Digiallkirjad

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022.a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Vastu võetud kultuuriministri 01.09.2026 määrusega nr 14

Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.“;

3) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga „nr 2023/2831“;

4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide (edaspidi festivalide toetus) ja piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste (edaspidi piirkondliku etendustegevuse toetus) korraldamiseks Eestis.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6-11 järgmises sõnastuses:

„(6) Piirkondliku etendustegevuse toetust eraldatakse eesmärgiga suurendada etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis.

(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse andja on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

(8) Piirkondliku etendustegevuse toetust võib kasutada järgmistele tingimustele vastavate teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks:
1) teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;
2) etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;

3) ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.

(9) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20 protsenti eraldatakse tantsuetendustele ning kuni 30 protsenti lastetendustele.

(10) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve jaotatakse maakondade lõikes järgmiselt:

1) Saaremaa ja Hiiumaa – 20 protsenti;

2) Ida-Virumaa ja Võrumaa – 20 protsenti;

3) Viljandimaa, Valgamaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa – 25 protsenti;

4) Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa – 20 protsenti;

5) Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa – 15 protsenti.

(11)    Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb kasutamata, võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel.“;

6)paragrahvi 6 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Festivalide toetuse ning piirkondliku etendustegevuse toetuse abikõlblikud kulud on põhjendatud ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks või etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud.“;

7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatav osa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Festivalide toetuse ja piirkondliku etendustegevuse toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) festivali toetuse puhul tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;“;

8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse number „90 000“ numbriga „300 000“ ja number „600 000“ numbriga „750 000“;

9) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 7 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 4“;

11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kolme taotlemisele eelneva majandusaasta kohta kirjeldus etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse;

12) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „kahel“ sõnaga „kolmel“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6-9 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlejale.

(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt. Taotlusvoor avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel korral:

1) etendustegevuseks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. aprillini;

2) etendustegevuseks ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini;

3) etendustegevuseks ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini.

(8) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(9) Piirkondliku etendustegevuse taotlusele lisatakse:

1) andmed etenduste arvu, toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta;

2) andmed etenduste toimumisega seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade ning vahemaade kohta;

3) kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe.“;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev etendusasutus.“;

15) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Festivalide toetuse taotlust menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates ning piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlust kuni 42 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“;

16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.“;

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlustele.“;

18) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 18 punkti, 2. kriteeriumi alla 13 punkti või 5. kriteeriumi alla 5 punkti.“;

19) paragrahvi 13 lõikes 31 asendatakse sõna „viiele“ sõnaga „kolmele“;

20) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „Sihtotstarbelisest“ sõnadega „Festivalide toetuse“;

21) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Piirkondliku etendustegevuse toetuse summa arvutatakse etenduse hinna alusel. Toetatakse vähemalt kolme ja kuni 15 etenduse korraldamist. Etenduse hind on arvestuslik ning kujuneb vastavalt meeskonna liikmete arvule ning etenduse toimumisega seotud sõidukaugusele lähte- ja sihtkoha vahel järgmiselt:

1) 25–99 km: 2–5 liiget 60 eurot, 5–10 liiget 120 eurot, 10 ja enam liiget 180 eurot;

2) 100–199 km: 2–5 liiget 160 eurot, 5–10 liiget 320 eurot, 10 ja enam liiget 480 eurot;

3) 200–299 km: 2–5 liiget 260 eurot, 5–10 liiget 520 eurot, 10 ja enam liiget 780 eurot;

4) 300–400 km: 2–5 liiget 360 eurot, 5–10 liiget 720 eurot, 10 ja enam liiget 1080 eurot.

(5) Lasteetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 400 eurot ning tantsuetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 600 eurot.“;

22) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“;

23) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „taotlus kuulub“ tekstiosaga „kui käesoleva määruse §-s 11 nimetatud juhul kuulub taotlus“;

24) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Menetluses oleva piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluse kohta, mille maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.“; 

25) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 4 ja 6 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlejatele.“;

26) paragrahvist 16 jäetakse välja tekstiosa „Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide“;

27) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse saajale.“;

28) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

    

Heidy Purga      

minister      

Merilin Piipuu

kantsler

Lisa

kultuuriministri 14.10.2022. a määruse nr 17

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” juurde

(kultuuriministri 01.09.2026 määruse nr 14 sõnastuses)

Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika

1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1.1. Rahvuskultuuri edendamine:

1.1.1. kunstiline tase;

1.1.2. loomingulised plaanid.

1.2. Valdkondlik mitmekesisus.

1.3. Piirkondlik kättesaadavus.

1.4. Loomingulise tegevusega seotud töö maht:

1.4.1. eelarve realistlikkus.

2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused

1.  KUNSTILINE TASE

Hinnatakse etendusasutuse senist kunstilist taset, sealhulgas:

1) kunstilist ambitsiooni;

2) loomingulise teostuse järjepidevat taset;

3) suutlikkust tuua lavale kavandatud teosed ning tagada nende kõrge kunstiline teostus;

4) repertuaari ajakohasust ja sobivust sihtrühmaga;

5) valmidust võtta loomingulisi riske ning rakendada uuenduslikke, eksperimentaalseid või tavapärasest erinevaid vorme ja teemakäsitlusi.

26101418222630

Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse kunstiline tase on madal.Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse kunstiline tase on keskmisest madalam.Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse kunstiline tase on keskmisest kõrgem. Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse kunstiline tase on kõrge.

2.  LOOMINGULISED PLAANID

Hinnatakse etendusasutuse kavandatud etendustegevuse kunstilist huvitavust, läbimõeldust, teostatavust, sealhulgas:

1) kavandatud etendustegevuse ideede originaalsust ja kunstilist isikupära;

2) kavandatud etendustegevuse esteetilist läbimõeldust ja terviklikkust, sealhulgas vormi, väljendusvahendite ja teemavalikute põhjendatust;

3) kavandatud etendustegevuse mahu ja ajakava realistlikkust;

4) kavandatud ambitsiooni ja loomingulise riski vastavust etendusasutuse senisele võimekusele ja arenguloogikale;

5) teadlikkust loomingulistest riskidest ning nende juhtimisest.

1471013161920

Toetuse kavandatava kasutusaasta loomingulised plaanid ei ole kunstiliselt huvitavad ja läbimõeldud ning taotleja võimekus neid teostada on ebatõenäoline.Toetuse kavandatava kasutusaasta loomingulised plaanid on kunstiliselt keskmisest vähem huvitavad ja läbimõeldud ning taotleja võimekus neid teostada on pigem ebatõenäoline.Toetuse kavandatava kasutusaasta loomingulised plaanid on kunstiliselt keskmisest huvitavamad ja läbimõeldud ning taotleja võimekus neid teostada on pigem tõenäoline. Toetuse kavandatava kasutusaasta loomingulised plaanid on kunstiliselt huvitavad ja läbimõeldud ning taotleja võimekus neid teostada on väga hea.

3.  VALDKONDLIK MITMEKESISUS

Hinnatakse etendusasutuse panust valdkonna mitmekesisusse, sealhulgas seda, kas:

1) etendusasutus täidab valdkonnas eristatavat kunstilist rolli ning rikastab seda või

2) etendusasutus loob uusi koostöövorme või pakub töö- ja loomevõimalusi loome- ja tugipersonalile või

3) etendusasutus pakub ligipääsu oma taristule või produktsioonivõimalustele või

4) etendusasutus panustab ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamisse erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas lastele, eakatele, erivajadustega inimestele, lapsevanematele, ajutise tegevuspiiranguga inimestele ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele või

5) etendusasutuse rahvusvaheline tegevus, sealhulgas väljapoole suunatud ja Eestisse suunatud koostöö, toetab valdkonna arengut või

6) etendusasutuse lisategevused mõjutavad valdkonna arengut või

7) etendusasutuse roll ning tegevuse suunitlus on selge ning mõjutab Eesti etenduskunstide valdkonda.

2581114172125

Etendusasutuse kolme taotlemisele eelneva majandusaasta tegevuse panus valdkonna mitmekesisusse on väike.Etendusasutuse kolme taotlemisele eelneva majandusaasta tegevuse panus valdkonna mitmekesisusse on keskmisest väiksem.Etendusasutuse kolme taotlemisele eelneva majandusaasta tegevuse panus valdkonna mitmekesisusse on keskmisest suurem.Etendusasutuse kolme taotlemisele eelneva majandusaasta tegevusega on panustatud oluliselt valdkonna mitmekesisusse.

4. PIIRKONDLIK KÄTTESAADAVUS

Hinnatakse etendusasutuse senise etendustegevuse kättesaadavust väljaspool Tallinna, Tartut, Viljandit, Pärnut, Rakveret ja Kuressaaret ning külalisetenduste andmise sagedust ja kättesaadavust maakondades.

13579111315

Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud etendusi ainult Harju maakonnas ja Tallinnas või Tartu maakonnas ja Tartus.Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on etendusi antud vähemalt kahes, kuid vähem kui viies maakonnas.Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on etendusi antud vähemalt viies maakonnasKolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud vähemalt kümme etendust, mis on toimunud viies erinevas maakonnas.Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Pärnus, Kuressaares, Viljandis või Rakveres või kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud vähemalt 15 etendust, mis on toimunud vähemalt viies erinevas maakonnas.Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Pärnus, Kuressaares, Viljandis või Rakveres ja kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud etendusi kahes kuni neljas erinevas maakonnas või kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud vähemalt 20 etendust, mis on toimunud vähemalt viies erinevas maakonnas.Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik Pärnus, Kuressaares, Viljandis või Rakveres ja kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud etendusi viies või rohkemas maakonnas või kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud vähemalt 20 etendust, mis on toimunud vähemalt kaheksas erinevas maakonnas.Etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut, Kuressaaret, Viljandit või Rakveret või kolme taotlemisele eelneva majandusaasta jooksul on antud vähemalt 30 etendust, mis on toimunud vähemalt kümnes erinevas maakonnas.

5. EELARVE REALISTLIKKUS

Hinnatakse taotleja kavandatud loomingulise tegevusega seotud töömahu ja eelarve omavahelist vastavust ja kulutõhusust ning kooskõla kavandatud tegevustega, sealhulgas seda, kas:

1) kavandatud kulud ja tulud vastavad tegevus- ja töömahule;

2) eelarve koostamisel on arvestatud etendusasutuse toimemudeli ja turuolukorraga, sealhulgas kultuuritöötaja miinimumpalgaga;

3) eelarve on selge, läbipaistev ning selle juurde on lisatud vajalikud selgitused;

4) publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik;

5) omafinantseeringu osakaal ning lisarahastuse allikad on realistlikud.

245678910

Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ei ole selge ja läbipaistev ning tegevusteks planeeritud kulud ei ole põhjendatud. Eelarves välja toodud kulud ei ole realistlikud, toetuse kasutamine pole kuluefektiivne ega mõistlik. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos ei ole realistlik. Ei ole planeeritud piisavalt omafinantseeringu ja lisarahastuse allikaid.Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve on selge, kuid tegevusteks planeeritud kulud ei ole nende elluviimiseks optimaalsed ja on planeeritud uusalavastuste, etenduste ja esitajate arvust lähtuvalt põhjendamata. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on osaliselt ebarealistlik. On planeeritud vähesel määral omafinantseeringu ja lisarahastuse allikad.Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve on selge, kuid tegevusteks planeeritud kulud ei ole nende elluviimiseks optimaalsed ja on planeeritud uusalavastuste, etenduste ja esitajate arvust lähtuvalt osaliselt põhjendamata. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos ei ole täis mahus realistlik. On planeeritud piisavalt omafinantseeringu ja lisarahastuse allikad.Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve on selge, põhjalik ja kuluefektiivne. Kuluartiklid on taotlusega planeeritud uuslavastuste, etenduste ja esitajate arvust lähtuvalt põhjendatud ja mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on realistlik. On planeeritud piisavad omafinantseeringu ja lisarahastuse allikad.

3. Taotluste hindamise kord

3.1. Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud viie kriteeriumi lõikes punktide alusel.

3.2. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

3.3. Komisjoni liikmete individuaalsete hinnangute põhjal arvutatakse välja iga kriteeriumi keskmine punktide arv.

3.4. Kui mõne komisjoni liikme punktid erinevad kriteeriumi keskmisest punktide arvust lubatud hälbest rohkem, jäetakse vastavalt kõige kõrgem, kõige madalam või mõlemad punktid arvestusest välja ning uus keskmine punktide arv arvutatakse arvesse minevate punktide alusel.

3.4.1. Dünaamiline lubatud hälve (vastavalt kriteeriumi kaalule)

KriteeriumMaksimaalne punktisummaLubatud hälve (20%) +/-

1. Kunstiline tase306

2. Loomingulised plaanid204

3. Valdkondlik mitmekesisus255

4. Piirkondlik kättesaadavus153

5. Eelarve realistlikkus102

3.5. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100.

3.6. Taotlejale määratav toetuse summa saadakse, kui komisjoni antud hindepunktid taotluse kohta tõstetakse kolmandasse astmesse (³) ning korrutatakse taotleja taotletud toetuse summaga. Saadud tulemus jagatakse kõigi lävendi ületanud taotluste hindepunktidega (kolmandasse astmesse tõstetuna) ning taotletud toetuse summade korrutiste summaga. Saadud jagatis korrutatakse taotlusvooru eelarve kogumahuga.

3.7. Munitsipaal- ja eraetendusasutustest moodustatakse paremusjärjestused kahes eraldi taotlejarühmas.