Lisa

Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu

kohta esitatud arvamustele

Arvamuse tegija Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Eesti Etendusasutuste Liit Etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) § 16 lõikes 2 on

sõnastatud, et “Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena

tegutsevale munistsipaaletendusasutusele ja

eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse

rahvuskultuuri edendamiseks ning etenduskunstide

valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku

kättesaadavuse tagamiseks.”.

Kultuuriministri määruse eelnõu lisas nr. 3 ehk

hindamismetoodikas on komisjonil ette nähtud hinnata

piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks etendusasutusi kahe

kriteeriumiga: senise etendustegevuse piirkondlik

kättesaadavus ja planeeritav etendustegevuse piirkondlik

kättesaadavus.

Eesti Etendusasutuste Liit teeb ettepaneku muuta

hindamismetoodikas kriteeriumi “planeeritav

etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus” kolme ja viie

punkti väärilisi kirjeldusi järgmiselt:

1) 3 punkti on võimalik anda etendusasutusele, kes:

toetuse kasutamise perioodil annab etendusi kolmes

kuni viies maakonnas, millest vähemalt kahes

maakonnas ei asu riigi sihtasutusena asutatud

etendusasutust;

Arvestades, et maakondi, kus asub riigi

asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus,

on kuus, muudab Kultuuriministeerium

munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika

punkti 6 kriteeriumi hinnete selgitusi

järgnevalt:

3 punkti (keskmine hinnang) Toetuse

kasutamise perioodil antakse etendusi kolmes

kuni kuues maakonnas.

5 punkti (kõrge hinnang) Toetuse kasutamise

perioodil antakse etendusi rohkem kui kuues

maakonnas.

Kultuuriministeerium ei arvesta ettepanekut

pakutud sõnastuses, sest selles esineb

vastuolu. Keeruline on hinnata näiteks

taotlejat, kes planeerib etendusi viies

maakonnas, kuid neist kõigis asub riigi

asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus.

Sellisel juhul ei saa taotleja vähem kui 3

punkti, sest ta planeerib etendusi rohkem kui

kolmes maakonnas. Samas ei saa ta ka kolme

2) 5 punkti on võimalik anda etendusasutusele, kes:

toetuse kasutamise perioodil annab etendusi rohkem

kui viies maakonnas, millest vähemalt kolmes

maakonnas ei asu riigi sihtasutusena asutatud

etendusasutust.

Lisaks teeme ettepaneku arvestada selles kriteeriumis ka

teatri algset asukohta ehk juba olemasolevat regionaalset

mõju, mis ulatub pealinnast kaugemale.

punkti, sest annab etendusi maakondades, kus

asub riigi asutatud sihtasutusena tegutsev

etendusasutus.

Kultuuriministeeriumi hinnangul kajastab

maakondade arv, kus etendusi planeeritakse

anda või kus neid varasemal perioodil anti

piisavas mahus etendusasutuste regionaalset

kättesaadavust. Arvestada tuleb, et valdav osa

etendusasutuste statsionaarsetest

etenduspaikadest asuvad kas Harjumaal või

Tartumaal. Seetõttu ei pea

Kultuuriministeerium põhjendatuks teatri

algset asukohta toodud kriteeriumi juures

arvesse võtta.

Eesti Tantsunõukogu Selleks, et tagada etenduskunstide valdkonna mitmekesisus

ja areng, ei piisa määruse kavandis liialt kitsalt reguleeritud

tegevustoetuste ja rahvusvaheliste etenduskunstide

festivalide toetamise tingimustest.

Eesti Tantsunõukogu liikmete arvates peaks määruse

tasandil olema loodud võimalus rohkemate sihtotstarbeliste

taotlusvoorude tekkeks, mis toetavad etenduskunstide

valdkonda ka teiste oluliste eesmärkide saavutamisel,

milleks võib olla näiteks tantsuteatritele ruumide toetus,

lasteteatri toetus või valdkondliku arendustegevuse toetus

jms. Hetkel on sihtotstarbeliste toetuste taotlusvoorudes

nimetatud ainult rahvusvaheliste etenduskunstide

festivõigusakalide toetus ja tingimused, mille rahastamise

lävend on tantsuvaldkonna jaoks liiga kõrge ja piiratud,

muutes uute tulijate lisandumise sisuliselt võimatuks.

Isegi juhul kui Kultuuriministeerium suunab toetuste

jagamise edasi teistele organisatsioonidele, peaksid

Eelnõu §-i 5 on jäetud võimalus täiendavate

sihtotstarbeliste taotlusvoorude lisamiseks.

Arendus- ja uurimuslike tegevuste osas on

väljatöötamisel sihtotstarbeline taotlusvoor

ning eelnõusse on plaanis lähiajal lisada

värskendatud tingimustega sihtotstarbeline

taotlusvoor „Teater maale“.

Kultuuriministeerium analüüsib hetkel viimati

nimetatud meetme arendamisvajadusi.

Kultuuriministeerium nõustub, et

toetusmeetmete tingimuste väljatöötamisse

tuleb kaasata valdkonna eksperdid ja

huvirühmade esindajad. Rõhutame, et ministri

määrus on sarnaselt seadusega õigusloov akt,

mille väljatöötamisele ja ka muutmisele

kohalduvad teatud reeglid. Ka ministri

valdkonna jaoks oluliste toetuste tingimused olema ühiselt

läbi mõeldud ja välja töötatud.

määruse eelnõu ettevalmistamisse või

muutmisse (olenevalt muudatuse sisust) tuleb

kaasata asjaomased huvirühmad ja hinnata

kaasnevaid mõjusid.

Eesti Teatriliit 1) Määrus on ehitatud raha proportsionaalsele

ümberjaotamisele, aga mitte vajaduspõhisele rahastamisele.

2) määruses jääb ebaselgeks, kas arvestusliku alusena

kasutatakse riigi keskmist töötasu (nn AITA võttis aluseks

riigi eelmise aasta keskmise töötasu) või TALO ja Vabariigi

Valitsuse poolt kokkulepitavat kultuuritöötaja

miinimumtöötasu;

3) juhul kui arvestuslikuks aluseks võetakse kõrgharidusega

kultuuritöötaja miinimumtöötasu, siis oleks otstarbekas

lisaks rakendada ka Teatriliidu poolt väljatöötatud

töötasumaatriksit, mis annab mahupõhisele rahastamisele

arvutusliku sisu;

4) arvutuslikult on töö mahu jaoks välja töötatud üks

koefitsent – 3,5, mis ei arvesta etendusasutuste eripärasid ja

rakenduks ühtviisi nii sõnateatritele kui ka etenduskunsti

keskustele. Ettepanek: töötada välja erinevusi ja vajadusi

arvestavad erinevad koefitsendid ning need ka määruses

fikseerida;

5) hindamise juures peaks esikohal olema kunstiline tase:

teeme ettepaneku anda “Senise etendustegevuse kunstilise

taseme” osakaaluks 25% ning “Planeeritavale

etendustegevuse kunstilisele tasemele” 5% (kui täiesti

ennustamatule kriteeriumile);

6) kuidas hõlmata hindamiskriteeriumide rakendamisel

1) Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et

rahastamiseks olemasolevate vahendite

kogumaht ei sõltu otseselt nende jaotamise

korrast. See, et riigieelarveline toetus ei kata

soovitud määral kõikide etendusasutuste kõiki

kulusid, ei ole õigusliku regulatsiooni, vaid

eelarveküsimus.

2) Eelnõu § 7 lõikes 10 kasutatakse

arvestusliku alusena eelnõu väljatöötamise

ajal kehtinud kultuuritöötajate

miinimumtöötasu määra.

Kultuuriministeerium lisab vastava viite

eelnõu seletuskirja. Kultuuritöötaja

miinimumtöötasu määrast on tuletatud

eelnõus toetuse ülem- ja alampiir. Seoses

kultuuritöötajate miinimumtöötasu tõusuga

1400 eurolt 1600 euroni 2023. aastal, tõstab

Kultuuriministeerium eelnõu viidatud sättes

alam- ja ülempiiri ning sõnastab eelnõu § 7

lõike 10 järgmiselt: „Munitsipaal- ja

eraetendusasutuse tegevustoetuse alampiir

taotluse kohta on 90 000 eurot.

Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse

ülempiir taotluse kohta on 1350 000 ning

eraetendusasutuse tegevustoetuse ülempiir

taotluse kohta on 900 000 eurot.“.

teatritele omast hooajapõhisust?

7) Teatriliit, kui valdkonna üleriigiliselt tunnustatud suurim

sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete töösuhete partner ning

kutse- ja sotsiaalsete tagatiste (eestkoste)

esindusorganisatsioon, on jäetud välja institutsioonide

nimekirjast, kes saavad nimetada oma esindajad munitsipaal-

ja eraetendusasutuste tegevustoetuse taotluste hindamise

komisjoni. Miks?

8) riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse

tegevustoetuse taotluste hindamise komisjoni ei ole kutsutud

ühtegi valdkonna esindusorganisatsiooni. Miks?

Eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud loomingulise

tegevusega seotud töö mahu arvestamiseks

kasutatakse nn AITA-põhist mahu arvestust,

mida on detailsemalt kirjeldatud eelnõu § 7

lõigete 1 ja 2 selgitavas osas seletuskirjas.

Lühidalt tähendab see seda, et etendusasutuse

aastase uuslavastuste, etenduste ja publiku

hulga ja truppide arvu järgi arvutatakse välja

etendusasutuse AITA-de arv, millele antakse

konkreetne rahaline väärtus.

3) vt. eelmises punktis esitatud seisukohta.

4) Eelnõus kasutatakse loomingulise

tegevusega seotud töömahu arvestamisel

koefitsienti 3,5 (1 esitaja + 2,5 muu töö maht),

et tagada loomingulise tegevusega seotud töö

võrreldavus erinevates vormides tegutsevate

etendusasutuste lõikes. Kultuuriministeerium

jõudis koos esindusorganisatsioonidega

eelnõu ettevalmistamisel seisukohale, et mahu

arvestuse aluseks saab kasutada sama

koefitsienti kõikide etendusasutuste suhtes.

Toetuse lõplik summa kujuneb nii või naa

sisulise hindamise käigus vastavalt

hindamismetoodikale.

5) Kultuuriministeerium arvestab osaliselt

esitatud ettepanekut ning muudab

Kultuuriministeeriumi munitsipaal- ja

eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste

hindamismetoodika punkti 2 ja 3 kriteeriumi

osakaalu selliselt, et mõlema kriteeriumi

osakaal koondhindest oleks võrdselt 15% ja

15%. Planeeritava tegevuse puhul lähtutakse

prognoosidest. Sisuliselt soovib

Kultuuriministeerium suunata etendusasutusi

suuremale kunstilisele riskile.

6) Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et

riigieelarve on kalendriaasta põhine, mistõttu

on keeruline arvestada etendusasutuste

rahastamisel hooajalisusega.

Kultuuriministeerium kaalub arvestades

õiguslikke piiranguid ning etendusasutuste

vajadusi pikemate kui aastaste toetusotsuste

tegemist tulevikus.

7) Kultuuriministeerium arvestab esitatud

ettepanekut ja muudab eelnõu § 11 lõiget 4

ning sõnastab punkti 4 järgnevalt: Eesti

Teatriliidu nimetatud liige“.

8) Kultuuriministeerium arvestab osaliselt

esitatud ettepanekut ning tõstab eelnõu § 11

lõikes 3 nimetatud komisjoni liikmete arvu

viieni. Viienda komisjoni liikmena võib

kultuuriministeerium nimetada riigi asutatud

sihtasutusena tegutseva etendusasutuse

tegevustoetuse taotluste hindamise komisjoni

valdkonna asjatundja.

Vana Baskini Teater EAS § 16 lg 2 sätestab, et munitsipaaletendusasutusele,

sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja

eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse

EAS § 16 lõike 6 (jõust. 01.11.2022) kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega riigieelarvest etendusasutustele

rahvuskultuuri edendamiseks ning etenduskunstide

valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku

kättesaadavuse tagamiseks.

Eeltoodud paragrahvi 2. lõikest nähtub, et loodud on 3 uut ja

võrdväärset kriteeriumi seniste rahvuskultuuriline tähendus

ning regionaalne tähendus asemele. Nendeks uuteks

kriteeriumiteks on: rahvuskultuuri edendamine,

etenduskunstide valdkonna mitmekesistamine ning etenduste

piirkondlik kättesaadavus.

Määruse lisas on igale kriteeriumile loodud

alamkriteeriumid. Seadusandja pole ühegi eesmärgi

saavutamist üle- või alatähtsustanud, st saab eeldada, et kõik

eesmärgid on võrdväärsed. Sellest tulenevalt pole ministri

määruse projektis koondhinde osakaalude määratlemine

seadusandja tahtega kooskõlas. Nii on määruse lisa projektis

1.1, 1.2 ja 1.3 kriteeriumid erineva osakaaluga, kuigi

seadusandja tahte järgi peaks igaüks olema 33,33% (0,01%

jääb vakantseks ning võiks teoorias olla liidetud mistahes

kriteeriumile kolmest). Joonistub välja muster, mille

kohaselt rahvuskultuuri edendamise alamkriteeriumid

annavad kokku 50% osakaalu koondhindest, kuigi see saaks

olla seadusandja tahte järgi maksimaalselt 33,33%.

Valdkonna mitmekesisuse alamkriteeriumid annavad kokku

koondhindest osakaalu 30%, mis iseenesest on ligilähedane

seadusandja tahtele. Etenduste piirkondliku kättesaadavuse

hindamiskriteerium annab 20% osakaalu koondhindest.

Eeltoodu kohaselt on seega etenduste piirkondliku

kättesaadavuse hindamiskriteeriumi arvel võimendatud

rahvuskultuuri edendamise hindamiskriteeriumi. See oleks

määruse kehtestamisel õigusvastane ning sellisest

antavate toetuste liigid ning toetuse

taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse

määramise täiendavad tingimused.

Seega tuleb EAS-i § 16 lõike 6 kohaselt

kehtestada hindamiskriteeriumid ja täpne

metoodika ministri määrusega. Seaduse

tasandil on ministrile antud vastav volitus.

Volitusnorm ja selle alusel kehtestatud

ministri määrus (EAS-i rakendusakt) on

kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega,

kuna reguleeritav valdkond ei kuulu

seaduseandja ainupädevusse.

EAS § 16 lõige 2 nimetab, millisel eesmärgil

võib munitsiaapletendusasutusele,

sihtasutusena tegutsevale

munitsipaaletendusasutusele ja

eraetendusasutusele riigieelarvest toetuse

määrata. Nendeks eesmärkideks on

rahvuskultuuri edendamine ning

etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja

etenduste piirkondliku kättesaadavuse

tagamine.

Ministri määrusega kehtestatud

hindamismetoodikas nimetatakse kolme

seaduses toodud eesmärgi saavutamiseks

hinnatavad kriteeriumid ja nende osakaalud.

Ministri määrus on sarnaselt seadusega

õigusloov akt. Varasemalt oli probleemiks

asjaolu, et ministril puudus volitus

lähenemisest tuleks hoiduda.

See ei ole esimene kord, kui Kultuuriministeerium püüab

hindamiskriteeriumeid endale meelepärasemas suunas

kallutada. Juba 2021. a tegevustoetuse taotlusvoorus prooviti

muuta seadusest tulenevat nõuet hinnata teatrite

rahvuskultuurilist tähendust ja regionaalset tähtsust võrdselt.

Nimelt sätestati käskkirjas 70% rahvuskultuuriline tähendus

ja 30% regionaalne tähendus. Tookordses kohtuvaidluses ei

saanud ministeerium endale õigust proportsioone omatahtsi

muuta ning loobus kohtumenetluse käigus ühe

hindamiskriteeriumi võimendamisest teise arvel. Käesoleval

juhul (rakendusakti kujundamine) korratakse ilmset viga

ning seda tehakse ministeeriumi poolt teadlikult. Etenduste

piirkondliku kättesaadavuse hindamiskriteeriumi osas tuleb

suurendada osakaalu koondhindest.

Ettepanek – suurendada senise etenduste piirkondliku

kättesaadavuse hindamiskriteeriumi (määruse lisa p 2.5)

osakaalu koondhindelt 10% 20%-le ning vähendada senise

etendustegevuse kunstilise taseme hindamiskriteeriumi

(määruse lisa p 2.2) 20 %-lt 10 %-le. Sellega jääb

rahvuskultuuri edendamise osakaal koondhindest tasemele

40%, etenduskunstide valdkonna mitmekesistamise osakaal

koondhindest tasemele 30% ning etenduste piirkondliku

kättesaadavuse osakaal koondhindest tasemele 30%. Ka

sellisel juhul on ministeeriumi ametnikud saavutanud

osakaalude „soovitud“ ebaproportsionaalsuse koondhindest,

sest võimendatuks jääks rahvuskultuuri edendamise

hindamiskriteerium enam kui 6% ulatuses.

hindamismetoodika, sh hindamiskriteeriumite

kehtestamiseks.

Kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks

suurendada senise etenduste piirkondliku

kättesaadavuse hindamiskriteeriumi osakaalu

hindamismetoodikas arvestades valdkondlike

esindusorganisatsioonide soovi rõhutada

just kunstilise taseme, kui olulise kriteeriumi,

kesksust era- ja munitsipaaletendusasutuste

hindamisel.

SA Theatrum 1. Peame oluliseks, et kui riiklikult kaalutakse ka ettevõtete

toetamist energiakulude (gaas, elekter jne) katmisel, siis

1. Teadmiseks võetud. See, et EAS-i alusel

eraldatav riigieelarveline toetus ei kata

oleksid toetatavate hulka arvatud ka sihtasutustena

tegutsevad etendusasutused, sh erateatrid. Lisaks kuulub nt

Theatrumi struktuuri teatrikohvik kui igapäevaselt tegutsev

toitlustusasutus, mis leiaks ebavõrdset kohtlemist võrreldes

teiste toitlustusasutustega, kui võimalikud toetusmeetmed

sihtasutustele ei laiene.

2. Arusaadavalt on ministeeriumi prioriteet piisavate

finantsvõimaluste tagamine eelkõige riigi etendusasutustele,

kuid ilmselt ei ole vaidlust selles, et eraetendusasutustel oma

mitmekesisuses on oluline koht kultuurielu rikastamises ning

meie rahvuskultuuri säilitamises ja edendamises. Seetõttu

palume mõista, et eraetendusasutused peavad oma tegevuse

jätkamiseks lahendama samasuguseid probleeme nagu teised

kultuuriasutused – tuleb tagada töötajate palgakasv (mis on

tingitud ka sellest, et oluline hulk näitlejaid kuulub

katusorganisatsioonidesse, mille liikmetele tuleb kohaldada

vähemalt kultuuritöötaja miinimumtasu ning selle tõstmine,

mis on hädavajalik, toob kaasa täiendavad palgafondi

kulud); kommunaalkulude oluline kasv; risk omatulude

vähenemiseks, kuivõrd teatrikülastajad võivad oma isiklike

finantsmurede tõttu vähendada kultuurile minevaid kulutusi;

piletihinna suurendamine ei ole praegu realistlik.

3. Üleminek uuele tegevustoetuste eraldamise süsteemile

(1.1.2023) toimub tegelikult hooaja keskel. Usutavasti on

mõistetav see, et tegevuslikult oleme planeerinud tegevuse

kogu hooajaks ning kui finantseerimisstruktuuris toimuks

nüüd kardinaalne muutus (ehk nt uue süsteemi järgi ei

eraldataks riigitoetust üldse või selles suurusjärgus, mis on

olnud varasemalt), oleks väga keeruline leida nii lühikese

ajaga finantseerimise lisavõimalusi. Seetõttu, kui võimalik,

soovitud määral kõiki eraetendusasutuse

kulusid, ei ole õigusliku regulatsiooni, vaid

eelarveküsimus. Olukorras, kus taotluste maht

ületab nende toetamiseks riigieelarves

ettenähtud vahendite mahu, ei ole

põhjendatud kõikide kulude katmise

võimaldamine. Seetõttu ongi eelnõu § 6 lõike

2 kohaselt abikõlblik otseselt etendus- või

kontserttegevuse korraldamisega seotud kulu.

Etendusasutuse põhitegevusega mitte seotud

tegevuste kulud (nö tuluteenivad valdkonnad

nagu näiteks kohvik, restoran, pood, majutus,

üritused), ei ole riigieelarvelistest vahenditest

abikõlblikud. Nimetatud tegevustega seotud

kulusid peab etendusasutus katma

omatuluarvelt ning sama põhimõte kehtib ka

riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele

etendusasutustele.

Energiakulude toetuspaketti töötab hetkel

välja Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium. Plaanitava

meetmega soovitakse kehtestada mikro- ja

väikeettevõtetele võimalus osta elektrimüüja

käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See

võimalus laieneb praeguste plaanide kohaselt

ka kuni üks gigavatt-tunni ulatuses energiat

tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele,

sihtasutustele ning mittetulundusühingutele.

2. Teadmiseks võetud.

oleks oluline teatud üleminekuperiood, mis võimaldaks

siiski ka erateatritel täita neid kohustusi, mis on võetud

kasvõi külalislavastajate ja -näitlejate ees (kuna kevadiste

lavastuste prooviperioodid on juba ju käimas ning

kokkulepped tasustamiseks sõlmitud).

4. Oluline on, et ka erateatrid saaksid suurema kindluse

nendele eraldatava riikliku toetuse kohta pikemaks

perioodiks (nt kolmeks aastaks). Pikema ajalooga erateatrid

on oma stabiilset tegevust kindlasti tõestanud ning on palve

kaaluda pikemate raamlepingute võimaluse sissekirjutamist

õigusaktidesse.

5. Teatrite tegevus ja informatsioon on avalik või

riigiasutuste jaoks registritest (nt Töötamise registrist)

kergelt kontrollitav. Seetõttu on palve kaaluda taotlemisega

seonduvalt ka värske ehk jooksva aasta (antud juhul 2022. a)

seisu arvestamist taotlemiskriteeriumides. See, et võetakse

arvesse 2020. ja 2021.a (ehk oluliselt määral

koroonapandeemiast mõjutatud aastate) tegevustulemusi, ei

ole 2023.a finantsotsuseid tehes piisavalt põhjendatud (mh

tundub, et teatreid võidakse nö karistada juba teist korda

selle eest, et 2020.a tuli ära jätta külalisetendused Eesti

teistes paikades, millega juba vähendati 2022.a eraldisi, kus

otsustati arvesse võtta 2020. aasta näitajaid).

6. On väga oluline (ning oleks märgiks, kus riik ja erasektor

teevad koostööd, kuigi sama põhimõte võiks olla arvesse

minev ka riigiteatrite puhul), et ühe kriteeriumina, mida

positiivselt hindamisel arvestataks, tuleks juurde ka näitaja,

kui mitu näitleja-, lavastaja- või dramaturgikohta on

erateater juurde loonud nende jaoks, kes vastavatel erialadel

3. 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle

1997. aastal jõustunud versioonil põhinev

EAS on seni reguleerinud eeskätt

riigiasutusena toimivate etendusasutuste

tegevust. Seaduse ajakohastamine on olnud

pikk protsessi ja kestnud aastaid.

Eraetendusasutused on olnud seaduse

muutmise protsessi kaasatud algusest peale.

Ka eelnõu väljatöötamise töögrupis osales

teiste kõrval eraetendusasutuste esindaja,

kelle nimetas sinna Etendusasutuste Liit.

Kultuuriministeerium leiab, et läbi EAS-i

muutmise protsessi, mida on tehtud pikalt ja

põhjalikult, on peamised sisulised

muudatused (nüüd ka eelnõus sisalduvad

põhimõtted) valdkonnale teada olnud pikemat

aega. Kultuuriministeeriumi hinnangul on

olukord, kus eraetendusasutuste taotluste

rahaline maht ületab nende toetamiseks

riigieelarves ettenähtud vahendite mahu,

kestnud juba aastaid. Ka senini on

eraetendusasutused riigi rahastusele

konkureerinud ning enne taotlusvooru

toimumist ei ole saanud riik ühelegi taotlejale

toetust garanteerida. Kultuuriministeerium

näeb muudetud seaduse ja selle alusel

kehtestatava rakendusakti mõju

etendusasutustele ainult positiivsena ja seda

suuresti ka läbi hindamismetoodika, mis tagab

ühtsema ja selgema, riigi haldus- ja

eelarvevõimalusi ning EAS -s § 16 lõikes 2

lõpetasid nt viimase kahe aasta jooksul riiklikult

akrediteeritud õppekava. Näitlejakoolitus on kallis ning

teatrite jaoks võiks olla stimuleeriv selle riiklik

väärtustamine, kui oma truppidesse kaasatakse neid, kes

selle koolituse värskelt on läbinud.

7. Hindamiskriteeriumides võiks olla koht selle arvestamisel,

kui palju korraldab erateater koostööprojekte või teeb

koostöölavastusi õppeasutustega, mille õppeprogrammides

on teatrialane õpe (eriklassidena vm viisil). See on osa

teatriharidusest, üldse laiemalt kultuurialasest haridusest,

millesse panustamine nõuab kindlasti ressurssi ja võiks

samuti olla riigi tasandil väärtustatud. Samuti võiksid

kriteeriumid hõlmata seda, et ka erateatri tegevused, mis

koolituste, teemaõhtute vm viisil erinevaid vanusegruppe

teatri ja kultuuri alal harivad, saaksid hindamisel positiivselt

esile toodud.

8. On kahtlemata mõistetav, et lõplikult saab

riigieelarvelised eraldised otsustada alles pärast seda, kui

ministeeriumi koondeelarve on kinnitatud. Samas on

hindamine võimalik läbi viia siiski juba riigieelarve

menetlusega paralleelselt ning seetõttu palume kaaluda

otsustusprotsessi kujundamist selliselt, et juba detsembri

lõpus saaks erateater teada, kas ta saab järgmisel aastal

riiklikku toetust ja millises mahus.

9. Palume kaaluda eelnõu § 7 lõikes 2 esitatud valemi

koostamist selliselt, et publiku arv kriteeriumide hulka ei

kuuluks või kui siiski analoogiline näitaja peab kuuluma, siis

arvestataks mitte vaatajate absoluutarvu, vaid mingit

suhtarvu, mis seonduks saalitäituvusega (kuigi ka see võib

sätestatud eesmärke arvestava reeglistiku

munitsipaal- ja eraetendusasutustele

tegevustoetuste määramisel.

4. Teadmiseks võetud. Kultuuriministeerium

kaalub arvestades võimalikke õiguslikke

piiranguid ning etendusasutuste vajadusi

pikemate kui aastaste toetusotsuste tegemist

lähitulevikus.

5. Kultuuriministeerium on teadlik, et 2021 ja

2020 olid eraetendusasutustele rasked aastad.

Kultuuriministeerium rõhutab, et mainitud

aastad olid ühtviisi rasked kõikide

eraetendusasutuste jaoks. Koroonapandeemia

ning sellega seotud piirangud puudutasid

kõiki eraetendusasutusi, mistõttu ei ole keegi

eelnõus toodud aastate alusel näitajate

arvestuses ebavõrdses olukorras.

Järjepidevuse huvides jätkame varasemaga

sarnaselt Eesti Teatri Statistikasse esitatud

andmete arvestamist. Kultuuriministeeriumi

hinnangul ei ole põhjendatud arvestada

toetuse taotlemise aasta andmeid eeskätt

seetõttu, et võib tekkida olukord, kus mõni

taotleja on just nimelt aasta lõppu planeerinud

suure etenduste arvu, sh paljudes

maakondades, mis sellisel juhul jääks

taotlemisel arvestamata.

Kultuuriministeeriumil on plaanis tulevikus

viia taotlusvoor läbi aasta esimeses pooles,

mida on korduvalt palunud ka valdkonna

tihti olla ebaobjektiivne näitaja).

10. Eelnõu §-s 8 kirjeldatakse taotluses esitatavat. Viimaste

aastate probleem on olnud see, et taotluse esitamisel

esitatavates dokumentides nõutav ei ole kõigis aspektides

vastavuses nende kriteeriumidega, mis on hindamise aluseks

(nt seonduvalt regionaalse tegevusega). Omaette küsimus on

üleüldse see, kuivõrd tuleks siiski hindamist korraldada

võimalikult värskete, k.a jooksva aasta andmete alusel (mis

on ju kontrollitavad), mitte kahe aasta taguste andmete

alusel. Palume kaaluda, muutmaks senist praktikat, sellise

märke lisamist, et § 8 lõike 2 punktis 4 nimetatud

taotlusvorm peab olema seotud määruse lisas esitatud

hindamiskriteeriumidega.

11. Eelnõu § 8 lõike 3 punktis 7 näeme kaht probleemi.

Esimene nendest on kahe varasema majandusaasta

arvestamine, mis 2023. aasta taotlust esitades on 2020. ja

2021. aasta, mitte aga jooksev aasta. Palume kaaluda seda, et

arvestamisele võib tõepoolest kuuluda küll kaks aastat, kuid

nendeks oleksid taotluse esitamisele eelnev aasta (mille

näitajad on tõesti ametlikult esitatud statistilistest andmetest

nähtavad) ja taotluse esitamise aasta (mille näitajad on ju

samuti iga teatri puhul kontrollitavad, kuid need kajastavad

kõige täpsemini ka tegevuslikke suundumusi, mis teatril on,

sh regionaalse tegevuse seisukohalt).

Teise probleemina näeme konkreetses kontekstis seda, et

arvestamisele tulevad 2020. ja 2021. aasta – eriolukorra ja

koroonapandeemia aastad, mil valitsuse tasandil soovitati

kontakte miinimumini vähendada. Theatrumilgi jäi

maakondades ära mitmeid nii juba väljakuulutatud kui

kavandatud etendusi. Lisaks sellele, et need aastad ei ole

kõige adekvaatsem võrdlusmaterjal, karistatakse teatreid

esindusorganisatsioonid ning sellisel juhul

muutuks jooksva aasta osa, mille kohta

andmeid esitataks, veelgi lühemaks.

6. Eelnõu § 7 lõikes 3 on toodud metoodika,

kuidas arvestatakse etendusasutuse taotluse

esitamisele eelneva aasta täistööajale

taandatud esitajate arvu. Antud lõikes ei ole

eristatud hiljuti õppeasutuse lõpetanud või

varem õppeasutuse lõpetanud esitajaid ega ka

võlaõiguslike lepingute alusel töötavaid

esitajaid. Hiljuti õppeasutuse lõpetanud

näitleja on arvestuslikult võrdsustatud kõigi

teiste esitajatega.

7. Kultuuriministeerium on professionaalsete

etenduskunsti õppeasutustega koostöö

tegemise ja diplomitööde väljatoomise kulude

katmise osas läbirääkimistes Haridus- ja

Teadusministeeriumiga. Alg- ja keskhariduse

õppeasutusi, õpilaste õppestuudioid ja

õpitubasid neis alg- ja keskhariduse

õppeasutustes õppijatele ei pea era- ja

munitsipaaletendusasutuste rahastusotsuste

hindamismetoodikas eraldi välja tooma.

Professionaalse etendusasutuse põhitegevus

on etendustegevus ning korraldatavad

lisategevused on eeldatavalt suunatud eeskätt

professionaalse etenduskunsti valdkonna

arendamisele. Samas, kui koostöö puhul

keskhariduse õppeasutustega on tegu

konkreetse etendusasutuse lisategevustega,

2020. aasta arvestamisega tegelikult juba teist korda – ka

2022. aasta tegevustoetuse taotlemisel võeti, kuigi

taotluskriteeriumides seda nimetatud ei olnud, aluseks

eriolukorra aasta, 2020. aasta, külalisetendused.

Seega kinnitame, et võib arvestada kahe aasta näitajaid küll,

aga need võiksid olla taotluse esitamise aasta ja sellele

eelnev aasta (antud juhul siis 2023.a toetust taotledes 2021.

ja 2022. aasta).

12. Eelnõu § 8 lõikes 5 võiks olla nimetatud ka see, et see

esitamise tähtaeg võiks olla määratud selliselt, et vähemalt

kolm nädalat pärast taotlusvooru avamist jääks aega taotluste

esitamiseks. Võimalik, et arvestades selle aasta eripära võib

see tähtaeg olla erandlikult lühem (nt kaks nädalat), kuid

arvestades esitatavate dokumentide hulka on oluline, et oleks

piisav aeg taotluse ja selle lisadokumentide korralikuks

vormistamiseks.

13. Peame oluliseks, et eraetendusasutustele võiks anda

tegevustoetuste planeerimisel ka suurema majandusliku

kindluse, nt kolme aasta perspektiivis. Loomulikult võib see

olla summaliselt keeruline, kuid kindlasti võiksid olla

fikseeritavad teatud põhimõttelised kriteeriumid (mis

seisnevad ka tegevuse mahu jätkuvas säilitamises), mis

võiksid anda erateatrile ootuse, stabiilsustunde ja kindluse, et

tema tegevust toetatakse riigi poolt kolme aasta perspektiivis

vähemalt samas suurusjärgus.

14. Eelnõu § 13 juures tasub kaaluda (see seondub käesoleva

kirja p-ga 5), juhul kui peetakse võimalikuks viia hindamine

kaheastmeliseks, et sisuline kriteeriumide hindamine

toimuks juba enne kavandatud aasta algust, kas ei võiks

vahehindamise tulemused (mis peavad olema mitte vaid

saab hindamiskomisjon hindamismetoodika

kohaselt antud kriteeriumis hinnata selliste

tegevuste mahtu ja mõju valdkonna arengule.

8. Kultuuriministeeriumil on plaanis tulevikus

viia taotlusvoor läbi aasta esimeses pooles,

mida on korduvalt palunud ka valdkonna

esindusorganisatsioonid.

9. Eelnõu § 7 lõikes 1 antakse etendusasutuse

tegevustoetuse arvestamise alus ning lõikes 2

selle aluse arvestamise valem. Etendusasutuse

tegevustoetuse arvutamise alus on

loomingulise tegevusega seotud töö maht,

mille toetuse andja arvutab etendusasutuse

tegevustoetuse kasutamise perioodile

kavandatavate etenduste, uuslavastuste ja

publiku arvu järgi. Üks element kolmest on

publiku hulk ja seeläbi kaudselt ka saalide

suurus. Loomingulise tegevusega seotud töö

maht moodustub kolmest elemendist kokku.

Pelgalt saalide suurus ei mõjuta koondnäitajat

ning mõju on ka uuslavastuste ja etenduste

arvul. Kahtlemata on igal statsionaarsel

etenduspaigal füüsilised piirid, kuid võib

eeldada, et etenduspaiga on etendusasutus ise

valinud, olles teadlik, et sellest tuleneb

olemuslikult ka tegevuse maht.

10. Teadmiseks võetud. Kahtlemata peab

taotlusvorm olema kooskõlas EAS-i ja selle

alusel kehtestatud rakendusakti ning selle

komisjoni otsustus, vaid ministri poolt kinnitatud) olla

taotlejale juba eelnevalt teatatud. Siis oleks taotlejal juba

enne aasta algust teada, kas tal üldse on lootust

riigitoetusele. Ning kui on, siis konkreetne summa selguks

jaanuarikuu keskel.

15. Määruse lisaks oleva hindamismetoodika punkt 1 on

problemaatiline. Kriteeriumi kohaselt hinnatakse

põhjendamatult madalalt klassikalist teatrirepertuaari ning

selle väga häid tõlkeid, mis on valminud (nt kui

Shakespeare'i lavastades kasutatakse tõlketekstidena G.Meri,

H.Rajametsa, A.Orase, Jaan Krossi, Peeter Volkonski

tõlkeid. See küsimus tekib ka Molière'i ja Calderoni tõlgete

puhul). Meie kultuurikeskkond ja keeleruum on sedavõrd

väikesed, et ei võimalda pidevaid uustõlkeid, ning kui

selgub, et uus tõlge on vähemväärtuslik kui vana, mida siis

tuleks teha?

Loomulikult on oluline, et teatri repertuaaris on ka uusi

algupärandeid, mida 1. kriteerium väärtustab, kuid palume

leida hindamiskriteeriumi sisustamisel parema tasakaalu

algupärandite ning teatriklassika ja selle tõlgete vahel.

Praegune kriteerium seda tasakaalu ei kajasta.

16. Hindamiskriteeriumides punkti 2 ja 3 puhul on kunstilise

taseme hindamine kindlasti teatud mõttes subjektiivne. Seal

kasutatud mõisted „kunstiline ambitsioon“ ja „valdkonna

areng“ on aga mõisted, mis vajaksid kindlasti selgitamist nii

hindajatele kui hinnatavatele. Kui taotlejana peaksime neid

aspekte oma taotluses esitama, siis oleme vastasel korral

veidi keerulises olukorras, kuidas tuleks neid kriteeriume

sisustada, et neid oleks võimalik hindajatel hinnata.

lisas esitatud hindamiskriteeriumitega. Ei ole

põhjendatud vastava märke tegemine

õigusakti. Taotlus- ja aruandevormid töötab

Kultuuriministeerium välja enne uue

rakendusakti alusel taotlusvooru välja

kuulutamist.

11. vt. punktis 5 esitatud seisukohta.

12. Teadmiseks võetud. Eelnõu § 8 lõigete 4

ja 5 kohaselt teavitab Kultuuriministeerium

taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise

tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva ning taotlus tuleb

esitada taotlusvooru avamisel teatatud

tähtpäevaks. Eelnõus ei ole reguleeritud

taotluste esitamise tähtaega, kuid kahtlemata

peab see olema mõistlik aeg kõikide nõutud

andmete koondamiseks ja esitamiseks.

Taotlejale peab jääma võimalus oma taotlus

põhjalikult ette valmistada.

13. vt. punkti 4 esitatud seisukohta.

14. vt. punktis 8 esitatud seisukohta.

15. Kahtlemata on maailmaklassika tõlkimine

keerukas ning enamasti on sellised tõlked,

ükskõik, millal need on ilmunud,

väärtuslikud. Eelnõu lisas toodud metoodika

järgi ei käsitleta näiteks Lope de Vega

1960ndatel tehtud tõlkel põhinevat lavastust

17. Kriteeriumi 4 osas on meie ettepanek seega et selles

punktis oleks lisategevuste mitteammendav näidisloetelu,

kus välistegevus oleks vaid üks selles loetelus

äranimetatavatest kriteeriumidest (mitte lisategevuste kõrval,

vaid nende all) ning eraldi oleks välja toodud töökohtade

loomine riiklikult akrediteeritud kõrgkoolis teatriõppe

(näitleja, lavastaja, dramaturg) lõpetanutele kahe aasta

jooksul pärast lõpetamist ning teatrihariduse projektid, sh

koostöö koolidega.

18. Kriteeriumide punkti 5 osas on juba peatutud käesoleva

kirja punktis 3. Seal oleme kirjeldanud, et kui arvestada kaht

aastat, siis peaks olema arvestamise aluseks taotluse

esitamise aasta ja sellele eelnev aasta.

kõrgemalt (keskmise hinnanguga), kui mõne

samuti 1960ndatel sündinud, kuid

maailmaklassikasse mitte-kuuluva

välisnäidendi tõlget (madal hinnang).

Kõrgema hinde võib saada näiteks Lope de

Vega uustõlge. Hindamismetoodika

koostamisel lähtuti astenduse vajadusest.

16. Eelnõu § 11 lõike 4 alusel kuuluvad

munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse taotluse hindamise komisjoni

suures enamuses valdkonna

esindusorganisatsioonide nimetatud

eksperdid. Kultuuriministeerium nõustub, et

hindamismetoodika punktides 2 ja 3 toodud

kriteeriumi hindamine on subjektiivne.

Hindamine ongi üldjuhul subjektiivne, kui

tegemist ei ole konkreetselt objektiivselt

mõõdetavate kvantitatiivsete kriteeriumitega.

Selliste subjektiivsete kriteeriumide lisamise

vajadust rõhutasid eelnõu väljatöötamise

töögrupis esindusorganisatsioonide esindajad

sh eraetendusasutuste esindaja.

Definitsioonid on õigustloovas aktis vajalikud

selleks, et piiritleda kasutatavate terminite

tähendus akti kontekstis. Terminitele

„kunstiline ambitsioon“ ja „valdkonna areng“

ei ole akti tähenduses üldkeelest erinevat

kitsamat tähendust antud.

17. Kultuuriministeerium on seisukohal, et

välistegevust ei saa vaadata lisategevusena,

kui see on seotud etendusasutuse nö

põhitegevusega. Kui tegemist ei ole

ammendava loendiga lisategevustest, ei ole

loendit otstarbekas esitada, sest lisategevuste

hulka saaks muidu lugeda ka need tegevused,

mida loend ei kajasta. Oleme sisuliselt

hindamisel võrdustanud lisategevused ja

välistegevused. Hindamisel saab arvestada üht

ja/või teist.

18. vt. punktis 5 esitatud seisukohta.

Eesti Linnade ja Valdade

Liit (Tallinna linn) Määruse § 6 lg 2 nimetab ära munitsipaalasutuste

abikõlblikud kulud ning lg 3 loetleb, millised kulud ei ole

abikõlblikud. Seejuures lg 2 ütleb, et munitsipaalasutuste

puhul on abikõlblikud kõik otseselt etendusasutuse

haldamise ja etendus- või kontserttegevuse korraldamisega

seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud

vastavalt taotluses ja tegevuskavas määratletud eesmärkidele

ja tegevustele, samas kui lg 3 p 2 kohaselt ei ole

munitsipaaletendusasutuste halduskulud abikõlblikud.

Määruse seletuskirjas põhjendatakse välistust asjaoluga, et

kohalike asutuste ülalpidamise korraldamine, juhul kui need

on omavalitsusüksuse omanduses, on kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne.

Siiski on lg 2 ja lg 3 mõnevõrra vastuolulised, kuivõrd üks

viitab, et haldamise kulud on justkui abikõlblikud, aga

halduskulud ei ole. Näiteks, kas koristaja tööjõukulud on

abikõlblikud, aga koristusteenus sisseostetuna ei ole?

Lisaks eeltoodule sätestab määruse § 7 piirmäärad ning

toetuse osakaalu, mille kohaselt munitsipaal- ja

Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et

Eesti Linnade ja Valdade Liidule arvamuse

avaldamiseks esitatud eelnõu § 6 lõikes 2 ei

sisaldu sõna „haldamise“. Lõike 2 kohaselt on

munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse

abikõlblikud kulud otseselt etendus- või

kontserttegevuse korraldamisega seotud kulud

ja lõike 3 punkti 2 kohaselt ei ole

munitsipaaletendusasutuse kinnistu haldamise

kulu abikõlblik. Seega ei ole vastuolu viidatud

paragrahvi lõike 2 ja lõike 3 vahel.

Eelnõu § 7 toodud piirmäärad on tuletatud

eelnõu väljatöötamise ajal kehtinud

kultuuritöötajate miinimumtöötasu suurusest.

Lisame vastava viite seletuskirja.

Seoses kultuuritöötajate miinimumtöötasu

tõusuga 1400 eurolt 1600 euroni 2023. aastal,

tõstab Kultuuriministeerium eelnõu viidatud

eraetendusasutuse toetuse alammäär taotluse kohta on 80

000 eurot ning ülempiir vastavalt munitsipaalasutuste puhul

1 200 000 eurot ning eraetendusasutuste puhul 800 000

eurot. Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse

maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50%

(vastavalt määruse § 7 lg-d 10–11). Määrusest ega määruse

seletuskirjast ei selgu, mis on viidatud numbrite aluseks või

kuidas need numbrid kujunesid. Arusaamatuks jääb, miks on

munitsipaaletendusasutuste abikõlblike toetuse osakaal 50%.

Üksnes viide kohaliku omavalitsuse kohustusele pidada ülal

omavalitsusüksuse omandis olevaid asutusi ei päde, sest

seletuskirjast ei nähtu argumenteeritud analüüsi. Määruse

seletuskirjas on üksnes viide, et riigi toetus ei saa

moodustuda 100% etendusasutuse loomingulise tegevusega

seotud töö mahust ning osakaalu sätestamist põhjendatakse

asjaoluga, et munitsipaaletendusasutuse rahastamine on

eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Tähelepanuta on

jäetud aga, et juba täna mitmed kohalikud omavalitsused

toetavad järjepidevalt nii riigi kui eraetendusasutuste

tegevust. Näiteks Pärnu linna eelarves on planeeritud toetus

Endla teatrile summas 13 500 eurot. Tartu on teatrite

toetamiseks näinud ette 2022. aasta eelarves 81 000 eurot.

Jääb selgusetuks, miks paneb antud määrus

munitsipaaletendusasutuse kui juriidilise vormi teistest

võimalikest tegutsemisvormidest mitme lisapiiranguga

ebavõrdsemasse olukorda, kuigi juriidiline tegutsemisvorm

ei mõjuta mingilgi viisil teatrite sisulist tegevust.

Jagame seisukohta sellest, et era- ja

munitsipaaletendusasutustele eraldatav toetus ei saa

moodustuda 100% kogukulust, aga antud hetkel jääb

arusaamatuks kõnealuste teatrite niivõrd põhimõtteline

eristamine. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta

sättes alam- ja ülempiiri ning sõnastab eelnõu

§ 7 lõike 10 järgmiselt: „Munitsipaal- ja

eraetendusasutuse tegevustoetuse alampiir

taotluse kohta on 90 000 eurot.

Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse

ülempiir taotluse kohta on 1350 000 ning

eraetendusasutuse tegevustoetuse ülempiir

taotluse kohta on 900 000 eurot.“.

Munitsipaaletendusasutustele rakenduva

omaosaluse nõude puhul on

Kultuuriministeerium lähtutud põhimõttest, et

riigi poolt eraldatav toetus ei saa olla

proportsionaalselt suurem kui kohaliku

omavalitsuse panus enda omandis oleva

asutuse toetamisel. Riik ei saa olla

munitsipaaletendusasutuse peamine toetaja,

sest see läheb vastuollu põhimõttega, et

kohalikul omavalitsusel lasub kohustus enda

omandis olevaid asutusi üleval pidada. Vähem

oluline ei ole asjaolu, et taotluste maht ületab

nende toetamiseks riigieelarves ettenähtud

vahendite mahu kordades.

Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et

määruse eelnõus ei ole § 10 lõiget 11, mille

osas on tehtud ettepanek see eelnõus välja

võtta. Kui ettepaneku esitaja on mõelnud

eelnõu § 7 lõikeid 10 ja 11, siis

Kultuuriministeerium jätab ettepaneku

ülaltoodud seisukohtadele tuginedes

arvestamata.

määruse eelnõust välja § 10 lg 11. Ühtlasi tuleks üle vaadata

ka piirmäärad, millede kehtestamisega eurotäpsusega

kaasneb vajadus neid igal aastal üle vaadata. Tähelepanuta ei

saa jätta ka maailmas toimuvat ning selle mõju taotletavatele

toetustele. Üksi võrreldes eelmise aastaga on inflatsioon üle

20%. Määruses pakutud ülemisest piirmäärast ei nähtu, kas

selliste majandusmõjudega on arvestatud.

Rahastus peab olema tagatud kõikidele etendusasutustele

Määruses sätestatud rahastamismudel lähtub eeskätt

etendusasutuse juriidilisest staatusest. Seejuures on

määrusele lisatud munitsipaal- ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika, mis tähendab,

et riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad etendusasutused on

juba eos eelistatud. Omavahel on pandud konkureerima

täiesti võrreldamatud etendusasutused, sest kui näiteks

Tallinna Linnateatrit üldse mõne teatriga saab võrrelda, siis

on see teater võrreldav just eeskätt riigi asutatud

sihtasutustega. Samas on hindamismetoodikas 20%-line

osakaal antud eristumisele enamusest. Seega diskrimineerib

hindamismetoodika suuresti justnimelt Tallinna Linnateatrit,

kes olemuslikult samastub oma repertuaariga riigi asutatud

sihtasutustega, st hindamiskomisjoni hinnangul ei pruugi

Tallinna Linnateater eristuda nö enamusest.

Meie hinnangul on otstarbekas toetuste liike laiendada ning

luua meetmed, mis arvestaks eritüüpi etendusasutustega, sh

ka nt Tallinna Filharmooniaga. Nimelt on hetkel küsitav, kas

Tallinna linna munitsipaaletendusasutusena tegutsev

Tallinna Filharmoonia on üldse selle määruse sihtrühm.

Seetõttu teeme ettepaneku täiendada määruse §i 3 järgmiste

toetuste liikidega:

1. püsitrupiga repertuaariteatri, sh kontserdiasutuse

Eelnõus toodud rahastamismudel lähtub 1.

novembril 2022 jõustuvast EAS-st, mille § 16

eristab õiguslikult (sh juriidilise vormi järgi)

etendusasutused ja nimetab, mis eesmärkidel

toetust antakse. Kultuuriministeerium ei

nõustu, et rahastus peab olema automaatselt

tagatud kõikidele etendusasutustele ning

nõustub, et riigi asutatud sihtasutused on

võrreldes munitsipaal- ja eraetendusasutusega

hindamise ning rahastamise aluste

arvestamise osas erinevas olukorras. EAS-i §

16 lõike 1 kohaselt määratakse riigi asutatud

sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele

riigieelarvest toetus etendusasutuse

põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks.

Riigi poolt seatud põhikirjaliste eesmärkide

täitmise tagamiseks ehk konkreetsete

strateegiliste eesmärkide täitmiseks, peab riik

seisma selle eest, et sihtasutusel oleks reaalne

võimekus neile pandud eesmärke täita. Kui

riik annab ülesande, tuleb selle ülesande

täitmiseks ka vahendid anda. Eelnõu on

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega,

mille sisuks ei ole mitte kõigi (jur)isikute

võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine

võrdselt ja ebavõrdsete kohtlemine

ebavõrdselt. Munitsipaal- ja

eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad

nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama

enda seatud eesmärkide täitmiseks vajalikud

vahendid. Ülaltoodust tulenevalt on riigi

asutatud sihtasutusena tegutsevate

tegevustoetus;

2. projektiteatrina tegutseva etendusasutuse tegevustoetus;

3. toetuse sihtotstarbelised taotlusvoorud.

etendusasutuste ning munitsipaal- ja

eraetendusasutuste puhul erinevatest

põhimõtetest lähtumine põhjendatud.

Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et

toetusliikide laiendamine saab toimuda üksnes

EAS-i muutmise kaudu. Lisaks juhib

Kultuuriministeerium tähelepanu, et eelnõud

ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutustele ja

sihtasutusena tegutsevale

munitsipaalkontserdiasutusele. Välistus on

toodud 1. novembril 2022 jõustuva EAS-i §

15 lõikes 6. EAS-i 15 lõiget 5, mis puudutab

EAS-is ja sellel alusel kehtestatud korras

riigieelarvest toetuse saamise võimalust,

kohaldatakse seega kontserdiasutustest vaid

sellistele, kes toimivad riigi asutatud

sihtasutusena tegutsevate etendusasutustena.

Munitsipaalkontserdiasutusi ja sihtasutusena

tegutsevaid munitsipaalkontserdiasutusi

toetatakse riigieelarvest riigieelarve seaduse §

531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri

määrustes sätestatud tingimuste alusel ja

korras.

1

Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord”

Lisa

Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika

1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1.1 Rahvuskultuuri edendamine:

1.1.1 toetuse kasutamise perioodi planeeritud uute algupärandite osakaal uuslavastuste hulgas;

1.1.2 senise etendustegevuse kunstiline tase;

1.1.3 toetuse kasutamise perioodi planeeritud etendustegevuse kunstiline tase.

1.2 Etenduskunstide valdkonna mitmekesisus:

1.2.1 toetuse kasutamise perioodi planeeritud lisa- ja välistegevuste maht ja nende tegevuste mõju valdkonna arengule;

1.2.2 toetuse kasutamise perioodi planeeritud etendustegevuse eristumine valdkonna enamusest.

1.3 Etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamine:

1.3.1 senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus;

1.3.2 toetuse kasutamise perioodi planeeritud etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus.

2. Kriteeriumide osakaalud, hindeskaalad ja hinnete kirjeldused

1 punkt

( madal hinnang) 3 punkti

(keskmine hinnang) 5 punkti

( kõrge hinnang)

Osakaal

koond-

hindest

1. Uute

algupärandite

osakaal

uuslavastuste

hulgas

Uuslavastuste

enamuse moodustavad

rohkem kui viis aastat

tagasi tõlgitud

välisnäidendid.

Uuslavastuste

enamuse

moodustavad kuni

viis aastat tagasi

tõlgitud

Uuslavastuste

enamuse moodustavad

kuni viis aastat tagasi

valminud Eesti

näidendid, Eesti

20%

2

välisnäidendid või

rohkem kui viis

aastat tagasi

valminud Eesti

näidendid või

maailmaklassikasse

kuuluvad

välisnäidendid.

näidendite

esmalavastused, välis-

ja Eesti materjalide

originaaladaptsioonid

ja/või

lavastusprotsessi

käigus sündinud

algupärandid.

2. Senise

etendustegevus

e kunstiline

tase

Kahe taotlemisele

eelneva majandusaasta

etendustegevuse

kunstiline ambitsioon,

ajakohasus ja

loominguline teostus

on valdkonna

võrdluses madal, mõju

valdkonna arengule on

madal.

Kahe taotlemisele

eelneva

majandusaasta

etendustegevuse

kunstiline

ambitsioon,

ajakohasus ja

loominguline teostus

on valdkonna

võrdluses keskmine,

mõju valdkonna

arengule on

keskmine.

Kahe taotlemisele

eelneva majandusaasta

etendustegevuse

kunstiline ambitsioon,

ajakohasus ja

loominguline teostus

on valdkonna

võrdluses kõrge, mõju

valdkonna arengule on

kõrge.

15%

3. Planeeritava

etendustegevus

e kunstiline

tase

Etendustegevuse

kunstiline ambitsioon,

ajakohasus ja

loominguline teostus

on valdkonna

võrdluses madal, mõju

valdkonna arengule on

madal.

Etendustegevuse

kunstiline

ambitsioon,

ajakohasus ja

loominguline teostus

on valdkonna

võrdluses keskmine,

mõju valdkonna

Etendustegevuse

kunstiline ambitsioon,

ajakohasus ja

loominguline teostus

on valdkonna

võrdluses kõrge, mõju

valdkonna arengule on

kõrge.

15%

3

arengule on

keskmine.

4. Lisa- ja

välistegevuste

maht ja nende

tegevuste mõju

valdkonna

arengule

Lisategevuste maht on

vähene ja/või nende

mõju valdkonna

arengule on madal

ja/või kahe taotluse

esitamisele eelneva

majandusaasta jooksul

mängiti välisriikides <

5% repertuaari

mahust.

Lisategevusi on

keskmisel määral

ja/või nende mõju

valdkonna arengule

on mõõdukas ja/või

kahe taotluse

esitamisele eelneva

majandusaasta

jooksul mängiti

välisriikides ≥ 5% <

15% repertuaari

mahust.

Lisategevusi palju

ja/või nende mõju

valdkonna arengule on

kõrge ja/või kahe

taotluse esitamisele

eelneva majandusaasta

jooksul mängiti

välisriikides > 15%

repertuaari mahust.

10%

5. Senise

etendustegevus

e piirkondlik

kättesaadavus

Kahe taotlemisele

eelneva majandusaasta

jooksul on antud

etendusi vähem kui

kolmes maakonnas.

Kahe taotlemisele

eelneva

majandusaasta

jooksul on antud

etendusi vähemalt

kolmes, kuid vähem

kui viies maakonnas.

Kahe taotlemisele

eelneva majandusaasta

jooksul on antud

etendusi viies või

rohkem kui viies

maakonnas.

10%

6. Planeeritav

etendustegevus

e piirkondlik

kättesaadavus

Toetuse kasutamise

perioodil antakse

etendusi vähem kui

kolme maakonnas.

Toetuse kasutamise

perioodil antakse

etendusi kolmes kuni

kuues maakonnas.

Toetuse kasutamise

perioodil antakse

etendusi rohkem kui

kuues maakonnas.

10%

1 punkt

(madal hinnang) 2 punkti

(keskmine hinnang) Osakaal koond-hindest

7. Etendustegevu

se eristumine

Repertuaari enamus ei

eristu olulisel määral

Repertuaari enamus

eristub olulisel

20%

4

valdkonna

enamusest

žanriliselt valdkonna

repertuaari enamusest.

määral žanriliselt

valdkonna

repertuaari

enamusest.

3. Taotluste hindamise kord

3.1 Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad ja

Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud kriteeriumite lõikes hindeskaalade alusel.

3.2 Taotlust hinnatakse käesoleva hindamismetoodika punktis 2 loetletud seitsme kriteeriumi alusel.

3.3 Käesoleva hindamismetoodika punktis 2 toodud kriteeriume 1-6 hinnatakse 5-pallisel skaalal hinnetega „madal“ (1 p), „keskmine“ (3 p) ja „kõrge“

(5 p) ning kriteeriumi 7 skaalal „madal“ (1 p) ja „kõrge“ (2 p).

3.4 Maksimaalne koondhindena saadav punktide arv on 32.

3.5 Iga kriteeriumi eest saadud punktide arv jagatakse selle kriteeriumi eest maksimaalselt saadavate punktide arvuga. Saadud jagatis korrutatakse vastava

kriteeriumi osakaaluga koondhindest. Saadud korrutis korrutatakse maksimaalselt koondhindena saadavate punktide arvuga. Selliselt saadud kaalutud

hinded iga kriteeriumi lõikes liidetakse ja saadakse koondhinne, vajadusel ümmardatakse ühele kohale pärast koma. Kõikide taotlejate poolt saadud

kaalutud koondhinded moodustavad taotlejate pingerea. Pingerida taandatakse ülevaatlikkuse tagamiseks 100-palli skaalale. Selleks jagatakse iga taotleja

kaalutud koondhinne maksimaalselt koondhindena saadavate punktide arvuga ja korrutatakse 100-ga.

3.6 Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele,

Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

3.7. Taotlused, mis said koondhindeks vähem kui 70 punkti 100-st võimalikust, jäetakse rahuldamata.

Kultuuriministri määruse

„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

19. juulil 2022 võttis Riigikogus vastu etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse

muutmise seaduse, mis jõustub 1. novembril 2022. Sellega tunnistatakse kehtetuks 2003. aastast

kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus.

Lisaks etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) ajakohastamisele uuendati seadusega

etendusasutuste riigipoolse rahastamise süsteemi. Seaduses on antud kultuuriministrile

volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid,

toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord, täpsemad

nõuded hindamiskomisjoni koosseisule ning komisjoni volituste tähtaeg.

Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib riigieelarvest etendusasutustele

toetuste jagamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp

([email protected], tel 6 282 221), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna

teatrinõunik Laur Kaunissaare ([email protected], tel 6 282 249), Kultuuriministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Karin Ligi (teenistussuhe peatatud) ja

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], tel 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja

õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist, 23 paragrahvist ning lisast.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.

Eelnõuga kehtestatakse riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ja andjad ning

toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Eelnõu annab

täiendavad tingimused toetuste taotlemiseks, taotluste menetlemiseks, toetuste kasutamiseks,

kulude abikõlblikuks lugemiseks, toetuse väljamaksmiseks, aruandluseks ja toetuse

tagasinõudmiseks. Eelnõuga nähakse ette tingimused, mis peavad olema proportsionaalsed

EAS-i §-s 16 sätestatud eesmärgi suhtes. Eelnõu rakendamisel tuleb järgida lisaks EAS-ile ka

haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) ning riigiabi andmise kohta reguleeritut, kui tegemist

on sellise abi andmisega.

Paragrahviga 2 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.

Lõikes 1 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise õiguslik alus ning antakse viide vastavatele

regulatsioonidele. Eelnõu kohaselt võib toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega

abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et

riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi

konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi

on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide

alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja, kas toetus loetakse käesoleva

paragrahvi lõike 5 sisukirjelduses nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabiks või vähese

tähtsusega abiks või ei ole toetus neist kumbki.

Lõikes 2 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele

ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme

majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu

avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse

suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, ning grupierandiga hõlmatud riigiabi anda

ei saa (taotleja ei vasta grupierandi määruses sätestatud nõutele), vähendab toetuse andja

taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on

täis, siis jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 3 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik

sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2

kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks

järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes

ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra

väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe

ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on

ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist

ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult

või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Lõike 4 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See

tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei

tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid

on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub,

millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Kumuleerimisreegleid tuleb

arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat

toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate

kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt

või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud

kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi

suhtes kohaldatakse.

Lõike 5 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes ning sellist abi saab anda grupierandiga hõlmatud

riigiabina. Sättes antakse grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused

ning viited vastavatele regulatsioonidele.

Lõike 6 kohaselt tuleb vähese tähtsusega abina või grupierandiga hõlmatud abina saadud või

antud toetustega seotud dokumentatsiooni säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või

andmisest arvates. Nimetatud nõue on nii toetuse andjal kui ka toetuse saajal. Toetuse andmise

ja saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul

tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse andmise või saamise õiguspärasust.

Grupierandiga hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel ja andmisel tuleb

dokumente säilitada alates toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest.

2. peatükk „Toetuste liigid, andjad ja kasutamine“

Paragrahviga 3 kehtestatakse riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid.

Eelnõu alusel saab anda tegevustoetust ja toetust sihtotstarbelistest taotlusvoorudest.

Tegevustoetust võib anda EAS-i §-s 16 toodud eesmärgil riigi asutatud sihtasutusena

tegutsevale etendusasutusele, sealhulgas kontserdiasutusele, munitsipaaletendusasutusele,

sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele.

Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest on eelnõuga praegu reguleeritud festivalide toetus. Iga kord,

kui etendusasutustele soovitakse avada uus sihtotstarbeline taotlusvoor, muudetakse

kultuuriministri EAS-i alusel kehtestatud määrust ning lisatakse sinna vastav regulatsioon.

Paragrahviga 4 täpsustatakse riigi asutatud sihtasutusena ja munitsipaal- ja

eraetendusasutusena teguseva etendusasutuse tegevustoetuse eesmärki ning nimetatakse

toetuse andjad.

Lõikes 1 viidatakse EAS-i § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevustoetuse määramise

põhimõtetele. Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse

riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks.

Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja

eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse rahvuskultuuri edendamiseks ning

etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse

tagamiseks. Eesmärkide seadmisel on arvesse võetud kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte

seadvas dokumendis „Kultuuri arengukava 2021-2030“ toodud lähtealuseid.

Põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamine on oluline, sest riik on sihtasutusena tegutsevad

etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab seisma

selle eest, et sihtasutusel oleks võimekus neile põhikirjaga pandud eesmärke täita. Konkreetseid

eesmärke nimetada ei saa, sest see võib sihtasutuste lõikes erineda. Iga sihtasutus peab täitma

just talle seatud põhikirjalisi eesmärke.

Selliste etendusasutuste toetamisega, kelle omanik ei ole riik, soovitakse eelkõige tagada

tegevust, mida näiteks riigi asutatud sihtasutus ei paku või pakub piiratud mahus. Eeldatakse,

et nad täiendavad riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste võrku,

mitmekesistades etenduskunstide valdkonda ning aidates kaasa piirkondlikule nõudlusele

etenduste kättesaadavuse tagamisel.

Lõikes 2 nimetatakse etendusasutuse tegevustoetuse andja, kelleks on Kultuuriministeerium.

Kultuuriministeerium vastutab taotlusvoorude väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk

teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja täidab teisi

EAS-i, HMS-i ja eelnõuga haldusorganile pandud kohustusi.

Paragrahviga 5 nimetatakse toetused sihtotstarbelistest taotlusvoorudest, antakse nende sisu ja

andjad.

Lõike 1 kohaselt võib sihtotstarbeline taotlusvoor olla mõeldud etenduskunstide üksikuteks

valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt

oluliste tegevuste elluviimiseks. EAS võimaldab vajaduse korral kultuuriministri määrusega

ette näha täiendavaid toetusi etendusasutustele kitsamalt piiritletud kultuuripoliitiliste

eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu kohaselt kinnitab iga sihtotstarbelise taotlusvooru eelarve

kultuuriminister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

Lõigetega 2 ja 3 nimetatakse sihtotstarbeline taotlusvoor rahvusvaheliste etenduskunstide

festivalide korraldamiseks Eestis ja antakse selle eesmärk.

Festivalide toetust eraldatakse eesmärgiga toetada suure valdkondliku mõjuga etenduskunstide

festivalide korraldamist Eestis, et kaasa aidata etenduskunstide valdkonna

rahvusvahelistumisele ja arengule. Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need

ei ole välja töötatud eelnõu raames, vaid on olnud varem kehtestatud kultuuriministri

käskkirjaga. Sisuliselt sihtrühm ja toetatavad tegevused varasemaga võrreldes ei muutu.

Lõike 4 kohaselt on festivalide toetuse andja Kultuuriministeerium, kes vastutab taotlusvooru

väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise

võimalusest, menetleb taotluseid ja täidab teisi EAS-i, HMS-i ja eelnõuga haldusorganile

pandud kohustusi.

Lõike 5 punktides 1–4 nimetatakse nõuded festivalidele.

Festival peab toimuma järjepidevalt (ei toetata esimest korda toimuvaid festivale või uusi

algatusi). Järjepidevaks peetakse ka kahel korral toimunud festivali. Erinevatest riikidest pärit

välisesinejate antud etenduste osakaal peab moodustama festivali programmist vähemalt 60%.

Festival peab toimuma iga kahe aasta tagant ning eelmise festivali kogueelarve ja toetust

taotleva festivali kogueelarve peavad ületama eraldi 150 000 eurot.

Paragrahviga 6 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Kulu on abikõlblik, kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib toetuse

kasutamise kalendriaastal ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega,

sealhulgas RHS-iga. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega.

Sõltumata, millal toimub arveldamine, peab kulude tekkimine jääma toetuse kasutamise

kalendriaastasse. Kulu tekkimine on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud

eesmärkide saavutamiseks ning tekib nende eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste

käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab eesmärgipäraste tegevuste elluviimist. Kulu on vajalik,

kui muu kuluga ei ole võimalik eesmärke ellu viia ning kulu on tõhus, kui selle maksumus

kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud eesmärkide vahel. Kulu

loetakse tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev tegevus on tehtud, ehk töö on tehtud,

kaup kätte saadud või teenus osutatud.

Lõike 1 kohaselt on riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja eraetendusasutuse

tegevustoetuseabikõlblikud kulud otseselt etendusasutuse haldamise ja etendus- või

kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud

vastavalt taotluses ja tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele.

Lõike 2 kohaselt on munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse abikõlblikud kulud otseselt

etendus- või kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta

tekkepõhised kulud vastavalt taotluses ja tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja

tegevustele. Kui riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja eraetendusasutuse

tegevustoetuse puhul on abikõlblik ka halduskulu, siis munitsipaaletendusasutuse puhul mitte.

Kohalike asutuste ülalpidamise korraldamine, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses,

on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne.

Lõikega 3 kehtestatakse etendusasutuse tegevustoetuse mitteabikõlblike kulude loend.

Lõike 4 kohaselt on festivalide toetuse abikõlblikud kulud põhjendatud ja mõistlikud otseselt

festivali elluviimiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei

ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised

kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks. Aruande

esitamise aeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

Lõikega 5 kehtestatakse festivalide toetuse mitteabikõlblike kulude loend.

Lõikes 6 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse

abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5

toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui eelnõus toodud tingimused

on täidetud ehk kulu ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi abikõlblikud kulud artikli 53 alusel

on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase

tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega

tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse

ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise

tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sealhulgas uute

tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele

või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue

tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;

kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara ja

kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud

materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele,

tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses

juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega

kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel;

amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud

investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega

seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud

nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.

Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse piirmäärad ja osakaalud.

Lõigetega 1 ja 2 antakse etendusasutuse tegevustoetuse arvestamise alus ning selle aluse

arvestamise valem. Etendusasutuse tegevustoetuse arvutamise alus on loomingulise tegevusega

seotud töö maht, mille toetuse andja arvutab etendusasutuse tegevustoetuse kasutamise

perioodile kavandatavate etenduste, uuslavastuste ja publiku arvu järgi.

Esmalt arvutatakse valemit kasutades etendusasutuse tegevustoetuse kavandataval

kasutusaastal plaanitavate uuslavastuste, etenduste ja publiku järgi välja maht ehk arvutatakse

uuslavastuste, etenduste ja publiku arvu põhjal välja keskmine plaanitava mahu jaoks vajalik

kümneliikmeliste truppide arv. Plaanitavate etenduste arv jagatakse 100-ga, publiku arv 21000-

ga, uuslavastuste arv 3-ga. Saadud summad liidetakse ning liitmistehte tulem jagatakse 3-

ga. Seejärel korrutatakse saadud arv 10-ga ehk arvutatakse välja esitajate arv. Esitajate arvust

loomingulise tegevusega seotud töö mahu saamiseks korrutatakse see 3,5-ga, lähtudes asjaolust,

et keskmiselt on etendusasutustes ühe esitaja kohta vajalik veel 2,5 muu töötaja töömaht.

Plaanitavate etenduste, publiku ja uuslavastuste arvu kaudu loomingulise tegevusega seotud

mahu arvutamisel lähtutakse asjaolust, et kümne esitajaga koosseisus on võimalik aastas

keskmise suurusega saalis (u. 300 kohta) keskmiselt välja tuua 100 etendust, 3 uuslavastust ning

saada 21000 külastajat (keskmine täituvus 70%) ning et ühe loomingulise töötaja kohta on

etendusasutuses vaja keskmiselt veel 2,5 n-ö toetava töötaja (kunstnikud, lavameistrid jt)

töömahtu.

Lõike 3 kohaselt peab mahu kasv jääma alla 20% võrreldes sama etendusasutuse taotluse

esitamisele eelneva kalendriaasta loomingulise tegevusega seotud mahuga ning see ei või olla

suurem kui eelnõu § 7 lõikes 2 kirjeldatud valemi abi arvutatud maht. Taotluse esitamisele

eelneva kalendriaasta loomingulise tegevuse seotud töö maht arvutatakse etendusasutuse

esitajate täistööajale taandatud töömahu, sealhulgas mittekoosseisuliste esitajate järgi.

Täistööaeg tähendab 40 tunnist tööaja pikkust nädala jooksul ja kaheksa tunnist tööaja pikkust

päeva jooksul.

Mahu kasvu piirangut rakendatakse peamiselt selleks, et etendusasutuste tegevustoetusteks

ettenähtud rahalised vahendid on piiratud. Seega lähtutakse rahastamisel nii tegelikust taotluse

esitamisele eelneva kalendriaasta põhjal välja arvutatud mahust kui ka arvestuslikust plaanitava

tegevuse põhjal välja arvutatud mahust. Plaanitava tegevuse põhjal välja arvutatav loomingulise

tegevusega seotud töö maht baseerub seejuures kokkuleppelise Eesti keskmise etendusasutuse

optimaalsetel näitajatel. See ei kirjelda iga üksiku etendusasutuse tegevust täpselt. Samuti ei ole

eesmärk viia taotluse rahuldamise otsuste kaudu kõigi Eesti etendusasutuste näitajad aja jooksul

sarnasteks. Etendusasutuste tegevus on selleks liiga erinev.

Lõigetega 4 ja 5 defineeritakse esitaja ja teos eelnõu mõistes.

Lõigetes 6 ja 7 kirjeldatakse, kuidas saadakse etendusasutuse tegevustoetuse lõplik summa, sest

riigi toetus ei saa moodustada 100% etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö

mahust. Nimetatud maht on n-ö mõõdik, millest lähtudes saab hakata rakendama kvalitatiivseid

hindamise aluseid. Toetuse andja arvestab eelnõu § 7 lõikes 2 nimetatud metoodikat kasutades

iga etendusasutuse tegevustoetuse taotleja prognoositava loomingulise tegevusega seotud töö

mahu eurodes ning edastab summad vastavalt eelnõu § 11 lõigetes 3 või 4 nimetatud

komisjonile, kes kooskõlas sisulise hindamise aluseks olevate asjaoludega jõuab iga toetuse

taotleja lõpliku toetuse summani.

Lõige 8 sätestab, et kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse

tegevustoetuse taotluste rahaline maht konkreetse taotlusvooru kogueelarvet, leitakse toetuse

summa taotleja kohta proportsionaalse vähendamise kaudu. Taotlejatele määratud summat

vähendatakse võrdselt protsendimääras, mille võrra ületatakse taotlusvooru eelarvet.

Lõikega 9 kehtestatakse etendusasutuse tegevustoetuse minimaalne eraldatav ehk välja makstav

summa. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus jääb pärast eelnõu § 7 lõikes 8

kirjeldatud proportsionaalset vähendamist alla 25 000 euro.

Lõikega 10 kehtestatakse munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse alam- ja ülempiirid

taotluse kohta. Toetuse alam- ja ülempiirid on tuletatud kultuuritöötaja miinimumtöötasu

määrast, mis 2023. aastal tõuseb 1400 eurolt 1600 euroni.

Lõikega 11 kehtestatakse omafinantseeringu nõue munitsipaaletendusasutustele.

Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest

on 50%. Varasemaga võrreldes jäetakse rahastamise osas samaks põhimõte, mille kohaselt

toetab riik munitsipaaletendusasutusi sarnaselt eraetendusasutustega, kuid erinevusega, et

seatakse sisse toetuse maksimaalne lubatud osakaal. Munitsipaaletendusasutuse rahastamine on

eeskätt kohaliku omavalitsuse ülesanne ning riigi toetus saab olla üksnes täiendus valla või

linna antavale etendusasutuse toimimiseks vajalikule baasrahastusele.

Lõikes 12 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina,

arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse artiklis 53

toodud reegleid järgides. Silmas tuleb pidada, et tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis

on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks

(arvutatakse finantsanalüüsi alusel) või arvutatakse tegevusabi summa välja lihtsustatud

meetodil ehk kuni kahe miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80%

abikõlblikest kuludest. See tähendab taotlejale omafinantseeringu kohustust vähemalt 20%

ulatuses.

3. peatükk „Toetuste taotlemine ja nõuded taotlejale“

Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded toetuste taotlemiseks

Lõikes 1 tuuakse taotluse esitamise regulatsioon. Taotleja peab esitama toetuse saamiseks

toetuse andjale elektroonilise taotluse toetuse andja kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna

või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada.

Kui taotluse esitamisel esineb elektroonilises keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole

võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on

toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.

Lõikes 2 sätestatakse, milliseid üldandmeid peab taotlus sisaldama.

Lõikes 3 sätestatakse, millised andmeid ja dokumente peab etendusasutuse tegevustoetuse

taotlus lisaks eelnõu § 8 lõikes 2 toodule sisaldama. Eraldi tuleb rõhutada, et eelnõu § 8 lõike 3

punktis 5 nimetatud täistööajale taandatud esitajate hulka saab arvestada ka mittekoosseisulised

ehk võlaõiguslike lepingute alusel töötavad esitajad.

Lõigete 4 ja 5 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise

tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru

avamise päeva ning taotlus tuleb esitada kohaselt teatatud tähtpäevaks. Toetuse andja jätab

taotluse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud.

Paragrahviga 9 kehtestatakse nõuded taotlejale

Lõikega 1 kehtestatakse üldtingimused kõikidele EAS-i alusel toetuste taotlejatele.

Punktiga 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetused on suunatud. Taotlejaks saab olla Eestis

registreeritud etendusasutus EAS-i § 2 lõigete 1 ja 21 tähenduses. Viidatud sätete kohaselt on

etendusasutus juriidiline isik või asutus:

1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine,

muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused;

2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või

kontsertidena;

3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega

loominguliste eesmärkide täitmiseks;

4) kellel on loominguline juht;

5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.

Sihtasutusena tegutseval etendusasutusel ja munitsipaaletendusasutusel peab lisaks olema

loomenõukogu.

Punktis 2 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise tähtpäeva seisuga olla ajatamata

maksu- või maksevõlga riigi ees. Selliste ajatamata võlgade olemasolul ei ole nimetatud nõue

täidetud. Maksu- või maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel

ei ole riigi ees rahalist võlga.

Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga äriregistrile

majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga.

Punkti 4 kohaselt ei tohi taotlejal olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga toetuse andja ees

tähtajaks täitmata kohustusi. Näiteks, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne

varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus

tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud

tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus

tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust

tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat

toetust tagasi maksma tähtajaks. Selle hulka kuulub ka näiteks aruande esitamise kohustus.

Punkti 5 kohaselt kontrollitakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei

ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega

sundlõpetamisel ning tal ei ole äriregistrist kustutamise hoiatust. Juhul kui selgub vastupidine,

eeldatakse, et puudub tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus-

ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab

äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Lõikega 2 sätestatakse taotlejale nõue, et kui tema toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud

riigiabina, ei tohi ta olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja

definitsioon on toodud grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata

järgmistele tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud

väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu

kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud

kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt

peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud

osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on

osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel

on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle

poole oma arvetel olevast kapitalist.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis

iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti

(mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud

või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt

ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja

restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja

tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on

ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik

finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete

kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d.

Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, ei

saa toetust anda taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega

Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue

tuleneb riigiabi reeglitest ning seal ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on

küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui

varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata

sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.

Lõikega 4 kehtestatakse etendusasutuse tegevustoetuse taotlejale nõue, et ta peab olema

tegutsenud etendusasutusena vähemalt viimased kaks majandusaastat enne taotluse esitamist

ning tema etendustegevusega seotud majandustegevus ei tohi olla nimetatud perioodil lõppenud

ega peatunud. Nõude mõte seisneb selles, et toetada tegevustoetusega järjepidevalt tegutsenud

etendusasutusi. Vähemalt kahe eelneva tegutsemisaasta nõude eesmärk on võimaldada

tegevustoetust taotlema tulla end juba etenduskunstide maastikul tõestanud etendusasutustel,

kelle puhul saab tugineda nende varasemale tegevusele. Oluline on ka loomingulise tegevusega

seotud töö mahu arvestuse puhul tuginemine nende varasematele aastatele.

Lõikega 5 kehtestatakse nõue, et etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab lisaks taotluses

toodud andmetele esitama etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu

arvestamiseks repertuaari- ja majandusstatistilise aruande Eesti Teatri Agentuuri andmebaasi

eelmise majandusaasta kohta hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Statistika esitamise kohustus

tuleneb EAS-i §-st 22 ning seda kohustust rakendatakse alates 1. novembrist 2022. Samas on

statistika esitamise võimalus olnud ka varem kõikidel etendusasutustel. Teatrivaldkonnas

tegutsejatel on kokkupuude Eesti Teatri Agentuuriga autoriõiguste vahendamise tõttu ning

seega ka teave statistika kogumisest olemas. Seepärast tugineb toetuse andja esimesel aastal

pärast eelnõu jõustumist võimalusel andmebaasi esitatud statistikale ning nende taotlejate

puhul, kes ei ole statistikat esitanud, taotlusega esitatud andmetele, mida palub vajaduse korral

täpsustada ja täiendada.

Lõike 6 kohaselt ei kohaldata lõikes 5 toodud statistika esitamise nõuet kontserdiasutustele,

kelle loomingulise tegevusega seotud töö maht arvestatakse välja taotluses esitatud andmete

põhjal. Erisus tuleneb sellest, et muusikavaldkonnas selline andmebaas praegu puudub.

4. peatükk „Taotluste menetlemine ja hindamiskomisjonid“

Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise aeg.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb etendusasutuse tegevustoetuse taotlust kuni 30

tööpäeva Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve kinnitamisest arvates. Nimetatud eelarve

kinnitatakse iga-aastase riigieelarve seaduse vastuvõtmise järel.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlust sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse saamiseks

menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

HMS-i § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut

sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast

mittekinnipidamise põhjus.

Paragrahviga 11 reguleeritakse täpsemaid nõudeid hindamiskomisjonide koosseisule ja

antakse nende volituste tähtajad.

Lõike 1 kohaselt moodustab toetuse andja taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni ja kinnitab

selle töökorra. Komisjoni koosseis ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel

hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Lõike 2 kohaselt hindab komisjon ainult nõuetele vastavaid taotlusi ehk neid, kus taotleja ja

taotlus vastavad eelnõu 3. peatükis sätestatud nõuetele. Tähtajaks esitatud taotluste puhul

kontrollitakse enne sisulist hindamist taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. Kui taotluses või

sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet, pikendatakse vajaduse

korral taotluse menetlemiseks ettenähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või

teabe esitamise aja võrra. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega

seotud nõue täidetuks. Nõuetele vastavust kontrollitakse enne taotluse sisulist hindamist juhul,

kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise aluseid.

Lõigetega 3–5 nimetatakse komisjonide koosseisud, liikmete arvud ning antakse nende

volituste tähtajad eelnõu §-s 3 nimetatud toetuste liikide lõikes.

Lõikes 6 täpsustatakse, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste ja

festivalide toetuse taotluste komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kaheks järjestikuseks

tegevusajaks.

Paragrahviga 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud riigi asutatud sihtasutusena

tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse

taotlusi eelnõu § 11 lõikes 3 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse

täieliku või osalise rahuldamise kohta.

Lõikega 2 kehtestatakse neli kriteeriumi, millest komisjon riigiasutatud sihtasutusena teguseva

etendusasutuse hindamisel lähtub. See on oluline selleks, et taotlejale oleks üheselt selge,

millest hindamisel juhindutakse ja milliseid aspekte arvesse võetakse.

Paragrahviga 13 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud munitsipaal- ja

eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi eelnõu § 11

lõikes 4 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Lõige 2 sätestab, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hinnatakse eelnõu

lisas esitatud hindamismetoodika järgi ehk etendusasutuse rahastamine sõltub hindamise

tulemusest, mille põhjal tekib taotlejate paremusjärjestus. Hindamismetoodika peab olema

kooskõlas EAS-i § 16 lõikes 2 nimetatud eesmärkidega ning selles esitatakse kriteeriumid,

nende alakriteeriumid ja hindeskaalad ning kirjeldused.

Lõikes 3 kehtestatakse nõue, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata

etendusasutusele, kelle punktisumma on väiksem kui 70 võimalikust 100-st. Punktisumma ehk

lävend on kehtestatud tagamaks, et piiratud mahuga toetus ei jaotuks lihtsalt suure hulga

taotlejate vahel, vaid selle toetuse eest oleks võimalik näiteks kunstiliselt kõrgetasemelisi või

piirkondlikult eriti olulisi etendusasutusi võimestada ehk toetada neid, kes vastavad kõige

paremini EAS-i § 16 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele.

Lõikes 4 sätestatakse, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlejale antakse

võimalus komisjoni ees oma taotlust kaitsta. See tähendab, et need taotlejad, kes soovivad

taotluses esitatud informatsiooni selgitada ja täpsustada, saavad seda teha. Tegemist on

õigusega, mitte kohustusega. Arvestada tuleb, et ka komisjon võib täpsustavaid küsimusi

küsida. Täpsemad tingimused ja kord, kuidas taotlejaid teavitatakse ning kui kaua igale

taotlejale aega antakse, sätestatakse komisjoni töökorras.

Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud sihtotstarbelistest

taotlusvoorudest, siinsel juhul festivalide toetuse taotluste hindamist ja toetuste suuruse

määramist.

Lõike 1 kohaselt hindab festivalide toetuse taotlusi eelnõu § 11 lõikes 5 nimetatud komisjon,

kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta.

Lõikega 2 kehtestatakse kaheksa kriteeriumi, millest komisjon festivalide toetuse taotluste

hindamisel lähtub. Kriteeriumite kirjeldus on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav,

milliseid toetatavaid tegevusi valimisel eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on

kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel.

1. kriteeriumi juures (festivali etenduskunstide alane tähtsus ja valdkondlik mõju) hindab

komisjon, kas ja kuivõrd on festival rahvusvaheliselt tunnustatud ja selle korraldamine mõjutab

etenduskunstide sisulist arengut.

2. kriteeriumi juures (välisriikidest kutsutud esinejate tase) hindab komisjon, kuivõrd on

kutsutud esinejate valik ajakohane ning kas esinejad on professionaalsed ja kui kõrge on nende

kunstiline ambitsioon.

3. kriteeriumi juures (festivali ajaline kestus ja programmi maht) hindab komisjon, kas festivali

kestus ja programmi maht on piisav, et saavutada arvestatavat valdkondlikku mõju.

4. kriteeriumi juures (programmi uuenduslikkus ja festivali kunstilise juhi visioon) hindab

komisjon, kuivõrd on planeeritud programm uuenduslik ning arendab valdkonda sisuliselt ning

kuivõrd festivali kunstilise juhi visioon ja selle ambitsioon realiseerub konkreetses

programmivalikus.

5. kriteeriumi juures (eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus) hindab komisjon,

kuivõrd eelarves toodud kuluartiklid on põhjendatud ning kas eelarve on realistlik.

6. kriteeriumi juures (eelmiste aastate külastajate hulk ning eeldatav publikuhuvi) hindab

komisjon, kas eelmisel toimumiskorral külastas festivali piisav hulk külastajaid, et saavutada

valdkondlik mõju ning taotletava toetusega korraldatava festivali publiku prognoosi.

7. kriteeriumi juures (koostööpartnerite olemasolu ja nende rahaline panus festivali

korraldamisel ning omaosaluse määr kogu eelarvest) hindab komisjon, kuivõrd tunnustatud on

festivali koostööpartnerid, milline on nende rahaline panus ning taotleja omatulu teenimise

võimekus.

8. kriteeriumi juures (korraldajate professionaalsus, eelnev kogemus ja haldusvõimekus) hindab

komisjon, kuivõrd korraldajad/taotleja ja tema meeskond on varasema praktika alusel

professionaalsed, haldussuutlikud ning kuivõrd neil on festivali korraldamiseks varasemat

kogemust.

Lõike 3 kohaselt kujundab komisjon sihtotstarbelisest taotlusvoorust, milleks on festivalide

toetus, eraldatava toetuse summa taotleja kohta, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi,

valdkonna koguvajadust, Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves selleks otstarbeks ette

nähtud vahendite mahtu ning eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriume.

Paragrahviga 15 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda

algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei

toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse

taotlejaga varem kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui taotluses toodud tegevused ei ole

taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu

muutmise tulemusel on tegevuste mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum.

Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud

eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale

võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima tegevusi ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse

korral taotlust muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära

kuulata. Juhul kui taotleja on nõus tegevusi muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et

muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veelkord

kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus taotlust. Kui taotleja ei ole nõus

tegevusi muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Lõikega 4 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise üldised alused. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei

ole. Vastavalt HMS-i alusel tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult

põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks õigusliku aluse suhtes

relevantsed asjaolud. Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, tuleb otsuses

nimetada, milline nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Kui

taotlus jääb rahuldamata komisjoni hindamistulemuse põhjal, saab põhjendamise sisustamisel

toetuda hindamismetoodikale ja seal toodud hindepunkti kirjeldustele.

5. peatükk „Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine“

Paragrahviga 16 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Kõik

toetused makstakse välja ettemaksena, kuid taotluse rahuldamise otsusega võib näha ette

toetuse osade kaupa maksmist.

Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruanne tuleb esitada

toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 1. aprilliks.

Taotluse rahuldamise otsusega võib näha ette lühema perioodi aruande esitamiseks. Näiteks

sihtotstarbelistest taotlusvoorududest toetuse saajatele, kelle tegevuste elluviimise periood jääb

aasta algusesse. Sellisel juhul ei ole põhjendatud oodata aruandlusega järgneva aasta 1. aprillini.

Lõikes 3 rõhutatakse, et toetuse saaja peab koos aruandega tagastama toetuse kasutamata jäägi.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg ning nimetatakse asjaolud,

mida toetuse andja aruande menetlemisel kontrollib.

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud

andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja toetuse saajale anda kuni seitse tööpäeva, mille võrra

aruande menetlustähtaeg pikeneb. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks.

Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse aruande kinnitamata jätmise ning sellest teavitamise alused.

Paragrahviga 18 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel.

Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta

toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse

tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMS-i

tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta ehk

tuuakse toetuse tagasinõudmise alused.

Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal tagastada toetus selle tagasinõudmise otsuses sätestatud

ajaks. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud

summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb

taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks. Seda seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused

lõpuni. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima

alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2

punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks,

kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta HMS-i kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes

käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid

selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõige 3 sätestab, et kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust

hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise

raskusega. Näiteks on selline rikkumine olukord, kus toetuse saaja ei ole RHS-i mõttes hankija,

kuid on eiranud ostumenetluse läbiviimise nõudeid ehk eelnõu § 19 punktis 4 sätestatud

kohustust.

Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse rikkumise olemust ning tekitatud

rahalist mõju, mis ühildub HMS-i § 3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS-i § 4

lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte

rakendub toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmise korral, mil tuleb kaalutleda, mis

on selle mõju ehk millises ulatuses toetuse tagasinõudmise otsus teha. Kaalutlusõigus, kas teha

toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, on piiratud, kui eelnõus on rikkumise koosseisu ja selle

tagajärje ulatus määratletud, mis tähendab, et nende suhtes on kaalutlusõigus juba teostatud.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks

jätta kolme aasta pikkuse varuaja. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul

toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku,

väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi.

Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g

sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega.

Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja

taotluse rahuldamise otsusega.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999,

lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on komisjoni määruse nr 794/2004, millega

rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999,

lk 1–9), artiklites 9–11.

Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval

aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb

Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse

maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud

toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates

päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite-

ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Lõige 5 sätestab, et kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus

suurusega kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse

toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.

Lõige 6 sätestab, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta võib toetuse andja

nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja

võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse

tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.

6. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk

seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad

olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagama avalikkuse teavitamise kohustuse. Praktikas võib

kogu asjakohane teave olla kättesaadav näiteks etendusasutuse veebilehel, selle puudumisel

reklaammaterjalil või kavalehel.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel RHS-i põhimõtteid ka siis, kui

ta ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui ta seda ei ole, peab ta tõendama, et ostu maksumuse

kujunemisel on järgitud RHS-i §-s 3 sätestatud nõudeid. RHS-i tähenduses mittehankijate

kohustust ühtlustatakse RHS-i tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on

tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat

hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga

või ületab seda.

Punkti 5 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida riigiabi reegleid, kui toetuse kujul on tegemist

sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua

toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, sest tegemist oleks toetuse kasutamisega seotud

Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumisega.

Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist

kohustust tuleb rakendada nii, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi

reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida

pikemaid tähtaegu.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttest, mida tuleb rakendada ka finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st kulud ja

nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad

abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse,

sest võib tekkida kahtlus, et kogu tegevustega seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole

usaldusväärne.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud

teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või

vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse

kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui

muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja

toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest

eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust

või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole

pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud

kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige

seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja täitma ka muid kohalduvates õigusaktides sätestatud

kohustusi.

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste

nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi

kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punktis 2 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele HMS-i §-is

40 toodud juhtudel. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks

võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta

seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi või vähese tähtsusega abi

andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk

kehtestab riigiabi andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha vähese tähtsusega abi

või grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada tegevuste elluviimise üle kontrolli,

sealhulgas vaadata läbi aruandeid.

Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal kohustus kehtestada taotlus- ja aruandevormid ning

asjakohased juhendmaterjalid ja teha need taotlejale / toetuse saajale kättesaadavaks.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse andja, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse

andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites

toimunud muudatustest.

Punkti 6 kohaselt kohustub toetuse andja tegema muid toiminguid, mis tulenevad eelnõust ja

kohalduvatest õigusaktidest.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1 ja 2 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida tegevuste elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toimumist ja edenemist ehk

toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi

arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli

käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide

vastavust originaalile.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa

kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või

tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.

7. peatükk „Rakendussätted“

Paragrahviga 23 kehtestatakse määruse jõustumine 2022. aasta 1. novembril.

3. Eelnõu lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste

hindamismetoodika“.

Eelnõuga kehtestatakse munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuste taotluste

hindamiseks metoodika. Metoodika, mis tagaks ühtse ja selge, riigi haldus- ja eelarvevõimalusi

ja EAS -s § 16 lõikes 2 sätestatud eesmärke arvestava reeglistiku munitsipaal- ja

eraetendusasutustele tegevustoetuste määramisel.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa

Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

5. Eelnõu mõju

Eelnõu mõjutab positiivselt etendusasutusi ja etenduskunstide valdkonda laiemalt

riigieelarveliste toetuste määramise detailsema ja õigusselgema regulatsiooni kaudu, mis

arvestab taotlejate ühetaolist kohtlemist, avalikkust, läbipaistvust ja proportsionaalsust. Olulist

mõju võivad avaldada taotlejale taotluse hindamise ja toetuse suuruse arvestamise aluseks

olevad kriteeriumid. Toetuse taotlemise protsessis olulist muutust ei ole. Mõju muudele

valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuste andmist rahastatakse riigieelarvest ning iga-aastane eelarve kinnitatakse

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

7. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub 2022. aasta 1. novembril.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule ning Eesti Tantsunõukogule.

Valdkonnalt eelnõu kohta tulnud tagasiside ja Kultuuriministeeriumi seisukohad on lisatud

seletuskirjale. Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 17

Riigieelarvest etendusasutuste toetamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest etendusasutustele (edaspidi ka taotleja või

toetuse saaja) antavate toetuste liigid ja andjad ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja

toetuse määramise tingimused ja kord.

§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine

(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.

(5) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse komisjoni määruses (EL)

nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(6) Vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist ja saamist käsitlevaid

dokumente säilitatakse kümme aastat viimase üksikabi andmisest arvates.

2. peatükk

Toetuste liigid, andjad ja kasutamine

§ 3. Toetuste liigid

Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid on:

1) riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas kontserdiasutuse,

tegevustoetus (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetus);

2) munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja

eraetendusasutuse tegevustoetus (edaspidi munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetus);

3) toetused sihtotstarbelistest taotlusvoorudest.

§ 4. Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetus ning munitsipaal-

ja eraetendusasutuse tegevustoetus ning nende andjad

(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetust eraldatakse EAS-i § 16

lõikes 1 ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust EAS-i § 16 lõikes 2 nimetatud

eesmärgil (edaspidi koos etendusasutuse tegevustoetus).

(2) Etendusasutuse tegevustoetuse andja on Kultuuriministeerium.

§ 5. Toetused sihtotstarbelistest taotlusvoorudest ja nende andjad

(1) Etenduskunstide valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või

rahvusvahelistumise seisukohalt oluliste tegevuste elluviimiseks vajaliku sihtotstarbelise

taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

(2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide

festivalide korraldamiseks Eestis (edaspidi festivalide toetus).

(3) Festivalide toetust eraldatakse eesmärgiga toetada suure valdkondliku mõjuga

etenduskunstide festivalide korraldamist Eestis, et kaasa aidata etenduskunstide valdkonna

rahvusvahelistumisele ja arengule.

(4) Festivalide toetuse andja on Kultuuriministeerium.

(5) Festivalide toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis

toimuvate ja järgmistele tingimustele vastavate etenduskunstide festivalide korraldamiseks:

1) festival toimub järjepidevalt (ei toetata esimest korda toimuvaid festivale või uusi algatusi);

2) erinevatest riikidest pärit välisesinejate antud etenduste osakaal moodustab festivali

programmist vähemalt 60%;

3) festival toimub iga kahe aasta tagant;

4) eelmise festivali kogueelarve ja toetust taotleva festivali kogueelarve ületavad eraldi 150 000

eurot.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse

abikõlblikud kulud on otseselt etendusasutuse haldamise ja etendus- või kontserttegevuse

korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud taotluses ja

tegevuskavas määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

(2) Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt etendus- või

kontserttegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud

taotluses ja tegevuskavas määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

(3) Etendusasutuse tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) toetuse eesmärgiga sidumata, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised

kulud;

2) munitsipaaletendusasutuse kinnistu haldamise kulud;

3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

4) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;

5) kohtumenetluse menetluskulud, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;

6) munitsipaal- ja eraetendusasutusekulud, mis on käsitletavad erisoodustusena, ja neilt

tasutavad maksud;

7) kulud, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või

välistoetusest.

(4) Festivalide toetuse abikõlblikud kulud on põhjendatud ja mõistlikud otseselt festivali

elluviimiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem

Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad

olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(5) Festivalide toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul kui rendikulu on tõestatult

suurem kui soetamise kulu;

2) kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;

3) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

4) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;

5) kohtumenetluse menetluskulud, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;

6) muud taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatava tegevuse elluviimise seisukohast

ebavajalikud ja põhjendamatud kulud.

(6) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, järgitakse

abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5

toodud abikõlblikkuse reegleid.

§ 7. Toetuste piirmäärad ja osakaal

(1) Etendusasutuse tegevustoetuse arvutamise alus on loomingulise tegevusega seotud töö maht,

mille arvutab toetuse andja taotluses toodud ning käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud

korras esitatud andmete alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maht saadakse arvestades etendusasutuse toetuse

kavandatavale kasutusaastale planeeritud etenduste, publiku ja uuslavastuste arvu järgmise

valemi abil: etenduste arv jagatakse 100-ga, publiku arv 21 000-ga, uuslavastuste arv 3-ga.

Saadud summad liidetakse, liitmistehte tulem jagatakse 3-ga, jagatise tulem korrutatakse 10-ga

ning korrutise tulem korrutatakse 3,5-ga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahu kasv peab jääma alla 20%, võrreldes sama

etendusasutuse taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta loomingulise tegevusega seotud töö

mahuga, ja ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi abil arvutatud mahtu.

Taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta loomingulise tegevusega seotud töö maht saadakse

täistööajale taandatud esitajate arvust, sealhulgas võlaõiguslike lepingute alusel töötavad

esitajad, mis korrutatakse 3,5-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud esitaja on füüsilisest isikust näitleja, laulja, muusik,

tantsija, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või esitab muul viisil teoseid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teos on mistahes originaalne tulemus etendus- või

kontserttegevuses, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu

tajutav ning reprodutseeritav, kas vahetult või mingi tehnilise vahendi kaudu.

(6) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse lõplik summa saadakse

arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahtu ning käesoleva määruse § 11 lõikes 3

nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse § 12 lõikes 2 toodud

hindamise aluseks olevate asjaoludega.

(7) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse lõplik summa saadakse arvestades

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahtu ning käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud

komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse §-s 13 toodud hindamise aluseks

olevate asjaoludega, sealhulgas lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikaga.

(8) Kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste

rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse

vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse komisjoni hindamisetulemuse põhjal leitud

etendusasutuse tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste

kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru

eelarvega.

(9) Etendusasutuse tegevustoetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui

25 000 eurot.

(10) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse alampiir taotluse kohta on 90 000 eurot.

Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse ülempiir taotluse kohta on 1350 000 eurot ning

eraetendusasutuse tegevustoetuse ülempiir taotluse kohta on 900 000 eurot.

(11) Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest

kuludest on 50%.

(12) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, arvestatakse

toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse artikli 53 lõigete 7 või 8

kohaselt.

3. peatükk

Toetuste taotlemine ja nõuded taotlejale

§ 8. Toetuste taotlemine

(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks toetuse andjale elektroonilise taotluse toetuse andja

kinnitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab

toetuse andjal taotlejat turvalisel viisil tuvastada.

(2) Taotluses esitatakse:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev;

2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks ning

taotletava toetuse summa;

3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;

4) muud taotlusvormis nõutud andmed.

(3) Etendusasutuse tegevustoetuse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid ja andmed:

1) arengukava ja toetuse kavandatava kasutusaasta, sealhulgas keskkonnamõju ja ligipääsetavuse

rakendamise tegevuskava;

2) pädeva organi kinnitatud taotluse esitamise kalendriaasta eelarve ning toetuse kavandatava

kasutusaasta perioodi eelarve kava;

3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavate uuslavastuste, külastajate ja etenduste arv ning

maakondade arv, kus planeeritakse etendusi anda;

4) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavad repertuaariplaanid või hooajakavad või

etendusasutuse loomingulise juhi koostatud ülevaade toetuse kavandatava kasutusaasta

repertuaarist, mis peab sisaldama vähemalt teavet planeeritud uute lavastuste või

kontserdikavade arvu ja sihtrühmade kohta;

5) etendusasutuse töökohtade koosseis ja töötajate arv, sealhulgas taotluse esitamisele eelneva

kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arv;

6) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavate lisategevuste maht ja nende sisu kirjeldus;

7) taotluse esitamisele eelneval kahel majandusaastal antud etenduste arv maakondade lõikes,

kui toodud perioodi kohta puudub vastav teave Eesti Teatri Agentuuri andmebaasis;

8) etendusasutusele kuuluva kinnistu, saalide ja materiaalse vara haldamisega seotud kulude ja

nende kulude katmiseks planeeritud vahendite kirjeldus, kui taotleja on riigi asutatud

sihtasutusena tegutsev etendusasutus.

(4) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(5) Taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele:

1) taotleja on Eestis registreeritud etendusasutus EAS-i § 2 lõigete 1 ja 21 tähenduses;

2) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on

ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

3) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga;

4) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust.

(2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotleja olla

raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotlejale olla

esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud

toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata

korraldust toetuse tagasimaksmiseks.

(4) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab olema etendusasutusena tegutsenud vähemalt

viimased kaks majandusaastat enne taotluse esitamist ning tema etendustegevusega seotud

majandustegevus ei tohi olla nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud.

(5) Etendusasutuse tegevustoetuse taotleja peab lisaks taotluses toodud andmetele esitama

etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamiseks repertuaari- ja

majandusstatistilise aruande Eesti Teatri Agentuuri andmebaasi eelmise majandusaasta kohta

hiljemalt iga aasta 1. märtsiks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata kontserdiasutustele. Kontserdiasutuste

loomingulise tegevusega seotud töö maht arvestatakse välja taotluses esitatud andmete põhjal.

4. peatükk

Taotluste menetlemine ja hindamiskomisjonid

§ 10. Taotluste menetlemine

(1) Etendusasutuse tegevustoetuse taotlust menetletakse kuni 30 tööpäeva Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve kinnitamisest arvates.

(2) Taotlust sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse saamiseks menetletakse kuni 60 tööpäeva

taotlusvooru sulgemisest arvates.

§ 11. Hindamiskomisjonid

(1) Taotluste hindamiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) ja

kinnitab selle töökorra. Komisjoni koosseis ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja

veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

(2) Komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid

taotlusi.

(3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise

komisjon koosneb viiest liikmest. Komisjoni kuuluvad:

1) Kultuuriministeeriumi kantsler;

2) Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja;

3) Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler;

4) Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik;

5) Kultuuriministeeriumi nimetatud liige.

(4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjon koosneb kuni

seitsmest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. Komisjoni kuuluvad:

1) kuni kaks Eesti Etendusasutuste Liidu nimetatud liiget;

2) kuni kaks Kultuuriministeeriumi nimetatud liiget;

3) Eesti Tantsunõukogu nimetatud liige;

4) Eesti Teatriliidu nimetatud liige;

5) Eesti Teatri Agentuuri nimetatud liige.

(5) Festivalide toetuse taotluste hindamise komisjon koosneb neljast liikmest, kelle volituste

tähtaeg on kolm aastat. Komisjoni kuuluvad:

1) kuni kaks Kultuuriministeeriumi nimetatud liiget;

2) Eesti Teatri Agentuuri nimetatud liige;

3) Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse nimetatud liige.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt

kaheks järjestikuseks tegevusajaks.

§ 12. Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste

hindamine

(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hindab

käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku

taotluse täieliku või osalise rahuldamise kohta.

(2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamisel

juhindutakse järgmisest:

1) etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust, mis arvutatakse välja käesoleva

määruse § 7 lõikes 2 toodud meetodil, sealhulgas välisriikides antud külalisetenduste ja

kontsertide arvust ning rahvusvahelise tegevuse osakaalust etendusasutuse tegevuses;

2) etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega;

3) etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate

etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise

tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast;

4) etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja

etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest.

§ 13. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamine

(1) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hindab käesoleva määruse § 11

lõikes 4 nimetatud komisjon, kes teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(2) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi hinnatakse käesoleva määruse lisas

esitatud hindamismetoodika alusel. Hindamistulemuste põhjal moodustatakse taotlejate

paremusjärjestus.

(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus

sai koondhindeks 70 punkti 100-st võimalikust ja alla selle.

(4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlejale antakse võimalus komisjoni ees

oma taotlust kaitsta.

§ 14. Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatavate toetuste taotlejate hindamine ja

toetuste suuruse kindlaksmääramine

(1) Festivalide toetuse taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nimetatud komisjon, kes

teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta.

(2) Festivalide toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:

1) festivali etenduskunstide alast tähtsust ja valdkondlikku mõju;

2) välisriikidest kutsutud esinejate taset;

3) festivali ajalist kestust ja programmi mahtu;

4) programmi uuenduslikkust ja festivali kunstilise juhi visiooni;

5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust;

6) eelmiste aastate külastajate hulka ning eeldatavat publikuhuvi;

7) koostööpartnerite olemasolu ja nende rahalist panust festivali korraldamisel ning omaosaluse

määra kogu eelarvest;

8) korraldajate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust.

(3) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon,

arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves selleks otstarbeks ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriume.

§ 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal

rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks

otstarbeks ette nähtud eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.

Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise

korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

2) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;

6) etendusasutuse tegevustoetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 25 000 eurot;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

5. peatükk

Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

§ 16. Toetuste maksmine

Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti.

§ 17. Toetuse kasutamise aruanne

(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta toetuse andja kinnitatud vormil aruande.

(2) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 1. aprilliks, kui taotluse

rahuldamise otsusest ei tulene teisiti.

(3) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

(4) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

(5) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:

1) aruandes esineb puudusi;

2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise tingimustele;

3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;

4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

(6) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva nende

kõrvaldamiseks, mille võrra aruande menetlemise tähtaeg pikeneb.

(7) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:

1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;

2) teadlikult on esitatud valeandmeid;

3) taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;

4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

(8) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

§ 18. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

(1) Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja:

1) ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;

2) ei taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud;

3) on jätnud aruande esitamata;

4) on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud

valeandmeid või andmeid varjanud;

5) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

6) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

(3) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata

jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10,

25, 50, 75 või 100 protsenti olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 1 või 5

nimetatud abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest

arvates.

(5) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni

500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse

tagasinõudmise otsus tegemata.

(6) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

6. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 19. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuste eduka

elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt,

sealhulgas:

1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;

2) tagab EAS-i §-s 12 toodud avalikkuse teavitamise kohustuse täitmise;

3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja toetuse kasutamise aruande;

4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses

toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea

järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist

üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste

elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme

sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb

aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;

5) järgib riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;

6) säilitab toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid käesoleva määruse § 2

lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;

7) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades

selleks eraldi arvestussüsteemi;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning toetusest

soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;

10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 20. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses,

muudes õigusaktides või toetuse otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;

3) esitada arvamus ja vastuväited haldusmenetluse seaduses §-s 40 toodud juhtudel.

§ 21. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus

eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;

2) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud dokumente ning muid tõendeid käesoleva

määruse § 2 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega

abina;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma

veebilehel või asjakohases infosüsteemis;

5) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 22. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse kasutamist;

2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 23. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. novembril.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman Tarvi Sits

minister kantsler

Lisa. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika