Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikogu kultuurikomisjon

[email protected] 28.09.2026 nr 1-11/1380-6

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõust (877 SE)

Lugupeetud komisjoni esimees

Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise arutelul 09.06.2026. a Riigikogu

kultuurikomisjonis jäi lahtiseks raamatukoguhoidjate haridusnõude küsimus. Palusite

Kultuuriministeeriumil järgmiseks aruteluks kirjalikult esitada näited teistest seadustest, kus on

kehtestatud haridusnõude osas erand ja teha ettepaneku raamatukoguhoidja kõrgharidusnõudest

ajutiselt erandi sätestamiseks. Täpsustasite, et raamatukoguhoidja „piisava haridusena“ võiks

üldjuhul käsitada kõrgharidust, võimaldades selle puudumisel sõlmida tähtajalise töölepingu

kõrghariduse või kutse omandamise ajaks.

Märgime, et Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkonda reguleerivates seadustes ei leidu

regulatsiooni, mis näeks ameti- või teenistuskoha täitmiseks kohustuslikuna ette kõrgharidusnõude

ning sätestaks samal ajal erandi selle täitmisest.

Toome siiski paar näidet meie valdkonna seadustest.

1. Muuseumiseaduses reguleeritakse riigimuuseumi ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba

ametikoha täitmisega seonduvat, kuid muuseumi juhile esitatavaid nõudeid seadusega ei

kehtestata. Muuseumiseadus näeb ette, et riigimuuseumi juhiga sõlmitakse tähtajaline

tööleping kuni viieks aastaks ning seda võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada

üks kord. Muuseumi töötajatele esitatavaid nõudeid muuseumiseadus ei reguleeri.

2. Spordiseaduse § 103 kehtestab sportlasega tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja

pikendamise piirangu. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib sportlasega tulenevalt

spordi eripärast sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta

jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul

tähtajalisi töölepinguid korduvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse pärast viie

aasta möödumist sõlmitud tähtajaline tööleping tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise

ja järgmise sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) tegi oma 08.06.2026. a kultuurikomisjonile saadetud

kirjas ettepaneku muuta rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) § 9 lõiget 1 ja näha

raamatukoguhoidjatele ette kõrgharidusnõue järgmiselt: “Raamatukoguhoidjal, kes täidab

käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid ja töötab vahetult raamatukogu kasutajatega,

peab olema kõrgharidus. Kui raamatukoguhoidjal ei ole tööle asumisel kõrgharidust, peab tal

olema valmisolek see omandada tööandja poolt määratud tähtaja jooksul. Kõrghariduse nõuet ei

kohaldata tehnilist, abi- või toetavat laadi tööülesandeid täitvale raamatukoguhoidjale.”

Kompromissina teeb ERÜ ettepaneku võimaldada keskharidusega töötamist juhul, kui sellele

lisaks on omandatud raamatukoguhoidja kutse. ERÜ märgib kompromissi tehes, et

raamatukoguhoidja kutse kõige madalama taseme puhul on kõrgharidus soovituslik, välistamata

seega päriselt, et selle omandab keskharidusega inimene. Nii säilib mõningane paindlikkus ja

raamatukoguteenuse kvaliteet on siiski paremini tagatud.

Märgime, et kehtiv rahvaraamatukogu seadus raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõudeid ei

reguleeri, piirdudes raamatukogu direktorile esitatavate nõuetega. Kultuuriministeerium peab

raamatukoguhoidjate kutseoskuste taseme hoidmist ja tõstmist väga vajalikuks, kuid leiame, et

raamatukoguhoidjate haridus- ja kutsenõuded on eelnõus reguleeritud piisaval määral.

Toetame jätkuvat eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt peab raamatukoguhoidjal, kes täidab

seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, olema nende täitmiseks piisav haridus või

raamatukoguhoidja kutse. Seda lahendust toetab ka Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) oma

01.07.2026. a Riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas.

Jagame muret raamatukoguhoidjate madala palgataseme ja järelkasvu osas, kuid leiame, et nende

murede lahendamiseks seadusega kvalifikatsiooninõuete kehtestamine võib panna kohaliku

omavalitsusüksuse keeruliste valikute ette ning selle tagajärjel võib halveneda teenuse

kättesaadavus piirkondades, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavat raamatukoguhoidjat avaliku

konkursiga leida ei õnnestu.

Kaalusime täiendavalt võimalust võtta raamatukoguhoidjatele kõrghariduse nõude ja sellest erandi

kehtestamisel eeskujuks õpetajate kvalifikatsiooninõuetega seonduv regulatsioon põhikooli ja

gümnaasiumiseaduses (PGS).

PGS § 741 lõike 4 kohaselt on põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded:

1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või

2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

PGS § 74 lg 7 kohaselt võib kooli direktor juhul kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud

konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, sõlmida tähtajalise töölepingu kuni

üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline

kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja

õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

Seega lubab PGS teha õpetaja puhul kvalifikatsiooninõuetest erandi ja sõlmida korduvalt

tähtajalise töölepingu üheks aastaks ka isikuga, kes õpetaja kvalifikatsiooninõuetele ei vasta.

Selliselt on kehtestatud erand ka töölepingu seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille

kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni

viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad

põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Töölepingu seaduse §

10 lõike 1 kohaselt loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks, kui töötaja ja tööandja on sama

seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku

rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksu.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja

järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Raamatukoguhoidjatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel tuleb arvestada, et

raamatukoguhoidjate tööjõukulude katteks ei nähta ette toetust riigieelarvest (erinevalt näiteks

munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude toetusest), selleks vajalikud vahendid peab kohaliku

omavalitsuse üksus leidma oma eelarvest. Lisaks tooks PGS-is sätestatu eeskujul sarnase

regulatsiooni (korduva tähtajalise töölepingu sõlmimine kuni üheks aastaks ja korduva avaliku

konkursi korraldamine) kehtestamine kohalikele omavalitsusüksustele kaasa halduskoormuse,

millega eelnõud ette valmistades ei ole arvestatud.

Kui kultuurikomisjon leiab, et raamatukoguhoidjale kõrghariduse nõude kehtestamine on siiski

vajalik, teeme ERÜ pakutud kompromissist lähtudes ettepaneku sõnastada eelnõu § 9 järgmiselt:

"§ 9. Raamatukoguhoidja kvalifikatsiooninõuded

(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab

ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema:

1) üldjuhul erialane kõrgharidus;

2) muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse;

3) raamatukoguhoidja kutse või

4) valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib raamatukoguhoidjaga sõlmida

tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne

õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.“

Selgitus:

Lõige 1 näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid

(rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab ülesannete laadist lähtudes olema nende täitmiseks

üldjuhul erialane kõrgharidus. Nõue on vajalik rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi

tagamiseks. Erialane kõrgharidus tähendab eelnõu § 8 lõikest 5 tulenevalt raamatukogunduse või

infoteaduste alast kõrgharidust. Kui raamatukoguhoidjal ei ole erialast kõrgharidust, peab tal

olema muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Kui raamatukoguhoidjal ei ole kõrgharidust,

võib tal olla ka muu kutse omandamiseks vajaliku taseme haridus ja raamatukoguhoidja kutse või

valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul. Arvestades asjaolu,

et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse

ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav

paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku

aja jooksul omandama. Alternatiivse loeteluna toodud kvalifikatsiooninõuded võimaldavad

kohaliku omavalitsuse üksusel seada raamatukoguhoidjate ametikohtadele erinevaid nõudeid

lähtudes ametikoha ülesannetest ja laadist. Samal ajal välditakse ebaproportsionaalsete piirangute

seadmist. Alternatiivsed nõuded arvestavad, et seadus on universaalne ja reguleerib ühetaoliselt

nii suuremate kui ka väikesemate omavalitsuste tegevust.

Lõikes 2 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks vajalikku haridust või

kutset alles omandava töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku

hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või

kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Oluline on jällegi sätte paindlikkus, mis

võimaldab arvestada nii rahvaraamatukogu kui ka töötaja vajaduste ja soovidega. Säte võimaldab

tööle võtta nii haridust omandava kui ka alles õppima minemist kavandava inimese, aga samuti

muu kõrgharidusega, kuid raamatukoguhoidja kutseta inimese.

Selline regulatsioon rõhutab erialase kõrghariduse olulisust, kuid võimaldab samal ajal kohaliku

omavalitsuse üksusel täita seadusest tulenevad nõuded paindlikult.

Säte võimaldab töötaja värbamisel arvestada varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud

pädevusi ka juhul, kui töötajal puudub nõutav raamatukoguhoidja kutse. Näiteks võib aastaid

raamatukoguhoidjana töötanud, kuid kutsetunnistuseta inimene vahetada elukohta ning vajada

töökohta teises kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on võimalik hinnata töötaja varasemat

töökogemust ja töö käigus omandatud pädevuste vastavust konkreetse ametikoha nõuetele, olles

selliselt kooskõlas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise üldpõhimõtetega. Pikaajaline

töökogemus raamatukogus annab spetsiifilised praktilised oskused (nt lugejateenindus, kogude

kujundamine). Arvestades tööjõuturu demograafilist olukorda, eriti maapiirkondades, võib range

ja alternatiivideta nõue viia olukorrani, kus raamatukogud jäävad kvalifitseeritud personali

puudumisel hätta teenuse katvuse tagamisega. Paindlik regulatsioon võimaldab kohalikel

omavalitsustel värvata ja hoida võimekaid spetsialiste, tagades samal ajal kultuuri- ja infoteenuste

stabiilse kättesaadavuse.

Märgime, et vastavalt Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli

direktiivile (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) peavad liikmesriigid enne uute kutsealasid

piiravate õigusnormide kehtestamist või muutmist läbima kohustusliku kutsealase reguleerimise

proportsionaalsuse kontrolli. Selle eesmärk on tagada isikute vaba liikumine ja teenuste osutamise

vabadus, hoides ära põhjendamatud turulepääsu barjäärid, kuid säilitades riikidele õiguse kaitsta

avalikke huve. Raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete osas on kutsealase proportsionaalsuse

kontroll tehtud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirjas, arvestades eelnõu sõnastust.

Range kõrgharidusnõude kehtestamine ei oleks meie hinnangul direktiiviga kooskõlas ning

paindlikkuse lisamine raamatukoguhoidja kutse või vajaliku hariduse tulevikus omandamise

võimalusena ning värbamisel varasema töökogemuse arvesse võtmise lubamine on põhjendatud

ja otstarbekas.

Eelnõu § 9 muutmisel palume muuta ka eelnõu § 28 teksti, jättes sellest välja tekstiosa “lõiget 3”.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Teadmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Rahvaraamatukogude Nõukogu

Epp Hannus 628 2231

[email protected]

Ülle Talihärm 628 2244

[email protected]