Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.09.2025 nr 7-1.3/2141-2

Meie 26.09.2025 nr 9.3-4/25/6806-2

Arvamus Edise küla Aiandi keskuse

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise

eelhinnangu kohta

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel seisukoha saamiseks Edise küla Aiandi

keskuse kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamise eelhinnangu.

Planeeringuala hõlmab Jõhvi vallas Edise külas Aiandi keskus 5 (tunnus 25101:001:1200,

maatulundusmaa 60%, tootmismaa 40%), Aiandi keskus 17 (tunnus 25201:001:0022,

tootmismaa 100%) ja osaliselt Aiandi keskus 18 (tunnus 25201:001:0023, maatulundusmaa

100%). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualal asuvad

katastriüksused tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks (kavandatud 15 krunti) ning

määrata kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused.

Planeeringuala piirneb läänes ning osaliselt põhja pool põllumaaga, põhjas ja kirdes paiknevad

korterelamud, lõuna pool piirneb planeeringuala Aiandi teega (kõrvalmaantee). Teisel pool

Aiandi teed jätkuvad põllumaad üksikute elamukohtadega ja idas piirneb planeeringuala

tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus jätkub planeeringualaga samataoline maakasutus.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5,

Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus

maa juhtotstarve muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks ja pereelamumaa

juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus selgitati välja

planeeringu KSH eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatavate ehitiste sihipärasel kasutamisel olulist

keskkonnamõju. Kui järgitakse KSH eelhinnangu punktis 7 toodud leevendusmeetmeid, siis ei

kahjusta kavandatav tegevus inimese tervist, heaolu ega vara ning ei kaasne liikluskoormuse ja

mürataseme suurenemist, samuti ei kaasne ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. KSH eelhinnangu punktis 7 toodud

meetmete kohaselt ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või vibratsiooniohtliku,

ebameeldivat lõhna ja õhusaastet tekitava äri- ja tootmistegevuse arendamine.

Jõhvi Vallavalitsuse otsuse eelnõu kohaselt jäetakse detailplaneeringu KSH koostamine

algatamata.

2(2)

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid märgib järgmist:

 KSH eelhinnangu lk 3 kohaselt olemasolev segahoonestus maa juhtotstarve (S)

muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B). Kehtivas Jõhvi valla

üldplaneeringus ei ole määratud maakasutuse juhtotstarvet ärimaa, määratud on

kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa (BT).

 KSH eelhinnangus lk 3 kohaselt tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus

vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks

ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). Kehtiva Jõhvi valla

üldplaneeringu kohaselt tootmismaadel on kohustus vähemalt 25% planeeritud

tootmisalast haljastada.

 KSH eelhinnangu lk 7 kohaselt elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse

kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju

elamupiirkonnale. Haljaspuhvri ala tuleks laiendada kõikidele elamutele, sh ka Aiandi

keskus 4 kinnistu juurde. Samuti märgime, et haljaspuhvri leevendav toime võib olla

sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju

suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega

tehnoloogilisi lahendusi. Vajadusel tuleks rajada müratõke müraallika või müratundliku

ala vahetusse lähedusse.

 KSH eelhinnangu punkti 7 kohaselt ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või

vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine. Ehitus- ja kasutusloa menetluse

etapis tuleks hinnata planeeritava tegevuse müra- ja vibratsioonitasemeid ja vajadusel

teostada mürauuring. Samuti tuleks hinnata lähestikku asuvate seadmete võimalikku

koosmõju müra ja vibratsiooni osas. Üksikute seadmete mõju ei pruugi ületada

normtaset, kuid koosmõjus võivad põhjustada ülenormatiivset müra või vibratsiooni.

 Planeeringualal asuvate puurkaevude puhul tuleb lähtuda veeseaduse 6. jao nõuetest, mis

sätestavad tegevuse piiramise veehaarde sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde toitealal ja

hooldusalal. Lisas 3 Aiandi keskus dp plaan.pdf on välja toodud, et puurkaevu

sanitaarkaitseala r=30 m, kuid KSH eelhinnangu lk 6 kohaselt on puurkaevude

sanitaarkaitseala 50 m. Andmed tuleb viia vastavusse.

 KSH eelhinnangus viidatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ ei ole tänaseks enam kehtivad. Uued nõuded siseruumis leviva vibratsiooni

ja müra ohutusele elamutes kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 5 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]