Osaühing DP Projektbüroo 24-21-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik. Sõrve mnt 13 detailplaneering 14
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kavandatava hoonestuse puhul tuleb arvestada mööduva riigimaantee olemasolu ning sellest
tulenevaid liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Seetõttu näeb
kehtiv ühisplaneering ette 50 meetri laiuse teekaitsevööndi (äärmise sõiduraja teljest)
eesmärgiga vähendada riigimaantee mõju planeeritavale hoonestusele. Käesoleva
detailplaneeringuga nähake ette riigimaanteelt mahasõitude piirkonnas nähtavuse
parandamiseks kõrghaljastuse harvendamist. Liiklusmüra tõkestamiseks planeeritakse
vastavalt põhijoonisele hoonestusalad katastriüksuse piirist 10 m kaugusele võimaldades
abihoonete ehituse sarnaselt Sõrve mnt 17 kinnistu ehitusjoonele. Riigimaantee omanik ei
võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik
potentsiaalsed leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Kõik arendusalaga
seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha
ümberehituse korral tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Käesoleva
detailplaneeringu mahus ei kavandata hoonestust riigimaantee kaitsevööndisse ega uute
mahasõitude rajamist riigimaanteelt. POS 2 ja POS 3 kruntidele juurdepääsu tagamiseks
esitatakse servituudi seadmise ettepanek POS 4 krundile.
Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema ristmiku teistelt harudelt lähenevaid
sõidukeid õigeaegselt, et oleks võimalik ära hoida kokkupõrget. Seega peab riigimaanteelt
mahasõidul arvestama nähtavuskolmnurkadega. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki
nähtavust piiravat takistust, mistõttu on kogu nähtavuskolmnurkade ala käsitletav kui
võimaliku raadamise vajadusega ala. Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid või madalaid
põõsaid, millest viimased ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m.
3.5 Piirded, haljastus ja heakord
Olemasolevalt on piirded planeeringualal rajatud kinnistute piiridele võrkaedadena või
tihedakasvuliste hekkidena. Võimalike uute piirete rajamisel arvestada sama lahendusega.
Vältide naaberkinnistute piiretest tekkivaid koridore. Piirete suurim lubatud kõrgus on kuni
1,2 meetrit. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu on keelatud rajada. Erandid on lubatud
põhjendatud juhul, nt ohutuse tagamiseks.
Planeeringuala on registreeritud Maa-ametis valdavalt metsamaa kõlvikuga alana, mis tuleb
maksimaalselt säilitada. Väljaspool hoonestusalasid on lubatud üksnes valikraie,
harvendusraie ja sanitaarraie. Metsa raadamine on lubatud väljaspool hoonestusalasid
üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud juurdepääsude ja tehnovõrkude rajamiseks
vajalikus mahus. Planeeritav ala paikneb raieloa andmise korra § 1 lõike 2 kohasel raieloa
kohustusega alal.
Kruntide haljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Sealjuures tuleb
arvestada, et kruntidele haljastuse rajamisel tuleb arvestada taimede sobivust looduslikule
alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike. Planeeritavatele