kohta

koostada terviklik maastikukujundusprojekt.

• Männiku pargis paikneva lauluväljaku rekonstrueerimiseks tuleb korraldada

arhitektuurivõistlus.

• Haljastuse ja rajatiste edasine hoolduskava peab leidma tasakaalu ökoloogilise

mitmekesisuse ja kasutajate vajaduste vahel. Eristada intensiivse hooldusega alad ning

looduslikuna säilitatavad alad.

• Ehitajate tee senise sõidutee osa ümberehituseks ja kooli Põhjamaja, veekeskuse

parklate ning sobitamiseks pargimaastikku koostada maastikuarhitektuursed projektid.

• Perspektiivis sõlmib Keila linn maaomanikega (sh Pargi tn 30) lepingu jalgrattatee

läbipääsu ehitamiseks ja hoolduseks või kinnistu osa eraldamiseks linnale. Ka enne

seda on omaniku kohustuseks tagada rohevööndi ja metsaradade avalik kasutus.

• Olemasolevate hoonete (koolid, haigla, veekeskus) võimalik ümberehitus võib tuntavalt

mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega avalikul alal, mistõttu nende

projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse kohustus (täpsemalt ptk 5.3).

6.2.6 Keila terviserajad

Maakasutuse juhtfunktsioon:

spordile ja puhkamisele suunatud parkmets

tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

• Tegemist on kõrge puhkeväärtusega alaga, mis on nii Keila linnaelanike kui ka

ümbritseva piirkonna elanike poolt aktiivselt kasutatav. Alal on välja arendatud

mitmekesised sportimisvõimalused ja seda teenindav taristu. kus paiknevad (osaliselt)

valgustatud jooksu-, suusa-, rulluisu- ja kettagolfirajad ning jalgpalliväljakud jt

spordiplatsid.

• Alale on kehtestatud Ehitajate tee 13 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering

(kehtestatud 30.11.2009. a).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Keila terviseradade ala tuleb säilitada puhkealana. Üldplaneering käsitleb Keila

terviseradade puhkeala osana Keila jätkuvast puhkealade vööndist ja näeb ette ühelt

poolt Männiku pargi ning teiselt poolt Niitvälja/ Tammiku tee loodusliku ala sidususe

parandamist ja säilitamist. Keila linna üldplaneering määrab Keila terviseradade ala

rohelise võrgustiku astmelauaks, mille lõunaosasse on planeeritud roheline koridor (ptk

7.1.1).

• Keila terviseradade loodeosasse on üldplaneeringuga ette nähtud „tervikliku

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala“, mis üldplaneeringus osaliselt on

planeeritud rohealaks (spordile ja ja puhkamisele suunatud parkmets) , osaliselt

elamualaks (vt ptk 6.4.15 ). Elamu- ja roheala täpne piir tuleb täpsustada läbi

loodusuuringute ja ala tervikliku detailplaneeringu.

• Uue rajatisena on kavas Keila pargivööndit ühendav keskne jalg- ja jalgrattatee Keila

mõisa pargist kuni Keila terviseradadeni (vt JOONIS 4), mille arendamisel tagada selle

sidusus ja kasutada teiste parkidega võimalikult ühtset kujundusideed.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Ehitus- ja kasutustingimused

• Keila terviseradade ala säilitada puhkealana. Kuna tegemist on osaliselt tehismaasikuga,

kus rohealal vahelduvad metsa-alad militaartegevuse tagajärjel lagedate (osaliselt

metsastunud) aladega, on kõrghaljastuseta ja isetekkelise noorendikuga kaetud aladele

lubatud puhkeotstarbeliste avaliku funktsiooniga ehitiste rajamine. Kõik uued ehitised

tuleb paigutada aladele, kus on väiksem mõju õrnadele taimekooslustele, selleks tuleb

alale koostada võimalikest keskkonnamõjudest lähtuv tsoneering. Loopealsed

kooslused tuleb säilitada ja uute rajatiste asukohavalik peab lähtuma haruldaste

koosluste säilitamise vajadustest.

• Olemasolevaid loomännikud tuleb säilitada terviklike massiividena, keelatud on nende

killustamine uusehitiste või neid teenindavate aladega. Loomännikud on elupaigaks alal

pesitsevatele looma- ja linnuliikidele ning putukatele. Samuti tuleb säilitada loopealsed.

• Vajadusel võib rohealal osaliselt läbi viia hooldustöid (eelkõige teede ja radade ääres

ning puhkerajatiste ümbruses).

Elluviimise põhimõtted

• Keila terviseradade ala kohta on soovitav koostada dendroloogiline hinnang ja

alustaimestiku inventeerimine, kus on välja toodud puhke- ja ehitustegevuse suhtes

tundlikumad ja vähem tundlikumad alad.

• Keila terviseradade roheala kohta on soovitav koostada terviklik

maastikukujundusprojekt, lähtudes puhkeala etapiviisilisest välja ehitamisest. Seni pole

puhkeala arendatud süsteemselt vaid hetkevajadustest lähtuvalt. Keila terviseradade

roheala tuleb ümbritseva linnaruumiga paremini siduda (vajadus juurdepääsuteele põhja

poolt).

• Ehitajate tee on osaliselt kavandatud eraomandis Kuusiku maaüksusele, mis eeldab

kokkulepet linna ja omaniku vahel.

6.2.7 Keila jõe luha-ala

Maakasutuse juhtfunktsioon: looduslik ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila jõe luha-ala paikneb Keila linna kirdeosas, Uus-Paldiski maanteest põhja pool ja

piirneb põhja poolt Keila jõega. Tegemist on kevadeti üle ujutatava Keila jõe luha-

alaga, kus laiuvad põllud ja rohumaad. Kevadiste ja sügiseste lindude rändeperioodide

ajal peatuvad luha-alal rändlinnud. Keila linna avatud luhamaastik on vaatelise

tähtsusega ja Keila linnale omapärane.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Tegemist on Paldiski mnt korterelamute läheduses paikneva loodusilmelise vee-äärse

alaga, millel on potentsiaal kujuneda selle mitmekesistamisel ja jalakäiguteede

ühenduste parandamisel linna avaliku ruumi osaks. Luha-ala põhjaservas, Keila jõe

ääres, paikneb olemasolev supluskoht, mida on ette nähtud säilitada ja vajadusel

kasutustaristuga täiendada.

• Puhkeala tulevikusuundumused on seotud ala ligipääsetavusega sh sõltub see Tallinn-

Paldiski maantee koridori arengutest (vt ka ptk 6.1.8). Keila linna üldplaneering määrab

Keila jõe luha ala rohelise võrgustiku astmelauaks ( vt ptk 7.1.1).

Ehitus- ja kasutustingimused

• Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel võib jätkuda maa

sihtotstarbeline kasutamine. Põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbe

kohaseks kasutamiseks piiravaid tingimusi ei seata.

• Suur osa luha-alast on kevadeti üleujutatav, sellele avanevad kevadeti Keila linnale

iseloomulikud vaated ja seda kasutatakse puhkealana korterelamute elanike poolt,

mistõttu ei sobi see täies ulatuses arendustegevuseks. Otstarbekas on osa rohealast

planeerida loodusõppe suunitlusega puhkealaks. Tagada vaadete avatus.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Elluviimise põhimõtted

• Maa-ala edasine areng on seotud Tallinn-Paldiski maantee koridori

tulevikusuundumustega (vt ptk 6.1.8, stsenaarium 2 kohane areng). Kui planeeritakse

Keila põhjapoolne ümbersõit ja Tallinn-Paldiski maanteelõik muutub Keila linna

liiklust teenindavaks tänavaks, tekib võimalus planeerida suurem territoorium uuesti (sh

uushoonestuse võimalik paiknemine, teede- ja tänavavõrgustik ning rohealad). Kogu

piirkonna kohta on otstarbekas koostada arhitektuurivõistlus ja selle alusel terviklik

teemaplaneering, mis mõtestaks uuesti kogu ala linnaruumilise lahenduse. Oluline on

edasisel planeerimisel arvestada suurvee perioodil üleujutusega.

• Koostöös maaomanikega võib kaaluda luha-alale maastikuhoolduskava koostamist.

• Ehitustingimused trassikoridoriga määratud tee ja tee kaitsevööndi (150 meetri) alas:

- Arvestada tuleb õigusaktidest tulenevaid piiranguid;

- Uusi teid, hooneid/rajatisi ja rajada istandikke võib üksnes Transpordiameti

nõusolekul;

- Kohaliku omavalitsusel tuleb Transpordiametilt küsida tingimusi või seisukohti

enne planeeringu algatamist (detailplaneeringu koostamise kohustuse korral) või

projekteerimistingimuste (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise

korral) väljastamist või küsida nõudeid ehitisteatise kohustuslikele ehitistele.

Peale tee-ehitusprojekti kinnitamist kehtivad tee ja tee kaitsevööndi alal

seadustest tulenevad piirangud.

6.2.8 Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala koos elamutega

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Looduslik ala

Olemasolev väike-elamuala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Niitvälja/ Tammiku tee looduslikud alad moodustavad olulise osa kogu Keila linna

territooriumist ja paiknevad Keila linna lääneosas, raudteest põhja pool. Roheala on väga

mitmekesine. Rohealal esineb ürgloodust, pärandkooslusi, kultuuriloolisi, ajaloolisi ja

looduskaitseliselt tähtsaid objekte. Samuti paiknevad seal vanad talukohad.

Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala on täna osa Harju maakonna rohelisest võrgustikust –

tegu on osaga tuumalast, mis laieneb Lääne-Harju valla territooriumile.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering näeb Niitvälja/ Tammiku tee looduslike alade säilitamist Keila linna ühe

olulisema puhkealana ja osana Keila linna läbivast rohevööndist. Keila linna üldplaneering

määrab Niitvälja/ Tammiku tee loodusliku ala rohelise võrgustiku tuumalaks (ptk 7.1.1) ja

väärtuslikuks maastikuks (vt ptk 7.1.2).

Ehitus- ja kasutustingimused

• Kuna tegemist on suures osas terviklikuna säilinud kõrge looduskaitselise väärtusega,

kaitsealuste liikide leiukohtadega, liigirikka elustiku ja maailma mastaabis haruldaste

looduskooslustega alaga, siis Niitvälja/ Tammiku tee rohealale uusarendusi ei

planeerita. Lubatud on olemasolevale (enne üldplaneeringu koostamist moodustatud)

elamumaa sihtotstarbega maatükile hajaasustusviisil ühe väikeelamu ehitamine ning

olemasolevates talukohtades hoonete ehitamine. Ajaloolistes talukohtade on lubatud

põhihoone ja abihoonete ehitamine ja taastamine ning olemasolevate hoonete

rekonstrueerimine või restaureerimine kui see pole vastuolus kehtivate õigusaktide ja

kaitseala määrusega.

• Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel võib jätkuda maa

sihtotstarbeline kasutamine, kui kaitseala eeskirjas pole sätestatud teisiti. Põllumaa ehk

maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbe kohaseks kasutamiseks täiendavaid ja

piiravaid tingimusi ei seata. Eelistatud on roheala sihipärane hooldamine puisniitude,

sooniitude ja ajalooliste karja/heinamaade taastamiseks.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

• Rohealal paiknevaid metsamaid majandatakse vastavalt metsaseadusele ja kaitseala

kaitse-eeskirjale. Väljaspool kaitseala on soovitatav sarnaselt kaitsealaga metsade

majandamine ja kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade

bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ja elupõlisus ning ühtlasi

nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii

kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Eelistada tuleb kujundusraiet, mida tehakse

kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse

üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

• Taastamise- ja raietöid tuleb teostada sobiva tehnika ja ilmastikuga ning vältida tuleb

pinnase liigset kahjustamist.

• Hoiduda tuleb raietöödest raierahu perioodil lindude pesitsemise ajal. See põhimõte

kehtib juba täna terves linnas sh. puisniitudel ja erinevate maastikuhooldustööde

teostamisel.

• Keila linna rohealadel teostatavad igat liiki raied, ehitustegevus ja muu roheala

koosluseid mõjutav majandustegevus tuleb kooskõlastada Keila Linnavalitsusega (vt ka

ptk 7.1.3).

• Puhkeala edasise planeerimise (tsoneerimise) aluseks on juba läbi viidud

loodusuuringud ja vajadusel tuleb läbi viia täiendavaid uuringud. Koostöös

Keskkonnaameti ja ornitoloogidega tuleks selgitada välja puhketegevuse suhtes

tundlikumad ja vähem tundlikumad alad ning edasine kontseptsioon puhkeala

planeerimiseks.

• Säilitada tuleb olemasolevate ajalooliste teede struktuur. Keelatud on õgvendada

olemasolevaid ajaloolist trajektoori järgivaid teid. Tammiku tee, mis ühendab omavahel

vanu talukohti ja tagab neile juurdepääsud, säilitada olemasoleval trassil ja

maastikkusse sobituva metsateena, mida saavad kasutada nii jalakäijad, jalgratturid kui

ka autod.

• Alal ei ole lubatud rajada metsloomade liikumist takistavaid piirdeaedu. Piirdeaed on

lubatud rajada üksnes ümber eluasemekoha õueala. Lubatud on madalate kiviaedade

rajamine. Samuti on tarastamine lubatud tulenevalt maade põllumajanduslikust

kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne).

• Säilitada tuleb vanad kiviaiad. Kiviaiad pakuvad täiendavaid elupaiku ja varjepaiku

väikeloomadele ning kasvukohti paljudele samblikele ja taimedele (nt kivi-imar, paas-

kolmissõnajalg). Kivist karjaaiad on väärtuslikud maastikuelemendid, mistõttu tuleb

neid võimalusel säilitada ja eksponeerida – puhastada võsast ja avada neile vaated.

Elluviimise põhimõtted

Niitvälja/ Tammiku tee pärandkultuurmaastike kohta on soovitav koostada hoolduskava, kus

määratakse täpsemalt erinevat tüüpi alade hoolduse põhimõtted. Lähtudes vajadusest tuleb

roheala kohta koostada loodusuuringuid. Alade hooldusel lähtuda kaitse-eeskirjast või selle

puudumisel erinevate koosluste riiklikest hooldusjuhenditest.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.9 Sopsu-Tooma tammik

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Park ja haljasala

Ühiskondlike objektide ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Loode-Keila elamuala keskmes paikneb avalikult kasutatav pargilaadne haljasala - Sopsu-

Tooma tammik. Sopsu-Tooma tammik paikneb Sopsu-Tooma, Tervise, Pargi ja Kruusa

tänavate vahelise elamukvartali sees ja on kehtiva Kruusa tänava, Pargi tänava pikenduse ja

Loodeosa elurajooni vahelise ala detailplaneeringu (kehtestatud 2005.a, vt LISA 11) alusel

avalikult kasutatav roheala. Roheala keskmes paikneb lasteaed. Tammikut läbivad mitmed

jalgteed, mis moodustavad osa linna liikumisvõrgustikust. Samuti on Sopsu-Tooma tammik

elamualasid ja Keila terviseradasid ühendav roheala.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Sopsu-Tooma tammik säilitatakse avaliku rohealana. Roheala keskmes paiknevale lasteaia

alale muudatusi ei kavandata.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Sopsu-Tooma tammiku roheala säilitada terviklikuna.

• Rohealale –park ja haljasala maale- on keelatud ehitada hooneid. Lubatud on

paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku -

inventar jne) ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid. Olemasolevat haljastust, sh alal

kasvavat isetekkelist haljastust, üldjuhul säilitada. Igasuguse ehitustegevuse läbi

viimisel tuleb rakendada haljastuse kaitsemeetmeid ning mitte projekteerida uusi ehitisi

väärtuslike puude juurestiku kaitsealale ja võra ulatusse.

• Ühiskondlike hoonete maal lähtuda kehtivast detailplaneeringust.

Elluviimise põhimõtted

• Tegevuse aluseks on kehtiv Kruusa tänava, Pargi tänava pikenduse ja Loodeosa

elurajooni vahelise ala detailplaneering, millest on välja arvatud Pargi tänava pikenduse

rajamine.

• Ala kohta on soovitav läbi viia dendroloogiline inventeerimine ning välja selgitada

väärtuslikud säilitatavad puud, hoolduslõikust vajavad puud, haljasala hooldusraiete

vajadus jne.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.10 Mudaaugu rohealad 1 ja 2

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Park ja haljasala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

• Mudaaugu elamupiirkonnas paikneb elamukruntide vahelisel mitmeid rohealasid, mis

on looduslikus seisus ja toimivad elanike lähipuhkealadena. Suuremõõtmelisem

(Mudaaugu roheala 1) põhja-lõuna suunaline roheala paikneb Tammiku tee (DP järgi

uus nimi Arutammiku tee) ümbruses. Teine (Mudaaugu roheala 2) suurem roheala on

ida-läänesuunalisel nõlval paiknev roheriba. Mudaaugu elamupiirkonnas paiknevad

rohealad võrgustuvad ja on lõuna poolt seotud Keila terviseradade rohealaga.

• Ehitatud elamukvartalid on tsoneeritud Keila linna loodeosa üldplaneeringu, kehtiva

Keila linna üldplaneeringu ja koostatud detailplaneeringute alusel (vt LISA 11).

Planeeringutega on tsoneeritud nii elamualasid kui ka neid liigendavaid rohealasid.

vahelduva reljeefiga väiksemaid rohealasid.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Mudaaugu piirkonna rohealad säilitatakse Mudaaugu elamupiirkonna lähipuhkealadena.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Üldplaneeringu kaardil toodud Mudaaugu piirkonna rohealad tuleb säilitada

terviklikuna ja avalikult kasutatavana. Alale on keelatud ehitada hooneid. Lubatud on

paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku -

inventar jne) ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid.

• Roheala 1 läbiv Arutammiku tee lahendada maastikku sobituva rahustatud liiklusega

tänavana.

• Roheala 2 piki nõlva-ala kavandada võimalusel kõnnitee või kergliiklustee.

Elluviimise põhimõtted

Arvestada võimalusel rohevõrgustiku sidumise vajadustega naaberomavalituse

territooriumil edasiste jätkuprojektide käigus (vt LISA 8).

Soovitav on lahendada Roheala 2 nõlva-ala üheskoos ühiskondliku hoonestusega ptk

6.2.11.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.11 Mudaaugu ühiskondlik ala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Ühiskondlike objektide ala

Kaitsehaljastuse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Maa-ala piirneb nõlval paikneva rohealaga, Harju KEKi tootmisalaga ja Mudaaugu

olemasoleva ja planeeritava elamualaga. Tegemist on suures osas tehismaastikuga. Alale

on detailplaneerimisel ühiskondlik objekt.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering kavandab maa-ala ühiskondliku(e) hoone(te) ehitamiseks. Alale võib

kavandada ühiskondlikke objekte nt kool (sh erakool), lasteaed, vanadekodu, koolitus-

kultuurikeskus jne. Harju KEKi poolsele alale kavandatakse kaitsehaljastuse vöönd.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Ühiskondlik(ud) objekt(id) sobitada alale maastikuliselt, arvestada ümbritseva

reljeefiga ja kasutada seda objekti ümbritsevas maastikukujunduses ära (rajades nt

maastikku arvestavaid terrasse ja väliõpperajatisi). Ühiskondlike objektide ümber jätta

objekte teenindavat rekreatsiooniruumi. Soovitav paigutada hooned vabakujuliselt.

• Soovitav uued teed kavandada looklevad ja maastikku (reljeefi) järgivad.

• Teed ja parkimiskohad liigendada kõrghaljastusega, kasutades eelistatult vett

läbilaskvaid katendeid.

• Hoonete välisviimistluses kasutada naturaalseid ja looduslähedasi materjale.

• Harju KEKi poolsele alale kavandada kaitsehaljastuse vöönd säilitades olemasolevat

haljastust või rajades uut haljastust.

• Detailplaneeringu ja ehitusprojektide koostamisel pöörata lisatähelepanu ala haljastuse

säilitamiseks ja elurikkuse suurendamiseks. Kuna tegemist on rohelise võrgustiku

puhveralaga, siis edasise detailplaneeringu ja projektide koostamisel rakendada

rohepunktide süsteemi (vt ptk 7.1.2), valides minimaalselt 10 tegevust arendataval alal.

Elluviimise põhimõtted

• Hoonestus ja maastik kavandada ühtse tervikuna (kaasates nii arhitekt kui

maastikuarhitekt). Soovitav on lahendada hoonestus ja maastik üheskoos ptk 6.2.10

Mudaaugu rohealaga 2).

• Uut ühiskondliku objekti ehitamisel on nõutav originaalprojekti koostamine.

• Ehitusalade valikuks tuleb alale tuleb koostada loodusuuring, et selgitada välja

ehitustegevuse suhtes rohkem ja vähem tundlikumad alad looduses ning valida välja

planeeringualal relevantsed liigirühmad.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.12 Metskonna kultuurpuistu

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Park ja haljasala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila linna lõuna osas, Lõuna-Keila aedlinna ning Tööstuse tn tootmisala vahelisel alal

(Raba ja Aia tn nurgas) paikneb väiksemõõtmeline haljasala – metskonna kultuurpuistu.

Nõukogude ajal paiknes alal puukool ja puukooli territooriumit ümbritsevale loopealsele

alale (kadastik ja heinamaa) rajati 1966. aastal pargilaadne haljasala. Keila linna kehtivas

üldplaneeringus on suur osa haljasalast planeeritud väike-elamu alaks.

Metskonna kultuurpuistu ala ja seda ümbritsevad maaüksused on jagatud

katastriüksusteks, kuid katastriüksuste jaotus ei arvesta käesoleva üldplaneeringu

lahendust, kus peetakse oluliseks Lõuna-Keila vajalike ühendusteede planeerimist (vt ptk

6.1.6), Lõuna-Keila uute elamualade terviklikku käsitlust (vt ptk 6.4.2) ja käsitletava

kultuurpuistu ala rohealana säilitamist.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Tulenevalt rohestruktuuri analüüsist (vt LISA 8) säilitatakse olemasolev roheala

terviklikuna. Haljasala paikneb väikeelamute ala ja tootmisala vahelisel alal ja moodustab

vajaliku puhvervööndi. Roheala puistu on liigirikas ja haljasalal on potentsiaali kujuneda

väikeelamupiirkonda teenindavaks puhkealaks.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Roheala tuleb säilitada terviklikuna. Rohealale on keelatud ehitada hooneid. Lubatud on

paigaldada haljastu inventari (nt pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar

jne) lähtudes elanike soovidest ja vajadustest.

• Kavandada kultuurpuistu ümbritsevate (sh planeeritavate) elamute elanikele suunatud

avalikuks haljasalaks.

Elluviimise põhimõtted

• Juhul kui praeguse riigimaa erinevaid katastriüksusi võõrandatakse erinevatele

omanikele enne terviklikku detailplaneeringut, ei saa iga uus omanik eeldada, et

maatükki saab kasutada elamute arendusalana. Linn võib nõuda maaüksuste uuesti

kokku liitmist ning kruntimist detailplaneeringu alusel. Maaüksuste uues struktuuris

tuleb muuhulgas tagada üldplaneeringuga planeeritud terviklike avalike puhkealade

(metskonna kultuurpuistu ala ja kõrgepingeliini koridoris tervikliku puhkeotstarbelise

rohekoridori säilimine, haldamine ja areng. Arendusüksus alal jääb tervikliku

detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. Planeerida kultuurpuistu terviklikuks

maaüksuseks, mille omaniku kohustus on seda arendada ja hallata terviklikult ning

tagada avalik kasutus.

• Alal tuleb läbi viia valik- ja hooldusraied ja puhastada alusmets võsast. Laiguti ja

teeradade servades võib harvendada tihedat põõsarinnet ja üleliigset puude järelkasvu.

Puudest lagedatele aladele võib külvata niidutaimi ja kujundada puhkekohti. Ilumuru

võiks olla vaid teede-radade servades puhkekohtade alal, et lihtsustada ala hooldust.

• Alale soovitav koostada dendroloogiline hinnang, et välja selgitada väärtuslikumad

puistu elemendid ja üksikpuud.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.13 Kaare tn ühiskondlik ala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Ühiskondlike objektide ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev väike-elamuala

Park ja haljasala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Maa-alale on 2018. a kehtestatud Kaare tänava ja Linnamäe tee ning Jõe tn 57b kinnistu

vahelise ala detailplaneering ühiskondliku objekti (erihooldekodu) ehitamiseks, avalikult

kasutatava puhkeala planeerimiseks ja olemasoleva elamukrundi säilitamiseks (vt

LISA 11).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneeringuga muutusi ei kavandata ja maa-ala areng lähtub kehtivast

detailplaneeringust ja väljastatavatest projekteerimistingimustest. Maa-alale võib edaspidi

kaaluda ühiskondlike hoonete lisamist, kuid üldplaneeringu koostamise ajal nende

otstarvet ei määrata. Maa-ala hoonete, maastiku ja teede kavandamisel on peamine

juhinduda eesmärgist sidustada inimsõbralike ühenduste abil Lõuna-Keila ja Tööstuse tn

tootmisala (vt ptk 6.5.2).

Ehitus- ja kasutustingimused

Maa-ala ehitus- ja kasutustingimused on määratud kehtivas detailplaneeringus. Vajadusel

koostada veel detailplaneeringuid täiendavate ühiskondlike hoonete planeerimiseks.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.2.14 SOS lasteküla ala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Segaotstarbeline ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Mudaaugu piirkonnas paiknev Keila SOS lasteküla rajati 1995. aastal ning alal paiknes

lastekodu. Sisuliselt on tegemist väike-elamute alaga.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted

Üldplaneering kavandab maa-ala jätkuvalt ühiskondliku(e) hoone(te) alana või

elamualana, mistõttu on alale määratud segaotstarbelise ala juhtfunktsioon. Olemaosleva

hoonestuse baasil võib alale võib kavandada ühiskondlikke objekte nt lastekodu,

tervisekeskus, kool (sh erakool), lasteaed, vanadekodu, hooldekodu, koolitus-

kultuurikeskus, elamist jne.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.3 Segaotstarbelised alad ja ärimaad

6.3.1 Keskväljaku ümbruse kvartalid

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila keskväljak ja seda ümbritsevad kvartalid paiknevad Keila linna südames.

Ülelinnalistest objektidest paikneb seal Kultuurimaja ja Keila Linnavalitsus, samuti

paikneb seal mitmeid väiksemaid kauplusi, teenindusettevõtteid, erakool Läte jt asutusi.

Kesklinlikku elavat, tihedat ja ruumiliselt mugavalt seotud keskust Keila linnas välja

kujunenud veel ei ole. Arhitektuurselt väärtuslikumad on Kultuurimaja ja endise haigla

hoone, mis moodustavad 1950.- 1960. aastatel kerkinud ajaloolise tervikliku ansambli.

Ala asub 2002. aasta üldplaneeringuga kehtestatud Keila keskosa miljööalas.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Üldplaneering kavandab arengut, kus Keskväljaku äärsetest kvartalitest kujuneks

kvaliteetne kesklinlik ruum ja Keskväljak ise toimiks sündmuste ja kohtumise kohana

(vt ptk 6.1.1). Üldplaneering kavandab Keskväljaku äärsetest kvartalitest 21. sajandile

omast elu-, äri- ja ajaveetmiskeskkonda, mis on elav, mitmekülgse kasutusega ja

koosneb omavahel mugavalt seotud kohtadest.

• Miljööliselt väärtuslikud on 1950.-te stalinistlikud hooned: Kultuurimaja ja endise

haigla hoone (vt täpsemalt ptk 7.3). Teisi Keskväljaku kvartalites paiknevaid hooneid

võib ehitada ümber või asendada uute hoonetaga. Üldplaneeringuga planeeritakse

muuta Keskväljaku osas kehtiva üldplaneeringuga määratud Keila keskosa miljööala

piiri ja arvatakse Keskväljaku äärne hoonestus miljööalast välja. Keskväljaku

hoonestuse arendamiseks on vajalik ühtne ja terviklik ruumiline visioon.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Keskväljaku edaspidise kavandamise ja hoonestamise jaoks on vajalik ruumilise

keskkonna põhjalik analüüs ja sellel põhinev visioon, mis on soovitav koostada eraldi

projektina.

• Keskväljaku ala idapoolses osas, end. Keila haigla ja Kultuurimaja vahelisele alale,

kavandada selgete hoonefrontidega väljakuruum. Keskväljaku äärsete hoonete

sissepääsud planeerida nii, et need avanevad väljakule.

• Keskväljaku äärsete kvartalite hoonestus võib olla mahuliselt liigendatud ning selle

eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv ) erinevates osades võib olla kolm kuni

neli korrust. Alumistel korrustel kavandada tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud

pinnad ja ülemistel korrustel elamis- , ühiskondlikud- või äripinnad.

• Parkimise suunamisel lähtutakse põhimõttest, et see ei tohi kahjustada inimsõbralikku

ruumi, kuid samas peab see võimaldama väljakuäärsete äride head toimivust (nt

eelistada maa-aluse parkimis planeerimist, soosida ristkasutust, mitte planeerida

parklaid jalakäijate ruumi arvelt, olemasolevaid parklaid tänavahaljastusega liigendada

jne). Tagada võimalused jalgrataste parkimiseks (vt ptk 6.1.1).

• Keskväljaku ruumiline visioon peab arvestama 1950.- 1960. aastatel kerkinud ajaloolise

tervikliku ansambliga. Hoonetest säilitada ja väärtustada Keskväljakul paiknevat

ajaloolist hoonestust: Keila kultuurimaja Keskväljak 12, endine Keila Haigla hoone

Keskväljak 15 (vt täpsemalt ptk 7.3).

• Keskväljakule uute hoonete püstitamiseks või vanade asendamiseks tuleb korraldada

arhitektuurivõistlus vähemalt kolme osalejaga. Arhitektuurivõistlusest loobumist võib

kaaluda väikesemahuliste hoonete (nt alla 100m2 ehitusealuse pinnaga) korral ja

muudel põhjendatud juhtudel.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Elluviimise põhimõtted

• Elluviimise osas on vaja jooksvat tööd ettevõtjatega ja ettevõtjate omavahelist koostööd

Keskväljaku elavdamise eesmärgil, et tagada äride mitmekesisus ja toimivus. Nagu

kaubanduskeskustes on haldaja, saab ka Keskväljaku ärisid majandada kui terviklikku

kaubanduskeskust. Eesmärgiks on Keskväljaku elavdamine, et tagada äride

mitmekesisus ja toimivus. Keskväljakul võiks olla toidupood, mis toob rohkem inimesi,

nagu kaubakeskuste ankurrentnik.

• Hooned võivad tuntavalt mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega avalikel aladel,

mistõttu nende projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse kohustus (täpsemalt

p 5.3).

6.3.2 Jaama ümbruse kvartalid

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

• Jaama tn ümbruse kvartalid paiknevad Keila linna keskuses, Jaama tänav paikneb

olulisel jalakäijate teekonnal raudteejaamast kodudeni, linnakeskuseni ja koolini.

• Keila raudteejaama ala ja Jaama tn äärsed kvartalid koos hoonestusega asuvad 2002.

aasta üldplaneeringuga kehtestatud Keila keskosa miljööalas. Raudteejaama piirkonnas

on kehtestatud Keila raudteejaama detailplaneering (kehtestatud 2008. a) ning samuti

on menetluses Haapsalu mnt 25 ja 27 kinnistute detailplaneering (vt LISA 11).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Jaama tänava äärsetes kvartalites on väärustatud Keila linna ajaloolist miljööd.

Üldplaneeringuga on osa Jaama tänava äärsete kvartalite hoonestusest määratud Keila

kesklinna miljööala võtmestruktuuriks, osa paikneb miljööala puhveralal (vt täpsemalt

ptk 7.3). Aladel, millel lähtudes miljööala piirangud ei laiene, võib olemasolevat

hoonestust rekonstrueerida või asendada uute hoonetega. Uute hoonete kavandamisel

järgida, et need avaneksid esimeselt korruselt tänavaruumile. Üldplaneeringuga

soositakse Jaama tänava äärsete kvartalite hoonetes äride ja kultuuriliste funktsioonide

elavdamist.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Jaama tänava äärde uushoonestuse planeerimisel või olemasoleva hoonestuse

rekonstrueerimisel kavandada, et hoonete sissepääsud avanevad Jaama tänavale.

• Jaama tänava äärsete kvartalite hoonestus võib olla mahuliselt liigendatud ning selle

eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv ) erinevates osades võib olla kaks kuni

kolm korrust. Alumistel korrustel kavandada tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud

pinnad ja ülemistel korrustel elamis- , ühiskondlikud või äripinnad.

• Parkimise suunamisel lähtutakse põhimõttest, et see ei tohi kahjustada inimsõbralikku

ruumi, kuid samas peab see võimaldama tänavaäärsete äride head toimivust. Tagada

võimalused jalgrataste parkimiseks (vt ka ptk 6.1.3).

Elluviimise põhimõtted

• Uute hoonete arendamine toimub olemasolevate kruntide kaupa ja omaniku algatusel.

• Kvartalite hooned võivad tuntavalt mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega avalikel

aladel, mistõttu nende projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse kohustus

(täpsemalt p 5.3).

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.3.3 Paldiski mnt põhjakülg

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keskpargi ja ühtlasi Paldiski mnt äärne hoonestus koosneb valdavalt väiksemõõtmelistest

väikeelamutest. Tegemist on linna keskset avalikku ruumi ääristava hoonefrondiga.

Paldiski maantee põhjakülje hoonestus on avatud lõunapäikesele. Kehtiva

üldplaneeringuga on see maa-ala kavandatud segahoonestusalaks ja asub Keila keskosa

miljööalal.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneeringuga kavandatakse võimalus asendada olemasolevad väiksemahulised

hooned suurematega, mis avanevad esimeselt korruselt tänavaruumile ning jätavad

hoonete ette avarama jalakäijate ruumi. Eesmärk on planeerida hoonestust, mis rikastab

Keila keskset avalikku ruumi ja samas hoolib ajaloolisest linnastruktuurist. Üldplaneering

kavandab olemasolevate kruntide hoonete samm-sammulist asendumist arhitektuuri

poolest kõrgekvaliteediliste uute hoonetega, mille esimestel korrustele on äri- ja

ühiskondlikud pinnad ning ülemistel korrustel elamispinnad.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Uued hooned planeerida lähtuvalt olemasolevast kinnistute struktuurist (vältida

kinnistute liitmist), eesmärgiga hoida hoonestusstruktuuri väikelinliku mastaapi ja

ajaloolise Paldiski maantee olemust;

• Hoonestuse eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv) on kolm korrust. Alumistel

korrustel tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud pinnad ja ülemistel korrustel elamis-

või äripinnad. Iga hoonel peab olema vähemalt üks sissepääs, mis avaneb Paldiski mnt

suunas.

• Paldiski mnt hoonefrondil uute hoonete esimene korrus kavandada üldplaneeringus

määratud ühtsele ehitusjoonele, mis asub – 4m kaugusel olemasoleva kinnistu piirist.

Kõrgemad korrused võivad astuda ette kuni kinnistu piirini.

• Juhul kui naaberhooned ehitatakse tulemüüriga kokku, siis peab mahulise lahenduse

loomisel rõhutama nende hoonete erinevust;

• Hoone ja sõidutee vahele kavandada lai kõnnitee (min ca 4m);

• Peatumiskohad kavandada kõnniteega samas tasapinnas, aga ilma kõnniteed

kitsendamata;

• Mitte kavandada parklaid hoonete ja Paldiski mnt sõidutee vahele. Eelistatud osaliselt

või täielikult maa-alune parkimine ja parkimine hoonete krundi külg- ja tagaosas.

• Sademeveekanalisatsiooni lahenduses tuleb detailplaneeringutes ja projektides koostada

vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

• Sademeveed tuleb kokku koguda hoone katuselt ja kõvakatega pindadelt ja immutada

pinnasesse kinnistu piires. Teid ja parklat peab projekteerima sellise profiiliga, et

sademevesi valguks teelt teeäärsetele haljasaladele ja seejuures ei tohi teede sademevesi

sattuda naaberkinnistutele. Immutamise protsessi hõlbustamiseks on soovitatav

kasutada sademevee imbsüsteemi või säästlikke lahendusi ning vältida sademevee

torustike rajamist.

Elluviimise põhimõtted

• Uute hoonete arendamine toimub olemasolevate kruntide kaupa ja omaniku algatusel.

• Kui kõrvuti asuvatel kinnistutel on sama omanik, siis tuleb hooned projekteerida eraldi

lähtudes olemasolevast krundistruktuurist, et see jääks ka tulevikus linnaruumis

tajutavaks.

• Enne detailplaneeringu kehtestamist või selle puudmisel enne ehitusloa väljastamist

sõlmivad linn ja omanik (servituudi) lepingu Paldiski mnt laieneva kõnnitee avalikuks

kasutamiseks.

• Arendusala hooned võivad tuntavalt mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

avalikul alal, mistõttu nende projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse

kohustus (täpsemalt p 5.3). Juhul kui arhitektuurivõistluse või muude vahenditega on

saavutatud sobiv ptk 5.3 vastav tulemus ja kui ehitusprojekti menetletakse avalikult, siis

omavalitus võib kaaluda detailplaneeringu kohustusest loobumist.

6.3.4 Tuula tee lõunakülg

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tuula tee on Keila keskuses paiknev ajalooline tänav, mis paikneb elanike poolt elavalt

kasutataval teekonnal Keskväljakult jõe äärde ja Keila mõisa parki (Jõe parki). Tuula tee

ääres, sellest põhja pool, paikneb ka Keila Mihkli kirik (vt ptk 6.2.1) ning Tuula tee

lõunakülg jääb Keila Mihkli kiriku mälestise kaitsevööndi alasse. 2002. aastal kehtestatud

üldplaneeringus on ala määratud Keila keskosa miljööalaks ning Tuula tee on osa Keila

linna läbivast rohevööndist. Alal on kehtestatud detailplaneeringud: Tuula tee 2B kinnistu

detailplaneering (kehtestatud 2016. a) ja Roheline tänav 5 ja 7, Ülesõidu tn 1 kinnistu ja

lähiala detailplaneering (kehtestatud 2015.a , vt LISA 11).

Tuula tee arendusüksuse läänepoolne osa jääb Keskväljaku tänava äärde ja on

Keskväljaku tänava aadressidega (vt JOONIS 3 Arendusüksuste skeem), kuid

linnaruumiliselt läheb see üle Tuula tee tänavaks.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Üldplaneering kavandab arengut, kus Tuula tee lõunakülje äärsest kvartalist kujuneks

kvaliteetne kesklinlik ruum. Hoonestuse planeerimisel ja rekonstrueerimisel lähtuda

põhimõttest, et hoonete sissepääsud avaneks esimeselt korruselt Tuula tee

tänavaruumile, samas võib arvestada tänavahaljastuse planeerimise vajadusega. Tuula

tee lõunapoolse tänavafrondi arenduspõhimõtted on suures osas planeeritud kehtivate

detailplaneeringute lahenduse alusel. Olemasolevate hoonete suuremamahuliste

hoonetega asendamist võib kavandada Tuula tee 2B detailplaneeringuala ja raudtee

vahelises osas.

• Tuula tee lõunakülje hoonestuse areng on seotud Tuula tee ja Keskväljaku arengutega,

mida on käsitletud ptk 6.1.2 ja ptk 6.1.1.

• Käesoleva üldplaneeringu lahenduse kohaselt jääb Tuula tee äärne ala Keila kesklinna

miljööalale, paikedes osaliselt tervikvisiooni alal, osaliselt miljööala puhveralal (vt

täpsemalt ptk 7.3).

Ehitus- ja kasutustingimused

• Tuula tee lõunakülje hoonestuse edaspidise kavandamise ja hoonestamise jaoks on

vajalik ruumilise keskkonna põhjalik analüüs ja sellel põhinev visioon, mis on soovitav

koostada eraldi projektina.

• Alad, kus kehtivad detailplaneeringud, on ala areng määratud detailplaneeringuga.

• Tuula tee lõunapoolsesse äärde uushoonestuse planeerimisel või olemasoleva

hoonestuse rekonstrueerimisel kavandada, et hoonete sissepääsud avanevad Tuula tee

tänavale. Tuula tee uushoonestus võib olla mahuliselt liigendatud ning selle eeldatav

korruselisus (maapealsete korruste arv ) erinevates osades võib olla kaks kuni kolm

korrust. Alumistel korrustel tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud pinnad ja

ülemistel korrustel elamis- või äripinnad.

• Väärtustada endist Sarmo hoonet aadressil Keskväljak 5 (vt täpsemalt ptk 7.3).

Elluviimise põhimõtted

Arendusala hooned võivad tuntavalt mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega avalikul

alal, mistõttu nende projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse kohustus

(täpsemalt p 5.3).

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.3.5 Piiri-Mäe-Liiva tn segaotstarbeline kvartal

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tegemist on Keila linna korterelamute, Männiku pargi ja kooli vaheliste liikumisteede

vahelisel alal paikneva kvartaliga, kuhu on erinevatel aegadel rajatud erinevat tüüpi

hoonestust: toidupood, Keila noortekeskus, korterelamud, garaažid, ärihooned. Tegemist

on eklektilise, ruumiliselt ühendamata keskkonnaga, mis terviklikku linnaruumi ei

moodusta. Alal kehtivad detailplaneeringud: Vasara ja Piiri tänava vahelise ala

detailplaneering II (kehtestatud 2008.a) ja Piiri tn 5A kinnistu detailplaneering

(kehtestatud 2006.a, vt LISA 11). Detailplaneeringud ei kavanda avaliku ruumi sidusat

arengut.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering näeb kvartalit ette tihendatava alana, mis tuleb terviklikult ümber

planeerida. Alal tuleb luua terviklik tänavatest ja hoonetest koosnev ruum, mis arvestab

muuhulgas jalakäijate aktiivse liikumisega korterelamute ala, Männiku pargi ja kooli

vahel.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Uued hooned kavandada tulenevalt kvartali tervikvisioonist. Hoonete sobiv maht ja

kõrgus täpsustatakse detailplaneeringuga arvestades konkreetsest asukohast ja

lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid.

• Kuna läbi käsitletava ala toimub korterelamute ala, Männiku pargi ja kooli vaheline

jalakäijate liiklus, tuleb ala tihendamisel ette näha avalik tänav, mõeldes eelkõige

kergliiklusele Põhja tänavalt Männiku suunas.Ala planeerimisel näha ette täiendavat

haljastust.

• Lammutada olemasolev mitteväärtuslik laohoone Piiri 7a (DP järgi Piiri 5b) kvartali

keskosas, kasutades vabanevat maa-ala avaliku ruumi uue struktuuri sidumiseks, sh

tänavavõrgustiku ja haljasalade arenguks.

Elluviimise põhimõtted

Osaliselt täna kehtivad detailplaneeringud ei sobitu üldplaneeringu eesmärkidega,

mistõttu linn kaalub nende osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist. Kvartal vajab

esmalt uut linnaruumi visiooni. Sellest lähtuvad detailplaneeringud, hoonete, teede ja

haljasalade ehitused ja ümberehitused, samuti maatehingud tuleb omavahel seostada ja

jooksvas töös järjestada, lähtudes kvaliteetse elukeskkonna ja sidusa avaliku ruumi

väljakujunemise eesmärgist.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.3.6 Jõeäärne arendatav linnaruum

Maakasutuse juhtfunktsioon: Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tegemist on linnasüdame vahetus läheduses paikneva jõe äärse alaga, mille ääres paikneb äri-

ja tootmisfunktsiooniga hoonestus. Jõe kaldal paikneb loodusilmeline puhkeala (vt ptk 6.2.2).

Kehtivas Keila linna üldplaneeringus on rõhutatud vajadust elavdada jõe kallast ja tuua sinna

rohkem elu.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering seab eesmärgiks kvaliteetse tervikliku elukeskkonna arendamise, mis suhtleb

aktiivselt Keila jõe kallastega ja Tallinna maanteega. Üldplaneering soosib jõe mõlemal

kaldale olemasolevate tootmis- ja ärifunktsiooniga hoonestuse asendamist kaasaegse ja

mitmekesise nt äri-, ühiskondliku ja elamufunktsiooniga uushoonestusega, mis elavdaks jõe

kalda kasutust ja väärtustaks jõe kallast kui avalikku ruumi. Maa-alal leidub ka olemasolevaid

hooneid, mis pole otseselt väärtuslikud, kuid nende kasutusotstarbel ja ümberehituse

lahendustel võib olla tähtsus maa-ala samm-sammulisel ümberkujunemisel kvaliteetseks

elukeskkonnaks.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Hooned peavad avanema Keila jõe ja Tallinna maantee (sh selle pikendus jõe idakaldal)

poole, kus hoonete ees on vajalik avar jalakäijate ruum.

• Jõe äärsete kvartalite hoonestus kavandada mitmekesine ja mahuliselt liigendatud ning

selle eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv) erinevates osades kolm kuni neli

korrust. Alumistel korrustel kavandada jõe poole ja Tallinna maantee poole avanevad

äri- ja ühiskondlikud pinnad ja ülemistel korrustel elamis- , ühiskondlikud- või

äripinnad.

• Arvestada kiriku avanevate kaugvaadetega Tallinna maanteelt ja Tallinna ringteelt.

• Hoonete paiknemine, kõrgused ja arhitektuursed tingimused täpsustatakse

arhitektuurivõistluse ja selle alusel koostatava detailplaneeringuga. Hoonestus koos

neid ümbritseva maastiku ja tänavaruumiga nõuavad kõrgetasemelist

arhitektuurilahendust.

• Jõe paremkalda arendusalale kavandada jalakäijatele sidus tänavavõrgustik, mis

ühendab jõeäärse promenaadi, Tallinna maantee silla pikenduse, Tallinna ringtee äärse

ruumi ja Ülejõe tänava ning Tutermaa külasse Harku valla territooriumile jäävad

arendusalad, eesmärgiga luua alused piirkonnas tervikliku linnaruumi kujunemiseks.

• Tagada mugavad ja avarad ühendused hoonete vahelt jõeäärsele promenaadile.

• Detailplaneeringu ja ehitusprojektide koostamisel pöörata lisatähelepanu ala haljastuse

säilitamisele ja elurikkuse suurendamisele. Kuna tegemist on rohelise koridoriga

külgneva alaga, siis edasise detailplaneeringu ja projektide koostamisel rakendada

rohepunktide süsteemi (vt ptk 7.1.2), valides minimaalselt 10 tegevust arendataval alal.

• Alale jääb muistne asulakoht (mälestise reg nr 17879). Mälestise alal ja selle

kaitsevööndisse planeerimisel või projekteerimisel arvestada Muinsuskaitseseadusest

tulenevaid piiranguid.

• Uute hoonete planeeringutes ja ehitusprojektides käsitleda väärtusena vaateid Keila

Mihkli kirikule.

Elluviimise põhimõtted

Uute hoonete kavandamisel on üldjuhul vajalik koostada detailplaneering ja viia läbi

arhitektuurivõistlus (täpsemalt p 5.3). Arendusala on tihedalt seotud jõe kaldaga (p. 6.2.2) ja

Tallinna mnt-ga (ptk 6.1.2), mistõttu ruumiotsused seostatakse vastatikuselt nende üksustega,

seades eesmärgiks sidusa avaliku ruumi ja hoonete hea koostoime. Arhitektuurivõistlused,

detailplaneeringud ja naabruse avalike üksuste arendused tuleb omavahel seostada ja jooksvas

töös järjestada, lähtudes kvaliteetse elukeskkonna ja sidusa avaliku ruumi väljakujunemise

eesmärgist.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

Uute hoonete arendamise eelduseks on (servituudi)leping omaniku ja linna vahel eraomandis

jõeäärse riba (üldjuhul 20m jõe kaldast) avalikuks kasutamiseks.

6.3.7 Keila reoveepuhastusjaam ja selle ümbrus

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Teenindusele suunatud ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tallinn-Paldiski maanteest põhja pool paikneb ulatuslik Keila jõe luha-ala (vt ptk 6.2.7),

millest ida pool paiknevad olemasolev kauplus ja Keila reoveepuhastusjaam. Kaupluse

ehitamise aluseks on kehtiv Uus-Paldiski mnt 4 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

(kehtestatud 2015. a, vt LISA 11).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering näeb ette võimaluse planeerida olemasoleva reoveepuhastusjaama ala laiendus,

mis on planeeritud olemasoleva Sooserva kinnistu põhjaosasse.

Ehitus- ja kasutustingimused

Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga.

Elluviimise põhimõtted

Maa-ala edasine areng on seotud Tallinn-Paldiski maantee koridori tulevikusuundumustega

(vt ptk 6.1.8). Kui planeeritakse Keila põhjapoolne ümbersõit ja Tallinn-Paldiski maanteelõik

muutub Keila linna liiklust teenindavaks tänavaks, tekib võimalus planeerida suurem

territoorium uuesti (sh uushoonestuse võimalik paiknemine, teede- ja tänavavõrgustik ning

rohealad). Sellisel juhul tuleb ärimaa ja Keila reoveepuhastusjaama territoorium siduda uue

kujuneva linnaruumiga üheks tervikuks.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.3.8 Maanteeäärt ja korterelamuid siduv äriala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Teenindusele suunatud ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tallinn-Paldiski maanteest lõuna pool, maantee ja korterelamuala (vt ptk 6.4.8) vahelisel alal

paikneb teenindusele suunatud piirkond, mille kohta on koostatud mitmeid detailplaneeringuid

(vt LISA 11): Piiri tn ja Uus-Paldiski mnt vahelise ala detailplaneering (2010); Piiri tn 14

kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (2013); Põhja 8 kinnistu osa detailplaneering (2015);

Piiri 16 kinnistu ning lähiala detailplaneering (2017).

Tegemist on suurte avatud asfaltplatside ja suuremahulise hoonestusega piirkonnaga, kus

olemasolevat haljastust on säilinud vähesel määral. Ka kehtestatud detailplaneeringud ei ole

rajatava haljastuse lahenduse põhimõtteid piisavalt käsitlenud. Olemasolev ja

detailplaneeringutega kavandatud keskkond ei loo tänapäevastele eesmärkidele vastavat

ruumi, mistõttu tuleks detailplaneeringulahendusi ehitusprojektidega täpsustada.

Tallinn-Paldiski maanteest põhja pool paikneb ulatuslik Keila jõe luha-ala (vt ptk 6.2.7),

millele avanevad korterelamute poolt ja tänavatelt suurvee perioodil meeleolukad vaated.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Ehitusprojektide koostamisel seatakse üldplaneeringuga eesmärgiks hoonetevahelise

ruumi parem sidustamine jalakäijatele ja jalgratturitele, parklate liigendamine

haljastusega, milleks tuleb vajadusel vähesel määral korrigeerida ehitusprojekti

asendiplaanis detailplaneeringus toodud parklate ja sõiduteede lahendust. Säilitada

olemasolevat haljastust ning uute hoonete ja parklate rajamisel lisada täiendavat

haljastust sh parkla-alad liigendada haljastusega. Ehitusprojektides analüüsida

võimalusi luhavaadete säilitamiseks Keila jõe luhale (vt ptk 6.2.7).

• Projekteerimistingimuste väljastamisel lähtuda lisaks detailplaneeringutele käesolevast

üldplaneeringust.

• Maa-ala edasine areng on seotud Tallinn-Paldiski maantee koridori

tulevikusuundumustega (vt ptk 6.1.8). Kui planeeritakse Keila põhjapoolne ümbersõit

ja Tallinn-Paldiski maanteelõik muutub Keila linna liiklust teenindavaks tänavaks, tekib

võimalus planeerida suurem territoorium uuesti (sh uushoonestuse võimalik

paiknemine, teede- ja tänavavõrgustik ning rohealad). Sellisel juhul tuleb teenindusele

suunatud alad siduda uue kujuneva linnaruumiga üheks tervikuks.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.3.9 Rõõmu ärikvartal

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Teenindusele suunatud ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Rõõmu ärikvartal paikneb Haapsalu maantee ja raudtee vahelisel alal ning on populaarne

ärikeskus nii Keila linna elanikele, naabervaldade elanikele kui ka Keila linnast

läbisõitjale. Kaubamaja ümbrusesse on koondunud ka teised linnaäärsed kauplused.

Rõõmu ärikvartaliga külgneb Lõuna-Keilat ja Haapsalu maanteed ühendav ala (vt ptk

6.1.7), mis mõjutab ka Rõõmu ärikvartali perspektiivset juurdepääsetavust.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering kavandab maa-ala arengut põhimõttel, et seal saab areneda erinevat liiki

ettevõtlus, kaubandus, teenindus, büroopinnad jm. Sellega koos seatakse eesmärgiks

inimeste mugav liikumisvõrgustik ja töökeskkonna inimsõbralikkus, sh haljastus

välisruumis. Ala läbib kavandatav põhja-lõuna-suunaline kergliiklustee Barsbütteli tänava

pikenduselt raudteetunneli kaudu Lõuna-Keilasse ja raudteedevahelisele alale.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Iga arenduse kavandamisel mõelda hoonete seondumisele jalakäijate

liikumisvõrgustikuga, arvestades põhisuundi Haapsalu mnt ääres, raudtee ääres ja

Barsbütteli tänava pikendusel.

• Kavandada uut haljastust hoonetevahelisse välisruumi, sh olemasolevate parklate

liigendamist haljastusega.

• Pidada silmas, et Haapsalu mnt on ajalooline teesiht ja oluline sisenemissuund Keila

linna, kus tänavaruum tervikuna on linna visiitkaardiks, mis seab eesmärgiks

tänavaäärsete hoonete võimalikult väärika arhitektuuri, tänava roheluse ja

inimsõbralikkuse.

Elluviimise põhimõtted

Ehitus- ja kasutustingimused täpsustatakse igakordselt detailplaneeringus või

projekteerimistingimustes.

Iga hoone või välisruumi ehitusprojekti koosseisus lahendatakse avaliku välisruumi areng

sellises ulatuses, et arendus suudab lisaks uue objekti lisamisele mõõdukalt rikastada ka

avalikku välisruumi ja parandada selle sidusust.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.4 Elamualad

6.4.1 Lõuna-Keila aedlinn

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Park ja haljasala

Tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tegemist on olemasoleva tervikliku elukeskkonnaga, kus domineerivad väike-elamud.

Elamukrundid ja hoovid on valdavalt väiksemõõtmelised suuruses ca 600-800m2, kuid

leidub ka üksikuid suuremaid maaüksusi (suurusega kuni 3190m2).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneeringuga olemasoleva aedlinliku elamauala muutust ei kavandata vaid

üldplaneering annab alused olemasoleva elukeskkonna ja aedlinliku miljöö säilitamiseks.

Alale on hoonestust võimalik lisada üksikute suuremate kruntide tükeldamise,

amortiseerunud hoonete asendamise ja üksikute hoonestamata kruntide hoonestamise teel,

kuid uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi

püsimisega. Tänavad on sisuliselt õuealad ja vajavad liikluse rahustamist ning läbiva

liikluse suunamist Ringteele.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning

olemasolevate hoovide, elamute ja abihoonete struktuuri.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi

püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

• Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, on 800 m².

Elamukrundi miinimumsuurus lähtub Lõuna-Keila asusutusüksuses välja kujunenud

väikeelamumaa krundi suurustest.

• Korter-, rida ja paariselamute ehitamist läbi kruntide liitmise ei ole lubatud.

• Hoonete suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks korrust.

• Piirdeaedade rajamisel eelistada haljaspiirded (hekid), läbipaistavaid puitpiirdeid ja

võrkaedu. Elamukruntide piirete kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast, lubatud on kõrgem

haljaspiire. Lubatud on haljaspiirde kombineerimine madalama piirdega.

Läbipaistmatuid kiviaedu või plankaedu mitte rajada. Piirde läbipaistvus peab olema

vähemalt 25% jooksva meetri kohta.

• Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres.

• Jõe ja Koidu (vajadusel ka Tähe, Eha ja Raba) tänavatel tuleb vältida läbivat liiklust ja

hoida kiirus õuealale omases suuruses. Rakendada liiklust rahustavaid meetmeid läbi

tänavate ümber kujundamise (jõnksud, põndakud, kitsendused jne) ning üldjuhul

käsitleda tänavaid jagatud tänavaruumi põhimõttel.

• Säilitada elamualal paiknevad olemasolevad rohealad – Kastani ja Vahtra tn haljak ning

Ülesõidu tn 41 detailplaneeringuga kavandatud elamuala juurde rajatav haljasala.

Rohealad tuleb säilitada terviklikuna. Rohealadele on keelatud ehitada hooneid.

Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt pingid, valgustid, prügikastid,

mänguväljaku inventar jne) lähtudes elanike soovidest ja vajadustest.

• Olemasolevaid kraave taastada ja hoida kasutuses. Sademevee ärajuhtimiseks eelistada

säästlikke lahendusi ja vältida sademevee torustike rajamist. Jätkusuutlik

sademeveesüsteem jäljendab looduslikke märgala-kooslusi ning võib koosneda ühest

või mitmest osast, mis aitavad sademevett immutada maasse, kasutada elutegevuseks,

aurustada või suunata ülejäänud vesi edasi looduslikesse veekogudesse või

kanalisatsioonitorustikku. Tehismärgalad on madalad tiigid või pinnasfiltrid, mis on

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

rajatud spetsiaalselt sademevee või reovee puhastamiseks ning milles on loodud

sobivad kasvutingimused märgalakooslustes kasvavatele taimedele, mis aitavad vee

hulka vähendada ja vett puhastada.

Elluviimise põhimõtted

• Üksiku arendusobjekti ehitus- ja kasutustingimused täpsustatakse

projekteerimistingimustes või ehitise eskiisis, koostöös ehitisest mõjutatavate isikutega.

Juhul kui samal ajal kavandatakse mitut arendusobjekti, kaalutakse detailplaneeringu

algatamist.

• Tänavate liikluse rahustamiseks kasutatakse liikluskorralduslikke meetmeid.

• Selles piirkonnas on oluline kohalike elanikega arvestamine. Väärtustada tuleb

olemasolevat aedlinlikku elukeskkonda.

6.4.2 Lõuna-Keila arendusalad 1 ja 2

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Elamute arendusala

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Lõuna-Keila arendusalad koosnevad kahest osast. Neist läänepoolsem (Lõuna-Keila

arendusala 1) paikneb Linnamäe tee ääres, idapoolsem arendusala (Lõuna-Keila arendusala

2) paikneb Raba tänavast lõuna pool. Mõlemad arendusalad on täna rohealad, kuid on

kehtiva üldplaneeringuga planeeritud elamualadeks. Riigimaa on ennatlikult jagatud

katastriüksusteks, kuid katastriüksuste jaotus ei arvesta käesoleva üldplaneeringu

lahendusega planeeritud rohealasid. (vt ptk 6.2.12 ja 6.1.6 ).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneeringuga nähakse Lõuna-Keila arendusaladele ette elamute ehitamist, mille

eelduseks on kummagi arendusala tänavavõrgustiku, krundistruktuuri, puhkealade ja

taristute terviklik planeerimine.

Läänepoolset arendusala (arendusala 1) võib käsitleda eraldiseisva ja uut terviklahendust

vajava kvartalina, kus elamine on pigem korterites. Seda ala eristab Lõuna-Keilast

rohekoridor kõrgepingeliini alal ja Metskonna kultuurpuistu. Arendusala 1 koosseisus on

kolm olemasolevat väikeelamut, mille elukeskkonna kvaliteeti tuleb arendamisel arvestada

või leida kõigi omanikega ühine lahendus nende elamukruntide terviklikuks arendamiseks.

Idapoolsel arendusalal (arendusala 2), eriti Raba tänava ääres, on eesmärgiks tagada

aedlinnamiljöö jätkuvus.

Arendusalal 2 planeeritud segahoonestusalal soodustakse lisaks elamisele ettevõtluse

arengut ja töökohtade loomist. Alal võivad paikneda ka väikeelamuala teenindavad asutused

ja ettevõtted (nt võib alale kavandada ühiskondlikke objekte lasteaed, vanadekodu, koolitus-

kultuurikeskus, vaba aja veetmisega võimalusi pakkuvaid ettevõtted, kaubandus-, teenindus-

, äri- ja lastehoiuettevõtteid, kaubandus-, äri-, teenindus- ja toitlustusasutused, kontorid ja

büroohooneid jt).

Ehitus- ja kasutustingimused

• Eeldatav elamukrundi keskmine hoonestustihedus idapoolsel alal (arendusala 2) on 0,4.

• Eeldatav elamukrundi keskmine hoonestustihedus läänepoolsel alal (arendusala 1) on

0,5. Linnavalitsus võib kaalutleda sellele alale suuremat hoonestustihedust tingimusel,

et tehakse naabritega (Linnamäe tn 21, 23 ja 25) koostööd ja terviklik ruumiline

lahendus leitakse arhitektuurivõistluse kaudu (vt ptk 5.3).

• Krundi suurima ehitisealuse pinna määramisel tuleb arvestada, et hooned ja kõvakattega

alad krundil ei või olla kokku suuremad kui krundi haljastatav osa.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

• Lõuna-Keila läänepoolse arendusala 1 hoonete korruselisus määratakse

detailplaneeringuga, mille aluseks on terviklikku ruumilist struktuuri sisaldav

arhitektuurne eskiis.

• Lõuna-Keila idapoolsel arendusalal 2 on hoonete suurim lubatud kaks korrust.

• Piirdeaedade rajamisel idapoolsele arendusalale 2 eelistada haljaspiirded (hekid),

läbipaistavaid puitpiirdeid ja võrkaedu. Piirete kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast,

lubatud on kõrgem haljaspiire. Lubatud on haljaspiirde kombineerimine madalama

piirdega. Läbipaistmatuid kiviaedu või plankaedu mitte rajada. Piirde läbipaistvus peab

olema vähemalt 25% jooksva meetri kohta.

• Läänepoolsel arendusalal 1 tuleneb piirete lahendus kogu ala terviklikust ruumilisest

lahendusest.

• Ettevõtted ei tohi põhjustada keskkonnahäiringuid lähiala elamukruntidel.

Elluviimise põhimõtted

• Läänepoolse arendusala 1 kohta koostatava detailplaneeringu aluseks on tänavate,

hoonete ja haljasalade terviklikku ja läbikaalutud ruumilist struktuuri sisaldav

arhitektuurne eskiis.

• Juhul Lõuna-Keila arendusalal 1 praeguse riigimaa erinevaid katastriüksusi

võõrandatakse erinevatele omanikele enne terviklikku detailplaneeringut, ei saa iga uus

omanik eeldada, et maatükki saab kasutada elamute arendusalana. Arendusüksus alal

jääb tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. Linn võib nõuda

maaüksuste uuesti kokku liitmist ning kruntimist detailplaneeringu alusel. Maaüksuste

uues struktuuris tuleb muuhulgas tagada üldplaneeringuga planeeritud terviklike

avalike puhkealade (metskonna kultuurpuistu ala (vt ptk 6.2.12) ja kõrgepingeliini

koridoris tervikliku puhkeotstarbelise rohekoridori (vt ptk 6.1.6)) säilimine, haldamine

ja areng.

6.4.3 Jõe tn tihendatav ala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud korter-elamuala

Elamute arendusala

Teenindusele suunatud ala

Tee ja tänavavõrgustik

Tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Jõe tänava tihendatav ala paikneb raudteest lõuna pool. Üle raudtee jäävad Keila

raudteejaam ja Rõõmu kaubamaja, mistõttu on käsitletav ala soodsa asendiga olemasoleva

linnakeskkonna tihendamiseks ja elanike lisamiseks. Maa-alal paikneb täna nii

olemasolevaid korter- ja väikeelamuid kui ka äri-tootmishoonestust. Maa-alale on

kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid nii väike-elamute, korterelamute kui ka äri-

tootmismaa planeerimiseks (vt LISA 11):

• Jõe tn 61 detailplaneering kinnistu hoonestustingimuste määramiseks (2006),

eesmärk: tootmismaa ja ärimaa planeerimine;

• Jõe tn 59c detailplaneering kinnistu jagamiseks ja hoonestustingimuste

määramiseks (2005) eesmärk:väike-elamute planeerimine;

• Jõe 78, 80 ja 82 ning Ees-Kaasiku, Kesk-Kaasiku, Taga-Kaasiku ning Tee-

Kaasiku kinnistute ning lähiala detailplaneering (2005) eesmärk:väike-elamute

planeerimine;

• Jõe 58 ja 58c kinnistu ning selle lähiala detailplaneering (2013).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

• Üldplaneeringuga võimaldatakse Jõe tänava arendusüksuse tihendamist, kus

soodustatakse elanike lisandumist, kui see ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda. Maa-

ala tulevikku kavandatakse Lõuna-Keilaga seonduva aedlinnana, kuhu võib ehitada

väiksemahulisi ridaelamuid ning uusi väikeelamuid koos haljastatud hoovidega.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

• Uute elamute ehitamiseks mõeldud ala (juhtfunktsioon E2) kasutamise eelduseks on

tänavavõrgustiku, krundistruktuuri, puhkealade ja taristute terviklik planeerimine. Ala

võib sisaldada ka elamupiirkonda teenindavaid puhkealasid sh mängu- ja

spordiväljakuid, vajadusel väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid ühiskondlikke- ja

ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega ei kaasne negatiivne mõju

elamualale.

• Olemasolevasse elukeskkonda (juhtfunktsioon E1) on hoonestust võimalik lisada

üksikute suuremate kruntide tükeldamise, amortiseerunud hoonete asendamise,

juurdeehitamise ja üksikute hoonestamata kruntide hoonestamise teel.

• Elamupiirkonna tihendamise eelduseks on hea ühendus Keila raudteejaamaga ja

tänavavõrgustiku jätkuvus üle raudtee, mistõttu peab arvestama põhja-lõuna suunalise

jalakäijate ja jalgratturite liikumise ning raudteest ülekäigukohtade ehitamise

vajadusega (vt ptk 6.1.9). Läbipääsude täpsemad asukohad kaalutakse läbi poolte

koostöös detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamisel.

• Maa-alale elanike lisandumisest tuleneva Jõe tn (ja vajadusel muude Lõuna-Keila

tänavate) liikluskoormuse kasvu tõttu võib linn seada arenduse eelduseks selliste

lahenduste elluviimise, mis väldivad Lõuna-Keilas (üksus 6.4.1) läbivat liiklust

(suunates selle Ringteele) ja hoiavad sealsetel tänavatel liikluskiiruse õuealale omases

suuruses.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Hoonete suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks korrust.

• Eeldatav elamukrundi keskmine hoonestustihedus on 0,4.

• Kruntidel tagada haljastatud pinna osakaal vähemalt 40% ulatuses, millest osa on

kõrghaljastus.

• Uute hoonete kavandamisel tuleb seada eesmärgiks terviklik ruumiline struktuur, milles

sisalduvad privaatsed hoovid ja sidus tihe avalike kõnniteede võrgustik.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda ka olemasolevate elamute elukvaliteedi

parendamise eesmärgist.

• Arendusüksuse koosseisus sisalduvale teenindusele suunatud alale kavandatavad äri- ja

teenindusettevõtted ei tohi põhjustada keskkonnahäiringuid lähiala elamukruntidel (nt

transpordi olulist suurenemist, norme ületavat müra, õhusaastet jm häiringuid).

Elluviimise põhimõtted

• Jõe tänava tihendatav ala koosneb väga erinevatest maaüksustest, mille edasine

kavandamine nõuab erinevate planeeringute, projekteerimistingimuste ja

ehitusprojektide omavahelist seostamist, seades eesmärgiks maa-alale senisest

terviklikuma linnaruumi kujunemise.

• Teed projekteeritakse ja ehitatakse välja etapiliselt, seades alati eesmärgiks avaliku,

jalakäijasõbraliku, mugava, ohutu ja tiheda liikumisvõrgustiku kujunemise, mis võib

mõnes olukorras hõlmata ka eramaad, vajades kokkuleppeid omanikega.

• Uued elamualad (juhtfunktsioon E2) arendatakse üldjuhul detailplaneeringute alusel,

mis sisaldavad terviklikku ruumilist lahendust ja mille piires kavandatakse vajadusel ka

eramaadele avaliku ruumi seostatud struktuuri osi või elamuala teenindavaid

ühiskondlikke objekte.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat väljakujunenud

elukeskkonda Lõuna-Keilas ning Jõe tänava elanike huvides on vaja enne

arendustegevust Jõe ja Koidu tänavate liiklust rahustada (vt ptk 6.4.1) ja / või lõuna

poolt uus ühendustee ehitada (vt ptk 6.1.6). Olemasolevate tänavate rahustamine viiakse

läbi tänava tervikliku ümberehituse kaudu või erandjuhul kiireloomuliselt

liikluskorralduse kaudu.

• Linn kaalub kehtiva Jõe tn 61 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, sest sellega

kavandatud tootmismaa ei sobitu käesoleva üldplaneeringuga kavandatud arenguga.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.4.4 Ringtee äärsed elamualad ja ärimaa

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud korter-elamuala

Teenindusele suunatud ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

1. Ringtee tänava ääres paiknevad olemasolevad väikeelamud ja ärimaa sihtotstarbega

maaüksus. Alale on 2019. a kehestatud Aukamäe detailplaneering.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted Üksusest lõuna poole kavandatakse Lõuna-Keila ümbersõiduteed ja põhja poole

puhkeotstarbelist rohekoridori (üksus 6.1.6). Üksuse piires edasiste otsuste tegemisel,

ehituslubade ja projekteerimistingimuste väljastamisel, tuleb lähtuda nende taristutega

seotud vajadustest. Detailplaneeringu elluviimise korral tuleb kavandatud hoonete ja nende

ümbruse arendamisel need võimalikult hästi siduda mõlema liikumiskoridoriga ning

arvestada ka nendest tulenevate mõjudega.

6.4.5 Jõepargi elamuala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Jõepargi elamuala asub Keila mõisa peahoonest (Harjumaa Muuseum) loode pool,

paiknedes Keila mõisapargi väravas. Elamualale jäävad nii olemasolevad väikeelamud kui

ka Jõesaare detailplaneeringu (kehtestatud 2017. a) alusel planeeritav elamuarendus.

Olemasolevad elamud paiknevad osaliselt Keila jõe ehituskeeluvööndis.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Jõesaare keskkond on nii oma asukoha poolest kui ka maastikuliselt kõrge väärtusega,

mistõttu uute hoonete või olemasolevate hoonete ümber ehitamisel on oluline

arhitektuurne kvaliteet.

• Olemasolevatele elamukruntidele uute hoonemahtude kavandamisel tuleb arvestada

tervikliku keskkonna rikastamise eesmärgiga, jõe kalda avaliku kasutusega ja kalda

ehituskeeluvööndiga.

• Jõepargi detailplaneeringu alal lähtub areng kehtiva detailplaneeringu põhilahendusest.

• Uute väikeelamute ehitamisel on nõutav originaalprojekti koostamine. Ala hooned

võivad tuntavalt mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega avalikul alal, mistõttu

nende projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse kohustus (täpsemalt p 5.3).

• Osaliselt on Jõepargi elamuala maaüksustel tehtud üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek (vt ptk 10).

• Jõesaare detailplaneeringu osas vähendatakse pos 3 (praeguse aadressiga Linnuse tn 5)

ehitusmahtu 30% võrra, mis tähendab et korterelamu rajamiseks on lehitisealune pind

maksimaalset 2450 m2.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.4.6 Kalda tn elamuala ja Ülejõe tee elamuala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Kalda tn elamuala paikneb linnaliselt olulises asukohas Keila linna südame -Keila Mihkli

kiriku ja Keila jõe vahelisel alal. Kalda tänava elamuala hõlmab nii olemasolevaid

nõukogudeaegseid korterelamuid kui ka ehitamisel olevaid paaris-ja väikeelamuid Kalda

põik tänaval. Kalda põik elamute ehitamise aluseks on Tuula tee 5 kinnistu ning selle lähiala

detailplaneering (kehtestatud 2013.a).

Ülejõe tee paikneb Keila jõe paremkaldal, mille äärsel elamualal paiknevad olemasolevad

väikeelamud. Tegemist on valdavalt väljakujunenud elukeskkonnaga. Ülejõe tee elamualale

jääb muistne asulakoht (mälestise reg nr 17879).

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Üldplaneering seab eesmärgiks kvaliteetse tervikliku elukeskkonna säilimise, mis

seondub Keila jõe kallaste uute arendusaladega (vt ptk 6.2.2 ja 6.3.6). Keila jõe kalda

ala uuenemisel tuleb olemasolevad elamualad jõe mõlema kalda ja ümbritsevate alade

(sh Tallinna ringtee äärse ruumi ja Harku valla Tutermaa küla arendusalad)

tänavavõrgustikuga siduda.

• Üldplaneering võimaldab omanike soovi korral äriliste ja kultuuriliste funktsioonide

elavdamist jõe kalda poolses osas olemasoleva Kalda põik hoonestuse või Ülejõe tee

hoonestuse baasil. Äriliste ja ühiskondlike funktsioonide kavandamisel arvestada

tegevusega, mis elanikke ei häiri.

• Olemasolevad elamualasid läbivad juurdepääsud jõe kaldale tuleb säilitada, võimalusel/

vajadusel planeerida või projekteerida uusi juurdepääse jõe kallasrajani.

• Mälestise alal ja selle kaitsevööndisse planeerimisel või projekteerimisel arvestada

Muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. Uute hoonete planeeringutes ja

ehitusprojektides käsitleda väärtusena vaateid Keila Mihkli kirikule.

6.4.7 Keskuse ümbruse elamualad

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala/ korterelamuala

Ühiskondlike objektide ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Luha ja Tallinna mnt ääres, Uus tänava Haapsalu mnt ja Ülesõidu tn ümbruse Keila

keskusega külgneval alal raudteest põhja pool on tegemist olemasoleva elukeskkonnaga

Keila keskosas. Alal domineerivad väike-elamud, leidub ka üksikuid korterelamud ja

ärifunktsiooniga hooneid.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Üldplaneering näeb ette olemasoleva elukeskkonna säilitamist ja elukeskkonda mitte

häirivate äri- ja kultuuriliste funktsioonide elavdamist. Alale on hoonestust võimalik

lisada hoonete asendamise ja üksikute hoonestamata kruntide hoonestamise teel, kuid

uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi

püsimisega.

• Keskuse ümbruse kvartalites on väärustatud Keila linna ajaloolist miljööd (vt täpsemalt

ptk 7.3). Aladel, millel lähtudes miljööala piirangud ei laiene, võib olemasolevat

hoonestust rekonstrueerida või asendada uute hoonetega.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

• Äride ja kultuuriliste funktsioonide elavdamist soodustatakse Uus tänavate äärsetes

hoonetes tänava mõlemal küljel. Ehkki Uus tänaval paiknevad valdavalt täna elamud,

siis üldplaneering soodustab hoonete esimestel korrustel äri- ja ühiskondlike pindade

teket, mis ei häiri tavapärast elamist. Uus tänava äär on planeeritud aktiivse

tänavafrondina, kus üldplaneeringuga soodustatakse esimese korruse tasandil jalakäijate

ruumile avanevaid lahendusi: näiteks kus elamutega vahelduvad kauplused,

teenindusasutused ja söögikohad, on avatud hoove ja sissepääse tänavatelt. Keskuse

elamualade üksuse muudel kruntidel on ärilised ja kultuurilised funktsioonid samuti

lubatud, kui need ei häiri tavapärast elamist ja kui need rikastavad Keila kesklinna

mitmekesist elu.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi

püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

6.4.8 Suur korterelamupiirkond

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud korter-elamuala

Ühiskondlike objektide ala

Park ja haljasala

Tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Paldiski maantee, Luha tänava ja Tallinn-Paldiski maantee vahelisel alal paikneb

nõukogudeaegne korterelamupiirkond koos elamute vahel paiknevate ühiskondlike

objektide ja poodidega. Korterelamupiirkond vajab kaasajastamist. Probleemiks on

parkimiskohtade puudus, mistõttu kohati pargitakse rohealadel ning vajadusepõhiselt

ehitatakse juurde uusi parkimiskohti. Vajadus on kogu alal terviklikult ja läbimõeldult

parkimisalade ümber struktureerimine. Samuti on oluline sidusa kergliiklusteede võrgustiku

ja jalgrattakohtade planeerimine, rohealade mitmekesistamine ja kasutustaristu parandamine

(istumisvõimalused, mänguväljakud, pargiinventar), prügisorteerimis- ja prügikonteinerite

hoiukohtade kavandamine jne. Kokkuvõttes on vajalik kompleksselt kogu

korterelamupiirkonna kasutustaristu väljavahetamine ja uue rajamine.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Korterelamupiirkond on planeeritud mugava kasutustaristu ja mitmekesiste rohealadega

terviklikuks ja esteetiliseks keskkonnaks.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Muudatused ei tohi kahjustada olemasoleva elukeskkonna väärtusi, iga muutus peab

seda parendama ja rikastama.

• Vajalik on korrastada korterelamupiirkonna kergliiklusteede võrgustik, muuhulgas

planeerida kergliiklustee korterelamute juurest Veekeskuse ja kooli suunas ja teises

osas jõe suunas. Korterelamupiirkonna kergliiklusteede planeerimisel arvestada

inimeste igapäevaseid liikumisteid ja -radasid.

• Vajalik on korterelamupiirkonna parkimisalade korrastamine, vajadusel ümber

planeerimine. Parklate rajamisel lisada täiendavat haljastust sh parkla-alad liigendada

haljastusega;

• Korterelamupiirkonnas mitmekesistada väliruumi. Planeerida spordi- ja

mänguväljakuid ja kaasajastada pargiinventar.

• Uute hoonete planeeringutes ja ehitusprojektides käsitleda väärtusena vaateid Keila jõe

luhale;

• Korterelamuid ümbritsevate alade elurikkust tuleb suurendada. Korterelamuid

ümbritsevad haljasalad ja üle Uus-Paldiski maantee paikneva luha-ala saab omavahel

paremini siduda, kui korterelamute haljasaladele näha ette mitmekesisemat ja rindelist

haljastust. Muruplatside asemel näha ette harvemini niitmist vajavaid pindu ja

lahendustes vähendada niidupinda madalate põõsaistutustega.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

JOONISEL 2. Väärtuslikud alad ja piirangud on tähistatud perspektiivse võimaliku

putukakoridori paiknemine (vt ka ptk 7.1.1);

• Korterelamupiirkonnas soodustada linnaaiandust, mis mitmekesistaks kortermajade

elanike vaba aja veetmise võimalusi, pakuks lisategevust pensionäridele ja väikelastega

perekondadele ning ühtlasi suurendaksid kortermajade alade liigirikkust ja ökoloogilist

mitmekesisust.

• Võimaluse korral eelistada sademevee ärajuhtimiseks säästlikke lahendusi ja vältida

sademevee torustike rajamist. Jätkusuutlik sademeveesüsteem (Sustainable urban

Drainage System – SuDS) lähtub sademevee tekkekohapõhise käitlemise põhimõttest

(vt ka ptk 9.7). Parkimislahenduste tegemisel kaaluda osaliselt murukärje kasutamist, et

tagada sõidetav pind samal ajal roheluse ja sademevee imavusega.

• Fassaadimuudatused kooskõlastada Keila Linnavalitsusega. Rõdude kinniehitamine on

lubatud vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga. Kortermajade ümber

pole piirete rajamine lubatud (v.a lastemänguväljaku, koerte jalutamise platsi jm osas).

• Eraomanikel ei ole lubatud takistada liikumist olemasolevatel radadel enne kui on

rajatud tee, mis ei pikenda vastavaid teekondi.

Elluviimise põhimõtted

Korterelamute alal kavandab linn eraldi tervlikliku teemaplaneeringu, struktuurplaani või

planeerimiskava koostamist, mille käigus lahendatakse terviklik ja toimiv ruum (sh

parkimismajade ja parklate, linna-aedade ja haljasalade, jäätmemajade, mängu- ja

spordiväljakute, linna-aedade, väikesemahuliste ja vähest mõju omavate ühiskondlike- ja

ärihoonete (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms vajadus ja paiknemine), terviklik avaliku

ruumi ja liikumisteede võrgusik, võimalike mitteavalike välisruumide struktuur, haljastuse ja

reljeefi muutused, võimalikud uued elamud, samuti nõuded olemasolevate korterelamute

fassaadidele ja võimalikele piirdeaedadele. Enne tervikliku visiooni koostamist väljastatavates

projekteerimistingimustes ja detailplaneeringutes kaalutakse samad teemad läbi igal

üksikjuhtumil eraldi.

6.4.9 Geoloogide elamuala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud korter-elamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tegemist on olemasoleva elukeskkonnaga Keila linna tootmisala – Harju KEK-i vahetus

läheduses.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted Üldplaneering kavandab olemasoleva elukeskkonna säilimist ja muutusi ei kavanda. Alale

on hoonestust võimalik lisada amortiseerunud hoonete asendamise teel, kuid uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.4.10 Keila haigla arendusala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Elamute arendusala

Park ja haljasala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Kehtiva ÜP kohaselt on tegu haiglat ümbritsva ühiskondlike hoonete maaga. Keila haigla

arendusalale on algatatud Pargi 30 kinnistu ning lähiala detailplaneering, millega

kavandatakse osaliselt elamuala. Pargi tn 30 maaüksus on käesoleval hetkel eraomandis

ning asub osaliselt ka väljaspool Keila haigla arendusala üksust (vt ptk 6.2.5).

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Üldplaneering kavandab üksuse Ehitajate tee äärse osa rohealaks ja Haigla poolse osa

elamute arendusalaks.

Kuna ala paikneb rohelise võrgustiku puhvervööndis, tuleb ka elamute ehitusprojektide

koostamisel pöörata lisatähelepanu ala haljastuse säilitamiseks ja elurikkuse

suurendamiseks.

Pargi 30 kinnistu planeerimisel tuleb lahendada ka küsimus, kuidas tagada eraomandis

kinnistul nii põhjapoolse (arendusüksuse piires) kui ka lõunapoolse (väljaspool

arendusüksust, vt ptk 6.2.5) rohevööndi sidusus ja avalik kasutus pikaajaliselt, sattumata

vastuollu omaniku ootustega ka tulevikus.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Kuna Pargi tn 30 kinnistu hõlmab arendusüksusest laiemat ala, on Keila haigla

arendusala üksuse tingimused osaliselt seotud Männiku pargi üksusega (6.2.5), mille

kohta näeb üldplaneering ette, et parandada tuleb Männiku pargi kui „Keila rohelise

jõe“ osa ühendust Keskpargiga ja Keila Terviseradadega, milleks kavandatakse linna

parke ühendav terviklik kergliiklustee.

• Säilitada tuleb vähemalt ca 60 m laiune rohekoridor kohas, kus Männiku park ühineb

Keila Terviseradade alaga (vt ptk 6.2.6), end. Keila haiglast lõuna pool. Pargi tn 30

kinnistu omanikel ei ole õigust inimeste liikumist takistada lõunapoolses ega

põhjapoolses rohekoridoris, seetõttu liikumist takistavate piirete rajamine ei ole lubatud.

• Elamuala teed ja parkimiskohad paigutada puude vahele, kasutades eelistatult vett

läbilaskvaid katendeid.

• Olemasolevat kõrghaljastust tuleb planeeritavate hoonete vahelisel alal maksimaalselt

säilitada. Keelatud on kruntide lageraie, eelistada tuleb hooldusraieid. Ehitustööde

läbiviimisel tuleb jälgida, et pinnastööd ei kahjustaks säilitatavate puude juurestikku.

• Kultuurmuru rajamisele tuleb eelistada olemasoleva alustaimestiku

säilitamist/ehitustööde järgset taastamist või pinnakattetaimede kasutamist.

• Kuna tegemist on rohelise võrgustiku puhveralaga, siis edasise detailplaneeringu ja

projektide koostamisel rakendada rohepunktide süsteemi (vt ptk 7.1.2), valides

minimaalselt 10 tegevust arendataval alal.

• Eeldatav elamukrundi keskmine hoonestustihedus 0,4.

Elluviimise põhimõtted

• Korterelamute arendamiseks tekib õigus pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepe Pargi

tn 30 kinnistu lõunaosas asuva ca 60 m laiuse rohevööndi ja kergliiklusteede

üleandmiseks Linnale või sõlmib üleandmise asemel Keila linn enne detailplaneeringu

kehtestamist omanikega servituudilepingu jalgrattatee läbipääsu ehitamiseks ja

hoolduseks ning kogu rohevööndi avalikuks kasutuseks. Ka enne seda on omaniku

kohustuseks tagada rohevöönd ja metsaradade avalik kasutus (üldmaa juba varasemas

üldplaneeringus).

• Arendusalal lähtub areng koostatavast detailplaneeringust ja ehitusprojektidest.

Ehitusprojekti koostamisse on soovitav kaasata elustiku ekspert, kes valib välja antud

planeeringualal relevantsed liigirühmad. Seejärel töötatakse koostöös arhitekti ja

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

arendajaga välja sobilikud meetmed elustiku säilitamiseks ja rikastamiseks alal.

• Arendusala hooned võivad tuntavalt mõjutada linnaruumi ülelinnalise tähtsusega

avalikul alal, mistõttu nende projekteerimiseks võib kehtida arhitektuurivõistluse

kohustus (täpsemalt p 5.3).

6.4.11 Pargiveere ümbruse elamuala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala/korterelamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Elamuala hõlmab valdavalt aedlinlikke väikeelamukvartaleid, samuti Kruusa, Kruusa põik

ja Pargi tänava äärseid korterelamuid.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Üldplaneering kavandab olemasoleva elukeskkonna säilimist ja muutusi ei kavandata.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi

püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

• Piirdeaedade rajamisel eelistada haljaspiirded (hekid), läbipaistavaid puitpiirdeid ja

võrkaedu. Tänavaäärsete piirete kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast, lubatud on kõrgem

haljaspiire. Lubatud on haljaspiirde kombineerimine madalama piirdega.

Läbipaistmatuid kiviaedu või plankaedu mitte rajada. Piirde läbipaistvus peab olema

vähemalt 25% jooksva meetri kohta.

• Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres.

• Olemasolevatel tänavatel tuleb vältida läbivat liiklust. Rakendada liiklust rahustavaid

meetmeid läbi tänavate ümber kujundamise (jõnksud, põndakud jne). Tänavad nö

ühiskasutuses.

• Vajadusel korrastada Kruusa tn korterelamupiirkonna parkimisalasid ja mitmekesistada

väliruumi. Planeerida spordi- ja mänguväljakuid ja kaasajastada pargiinventar.

6.4.12 Loode-Keila elamuala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Park ja haljasala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Loode-Keila elamuala on kõrghaljastusega liigendatud väike-elamuala, mis on välja

ehitatud kahe detailplaneeringu alusel: Kruusa tänava, Pargi tänava pikenduse ja loodeosa

elurajooni vahelise ala detailplaneering (2005. a) ja Haapsalu mnt 62 detailplaneering

kinnistu jagamiseks ja hoonestustingimuste määramiseks (2005.a), Haapsalu mnt 60 ja 60a

detailplaneeringust.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Üldplaneeringuga olemasoleva aedlinliku elamuala muutust ei kavandata. Säilitatakse

olemasolev elukeskkond ja aedlinlik miljöö.

• Olemasolevatel tänavatel tuleb vältida läbivat liiklust. Rakendada liiklust rahustavaid

meetmeid läbi tänavate ümber kujundamise (jõnksud, põndakud jne).

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

6.4.13 Haapsalu mnt elamute arendusala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Elamute arendusala

Segaotstarbeline ala

Tee ja tänavavõrgustik

Looduslik ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Keila linna servas, Haapsalu maantee ääres, Rõõmu kaubamajast loode pool paikneb seni

hoonestamata maa-ala, mis kehtivas üldplaneeringus oli planeeritud ärimaaks. Ala piirneb

põhja poolt väikeelamutega.

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted Üldplaneeringuga planeeritakse ala elamualaks - Haapsalu maantee poolsesse äärde võib

kavandada korterelamuid ja põhjapoole, olemasolevate väike-elamute poolsesse osasse,

väikeelamuid. Hoonestuse paiknemine, mahud ja arhitektuuritingimused määrata

detailplaneeringuga. Alale kavandada terviklik tänavavõrgustik ja vajadusel ka väiksemaid

lähipuhkealasid uutele elanikele. Pidada silmas, et Haapsalu mnt on ajalooline teesiht ja

oluline sisenemissuund Keila linna, kus tänavaruum tervikuna on linna visiitkaardiks, mis

seab eesmärgiks tänavaäärsete hoonete võimalikult väärika arhitektuuri, tänava roheluse ja

inimsõbralikkuse.

6.4.14 Mudaaugu elamuala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Olemasolev/detailplaneeritud väike-elamuala/korterelamuala

Tee ja tänavavõrgustik

Park ja haljasala

Tehnoehitise ala, jäätmekäitluse ala

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Mudaaugu elamuala on mitmekesise reljeefiga kõrghaljastusega liigendatud väike-elamuala.

Mudaaugu piirkonna rohealasid on käsitletud ptk 6.2.10. Alal on mitmeid kehtivaid

detailplaneeringuid (vt LISA 11): Ülase 4a kinnistu ja lähiala DP (kehtestatud 2016. a);

Kullerkupu tn 2B kinnistu detailplaneering (kehtestatud 2008. a); Mudaaugu 2

detailplaneering (kehtestatud 2011. a); Paldiski mnt 37D kinnistu ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud 2016. a); Paldiski mnt 37D kinnistu detailplaneeringu II etapp (kehtestatud

2009. a), Paldiski mnt 37A kinnistu ja kinnistu lähiala detailplaneering (kehtestatud 2009. a)

ja Tammemetsa ja Tammelaane kinnistute ning lähiala DP (kehtestatud 2014. a).

Üldplaneeringuga kavandatav areng, ehitus-ja kasutustingimused,

elluviimise põhimõtted • Üldplaneeringuga olemasoleva aedlinliku elamuala muutust ei kavandata. Säilitada

tuleb olemasolevat elukeskkonda ja aedlinlikku miljööd. Üldplaneering kavandab

olemasoleva elukeskkonna säilimist.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi

püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

• Hoonete suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks korrust.

• Piirdeaedade rajamisel eelistada haljaspiirded (hekid), läbipaistavaid puitpiirdeid ja

võrkaedu. Tänavaäärsete piirete kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast, lubatud on kõrgem

haljaspiire. Lubatud on haljaspiirde kombineerimine madalama piirdega.

Läbipaistmatuid kiviaedu või plankaedu mitte rajada. Piirde läbipaistvus peab olema

vähemalt 25% jooksva meetri kohta.

KEILA LINNA ÜLDPLANEERING. EELNÕU

• Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres.

• Olemasolevatel tänavatel tuleb vältida läbivat liiklust. Rakendada liiklust rahustavaid

meetmeid läbi tänavate ümber kujundamise (jõnksud, põndakud jne). Tänavad nö

ühiskasutuses.

• Üks maatükk Paldiski maantee poolses osas on looduslikus seisus ja hoonestamata.

Kuna tegemist on rohelise võrgustiku puhveralaga, siis edasise detailplaneeringu ja

projektide koostamisel rakendada rohepunktide süsteemi (vt ptk 7.1.2), valides

minimaalselt 10 tegevust arendataval alal.

• Säilitada elamualal paiknevad olemasolevad rohealad. Rohealadele on keelatud ehitada

hooneid. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt pingid, valgustid, prügikastid,

mänguväljaku inventar jne) lähtudes elanike soovidest ja vajadustest.

6.4.15 Rohevööndi elamute arendusala

Maakasutuse juhtfunktsioon:

Elamute arendusala

Spordile ja puhkamisele suunatud parkmets

Olemasolev olukord ja kehtivad planeeringud

Tegemist on Aruniidu maaüksuse alaga, mis on käesoleval hetkel eraomandis. Maaüksus on

ümbritsetud Keila Terviseradadest. Tegemist looduslikus seisus oleva hoonestamata alaga.

Kehtiva üldplaneeringu lahenduse kohaselt on alale planeeritud osaliselt väikelamumaa.

Kehtiv üldplaneering näeb ette, et elamuala detailplaneeringu koostamisel on vajalik

planeerida juurdepääs, takseerida haljastust ning planeerida elamuala nii, et olemasolev

väärtuslikku kõrghaljastust ei kahjustata.

Üldplaneeringuga kavandatav areng

Käesolev üldplaneering jätkab kehtivas üldplaneeringus toodud põhimõtteid.

Üldplaneeringuga kavandatakse osaliselt olemasoleva loodusliku ala säilimist ning seda

eesmärki arvestava elamuala planeerimist. Eesmärgiks on kavandada rohevõrgustikku ja

maastikku sobituv terviklik elamuala, mis võimaldab looduslähedast elamist.

Ehitus- ja kasutustingimused

• Ala kohta tuleb koostada terviklik detailplaneering, kus määrata juurdepääs,

krundijaotus ja taristu terviklik planeerimine. Elamu- ja roheala täpne piir tuleb

täpsustada loodusuuringutega ning nende alusel koostatava detailplaneeringuga. Samuti

võib täpsustada detailplaneeringu koostamise ala piiri detailplaneeringu eskiisi

staadiumis lähtudes planeeritavast juurdepääsust ja krundijaotuse ettepanekust.

• Üldplaneering näeb ette väikeelamute planeerimist ja suuremat privaatsust pakkuvaid

krunte. Eeldatav elamukrundi suurus alal on vahemikus 1800m2 - 3000 m2.

• Eeldatav elamukrundi keskmine hoonestustihedus on 0,1.

• Hoonete suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks korrust.

• Elamud sobitada alale maastikuliselt, arvestada reljeefiga ja kasutada seda elamuid

ümbritsevas maastikukujunduses ära.