Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind Marika Mugur Maris Vutt, PhD

Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller Karolyn Krillo Krete Hänman Rainis Loit

Riigihangete vaidlustuskomisjon

12.08.2026

Allkirjastatud digitaalselt

ESITATUD E-POSTI TEEL

[email protected]

VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI

//

VASTUVÄITED HANKIJALE

Vaidlustusasja nr: 177-26/313042 Riigihange: „Tartu linna tänavate aastaringne hooldus 01.07.2027-

30.06.2032“ (viitenumber 313042) Vaidlustaja: KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ

Registrikood 14889626 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus

Registrikood 75006546 Hankija esindaja: Linnasekretär Jüri Mölder e-post [email protected]

I ASJAOLUD & VAIDLUSE SENINE KÄIK

1. 07.08.2026 esitas KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlus-

tuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Tartu Linnavalitsuse („Hankija“) riigihanke „Tartu linna

tänavate aastaringne hooldus 01.07.2027-30.06.2032“ (viitenumber 313042) alusdokumentide

peale. Vaidlustus hõlmas:

(i) keskmist töötajate arvu puudutavat kvalifitseerimistingimust („Töötajate arvu nõue“);

(ii) sõidukite vanust puudutavat pakkumuse vastavustingimust (mida oli samal ajal

dubleeritud ka kvalifitseerimistingimusena) („Sõidukite vanuse nõue“);

(iii) EL määruse 2022/576 art-st 5k tuleneva vastavustingimuse puudumist („Vene mõju

piirang“).

NOVE - 2/4 -

2. 10.08.2026 teatas Hankija VAKO-le, et ta kavatseb:

(i) leevendada Töötajate arvu nõuet („Muudatus nr 1“);

(ii) kõrvaldada Sõidukite vanuse nõudes esineva vastuolu („Muudatus nr 2“);

(iii) lisada hanke alusdokumentidesse Vene mõju piirangu („Muudatus nr 3“).

3. 11.08.2026 teatas Vaidlustaja vastuseks VAKO selgituspäringule, et Vaidlustaja hinnangul

Muudatused nr 2 ja 3 kõrvaldavad vaidlustuses väidetud õigusrikkumised. Muudatuse nr 1 puhul

pidi Vaidlustaja nentima, et vaidlustuses väidetud õigusrikkumine jääb.

4. 12.08.2026 teatas Hankija VAKO-le, et ta kavatseb Töötajate arvu nõude hanke alus-

dokumentidest kustutada.

5. 12.08.2026 teavitas VAKO Vaidlustajat, et VAKO hinnangul kõrvaldaks Töötajate arvu nõude

kustutamine ka viimase alles jäänud õigusrikkumise, mida vaidlustuses väideti, ning andis

Vaidlustajale tähtaja kuni 13.08.2026 menetluskulude nimekirja esitamiseks.

6. Vaidlustaja nõustub, et kui Hankija loobub Töötajate arvu nõudest, siis see kõrvaldab

vaidlustuses väidetud õigusrikkumise. Kuivõrd Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et kõik tema

menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt ja ta jääb selle taotluse juurde, esitab Vaidlustaja siinsega

oma menetluskulude nimekirja (RHS § 199 lg 1). Ühtlasi esitab Vaidlustaja olude sunnil repliigid

Hankija väidetele, mis on suunatud vaidlustatud tingimuste õigustamisele ja sellele, et Vaidlustaja

menetluskulud võimalikult suures ulatuses Vaidlustaja enda kanda jäetaks.

I I MENETLUSKULUDE NIMEKIRI

7. Vaidlustaja menetluskulude kogusumma on 5862,49 eurot, mis koosneb riigilõivust summas

2560 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 3302,49 eurot (km-ta). Vaidlustajale on

osutatud õigusabi kestusega 14 h 50 min ja keskmise tunnihinnaga 222,64 eurot (km-ta).

Esindajakulude täpsem koosseis nähtub alltoodud tabelist (kõik hinnad km-ta).

8. Kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja

menetluskulud summas 5862,49 eurot. Vaidlustaja taotleb enda esindajakulude väljamõistmist

käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.1

1 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.

NOVE - 3/4 -

I I I REPLIIGID HANKIJA VÄIDETELE

9. Vaidlustaja möönab, et Hankija on soostunud kõigis kolmes vaidluspunktis muutma hanke

alusdokumente viisil, mis kõrvaldab vaidlustuses välja toodud õigusrikkumised. See tähendab, et

vaidlustus jääb RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. Seega, iseenesest puudub vajadus, et

Vaidlustaja jätkaks oponeerimist Hankija erinevatele seisukohtadele, millega Vaidlustaja ei nõustu.

Siiski ei saa Vaidlustaja, seades esikohale oma õiguste ja huvide igakülgse kaitse, jätta Hankija

mõnedele avaldustele sootuks reageerimata. Nimelt on Hankija teinud avaldusi, mille äratuntav

eesmärk on suunata VAKO-t otsustama, et osa Vaidlustaja menetluskuludest peaks jääma

Vaidlustaja enda kanda. Vaidlustaja sellega ei nõustu. Täidetud on RHS § 198 lg 51 kohaldamise

eeldused, s.o Hankija peab hüvitama Vaidlustaja menetluskulud.

10. Esiteks, mis puudutab Hankija retoorilist küsimust tema 10.08.2026 kirjas VAKO-le, kas

Vaidlustaja ei võinuks vaidlustamise asemel esitada Hankijale hoopis vaidlustusmenetluse väliseid

palveid, piisab kui viidata, et seadus ei näe ette, et VAKO-sse pöördumisele peab eelnema mingi

VAKO-väline protseduur. Sealhulgas ei pea hankes osalemisest huvitatud ettevõtja enne hanke

alusdokumentide VAKO-s vaidlustamist püüdma oma eesmärki saavutada läbi otsekõneluste

hankijaga. Ettevõtja otsustab õiguskaitsevahendi kasutamise autonoomselt. Kui ettevõtja mistahes

kaalutlusel otsustab mitte jääda lootma sellele, et hankija muudab alusdokumente vastavalt tema

ettepanekutele, ei saa seda ettevõtjale ette heita ega lugeda seda vaidlustusmenetluse kulude

jaotamisel ettevõtja kahjuks.

11. Teiseks, arusaamatuks jääb Hankija 12.08.2026 kirjas VAKO-le esitatud seisukoht, et ta

„võttis vaidlustuse omaks“ vaid 1/3 osas. See ei ole nii. Hankija leksikat kasutades võttis Hankija

vaidlustuse omaks 3/3 osas ehk tervikuna. Hankija muutis pärast vaidlustusega tutvumist ära kõik

kolm vaidlusalust punkti. Hankija võis seejuures küll teha avaldusi stiilis „meil on tegelikult õigus,

aga vaidlustusest vabanemiseks teeme vaidlustaja tahtmist järgi“, kuid sel pole RHS § 198 lg 51

kontekstis tähendust. Liiatigi on Hankija eneseõigustused otsitud ja väärad.

12. Sõidukite vanuse nõude puhul on Hankija ise tunnistanud, et see oli vigane (vastuoluline).2

Järelikult oli vaidlustus selles punktis Hankija enda kinnitusel põhjendatud. Hankija viide, et tegu

oli „inimliku eksimusega“, on õiguslikult irrelevantne. Spekulatiivne ja nullväärtusega on ka Hankija

väide, et kui ta oleks selle vea ise avastanud, oleks ta selle likvideerinud.

13. Eksitav on ka Hankija vaade Vene mõju piirangule. Oma 12.08.2026 kirjas VAKO-le nimetab

Hankija seda pisendavalt „arusaamatuseks“ selle üle, kas mingeid kinnitusi tuleb topelt küsida.

Sisuliselt sama argumenteeris Hankija ka oma 10.08.2026 kirjas VAKO-le, andes mõista, et ta on

kõik õigesti teinud, aga konstruktiivses püüdes hankega kiiresti edasi liikuda tuleb ta Vaidlustaja

nõudmisele vastu. Seetõttu on Hankija arvates selle punkti osas Vaidlustaja menetluskulude

Hankijalt väljamõistmine „ebaõiglane“.3 Hankija ajab nähtavasti segamini RHS § 95 lg 1 p 5 ning

EL määruse 2022/576 art 5k sisu ja eesmärgi. Hankija eksimus on hästi näha lausest „RHS [§] 95

lg 1 p 5 hõlmab ka EL Nõukogu määruse (EL) 2022/576 artiklis 5k sätestatud keelu asjaolusid“.4

See ei ole õige. RHS § 95 lg 1 p-s 5 sätestatud kõrvaldamise alus puudutab konkreetset pakkujat

ja tema suhtes kehtestatud personifitseeritud rahvusvahelist või riiklikku sanktsiooni. Näide:

pakkuja on AS Pahalane ja vastavalt ELi või Eesti riigi sanktsiooniotsusele on tehingute sõlmimine

selle ühinguga keelatud. Seevastu EL määruse 2022/576 art 5k kehastab ELi üldist ja persooni-

neutraalset sanktsioonipoliitikat, mille kohaselt ei tohi rahvusvahelist piirmäära ületavates riigi-

hangetes sõlmida hankelepingut, mis kätkeks endas selles sättes täpsustatud moel olulist Vene

mõju. Näide: pakkuja AS Pahalane enda suhtes ei ole kehtestatud ühtegi sanktsiooni, ent

AS Pahalane enamusaktsionär on üks Venemaa kodanik (kes ise ei pruugi samuti personaalselt

sanktsioneeritud olla). Seega ei saa siin rääkida ühe ja sama kinnituse topelt küsimisest vmt. Ei ole

juhuslik, et Rahandusministeerium on RHR-is hankijate jaoks välja töötanud EL määruse 2022/576

2 Hankija 12.08.2026 kirja lk 1 viimane lõik. 3 Samas, lk 2. 4 Hankija 10.08.2026 kirja lk 3.

NOVE - 4/4 -

art 5k jõustava valmistingimuse, mille aktiveerimiseks piisanuks hankijal ühest klikist. Kui see

teema oleks kaetud juba RHS § 95 lg 1 p-ga 5 ja § 96 lg-ga 21, siis poleks eraldi vastavustingimust

vaja. Paradoksaalselt väidab Hankija, et ministeerium on teinud mõttetut tööd (quod non). Viljatu

on ka Hankija väide, et EL määruse 2022/576 art 5k ei ole praegu asjakohane, kuna tegu pole mitte

„suure tarnega“, vaid teenuste hankega.5 Kõnealuse sätte kohaldamine ei sõltu sõlmitava hanke-

lepingu liigist skaalal asjad–teenused–ehitustööd.

14. Viimaks, mis puudutab Töötajate arvu nõuet, siis selles osas näib Hankija oma 12.08.2026

kirjas ka ise tõdevat, et ta võttis vaidlustuse omaks. Siiski ja vastuoluliselt jagus Hankijal ka viidatud

kirjas õigustusi, miks oli Töötajate arvu nõue ikkagi põhjendatud. Vaidlustaja selgitab, et

vaidlustuse põhiküsimus ei ole (olnud) selles, kas proportsionaalne oleks 70, 50 või 5 töötajat.

Probleem on selles, et vastupidiselt Hankija väidetele ei ütle aastate 2023–2025 keskmine töötajate

arv mitte midagi pakkuja eeldatava võimekuse kohta nõuetekohaselt täita selles riigihankes

sõlmitavat hankelepingut. Pelk statistiline näitaja möödanikust ei saa põhimõtteliselt anda Hankijale

„kindlust, et pakkujal on tava kasutada /---/ töötajaid, kes tegutsevad operatiivselt muutuvates

tingimustes /---/ ja suudavad tagada igal hetkel elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike ülesannete

täitmise“.6 Näiteks ei ole ettevõtjal keelatud aja jooksul oma tegevusvaldkondi vahetada. Nii võib

selles hankes osaleda ka ühing, mis aastatel 2023–2025 pidas pagarikoda ja hoidis palgal 100+

pagarit. Täidetud on keskmiselt 70 või 50 töötaja nõue, ent kuidas see annab kindluse, millest

Hankija räägib? Sama näide lükkab ilmekalt ümber ka Hankija väite, nagu annaks statistiline näitaja

minevikust talle „kindluse, et pakkujal on varasem kogemus ja teadmised“.7 Pakkuja valdkondlikke

kogemusi ja teadmisi kontrollitakse teist tüüpi kvalifitseerimistingimuste kaudu (nt referentstööde

nõue või juhtivisikute kutse- või haridusnõue).8 See, et pakkujal on palgalehel olnud x arv töötajaid,

ei ütle vähimatki selle kohta, mida nad teinud on või mis teadmised neil on.

Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat

5 Hankija 10.08.2026 kirja lk 2. 6 Samas. 7 Samas. 8 Keskmist töötajate arvu puudutava kvalifitseerimistingimuse kohta on õiguskirjanduses öeldud: „Praktikas hankijad sellise kvalifitseerimistingimuse kehtestamise võimalust sageli ei kasuta, kuna enamasti on võimalik pakkujate piisavat kvalifikatsiooni tõendada teiste kvalifitseerimistingimuste abil.“ D. Minumets, P. Kulm. Riighangete õigus. Juura 2014, lk 196.