Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu

kohta esitatud arvamustele

Arvamuse tegija Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Eesti

Etendusasutuste Liit

Hindame eesmärki muuta etendustegevuse toetamise

süsteem läbipaistvamaks ning vähendada taotlejate

halduskoormust. Samas näeme eelnõus mitmeid sisulisi

ja praktilisi küsimusi, mis vajavad täpsustamist või

ümbervaatamist.

PIIRKONDLIKU ETENDUSTEGEVUSE

TOETAMINE

Kvaliteedi tagamine

Eelnõu punktis 5 seatakse piirkondliku etendustegevuse

toetuse üheks tingimuseks vähemalt kahe liikmega

loomingulise ja tehnilise meeskonna olemasolu ning

seletuskirjas põhjendatakse seda kvaliteedigarantii

vajadusega. Selline põhjendus ei ole sisuliselt veenev,

sest lavastuse kunstiline kvaliteet ei sõltu otseselt

väljasõidul osalevate inimeste arvust. Etenduskunstide

vormid on väga erinevad ning professionaalne lavastus

võib toimuda nii ühe inimese kui ka suure kollektiiviga.

Etenduste kvaliteedi tagamine on oluline, aga seda ei ole

võimalik saavutada ainult vormiliste tingimustega.

Piirkondliku etendustegevuse toetamine.

Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et

vähemalt kaheliikmelise loomingulise ja tehnilise

meeskonna nõue ei taga iseenesest etenduse kunstilist

kvaliteeti. Nõude eesmärk ei ole anda sisulist

kvaliteedihinnangut, vaid tagada, et toetust kasutatakse

etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale

vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija.

Selguse huvides täpsustatakse seletuskirjas vastava sätte

põhjendust. Seejuures on eelnõud juba muudetud võrreldes

Kultuuriministeeriumi esialgse ettepanekuga, mille

kohaselt oleks nõutud vähemalt viieliikmelist loomingulist

ja tehnilist meeskonda.

Etendusasutuste Liidu 31.03.2026 ettepanekus esitatud

kriteeriume on Kultuuriministeerium käsitlenud 08.04.2026

vastuses. Mitmed pakutud tingimused on juba kaetud

etendusasutuse seaduses sätestatud etendusasutuse mõiste

kaudu. Näiteks peab etendusasutus seaduse kohaselt

tegelema regulaarselt etenduste andmisega. Mitme pakutud

tingimuse kontrollimine eeldaks ulatusliku tõendusmaterjali

Olukord, kus sama määrus peab samaaegselt vähendama

auditist tulenevalt halduskoormust ning tagama

seletuskirjas sõnastatud sisulised eesmärgid – kvaliteetse

etenduskunsti kättesaadavuse sõltumata elukohast ja

regionaalse ebavõrdsuse vähendamise –, tekitab nende

eesmärkide vahel pinge. Seejuures on oht, et sisulised

eesmärgid jäävad halduslike kaalutluste kõrval

tagaplaanile.

EETEAL tegi oma 31.03.2026 kirjas ettepaneku

sätestada kvaliteedikriteeriumid lähtudes erinevatest

laiapõhjalistest parameetritest: etenduste andmine on

organisatsiooni põhikirjaline põhitegevus;

etendustegevus kestab aastaringselt; lavastusmeeskond ja

etendajad on erialase kõrgharidusega või erialaselt

tunnustatud spetsialistid; etendajad ja tehniline meeskond

saavad etenduste eest tasu; tehniline meeskond on kas

erialase hariduse või erialase kutsekvalifikatsiooniga või

osalenud erialastel koolitustel või töötanud valdkonnas

vähemalt 5 aastat; teatri kodulehel on kättesaadav

repertuaari ülevaade koos loomingulise meeskonna

nimekirjaga ning mängukava; info toetust saava etenduse

kohta on kajastatud kodulehe mängukavas koos

piletihindadega; on avalik valdkondlik tuntus ja

tunnustus (nt autasud, arvustused jt). Enamus neist on

lahendatavad taotluse ankeedis ja ei suurenda

märgatavalt halduskoormust.

Laste- ja tantsulavastused

Eelnõus nähakse ette, et kuni 20% eelarvest eraldatakse

tantsuetendustele ja kuni 30% lastetendustele. Samas ei

ole selge, kuidas tagatakse ligipääs toetusele olukorras,

kus taotlusi menetletakse jooksvalt ning esitamise

esitamist meeskonnaliikmete hariduse,

kutsekvalifikatsiooni, töökogemuse ja muude asjaolude

kohta. See suurendaks märkimisväärselt nii taotlejate

halduskoormust kui ka toetuse andja töökoormust.

Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole selline koormuse

kasv meetme eesmärki ja toetuste mahtu arvestades

proportsionaalne ega põhjendatud.

Tantsu- ja lastelavastuste taotlusi menetletakse eraldi

muudest piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlustest.

Nendele etendusliikidele on kogu taotlusvooru kestel

reserveeritud eraldi eelarveosa vastavalt eelnõus sätestatud

osakaaludele. Seetõttu ei saa tantsu- ja lastelavastuste

toetamiseks ette nähtud vahendid ammenduda teiste

taotluste rahuldamise tõttu.

Kultuuriministeerium on kaalunud erinevate

kulukomponentide, sealhulgas praamipiletite ning muude

tegelike kulude arvestamist toetuse suuruse määramisel.

Siiski on astmeline kilometraaž ja ühikuhinna kasutamine

valitud eesmärgiga lihtsustada toetuse arvestamist ning

vähendada nii taotlejate halduskoormust kui ka toetuse

andja töökoormust. Täpsemate ja paindlikemate

arvestusreeglite kehtestamine suurendaks oluliselt

menetluse keerukust ning oleks vastuolus muudatuse

eesmärgiga.

Etenduspaiga või rendipinna omaniku kinnituse vorm

töötatakse välja koos taotlusvormiga. Kinnitus võib olla

esitatud vormis, mis võimaldab tuvastada selle andja ja

kinnituse sisu.

järjekorras. Kui tegemist on nn „nobedate näppude“

süsteemiga, võib juhtuda, et eelarve täitub enne, kui laste-

või tantsulavastuste taotlused menetlusse jõuavad.

Sellisel juhul jääb ebaselgeks, milline on reserveeritud

protsentide tegelik mõju.

Palume täpsustada:

● kas laste- ja tantsulavastuste taotlusi menetletakse

eraldi;

● kas neile on reserveeritud eraldi eelarverida kogu vooru

kestel;

● kuidas välditakse olukorda, kus reserveeritud osakaal

ammendub muude taotluste tõttu;

● kuidas sätestatakse vastavad põhimõtted.

Arvestades Eesti teatrimaastikku ja -külastajate

väljakujunenud harjumusi on tantsukunsti toetamine

vajalik. Samas tuleb selguse huvides täpsustada punkti 2

lõige 8 erandi juures, et nii Tallinnas kui Tartus on riigi

toetatud etendusasutused, mis tegelevad tantsukunstiga.

Arvutusmudel ja toetuse menetlemine Toetuse arvutamise mudel tekitab mitmeid praktilisi

küsimusi. Punkti 13 lõikes 9 küsitakse taotlejat

kasutatavate sõidukite arvu, mida aga hiljem ei arvestata

hinnastamisel, selle asemel lähtutakse inimeste arvust.

Praktikas sõltuvad väljasõidu kulud sageli mitte inimeste

arvust, vaid erinevate tegurite koosmõjust, sealhulgas

trupi liikmete ja tehnikute arvust ja paiknemisest,

kasutuses olevate või renditavate sõidukite

mahutavusest, dekoratsiooni suurusest, kostüümide

mahust jt. Nii võib ka väikese meeskonnaga lavastus

Etendusasutuse seaduse § 16 lõike 2 kohaselt võib

munitsipaaletendusasutustele määrata riigieelarvest toetust

muu hulgas etenduste piirkondliku kättesaadavuse

tagamiseks. Seega näeb kehtiv õigus juba ette, et

munitsipaaletendusasutuste tegevustoetuse üheks

eesmärgiks on regionaalse ligipääsetavuse suurendamine.

Kohaliku omavalitsuse asutuste välistamise eesmärk on

vältida olukorda, kus sama tegevuse rahastamine toimub

mitmest avaliku sektori toetusmeetmest.

Munitsipaaletendusasutustele tagatakse tegevuse

baasrahastus kohaliku omavalitsuse kaudu, mistõttu on

piirkondliku etendustegevuse toetus suunatud teistele

etendusasutustele.

Taotlejate ringi piirangust jäid ekslikult välja avalik-

õiguslikud juriidilised isikud. Oleme need eelnõusse

lisanud. Piirangu eesmärk on vältida sama tegevuse kattuvat

rahastamist avalikest vahenditest ning suunata piirkondliku

etendustegevuse toetus taotlejatele, kelle tegevust ei

rahastata avaliku sektori kaudu samal viisil baasrahastuse

või tegevustoetuse kaudu.

Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvoor on

jooksev taotlusvoor. Taotluste esitamiseks ei ole määratud

tähtaega ning taotlusi võetakse vastu kuni taotlusvooru

eelarve ammendumiseni. Pärast eelarve ammendumist

taotlusvoor suletakse ning uusi taotlusi enam vastu ei võeta.

Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 42 kalendripäeva

alates taotluse esitamisest. Tegemist on menetluse

vajada mitut sõidukit või suurem trupp mahutada

dekoratsiooni bussi. On selge, et inimeste arv mõjutab

majutuskulusid, samas on aga sõidukite arv oluline nii

üldises transpordikulude arvestuses, kui eriti

praamipiletite puhul, mis on oluline pidades silmas

eesmärki tagada regionaalne kättesaaavus kõikjal.

Kilometraaži vahemikud on EETEAL-i hinnangul liiga

suured ning piiride rakendamine ebaselge (200 km sõit

kuulub nii 100-200 kui 200-300 kategooriasse). See

tekitab ka potentsiaalse ohu hakata kilometraaži

suurendama, kuivõrd juba 1 lisakilomeeter suurendab

toetust.

Teeme ettepaneku muuta hinna kujunemine

dünaamilisemaks (arvestades nt praamipileteid

väljasõitudes saartele), selgitada ümardamise

põhimõtteid ja/või vähendada distantside vahemikke.

Samuti juhime tähelepanu, et vastuvõtja kinnituse nõue

suurendab halduskoormust ning pole täpsustatud,

millises vormis peab see olema esitatud.

Eelnõu punktiga 14 piiratakse taotlejate ringi välistades

kohaliku omavalitsuse asutused. Põhjenduses viidatakse,

et avalik sektor tagab neile tegevustoetuse kaudu

baasrahastuse, ent ei ole selge, kas ja kuidas on tagatud,

et tegevustoetus on mõeldud sihtotstarbeliselt regionaalse

ligipääsetavuse suurendamiseks. Vastasel juhul ei ole

põhjendatud professionaalsete munitsipaalteatrite, nt

Tallinna Linnateatri, välja jäämine.

maksimaalse kestusega ning taotlused võidakse menetleda

ka lühema aja jooksul.

Taotlusvooru praktiline korraldus, sealhulgas taotlusvooru

avamise aeg ja eelarve maht, täpsustatakse taotlusvooru

väljakuulutamisel. Taotluste menetlemise tähtaeg ei piira

etenduste toimumist ajal, mil taotlus on menetluses. Toetuse

saaja tegutseb omal vastutusel kuni toetuse andmise otsuse

tegemiseni. Eelnõu punktis 13 on sätestatud, et taotlusvoor

avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel

korral ning toetuse andja avaldab teabe taotlusvooru

avamise ja eelarve kohta oma veebilehel vähemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Eelnõus on iga taotlusvooru puhul määratud ka

etendustegevuse periood, mille raames toimuvatele

etendustele saab vastavas voorus toetust taotleda. Seega on

taotlejatele ette teada, milliste etenduste jaoks on võimalik

konkreetses taotlusvoorus toetust taotleda.

Kultuuriministeerium nõustub, et kilometraaživahemikud ei

tohi kattuda. Eelnõud täpsustatakse selliselt, et vahemike

piirid oleksid üheselt mõistetavad. Samuti jäetakse eelnõust

välja nõue esitada andmed kasutatavate sõidukite arvu

kohta, kuna seda teavet toetuse arvutamisel ei kasutata.

Era- ja munitsipaalteatrite tegevustoetus

Selgitame. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

kolmeaastase tegevustoetuse saajate maksimaalse arvu

vähendamine on seotud tegevustoetuse eraldamise

metoodika muutmisega. Uue metoodika kohaselt

määratakse toetuse suurus valemi alusel, arvestades taotluse

Eelnõus ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud jooksva

taotlusvooru praktilist toimimist, sh millised on tähtajad

ja kui kaua voor on avatud. Kuna menetlusperioodiks on

märgitud 42 päeva, on oluline selgitada, kuidas

arvestatakse etenduste tegelikku ajakava. Näiteks jääb

ebaselgeks, kas taotlusvoorud toimivad nn ülekattega

põhimõttel, kus eelmine voor hõlmab ka perioodi, mille

jooksul järgmise vooru taotlusi alles menetletakse.

ERA- JA MUNITSIPAALTEATRITE

TEGEVUSTOETUS Eelnõus vähendatakse mitmeaastaste tegevustoetuste

saajate maksimaalset arvu viielt kolmele. Esitatud

põhjendus ei ole meie hinnangul piisavalt veenev.

Mitmeaastaste toetuste arvu vähendamine ei tekita

süsteemi täiendavaid vahendeid ega vähenda taotlejate

koguarvu, sest toetust mitte saanud asutused osalevad

seejärel iga-aastases voorus. Seetõttu soovitame jätta

alles paindlikum sõnastus „kuni viiele etendusasutusele“.

Selline lahendus võimaldab tulevikus reageerida

eelarvelistele või valdkondlikele muutustele ilma

määrust pidevalt muutmata.

Ei ole selge, mille alusel on määratud

hindamiskriteeriumites punktide vahemikud. Näiteks

eelneva tegevuse hindamine on jagatud 4-punkti

suurusteks vahemikeks, aga loominguliste plaanide

kategooria erinevateks vahemikeks (1-4, 7-10, 13-16, 19-

20). Selline jaotus näib meelevaldne, eriti kuna sõltumata

vahemiku suurusest on hindajale antud sama juhis. Kuna

toetus antakse järgnevaks perioodiks, siis on ebaõiglane,

et eelmise perioodi hinne on protsentuaalselt kõrgem kui

hindamistulemust ja taotletud toetuse summat. Metoodika

rakendamise tulemusel võib üksikutele taotlejatele

määratav tegevustoetus olla varasemast suurem. Sellest

tulenevalt tegi määruse muudatusi ette valmistanud

töörühm, kuhu kuulusid ka Etendusasutuste Liidu liikmed,

ettepaneku vähendada kolmeaastase tegevustoetuse saajate

maksimaalset arvu, et tagada vaheaastatel suurem

paindlikkus tegevustoetuste eelarve kasutamisel ning

säilitada uutele taotlejatele võimalus tegevustoetust

taotleda.

Hindamismetoodika on välja töötatud määruse muudatusi

ette valmistanud töörühma poolt ning kujunenud valdkonna

esindajatega peetud arutelude tulemusena.

Hindamiskriteeriumite ülesehituse eesmärk on suurendada

taotluste omavahelist eristuvust ning tugevdada seost

hindamistulemuse ja määratava toetuse suuruse vahel.

Varasema tegevuse osakaal hindamises on suurem, kuna

selle kriteeriumi puhul hinnatakse juba toimunud tegevust

ja saavutatud tulemusi. Tulevikku suunatud loominguliste

plaanide hindamisel tuleb paratamatult anda hinnang

kavandatavale tegevusele, mille elluviimine ja mõju ei ole

hindamise hetkel veel teada. Seetõttu on töörühm pidanud

põhjendatuks anda suurem kaal juba tõendatud tegevusele

ja tulemustele.

Eelnõu eesmärk on muuta tegevustoetuste hindamine ning

toetuse suuruse kujunemine senisest selgemaks,

läbipaistvamaks ja objektiivsemaks. Etendusasutuste

rahastamise laiemad küsimused, sealhulgas

rahastamispõhimõtete edasiarendamine ja võimalike

loominguliste plaanide oma. Seda eriti arvestades, et

sama taotluse alusel antakse ka 3-aastaseid

tegevustoetuseid, mis nõuavad pikaajalisi läbimõeldud

plaane. Kuna vähendatakse eelarve-punktide tähtsust

hindamises, siis on väga oluline, et eelarved esitataks

samadel võrreldavatel alustel ning oleksid selgelt seotud

plaanitava tegevusega. Samuti, et ühtlustataks tööjõu

täistööajale taandamise reeglid, sealhulgas vabatahtliku

töö arvestamine.

On tänuväärne, et riik toetab era- ja munitsipaalteatreid ja

selle kaudu eeskätt eestimaalast, kelleni jõuab elupaigast

hoolimata mitmekesine ja väärtuslik kultuur. Ent

arvestades nii määruses kui arengukavades (mh Kultuur

2030) püstitatud eesmärke ning Eesti teatrimaastikku

(mh uuringutest välja tulevaid takistusi kultuuri

tarbimisel), on selge, et praegu tegevustoetusteks

eraldatud vahenditest ei piisa eesmärkide saavutamiseks

ning kultuur vajab parema kättesaadavuse ja

mitmekesisuse tagamiseks lisavahendeid. Püsiva

kunstilise taseme ja arengu tagamiseks vajavad

etendusasutused rohkem pika-ajalisi toetuseid.

Juhime taas tähelepanu vajadusele muuta

rahastussüsteemi nii, et see arvestaks etendusasutuste

erinevat toimimisloogikat (tingliku nimetusega mudelid

“trupp”, “trupp ja maja”, “maja”, “produtsent”). Kuna

praegused muudatused seda ei tee, siis osasid kitsaskohti

lahendades loob see teisi juurde. Näiteks jätab

tegevustoetuste ülempiiri tõstmine ilma tantsukunstile

eraldatud protsentuaalse osakaaluga fikseerimiseta

järjepidevalt tantsukunstiga tegelevad organisatsioonid

täiendavate vahendite vajadus, väljuvad määruse

muudatuste esemest ning on osa eraldiseisvast

valdkondlikust arutelust.

Kultuuriministeerium peab oluliseks rõhutada, et eelnõu

muudatused on välja töötatud valdkonna kaasamisel.

Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse

tingimuste muutmiseks moodustati töörühm, kuhu kuulusid

erinevate etenduskunstide valdkondade esindajad,

sealhulgas tantsuvaldkonna esindajad. Töörühma arutelude

tulemusena kujunesid välja nii tegevustoetuste uus

hindamismetoodika, valemipõhine toetuse jaotamise mudel

kui ka ettepanekud toetuste ülempiiride muutmiseks.

Tegemist on töörühma kompromissettepanekutega, mille

eesmärk oli muuta toetuste jaotamine senisest

läbipaistvamaks, objektiivsemaks ja prognoositavamaks.

Kultuuriministeerium toonitab, et valdkonna tagasisidega

on juba arvestatud. Eelnõus sisalduvad muudatused

põhinevad otseselt töörühmas osalenud valdkonna

esindajate ettepanekutel ning arutelude käigus saavutatud

kokkulepetel. Töörühmas analüüsiti põhjalikult ka uut

toetussummade kujunemise metoodikat. Arutelude raames

tutvustati liikmetele arvutusi, mis põhinesid eelmiste

taotlusvoorude andmetel ning illustreerisid valemi

toimimist praktikas. Nendest analüüsidest lähtudes tehti

otsus muuta toetussummade kujunemise metoodikat.

Etendusasutuste erinevate toimimismudelite, sealhulgas

trupi-, maja-, trupp ja maja ning produtsendimudeli

eripärade arvestamine on oluline küsimus. Samuti vajavad

jätkuvat arutelu tantsukunsti rahastamise eripärad ning

potentsiaalselt väiksema toetussummaga. Valemipõhise

vähendamise esialgsed arvutused näitavad, et

taotlusvooru pingerea alumise otsa toetussummad

vähenevad märkimisväärselt. Palume jagada arvutusi,

mis näitaksid valemi töötamist eelmiste taotlusvoorude

näitel: kuidas vähendamine oleks muutnud toetuste

reaalseid summasid viimastes taotlusvoorudes.

Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning

rahvusvaheline koostöö on oluline kunstiliigi elujõulise

arengu, institutsionaalse jätkusuutlikkuse ja

konkurentsivõime tagamiseks. Seetõttu ei ole

põhjendatud käsitleda rahvusvahelistumist üksnes ühe

mitmekesisuse alakriteeriumina. Rahastusmudel peaks

arvestama tantsukunsti valdkonna eripärasid oma

hindamiskriteeriumites või rakendama teatud osakaalu

tantsukunsti edendamiseks. Etenduskunstide erinevad

liigid, nendega seotud etendusasutuste toimimismudelid

ja seega ka vajadused on erinevad. Toetuste juures on

oluline arvestada nende tegutsemisloogikat ning lähtuda

selle juures seaduses sätestatud mahupõhisusest.

Loodame väga, et töö uue mudeli väljatöötamisel on

edukas ja oleme valmis sellesse jätkuvalt panustama.

Täname võimaluse eest protsessis osaleda ja loodame, et

valdkonna tagasisidet arvestatakse eelnõu lõplikul

kujundamisel.

erinevate etenduskunstiliikide vajadustele vastavate

rahastamispõhimõtete kujundamine. Nimetatud küsimused

väljuvad aga määruse muudatuste esemest ning nende

käsitlemine jätkub etenduskunstide rahastamise süsteemi

edasise arutelu käigus.

Eesti Tantsunõukogu Eesti Tantsunõukogu teeb Kultuuriministeeriumile

ettepaneku vaadata üle erateatrite tegevustoetuste

määruse muudatusettepanekud ja põhimõtted. Praegusel

kujul süvendavad planeeritavad muudatused struktuurset

ebavõrdsust ning seavad ohtu nii tantsuvaldkonna

Selgitame. Kultuuriministeerium peab oluliseks rõhutada,

et eelnõu muudatused on välja töötatud ulatusliku

valdkondliku kaasamise tulemusena. Munitsipaal- ja

eraetendusasutuste tegevustoetuse tingimuste muutmiseks

moodustati töörühm, kuhu kuulusid erinevate

etenduskunstide valdkondade esindajad, sealhulgas

jätkusuutlikkuse kui ka Eesti etenduskunstide

mitmekesisuse laiemalt.

Kehtestatud hindamismudel lähtub samadest kunstilistest

ja organisatsioonilistest alustest nii sõnateatrite kui ka

tantsuteatrite puhul, kuigi nende valdkondade

tegutsemistingimused ei ole võrreldavad. Eestis

puuduvad kaasaegsele tantsukunstile suunatud püsivad

riiklikud loomekeskused ja taristu ning

tantsuorganisatsioonidel ei ole võrreldavaid

institutsionaalseid ressursse sõnateatritega. Sellises

olukorras asetab ühtne hindamissüsteem

tantsuorganisatsioonid püsivalt nõrgemasse

konkurentsipositsiooni.

Peame eriti problemaatiliseks toetuse ülempiiri tõstmist

olukorras, kus tegevustoetuste kogumaht ei suurene ning

samaaegset loobumist proportsionaalse vähendamise

põhimõttest. Nende muudatuste koosmõju soosib

institutsionaalselt tugevamaid ja suuremaid

organisatsioone ning vähendab väiksemate teatrite, eriti

tantsuorganisatsioonide, tegevusvõimekust. Esialgsete

arvutuste järgi, mis põhinevad varasemate aastate

hinnetel, langeks tantsukunstile pühendunud teatrite

osakaal erateatrite tegevustoetustest ligikaudu 7,7%-ni,

mis ei võimalda tagada valdkonna jätkusuutlikku

arengut.

Samuti leiame, et rahvusvahelise tegevuse osakaalu

vähendamine hindamiskriteeriumites ei ole kooskõlas

strateegiadokumendi „Kultuur 2030“ eesmärkidega.

Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning

tantsuvaldkonna esindajad. Hindamismetoodika

muudatused, toetuse ülempiiride muutmine ning

valemipõhise toetuse jaotamise põhimõte on töörühma

arutelude käigus kujunenud kompromisslahendused.

Eelnõus ei ole kehtestatud valdkonnaspetsiifilisi

hindamiskriteeriume, kuna eesmärk on hoida

hindamissüsteem võimalikult läbipaistev, ühtne ja

võrreldav kõigi taotlejate jaoks. Töörühma aruteludes ei

kujunenud konsensust erinevate etenduskunstiliikide jaoks

eraldiseisvate hindamiskriteeriumite kehtestamiseks. Samas

peab Kultuuriministeerium oluliseks arutelu

etendusasutuste erinevate toimimismudelite ja valdkondlike

eripärade üle ning võtab selle ettepaneku arvesse

etenduskunstide rahastamissüsteemi edasise arendamise

käigus.

Proportsionaalse vähendamise mehhanismist loobumine on

teadlik valik. Uue metoodika kohaselt määratakse toetuse

suurus valemi alusel, mis seob toetuse senisest otsesemalt

komisjoni antud hindepunktidega. Seeläbi on toetuse

suuruse kujunemine läbipaistvam ning hindamistulemusel

suurem mõju. Toetuse ülempiiride muutmine tuleneb

omakorda viimaste aastate kulude kasvust ning

etendusasutuste tegevusmahtude suurenemisest.

Rahvusvahelise tegevuse hindamine valdkondliku

mitmekesisuse kriteeriumi osana on Kultuuriministeeriumi

hinnangul põhjendatud. Erinevalt etenduste piirkondlikust

kättesaadavusest ei ole rahvusvaheline tegevus

etendusasutuse seaduses toetuse andmise eraldi alusena

välja toodud. Muudatus võimaldab erineva profiiliga

rahvusvaheline koostöö on selle arenguks vältimatu. Ka

regionaalse tegevuse eesmärgid on seatud liiga madalale

ega võimalda hinnata organisatsioonide tegelikku mõju

kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamisel.

Näeme problemaatilisena ka tegevustoetuste pidevat iga-

aastast kõikumist, mis ei võimalda organisatsioonidel

teha pikaajalisi ja vastutustundlikke otsuseid. Eriti

mõjutab see tantsuvaldkonda, kus arendusprotsessid,

rahvusvahelised koostööd ja publiku kasvatamine

eeldavad mitmeaastast järjepidevat tööd. Üheaastane

toetustsükkel ei võimalda sisuliste arengute elluviimist

ega nende mõju hindamist.

Eeltoodust tulenevalt teeme Kultuuriministeeriumile

järgmised ettepanekud:

• säilitada proportsionaalse vähendamise põhimõte ning

loobuda toetuse ülempiiri tõstmisest olukorras, kus

toetuste kogumaht ei suurene;

• töötada välja tantsukunsti valdkonna eripärasid ning

taristulist olukorda arvestavad hindamiskriteeriumid;

• suurendada rahvusvahelise koostöö ja Eesti kultuuri

rahvusvahelise nähtavuse osakaalu hindamises;

• väärtustada sisuliselt regionaalset tegevust ning selle

mõju toetuse määramisel;

• tagada kõigile taotlejatele võrdsetel alustel vähemalt

kolmeaastane tegevustoetuse periood, et võimaldada

pikaajalist planeerimist ja valdkonna arengut;

• suurendada erateatrite tegevustoetuste kogumahtu, et

tagada Eesti teatrivälja mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.

etendusasutustel näidata oma panust valdkonna

mitmekesisusse neile omaste tegevuste kaudu, sealhulgas

rahvusvahelise koostöö ja rahvusvahelise nähtavuse

suurendamise kaudu.

Piirkondliku kättesaadavuse osas on uus

hindamismetoodika võrreldes kehtiva metoodikaga

nõudlikum ning selle osakaal hindamises suurem. Seetõttu

on piirkondliku tegevuse mõju toetuse määramisel senisest

tugevam.

Mitmeaastase tegevustoetuse saajate arvu vähendamine on

seotud toetuse eraldamise metoodika muutmisega. Uue

metoodika rakendamise tulemusel võib üksikutele

taotlejatele määratav toetus olla varasemast suurem. Sellest

tulenevalt tegi töörühm ettepaneku vähendada mitmeaastase

toetuse saajate arvu, et säilitada vaheaastatel suurem

paindlikkus tegevustoetuste eelarve kasutamisel ning

tagada võimalus toetada uusi taotlejaid. Piiratud

eelarvevahendite tõttu ei ole mitmeaastase toetuse

laiendamine kõigile tegevustoetuse saajatele võimalik.

Kultuuriministeerium nõustub, et etenduskunstide

rahastamissüsteemi pikaajaline arendamine peab arvestama

erinevate etenduskunstiliikide ja organisatsioonide

toimimismudelite eripärasid. Eelnõu eesmärk on muuta

tegevustoetuste hindamine ja toetuse suuruse kujunemine

selgemaks, läbipaistvamaks ja objektiivsemaks.

Etendusasutuste rahastamise süsteemi laiemad küsimused

jäävad edasiste arutelude ja võimalike tulevaste muudatuste

teemaks.

Eesti etenduskunstide mitmekesisuse säilitamiseks on

oluline, et rahastamissüsteem arvestaks erinevate

kunstiliikide tegelikke toimimistingimusi ning toetaks

nende pikaajalist arengut.

ASSITEJ Eesti

Keskus

ASSITEJ Eesti Keskusel ei ole esitada uusi või

täiendavaid arvamusi Kultuuriministri määruse 17

muutmise määruse eelnõu muutmiseks.

Käesolevaga juhime vaid tähelepanu meie eelnevatele

kommentaaridele, et lavastuse kvaliteet ja ka tehniline

teostus ei sõltu väljasõidul osalevate inimeste arvust.

Lavastusi on väga eriilmelisi. Miks osad neist peaksid

valikust välja jääma? See piirang on meile arusaamatu.

Samuti jääb arusaamatuks, miks eelistatakse ühte liiki

etenduskunsti teistele. See on ja jääb ebavõrdseks

kohtlemiseks. Eeldame ju, et määrus on loodud

pikaajaliseks aluseks toetuste jagamisel.

Meil on kahju, et uus määrus ei võimalda toetada

erinevaid teatrite pakutavaid haridusprojekte, aga

loodame väga, et nende viimine maakondade noore

vaatajani saab toetatud mõne muu meetme kaudu.

Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et

vähemalt kaheliikmelise loomingulise ja tehnilise

meeskonna nõue ei taga iseenesest etenduse kunstilist

kvaliteeti. Nõude eesmärk ei ole anda sisulist

kvaliteedihinnangut, vaid tagada, et toetust kasutatakse

etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale

vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija.

Selguse huvides täpsustatakse seletuskirjas vastava sätte

põhjendust.

Seejuures on eelnõud võrreldes Kultuuriministeeriumi

esialgse ettepanekuga juba muudetud. Esialgu oli

kavandatud nõue, et etenduse elluviimises peab osalema

vähemalt viieliikmeline loominguline ja tehniline

meeskond, kuid valdkonnalt saadud tagasiside tulemusel on

nõuet leevendatud.

Laste- ja tantsuetenduste eraldi käsitlemine piirkondliku

etendustegevuse toetuse meetmes tuleneb meetme

eesmärgist parandada nende etenduskunstiliikide

kättesaadavust piirkondades, kus nende pakkumine on

väiksem. Tegemist on kultuuripoliitilise valikuga, mille

eesmärk on toetada etenduskunstide mitmekesisust ja

tasakaalustada erinevate etenduskunstiliikide

kättesaadavust.

Haridusprojektide toetamise küsimus väljub käesoleva

määruse muudatuste esemest. Kultuuriministeerium peab

noortele suunatud kultuurihariduse tegevusi oluliseks ning

nende toetamise võimalusi käsitletakse teiste meetmete ja

instrumentide raames.

Eesti Väike- ja

Projektiteatrite Liit

Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit toetab eelnõu

põhimõtteid. Kuna määruses tehakse korraga mitmeid

sisulisi muudatusi, peame oluliseks nende mõju jälgimist

esimestes taotlusvoorudes, et hinnata, kuidas uus süsteem

praktikas toimib ning kas see vajab edaspidi täpsustamist.

Eelnõu kohta kerkis üks täpsustav küsimus ja üks

ettepanek:

1. Täpsustav küsimus

Mille alusel ja kuidas toimub Piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve

protsentuaalne jagunemine maakondade lõikes ning

maakondade jaotamine gruppidesse?

Seletuskirjas on küll kirjeldatud üldised põhimõtted,

nagu varasem praktika; piirkondlik kättesaadavus ja

tegelikud vajadused; etendusasutuste võrgustik ning riigi

sihtasutuste olemasolu, mille tõttu on osades

piirkondades külalisetenduste vajadus väiksem.

Samas ei selgu seletuskirjast ega eelnõu tekstist:

– millise konkreetse metoodika või arvutusloogika alusel

kujuneb maakondade protsentuaalne jaotus;

– milliste näitajate alusel (nt elanike arv,

külastusstatistika, vahemaad, etenduste arv vms) on

kujundatud maakondade rühmitamine;

Selgitame. Piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlusvooru eelarve protsentuaalsel jaotusel maakondade

lõikes on arvestatud varasemate taotlusvoorude kogemuse,

piirkondliku nõudluse ning etenduskunstide regionaalse

kättesaadavuse tegeliku vajadusega. Nagu on märgitud ka

eelnõu seletuskirjas, on maakondade jaotus kujunenud aja

jooksul ning peegeldab senist praktikat külalisetenduste

toimumise ja piirkondliku nõudluse osas.

Jaotuse kujundamisel on arvestatud muu hulgas

etendusasutuste võrgustiku paiknemist ning asjaolu, et

maakondades, kus tegutsevad riigi asutatud sihtasutustena

tegutsevad etendusasutused või kus professionaalse

etenduskunsti kättesaadavus on muul viisil paremini

tagatud, on külalisetenduste toetamise vajadus väiksem.

Suurem osakaal on kavandatud piirkondadele, kus

etenduskunsti kättesaadavus sõltub suuremal määral

külalisetendustest.

Maakondade protsentuaalne jaotus ei põhine ühel kindlal

matemaatilisel valemil ega üksikul näitajal, vaid erinevate

asjaolude koostoimel kujunenud hinnangul. Sealhulgas on

arvestatud ka varasemate aastate taotlusvoorude

rakendamise kogemust ja toetuse kasutamise praktikat.

Mitte arvestatud. Taotlusvooru avamisest, taotluste

esitamise tingimustest ja eelarvest teavitamine toetuse andja

veebilehel on avatud taotlusvoorude puhul tavapärane ja

– kuidas on põhjendatud konkreetsete maakondade

paigutamine vastavatesse gruppidesse.

Kas ja kuidas on maakondade jaotuse kujundamisel

arvestatud ka tegeliku nõudluse ja varasemate aastate

kasutusmustritega?

Näiteks 2025. aasta Rahvakultuurikeskuse „Teater maal“

programmi näitel oli kogu Läänemaa maakondlik

rahastus kasutatud juba maikuuks. Selle kogemuse põhjal

tekitab muret, kas ja kuidas on maakondade jaotuse

kujundamisel arvesse võetud varasemate aastate

kasutusmustreid ja piirkondlikke erinevusi nõudluses.

2. Ettepanek

Täiendada lõikes 8 sätestatud teavitust selliselt, et

lisaks veebilehel avaldamisele edastatakse teave ka

liitude e-posti aadressidele.

Arvestades, et määrus on uues kuues ning võib tekkida

täiendavaid lisavoore ja/või eelarve ümberjaotamisi,

aitaks e-posti teel teavitamine suurema tõenäosusega

tagada info kiiremat liikumist ja jõudmist kõikide

osapoolteni. Juhul kui teised liidud ei pea e-posti

teavitamist vajalikuks, palume siiski lisada Eesti Väike-

ja Projektiteatrite Liidu e-posti aadress

[email protected] teavituste saajate hulka.

piisav viis tagada teabe kättesaadavus kõigile

potentsiaalsetele taotlejatele võrdselt.

Toetuse andjal ei ole võimalik ette teada kõiki isikuid ja

organisatsioone, kes võivad soovida toetust taotleda.

Seetõttu ei ole põhjendatud ega kooskõlas võrdse

kohtlemise põhimõttega sätestada määruses kohustust

teavitada üksnes teatud liite või organisatsioone.

Taotlusvooru puudutav teave peab olema ühtemoodi

kättesaadav kõigile võimalikele huvilistele.

See ei välista, et toetuse andja võib lisaks veebilehel

avaldamisele jagada teavet ka valdkondlikele

esindusorganisatsioonidele või teiste tavapäraste

teavituskanalite kaudu. Sellise teavitamise ulatus ja viis on

siiski toetuse andja korralduslik küsimus ning seda ei ole

vajalik reguleerida määruses.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki

korrastada riigieelarvest etendusasutustele toetuse

andmise tingimusi ning viia need kooskõlla

etendusasutuse seaduse volitusnormidega. Samuti peame

Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et

munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevusmudelid võivad

oluliselt erineda. Seetõttu oleme kavandatud, et

munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse taotlusi

oluliseks etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse

parandamist ning tegevustoetuste jaotamise muutmist

selgemaks, võrreldavamaks ja sisulisemalt põhjendatuks.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab määruse

muutmise eelnõu järgmiste märkustega.

1. Tallinna Linnavalitsuse hinnangul ei ole põhjendatud

käsitleda Tallinna Linnateatrit munitsipaalteatrina samas

toetussüsteemis eraetendusasutustega.

Munitsipaalteatrina täidab Tallinna Linnateater avalikku

kultuurifunktsiooni ning selle tegevusmudel, püsiva

teatrimaja ja taristu ülalpidamine, professionaalse

töötajaskonna pikaajaline tööhõive ning repertuaariteatri

järjepidev toimimine erinevad oluliselt

eraetendusasutuste tegevusmudelist.

2. Tallinna Linnavalitsus leiab, et kavandatav

punktipõhine ja konkurentsikeskne hindamismetoodika

ei arvesta piisavalt munitsipaalteatrite institutsionaalset

rolli ega avalik-õiguslikke kohustusi. Samuti võib

tegevustoetuse alampiiri langetamine, mitmeaastase

tegevustoetuse saajate arvu vähendamine ning

hindamismetoodika muutmine suurendada

munitsipaalteatrite rahastuse ebastabiilsust.

Märkustest tulenevalt peame vajalikuks arutada

munitsipaalteatrite tegevustoetuse tingimusi ja

rahastusmudelit eraldi. Teeme ettepaneku korraldada

Kultuuriministeeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti

Linnade ja Valdade Liidu ühine kohtumine, et arutada

hinnatakse küll sama hindamismetoodika alusel, kuid eraldi

taotlusvoorus ja eraldi pingerea alusel. See võimaldab

arvestada mõlema taotlejarühma eripäraga ning tagada

toetuse määramisel võrdse kohtlemise ühe taotlejarühma

sees.

Lisaks oleme arvestatud märkusega tegevustoetuse

alampiiri kohta. Eelnõuga tõstetakse nii era- kui ka

munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse

alampiir 300 000 euroni. Muudatuse eesmärk on tagada, et

tegevustoetus oleks piisava suurusega, et toetada

järjepidevalt tegutsevate ja suurema tegevusmahuga

etendusasutuste põhitegevust.

Tallinna Linnavalitsuse esitatud märkusi ja eelnõuga

kaasnevaid võimalikke mõjusid.

UNIMA Eesti

Keskus

UNIMA Eesti Keskus on jälginud eelnõu väljatöötamist

ning soovib juhtida tähelepanu muudatuste mõjule laste-

ja noorteteatritele ning eraetendusasutustele.

Üldine hinnang

UNIMA toetab eelnõu üldist eesmärki muuta toetuste

süsteem õigusselgemaks ja rakendatavamaks.

Positiivseks peame ka muudatust, mille kohaselt lisatakse

hindamiskriteeriumina eelarve realistlikkuse analüüs.

Samas tõstatab eelnõu mitmeid olulisi küsimusi, mis

puudutavad eelkõige tegevustoetuse ebamõistlikku

halduskoormust ning teatriliikide ebavõrdset kohtlemist.

1. Toetatavate valdkondade liigitus ja nukuteatri

käsitlemine iseseisva teatriliigina

UNIMA ei saa nõustuda eelnõus ega seletuskirjas

kajastatud lähenemisega, mille kohaselt toetatavad

valdkonnad on üldsõnalised või määratlemata.

Teeme ettepaneku käsitleda toetatavaid valdkondi selgelt

teatriliikidena, nagu see on tavapärane nii kunstiteaduses

kui ka rahvusvahelises praktikas:

• muusikateater;

• tantsuteater;

• sõnateater;

• nukuteater.

1. Mitte arvestatud. Piirkondliku etendustegevuse meetme

raames ei ole põhjendatud teatriliikide detailne eristamine,

kuna toetussüsteemi eesmärk on tagada ühtne ja lihtne

raamistik, mis kohtleb taotlejaid võrdselt sõltumata

etenduskunsti vormist. Erandina on piirkondliku

etendustegevuse toetuse meetmes eristatud laste- ja

tantsuetendused, mille eesmärgipärane toetamine tuleneb

kultuuripoliitilisest eesmärgist parandada nende

valdkondade kättesaadavust.

Nukuteatri eraldi liigitamise vajadust ei saa käesoleva

eelnõu kontekstis põhjendatuks pidada. Samuti ei saa

nõustuda väitega, et riigi panus nukuteatri arengusse oleks

vähenenud. Noorsooteatri nimemuutus ei ole muutnud

asutuse sisulist tegevust, asutaja ootusi sihtasutusele ega

vähendanud nukuteatriga seotud tegevusi.

2. Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et

vähemalt kaheliikmelise loomingulise ja tehnilise

meeskonna nõue ei taga iseenesest etenduse kunstilist

kvaliteeti. Nõude eesmärk ei ole anda kunstilisele

kvaliteedile hinnangut, vaid tagada, et toetust kasutatakse

etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale

vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija.

Võrreldes Kultuuriministeeriumi esialgse ettepanekuga on

eelnõud juba muudetud. Esialgu nähti ette vähemalt

viieliikmelise loomingulise ja tehnilise meeskonna nõue,

kuid sellest loobuti valdkonna tagasisidet arvestades.

Kehtiv praktika, kus tantsulavastused on eraldi

kategooriana toetatavad, kuid nukulavastused mitte, on

UNIMA hinnangul põhjendamatult ebavõrdne.

Olukorda süvendab asjaolu, et Eestis puudub enam riiklik

nukuteater. Noorsooteatri profiilimuutus on vähendanud

riigi toetavat panust nukuteatrikunsti arengusse. Samuti

on kadumas seni munitsipaaltoetuse toel tegutsenud

Viljandi Nukuteater.

UNIMA hinnangul ei ole tegemist üksnes toetuste

jagamise tehnilise küsimusega, vaid Eesti rahvuskultuuri

kestlikkuse probleemiga.

Nukuteater on üks vanimaid teatriliike maailmas ning

selle kunstiline eripära — nuku, objekti, materiaalse

vormi ja elava näitleja sümbioos — ei ole taandatav sõna-

ega tantsuteatrile.

Kui riiklik toetussüsteem ei tunnusta nukuteatrit iseseisva

teatriliigina, ohustab see kogu valdkonna

jätkusuutlikkust Eestis. Salme Reegi auhinna žürii

andmetel on 2026. aasta esimesel poolaastal Eestis

professionaalselt loodud vaid üks nukuteatri lavastus

väikelastele.

Ettepanekud • Lisada eelnõusse nukuteater neljanda võrdväärse

teatriliigina.

• Lõpetada teatriliikide ebavõrdne kohtlemine, kus

tantsulavastused on toetussüsteemis eelistatud, kuid

nukulavastustel puudub samaväärne staatus.

Ettepanek hinnata piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlusi kunstilise kvaliteedi, mõju või muude sisuliste

kriteeriumide alusel ei ole kooskõlas meetme ülesehitusega.

Selline lähenemine eeldaks komisjonipõhist hindamist ja

täiendavaid hindamiskriteeriume. Käesoleva muudatuse

eesmärk on vastupidi vähendada halduskoormust ning

tagada toetuse määramine objektiivsete ja selgete

tingimuste alusel.

3. Mitte arvestatud. Meetme lihtsustamise eesmärgil on

loobutud programminõukogust. Piirkondliku

etendustegevuse toetuse määramine toimub taotluse

nõuetele vastavuse kontrolli alusel ning eraldi hindamis- või

otsustuskogu ei moodustata. Seetõttu ei ole võimalik ega

põhjendatud kehtestada nõudeid programminõukogu

koosseisu kohta, kuna sellist organit eelnõu kohaselt enam

ei ole.

4. Mitte arvestatud. Eelnõus on sätestatud, et piirkondliku

etendustegevuse toetuse puhul on abikõlblikud kulud

kõikidele taotlejatele samad. Toetatakse põhjendatud ja

mõistlikke kulusid, mis on otseselt seotud etenduste

andmisega. Erisus ei tulene kulude liigist, vaid toetuse

suurusest. Laste- ja tantsuetenduste puhul nähakse ette

suurem toetuse määr. Selline lähenemine tuleneb

kultuuripoliitilistest eesmärkidest parandada nende

etendusliikide regionaalset kättesaadavust ning toetada

valdkondi, mille publiku- ja tulubaas on piiratum.

5. Selgitame. Menetluskeskkonna tehniline arendamine ei

kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Esitatud

tagasiside edastatakse menetluskeskkonna arendajatele ning

2. Trupi suuruse ja kunstilise kvaliteedi mitteseotus

UNIMA ei nõustu lähenemisega, mis seob

toetuskõlblikkuse või kunstilise kvaliteedi hindamise

trupi suuruse või muude kvantitatiivsete näitajatega.

Kunstiline kvaliteet ei sõltu trupi suurusest. Suurem

kollektiiv ei taga kõrgemat kunstilist taset.

Trupi suurusele seatavad piirangud kahjustavad eelkõige

väikeseid ja paindlikke loomingulisi vorme, mis on laste-

ja noorteteatri puhul sageli kunstiliselt põhjendatud.

Lasteetenduse väärtus ei sõltu laval olevate inimeste

arvust, vaid kunstilise lahenduse sisulisest kvaliteedist,

mängulisusest ja eakohasusest.

Ettepanekud • Eemaldada eelnõust ja rakendusjuhenditest viited, mis

seovad toetuskõlblikkuse või hindamisskoori trupi

suurusega.

• Lähtuda hindamisel kunstilisest kvaliteedist, eelarve

realistlikkusest ja mõjust publikule ning valdkonnale.

• Sätestada selgelt, et väiksem trupp ei tähenda

automaatselt väiksemat kunstilist väärtust.

3. Teater Maal programminõukogu koosseis

UNIMA hinnangul on puudulikud Teater Maal

programminõukogu koosseisu puudutavad põhimõtted,

kuna puudub nõue kõigi teatriliikide esindatusele.

võimalusel arvestatakse sellega tulevaste arenduste

kavandamisel ja taotlusvormide uuendamisel.

6. Mitte arvestatud. Kehtestatud menetlustähtaeg on

vajalik, et tagada piisav aeg taotluste nõuetele vastavuse

kontrolliks ning menetluse läbipaistvus ja õiguspärasus.

Samas tuleb rõhutada, et eelnõus sätestatud 42 päeva on

maksimaalne menetlustähtaeg. See ei tähenda, et kõik

taotlused menetletakse maksimaalse tähtaja jooksul.

Võimaluse korral tehakse menetlustoimingud ja toetuse

määramise otsused kiiremini.

Teater Maal toetused on sageli ainus võimalus

maakondades tegutsevatele laste- ja nukuteatritele. Kui

otsustuskogus puudub vastava valdkonna pädevus,

jäävad nukuteatriprojektid paratamatult alaesindatuks.

Ettepanek

Lisada nõue, et programminõukogus oleksid esindatud

kõigi nelja teatriliigi asjatundjad:

• sõnateater;

• muusikateater;

• tantsuteater;

• nukuteater.

Igal teatriliigil peaks olema vähemalt üks hääleõiguslik

esindaja. Vajadusel tuleks kaasata valdkondlike

ühenduste, sh UNIMA Eesti Keskuse, esindajad.

4. Etendustasu toetuse ebavõrdne kohaldamine

UNIMA peab põhjendamatuks olukorda, kus etendustasu

toetust makstakse üksnes tantsulavastuste artistidele,

kuid mitte teiste teatriliikide esindajatele.

Kõik etenduskunstide loojad töötavad publiku ees ning

ühe teatriliigi eelistamine teistele ei ole põhjendatud.

UNIMA mõistab tantsukunsti eripärasid, kuid need ei

õigusta teiste teatriliikide täielikku välistamist sarnastest

toetustest.

Ettepanekud

• Laiendada etendustasu toetust kõigile teatriliikidele.

• Alternatiivina luua teistele teatriliikidele eraldi

samaväärne toetusmeede.

• Kui võrdne kohtlemine ei ole võimalik, tuleks kaaluda

toetuse lõpetamist kõigile teatriliikidele.

5. Teater Maal menetluskeskkonna uuendamine

UNIMA juhib tähelepanu Teater Maal programmi

menetluskeskkonna tõsistele puudustele.

Praegune süsteem on aeglane, kohmakas ja tekitab

taotlejatele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse.

See tähendab:

• liigseid halduskulusid;

• dubleerivaid andmesisestusi;

• ebaintuitiivset kasutajaliidest;

• ajakulu nii taotlejatele kui ka menetlejatele.

Ettepanekud

• Uuendada või asendada olemasolev menetluskeskkond

kaasaegse lahendusega.

• Kaasata süsteemi arendamisse kasutajad ja valdkonna

esindajad.

• Tagada:

o lihtne juurdepääs taotlusvormidele;

o kiire navigeerimine;

o automaatne andmekontroll;

o dubleerivate väljade vähendamine;

o teatriliikide eripärade arvestamine.

6. Toetuse menetlemise kiirus

UNIMA peab vajalikuks, et toetuste menetlemine

toimuks oluliselt kiiremini.

Eriti oluline on see väiksematele etendusasutustele, kes

ei saa püsivat tegevustoetust ning kelle projektide

ajagraafik on lühike.

Praktikas jääb tellimuse ja etenduse vahele sageli kuni

kaks kuud. Kui toetuse menetlemine kestab liiga kaua,

peab teater projekti kas edasi lükkama või finantseerima

omavahenditest.

Ettepanekud • Sätestada, et taotluse esitamisest otsuse tegemiseni ei

tohi mööduda rohkem kui 30 kalendripäeva.

• Keerukamate projektide puhul võiks tähtaeg olla

erandkorras kuni 45 päeva.

• Tähtaja ületamisel peab taotlejale olema tagatud

automaatne teavitus ja võimalus kiirmenetluseks.

Kokkuvõte

UNIMA Eesti Keskus leiab, et eelnõu vajab enne

vastuvõtmist täiendamist järgmistes küsimustes:

1. Nukuteatri tunnustamine võrdväärse teatriliigina.

2. Trupi suuruse eemaldamine kvaliteedi hindamise

kriteeriumina.

3. Kõigi teatriliikide esindatus Teater Maal

programminõukogus.

4. Etendustasu toetuse laiendamine kõigile teatriliikidele

või toetuse ümberkujundamine võrdsetel alustel.

5. Teater Maal menetluskeskkonna põhjalik uuendamine.

6. Toetuste menetlustähtaja lühendamine 30 päevani.

Loodame, et Kultuuriministeerium arvestab laste- ja

noorteteatri valdkonna eripära, nukuteatri kultuurilist

tähtsust ning vajadust tagada teatriliikide võrdne

kohtlemine.

UNIMA Eesti Keskus on valmis eelnõu küsimusi

ministeeriumi esindajatega täiendavalt arutama.

Eesti Teatriliit Loodame, et käesoleva määruse kaasajastamise ja

muutmise mõjul tekkinud senisest tihedam koostöö ja

valdkonna kaasamine otsustusprotsessidesse on

positiivseks sissejuhatuseks edasises koostöös

valdkonnaga seotud parendus- ja algatusprotsessides.

Kuigi oleme teadlikud seaduste muutmistoimingute

tavadest, teeme ettepaneku järgnevate võimalike

eelnõude puhul saata koos kavandatavate muudatustega

ka seaduste täisversioonid koos täienduste ja

asendustega.

Teadmiseks võetud.

Eesti Rahvakultuuri

Keskus

Eesti Rahvakultuuri Keskus kooskõlastab

kultuuriministri 14.oktoobri 2022.a määruse nr 17

muutmise määruse eelnõu esitatud kujul.

Teadmiseks võetud.

Lisa

kultuuriministri 14.10.2022. a määruse nr 17

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” juurde

Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika

1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1.1. Rahvuskultuuri edendamine:

1.1.1. kunstiline tase;

1.1.2. loomingulised plaanid.

1.2. Valdkondlik mitmekesisus.

1.3. Piirkondlik kättesaadavus.

1.4. Loomingulise tegevusega seotud töö maht:

1.4.1. eelarve realistlikkus.

2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused

1. KUNSTILINE TASE

Hinnatakse etendusasutuse senist kunstilist taset, sealhulgas:

1) kunstilist ambitsiooni;

2) loomingulise teostuse järjepidevat taset;

3) suutlikkust tuua lavale kavandatud teosed ning tagada nende kõrge kunstiline teostus;

4) repertuaari ajakohasust ja sobivust sihtrühmaga;

5) valmidust võtta loomingulisi riske ning rakendada uuenduslikke, eksperimentaalseid või tavapärasest erinevaid vorme ja teemakäsitlusi.

2 6 10 14 18 22 26 30

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on madal.

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on keskmisest

madalam.

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on keskmisest

kõrgem.

Kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta etendustegevuse

kunstiline tase on kõrge.

2. LOOMINGULISED PLAANID

Hinnatakse etendusasutuse kavandatud etendustegevuse kunstilist huvitavust, läbimõeldust, teostatavust, sealhulgas:

1) kavandatud etendustegevuse ideede originaalsust ja kunstilist isikupära;

2) kavandatud etendustegevuse esteetilist läbimõeldust ja terviklikkust, sealhulgas vormi, väljendusvahendite ja teemavalikute põhjendatust;

3) kavandatud etendustegevuse mahu ja ajakava realistlikkust;

4) kavandatud ambitsiooni ja loomingulise riski vastavust etendusasutuse senisele võimekusele ja arenguloogikale;

5) teadlikkust loomingulistest riskidest ning nende juhtimisest.

1 4 7 10 13 16 19 20

Toetuse kavandatava

kasutusaasta loomingulised

plaanid ei ole kunstiliselt

huvitavad ja läbimõeldud ning

taotleja võimekus neid teostada

on ebatõenäoline.

Toetuse kavandatava

kasutusaasta loomingulised

plaanid on kunstiliselt

keskmisest vähem huvitavad ja

läbimõeldud ning taotleja

võimekus neid teostada on

pigem ebatõenäoline.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

loomingulised plaanid on

kunstiliselt keskmisest huvitavamad

ja läbimõeldud ning taotleja

võimekus neid teostada on pigem

tõenäoline.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

loomingulised plaanid on

kunstiliselt huvitavad ja

läbimõeldud ning taotleja võimekus

neid teostada on väga hea.

3. VALDKONDLIK MITMEKESISUS

Hinnatakse etendusasutuse panust valdkonna mitmekesisusse, sealhulgas seda, kas:

1) etendusasutus täidab valdkonnas eristatavat kunstilist rolli ning rikastab seda või

2) etendusasutus loob uusi koostöövorme või pakub töö- ja loomevõimalusi loome- ja tugipersonalile või

3) etendusasutus pakub ligipääsu oma taristule või produktsioonivõimalustele või

4) etendusasutus panustab ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamisse erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas lastele, eakatele, erivajadustega

inimestele, lapsevanematele, ajutise tegevuspiiranguga inimestele ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele või

5) etendusasutuse rahvusvaheline tegevus, sealhulgas väljapoole suunatud ja Eestisse suunatud koostöö, toetab valdkonna arengut või

6) etendusasutuse lisategevused mõjutavad valdkonna arengut või

7) etendusasutuse roll ning tegevuse suunitlus on selge ning mõjutab Eesti etenduskunstide valdkonda.

2 5 8 11 14 17 21 25

Etendusasutuse kolme

taotlemisele eelneva

majandusaasta tegevuse panus

valdkonna mitmekesisusse on

väike.

Etendusasutuse kolme

taotlemisele eelneva

majandusaasta tegevuse panus

valdkonna mitmekesisusse on

keskmisest väiksem.

Etendusasutuse kolme taotlemisele

eelneva majandusaasta tegevuse

panus valdkonna mitmekesisusse on

keskmisest suurem.

Etendusasutuse kolme taotlemisele

eelneva majandusaasta tegevusega

on panustatud oluliselt valdkonna

mitmekesisusse.

4. PIIRKONDLIK KÄTTESAADAVUS

Hinnatakse etendusasutuse senise etendustegevuse kättesaadavust väljaspool Tallinna, Tartut, Viljandit, Pärnut, Rakveret ja Kuressaaret ning

külalisetenduste andmise sagedust ja kättesaadavust maakondades.

1 3 5 7 9 11 13 15

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

antud etendusi

ainult Harju

maakonnas ja

Tallinnas või

Tartu

maakonnas ja

Tartus.

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

etendusi antud

vähemalt

kahes, kuid

vähem kui viies

maakonnas.

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

etendusi antud

vähemalt viies

maakonnas

Kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on

antud vähemalt

kümme

etendust, mis

on toimunud

viies erinevas

maakonnas.

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

Pärnus,

Kuressaares,

Viljandis või

Rakveres või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

vähemalt 15

etendust, mis on

toimunud

vähemalt viies

erinevas

maakonnas.

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

Pärnus,

Kuressaares,

Viljandis või

Rakveres ja

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

etendusi kahes

kuni neljas

erinevas

maakonnas või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

Pärnus,

Kuressaares,

Viljandis või

Rakveres ja

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

etendusi viies või

rohkemas

maakonnas või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

vähemalt 20

Etendusasutusel

on statsionaarne

etenduspaik

väljaspool

Tallinna, Tartut,

Pärnut,

Kuressaaret,

Viljandit või

Rakveret või

kolme

taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

vähemalt 30

etendust, mis on

toimunud

vähemalt

kümnes erinevas

maakonnas.

vähemalt 20

etendust, mis on

toimunud

vähemalt viies

erinevas

maakonnas.

etendust, mis on

toimunud

vähemalt

kaheksas

erinevas

maakonnas.

5. EELARVE REALISTLIKKUS

Hinnatakse taotleja kavandatud loomingulise tegevusega seotud töömahu ja eelarve omavahelist vastavust ja kulutõhusust ning kooskõla

kavandatud tegevustega, sealhulgas seda, kas:

1) kavandatud kulud ja tulud vastavad tegevus- ja töömahule;

2) eelarve koostamisel on arvestatud etendusasutuse toimemudeli ja turuolukorraga, sealhulgas kultuuritöötaja miinimumpalgaga;

3) eelarve on selge, läbipaistev ning selle juurde on lisatud vajalikud selgitused;

4) publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik;

5) omafinantseeringu osakaal ning lisarahastuse allikad on realistlikud.

2 4 5 6 7 8 9 10

Toetuse kavandatava

kasutusaasta eelarve ei ole selge

ja läbipaistev ning tegevusteks

planeeritud kulud ei ole

põhjendatud. Eelarves välja

toodud kulud ei ole realistlikud,

toetuse kasutamine pole

kuluefektiivne ega mõistlik.

Publiku hulk ja piletimüügi

prognoos ei ole realistlik. Ei ole

planeeritud piisavalt

omafinantseeringu ja

lisarahastuse allikaid.

Toetuse kavandatava

kasutusaasta eelarve on selge,

kuid tegevusteks planeeritud

kulud ei ole nende elluviimiseks

optimaalsed ja on planeeritud

uusalavastuste, etenduste ja

esitajate arvust lähtuvalt

põhjendamata. Publiku hulk ja

piletimüügi prognoos on

osaliselt ebarealistlik. On

planeeritud vähesel määral

omafinantseeringu ja

lisarahastuse allikad.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

eelarve on selge, kuid tegevusteks

planeeritud kulud ei ole nende

elluviimiseks optimaalsed ja on

planeeritud uusalavastuste,

etenduste ja esitajate arvust

lähtuvalt osaliselt põhjendamata.

Publiku hulk ja piletimüügi

prognoos ei ole täis mahus

realistlik. On planeeritud piisavalt

omafinantseeringu ja lisarahastuse

allikad.

Toetuse kavandatava kasutusaasta

eelarve on selge, põhjalik ja

kuluefektiivne. Kuluartiklid on

taotlusega planeeritud

uuslavastuste, etenduste ja esitajate

arvust lähtuvalt põhjendatud ja

mõistlikud. Publiku hulk ja

piletimüügi prognoos on realistlik.

On planeeritud piisavad

omafinantseeringu ja lisarahastuse

allikad.

3. Taotluste hindamise kord

3.1. Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad

ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud viie kriteeriumi lõikes punktide alusel.

3.2. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele,

Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

3.3. Komisjoni liikmete individuaalsete hinnangute põhjal arvutatakse välja iga kriteeriumi keskmine punktide arv.

3.4. Kui mõne komisjoni liikme punktid erinevad kriteeriumi keskmisest punktide arvust lubatud hälbest rohkem, jäetakse vastavalt kõige kõrgem,

kõige madalam või mõlemad punktid arvestusest välja ning uus keskmine punktide arv arvutatakse arvesse minevate punktide alusel.

3.4.1. Dünaamiline lubatud hälve (vastavalt kriteeriumi kaalule)

Kriteerium Maksimaalne punktisumma Lubatud hälve (20%) +/-

1. Kunstiline tase 30 6

2. Loomingulised plaanid 20 4

3. Valdkondlik mitmekesisus 25 5

4. Piirkondlik kättesaadavus 15 3

5. Eelarve realistlikkus 10 2

3.5. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100.

3.6. Taotlejale määratav toetuse summa saadakse, kui komisjoni antud hindepunktid taotluse kohta tõstetakse kolmandasse astmesse (³) ning

korrutatakse taotleja taotletud toetuse summaga. Saadud tulemus jagatakse kõigi lävendi ületanud taotluste hindepunktidega (kolmandasse astmesse

tõstetuna) ning taotletud toetuse summade korrutiste summaga. Saadud jagatis korrutatakse taotlusvooru eelarve kogumahuga.

3.7. Munitsipaal- ja eraetendusasutustest moodustatakse paremusjärjestused kahes eraldi taotlejarühmas.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 14

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a

määruse nr 17 „Riigieelarvest

etendusasutuste toetamise tingimused ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise

tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.“;

3) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga „nr 2023/2831“;

4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide

festivalide (edaspidi festivalide toetus) ja piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste (edaspidi

piirkondliku etendustegevuse toetus) korraldamiseks Eestis.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6-11 järgmises sõnastuses:

„(6) Piirkondliku etendustegevuse toetust eraldatakse eesmärgiga suurendada etenduskunstide

piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis.

(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse andja on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

(8) Piirkondliku etendustegevuse toetust võib kasutada järgmistele tingimustele vastavate teatri-

ja tantsuetenduste korraldamiseks:

1) teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;

2) etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;

3) ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.

(9) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20 protsenti eraldatakse

tantsuetendustele ning kuni 30 protsenti lastetendustele.

(10) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve jaotatakse maakondade lõikes

järgmiselt:

1) Saaremaa ja Hiiumaa – 20 protsenti;

2) Ida-Virumaa ja Võrumaa – 20 protsenti;

3) Viljandimaa, Valgamaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa – 25 protsenti;

4) Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa – 20 protsenti;

5) Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa – 15 protsenti.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb

kasutamata, võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel.“;

6) paragrahvi 6 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Festivalide toetuse ning piirkondliku etendustegevuse toetuse abikõlblikud kulud on

põhjendatud ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks või etenduse andmiseks vajalikud toetuse

kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu

kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud.“;

7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatav osa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Festivalide toetuse ja piirkondliku etendustegevuse toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) festivali toetuse puhul tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui

rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;“;

8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse number „90 000“ numbriga „300 000“ ja number „600 000“

numbriga „750 000“;

9) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 7 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 4“;

11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kolme taotlemisele eelneva

majandusaasta kohta kirjeldus etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse;

12) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „kahel“ sõnaga „kolmel“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6-9 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlejale.

(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt. Taotlusvoor avatakse

toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel korral:

1) etendustegevuseks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. aprillini;

2) etendustegevuseks ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini;

3) etendustegevuseks ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini.

(8) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(9) Piirkondliku etendustegevuse taotlusele lisatakse:

1) andmed etenduste arvu, toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta;

2) andmed etenduste toimumisega seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade ning vahemaade kohta;

3) kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest

ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe.“;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või

riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse

asutusena tegutsev etendusasutus.“;

15) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Festivalide toetuse taotlust menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates

ning piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlust kuni 42 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“;

16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei

ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid

esitamise järjekorras.“;

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlustele.“;

18) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai

koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi

hinnati alla 18 punkti, 2. kriteeriumi alla 13 punkti või 5. kriteeriumi alla 5 punkti.“;

19) paragrahvi 13 lõikes 31 asendatakse sõna „viiele“ sõnaga „kolmele“;

20) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „Sihtotstarbelisest“ sõnadega „Festivalide toetuse“;

21) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Piirkondliku etendustegevuse toetuse summa arvutatakse etenduse hinna alusel. Toetatakse

vähemalt kolme ja kuni 15 etenduse korraldamist. Etenduse hind on arvestuslik ning kujuneb

vastavalt meeskonna liikmete arvule ning etenduse toimumisega seotud sõidukaugusele lähte- ja

sihtkoha vahel järgmiselt:

1) 25–99 km: 2–5 liiget 60 eurot, 5–10 liiget 120 eurot, 10 ja enam liiget 180 eurot;

2) 100–199 km: 2–5 liiget 160 eurot, 5–10 liiget 320 eurot, 10 ja enam liiget 480 eurot;

3) 200–299 km: 2–5 liiget 260 eurot, 5–10 liiget 520 eurot, 10 ja enam liiget 780 eurot;

4) 300–400 km: 2–5 liiget 360 eurot, 5–10 liiget 720 eurot, 10 ja enam liiget 1080 eurot.

(5) Lasteetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 400 eurot ning tantsuetenduste puhul lisandub

etenduse hinnale 600 eurot.“;

22) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“;

23) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „taotlus kuulub“ tekstiosaga „kui käesoleva

määruse §-s 11 nimetatud juhul kuulub taotlus“;

24) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Menetluses oleva piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluse kohta, mille maht ületab

taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse

rahuldamata jätmise otsus.“;

25) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 4 ja 6 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlejatele.“;

26) paragrahvist 16 jäetakse välja tekstiosa „Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide“;

27) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse saajale.“;

28) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste

toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 14. oktoobril 2023. a jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.10.2023, 2.

Määrus eelnõu kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

01. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muuhulgas

kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate

toetuste liigid, toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.

Sama seaduse § 16 lõike 3 kohaselt võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise

toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või

rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. Paragrahvi 161 lõike 2 kohaselt võib

kultuuriminister volitada muu riigiasutuse tegutsema toetuse andjana sihtotstarbeliste toetuste

määramisel. Muudatustega lisataksegi määrusesse sihtotstarbelise toetuse taotlemise ja toetuse

määramise regulatsioon ning volitatakse toetuse andajana tegutsema Eesti Rahvakultuuri

Keskus.

Tegemist on taotlusvooruga, kus antakse toetust piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste

korraldamiseks Eestis. Sama sisuline taotlusvoor nimega „Teater maale“ on olnud avatud ka

varasemalt aastatel. Siiani ei ole aga taotlemise tingimusi kehtestatud ministri määrusega, nagu

näeb ette etendusasutuse seadus.

Valitsusliidu tegevusprogramm aastateks 2024–2027 seab eesmärgiks vähendada riigipoolset

reguleerimist ning halduskoormust. Regulatsiooni toomisel määrusesse ongi taotlusvooru

tingimusi võrreldes varasemaga oluliselt reformitud, et vähendada taotlejate halduskoormust.

Lihtsustamine on toimunud ka seetõttu, et tegemist on väikese eelarvega taotlusvooruga ning

ulatuslik riigipoolne reguleerimine ei ole väikeste toetuste puhul proportsionaalne. Plaanitavate

muudatuste kohaselt, ei osale taotluste menetlemises enam Eesti Rahvakultuuri Keskuse

maakonna rahvakultuurispetsialistid. Taotluse läbivaatamisel ei hinnata enam sisulisi

kriteeriume (nt kunstilist taset või eelarve detailset põhjendust), vaid kontrollitakse ainult

taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud tingimustele. Toetus määratakse automaatselt

etenduse hinna ja etenduste arvu alusel, mis vähendab ebakindlust ja ajakulu taotlejal. Voorulise

taotlemise asemel on kasutusel jooksev taotlemine, mis võimaldab taotlejal valida sobiv ajahetk

ja vähendab vajadust oma tegevust konkreetsete tähtaegade järgi ümber korraldada.

Vähendatud on kalendriaasta jooksul avatud taotlusvoorude arvu, mis tähendab, et taotlejal on

vähem korduvat halduslikku tegevust. Taotleja ei pea enam esitama kululiikide lõikes

abikõlblike kulude eelarvet ega hakkama hiljem kuludokumente (nt tšekke) tõenduseks koguma

ja esitama. Aruandlus piirdub etenduste toimumise tõendamisega.

Pärast viimast munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuste eraldamist on valdkonnas

esitatud kriitikat toetuse jagamise tingimuste kohta, milles on muu hulgas juhitud tähelepanu

vajadusele täpsustada ja ajakohastada hindamismetoodikat. Käesoleva määruse muudatused

tulenevad ka nimetatud tagasisidest ning on suunatud toetuse jagamise tingimuste selgemaks ja

õiglasemaks kujundamiseks. Muudatustega korrigeeritakse määruse lisa „Munitsipaal- ja

eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“, et tagada paremini

eesmärgipärane ja läbipaistev toetuse jaotamine. Muudatustega ei kaasne taotlejatele täiendavat

halduskoormust ega täiendavaid andmete esitamise kohustusi.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna

teatrinõunik Marie Anett Heinsalu ([email protected], tel 6 282 249) ja

Kultuuriministeeriumi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], tel 6 282 224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 28 punktist.

Määruse eelnõu punktides 1-3 asendatakse senine viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), viitega Euroopa

Komisjoni määrusele (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023).

Samuti tõstetakse vähese tähtsusega abi piirmäär seniselt 200 000 eurolt 300 000 eurole.

Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni uue vähese tähtsusega abi määruse jõustumisest.

Uus määrus jõustus 1. jaanuaril 2024 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2030. Uue määruse

jõustumisega muutus nii viide vähese tähtsusega abi määrusele kui ka abi ülemmäär.

Määruse eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 2 uue sihtotstarbelise

taotlusvooruga piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks Eestis. Taotlusvooru

eesmärk on parandada etenduskunstide regionaalset kättesaadavust kogu Eestis, eelkõige

väljaspool suuremaid linnu, püsivate teatrimajadega keskusi ning tõmbekeskusi. Meetme

eesmärk on tuua kvaliteetne teatri- ja tantsuetendus publikuni sõltumata nende elukohast ning

vähendada regionaalset ebavõrdsust kultuuritarbimises. Toetust eraldatakse selleks, et

soodustada etenduste toimumist maapiirkondades ning hoida piletihind külastajale

taskukohasena.

Määruse eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõigetega 6–11, milles sätestatakse

piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärk, toetuse andja ning toetuse kasutamise

tingimused.

Lõike 6 kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetust eesmärgiga suurendada

etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis. Toetuse andmisega soodustatakse

kvaliteetse etenduskunsti jõudmist väljapoole suuremaid keskusi ning publiku regulaarset

ligipääsu sellele sõltumata elukohast, suurendades sealjuures Eesti elanike kultuurielus

osalemise võimalusi ja toetades kohaliku kultuurielu elujõulisust.

Lõike 7 kohaselt on piirkondliku etendustegevuse toetuse andja Eesti Rahvakultuuri Keskus

(ERK). ERK vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab taotlejaid

ja avalikkust toetuse saamise võimalustest, menetleb taotlusi ning otsustab, kas taotlus

rahuldada või jätta rahuldamata. ERK on olnud ka varasemalt seotud sarnase taotlusvooru

(„Teater maale“) korraldamisega ning omab seetõttu vastavat kogemust ja pädevust toetuste

jagamisel.

Lõikes 8 sätestatakse toetuse kasutamise tingimused. Toetust võib kasutada teatri- ja

tantsuetenduste korraldamiseks, kui täidetud on järgmised nõuded:

1. teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres;

2. etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget;

3. ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust.

Punktis 1 seatud piirangu eesmärk on suunata toetus eelkõige nendesse piirkondadesse, kus

riiklikult toetatud etendusasutused (riigi sihtasutused) puuduvad, et parandada sealsete elanike

võimalusi osa saada kvaliteetsest etenduskunstist. Sellega suurendatakse etenduskunstide

regionaalset kättesaadavust ja toetatakse kultuurilise mitmekesisuse arengut väljaspool

suuremaid keskusi. Tantsuetenduste puhul on tehtud erand, kuna riigi poolt ei ole asutatud

eraldi tantsukunstiga tegelevat sihtasutust ning seetõttu ei ole nimetatud linnades tagatud

tantsuetenduste järjepidev kättesaadavus. Erandiga soodustatakse publiku ligipääsu

tantsukunstile ning tasakaalustatakse erinevate etenduskunstiliikide regionaalset

kättesaadavust.

Punktis 2 sätestatud nõude eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse etendustegevuseks, mille

elluviimises osaleb lisaks esitajale vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija.

Nõue aitab eristada toetatavat etendustegevust tegevusest, mille puhul piirdub etenduse

läbiviimine üksnes ühe esitajaga. Nõude kehtestamisel on lähtutud piirkondliku

etendustegevuse toetuse eesmärgist toetada etendusasutuste väljasõiduetenduste korraldamist

ning võimaldada erinevates piirkondades regulaarset ligipääsu etenduskunstile. Tegemist on

toetuse saamise tingimusega, mitte etenduse sisulise või kunstilise kvaliteedi hindamise

kriteeriumiga.

Punktis 3 sätestatud nõue on kehtestatud selleks, et toetatavad etendusasutused viiksid etendusi

laiemale publikule üle Eesti. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus sama etendus toimuks

rohkem kui kahel korral ühes kohas ning tagada seeläbi etenduskunstide paremat kättesaadavust

piirkondades, kus tavaliselt on piiratud võimalused kvaliteetsete etenduste nautimiseks. Samuti

soodustab see piirkondlikku kultuurielu ja kohalike kogukondade kaasatust.

Lõikes 9 sätestataksepiirkondliku etendustegevuse toetuse jaotus erinevat liiki etenduste vahel.

Sätte kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20

protsenti tantsuetenduste korraldamiseks ja kuni 30 protsenti lastetenduste korraldamiseks.

Sätte eesmärk on tagada, et piirkondliku etendustegevuse toetuse jaotamisel pööratakse piisavat

tähelepanu nii tantsukunsti kui ka laste kultuurilise kaasatuse toetamisele. Selline jaotus loob

selgema struktuuri eelarve kasutamiseks ja võimaldab tagada erinevat liiki etenduste

tasakaalustatuma arengu. Kui tantsuetendustele või lasteetendustele ette nähtud eelarve osa jääb

osaliselt või täielikult kasutamata, võib jaotamata vahendid suunata teiste etenduste

toetamiseks.

Protsentuaalsete piiride valikul on arvestatud senist rahastuspraktikat ning tegelikke vajadusi

valdkonnas. Tantsuetenduste osakaal piirkondlikus etendustegevuses on olnud väiksem kui

sõnalavastustel, mistõttu on eraldi piirmäära kehtestamisega tagatud selle kunstiliigi parem

nähtavus ja kättesaadavus. Lastetenduste puhul on põhjenduseks kultuuripoliitiline eesmärk

suurendada laste ja noorte kokkupuudet etenduskunstidega ning soodustada varases eas

kultuuriharjumuste kujunemist. Piirmäära tasemel 30 protsenti on peetud mõistlikuks, et luua

tasakaal laste- ja täiskasvanutele suunatud lavastuste toetamise vahel.

Lõikes 10 sätestatakse eelarve jaotus maakondade lõikes. Maakondlik jaotus lähtub varasemate

taotlusvoorude kogemusest ning etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tegelikest

vajadustest. Protsentuaalne jaotus on kujunenud aja jooksul ning peegeldab senist praktikat

külalisetenduste toimumise ja piirkondliku nõudluse osas. Jaotuse täpsustamisel on lisaks

arvestatud, et maakondades, kus tegutsevad riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad

etendusasutused või kus professionaalne etenduskunsti infrastruktuur on riiklikult tagatud, on

regulaarne teatripakkumine juba olemas ning külalisetenduste toetamise vajadus on väiksem.

Vastukaaluks on suurem toetuste osakaal kavandatud piirkondadele, kus etendusasutuste

külastamine eeldab pikemaid vahemaid, täiendavaid logistilisi kulusid või kus etenduskunsti

järjepidev kohalolu sõltub valdavalt külalisetendustest. Maakondade jaotamine rühmadesse

võimaldab säilitada varasemast praktikast tuleneva proportsionaalse jaotuse, kuid samas

täpsustada toetuste suunamist vastavalt tegelikule regionaalsele vajadusele.

Lõikega 11 sätestatakse, et kui ühe maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb kasutamata,

võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel. Sätte eesmärk

on tagada taotlusvooru eelarve paindlik ja eesmärgipärane kasutamine. Sellega välditakse

eelarvevahendite kasutamata jäämist ning tagatakse toetuse maksimaalne mõju piirkondliku

etendustegevuse edendamisel.

Määruse eelnõu punktidega 6 ja 7 täiendatakse määruse § 6 lõikeid 4 ja 5. Täiendusega

tagatakse, et määruse abikõlblike kulude regulatsioon hõlmab ka uut piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlusvooru. Abikõlblikud kulud on kõik põhjendatud ja mõistlikud

otseselt etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud,

mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kuna

eraldatav toetus ei kata kogu toetuse saaja etendustegevusega kaasnevaid kulusid, ei ole

mõistlik abikõlblikke kulusid kulu liikide lõikes rohkem piirata. Selline lähenemine lihtsustab

aruandlust ja võimaldab toetust kasutada otstarbekalt vastavalt tegelikele vajadustele. Sarnaselt

festivali toetusele on ka piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul nimetatud ainult

mitteabikõlblikud kulud.

Määruse eelnõu punktiga 8 muudetaksemääruse § 7 lõiget 1, millega tõstetakse munitsipaal-

ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiiri seniselt 90 000 eurolt 300 000

eurole ja ülempiiri seniselt 600 000 eurolt 750 000 eurole. Muudatuse eesmärk on kujundada

tegevustoetuse suuruse vahemik paremini vastavaks toetatavate etendusasutuste tegelikule

tegevusmahule ja tegevustoetuse eesmärgile. Tegevustoetus on ette nähtud järjepidevalt

tegutsevate ja olulise tegevusmahuga etendusasutuste põhitegevuse toetamiseks ning toetuse

minimaalne suurus peab olema selle eesmärgi saavutamiseks piisav.

Alampiiri tõstmisega suunatakse tegevustoetus eelkõige nendele munitsipaal- ja

eraetendusasutustele, kelle tegevuse maht, püsikulud ja vastutus valdkonna arengu eest

eeldavad senisest suuremat toetust. Muudatus võimaldab keskenduda tegevustoetuse vahendite

jagamisel suurema ja järjepidevama tegevusmahuga etendusasutustele ning eristada

tegevustoetust väiksema mahuga projektipõhisest tegevusest. Väiksema tegevusmahuga

etendusasutustel on jätkuvalt võimalik taotleda toetust Kultuurkapitalist.

Ülempiiri tõstmine 750 000 euroni võimaldab arvestada etendusasutuste tegevuskulude kasvu

ning suurema tegevusmahuga etendusasutuste rahastamisvajadust. Muudatus ei tähenda toetuse

automaatset suurenemist. Toetuse tegelik suurus sõltub taotluse hindamistulemusest, taotletud

summast ja taotlusvooru eelarve võimalustest.

Alampiiri ja ülempiiri muutmisel on arvestatud ka kavandatava hindamismetoodika

muutmisega. Uue valemipõhise metoodika kohaselt on toetuse suurus senisest otsesemalt

seotud taotluse hindamistulemuse ja taotletud summaga. Seetõttu on oluline, et toetuse võimalik

vahemik vastaks paremini erineva tegevusmahuga etendusasutuste rahastamisvajadusele.

Määruse eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 5. Paragrahvi 7 lõige 5

tunnistatakse kehtetuks seoses tegevustoetuse eraldamise metoodika muutmisega. Senine

proportsionaalse vähendamise mehhanism asendatakse uue, valemipõhise toetuse arvutamise

süsteemiga, mille kohaselt kujuneb tegevustoetuse summa otse hindamistulemuse ja ettenähtud

arvestusvalemi alusel, arvestades taotlusvooru eelarvet. Uue süsteemi kohaselt ei toimu enam

eraldi proportsionaalset vähendamist, kuna eelarve jaotus on integreeritud toetuse arvutamise

valemisse.

Määruse eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 7 lõikeid 6 ja 7. Tegemist on tehnilist

laadi muudatusega, mis on seotud määruse eelnõu punktis 9 kirjeldatud § 7 lõike 5 kehtetuks

tunnistamisega. Seetõttu asendatakse viide „lõigetes 4 ja 5“ viitega „lõikes 4“.

Määruse eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga viia

taotlusega esitatavate dokumentide sisukirjeldused kooskõlla muudetava

hindamismetoodikaga. Muudatuse kohaselt hinnatakse edaspidi taotleja tegevust kolme

taotlemisele eelneva majandusaasta lõikes senise kahe aasta asemel, mis võimaldab anda

terviklikuma ülevaate etendusasutuse tegevuse kestlikkusest ja arengust.

Samal ajal muudetakse hindamiskriteeriumi sisu nii, et eraldi rahvusvahelise tegevuse

käsitlemine viiakse valdkonna mitmekesisuse hindamise koosseisu. Seeläbi käsitatakse

rahvusvahelist tegevust ühe osana etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse, mitte

eraldiseisva kriteeriumina. Muudatusega ei kaasne taotlejatele täiendavat halduskoormust ega

uusi andmete esitamise kohustusi, kuivõrd esitatav teave jääb olemuselt samaks, kuid seda

hinnatakse ühtse kriteeriumi raames.

Määruse eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 7. Tehtava muudatusega

pikendatakse taotluse hindamisel arvestatavat perioodi seniselt kahelt majandusaastalt kolmele

majandusaastale. Muudatus on kooskõlas muudetava hindamismetoodikaga.

Määruse eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse §-i 8 lõigetega 6–9, et reguleerida

piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlemise korda.

Lõige 6 sätestab, et määruse § 8 lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlejale. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru taotleja

ei pea esitama taotlusega iga etenduse eelarvet, tulude ja kulude prognoosi toetuse

kavandatavaks kasutusperioodiks ning taotletava toetuse summat. Toetus määratakse taotluses

esitatud etenduste arvu alusel toetuse andja poolt. See lihtsustab taotlusprotsessi ja vähendab

halduskoormust. Samuti ei kohaldata lõikeid 4 ja 5, kuna need on oma sisult suunatud

voorulisele taotlemisele, mis piirkondliku etendustegevuse jooksva taotlusvooru puhul ei ole

asjakohane.

Lõige 7 näeb ette jooksva taotlusvooru, mis avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks

kolmel korral.

Lõige 8 kohustab toetuse andjat teavitama jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne vooru algust. See suurendab läbipaistvust ja annab

taotlejatele piisavalt aega taotluse koostamiseks.

Lõige 9 sätestab, et piirkondliku etendustegevuse taotlusele tuleb lisada andmed etenduste arvu,

toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta ning andmed etenduste toimumisega

seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade ning vahemaade kohta. Samuti tuleb esitada kirjalik

kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest ning et

selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe. Muudatuse eesmärk on tagada selge ja üheselt

mõistetav taotlemiskord ning tagada toetuse andjale piisavad andmed taotluse nõuetele

vastavuse kontrollimiseks. Liikumisega seotud andmete lisamine on vajalik ka etenduse hinna

ja kilometraažipõhise arvestuse korrektseks määramiseks.

Määruse eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse §-i 9 lõikega 7, millega piiratakse taotlejate

ringi. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei tohi olla avalik-õiguslik juriidiline isik,

riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku

omavalitsuse asutusena tegutsev etendusasutus.

Piirangu eesmärk on suunata piirkondliku etendustegevuse toetus eelkõige eraetendusasutustele

ja teistele taotlejatele, kelle tegevust ei rahastata samal viisil avaliku sektori baasrahastusest.

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud või nende

osalusel tegutsevad etendusasutused saavad oma põhitegevuseks avaliku sektori kaudu

tegevustoetust. Seetõttu ei ole põhjendatud katta sama tegevuse kulusid täiendavalt piirkondliku

etendustegevuse toetusest. Piirang aitab vältida avalike vahendite kattuvat rahastamist ning

tagada toetuse sihipärasema ja läbipaistvama kasutamise. Taotleja peab aga arvestama, et kõik

määruse § 9 lõikes 1 sätestatud nõuded kohalduvad ka piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlejale. Muuhulgas peab ta peab olema Eestis registreeritud etendusasutus etendusasutuse

seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

Määruse eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 10 lõiget 2, millega sätestatakse

piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlusaeg. Nõue tagab selged ajaraamid nii

taotlejale kui ka toetuse andjale, luues läbipaistva ja prognoositava taotlemisprotsessi. Samuti

arvestab see jooksva taotlusvooru spetsiifikat.

Määruse eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 3. Sätte kohaselt, kui

jooksva taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, saab võrdseks

või ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

Voorulise taotlemise puhul tuleb taotlus esitada kindlaks määratud kuupäevaks ning kõik ühte

vooru esitatud taotlused menetletakse samaaegselt. Jooksva taotlemise puhul menetletakse

taotlusi aga nende esitamise järjekorras.

Sellise regulatsiooni eesmärk on tagada, et eelarve vahendeid ei ületataks ning et toetuse

jagamine toimuks läbipaistvalt ja õiglaselt. Jooksva taotlemise puhul on toetuse andjal õigus

peatada taotluste vastuvõtt olukorras, kus registreeritud taotluste, mille kohta ei ole veel tehtud

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, kogumaht saab võrdseks või ületab taotluste

rahastamiseks kavandatud aasta eelarve vaba jäägi.

Määruse eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse §-i 11 lõikega 8. Täiendusega sätestatakse,

et piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlemisel ei kohaldata määruse §-s 11

sätestatud taotluste hindamise ja komisjoni moodustamise korda.

Piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei ole komisjoni moodustamine vajalik, kuna

taotluste sisulist hindamist ei toimu. Toetuse suurus määratakse üksnes taotluses esitatud

etenduste arvu alusel. Taotluste menetlemisel tehakse vaid vastavuskontroll, millega

kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Määruse eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 13 lõiget 3, millega täpsustatakse

munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse saamise minimaalset hindamistulemust.

Tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus saab koondhindeks vähem kui 75

punkti 100-st võimalikust või kelle hindamismetoodika esimese, teise või viienda kriteeriumi

hindamistulemus jääb vastavalt alla 18, 13 või 5 punkti.

Koondhindele lisaks sätestatud kriteeriumipõhiste miinimumlävendite eesmärk on tagada, et

tegevustoetust eraldatakse etendusasutustele, kelle tegevuse kvaliteet, kavandatav loominguline

areng ja eelarve on toetuse saamise eesmärgi täitmiseks piisaval tasemel. Üksnes koondhinde

alusel võiks piisav tulemus kujuneda ka juhul, kui mõnes toetuse andmise seisukohalt olulises

valdkonnas on taotlus saanud väga madala hinnangu. Kriteeriumipõhised lävendid välistavad

sellise olukorra. Kunstilise taseme ja loominguliste plaanide miinimumlävendid tagavad, et

toetuse saaja senine kunstiline tegevus ning kavandatav loominguline areng vastavad

tegevustoetuse eesmärgile. Eelarve miinimumlävend tagab, et toetust ei eraldata taotlusele,

mille eelarve on hinnangu kohaselt ebapiisavalt põhjendatud või realistlik.

Määruse eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 13 lõiget 31. Muudatusega vähendatakse

mitmeaastase munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse saajate maksimaalset arvu

viielt etendusasutuselt kolmele. Muudatus on seotud toetuse jaotamise metoodika muutmisega,

mille kohaselt määratakse toetus edaspidi valemi alusel, arvestades taotluste hindepunkte ja

taotletud summasid. Muudatus toetab seega uue metoodika eesmärki siduda toetuse määramine

selgemalt kvaliteediga ning tagada eelarve vahendite tõhusam ja tasakaalustatum kasutamine.

Uue metoodika rakendamise tulemusel võib üksikutele taotlejatele määratav toetus olla

varasemast suurem. Kui mitmeaastaste toetuste saajate arv jääks samaks, väheneks vaheaastatel

jaotatav eelarve sellisel määral, et see piiraks uute taotlejate võimalusi ning vähendaks

rahastamisotsuste paindlikkust.

Määruse eelnõu punktiga 20 tehakse määruse§ 14 lõikes 3 muudatus, mis rõhutab, et viidatud

säte kohaldub ainult festivalide toetuse taotlusvoorule.

Määruse eelnõu punktiga 21 täiendatakse määruse §-i 14 lõigetega 4 ja 5. Täiendusega

sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul toetuse summa

arvestamise alus. Regulatsiooni kohaselt arvutatakse toetuse summa etenduse hinna alusel, mis

on standardiseeritud ja ei sõltu tegelikult kantud kulude suurusest. Etenduse hind kujuneb

meeskonna liikmete arvu ning etenduse toimumisega seotud sõidukauguse alusel lähte- ja

sihtkoha vahel. Sõidukauguse alusel on kehtestatud astmelised vahemikud (25–99 km, 100–

199 km, 200–299 km ja 300–400 km), millele vastavad erinevad fikseeritud summad sõltuvalt

meeskonna liikmete arvust. Sellise ühtse ühikuhinna rakendamine lihtsustab nii taotleja kui ka

toetuse andja jaoks menetlust. Taotlejal ei ole vaja koostada detailset eelarvet ega esitada kulude

prognoosi. Toetuse andja ei pea seejuures hindama kulude põhjendatust ja realistlikkust. Piisab

kontrollist, et taotluses märgitud etenduste arv ja korraldus vastavad määruses kehtestatud

nõuetele. Ühikuhinna alusel toetuse arvutamine vähendab taotlejate halduskoormust ning

toetuse andja töökoormust ja aitab tagada toetuse läbipaistva ning võrreldava jaotamise kõigi

taotlejate vahel.

Lisaks sätestatakse, et toetust antakse kolme kuni 15 etenduse korraldamiseks, mis tagab, et

toetus on suunatud sisuliselt toimivale ja piirkondlikku etendustegevust reaalselt ellu viivale

tegevusele. Laste- ja tantsuetenduste puhul lisandub etenduse hinnale kindlaksmääratud

summa, mille eesmärk on arvestada nende etendusliikide eripäraga, eelkõige madalama

piletitulu ja piiratud omafinantseeringu võimekusega. Vastav lisasumma kompenseerib

osaliselt nimetatud eripärast tulenevat tulubaasi erinevust võrreldes teiste etendusliikidega.

Määruse eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 15 lõiget 1, asendades sõna

„kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“. Muudatus on vajalik seoses piirkondliku

etendustegevuse toetuse taotlusvooru lisamisega määrusesse. Selle vooru puhul on toetuse

andjaks Eesti Rahvakultuuri Keskus ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

teeb selle asutuse juht. Seetõttu on õiguslikult korrektne kasutada üldist mõistet „toetuse andja“,

mis hõlmab nii olemasolevaid voorusid, kus toetuse andjaks on Kultuuriministeerium ja otsuse

teeb kultuuriminister, kui ka uut vooru, kus toetust annab Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Muudatus tagab regulatsiooni ühtse ja selge kohaldamise.

Määruse eelnõu punktis 23 täpsustatakse määruse § 15 lõiget 2. Tehtud täpsustus on vajalik,

sest piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist

hindamist komisjoni poolt. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus

vastavad määruses sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise aluseks ei ole komisjoni

hindamistulemus ning muudatusega see välistatakse.

Määruse eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 31, mis annab õigusliku

aluse, et saaks teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotluse maht ületab

taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada.

Selline täpsustus tagab õigusselguse ning väldib olukordi, kus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse tegemiseks puuduks selge õiguslik alus. Kõigepealt kaalutakse taotluse osalist

rahuldamist. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Määruse eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 5. Täiendusega sätestatakse

erand kahe taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse kohaldamisel. See on vajalik, kuna

piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist hindamist

komisjoni poolt. Sellest tulenevalt ei saa taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla lõike 4

punktis 4 nimetatud hindamistulemus. Samuti ei kohaldu sellele voorule lõike 4 punktis 6

toodud alus, mis on seotud tegevustoetusega. Täpsustus tagab õigusselguse ja väldib eksitusi

taotluste rahuldamata jätmise aluste rakendamisel.

Määruse eelnõu punktiga 26 tehakse määruse§-s 16 muudatus, millega tagatakse, et toetuse

maksmise regulatsioon hõlmaks ka piirkondliku etendustegevuse toetust.

Määruse eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse §-i 18 lõikega 7, mis sätestab erisuse, et

piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei rakendata erandit, mille kohaselt toetuse

tagasinõudmise otsust ei tehta, kui tagasinõutav summa on väike (kuni 500 eurot või kuni kaks

protsenti toetuse summast). Piirkondliku etendustegevuse vooru puhul ongi tegemist väikeste

toetustega ning kui taotluses lubatud etendust ei korraldata, tuleb toetuse summa, kas osaliselt

või täielikult tagastada sõltumata summa suurusest. See tagab toetuse sihtotstarbelise

kasutamise ning õigusselguse tagasinõudmise korral.

Määruse eelnõu punktiga 28 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega täpsustatakse

hindamiskriteeriumide sisu ning muudetakse kriteeriumide punktiskaalad ja osakaalud,

säilitades koondsummana 100 punkti.

Suurem osakaal antakse kunstilisele tasemele, loominguliste plaanidele ning panusele

valdkonna mitmekesisusse, samal ajal kui eelarve realistlikkuse osakaalu vähendatakse.

Muudatuse eesmärk on suunata hindamine selgemalt etendusasutuse põhitegevusele ehk

loomingulisele sisule ja selle mõjule. Tegevustoetus on oma olemuselt mõeldud eelkõige

kunstilise tegevuse toetamiseks, mistõttu on põhjendatud anda suurem kaal kunstilisele

tasemele, loominguliste plaanide kvaliteedile ning panusele valdkonna arengusse ja

mitmekesisusse. Senise jaotuse puhul võis eelarve realistlikkus mõjutada lõpptulemust

ebaproportsionaalselt palju võrreldes sisuliste kriteeriumidega. Muudatusega vähendatakse

seda mõju, et vältida olukorda, kus administratiivne võimekus kaalub üles kunstilise kvaliteedi.

Lisaks kunstilise taseme ning loominguliste plaanide kriteeriumidele kehtestatakse lävend ka

eelarve realistlikkuse kriteeriumile, et tagada kavandatavate tegevuste ja nende elluviimiseks

planeeritud eelarvevahendite omavaheline kooskõla ning eelarveprognoosi realistlikkus.

Hindamisperiood pikendatakse kahelt aastalt kolmele majandusaastale, et tagada stabiilsem ja

paremini tegelikkust kajastav hinnang etendusasutuse kunstilisele tasemele, tegevuse

järjepidevusele ning mõjule valdkonnas. Muudatus on kooskõlas alates 2027. aastast kehtiva

nõudega, mille kohaselt peab tegevustoetuse taotleja olema tegutsenud etendusasutusena

vähemalt viis majandusaastat enne taotluse esitamist. Pikem hindamisperiood võimaldab

paremini hinnata taotleja tegevust ajas ning on vastavuses rangema tegutsemisnõudega.

Oluliselt laiendatakse punktiskaalasid ning kaotatakse vahepealsed hinnangutasemed.

Muudatus on tehtud selleks, et muuta hindamine ühtaegu täpsemaks ja ühtlasemaks. Uues

lahenduses on iga võimalik punktisumma sisustatud konkreetse tähendusega või seotud

selgema hinnanguloogikaga. See võimaldab komisjoniliikmetel anda paremini eristuvaid

hinnanguid.

Uue metoodika kohaselt arvutatakse kriteeriumide punktid komisjoniliikmete individuaalsete

hinnangute keskmisena ning rakendatakse lubatud hälbe mehhanismi, mille korral keskmisest

oluliselt erinevad hinnangud jäetakse arvestusest välja. Selline lähenemine võimaldab

ühtlasemat ja objektiivsemat hindamistulemust.

Muudatusega loobutakse senisest proportsionaalsest vähendamisest, mille kohaselt vähendati

taotlejale määratavat toetust juhul, kui taotlusvooru eelarve ei olnud piisav kõigi

hindamistulemuste alusel arvutatud taotluste täies mahus rahuldamiseks. Selle asemel

rakendatakse uut jaotuspõhimõtet, mille eesmärk on siduda toetuse suurus otsesemalt taotluse

kvaliteediga. Toetuse jaotus toimub punktisüsteemil põhineva kaalutud arvutuse alusel, kus iga

taotleja hindepunktid tõstetakse kolmandasse astmesse, korrutatakse taotletud summaga ning

saadud tulemus võetakse arvesse kõigi lävendi ületanud taotluste kogumina. Seejärel leitakse

proportsioon kogu taotlusvooru eelarve suhtes ning selle alusel määratakse igale taotlejale

lõplik toetus. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus rahaliste piirangute tõttu väheneb

kõigi toetuste suurus võrdselt sõltumata taotluse kvaliteedist. Uus lähenemine tagab, et kõrgema

hinnanguga taotlused saavad proportsionaalselt suurema osa eelarvest ning toetuse jaotus

peegeldab senisest selgemalt hindamistulemusi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud piirkondliku etendustegevuse toetuse

taotlusvooru tingimuste reformi ja kehtestamisega määruse tasandil ning munitsipaal- ja

eraetendusasutuste tegevustoetuse hindamismetoodika muudatustega. Muudatuste peamised

mõjud on järgmised:

1. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju piirkondlikule kultuurielule:

toetuse kaudu saavad väikesed ja sõltumatud teatri- ja tantsuasutused korraldada

etendusi maakondades, kus tavaliselt puudub regulaarne professionaalne

etendustegevus, mis suurendab kultuuriteenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid

linnu.

2. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju taotlejatele ja halduskoormusele:

taotluse esitamine põhineb etenduste arvu andmetel, sisulist hindamist komisjoni poolt

ei toimu ning taotleja ei pea esitama üksikasjalikke eelarve- ja tulude-kulude prognoose,

mis vähendab taotlejate halduskoormust.

3. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju toetuse andja töökorraldusele:

toetuse määramine toimub automaatselt vastavuskontrolli alusel ning menetlus on

selgelt ajastatud ja läbipaistev, mis vähendab toetuse andja töökoormust.

4. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju

taotlejatele ja toetuse jaotusele:

hindamine muutub sisukesksemaks, kuna suurem rõhk on kunstilisel tasemel,

loominguliste plaanide sisukusel ja valdkondlikul mõjul, mis suunab taotlejaid

keskenduma enam sisulisele ja loomingulisele kvaliteedile ning muudab toetuse jaotuse

paremini vastavaks tegevuse tegelikule tasemele.

5. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju

hindamisprotsessile ja otsuste ühtsusele:

laiendatud punktiskaalad, täpsustatud kriteeriumid ja lubatud hälbe mehhanism

suurendavad hinnangute võrreldavust ning vähendavad äärmuslike individuaalsete

hinnangute mõju.

6. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju

toetuse arvutamisele:

proportsionaalse vähendamise kaotamine ning uue punktipõhise jaotusmudeli

rakendamine suurendab seost hindamistulemuste ja toetuse suuruse vahel ning tagab, et

eelarve jaotub paremini taotluste kvaliteedi alusel.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu väljatöötamisele eelnes mitme kuu pikkune kaasamisprotsess, mille käigus konsulteeriti

erinevate etenduskunstide valdkonna osapooltega. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse tingimuste muutmiseks oli moodustatud eraldi töörühm. Kaasamisprotsessi

eesmärk oli koguda sisendit nii piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärgi, tingimuste ja

rakenduskorra kujundamiseks ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse

tingimuste muutmiseks. Samuti oli eesmärk tagada, et eelnõu arvestaks võimalikult laialt

valdkonna vajadusi ja senist praktikat.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskusele, Eesti Etendusasutuste Liidule,

Eesti Teatriliidule, ASSITEJ Eesti Keskusele, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule. Eelnõule laekunud märkused on lisatud

tabelina.