Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.07.2026 nr 7-1.3/2141-14

Meie 29.07.2026 nr 9.3-4/25/6806-6

Jõhvi linna Edise küla Aiandi keskuse

ja lähiala detailplaneeringu

lähteülesande ja eskiisi avalik

väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Jõhvi linna Edise küla Aiandi keskuse ja lähiala

detailplaneeringu lähteülesande ja eskiisi avalikust väljapanekust.

Planeeringuala hõlmab Jõhvi vallas Edise külas Aiandi keskus 5 (tunnus 25101:001:1200,

maatulundusmaa 60%, tootmismaa 40%), Aiandi keskus 17 (tunnus 25201:001:0022,

tootmismaa 100%) ja osaliselt Aiandi keskus 18 (tunnus 25201:001:0023, maatulundusmaa

100%), Aiandi keskus 5b (tunnus 25201:001:1199, ärimaa 100%), Aiandi keskus 9 (tunnus

25201:001:1201, maatulundusmaa 60%, tootmismaa 40%) ja Aiandi üldmaa 1 (tunnus

25101:001:1202, transpordimaa 100%) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 17,7 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualal asuvad katastriüksused

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks (kavandatud 15 krunti) ning määrata kruntidele

ehitusõigus ja hoonestustingimused. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla

üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas

nii, et olemasolev segahoonestusmaa juhtotstarve muudetakse tootmismaa ja kaubandus-,

teenindus-ja büroohoone maa juhtotstarveteks ja pereelamumaa juhtostarve muudetakse

segahoonestusmaa juhtotstarbeks.

Planeeringuala piirneb läänes ning osaliselt ka põhjas põllumaaga, põhjas ja kirdes paiknevad

kahe- ja kolmekorruselised korterelamud. Lõunas piirneb planeeringuala riigitee nr 13215

Aiandi teega (kõrvalmaantee), idas piirneb planeeringuala tootmismaa sihtotstarbega

kinnistutega, kus jätkub planeeringualaga samalaadne maakasutus.

Detailplaneeringus on välja toodud nõuded, millega arvestada ehitusprojekti koostamisel.

Ehitus- ja kasutusloa menetluse etapis tuleks hinnata planeeritava tegevuse müra- ja

vibratsioonitasemeid ja vajadusel teostada mürauuring. Samuti tuleks hinnata lähestikku asuvate

seadmete võimalikku koosmõju müra ja vibratsiooni osas. Planeeringuala lõuna-, lääne- ja

põhjaserva on kavandatud kuni 25 meetri laiune haljastatud üldmaa puhverala, mis eraldab

arendusala elamualadest ja põllumaast. Olemasoleva tootmisega ala ümber ning lääne- ja

põhjapoolsete kruntide teepoolsetele külgedele on kavandatud 6 meetri laiune kõrghaljastuse

riba, mille eesmärk on vähendada visuaalseid ja keskkonnamõjusid, parandada ala ruumilist

kvaliteeti ning siduda uus hoonestus ümbritseva maastikuga.

2(2)

Amet on tutvunud Jõhvi linna Edise küla Aiandi keskuse ja lähiala detailplaneeringu

lähteülesande ja eskiisi materjalidega ning märgib järgmist:

1. Detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud, et planeeringualale rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2017 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 välja toodud müra

sihtväärtused. Ametile teadaolevalt puuduvad andmed piirkonnas esineva mürataseme

kohta, seetõttu tuleb planeeringu koostamisel hinnata, kas müra sihtväärtuste tagamine

planeeringualal on tegelikult võimalik. 01.07.2026 jõustunud atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 56 lg 2 kohaselt müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu

koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal

ei ole müra sihtväärtus ületatud.

2. Seletuskirjas viidatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ ei ole tänaseks kehtiv, nõuded vibratsioonile on sätestatud sotsiaalministri

01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

3. Haljaspuhvri leevendav toime võib olla sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti

annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale,

kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi. Vajadusel tuleks

rajada müratõke müraallika või müratundliku ala vahetusse lähedusse.

4. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete

planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Elektromagnetkiirguse piirväärtused ei

tohi ületada elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides

ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas),

sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva

kiirguse tasemete mõõtmine“ sätestatud piirväärtusi.

5. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm

554 8431 [email protected]