Aktsiaselts ELVESO Telefon (+372) 603 1480 a/a 1120242048 Swedbank AS

Ehituse tn 9, Jüri alevik Faks (+372) 603 1481 IBAN: EE212200001120242048

75301 Harju maakond e-post [email protected] a/a 110220001984018 SEB Pank AS IBAN: EE081010220001984018

Registrikood: 10096975

KMKR: EE100429507 KMKR EE100429507

telefon: +372 603 1480

e-post: [email protected]

koduleht: www. lveso.ee

Swedbank AS IBAN: EE212200001120242048

SEB Pank AS IBAN: EE081 10220001984018

C op Pank AS IBAN: EE064204278626220306

LHV Pank AS IBAN: EE487700771001140214

ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON

Transpordiamet 21.09.2026

Projekt:

Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0

Peetri-Vaida lõik, Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed (etapp-1)

Projekti kooskõlastus nr: 262/VK

Liitumislepingu nr: -

Tingimused:

1) Kooskõlastatud on Selektor Projekt OÜ töö nr P24012, Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Töö osa nimetus: Peetri tunnel

km 7,69 ja kergliiklusteed.

2) Enne ehitustööde algust tuleb täiendavalt tööprojekt kooskõlastada!

3) Sademeveesüsteemiga ühendamiseks tuleb sõlmida liitumisleping!

4) Vähemalt 5 tööpäeva enne ehitustöödega alustamist teavitada: [email protected]

5) ÜVK rajatiste kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi.

6) Ehitustööde tegemisel pidada kinni AS ELVESO tehnilistest üldnõuetest, mille leiab siit:

http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/

7) AS ELVESO ÜVK rajatiste kaitsevööndis tööde teostamise järgselt, enne kasutusloa

taotlemist, esitada tehtud tööde teostusjoonis elektroonselt ja paberkandjal mõõtkavas

1:500 ning korraldada koos AS ELVESO esindajatega objekti ülevaatus. ÜVK rajatiste

kaitsevööndis tehtud tööd kooskõlastada esindajaga.

Kooskõlastus kehtib kuni kooskõlastuse andmise aluseks olnud asjaolude muutumiseni (sh,

näiteks, projekti või detailplaneeringu muutmine, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava muutmine, piirkonna ÜVK lahenduste põhimõtteline muutmine seoses teiste planeeringute

vastuvõtmisega, üldplaneeringu muutmine jms), maksimaalselt üks aasta kooskõlastamisest.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Age Stimmer

VK teenistuse tehniline spetsialist

[email protected]

65301:001:2210 Vana-Meeritsa 390 m2

65301:001:2777 Krati tee 8 1120 m2

8.5 6

975

975

975

963

963 974

975

97 5963

96 3

974

975

97 5963

96 3

974

974

975

434 (0)

PK0 0+8

5433 (0)

435 (0)

PK02+52 435 (0)

975

97 5963

96 3

97 4

974

975

974

975

435 (0)

445 (0) PK00+00

PK75+59

541a "NURME" 54

1a "N

UR ME

"

PK73+89

541a "ANNUSE"

54 1a

"A NN

US E"

PK73+70

541a "ANNUSE"

54 1a

"A NN

US E"

992k 992k

992k

992k

992k

992k

992k

992k 992k

992k

992k

992k 992k

992k 992k

992k 992k BUS 97

3

BUS973

Ületuskoht sulgeda!

Likvideerida olemasolev BP (sh olol. kattemarkeering)!

Likvideerida olemasolev BP (sh olol. kattemarkeering)!

53 7a

( III)

PK 76

+5 6

81 1 (II I)

20 0 m

PK 76

+1 8

53 7a

( II)

911a

921

H4bW3, rajatisel

H2W3

H4bW3

H4bW3, rajatisel

H1W4 (vajadusel üleminek)

H1W4 (vajadusel üleminek)

Töömahtudepiir PK 73+00

621 PK73+50

2 E263

1100m

TARTU

JÄRVEKÜLA 330

ASSAKU

445 (0) PK00+01 21

1 (II I)

43 5

(0 )

1 2

1 2

96 2

96 2

96 2

96 2

1 1

2 2

H2W4

4 4

992v

687 (II) PK77+17

68 7

(II )

PK 75

+6 8

42 3

(II I)

911

92 3a

923a

923a

923d

916 917

916

911

911

911

924

923d

924 924

911a

911a

921

924

911911a

923d

911

911a

921

924

911

992v 991v

991v

991v

991v

992k

991v

991v

991v

991v

Mahaviik l=12m

Mahaviik l=12m

Mahaviik l=12m

NU RM

E te

e

0.5 0

0.5 0

4. 00

Nõlvus 1:2

Nõlvus 1:2

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5 Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:2

Nõlvus 1:2

935

935

Projekteeritud Peetri tunnel km 7,69L=5,0m ja H=3,0m

Kokkuviimine olol. põrkepiirdega

Kokkuviimine olol. põrkepiirdega

2. 00

2. 00

4. 00

1.0 0

1.0 0

5. 89 1.5 0

0. 50

3. 75 2. 00

3. 00

4. 00

2.5 0

1.6 6

3. 00

2.00 4.00

4. 00

40.00 BP kiil20.0070.00 bp väljasõidukiil20.0090.00

2.00 4.00 2.00

100.00 45.00

3. 001.6 6

0. 70

2. 50

2.50

5.00

0. 500. 50

25.00 25.00

2.5 0

3. 00

4. 00

1.05

1.0 5

15 .1515 .15

6. 26

4. 74

4. 75

5.00

0. 500. 50

R5.0 0

R2.00

911a 911a 911a

911a

Suund 1 Demonteeritav

liiklusloenduspunkt PK 75+48

2Suund 2, Ümbertõstetav

2xVWS+VSL PK 75+50

paigaldada PK 73+62

1 Suund 1

Projekteeritud loendur (TMS)

PK 73+54

991v

P4 H1W4

H2W3, rajatisel H2W3

H2W4

H4bW3

H4bW3

573 (0)

57 4

(0 )

70+00 70+25 70+50 70+75 71+00 71+25 71+50 71+75 72+00 72+25 72+50 72+75 73+00 73+25 73+50 73+75 74+00 74+25 74+50 74+75 75+00 75+25 75+50 75+75 76+00 76+25 76+50 76+75 77+00 77+25 77+50

70+00 70+25 70+50 70+75 71+00 71+25 71+50 71+75 72+00 72+25 72+50 72+75 73+00 73+25 73+50 73+75 74+00 74+25 74+50 74+75 75+00 75+25 75+50 75+75 76+00 76+25 76+50 76+75 77+00 77+25 77+50

4. 00

4.00

JT 1.0, L=4,0m

JT 1.3, L=2,5m

Perspektiivne kraav,L=ca 380m. Vajadusel maantee äärde põrkepiire H1W4, kui maanteepoolne mulde nõlvus 1:4 pole tagatud.

Perspektiivne kraav (lahendada tööprojetkis)L=ca 380m. Vajadusel maantee äärde põrkepiire H1W4, kui maanteepoolne mulde nõlvus 1:4 pole tagatud.

Olemasolev eelvooluühenduskaev, de2000

91 1

R10.00

975

975

963 963

974

PK0+06 415 (0)

H4bW3 H1W4 (vajadusel üleminek)

DN/OD250 L=40.0

DN/OD250 L=32.5 DN/OD250 L=40.1 DN/OD250 L=31.7 DN/OD250 L=39.1 DN/OD250 L=39.2DN/OD250 L=31.8

DN/OD250 L=28.0

DN/OD250 L=27.1

DN/OD250 L=32.5

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1W1.1W1.1W1.1

W1.1

W1.1W1.1 W1.1

W1.1 W1.1W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.

1

W 1.

1 W

1.1

W 1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1 S1

S1 S1S1

S1 S1S1S1S1S1S1S1S1S1

S1S1S1 S1S1

S1 S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1PK 1+ 00

PK 2+

00

PK 3+

00

Al gu

s 0+

00 .0 0

T2 B

P Ta

lli nn

Si rg

e L=

27 3, 29

m

NT 2+ 73

.2 9

Si rg

e L=

27 3, 29

m Si rg

e L=

12 0, 50

m

Lõ pp

3+ 93

.8 0

Si rg

e L=

12 0, 50

m T2

B P

Ta lli nn

0 0

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

PK 1+ 00

Algus 0+00.00

T2 BP Tartu Sirge L=55,06m

NT0+55.06 Sirge L=55,06m Sirge L=132,50m

0

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+25

0+25

Algus0+00.00

JT1.3 (BP ühendus)

Sirge L=13,81m

RKA0+13.81

Sirge L=13,81m

R=5m L=3.65m

RKL 0+17.46

R=5m L=3.65m Sirge L=16,50m

RKA 0+33.96

Sirge L=16,50m R=3m L=4.74m

R=3m L=4.74m Sirge L=8,03m

Sirge L=8,03m JT1.3 (BP ühendus)

0+ 50

0+ 75

1+00

1+ 25

1+ 50

RKA 0+76.10

Sirge L=32,13mR=15m L=19.30mRK L

0+ 95

.4 1

R= 15 m

L= 19 .30

m Si rg

e L=

16 ,9 8m

RK A

1+ 12 .39

Si rg

e L=

16 ,9 8m

R= 10 m

L= 12 .04

m

RKL 1+24.42

R=10m L=12.04m Sirge L=45,28m

0+00 0+25 0+50 0+75

1+0 0

1+2 5

1+5 0

RKL 0+02.24

R=1m L=1.96m Sirge L=53,99m

RKA 0+56.23

Sirge L=53,99m R=100m L=11.85m

RKL 0+68.07

R=100m L=11.85m

Sirge L=10,73m

RKA 0+78.80

Sirge L=10,73m

R=50m L=20.84m

RKL0+99.64

R=50m L=20.84m

Sirge L=91,43m

0+00

0+25 0+50

Algus 0+00.00

Juurdepääs JP 1.1 Sirge L=32,77m

RKA 0+32.77

Sirge L=32,77m R=90m L=17.11m

0+49.87 Sirge L=86,70m

0+ 00

0+ 16

JT 1.2 Lõpp 0+0.55

JT1.1 (BP ühendus)

+5 0

0+ 00

0+ 18Ju ur

de pä

äs p

um pl a

NT

RKA 1+69.70

Sirge L=45,28m R=10m L=15.30m

RK L

1+ 84

.9 9

R= 10 m

L= 15 .3 0m

Si rg

e L=

13 ,3 5m

RK A

1+ 98

.3 5

Si rg

e L=

13 ,3 5m

R= 10 m

L= 28

.5 7m

R=10m L=28.57m

Sirge L=18,72m

RKA

2+45.63 Sirge L=18,72m

R=10m L=18.64m

RKL 2+6

4.28

2+00

2+25

2+5 0

0+20 0+40

+55

Tallinn

Tartu

Märkus: Tingmärgid asuvad eraldi lehel AP-0 Geodeesia alusplaan Reaalprojekt OÜ, töö nr G24131, koordinaadid L-EST ’97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust. Alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti ortofotot 2023a.

PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NR

TELLIJA

OBJEKT

LÕIK

PROJ ETAPPPROJ NR REV

ALLKIRI

ALLKIRI

VASTUTAV PROJEKTEERIJA

PROJEKTIJUHT

KUUPÄEV

KUUPÄEV

MTR reg. nr : EEP003348Selektor Projekt OÜ reg kood 12503887 Pärnu mnt 168, Tallinn, 11314 Tel 56 565 000, [email protected]

TEL002841

Transpordiamet RIIGITEE NR 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

PEETRI TUNNEL KM 7,69 JA KERGLIIKLUSTEED

Asendiplaan ja liikluskorraldus

P24012 4-02 Põhiprojekt

L. Aruvee

E. Potisepp

T. Jõe

15.05.2026

15.05.2026

15.05.2026

KM 7,3-20,0 PEETRI-VAIDA LÕIGU EHITUSPROJEKT

01:500

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 1 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

SISUKORD

1 ÜLDOSA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................... 5

2 PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................................. 7

2.1 Üldandmed .............................................................................................................................. 7

Liiklusohutuse parandamiseks kavandatud meetmed ...................................................... 7

2.2 Plaanilahendus ......................................................................................................................... 8

Põhimaantee .................................................................................................................... 8

Kergliiklusteed ................................................................................................................ 8

Bussipeatused .................................................................................................................. 9

Rattaparklad ..................................................................................................................... 9

Eriveosed ......................................................................................................................... 9

Krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse seadmine .................................................. 10

Kinnisasjadele juurdepääsuteed ja mahasõidud ............................................................ 10

Hooldustee koridorid ..................................................................................................... 10

2.3 Ristlõiked............................................................................................................................... 11

2.4 Vertikaalplaneering ja pikiprofiil .......................................................................................... 12

2.5 Muldkeha ............................................................................................................................... 12

2.6 Katend ................................................................................................................................... 14

Freespuru kasutamine .................................................................................................... 16

2.7 Veeviimarid ........................................................................................................................... 16

Kraavid ja kindlustused ................................................................................................. 16

Sademevee torustik ja restkaevud ................................................................................. 17

2.8 Konstruktsioonid ................................................................................................................... 17

Peetri tunnel ................................................................................................................... 17

Trepid ............................................................................................................................ 17

Mürasein ........................................................................................................................ 17

2.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ..................................................................................... 18

Teekattemärgistus .......................................................................................................... 19

Tähispostid .................................................................................................................... 19

Põrkepiirded ja käsipuud ............................................................................................... 19

Ulukitarad, väravad ja tagasihüppekohad ...................................................................... 20

Ehitusaegne liikluskorraldus ......................................................................................... 20

2.10 Tehnovõrgud ......................................................................................................................... 21

Elektrivarustus, side ja teevalgustus .............................................................................. 21

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 2 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

VKV torustikud ............................................................................................................. 22

Gaasitorustik .................................................................................................................. 23

VMS märgid, teeseadmed ja sidelahendus .................................................................... 25

2.11 Maastikukujundus ................................................................................................................. 25

3 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................. 27

3.1 Üldosa .................................................................................................................................... 27

3.2 Geodeetilised punktid ............................................................................................................ 28

3.3 Ettevalmistustööd .................................................................................................................. 28

3.4 Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit ................................................................. 29

3.5 Ehitustööd .............................................................................................................................. 30

4 HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND .......................................................................................... 41

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 3 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

TÖÖ KATALOOGID

KATALOOGID Jrk nr KÖITED

0 -

LÄHTEANDMED

1 Lähteülesanne (Tehniline kirjeldus)

2 Lähteandmed (detailplaneeringute põhijoonised ja ehitusprojektid)

3 Tehnilised tingimused (tehnovõrguvaldajad)

1 - UURINGUD

1 Ulukiuuring ja meetmed (teostatud eskiisi mahus)

2 Arheoloogiline uuring (teostatud eskiisi mahus)

3 Eeluuringud (piirangute täpsustamine seoses planeerimis- ja

ehitustegevusega maantee trassikoridoris)

4 Topo-geodeetilised uuringud

5 Geotehnilised uuringud

6 Liiklusuuringud

7 Hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused

8 Katendi projekt

9 Keskonnamõjude eelhinnang

10 Mürauuring

2 - EHITUS-

PROJEKT

Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

TL1 Teeprojekt

TS1 Peetri tunnel km 7,69

EL1 Elektrivarustus, side ja teevalgustus

SK1 Sademeveepumpla ja torustik

3- EHITUS-

PROJEKT

Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida

lõigu rekonstrueerimine

TL2 Teeprojekt

TS2 Assaku viadukt km 8,856

TS3 Pildiküla viadukt km 11,539

TS4 Vana-Aaviku viadukt km 14,92

TS5 Assaku ökotunnel km 15,32

TS6 Patika ökotunnel km 17,17

TS7 Vaida sild I ja II km 19,443

TS8 Assaku tunnel km 9,295 (rekonstrueerimine, pikendamine)

TS9 Pildiküla tunnel km 11,912 (rekonstrueerimine, pikendamine)

TS10 Vana-Aaviku tunnel km 14,35 (rekonstrueerimine, pikendamine)

EL2 Elektrivarustus, side ja teevalgustus

EQ1 Teeseadmete ja VMS märgid

MP1 Maaparandussüsteemid

4 - PROJEKTI

ÜLEVAATUS

1 Kooskõlastused

2 Liiklusohutuse audit

3 Projekti ekspertiis

1 Kululoend maksumusteta. Peetri tunnel

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 4 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

5 - PROJEKTI

KOKKUVÕTTED 2 Kululoend maksumusteta. Põhimaantee nr 2 rekonstrueerimine

6 - MAAD 1 Krundijaotuskava sh joonised, koondtabel

2 Isikliku kasutusõiguse seadmine sh joonised, koondtabel

7 - BIM 1 Ehitise infomudelid. Peetri tunnel

2 Ehitise infomudelid. Põhimaantee nr 2 rekonstrueerimine

KÄESOLEVA TEEPROJEKTI, TL-1 (Köide-2) SISUKORD:

1. Seletuskiri

2. Joonised

3. Lisad

LISADE LOETELU:

1. Materjalinõuded

2. Kululoend (maksumusteta)

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 5 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

1 ÜLDOSA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Põhimaantee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa kuulub Euroopa teede võrgu maanteede hulka (E263)

ning rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teede võrgustikku. Põhimaantee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 lõik Peetri‒Vaida (asukohaskeem Lisa 1) asub Harjumaal,

Rae vallas. Kogu lõik on olemasolev 2+2 sõidurajaga maantee, kus liiklusohutuse taseme tõstmiseks

kavandatakse ümberehitusi. Lõigul on kehtestatud perioodiline suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h.

Põhiprojektiga puudutatud lõik, km 7,3-20,0, algab Peetri küla piirist ning kulgeb kuni Jüri

liiklussõlmeni, Jüri liiklussõlmest edasi kuni Vaida liiklussõlmeni.

Käesolev Töö osa puudutab vaid lõiku PK 74+25..81+75, mida käsitletakse edaspidiselt

projektalana antud Töö osa kontekstis.

Projektala aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2020.a Teeregistri andmete põhjal:

Tee nr Algus

(km)

Lõpp

(km)

Lõigu kirjeldus AKÖL

(a/ööp)

Raske-

liiklus

2 5,7 8,536 Tallinna linna piirist 25641 5%

2 8,536 12,235 Assakust Jüri sõlmeni 24635 5%

2 12,235 20,960 Jüri sõlmest Vaida viadukt (jalgtee

viadukt)

16040 12%

11330 5,731 8,753 Järveküla-Jüri 2562 12%

11332 0,00 0,67 Jüri bensiinijaama tee 1999 9%

3547 0,00 1,76 4.Patika ühendustee

Tabel 1. Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2020.

Töö koostamine ja vormistamine

Kokkuleppel Tellijaga on vormistatud ehitusprojekti üldosa seletuskiri eraldiseisva dokumendina, mis

on teiste Töö osade lahutamatu osa. Üldosa sisaldab lähteandmeid projekteerimiseks kogu projektala

osas. Üldosa seletuskiri on vormistatud eraldiseisva töö osana, et vältida info kordumist ehitusprojekti

Töö osade seletuskirjades. Üldosa seletuskiri sisaldab projektala üleselt olemasoleva olukorra kirjeldusi

ja ülevaadet teostatud uuringutest.

Põhiprojekti (PP) koostamise aluseks on Transpordiameti (TRAM) Korraldus projekteerimistingimuste

(PT) andmiseks (vt köide-0).

PP koostamisel tuleb arvestada varasemalt koostatud „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-

20,0 lõigu eskiisprojekt“ töö nr 1557 koostatud 2022.a Novarc Group AS poolt (vt köide-0).

Vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (TK) tuleb ümberehitusi kavandada mitme osana, võimaldades

ehitada osasid välja erinevatel aegadel. PP on kavandatud järgmised Töö osad/etapid:

✓ Etapp-1: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed;

✓ Etapp-2: Põhimaantee km 7,3-12,0 lõik Peetrist kuni Jüri sõlmeni;

✓ Etapp-3: Põhimaantee km 12-20 lõik Jüri sõlmest kuni Vaida sõlmeni.

✓ Etapp-4: Vana-Aaviku liiklussõlme riste.

✓ Etapp-5: Uus juurdepääsutee Patika küla Oja teeni.

✓ Etapp-6: Eriveoste ümberpõige Vaida sõlmes.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 6 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Kokkuleppel Tellijaga vormistatakse käesolev etapp-1 eraldiseisva ehitusprojektina ja etapid 2-6

vormistatakse ühise ehitusprojektina.

Seega koosneb antud Töö järgmistest ehitusprojektidest:

✓ Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed (sh teed, rajatis, tehnovõrgud);

✓ Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu

rekonstrueerimine (sh teed, rajatised, tehnovõrgud).

Objekti seotus asjassepuutuvate detailplaneeringutega ja ehitusprojektidega

Töö koostamiseks on PP mahus viidud läbi eeluuringud, mille mahus on välja selgitatud ning

analüüsitud kehtestatud ja koostamisel olevaid üld- ja detailplaneeringuid, ehitusprojekte ja

projekteerimistingimusi. PP mahus täpsustati, kas vahepeal on peale eskiisi koostamist tekkinud

täiendavaid planeeringuid või ehitusprojekte, milledega arvestada. Viidatud info on toodud eeluuringus,

mis on leitav köide-1.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 7 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

2 PROJEKTLAHENDUS

Käesolev Töö osa puudutab vaid lõiku PK 74+25..81+75, mida käsitletakse edaspidiselt projektalana

antud Töö osa kontekstis.

Projektlahendusega on kavandatud rekonstrueerida põhimaanteed bussipeatuste, kiirendus- ja

aeglustusradade rekonstrueerimiseks ning tunneli ja kergliiklusteede rajamiseks vajalikus ulatuses.

Projektlahendusega on lahendatud juurdepääsud kinnistutele, kui projektlahendus näeb ette ol.olevate

juurdepääsude likvideerimise. Bussipeatused, tunnelid jms on varustatud ühendavate jalgteedega kuni

olevate jalgteedeni, et tekiks terviklik teedevõrgustik. Bussipeatustesse on kavandatud ka jalgratta- ja

sõiduautoparklad, mille vajadus on kooskõlastatud KOV ja TRAM´ga. Põhimaantee äärde on

kavandatavad müratõkkerajatised, vastavalt müra modelleerimise tulemustele. Loomade liikumiste

tagamiseks või tõkestamiseks on põhimaantee koridoris kavandatud ulukite läbipääsud või tarad.

Rajatiste ja teede gabariidid arvestavad mh eriveoste marsruutide või gabariitidega. Vajalikus mahus on

kavandatud ol.oleva teedevõrgu ümberehitamine, teevalgustus ja -seadmed ning tehnovõrkude

ümberehitus.

2.1 Üldandmed

Projektalal projekteeritud põhimaantee parameetrid:

Tabel 2 - Põhimaantee parameetrid

Tehnilised näitajad põhimaanteel Ühik/kirjeldus

Lubatud suurim sõidukiirus 110 km/h

Projekteerimise lähtetase rahuldav

Sõiduradade arv 2+2

Sõiduraja laius 3,75 m

Kindlustatud peenra laius 2,5 m

Tugipeenra laius 0,5 m

Eraldusriba laius Ol.olev

Tehnilised näitajad kergliiklusteel

Kergliiklustee põhivõrgustik 4,0 m

Kergliiklustee tugivõrgustik 2,5 m

Kõrgusgabariit 3,0 m

Liiklusohutuse parandamiseks kavandatud meetmed

Liiklusohutust parandavad rakendatud meetmed:

✓ 2+2 sõidurajaga põhimaanteel kergliiklejate samatasandilise teeületuskoha likvideerimine;

✓ Kergliiklustee tunneli rajamine;

✓ Põhimaanteelt piirnevatele kinnistutele juurdepääsude likvideerimine ja alternatiivsete

juurdepääsude kavandamine madalama kiirusega ja liiklussagedusega kogujateedelt;

✓ Kergliiklejate eraldamine sõiduliiklusest;

✓ Kergliiklusteede valgustamine;

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 8 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

✓ Kergliiklejatele põhimaanteega ristumistel eritasandilise läbipääsu rajamine;

✓ Ulukitele põhimaanteega ristumistel eritasandilise läbipääsu rajamine;

✓ Bussipeatuste rekonstrueerimine suletud taskuga lahendusena.

2.2 Plaanilahendus

Põhimaantee

Põhimaantee

Projektlahendusega on kavandatud põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigus km

7,425..8,175 rekonstrueerida bussipeatused, rajada nõuete kohaste pikkusega ja gabariitidega aeglustus-

ja kiirendusrajad, sulgeda juurdepääsuteed, rajada kergliiklejate tarbeks jalgteetunnel ja teevalgustus.

Ol.olevad bussipeatused on olevas asukohas kavandatud likvideerida ja nihutada uude asukohta.

Põhimaanteelt mahasõidud ja ristumised on kavandatud likvideerida ja asendada alternatiivsete

juurdepääsudega.

Plaanilahenduse koostamisel on arvestatud varasemalt koostatud eskiisiga ja piirnevate kehtestatud

detailplaneeringutega.

Projektlahendusega on kavandatud ol.olevad põrkepiirded ja liikluskorraldusvahendid asendada

vajadusel.

Ehituse töövõtjal tuleb täpsustada põhimaantee kilomeetrid TRAM´ga enne liikluskorraldusvahendite

tellimist ja paigaldamist ning vajadusel teha tööjoonistega täpsustused.

Kergliiklusteed

Projektlahendusega on kavandatud ol.oleva Reti tee kergliiklustee (KLT) võrgustiku ühendamine teisele

poole põhimaanteed üldplaneeringuga ja detailplaneeringutega planeeritud KLT võrgustikuga. KLT

ühendus tagatakse projektala ulatuses.

KLT põhitrass on kavandatud 4,0 m laiusena, mis võimaldab jalakäijad ja ratturid eraldada, et vältida

segaliiklemist. Muud KLT ühendused bussipeatustega kavandatakse 2,5 m laiusena, mis on piisav

marginaalse teekasutajate arvu juures. Bussipeatuste KLT ühendused on n.ö tupikud. Bussipeatuste

ühendusteede äärde on kavandatud mh rattaparklad. KLT lõikude rajamiseks on vajadusel kavandatud

äralõiked teemaa kinnistute moodustamiseks.

Paremal pool põhimaanteed on tunnel ja KLT ühendatud Reti tee ol.oleva teedevõrguga. Ühendus on

võimalik läbi erakinnistu Reti tee 8, kus on kavandatud lokaalselt kergliiklejate liiklemine ühiskasutuses

teelõigul, koos sõiduliiklusega. Erakinnistul puudub KLT gabariit, mis on soovituslik KOV´l

perspektiivselt kavandada.

Vasakul poole põhimaanteed on tunnel ja KLT ühendatud perspektiivse KLT trassi marsruudi suunaga.

Perspektiivne ühendus oleneb piirkonna arendustegevusest, mida on võimalik kiirendada KOV poolsel

toetusel. Undiaugu kinnistu ja põhimaantee vaheline ühendustee on kavandatud ühiskasutuses

ühendusteena, mis on n.ö ajutine lahendus, kuniks Undiaugu kinnistu sihtotstarve läbi

detailplaneerimise muudetakse ja äri-ja tootmismaana kasutusele võetakse.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 9 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Bussipeatused

Põhimaanteel nr 2 on kavandatud ol.olevas asukohas likvideerida parempealsed bussipeatused

„Annuse“ PK 73+65 ja bussipeatus „Assaku“ PK 81+70. Bussipeatuste asemele on kavandatud 1

bussipeatus uues asukohas PK 77+50, mis tagab mugavama ja lühema ühenduse kavandatava tunneliga.

Põhimaanteel nr 2 on kavandatud ol.olevas asukohas likvideerida vasakpoolne bussipeatus

„Annuse“ PK 73+60 ja nihutada peatus uude asukohta PK 75+60. Bussipeatuse parameetrid on nõuete

kohastest väiksemad, kuna tegemist on n.ö ajutise lahendusega, kuniks ehitatakse välja Rail Balticu

terminaal sh ümberehitustööd põhimaanteel. Kavandatud on säilitada ol.olev bussipeatus

„Allika“ ühendusteel nr 3525 3. Assaku ühendustee, mis tagab mugavama ja lühema ühenduse

kavandatava tunneliga. Arvestades bussiliinide marsruutidega, ei ole põhimaantee ääres bussipeatus.

Rattaparklad

Kavandatud on rattaparklad bussipeatuste vahetusse lähedusse. Jalgrataste (sh tõukerattad,

elektritõukerattad) kinnitamiseks ja ilmastiku eest kaitsmiseks on ette nähtud paigaldada varjualune (4

kohaline). Varjualuse min gabariidid toote valimisel on laius 2,0 m, pikkus 3,0 m, kõrgus 2,0 m.

Projekteeritud on kaarja katusega, raamkinnitusega jalgrattahoidja, mis on mõeldud kasutamiseks

korraga kuni 4-le rattale. Toode sobib ideaalselt paigaldamiseks avalikku ruumi. Materjal:

teraskonstruktsioon, mis omab CE märgistust vastavalt standardile EN1090-1. Viimistlus: kuumtsink ja

pulbervärv. Katus: valgust läbilaskev polükarbonaat. Jalgrattahoidjat on võimalik kinnitada maasse

betoneerimise teel või ankurkinnitustega pinnasele.

Valitud toode Tiptiptap „Jalgrataste varjualune (kaarkatus, raamikinnitus) või analoog, värvitoon must:

https://www.tiptiptap.ee/toode/jalgrataste-varjualune-kaarkatus-raamkinnitus_111233;05.

Joonis 1. Rattavarjualune raamikinnitusega. Allikas: Tiptiptap.

Eriveosed

Projektlahenduse väljatöötamisel on arvestatud eriveoste marsruutidega ja gabariitidega. Eriveoste

šabloonid on kantud liikluskorralduse joonistele. Projektlahenduse realiseerimisega ei kaasne piiranguid

eriveostele.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 10 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse seadmine

Krundijaotuskava

Projektlahenduse realiseerimise eelduseks on täiendavate teemaa kinnistute kavandamine piirnevatest

kinnistutest, milleks vormistati krundijaotuskava (KJK) ja äralõike joonised. Projektlahenduse

kavandamiseks puuduvad vajalikud teemaakinnistud.

Teemaa piiri kavandamisel lähtuti „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja

hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“, MA 2016-003 toodud nõuetest.

PP koostamisel arvestati TRAM poolt edastatud maaomanike tagasisidega äralõigete osas ja tehti

vajalikud täpsustused projektlahenduses.

Isikliku kasutusõiguse seadmine

PP mahus koostati kergliiklusteede, teevalgustuse jms rajamiseks ja hooldamiseks vajalikud isikliku

kasutusõigusese (IKÕ) joonised. IKÕ jooniste koostamisel lähtuti TRAM kasutusõiguse seadmise

plaanide koostamise juhenditest ja näidistest.

Kinnisasjadele juurdepääsuteed ja mahasõidud

Ol.olevad mahasõidud põhimaanteelt piirnevatele kinnisasjadele on kavandatud likvideerida ja tagada

ühendused alternatiivsete ühendusteedega. Kinnisasjadele juurdepääs on kavandatud madalama

kategooria teedelt (kõrvalmaanteed, kohalikud teed ja metsateed). Olemasolevale teedevõrgule

alternatiivse juurdepääsu puudumisel on projekteeritud uued juurdepääsuteed madalama kategooria

teedevõrgu kaudu.

Uued juurdepääsuteed on lahendatud ainult nendele kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs

põhimaanteelt projektiga likvideeritakse. Kinnisasjadel, millel puudus mahasõit põhimaanteelt, jätkub

senine juurdepääs madalama tasemega teedevõrgu kaudu ja vajadusel läbi piirnevate kinnisasjade.

Uute juurdepääsuteede projekteerimisel on arvestatud kinnistute välja kujunenud kasutusviisiga ja

kinnistusiseste teede asukohaga.

Juurdepääsuteede tüüpristlõiked ja katend on valitud lähtuvalt eeldatavast liiklussagedusest.

Hooldustee koridorid

Hooldusteede kavandamisel lähtuti „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja

hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“, MA 2024 toodud nõuetest.

Tee ja sellega seotud rajatiste hooldamiseks rasketehnikaga on võimalusel kavandatud 4,0 m laiune

hooldustee koridor, kus puuduvad läbipääsu takistavad objektid. Hooldustee koridorile tagatakse

juurdepääs madalama kategoori teedelt ja kohalikelt teedelt sh kergliiklusteed. Vajadusel on kavandatud

täiendavad mahasõidud.

Olukordades, kus teemaa kinnistu on kitsam ja mulde ja kinnistu piiri vahel ei ole võimalik tagada 4,0

m hooldustee gabariiti, on kavandatud teemaa hooldamine väiketehnikaga, robotiga, käsitsi vms viisil,

mis täpsustatakse teehoolde lepingutes.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 11 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Arvestatud on Tellija poolt täpsustatud põhimõttega, et 4,0 m hooldusteede kavandamiseks ei kavandata

täiendavaid äralõikeid.

Arendustegevuse jätkumisel piirnevatel aladel, tuleb KOV ja TRAM poolt jälgida, et ehitusprojektide

kooskõlastamisel ja projektide elluviimisel oleksid jätkuvalt hooldustee koridorile juurdepääsud tagatud.

Ehituse töövõtja peab tagama pinnasetöödel hooldustee koridoris maapinna tasasuse ja vajadusel

teostama selle planeerimise.

2.3 Ristlõiked

Teede (riigi- ja kohalikud teed) projekteerimisel ristlõike gabariitide valikul lähtutud TRAM juhendist

„Teede projekteerimine, 2024“.

Teede ristlõike gabariidid tuleb valida lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust, vastavalt juhendile.

Antud juhul on Tellijaga kokku lepitud, et kuna tegemist on lokaalsete punktide/lõikude

rekonstrueerimisega, siis arvestatakse juhendi järgsete gabariitidega, kui perspektiivsete parameetritega.

Projektlahendus arvestab ol.olevate sõidutee parameetritega, et lokaalsed objektid oleks võimalik

sujuvalt eelnevate ja järgnevate lõikudega kokku viia. Näiteks on ol.olev sõiduraja laius põhimaanteel

3,75 m, millega on arvestatud ja ei ole kavandatud kitsendada sõiduradasid 3,5 m peale. Ristlõiked on

kooskõlastatud TRAM´ga. TRAM´ga on kokku lepitud, et nõuete kohane sõiduraja laius 3,5 m

markeeritakse edaspidi tee katenditaastamise järgselt, eraldi töövõtu korras.

Põhimaantee mullet ja katendit on kavandatud laiendada põhjendatud juhul. Põhimaantee sõiduradade

laiust n.ö lokaalsete punktide rekonstrueerimisel ei muudeta ja sõiduraja laius kavandatakse 3,75 m

vastavalt ol.olevale.

Tee nimetus Tee katendi ristlõike laius, m

(põhiprojekt)

Projekt-

kiirus,

km/h

AKÖL

2049

Katendi

laius, m

T K S1 S2 SO K KE

Põhimaantee nr 4

Tallinn-Pärnu-Ikla

Põhimaantee 2+2

sõidurajaga 2*11,0

0.5 /

1.25 2,5 3,75 3,75 1,0

110 37400

Juurdepääsu tee

JP1.1 4,0

4,0

30

Kergliiklustee

tunnelisse 3,0 0,25 3,0

Kergliiklustee

bussipeatusesse 3,0 / 2,5 0,25

3,0 /

2,5

Projekteeritud teede ristlõiked vt täpsemalt tüüpristprofiilidel ja asendiplaanilt.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 12 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

2.4 Vertikaalplaneering ja pikiprofiil

Pikiprofiili, püstkõverike, ristprofiili jms projekteerimisel lähtuti „määrus 71, Tee projekteerimise

normid“.

Põhimaanteel tuleb nõuete kohaselt tagada minimaalne pikikalle 0,5%, erandjuhtudel 0,3% ja

maksimaalselt kuni 5%. Peetri tunneli piirkonnas on põhimaantee ol.olev pikikalle 0,1% ehk alla

minimaalse nõude, kuid kuna tegemist on lokaalse rajatava objektida, siis põhimaantee pikikallet

pikemas lõigus (sh ehitada ümber sõidutee katend ja konstruktsioon) muuta ei ole kavandatud.

Kokkuleppel tellijaga on arvestatud, et põhimaantee pikikalded viiakse nõuetele vastavusse

perspektiivse põhimaantee katendi rekonstrueerimise käigus, eraldiseisva ehitusprojekti alusel.

Kogujateede, kohalike- ja juurdepääsuteede ning kergliiklusteede projekteerimisel on püstkõverike ja

pikikallete väärtused valitud vastavalt tee projekteerimisnormile ning väärtused on toodud

tüüpristprofiili ja pikiprofiili joonistel.

Sõiduteedele on projekteeritud põikkalle 2,5% ja jalgteedel on põikkalle 2%.

2.5 Muldkeha

Ehituskaevik ja kaevetööd

Olevate teede muldkehasid sh ehitusmaterjale on vastavalt võimalusele ja sobivusele ära kasutatud.

Kuna projekteeritud põhimaantee mulle on kavandatud laiem, tuleb põhimaantee muldkeha astmeliselt

laiendada. Laienduste alt tuleb mittesobilik pinnas eemaldada ja asendada sobiliku projekteeritud

pinnasega. Osa projekteeritud teid paiknevad uutes asukohtades, kus tuleb teostada kasvupinnase ja

mittesobiliku aluspinnase väljakaeve ning rajada projekteeritud mulle. Jalgteedele tuleb ehitada uued

mulded.

Kaevetööde sügavus tuleneb projekteeritud tee mulde konstruktsioonist ja muude rajatiste ehitamise

vajadusest. Kaeviku rajamise põhimõtted on toodud tüüpristlõigetel.

Põhimaantee laiendused on kavandatud rajada muldesse. Peetri tunnelisse suundub kergliiklustee

kaldtee osa tuleb rajada lubjakivi süvendisse ja muudes lõikudes muldesse.

Materjali nõuded

Tm_105 ja Tm_90

Mulde materjalide Tm_105 ja Tm_90 peavad vastama Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi

lisa 2 tabel 3 nõuetele (MA 2017-003). Materjali peenosise sisaldus f7 vastavalt Transpordiameti

peadirektori 05.01.2016.a käskkirja nr 0001„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja

remondi juhis (2020)“ Lisa 1, muudetud Transpordiameti peadirektori 10.06.2024 käskkirjaga nr 1.1-

1/24/92 p 1 ja 2:

EVS-EN 13242 (Ehitustöödel ja tee- ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud

täitematerjalid) ja EVS-EN 13285 (Sidumata segud) standardite järgi toodetud materjale loetakse

katendiehituseks sobivaks juhul kui materjal vastab miinimumnõuetele, mida on kirjeldatud allolevalt:

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 13 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

1.1 Enne täitematerjali laotamist ja tihendamist peab maksimaalne peenosiste sisaldus (0,063 mm

avadega sõela läbivad osakesed) olema <5%.

1.2 Peale täitematerjali laotamist ja tihendamist peab täitematerjalist võetud proovis osakesi

terasuurusega ≤0,063mm olema ≤ 7%.

Juurdeveetava materjali Tm_105 ja Tm_90 peab vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,

ehitamise ja remondi juhis (2020)“ p2.2.7 orgaanilise aine sisaldus jääma alla 2 mm teramõõduga kuivas

täitepinnases või täitematerjalis alla 3 %. (st 0-3%).

Tm_65

Mulde materjalide Tm_65 peab vastama Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi lisa 2 tabel 3

nõuetele (MA 2017-003), (E≥65; WLR<25). Vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,

ehitamise ja remondi juhis (2020)“ p2.2.7 maksimaalne orgaanika sisalduse nõue 6%. Seejuures kuni

1,5m sügavuseni teekatte pinnast (töökihis) peab orgaanilise aine sisaldus jääma alla 2 mm teramõõduga

kuivas täitepinnases või täitematerjalis alla 3 %. (st 0-3%).

Mullatööd

Projektlahenduse kohaselt on ol.olevaid muldeid ette nähtud laiendada, profileerida ja ehitada uusi

muldeid. Vajadusel on ettenähtud ehitada mulletele dreenkiht. Laiendamised tuleb teostada astmeliselt.

Laienduse kohtades eemaldatakse mulla kiht. Mulded tuleb ehitada karjääri materjalist vastavalt

tüüpristprofiilidel toodule ja materjalide nõuetele.

Kõrgete mullete ehitamisel võib mulde alaosas kasutada objektilt väljakaevatavat pinnast, mis sisaldub

artikli nr 30103 ehituseks sobimatu materjali kaevamine all, kui materjali vastab Tm_65 eelpool toodud

määratlusele ning kasutamiseks on andnud loa Tellija ja Järelevalve esindaja. Töövõtja peab tõendama

materjali vastavust.

Kohtades, kus on ette nähtud olemasoleva mulde laiendused, tuleb rajada astmelised laiendused juurde

veetavast täitepinnasest. Mulde astmete põikkalle 4% ja astmete ülekate min 0,5 m.

Dreenkiht rajada juurdeveetavast täitepinnasest Tm_105 ja Tm_75.

Täitematerjali ja killustikaluse eraldamiseks ning segunemise ärahoidmiseks on selle peale ette nähtud

paigaldada NordGeoSpec 3.profiili (NGS3) eraldav geotekstiili.

Kaeve- ja ehitustööde üldine kirjeldus

Kasvupinnas ja mittesobiv pinnas tuleb eemaldada kogu paksuses projekteeritud mulde, süvendi ja

kraavi ulatuses. Kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamiseks, teemaa-ala kujundamisel ning teemaa-ala haljastamisel. Mittesobiv pinnas tuleb

eemaldada objektilt. Kraavide kohal olev kasvupinnas on loetud kraavide väljakaevamise mahtu.

Põhimaanteel on ette nähtud oleva asfaltkatte freesimine. Enne katte freesimist kaevatakse peenrad lahti

laiuselt, mis võimaldavad uue muldkeha ja kattekonstruktsiooni rajamist.

Projekteeritud mullete ja laienduste alt tuleb eemaldada mittesobilik ja kasvupinnas. Süvendi rajamisel

kaevatakse pinnas välja sügavuselt, mis võimaldab rajada projekteeritud mulde ja katendikihid. Olev

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 14 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

mittesobilik pinnas asendatakse sügavuselt, et oleks tagatud katendiarvutustest tulenev

külmumissügavuse nõue. Mulle tuleb ehitada projekteeritud materjalidest.

Uued teed on üldiselt projekteeritud olevast maapinnast kõrgemale ning paiguti ka süvendis. Olevaid

muldkehasid tuleb astmeliselt laiendada. Laiendusele ette jäävad olevad kraavid ja lohud tuleb täita.

Teede alt tuleb eemaldada kasvupinnas ja mittesobiv pinnas ning ehitada välja projekteeritud muldkeha.

Mulded ehitada välja projekteeritud materjalidest. Teed, mis lõppevad või ristuvad olevate teede või

mahasõitudega, tuleb sujuvalt kõrguslikult kokku viia.

Projekteeritud jalgteed tuleb rajada projekteeritud kõrgustele, valdavalt muldesse. Ristumistel olevate

teedega, tuleb kõrgused kokku viia ristuvate teede kõrgustega. Muldkehade ehituseks eemaldada

ebasobilik pinnas. Väljakaevel tuleb rajada kraavide ja tehnovõrkude ehituseks vajalikud süvendid.

Peale väljakaevet tuleb teostada mulde ehitus. Jalgtee mulded ehitada projekteeritud materjalidest.

Rajatise nõlvad 1:1,5 kindlustada munakivilaotisega (h=12-15cm) NGS2 geotekstiilil ning siduda

vedela betooniga C16/20 (vt. asendiplaani). Lisaks kindlustada VKV väljavoolu truubi ots.

Nõuded muldkehas kasutatavale pinnasele jmt

Dreenkihid ja muldkeha ehitada vastavalt kehtivatele määrustele ja TRAM juhistele sh Teetööde

tehnilised kirjeldused, määrus 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, määrus 74 Tee-ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord.

2.6 Katend

Katendi tüübi variandid

Katendiaruande koostas Selektor Projekt OÜ. Katendi variandid vt täpsemalt katendiaruandest.

Katendi tugevusarvutus/ tüüpkatend

Vastavalt geoloogiliste uurimuste tulemustele, katendi kontrollarvutustele ja koostöös

Transpordiametiga on valitud välja sobivad katendi konstruktsioonid lõikude kaupa. Tüüpide

kasutusalade aadressid vt asendiplaanilt, tüüpristprofiilidelt ja pikiprofiilidelt. Sõidutee ülemisele

asfaldikihile on lisatud kulumiskiht +1cm. Alljärgnevalt on toodud pealmise asfaltkihi paksus koos

kulumiskihiga.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 15 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Valitud konstruktsioonid

Tüüp 1.1 – Põhitee km 7,3 – 12,2 ja tüüp 2 km 12,2 – 20,0 (variant V1). Katendi tüübid on ühendatud,

kuna tüüp 1 puhul arvutuses kasutatud 20cm uMSa kiht on näidatud juurde veetava pinnasena, kuna

laienduste all on alati täitepinnase kiht paksem kui 20cm.

✓ Killustikmastiksasfalt SMA 16 4 cm

✓ Asfaltbetoon AC 20 bin 6 cm

✓ Asfaltbetoon AC 32 base 8 cm

✓ Tardkivikillustikalus, opt segu fr 0/31,5 15 cm

✓ Killustikalus, fr 32/63 kiilutud 22 cm

✓ Geotekstiil NGS3

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_105 (f7)

Tüüp 8 – Jalgteed

✓ Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm

✓ Killustikalus fr 4/32 20 cm

✓ Tm_105 (f7) 20 cm ✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

Tüüp 9b – Mahasõidu killustikkate

✓ Killustik opt segu 0/31,5, pos 6 10 cm

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

Tüüp 10 – Kohalik tee

✓ Killustik või kruus, opt segu 0/31,5, pos 6 15 cm

✓ Killustikalus, fr 32/63 kiilutud 20 cm

✓ Tm_105 (f7) 25 cm ✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

Tüüp 11 – Klompkivi

✓ Klompkivi 14x14x14 14 cm

✓ Betoonalus C16/20 10 cm

✓ Killustikalus, opt segu fr 0/31,5 15 cm

✓ Killustikalus, fr 32/63 kiilutud 20 cm

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25 *klompkivi aste ülesõidetevatel saartel 4 cm

Tüüp 12 – Betoonkivisillutis (punane/hall)*

✓ Betoonkivisillutis (punane/hall) 6 cm

✓ Sängituskiht 3 cm

✓ Killustikalus fr 4/32 20 cm

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

* Punane saartel, hall jalgteedel.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 16 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Tugipeenrad on ette nähtud kindlustada asfaltkihi paksuselt killustikuseguga pos 6 („Tee ehitamise

kvaliteedinõuded“ lisa 10). Peenratäide stabiliseeritud aluse kõrval teha kruusliivast vastavalt ehitatava

stabiliseeritud aluse paksusele.

Katendi materjalinõuded

Materjalide parameetrite määramisel on lähtutud liiklusuuringus toodud perspektiivsest

liiklussagedusest ehk AKÖL20-st.

Materjali nõuded on toodud eraldi seletuskirjas lisas 1.

Freespuru kasutamine

Vaadeldav maantee lõik km 7,3-20 koosneb erinevatest punktobjektidest, mida on võimalik

eraldiseisvalt ehitada ja seetõttu pole võimalik ühest etapist teise freespuru kasutada, kuna ehitusaeg

võib olla erinev.

Juhul kui freespuru ei ole võimalik objektil ära kasutada, kuuleb see utiliseerimisele eelnevalt

kooskõlastades Tellijaga.

2.7 Veeviimarid

Vetejuhtimine

Sademevete juhtimise lahendamisel on võimalusel kavandatud immutamine haljasaladele ja pinnasesse

või juhtud veed kraavidega eesvoolu.

Projektalal ol.olevad kraavid puuduvad. Sademeveed on sõiduteelt on juhitud haljasaladele ja

immutatud pinnasesse. Ümbritsev maapind on suhteliselt tasane ja aluspinnaseks on lubjakivi.

Kavandatud Peetri tunnel ja kergliiklustee kaldtee lõigud rajatakse süvendisse, lubjakivisse. Süvendist

on kavandatud sademeveed ja pinnasveed välja juhtida, pumbates. Eesvoolu ühenduskaev asub

ligikaudu 650 m kaugusel, kuhu on kavandatud sademevee juhtimine projekteeritud torustiku ja kraavi

kaudu. Käesolevas etapis on projekteeritud ligikaudu 125 m kraavi. Ülejäänud kraavilõik kuni eesvoolu

ühenduskaevuni tuleb lahendada järgmises etapis, kuna see jääb käesoleva töö mahtude piiridest välja

ning antud lõigus puuduvad vajalikud uuringud.

Kraavid ja kindlustused

Põhimaanteega ristuvad eesvoolud

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste eesvooludega:

✓ Ol.olev kraav Kuuspuu tee 2 kinnistul, kat nr 65301:001:4842 (eesvool).

Projekteeritud sademevee torustik on juhitud kuni eesvooluni.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 17 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Sademevee torustik ja restkaevud

Sademeveetorustik

Projekteeritud on sademeveekanalisatsioon Peetri tunneli süvendist sademevee väljajuhtimiseks.

Kergliiklustee kaldtee lõikude sademevesi suunatakse restkaevudesse enne tunnelit.

Sademeveetorustiku tehniline lahendus vt täpsemalt köide-2 Vee.- kanali- ja sademeveekanalisatsiooni

projekt

2.8 Konstruktsioonid

Peetri tunnel

Projekteeritud on Peetri tunnel, mis tagab ühenduse kahele poole põhimaanteed jäävate alade vahel.

Tunneli konstruktiivne lahendus vt täpsemalt köide-2 Peetri tunnel km 7,69.

Tunnel on vajalik tagamaks ühendus kahele poole riigimaanteed jäävate alade ja tõmbepunktide vahel.

Tunneliga tagatakse eritasandiline ristumine, mis tagab kasutusmugavuse ja ohutuse.

Projekteeritud on jalgteetunnel ol.oleva ja planeeritud kergliiklusteede ühendamiseks. Tunnel ja KLT

tagab ühenduse ol.olevate ja planeeritud elamu- ja teenindusalade vahele. Tunneli kaudu saavad

eritasandiliselt ühendatud bussipeatused.

Tunneli projekteeritud parameetrid:

✓ ava laius 5,0 m;

✓ ava kõrgus 3,0 m;

✓ KLT pikikalle tunnelis 1,08% ja -1,13%;

✓ KLT põikkalle tunnelis 2,0%.

✓ KLT katend AC8, paksus 5 cm.

Tunnel on kavandatud valgustada. Tunneli mõlema ava otsa on kavandatud restkaevud, et vältida

sademevee jõudmist tunnelisse. Tunneli kaevikust on kavandatud pinnasvee välja juhtimine

dreenitorustikuga ja katendilt sademevee juhtimine sademeveetorustikuga läbi pumpla. Pumplast

juhitakse veed edasi torustiku kaudu kuni eesvoolu kraavini.

Trepid

Tunneli otstes on kavandatud trepid võimaldamaks otsema teekonna kergliiklejatele. Trepid on

kavandatud 2 m laiusena ja varustatuna käsipuuga. Tehniline lahendus vt täpsemalt köide-2

Konstruktsioonid.

Mürasein

Projektalal paikneb ol.olev mürasein vasakul pool põhimaanteed, mis on kavandatud säilitada, kuid

tunneli ehitamise ajaks tuleb see ajutiselt osaliselt demonteerida ja seejärel tagasi monteerida.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 18 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Kui ehituse töövõtjal ei õnnestu müraseina elemente tervena demonteerida, hoiustada ja tagasi

paigaldada, tuleb need elemendid töövõtja kulul asendada analoogsetega.

Töövõtjal tuleb arvestada müraseina kinnitamisega projekteeritud tunneli konstruktsiooni külge, milleks

on tarvilik ol.olevaid tsingitud terasposte ümber ehitada. Ehitamiseks vajalikud tehnilised täpsustused

lahendada tööjoonistega.

Joonis 2. Foto ol.olevast müraseinast.

2.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Projekteeritud on uued liikluskorraldus- ja ohutusvahendid, mis tuleb paigaldada põhiprojektis toodud

asukohtadesse, vajadusel tööjoonistega täpsustatud viisil.

Ol.olevad liikluskorraldus- ja ohutusvahendid tuleb likvideerida või ümber tõsta vastavalt põhiprojektile.

Nõuded liiklusmärkidele

Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende

kasutamine” ja juhisele “ Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023”.

Kõigi liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN 1993.

Paigaldatavad märgikomplektid peavad omama CE-märgistust EN 12899-1 ja vastama “ Riigiteede

liikluskorralduse juhend, 2023” toodud nõuetele. Tähe kõrgus tekstilistel liiklusmärkidel peab olema

põhimaanteel 300 mm.

Näha ette bussipeatuste liiklusmärgid kahepoolsed ja kinnitusega märkide keskelt.

Liiklusmärgid paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonisele.

Projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp on põhimaanteel III, juurdepääsudel I ning jalgteedel 0.

Täpsemalt on toodud liikluskorralduse joonisel ja liiklusmärkide aruandes.

Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile ja tootja juhenditele. Töövõtja peab valima sellise

posti pikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide paigaldamise ette nähtud maksimaalne kõrgus 1,8 m ja

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 19 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada

tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb

ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi.

Teekattemärgistus

Projekteeritud on uus teekattemarkeering. Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614

“Teemärgised ja nende kasutamine” ja “ Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023”.

Põhimaantee kattemärgistus teostada kuumast valuplastikust. Värviga märgistada kergliiklustee

märgitus. Asukohtades, kus muutub olemasolev markeering või uuendatakse markeeringut, tuleb

olemasolev markeering eelnevalt eemaldada kõrgsurveveel põhineva tehnoloogiaga.

Tähispostid

Liiklusohutuse tagamiseks on ette nähtud paigaldada maantee serva uued tähispostid vastavalt

“ Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023”.

Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. Tähispostid peavad olema plastmassist (või

muust kergesti deformeeruvast materjalist), postid peavad olema valgete, kollaste või siniste valgust

peegeldavate ja projektile vastavate tähistega. Tähispostid peavad vastama standardile EVS-EN 12899-

3. Tähispostide paiknemine on näidatud liikluskorralduse joonisel. Postide mõõtmed ja tehnilised

omadused peavad vastama normdokumentidele.

Tähispostid paigaldada katte servast tüüpristlõigetel näidatud kaugusele. Põrkepiiretega lõikudes tuleb

paigaldada tähispostid piirdele, muus osas süvistada pinnasesse. Tähispostide asukoha valikul tuleb

juhinduda põhimõttest, et need oleksid katte servast ühtlasel kaugusel ja looksid liiklejale selge

ettekujutuse tee kulgemisest.

Kohtades, kus on põrkepiirdel kasutatud pimestamisvastaseid elemente, ei saa tähisposte paigaldada,

nendesse kohtadesse on ette nähtud paigaldada põrkepiirde külge helkurid.

Põrkepiirded ja käsipuud

Projektalal on põhimaantee piiratud ol.olevate põrkepiiretega. Olevad põrkepiirded on paigaldatud

peamiselt viimase 10.a jooksul, kuid osaliselt leidub ka varasemalt paigaldatud piirdeid.

Projektlahendusega on kavandatud ol.olevad põrkepiirdeid Peetri tunneli asukohas ja kavandatud

bussipeatuste piirkonnas asendada nõuete kohaste uute põrkepiiretega.

Põrkepiirded on ette nähtud paigaldada tee serva liiklusohutuse tagamiseks kooskõlas Tee

projekteerimisenormide ja nõuetega ja “Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023” juhisega.

Põrkepiirete asukohad on näidatud tüüpristprofiilidel ja asendiplaanidel ning esitatud piketiliselt

mahtude aruandes

Põrkepiirde tüübid tuleb paigaldada vastavalt plaanijoonisel toodule. Olenevalt valitud tootjast võib

mahaviigu pikkus erineda, mis tuleb ehituse töövõtjal täpsustada tööjoonistega ja kooskõlastada

TRAM´ga.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 20 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Keskeraldusribal on kavandatud põrkepiire H2W4. Põrkepiirde lõikudes on vajadusel kavandatud mh

teenindusläbipääsud, mille ees on lõpetatud põrkepiire 12 m pikkuse mahaviiguga või järel on alustatud

järgmist põrkepiirde lõiku põrkeleevendiga P4.

Põhimaantee välisservades on kavandatud põrkepiire H1W4 või rajatise asukohtades rajatisel ja muldel

H2W3, vastavalt vajadusele. Põrkepiirde lõikude algused on varustatud põrkeleevendiga P4 ja lõpud

lahendatud 12 m pikkuse mahaviiguga.

Käsipuu on kavandatud paigaldada treppidele.

Sõidutee muldes rammida põrkepiirde postid muldesse. Rajatise kohal tuleb põrkepiirde postid

paigaldada pinnapealselt, ankrutega betoonprussi.

Ehituse töövõtjal tuleb arvestada mh põrkepiirde üleminekute kasutamisega, kui see osutub vajalikuks,

tulenevalt valitud tootjast. Üleminekute mahuga tuleb arvestada põrkepiirde mahus. Põrkepiirde

erinevate elementide paiknemine, ühendamine, kinnitamine jms tuleb täpsustada tööjoonistega.

Nõuded piiretele ja paigaldusele

Paigaldatavad põrkepiirded peavad vastama standardile EVS-EN 1317, osad 1 ja 2. Terminalid ja

üleminekud peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4. Paigaldatavad torupiirded peavad vastama

standardile CEN/TR 16949:2016 „Pedestrian parapets“.

Metallist sõidukipiiretel peab kokkupõrketugevuse tase (ASI) olema A. Põrkepiirde minimaalseks

pikkuseks tohib olla toote toimivust tagav katsetatud pikkus, mis on ära toodud katse aruandes vastavalt

EVS-EN 1317-2.

Terminale ja mahaviike tähistatakse vastavalt juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhend“ OSA III

Punktile 2.5.

Põhimaanteel ja kõrvalmaantee K5.1 vahele on projekteeritud põrkepiirde külge pimestamisvastased

elemendid, mis peavad vastama standardis EVS-EN 12676 "Pimestamisvastased süsteemid

teedeehituses" toodud nõuetele.

Ulukitarad, väravad ja tagasihüppekohad

Peetri tunneli piirkond on tihedalt asustatud ja kinnistud tarastatud. Ulukiuuringuga ei ole käsitletaval

lõigul ulukirajatisi sh ulukitarasid kavandatud.

Ehitusaegne liikluskorraldus

Ehituse töövõtjal tuleb arvestada tingimusega, et põhimaantee liikluse täielik sulgemine ei ole lubatud

ja pidevalt peab olema tagatud transiitliikluse läbilaskmiseks min 7,0 m asfaltkattega läbipääsutee.

Vastavalt töö lõikudele, tuleb töövõtjal rajada ajutisi ümbersõidu teelõike. Ajutiste ümbersõitude tee

ehitusmaterjali tuleb käsitleda taaskasutatavana. Ehituse töövõtjal tuleb vajadusel teha koostööd

piirnevate kinnistute maaomanikega, täiendava maa kasutuse võimaluste selgitamiseks.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 21 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Täpsemad ajutise liikluse ümbersuunamise vajadus tuleb lahendada ehituse töövõtjal tööjoonistega sh

arvestades ajagraafikuga, tööde organiseerimise üldkavaga, töövõtja kogemusega ja tehnoloogilise

võimekusega. Ehitamisele eelnevalt tuleb ehituse töövõtjal koostada ümbersõitude skeemid koos

liikluskorraldusega ja ehitustööde kirjeldustega ning kooskõlastada plaanid TRAM ja

ehitusjärelevalvega.

2.10 Tehnovõrgud

Ol.olevad ja projekteeritud teed ning rajatised ristuvad mitmete olevate tehnovõrkudega ja

kaitsevöönditega. Projektlahenduse väljatöötamise käigus taotleti tehnovõrguvaldajatelt tehnilised

tingimused projekteerimiseks.

Tehnovõrkude kaitsmise või ümbertõstmise tehniliste lahendutega saab tutvuda köide-2 Tehnovõrgud.

Elektrivarustus, side ja teevalgustus

Telia ja Elisa sidevarustus

Projektalal paiknevad Telia Eesti AS kuuluvad sideehitised.

Projekteerimiseks on taotletud tehnilised tingimused nr 39706169, mis on leitavad köide-0 Tehnilised

tingimused.

Projektlahenduse koostamisel on ol.olevate sideehitiste paiknemisega arvestatud. Vajadusel on

kavandatud sideehitiste kaitsmisi või ümbertõstmisi.

Side rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

Transpordiameti sidevarustus

Projektlahendusega on kavandatud rajada mh uusi sideehitisi sh maakaablid riigimaantee VMS,

teeseadmete jms varustamiseks sideühendusega, mille projekteerimisel on arvestatud TRAM poolsete

tingimustega, mis on leitavad köide-0 Tehnilised tingimused.

Side rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

ELA SA multitorustik

Käsitletavas lõigus puudub ELA SA multitorustik.

Elektrivarustus

Projektalal paiknevad Elektrilevi OÜ kuuluvad elektri maakaablid ja õhuliinid.

Põhiprojektiga on käsitletavas lõigus kavandatud uued elektrikaablid riigimaantee VMS, teeseadmete ja

hooldusläbipääsude tõkkepuude varustamiseks elektrienergiaga, mille osas on arvestatud TRAM

poolsete tingimustega, mis on leitav köide-0 Tehnilised tingimused.

Elektri rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 22 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Teevalgustus

Projektalal paiknevad Transpordiametile kuuluvad valgustuse elektri maakaablid ja õhuliinid.

Põhiprojektiga on käsitletavas lõigus kavandatud rekonstrueerida ol.olev põhimaantee valgustus, mis

paikneb eraldusribal ning kergliiklusteedele on kavandatud uus teevalgustus. Valgustuse

projekteerimisel on arvestatud TRAM väljastanud tehniliste tingimustega, mis on leitavad köide-0

Tehnilised tingimused.

Teevalgustuse projekteerimisel on lähtutud kehtivatest standarditest, juhenditest ja normidest, sh

Transpordiameti juhisest „Riigiteede valgustuse kavandamine“ 2024 ja tehnilistes tingimustes toodust.

Valgustuse tehniline projektlahendus on välja töötatud koostöös TRAM elektriinseneriga, arvestades

kehtivaid juhiseid ja norme.

Elektri ja side rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“,

mis on leitav köide-2 Tehnovõrgud.

VKV torustikud

Projektalal ei paikne VKV torustikke. Lähipiirkonnas, külgnevatel arendusaladel jms, paiknevad Elveso

OÜ´le kuuluvad VKV torustikud.

Elveso AS tingimuste kohaselt on arvestatud eelvooluna Allika tee 12 ja 14 kinnistute piiril

põhimaanteega ristuv ol.olev truup läbimõõduga 1000 m ning ühenduskaev de2000.

Käsitletavas lõigus on kavandatud Peetri jalgteetunneli süvendist sademevee välja juhtimiseks

projekteerida sademevee survekanalisatsiooni (SK) torustik ja pumpla. Süvendis juhitakse sademeveed

pumplasse isevoolselt. Pumplast juhitakse sademeveed SK torustikuga edasi kuni perspektiivse

teekraavini, mis lõpeb eelvoolu truubi kaevuga. Teekraav on kavandatud transpordimaa kinnistule, vt

paiknemist joonis „P24012_PP_TL_01_TL_1-4-02_AP-LK“.

Kraavi on siinkohal nimetatud perspektiivseks (ca 390 m lõik, alates piirnevast Krati tee 14 kinnistust

kuni Allika 12/14 kinnistute piirini) põhjusel, et trass ulatub väljapoole projektala, kus puudub topo jne.

Perspektiivne kraav tuleb ühendada ol.oleva truubi kaevuga de2000. Ühendus teostada torustikuga

de250. Kraavi ots ja nõlvad kindlustada. Kindlustus kavandada munakividest betoonalusel ja

geotekstiilil. Kindlustus kavandada truubist min 0,2 m kõrgemalt ja truubist min 2 m laiemalt sh kogu

kraavi ots. Tehniline lahendus täpsustada koostatava tööprojektiga.

Ehitustööde teostajal tuleb arvestada perspektiivse kraavi rajamiseks vajaliku tööprojekti ja topo-

geodeetiliste uuringute tellimise, koostamise ja kooskõlastamisega trassivaldajatega ning kaasnevate

kuludega.

Lisaks on erilahendusena kavandatud juhtida pumplasse lokaalselt vesi ka põhimaantee 2 restkaevust,

piirkonnast, kus on minimaalsed pikikalded ja muud variandid vetejuhtimiseks puuduvad. Peamiselt on

kavandatud põhimaanteelt juhtida veed teekraavidesse ja haljasaladele.

VKV torustike tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Sademeveepumpla ja SK torustik“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 23 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Gaasitorustik

Projektalal paiknevad järgmised gaasitorustikud:

✓ C kategooria gaasitorustik, AS Gaasivõrk;

✓ A ja B kategooria gaasitorustik, Adven Eesti AS.

Projekteerimiseks on taotletud tehnilised tingimused võrguvaldajatelt.

Käesoleva projektlahendusega on kavandatud 11334 Raeküla tee ja 3 Assaku ühendustee ristmiku

piirkonda kergliiklustee (KLT) ja teeületuskoht. Projekteeritud KLT ristub olevate gaasitorustikega.

Gaasitorustike kaitsevöönditesse ei ole kavandatud maakraane, sulgeseadmeid, restkaevusid, hüdrante,

haljastust, pinke, äärekivi jms.

Gaasitorustike kaitsevööndis on kavandatud KLT katendi ja aluse ehitus ning väljakaeve. Väljakaevega

tuleb eemaldada kogu mittesobilik pinnas ja asendada see sobiliku täitematerjaliga. Kaitsevööndis tuleb

teostada väljakaeve vajadusel käsitsi. Enne väljakaevet tuleb täpsustada torustike paiknemine ja taotleda

võrguvaldajalt töödeks luba. Lisaks on kavandatud üks valguskaabli paigaldus, mis paigaldatakse

kinnisel meetodil.

AS Gaasivõrk gaasitorustik

Vastavalt AS Gaasivõrk tehnilistele tingimustele 3-6/145-25, tuleb gaasipaigaldise kaitsevööndis

teostatavate kaevetööde puhul terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses välja vahetamine

töövõtja poolt ja ehitustööde tellija kulul.

Käesoleva projektlahenduse plaanijoonisel on toodud asendatava isolatsiooni lõigu ulatus ja tööde

mahtudes nähtud ette vastav makseartikkel. Ehituse töövõtjal tuleb arvestada tööde teostamiseks

vajaliku isolatsiooni asendamise tööjoonise koostamisega vastava pädevusega gaasitorustiku

projekteerija poolt. Käesolev põhiprojekt ei sisalda ehitamiseks vajalikku detailsust.

AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis töötamiseks tuleb enne töödega alustamist esitada

tööprojekt AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma tööprojekti koostamiseta, sh

tehnovõrkude koondplaanita ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning

AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

AS-le Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldistega seotud ehitustöid võib teostada tööprojekti alusel üksnes

ettevõte, kes on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.

Ehituse töövõtjal tuleb ehitustööde teostamiseks gaasitorustiku kaitsevööndis koostada tööprojekt ja

hankida töödeluba.

AS Gaasivõrk tehnilised tingimused ehitustöödel

Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud

paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel

projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija

kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda

AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk

järelevalve.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 24 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde

teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.

Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde teostaja ja

tööde Tellija vahel.

Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.

Projekteeritud jalgtee piirkonnas kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses

vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru katta 2-kihilise bituumen (Kebu-

Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i

Gaasivõrk esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused

dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.

Ümberisoleeritud gaasitorule paigaldada poolitatav tsentraatoritega terasest kaitsehülss DN700

pikkusega 4m.

Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja

sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine

toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.

Ehitustöid tehes gaasilekke tuvastamisel tuleb sellest koheselt teavitada AS-i Gaasivõrk helistades

gaasiavarii telefoninumbrile 13404. AS-l Gaasivõrk on õigus gaasileke likvideerida 5 tööpäeva jooksul.

Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb

kaitsevööndis kaevata labidaga.

Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja

gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta

õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.

Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette

kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde

käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi

nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76

nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.

Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk

järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.

Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve

esindajale.

Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette

AS Gaasivõrk järelevalvele.

Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud nõusoleku märkustega.

* Gaasitöö on gaasiseadme või gaasipaigaldise projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine,

demonteerimine, seadistamine, katsetamine, ja remontimine, sh gaasianuma täitmine ja gaasi

ladustamine.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 25 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Adven Eesti AS gaasitorustik

Vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele tingimustele 21.11.2025, sõidutee, truupide ja muude

kommunikatsioonide rajamisel ei ole lubatud maagaasitorustike kaitsevööndisse ladustada materjale,

ega manööverdada selles raskete ehitusmasinatega.

Enne kaevetööde teostamist tuleb tööde teostajal kutsuda kohale omapoolne geodeet, kes märgib ära

gaasipaigaldiste täpse asukoha koos kõrgusmärkidega ja vajalikud ristumiskohad projekteeritud

kommunikatsioonidega ja rajatistega. Lähemal, kui 0,6 m gaasitorustikust teostada kaevetöid

käsitööriistadega. Olemasoleva pinnase kõrgusmärgi muutmisel ja trasside ristumiskohades

gaasitrassiga teha pikiprofiilid koos kõrgusmärkide ära näitamisega. Asfaltkatte paigaldamisel tuleb

paigaldada maa-alustele sulgeseadmetele ujuvtüüpi kaped-kaevuluugid. Vajadusel paigaldada ajutisetee

rajamisel ja ristumisel gaasitorustikuga kaitsehülss, betoonplaadid või rakendada muid kaitsemeetmeid,

mis tuleb kooskõlastada Adven Eesti ASiga. Projekteeritava ja rajatava sõidutee alla jäävale

gaasitorustikule näha ette kaitsehülss või betoonplaadid (min laius 1 m ja paksus 0,1 m) ca 1m kõrgusele

gaasitorustikust juhul kui olemasolevaid kaitsemeetmeid ei ole eelnevalt juba rakendatud. Pinnase

tõstmisel tuleb gaasimaakraani spindleid pikendada, kui need jäävad uue maapinna kõrguselt üle 0,5 m

sügavamale. Tunnuspostide ette jäämisel projekteeritava rajatise alasse näha ette nende ümber tõstmine

uude asukohta. Projektide kõik osad milles planeeritakse tööd gaasitorustiku kaitsevööndis

kooskõlastada Adven Eesti AS gaasi jaotusega. Ehitustööde algusest teavitada Adven Eesti AS-i.

Käesoleva projektlahenduse plaanijoonisel on toodud asendatava isolatsiooni lõigu ulatus ja tööde

mahtudes nähtud ette vastav makseartikkel. Ehituse töövõtjal tuleb arvestada tööde teostamiseks

vajaliku isolatsiooni asendamise tööjoonise koostamisega vastava pädevusega gaasitorustiku

projekteerija poolt. Käesolev põhiprojekt ei sisalda ehitamiseks vajalikku detailsust.

Adven Eesti AS gaasipaigaldiste kaitsevööndis töötamiseks tuleb enne töödega alustamist esitada

tööprojekt Adven Eesti AS e-posti aadressile [email protected].

Ehituse töövõtjal tuleb ehitustööde teostamiseks gaasitorustiku kaitsevööndis koostada tööprojekt ja

hankida töödeluba.

VMS märgid, teeseadmed ja sidelahendus

Projektlahendusega kavandatavad VMS märgid ja teeseadmed:

Projektis on ettenähtud ümber tõsta olemasolevad kaks VMS märki (sh andur/kaamera) PK 75+57

(projekteeritud BP kohal) uuele asukohale (PK 73+57).

Tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on leitav köide-2

Tehnovõrgud.

2.11 Maastikukujundus

Maastikukujunduse kavandamisel on lähtutud TRAM juhistest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“.

Kavandatud haljastuse lahendus on toodud plaanijoonistel.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 26 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Projektalal ei ole kavandatud puude raadamist (kuid on üksikute puude likvideerimine ning kändude

freesimine).

Haljasalad on kavandatud katta murukattega. Kõrghaljastust ei ole kavandatud seoses teemaa kitsusega

ja kasvuks vajaliku ruumi puudusega. Detailplaneeringutega on kavandatud kõrghaljastust piirnevatele

arendusaladele.

Teemaa haljastuse põhimõtted

Teemaa on kavandatud raadata ja puhastada võsast. Teemaa haljastada murukattega. Teemaa lohud tuleb

tasaseks planeerida, künkad tuleb samuti tasandada, et võimaldada alade niitmist ja hooldamist.

Kõrghaljastust ei ole täiendavalt teemaale ette nähtud.

Haljasalad, mis on ehitustegevusest puudutatud, tuleb ehituse töövõtjal samuti taastada murukattega.

Üldiselt on arvestatud, et haljastus taastatakse mulde/kraavi servast ca 3,0 m kauguselt. Kui ehitustööde

käigus rikutakse haljastust laiemalt, tuleb see ka taastada.

Haljastatavad alad ja mulde nõlvad katta 5-7 cm kasvupinnasega ja murukülviga (III klass) ja

rekultiveeritavad alad katta 15cm kasvupinnasega ja murukülviga (III klass). Vastava kategooria

taimede puhul tuleb ol.ol mättad tagasi panna.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 27 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

3 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE

Ehitustööde teostamiseks tuleb ehituse töövõtjal koostada ehitustööde organiseerimise kava (sh

ajagraafik, ehitusjärjekorra plaanid ja skeemid, liikluse ümbersuunamise skeemid jms) ja tööprojekti

joonised, mille eesmärgiks on põhiprojekti lahenduste täpsustamine, arvestades paigaldatavate toodete,

materjalide ja rakendatavate ehitustehnoloogiatega. Tööprojektis täpsustatakse põhiprojektis toodud

lahendusi, koostatakse tootejoonised ja tehakse lõplik ehitustoodete valik, esitades kõik tehnilised

parameetrid tee ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Töövõtjal tuleb koostada ülevaatlik tabel ja

välja tuua kõik muudatused koos lõplike mahtudega, mida tööprojektiga on muudetud ja täpsustatud.

Kõik materjalide ja toodete asendused tuleb kajastada tööprojektis. Asendusi on lubatud teha

ehitustööde teostamise ajal kehtivate normide ja juhendite ulatuses. Tööprojekt sh asendused tuleb

kooskõlastada tellijaga ja objekti inseneriga. Tööprojekt on oluline alusdokument ehitatu

dokumenteerimiseks ja arhiveerimiseks.

3.1 Üldosa

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult

efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks

montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel.

Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, tootejoonised,

tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest

tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika.

Ehitustööde organiseerimise kavas kirjeldatakse tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, ladustamist,

hügieeni, toitlustamist, suitsetamist, horisontaal- ja vertikaaltransporti, turvalisust, ajutisi piirdeid,

tellinguid, pinnase kuhjamist, tuleohutust, heakorda ja jäätmekäitlust, hüdrantide asukohti ja muud

sellist.

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse vastavalt vajadusele juhised ehitustoodete ja seadmete

monteerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fikseerimiseni. Tellija nõudmisel

esitatakse ehitustööde organiseerimise kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade

paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, ehitusaegne nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja

tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks ning kava koostaja

hinnangul muud vajalikud juhised ehitustööde läbiviimiseks.

Ehitustöövõtjal tuleb arvestada kõigi ehitusorganiseerimise kavaga seotud tööde ja kuludega, mis

kuuluvad lahutamatult projektlahenduse välja ehitamise juurde ja mida ei saa tõlgendada täiendavate

töödena.

Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks

Ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt kehtivatele juhenditele, seadustele jne.

Töövõtja on kohustatud teostama ehitustööde geodeetilist kontrolli ning esitama teostusjoonised

Insenerile heakskiitmiseks.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 28 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Töövõtja peab kaetud tööd esitama Insenerile kontrolliks ning koostama vastava ülevaatuse

dokumentatsiooni. Inseneri poolt vajalikuks peetud kontroll ja katsetamine tehakse Töövõtja kulul, kes

hangib ka vajalikud seadmed ja personali. Praakmaterjalidest või ebakvaliteetselt teostatud töö peab

Töövõtja Inseneri nõudmisel parandama või ümber tegema oma kulul.

Projektis antud konstruktsioonide ja materjalide mahud on indikatiivsed ja ei vabasta Töövõtjat

kohustusest pakkumise ajal hinnapakkumise kujundamisel mahtusid ise üle kontrollida, arvestades

sealjuures ka ehitusvaru ja ehitustehnoloogia valikust tulenevate täiendavate kuludega.

Ehitusprotsessi lõpp-produktiks peab olema kvaliteetne ja terviklik rajatis.

Kasutatavad materjalid peavad vastama kõikidele seonduvatele normidele, eeskirjadele ja

instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Kui ehituse ajal selgub, et projektis on vastuolusid või puudusi, siis ei tohi nende järgi ehitada vaid tuleb

konsulteerida PP projekteerijaga.

3.2 Geodeetilised punktid

Projektalal olulised geodeetilised märgid puuduvad.

3.3 Ettevalmistustööd

Ehituse töövõtjal tuleb kõigepealt märkida välja teemaa kinnistu piirid, et vältida ehitustöödega

piirnevatele kinnistutele sattumine. Piirnevate kinnistute kaasamiseks ehitustegevusse tuleb töövõtjal

hankida maaomanikelt kirjalikud load.

Ehituse töövõtjal tuleb välja märkida ehitusalasse jäävad tehnovõrgud, et vältida nende lõhkumist.

Ehituse töövõtjal tuleb eelnevalt TRAM´ga ja objekti Inseneriga kooskõlastada ehitusmasinate ja

materjalide hoiustamise ja ladustamise platsid.

Ehitustehnoloogia valib Töövõtja oma parimate teadmiste ja võimaluste alusel. Töövõtjal tuleb kõiki

töid teostada vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele, standarditele ja muudele nõuetele.

Töövõtjal on kohustus tagada, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja teostatud selliselt, et oleks

tagatud keskkonna- ja töötajate ning piirkonna elanike ohutus ning efektiivne ja läbimõeldud tööprotsess.

Valmima peab defektide ja puuduste vaba rajatis.

Ettevalmistus- ja kaevetööd

Töövõtja ei tohi alustada kaevamis- ja ehitustöid enne kui on välja märgitud tee- ja rajatise telgede

(vajadusel ka kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning vastavate põiklõigete vajalikud

kõrgused. Töövõtja peab kontrollima kaevamise käigus süvendist eemaldatava taaskasutatava ja

süvendisse jääva materjali kvaliteeti ja vastavust muldkeha või rajatise projektis esitatud materjalide

kvaliteedinõuetel.

Koostöö piirkonna elanikkonnaga

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 29 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Enne ehitustöödega alustamist tuleb kavandatavast informeerida kohalikke elanikke sh juurdepääsude

ajutised piiramised, ajalised mõjud jne.

Enne mullatöödega alustamist peab Töövõtja kindlaks tegema maa-aluste kommunikatsioonide

olemasolu ja asetuse ehitusplatsil, kooskõlastama tööd trasside valdajatega ja täitma nende nõudeid.

Vajadusel tuleb kohale kutsuda võrguvaldaja esindaja. Töövõtja vastutab täiel määral kõikide

kommunikatsioonide kindlakstegemise ja korrashoiu eest oma tööpiirkonnas.

Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid,

mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase

esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need

vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga.

Mõõdistusvõrgu punktid

Antud juhul kokkupuude puudub ja punktide ümbertõstmist projektalal ei ole kavandatud.

3.4 Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit

Töövõtjal tuleb ehitustööde teostamiseks koostada ehitusaegse liikluskorralduse kava ja kooskõlastada

see tee omanikuga.

Ehitusaegne liikluskorraldus on soovitatav lahendada lõiguti, et vähendada ebamugavusi teekasutajatele.

Lõplik töömaa-alade jaotus ja liikluskorraldus lahendatakse ehituse töövõtja poolt ning kooskõlastatakse

teeomanikuga.

Ühistransport

Ühistranspordi ümbersuunamist ei ole kavandatud. Ehitustööde ajal tuleb likvideeritavad peatused

asendada ajutistega ja rajada neile juurdepääsud. Ühistranspordi korraldajaid tuleb informeerida

piirangutest eelnevalt.

Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta ei ole

lubatud.

Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele

13.07.2018”.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele

ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste

elu ja tervist ning vara.

Ajutine liikluskorraldus

Ajutine liikluskorraldus ja infotahvlid tuleb teostada vastavalt lepingule ja “Riigiteede ajutine

liikluskorraldus“ juhendile. Liikluse ajutiseks piiramiseks ja sulgemiseks vajalike toimingute

teostamisel juhinduda „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise korrast“. Ajutine ümbersõit

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 30 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

peab liikluse ohutuse eesmärgil olema varustatud vajalike liikluskorraldusvahenditega vastavalt tellijaga

kooskõlastatud liikluskorralduse projektile. Ajutise ümbersõidu või ümberpõike projekteerimisel tuleb

arvestada ümbersuunatava liikluse koosseisu ja sagedusega. Enne liikluse ümber suunamist esitada

liikluskorralduse projekt, kriisiolukorra lahendamise kava ja paigaldatud liikluskorraldus TRAM´le ja

insenerile kooskõlastamiseks. Tööd teostatakse vastavalt ajutise liikluskorralduse joonistele või

projektile.

3.5 Ehitustööd

Katendite freesimine

Katendite freesimistööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele ja ehitustööd peavad vastama

TRAM juhistele ja projektlahendusele.

Projekti mahus on koostatud eeldatava freespuru mahu bilanss ja tegelik freespuru maht täpsustud tööde

käigus, seoses freesimise täpsusega ja mahu muutusega puistesse ladustamisel. Projektis on toodud

arvutuslik maht. Freespuru mahud on arvestatud iga etapi kohta eraldi, juhuks, kui kõiki etappe ei ehitata

samaaegselt ühe ehitushanke raames. Freespuru vajaliku mahu tagamine ja töölõikude ehitusjärjekord

jääb ehituse töövõtja lahendada, arvestades sealjuures liikluse ajutise ümbersuunamisega Tellija

tingimustel või projektis toodule.

Ajutiste ümbersõitude tehnilise lahenduse ja materjalide taaskasutuse osas otsustab ja lahendab katendi

konstruktsiooni ehituse töövõtja tööjoonistega, tagades optimaalsed kulud seoses ajutiste rajatiste

ehitamisega ja arvestades töövõtja kogemustega ja ehitustehnoloogiliste võimalustega. Põhiprojektis on

kirjeldatud ehitustööde järjestuse üldised võimalikud põhimõtted.

Asfaltsegude retseptid tuleb ehituse töövõtjal koostada, arvestades kogemusega ol.oleva freespuru

taaskasutamisel ja kooskõlastada lahendus Tellija esindajaga ja Inseneriga. Rajatavad asfaltkatendid

peavad vastama kehtivatele nõuetele ja projektlahenduses toodule. Ehituse töövõtjal tuleb arvestada, et

ol.olevaid freespuru materjale tuleb vajadusel rikastada , et saavutada katendis kasutatavate materjalide

vastavus nõuetele.

Kaevetööd

Kaevetööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele ja ehitustööd peavad vastama TRAM juhistele ja

projektlahendusele.

Mullatööde mahud on toodud aruannetes. Väljakaevejoon toodud profiilijoonistel. Mittesobilik pinnas

tuleb välja kaevata ja teisaldada, vajadusel objekti lattu. Vastavalt projektlahendusele võib olla vajalik

pinnaseid ka sügavamalt välja kaevata sh rajada süvendit lubjakivisse. Vajadusel tuleb kasutada kaeve

asemel pinnase lõhkumise tehnoloogiat (rokson vms).

Mittesobilik pinnas on üldjuhul ette nähtud eemaldada. Ehituse töövõtjal on võimalus tõendada, et

materjali omadused vastavad Tm65 nõuetele ja sellisel juhul võib seda muldkeha alumistes täitekihtides

kasutada. Ol.olev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava muldkeha

kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 31 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Orgaanikat sisaldavat ja muldkehasse mittesobivat pinnast võib taaskasutada täitematerjalina

planeerimistöödel või näiteks müratõkkevalli ehitusel. Teemaa-ala tuleb rekultiveerida, madalamatele

aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Teemaale laiali planeeritav pinnast ei tohi takistada

külgnevatelt aladelt pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Teema planeerimisel tuleb jälgida, et

planeeritava ala kalded oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu

pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele.

Süvendi tagasitäitmine on rajatise ehitamisega kaasnev ja vajalik töö. Tagasitäite materjal ei tohi olla

kõrge savisisaldusega materjal, savimaterjal ega tohi sisaldada suuremaid kui 2/3 läbimõõduga osi

paigaldatava kihi paksusest, külmunud kamakaid, puitu või muud huumuserikast materjali kui projektis

ei ole toodud teistsuguseid kvaliteedinõudeid tagasitäite materjalidele. Antud tööga peab Töövõtja

hankima tagasitäite materjali, mis vastab projektis või töökirjeldustes kehtestatud tagasitäite materjali

kvaliteedi nõuetele.

Kaevetööde võimaldamiseks kuivades tingimustes tuleb ehituse töövõtjal tagada kaeviku põhjast vete

ärajuhtimine, rajades vajadusel ajutisi veeäravoolu kraave või kasutades pumpamist.

Kraavide rajamine

Kraavide puhastamine ja uute rajamine on toodud plaanijoonistel. Kraavid tuleb rajada projekteeritud

sügavustele.

Enne kaevetöid tuleb tuvastada ja välja märkida tehnovõrkude asukohad, et vältida nende lõhkumist.

Väljakaevatud pinnast võib objektil taaskasutada. Pinnase planeerimisel väljapoole kraavi tuleb tagada,

et ol.olev vetejuhtimise põhimõtted säiliks ja maapinnakalded ei takistaks vete liikumist kraavide suunas.

Mulde ehitamine

Mulde ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid peavad vastama TRAM

juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Väljakaevel ebakõlade esinemisel seoses geoloogiliste eripäradega, tuleb ehituse töövõtjal täpsustada

lahendusi tööjoonistega.

Ol.olevaid muldeid on üldiselt kavandatud laiendada. Laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade

lahti lükkamisest, et tagada sademevee äravool. Eemaldada laienduste alt sobimatu pinnas. Mulde

laiendamine tuleb teostada astmeliselt. Tee mulde ol.olevad materjalid tuleb projekteeritud mulde

laiuses võimalusel laiali planeerida, et tagada homogeensus kogu ristlõike ulatuses. Kitsas ristlõikes,

liikluse läbilaskmise võimaldamise eesmärgil, ei pruugi homogeensuse tagamine parimal viisil alati

võimalik olla, kuid seda tuleb tagada maksimaalselt. Astmeliselt ehitamine võimaldab aluse kihtide

normide kohast tihendamist.

Täitematerjalid peavad olema külmakindlad materjalid ja vastama projekteeritud nõuetele, mis on

toodud katendi arvutustes või projektis.

Kihtide tihendamine tuleb teostada 0,3 m kihi paksusena mh torustike/truupide jms peal, nn järeltäite

kihid.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 32 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Rajatavate mullete pealispind nii sõidu- kui jalg- ja jalgrattateedel tuleb planeerida vastavalt

tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada tihendusteguriteni.

Kõrgete mullete ehitamisel kõikidel ristetel peab töövõtja vajadusel rakendama täiendavaid sobivaid

meetmeid nõlvade uhtumise vältimiseks ehituse ajal. Üheks sobivaks meetmeks on näiteks asfaldist

„vorsti“ rajamine asfaltkatte serva (9) ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde.

Peale murukamara tekkimist tuleb „vorstid“ eemaldada.

Sobivad meetmed ning nendega kaasnevad kulud peab töövõtja arvestama pakkumishinna koostamisel

oma kuludesse.

Ühtlasi on soovitatav alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde valmimist ning enne

asfaltkatte kihtide rajamist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning juurdunud

murukamaraga nõlv on võrreldes liivpinnasest nõlvaga erosiooni suhtes vastupidavam.

Nõlvade planeerimis- ja kindlustustööd

Peale mulde ehitust tuleb nõlvad sh kraavide nõlvad planeerida ja tasandada vastavalt profiilidele. Nõlva

materjalid tuleb tihendada.

Nõlvadel, mis on kõrgemad, kui 2,5 m, on projektiga ette nähtud paigaldada nõlvad kindlustamiseks

erosioonitõkkematt (kookoskiudmatiga). Erosioonitõkkematid tuleb paigaldada 10-20% nõlva pikkusest

pikemalt. Matt tuleb nõlva ülemisse äärde ankurdada (ankurduskraavi tagasitäite pinnas tuleb tihendada)

ning seejärel rullida see ülevalt allapoole. Mattide servad tuleb kinnitada min 20 cm ülekattega. Ülekate

peab olema tehtud vastu pärituult, arvestades põhilisi tuule suundi. Matid tuleb kinnitada puuvaiadega

(ristlõikes min 2*2 cm, pikkus min 30 cm). Kinnitamist tuleb alustada nõlva jalamilt liikudes ülespoole.

Paigaldus teostada vastavalt tootja juhistele.

Veeviimarid

Veeviimaritega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid

peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Kaevud, kambrid ja kaped

Plastist kontroll, hooldus- ja restkaevud peavad vastama standardi EVS-EN 13598-2 või SFS 3468;

EVS-EN1401, EVS-EN13476-2 ja EVS-EN13476-3.või SFS 3468 nõuetele. Eelistatult teleskoopsed ja

materjaliks PE või PP torud.

R/b kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 1916 ja EVS-EN 1917 nõuetele, veetihedad,

betooniklassiga C30/37 või samaväärne.

Kaevuluugid, resti- ja raamikomplektid ning kaped peavad vastama ja olema tähistatud vastavalt EVS-

EN 124 nõuetele. Haljasalal kasutada 25 tonniseid ja liiklusalal min. 40 tonnise koormusklassiga luuke.

Luugikomplekti materjal peab olema valmistama valumalmist EN-GJL-200 (GG200) ja valu täpsus ISO

8062. Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Kontrollkaevud peavad olema valmistatud tehases, mille on olemas tootmisohje. Elementide ühendused

tuleb kinnitada elastse isolatsioonühendusega, tagamaks ühenduse veekindlus.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 33 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Päised

Päiste ehitamisel ja parandamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile ning olema enne

kasutamist kooskõlastatud inseneriga.

Päised peavad olema paralleelsed mulde nõlvaga, ulatuma sealt võimalikult vähe välja ja olema

liiklusele võimalikult ohutud. Raudbetoonist päised ja väljavoolude kindlustus peavad olema ehitatud

vastavalt projektile.

Päised rajada vastavalt projektlahendusele.

Sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsiooni torude ringjäikus peab olema vähemalt klass SN8 (8 kN/m2) ja torutäitel üle

6m peab olema ringjäikus SN16. Plasttorud peavad vastama järgmistele standarditele:

✓ plastifitseerimata polüvinüülkloriid (PVC-U) torud EN 1401. Kasutada läbimõõduni kuni

DN200. Mitte kasutada PVC-U torusi päikesevalguse käes, sest need pole UV kindlad;

✓ polüpropüleen (PP) torud EN 1852-1, EVS-EN 13476;

✓ polüetüleen (PE) survetorud EN 12201, EN 12666-1. Soovitav kasutada, kui torud jäävad

päikesevalguse kätte;

Sademevee kanalisatsiooni kaevude nõuded on kirjeldatud TTTK ptk.5.2.2.

Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib

vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks.

Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

✓ EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

✓ RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77);

✓ Kaevetööd tuleb teostada kooskõlas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga.

Kaevud ei tohi kahjustada tee konstruktsiooni ja põhjustada tee vajumist. Kaevu kõik

konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevikute

tagasitäite tegemisel tuleb lisaks arvestada TEK ja MPTJ juhise nõuetega. Töövõtja peab kontrollima

täitepinnast ja selle tihendatust kalibreeritud Loadman, Inspector vms. seadme abil.

Sademeveetorustikule projekteerida, max. 100m vahega, hoolduskaevud. Sademevee kanalisatsioonil

suuna ja kõrguse muutus teostada kontrollkaevus. Kaevuluugid ei tohi asuda rattajäljes.

Veeviimarid (sademevee äravoolusüsteemid sh torud ja rennid)

Materjalid tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõik mulde

veeviimarite ehitamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile. Kasutatavatel materjalidel

peavad olema esitatud tootjapoolsed vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid.

Kõik mulde veeviimarite ehitamiseks vajalikud tööd tuleb teostada vastavalt projektile ja

tootjapoolsetele juhenditele.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 34 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Kaevikupõhi

Kaevikupõhi on sügavus, mis võimaldab rajada truubi alla aluskihti. Kaeviku põhja struktuuri mitte

rikkuda. Rikutud aluspinnas tuleb eemaldada ja asendada aluskihi materjaliga.

Aluskiht

Aluskihi ülesandeks on koormuse ühtlane jaotamine truubi kandva osa ulatuses. Aluskiht rajatakse

kaeviku põhjale, mille minimaalseks paksuseks peab olema vähemalt 20cm tihendatud kivimaterjalist

(killustik, kruuskillustik, purustatud kruus) täide, kus geotekstiil aluskihipeal või vajadusel aluskiht

paigaldatud geotekstiili sisse. Külmakerkelise või pehme aluspinna korral (tolmliiv, tolmne saviliiv,

kerge ja raske tolmne liivsavi, raske tolmne saviliiv), suurendada aluskihi paksust ≥50cm. Aluskihi

materjali suurim tera läbimõõt 64mm. Kalju või moreensete aluspinnaste korral võib aluskihi ära jätta

ja tasanduskiht rajada tasasele kaevikupõhjale.

Aluskihilt mõõdetakse aluse tihendatust, mis peab olema tihendatud ja Loadmani/Inspectoriga mõõtes

kas:

✓ tihendusteguriga Kt ≥ 0,94;

✓ elastsusmooduliga ≥ 95MPa;

✓ tihendusnäitajana T`=ΣE/3 /E(2) ≤1,6 - kus (ΣE/3) Loadmani või Inspectori mõõtmistsükli 3

viimase mõõtmistulemuse (6-s, 7-s ja 8-s) keskmise ja teisena mõõdetud elastsusmooduli E(2)

mõõtetulemuse suhe.

Lubakivisse süvendamisel kaevikupõhja tasanduskiht

On sängituskiht, millele toetub truup, tasandades aluskihi ebatasasused. Sängituskiht paksusega 5-15cm

rajada täitematerjaliga mille lubatud suurim teraläbimõõt 16mm, kus truubi all sängituskihi paksuseks

vähemalt 5cm. Sängituskihi materjal peab olema võimalikult sarnane muldes kasutatava täitematerjaliga.

Sängituskihi tihendatus sarnaselt aluskihile.

Täide

Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus kuni 30cm ja täitematerjaliks muldkehaga samaväärsete

omadustega mitte külmakerkeline materjal, kus tagasitäite materjali filtratsioonimoodul on sarnane

muldkeha materjaliga, vastavalt kas tegemist passiiv- või aktiivtsooniga. Tagasitäitematerjali suurim

lubatud teraläbimõõt kuni 32mm. Iga kiht enne järgmise kihi paigaldamist tihendada nõutava tiheduseni

vähemalt Kt-0,95 võrreldes standard Proctor tiheduseni. Lõpptäitel tihendada vähemalt Kt-0,98

võrreldes Proctor standard tihedusega, kui projekt ei ole ettenäinud teisiti.

Konstruktsioonid

Konstruktsioonidega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid

peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Parema välimuse ja visuaalse sujuvuse saavutamiseks peab töövõtja joondama rajatise käsipuud,

põrkepiirded ja äärekivid ning vajadusel eeltoodute kõrguseid korrigeerima. Konstruktsiooni elementide

lubatud põik- ja pikikallete erinevus projektsest on lubatud+/-0,3% .

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 35 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Rajatise tervik valmidus hõlmab betooni kivinemise aega ja minimaalse projekteeritud tugevuse

saavutamist vastavalt käesolevatele nõuetele. Kuni rajatise pealis- ja aluseehitis ja kogu

kandevkonstruktsioon pole rajatise jaoks valmis, peab ehitamisjärgus rajatised olema suletud

igasuguseks (ka ehitamiseks vajalike seadmete) liikluseks. Töövõtja on vastutav rajatisel liikluse

lubamise eest ehitustööde ajal, kui see on tehnoloogiliselt vajalik ning ohutu.

Rajatise valmimisel tuleb tagada ühtlane pinna- ja värvi lahendus. Ebaühtlase tulemuse korral peab

töövõtja tagama oma vahenditega pinna ühtlustamise kvaliteetsete materjalidega. Rajatisel piirete

vaheline laiusgabariidi lubatud hälve on -0…+150mm.

Projektides esitatud mõõtmed vastavad normaaltemperatuuri +10°C juures, kui ei ole projektis määratud

teisiti.

Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: kraanade ligipääsetavus ja stabiilsus, pääs ehitusplatsile ja sealne

liiklus, ehitusplatsi turvalisust mõjutavad pinnasetingimused, võimalikud montaažitoed võimalikud

vajumid, montaaži järjekord ning meetod, mis peavad sisalduma vastava töö ühikhinnas. Vajadusel

koostada tööprojekt. Joonistele tuleb kanda kõik üle 5 tonni kaaluvate komponentide (detailide) kaalud

ja kõigi suuremate ebasümmeetriliste elementide puhul ka raskuskeskme asukoht.

Töövõtja peab enne töid või enne vastava tööetapi algust välja märkima konstruktsioonide teljed ja

asukohad (vajadusel ka kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning kõrgused. Geodeetiliste

mahamärkimise all mõeldakse kõiki geodeetilisi töid, mis on vajalikud kogu rajatise püstitamiseks.

Süvendi kaevemaht on arvestuslik ja kajastab plaanilise konstruktsiooni geomeetrilist mahtu

konstruktsiooni rajamissügavuseni, ilma nõlvuseta. Ohutu kaeviku nõlvus või nõlvade kindlustamise

maht arvestada süvendi kaevamise ühiku hinnas.

Konstruktsiooni süvendi kaevamise ühikhind peab sisaldama lisaks:

✓ ohutute nõlvade ning kaeviku süvendi rajamist ning hilisemat likvideerimist;

✓ kaevandatud materjalide äravedu, transporti ja utiliseerimise tasusid.

Kaevamissügavus on projektis ettenähtud rajamiskõrgus koos täitekihiga. Projektse geoloogia erinevuse

korral või ehituseks mittesobiva aluspinnase korral, teostab töövõtja pinnase kandevõime kontrolli ja

informeerib sellest projekteerijat, inseneri ja tellijat, et kokku leppida edasine tegevuskava. Selleks peab

tööprojekti koostav projekteerija leidma lahenduse konstruktsiooni rajamiseks tegeliku geoloogia korral.

Konstruktsioonidel tagasitäite maksumuses arvestada tagasitäite materjali maksumust koos kaeve-,

laadimise ning transpordi ja tihendamise töödeks mõeldud kuludega, mis vastavad projektile.

Tagasitäide on geomeetriline maht, mis arvutatakse plaanilise pinna ja täitesügavuse järgi. Ohutute

nõlvade täitemaht (ka suurem väljakaeve) arvestada tagasitäite ühikhinnas. Tagasitäitel ei tohi pinnas

vigastada konstruktsioone ning valminud betoonist konstruktsioonil peab olema saavutatud 70%

projekteeritud survetugevusest. Täitetöödel süvendisse kogunev vesi tuleb eemaldada kas pumpamise

või muul efektiivselt toimival viisil. Vee eemaldamise kulud arvestada ettevalmistustööde maksumuse

hinnas. Tagasitäiteks kasutatava materjali nõuded tuleb esitada projektis või lähtuda juhenditest.

Konstruktsioonide killustikalus on kas aluspinna kandevõimet suurendav või tasandatav.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 36 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Liikluskorraldus- ja ohutusvahenditega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt

projektlahendusele, ehitusmaterjalid peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning

ehitustööd peavad vastama juhistele.

Liiklusmärgid peavad vastama Riigiteede liikluskorralduse juhisele, evs 613 ja standardile 12899 “.

Liiklusmärgid, postid ja vundamendid paigaldatakse ja ehitatakse vastavalt „Riigiteede Liikluskorraldus

juhisele“. Postide vundamentide ümbrus peab olema tihendatud vähemalt 1 m läbimõõduga ringi osas

samaväärseks ümbritseva pinnase tihedusega.

Teemärgised

Märgistusmaterjal ja töö peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“

Teemärgistus töö peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“

Kattehelkurid

Kattehelkur peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Valgust peegeldavate kattehelkurite

kasutamisel peavad need vastama standardile EVS-EN 1463-1. Kattehelkurid võivad koosneda ühest

või mitmest integreeritud osast ning võivad olla paigaldatud teepinna peale või paigaldatud teepinna

sisse. Kattehelkurid võivad olla kas alalised või ajutised. Valgust peegeldav osa võib olla ühe- või

kahesuunaline. Valguse peegeldaja võib olla valmistatud klaasist või kriimustuskindla pinnaga

plastikust. Kattehelkurid peavad taluma lume sahkamist. Kattehelkurite kohta tuleb esitada

vastavusdeklaratsioonid .

Kattehelkur paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Kõik kattehelkurid tuleb

paigaldada pärast teekattemärgistuse tegemist vastavalt projektile ja tootja juhendile. Kattehelkurite

vahekaugused ja joondumine peab vastama projektile.

Teepiirded

Jalakäijapiirdeid võib kasutada ainult jalakäijate liikluse suunamiseks oludes, kus see ei toimi

sõiduteeliikluspiirdena. Liikluspiirdena jalakäijatel tuleb kasutada CEN TR 16949 vastavaid tooteid.

Teepiirdesüsteem peab vastama standardile EVS-EN 1317. Teepiirdesüsteemi projekteerimisel tuleb

arvestada turul saadaolevate süsteemi osadega, et oleksid saadaval kokksobivad piirded, terminalid,

üleminekud ja põrkeleevendid.

Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektile ja tootja paigaldusjuhistele arvestades sh erinevaid

pinnaseid jm. kihte kuhu need paigaldatakse, tagamaks nõuete täitmise.

Tähispostid

Tähispostid ja tähiskoonused peavad vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“

Tähispostid paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 37 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Katend

Katenditega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid peavad

vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Sideainega töötlemata ja orgaaniliste sideainetega töödeldud aluste ehitamisel kasutatavad materjalid

peavad vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (KKEJ), Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

(TEK) ja lepingu nõuetele.

Töövõtja peab enne materjalide või toodete kasutamist saama inseneri heakskiidu kooskõlastuse näol,

esitades kasutatava materjali toimivus- või vastavusdeklaratsioonid ja muud vajalikud dokumendid.

Aluste ehitamiseks segistis valmistatud mustkillustikud, sideainega töödeldud aluste ehitamisel

kasutatava sideaine omadused, katsed, katsemeetodid ja kvaliteedinõuded täitematerjalidele peavad

vastama KKEJ´le.

Aluste geomeetrilised parameetrid peavad vastama projektile. Trassi plaani, pikiprofiili ja ristprofiilide

kontrollimine tuleb teostada vastavalt kehtivale TEK ja lepingu nõuetele. Terakoostise mittevastavusel

nõuetele peab töövõtja viima materjali vastavusse nõuetega .

Killustikalused

Killustikalused tuleb rajada vastavalt KKEJ´le.

Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal

kalibreeritud LOADMAN või Inspector seadmega vastavalt KKEJ´le ja „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ toodule.

Põhimaantee ja rampide lubjakivi süvendisse rajatavale tehnoloogilisele kihi 7cm + põhimaantee 16cm

fr 32/63 kihile kandevõime omadusi ei määrata, sest tihendada saab ainult staatiliselt.

Stabiliseeritud katendid

Nõuded segu koostisele, retseptile ja segu lähtematerjalidele (juurde lisatavad täitematerjalid, sideained,

vesi) on kirjeldatud SKEJ´s, TEK´is või lepingulistes dokumentides.

Tööde teostamisel tuleb kinni pidada SKEJ´s ja TEK´is või projektis kirjeldatud nõuetest. Iga päeva

kohta peab töövõtja vormistama töö vahearuande.

Kui töövõtja teeb muudatusi meetodites, protsessides, seadmetes või kasutatavates materjalides või kui

töövõtja ei suuda kohapealse materjali muutumise või muude põhjuste tõttu tagada vastavust nõuetele,

siis võib insener enne töö jätkamist nõuda katselõikude tegemist.

Stabiliseerimistööde tulemusena saadav stabiliseeritud segu ja stabiliseeritud katendikiht peab vastama

SKEJ´s ja TEK´is toodud nõuetele või lepingu dokumentidele. Juhul, kui projektis on toodud erinõudeid

segu omadustele, segus kasutatavatele täitematerjalidele või rajatud kihi omadustele, siis kontrollitakse

tööde vastuvõtmisel nende vastavust projektist tulenevatele nõuetele.

Asfaltkatete ehitamine

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 38 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Asfaltsegudes kasutatavad täitematerjalid peavad vastama lepingulistes dokumentidest sätestatule.

Asfaltsegudes võib kasutada lisandeid, mis vastavad lepingu ja EVS-EN 901 nõuetele. Asfaltbetoonsegu

retsepti koostab töövõtja vastavalt lepingus sätestatud parameetritele ja EVS 901 nõuetele.

Asfaltbetoonkatted ehitatakse vastavalt AKEJ´le.

Paigaldatud asfaltbetoonkate peab vastama lepingulistele ja TEK nõuetele. Objektile tarnitud segu

kvaliteeti kontrollitakse vastavalt EVS 901 nõuetele ja paigaldatud kihi kvaliteeti kontrollitakse

vastavuses AKEJ´s kirjeldatud nõuetele. Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt Vastuvõtu eeskirjale.

Geosünteedid

Materjalide valikul tuleb lähtuda AGJ-st. Kui lepingus ei ole määratud, siis geosünteedi eluiga peab

ületama konstruktsioonide kihtide eluiga, mille vahele ta paigutatakse. (st näiteks kas > 25 aasta),

Geosünteetide transportimisel ja paigaldamisel tuleb järgida geosünteetide tootja konkreetse tootega

kaasas olevaid juhiseid.

Peenarde kindlustamine

Teepeenra tugevdamiseks (remondiks) ja ehitamiseks kasutatava materjali terastikuline koostis peab

vastama lepingulistele dokumentidele.

Teepeenarde ehitamine toimub vastavalt lepingulistele dokumentidele. Olemasoleva peenra remondi

korral tuleb sinna kogunenud praht ja mättad kõrvaldada ning ära vedada. Enne uue materjali lisamist

tuleb korrastada peenra alus. Peenarde ehitamisel mitte kahjustada asfaltkatet. Asfalteerimise järgselt

täita peenrad põhimaanteel, ristmikel ja mahasõitudel kuni a/b kihi ülemise pinnani kaldega 4,0%

väljapoole, teekattest eemale%,, kui projektis ei ole öeldud teisiti.

Äärekivid, sillutuskivikate

Materjalide külmakindluse katse tulemus peab vastama TEK nõuetele. Sängitus betoon peab olema

toodetud EVS-EN 206-1 nõuetele. Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis peab kasutatava betooni

tugevusklass olema vähemalt C16/20.

Äärekivide ja sillutiskate ehitamine vastavalt lepingule ja TEK nõuetele. Äärekivid paigaldatakse

valmisbetooniga (EVS-206) või liimitavate äärekivide korral liimitakse projektijärgsele kohale.

Sillutiskivikate tuleb paigaldada kiilutud killustikalusele paigaldatud sängitusliiva kihile. Üle 1500

a/ööp liiklusintensiivsusega teedel tuleb kohtades, kus lumesahk võib kahjustada äärekivi kvaliteeti

(bussiplatvormide algused, mahasõidud pöörderaadiuste ulatuses, ringi välimine osa, liiklussaared),

paigaldada otstesse kahe kivi ulatuses tardkivist äärekivid.

Tehnovõrgud

Tehnovõrkudega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid

peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Materjalid peavad olema vastavuses projekti ja lepinguga ning võrguvaldaja nõuetega. Tee

konstruktsioonis kaeviku tagasitäitmine ja katendi taastamise materjalid peavad vastama TTTK 3 ja 4

nõuetele.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 39 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Välisvalgustus

Välisvalgustuse ehitamisel tuleb lähtuda välisvalgustuse projektist ja käesoleva teeprojekti teistest

eriosades ja „Riigimaanteede valgustamise juhisest“.

Kaablikaevise ja postide vundamentide kaevendi tagasitäite ja katendi taastamise materjalid peavad

vastama käesoleva teetööde tehnilise kirjelduse peatükkide 3- Mullatööd ja 4- Katendid ja TEK nõuetele.

Tööde teostamisel lähtuda täiendavalt asjakohasest elektriprojektist ja vastava projekti teistest eriosadest,

teiste võrguvaldajate ning teevalgustuse haldaja tehnilistest tingimustest.

Kaevetööd olemasolevate kasutusel kaabelliinide läheduses ja mitteoluline teisaldamine, lõhestatavate

kaablikaitsetorude paigaldamine jms toimub vastavalt võrguvaldaja nõuetele.

Elektrikaablid paigaldada kogu pikkuses min nõuete kohasele sügavusele. Sõltumata

kaablikaitseklassist tuleb kaabelliin alati tähistada kaablite/torude ülapinnast 0,3 m kõrgemale kollase

hoiatuslindiga. Lepingu objekti uue katte alla jäävates lõikudes täidetakse kaevis mulde materjaliga

dreenkihi aluspinnani. Lõikudel, mis ei jää lepingu objekti uue katte alla, taastatakse kaevis vähemalt

endises olukorras külgneva maapinna kõrguseni.

Kasutada projektdokumentatsioonis näidatud maste, valgusteid ja mastitarvikuid. Põhjendatud

asendusvajadusel tagada harmoonia olemasolevate kõrvalasuvate teevalgustuse paigaldistega ja tagada

kõigi projektis esitatud teevalgustuse kvaliteedinõuete täitmine. Projektis antud valgusti tüübi

asendamisel analoogsega on vaja eelnevalt tellijale esitada valgustusarvutus.

Tsingitud koonilised metallmastid paigaldada selleks ette nähtud betoonjalandisse. Jaland peab taluma

libedustõrjeks kasutatavaid kemikaale ja paigaldada 0,25 m paksusele tihendatud killustikalusele.

Jalandi peale paigaldada kummitihend. Jalandi väljaulatuva osa kõrgus ümbritsevast pinnasest võib olla

kuni 15 cm.

Rajatistel kasutada vandaalikindlaid valgusteid vandaalikindlustustasemega vähemalt IK 09 või siis

valgustid kaitsta vandaalikindla kaitsevõrega. Ühendused teha eraldiseisvas klemmikarbis.

Liiklusmärgi valgusti suunata märgile viisil, et teistes suundades liiklejate pimestamine oleks

minimaalne.

Maastikukujundustööd

Maastikukujundustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele. Materjalid peavad vastama TRAM

juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Kasvualus- tähendab taimede istutamiseks või külviks rajatavat mullast jt vajalikest koostisosadest (nt

erosioonitõkkematerjal) teatud mõõtudega kihti või kihte, millesse taim saab juurduda. Kasvukiht-

tähendab mullakihti. Kasvumuld tähendab haljastamiseks sobivat mulda, mille koostis on laboratoorselt

tuvastatud. Kasvupinnas tähendab mulda ja huumust sisaldavat maakoore ülemist pinnasekihti, mille

sobivus haljastamiseks on laboratoorselt tuvastamata

Kasvualuse rajamisel materjali nõuded vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Kasvualus tehakse

kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 40 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama tootekirjelduse, kus on kirjas mulla lõimis ja

toiteelementide sisaldus, mis peab olema taimekasvuks sobiv. Kasvumuld peab olema taimekasvuks

sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega

mitmeaastasi juurumbrohte

Kasvualuse rajamisel ehitamine ja töö vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhend“. Kohaliku

kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga

enne külvi- või istutustööde algust. Metsastamisel ja III klassi muru rajamisel kohalikku kasvupinnast

analüüsima ei pea.

Kasvualuse paksusest ei lahutata multšikihi paksust. Kihi paksus puude jaoks umbes 50 cm ning murule

vähemalt 25 cm Enne kasvualuse rajamist tuleb kontrollida, kas istutuskohad on õiges asukohas ette

valmistatud (nt kaugus trassidest). Mulla kvaliteeti tuleb kontrollida enne mulla laotamist.

Muru rajamine

Muru rajamisel materjalinõuded vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Siirdemuru -peab olema

vähemalt 0,5m laiune sirgete servadega tükk. 0,5 m2-ne 25-35 mm paks siirdemuru paan ei tohi

laguneda, kui see tõstetakse ühest servast üles. Mättad- peavad olema vähemalt 0,25 m2 suurused,

ühtlase suurusega, sirgelt lõigatud servadega.

Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Muru klass on antud

projektis, kui projektis muruklass puudub, tuleb rajada III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et

seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega (nt

äärekividega). Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. III klassi

muru külvipinda tuleb järskudel (järsem kui 1:2) ja kõrgetel (>3 m) nõlvadel enne külvi kergelt vaostada

kõrgusjoontega samasuunaliste 2-4 cm sügavuste vagudega, umbes 5 cm vaovahedega.

Põõsaste istutamine

Põõsaste istutamisel materjalinõuded lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 41 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

4 HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND

Projektlahendusest tulenevalt erinõudeid kehtestatud ei ole ja teed ja rajatisi tuleb hooldada TRAM

üldiste tingimuste alusel, tee seisundinõuete tagamise eesmärgil.

Avalikult kasutatava tee seisundinõuded tuleb tagada vastavalt Majandus- ja taristuministri 2015.a

määrusega nr 92 Tee seisundinõuded, 05.11.2018.

Nõuded tee ja tee osade ehituses kasutatavate toodete ja materjalide hooldusele erinevatel aastaaegadel

Talvel sahkamisel võrk-, jää või tappteradega tuleb kasutada teepinda maksimaalselt kopeerivaid,

lisaterasüsteemidega, liugtalla või ratastega saha tüüpe, et mitte vigastada teekatet ja rajatist. Soovitatav

on kasutada sahkasid, mille alla on kinnitatud kummiribad.

Jalgtee talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange rajatisele või jalgtee kindlustamata peenrale (võib

põhjustada kindlustamata peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab teekattelt tuleva vee suundumist

üle peenra, mille tulemusel jääb vesi peenra ja katte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset

märgumist, mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral).

Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks rajatist või käsipuid.

Lume kuhjamine nende ümber ei ole lubatud.

Kevadel peale lumesulamist puhastada teekate (s.h sinna puistatud graniitkillustikust) ning survepesuga

puhastada teekate tolmust ja mustusest.

Hooldusjuhendis on toodud erinõuded minimaalsete lubatud nõuete järgi projekteeritud lahendusetele.

Katte- ja betoonkonstruktsioonid tuleb hoida puhtana porist ja liiklust takistavatest esemetest.

Talvel tuleb rajatis puhastada lumest ja jääst tagamaks inimeste ja kergliiklus sõiduvahendite normaalne

liikuvus.

Kavandatud tiigid tuleb hoida setetest vabad. Setted tuleb eemaldada peale nende ladestumist 0,5 m tiigi

põhjast mõõdetuna. Setete eemaldamiseks kasutada ekskavaatorit või pumpamise meetodeid, vastavalt

juurdepääsule, tehnika olemasolule jne. Tiikide perimeetrid on ohutuse tagamiseks tarastatud ja väravad

tuleb hoida lukus.

Tööde teostamise käigus lähtutakse vastavate tööoperatsioonide juures kehtestatud ohutustehnika

juhistest vastavale tööle ja ametkondade juhenditest, kelle vastutusalas töötatakse.

Olevat ja rajatavat haljastust tuleb hooldada regulaarselt. Rajamise järgsel perioodil tuleb regulaarselt

kasta paigaldatud taimi, et tagada nende ellujäämine min 2 aasta jooksul. Taimestikku tuleb jooksvalt

inspekteerida, tuvastada kahjustused ja need likvideerida. Vajadusel tuleb taimed asendada.

Ülevaatused

Rajatiste ja haljastuse seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate

defektide õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 42 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Ülevaatuste teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri poolt 14. juuli 2015. a määrusega nr 92

kinnitatud Tee seisundinõuetest.

Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi

defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti. Tõsisemate kahjustuste leidmisel tuleb koheselt

informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda.

Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele:

✓ katte puhtus ja võimalikud kahjustused;

✓ pisteliselt kontrollida tee vastuvõtul ja ülevaatuste käigus liiklusmärkide ja tähispostide

helkurite valgustpeegeldavust;

✓ kandekonstruktsioonide korrasolek;

✓ sadevee ärajuhtimissüsteemi korrasolek, sh tiigid, mis vajavad perioodiliselt setetest

puhastamist;

✓ mulde nõlvade kahjustused;

✓ erilahendustele;

✓ taimestiku vigastused ja ohutuse hindamine.

1 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Köite koostas:

Insener R.Mugamäe

2 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

1. Üldandmed ............................................................................................................... 3

1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................... 3

1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................... 3

1.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................... 3

1.2.2 Ehitusuuringud ........................................................................................................ 3

1.2.3 Normdokumendid .................................................................................................... 3

2. Geoloogiline olukord ................................................................................................ 4

3 Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž ...................................................................... 4

3.1 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž .............................................................. 4

3.2 Torustikud ja kaevud ................................................................................................. 5

3.2.1 Torustike materjal ..................................................................................................... 5

3.2.2 Kaevud ......................................................................................................................... 5

3.3 Torustike paigaldus ................................................................................................... 6

4 Olemasolevate kaevude luugid ................................................................................ 6

5 Üldised nõuded ........................................................................................................ 6

5.1 Tööde teostamise aeg ja aruandlus .................................................................................. 6

5.2 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................ 7

5.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ..................................................................... 7

5.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ........................................................... 8

5.5 Ettevalmistustööd ............................................................................................................ 9

5.6 Kaevetööd ........................................................................................................................ 9

5.7 Kaeviku rajamine ............................................................................................................. 9

5.8 Kaeviku täide ................................................................................................................. 10

5.9 Veetõrje ehituskaevikust................................................................................................ 10

5.10 Materjalide nomenklatuur.............................................................................................. 11

5.11 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ............................................................................... 12

6 Keskkonnakaitse .................................................................................................... 13

6.1 Jäätmekäitlus ja jäätmekava .......................................................................................... 13

6.2 Haljastuse kaitse ............................................................................................................ 13

6.3 Katendite taastamine ja vertikaalplaneering .................................................................. 14

Lisad

1. Voolurahustuskaevu VRK-1 näidis. 2. Pumpla SVP-1 näidis.

Joonised

- VKV-4-01 (Proj. vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan) - VKV-4-02 (Proj. drenaažtorustike pikipropfiiilid) - VKV-4-03 (Proj. sademeveekanalisatsioonitorustike pikiprofiil K2-1) - VKV-4-04 (Proj. sademeveekanalisatsioonitorustike pikiprofiilid K2-2)

Spetsifikatsioon

3 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

1. Üldandmed

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevaga on lahendatud maantee ehitusprojekti mahus vajalikus ulatuses sademevee ärajuhtimine. Lisaks on ette nähtud jalakäijate tunneli perimeetrile drenaažitoru paigaldamine. Lahendus on antud põhiprojekti staadiumis vastavalt Transpordiameti hanke tehnilisele kirjeldusele, kehtivale seadusandlusele ning valdkonnas kasutusel olevatele normdokumentidele.

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

• Transpordiameti hanke tehniline kirjeldus. • Selektor Projekt OÜ poolt koostatud maantee ehitusprojekt, töö nr. P24012.

1.2.2 Ehitusuuringud

• Geodeetilise alusplaani on koostanud Reaalprojekt OÜ töö nr. G24131(2024.a.) • Geoloogilised uuringud on koostanud OÜ Reaalprojekt, töö nr. GL24061 (2024).

1.2.3 Normdokumendid

Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivast normdokumentatsioonist.

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: - Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; - kohalike võimuorganite otsused, kehtestatud nõuded; - järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

• Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses vôi joonistel:

a) EVS 932:2017 Ehitusprojekt; b) EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; c) EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud; d) ÜVK seadus; e) Ehitusseadustik;

f) EVS-EN 6708

• LVI-RYL 2002, • Maa RYL 2010 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid, • RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Paigaldusjuhend,

4 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

• üldkehtivad reeglid ja tavad.

2. Geoloogiline olukord Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Uuringupunktide suudmete ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 40,4…58,2 meetrit. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist, mis on kohati kaetud täitematerjali ja pindmise mullakihiga. Pinnakatte alumises osas esineb aluspõhja murenemisel tekkinud jämepurrust koosnev pinnas. Turbaalad tuvastati Vana-Aaviku riste juures (mõlemal pool) ja Patika külas juurdepääsuteel nr 3547 km 0,85-0,92 ning selle lähiümbruses. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille pealispind langeb lõuna suunas Vett esines välitöö käigus (03. - 04.2025) enamikes puuraukudes, kus see asus maapinnast 0,2…2,5 meetri sügavusel. Vett kandvaks kihtideks on liivad ja moreenid. Sademeterohketel aegadel tõuseb vesi madalamates kohtades maapinnale 3 Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž

3.1 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž Käesolevaga on ette nähtud sademevee ärajuhtimine jalakäijate tunnelist ning tunnelile drenaažitorustiku rajamine. Vastavalt EVS 848:2021 standardile on arvustuslikus vooluhulgaks 100l/s (arvutusvalemis on kordussageduseks võetud 30, kuna tegemist tunneliga). Lisaks tuleb arvestada tegurit 4% kümnendi kohta, mis võtab arvesse kliimamuutuste mõju. Kõvakattega alade pindala, mis juhitakse pumplasse on 0,2ha. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on projekteeritud maantee kraav. Sademevesi kogutakse restkaevudega kokku ning juhitakse DN/OD200-400 mm PP SN8 torustike kaudu projekteeritud pumplasse SVP-1. Pumplasse on juhitud ka tunneli drenaaživesi. Drenaažitorud on ette nähtud DN/OD160 mm PE SN8, kaldega i=0.003 ning paigaldatakse drenaažprismasse (vt. joonis VKV-4-02). Drenaažisüsteem varustada plastist, kotiosa 0,2 m omavate kontrollkaevudega Ø400/315 mm ja Ø560/500 mm. Kaevu D1-1 paigaldada harudele 2 ja 3 tagasivooluklapid. Pumplast pumbatakse sademe- ja drenaažvesi survetorustiku 2x DN/OD250 mm PE PN10 kaudu voolurahustuskaevu VRK-1 (DN1000 mm, bet). Vahetult enne voolurahustuskaevu tuua survetorud max 45o põlvedega üles ning ühendada voolurahustuskaevuga. Survetoru lõik, mille maandamissügavus jääb alla 1,8 m, soojustada. Pumpla ja voolurahustuskaevu joonised on antud tööle näidistena lisatud. KPJ-1 pumpla on DN3000 mm, h=5,8 m. Pumba parameetrid on alljärgnevad: • Q=50,0 l/s, • H=9,0 m,

5 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Pumbad on valitud selliselt, et need suudaks koos töötades sinna juhitud sademevee koguse ära juhtida. Kuna sademevee kogused on suures, siis ei ole mõistlik sademevee kogumismahuteid pumpla juurde rajada. Täisautomaatsesse plastist pumplasse (HDPE) paigaldada kiirliitmikühendustega kaks paralleelset pumpa. Üks on põhipumbaks ja teine reservpumbaks. Vajadusel töötavad pumbad paralleelselt korraga. Pumpla varustada redeli, katteluugi (kandevõime kuni 25t) ja õhustustoruga DN/OD110 mm. Pumpla õhutustoru ots viia haljasalale. Õhutustoru miinimumkõrgus maapinnast on 0,7 m. Pumpla komplekteerida automaatkilbiga ja vajalike kaablitega. Pumbad varustada ujuklülititega. Pumpade survetorustikele paigaldada sulgemisarmatuur ja tagasilöögiklapp. Pumpla varustada andur- ja alarmsüsteemiga. Vastavalt pumpla tootja nõuetele on pumpla ette nähtud ankurdada ankurdusplaadile ja/või pumpla peale paigaldada mehaanilise koormuse jaotusplaat.

Pumpla elektri ja automaatika projekt ei kuulu käesoleva projekti mahtu.

Täiendavalt kogutakse maanteelt sademevesi restkaevudega kokku ning juhitakse isevoolselt projekteeritud sademevee pumplasse. Restkaevud on Ø560/500 mm, settepesa mahuga 300 l. Torustike soojustamine ning koormusühtlustuse paigaldamine vt. joonised VKV-4-02, VKV-4-03, VKV-4-04 ja VKV-4-05.

3.2 Torustikud ja kaevud 3.2.1 Torustike materjal Sademeveekanalisatsiooni torustik rajatakse täisseinalisest PP plasttorustikust rõngasjäikusega SN8. Drenaažitorustik rajatakse PE plasttorustikust rõngasjäikusega SN8. Isevoolsete sademeveekanalisatsioonitorustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN13476 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. 3.2.2 Kaevud Sademeveekanalisatsiooni torustikel on ettenähtud paigaldada teleskoopilised PE keeviskaevud. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevuluugid ei tohi kolksuda Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale.

6 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Kaevudena kasutatakse malmluugiga varustatud teleskoopseid PE keeviskaeve alates de400/315 ja suuremaid. Teleskoopne osa peab olema siledaseinaline, vältimaks külmakerkeid. Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile SFS3468 või temaga vähemalt võrdsele standardile. Kaevud peavad olema varustatud kõikide tihenditega ning olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.

3.3 Torustike paigaldus Projekteeritud torustike ristumised olemasolevate kommunikatsioonidega (side-, elektrikaablid jne.) täpsustada ehitustööde käigus – tagada minimaalne vahekaugus vertikaalsuunas min 0.2 m. Tööde teostamisel kaablite tsoonis täpsustada nende asukoht ja maandamissügavus vastavate kommunikatsioonide valdajate juuresolekul. Ehitusel jälgida täpselt kooskõlastustega ette nähtud tingimusi. Vajadusel viia projekti sisse muudatused. Torustike paigaldamisel järgida tootja firma poolt ette antud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torude paigaldamisel peab kaevikud teostama nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Tagasitäide torustikel teha killustikiga kuni teekatte konstruktsiooni alumise kihini, killustik tihendada 0,2m paksuste kihtide kaupa, tihenduskoefitsient 0,98. Olemasolevate rajatiste kõrval töid teostades tuleb olemasolevad rajatised toestada ja kaitsta. Torustike ja kaevude ehitamisel juhinduda tootjatehase paigaldusjuhistest ja RIL-77 toodud nõuetest. Olemaolevate kaevude luugid, mis jäävad renoveeritava teekatte mahtu, tõsta planeeritavale kõrgusele. 4 Olemasolevate kaevude luugid Olemaolevate vee- ja reoveekaevude luugid (sh maakraanide kaped), mis jäävad projekteeritava teekatte mahtu, viia planeeritavale kõrgusele. Vajadusel kaev asendada. Kaevude malmluukide (sh maakraanide kapede) kõrgused vastavalt: - Betoonis ja kiviparketis – 0-5 mm allapoole pealispinda; - Asfaltkattel kaevude kaante/luukide kõrgused peavad vastama MTM määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ toodud nõuetele – 4 mm põiksuunas ja 3 mm pikisuunas allapoole pealispinda; - Haljasalal, kruusas, killustikus liiklusalal – pinnasega samasse tasapinda. 5 Üldised nõuded

5.1 Tööde teostamise aeg ja aruandlus

7 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös tellijaga.

5.2 Ehitustööde korraldamine

1. Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate

piirangutega mürale, tolmule jms. 2. Torustike ajutine sulgemine tuleb kirjalikult kooskõlastada kohaliku vee-ettevõttega.

Sulgemisest tulenevad kulud (nt tarbijate teavitamine, joogiveega varustamine) kannab tööde teostaja.

3. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega. Kasutatavad meetmed peavad saama järelvalveinseneri nõusoleku.

4. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne.

5. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada järelvalveinseneri nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb tellijaga kooskõlastada enne tööde algust.

6. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas (vastavalt kohaliku valla jäätmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord.

7. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

5.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 1. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja

vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

2. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.

3. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

8 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

4. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise.

5. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m.

6. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool.

7. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

8. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.

5.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 1. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste

rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetusläheduses töötamisel.

2. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui järelvalveinseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.

3. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka kanalisatsioonitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.

4. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.

5. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.

9 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

5.5 Ettevalmistustööd 1. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil

kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga).

2. Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust.

5.6 Kaevetööd 1. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku

kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. 2. Nimetatud tüüpi katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti

lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1.0 m või vähem, tuleb teekate eemalda kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1.0 m või vähem.

3. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

4. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.

5. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetusläheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi.

6. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

5.7 Kaeviku rajamine

Toru kaeviku põhja laius (tasanduskihi all) peab olema vähemalt 1000 mm. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Kommunikatsioonide liivalused tuleb taastada. Puude läheduses kaevetööde teostamisel võtta tarvitusele abinõud, et võimalikult vähe vigastada puude juuri. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Pärast eramaadel teostavaid kaevetöid tuleb taastada endine olukord, mis oli enne kaevetööde algust (haljastus, teed, aiad jne). Torustiku ristumisel elektrikaablitega, samuti kaevetöödel kaablite kaitsetsoonis lähtuda vastavatest elektriseadmete eeskirjade nõuetest.

10 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

5.8 Kaeviku täide Tasanduskiht Liikluspiirkonnas tuleb torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada kruusa, mille suurim fraktsioon on 20mm. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas kasutatakse kõikide torude korral, väljaspool liikluspiirkonda < PN 10 torude korral fraktsiooni nõuetele vastavat kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib survetorustikel > PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või – kruusa. Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 98%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele > PN10. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu- ja jalakäijate teede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui kaevikust väljavõetud pinnas sobib, kasutatakse seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud materjali. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal siiski olema vastava ehituskihi jaoks vastav. Lõpptäite materjali terasuse nõuded: - toru laest mõõdetuna 1.0 m paksuses kihis ei tohi olla läbimõõdult üle 300 mm kive ega kamakaid - suurim lubatud terajämedus on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest - materjal peab olema selline, et ei jääks täitesse tühikuid Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Mitteliiklusaladel tihendada pinnas 90%-ni. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele.

5.9 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning

11 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valiku teeb Töövõtja, soovitav kasutada pinnase kuivendamist, so näiteks nõelfiltreid. Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke. Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse.

5.10 Materjalide nomenklatuur

1. Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada tellija poolt määratud

järelvalveinsenerile kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada järelvalveinseneri kirjalik nõusolek.

2. Kõik joogiveega kokkupuutuvad materjalid peavad olema saanud kasutusloa Tervisekaitseametilt.

3. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.

4. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.

5. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib järelvalveinseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine

12 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

5.11 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine Kaevik Kontrollida tuleb iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms. Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m³ tihendatud pinnase kohta. Survetorustik NB! Hüdrauliline surveproov teostada vastavalt kohaliku vee-ettevõtte tehnilistele nõuetele. Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10 m. Paigaldatud torustik tuleb katsetada vastavalt SFS 3115-le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja paigaldab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Katsetused tuleb läbi viia seadmete abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb likvideerida tõrked ja korrata katsetuse protseduuri kogu mahus seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui järelvalveinseneri poolt. Videovaatlus Isevoolsetele süsteemidele koostada videouuringud. Videouuringute protokollid tuleb lisada objekti teostusdokumentatsioonile. Pumpla katsetamine Pärast pumpla paigaldustööde lõppu ning enne pumpla kasutuselevõttu peab Töövõtja kontrollima kogu varustust (pumbad, siibrid, jne) ning täitma vastava kontrolllehe. Selline kontrollprotseduur hõlmab visuaalset kontrolli (seadmete kinnitus, defektid, ühendused kaablite ja torustikega, tähistused, jne) ja proovikäivitust. Proovikäivitus viiakse läbi erinevates režiimides: käsijuhtimine, kohalik automaatjuhtimine). Katsetamine peab demonstreerima iga süsteemi üksikosa rahuladavat toimivust enne süsteemi kui terviku katsetamist. Teostusdokumentatsioon Teostusdokumentatsioon vormistada projekti tööjooniste vajalike paranduste näol, kuhu lisada kasutatud materjalide sertifikaadid, torustike surveproovide, videovaatluste ja veeanalüüside aktid ja pinnase tihedusaktid ning ehituspäevik.

13 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusmõõdistusel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetrid (mõõtmed, materjal jms). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid. Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega. Muud nõuded (vormistus, andmete esitus jne) teostusjoonistele tulenevad kohalikus omavalitsuses kehtivast korrast ja Tellija poolt esitatavatest nõuetest. 6 Keskkonnakaitse

6.1 Jäätmekäitlus ja jäätmekava Jäätmekäitluse sätestab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja – nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvalejuhtimisvallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on nt äraveetav pinnas ja lammutatav asfaltkate. Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, äärekivid, lammutatud asfaltkate ja muu selline tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevasse ettevõttesse. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse. Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete (kaevistest, pinnasest jne) jäätmekava on esitatud Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446-1 mahus. Kaevetööde mahud tuleb enne hinnapakkumiste ja ehitustööde algust üle kontrollida. Kaevikute lõiked on esitatud teede projekti mahus.

6.2 Haljastuse kaitse Olemasolevad, projektiga piirnevatel kinnistutel paiknevad puud võimalusel säilitada, vajadusel toestada. Erimeetmetega kaitstavate lehtpuude kaitsetsoonis:

14 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

1. Ehitustööde tsoonis kasvavate lehtpuude tüved tuleb kaitsta (näiteks puitlippidega), et takistada puude vigastamist ehitustööde käigus.

2. Kaitstavate lehtpuude juurestiku kaitseala kaitseks tuleb võtta kasutusele meetmed.

3. Puude võrade hoolduslõikuse luba tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ning lõikus tellida kutsetunnistusega arboristilt.

Ehitustööde ajal puude kaitsetsooni mehhanisme ja materjale mitte ladustada.

6.3 Katendite taastamine ja vertikaalplaneering Katendite taastamine ja vertikaalplaneering vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P24012..

6 5 3 0 1:0

0 1:2

2 10

V a n a - M e e r it s a

3 9 0 m 2

6 5 3 0 1:0

0 1:2

7 7 7

K r a t i t e e 8

112 0 m 2

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

973

973

9 9 2 v

9 11

92 3a

923a

923a

923a

9 2 3 d

9 16

9 17

9 16

9 1 1

9 1 1

9 1 1

9 2 4

9 2 3 d

9 2 4

9 2 4

9 1 1a

9 1 1a

9 2 1

9 2 4

9 1 19 2 3 d

9 11

9 1 1a

9 2 1

9 9 1v

9 9 1v

9 9 1v

9 9 1v

9 9 2 k

9 9 1v

9 9 1v

N õ lv u s 1:2

N õ lv u s 1:2

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:2

N õ lv u s 1:2

K P

2 3 3

K P

2 3 4

K P

2 3 2

K P

2 3 5

P A

1 2 5

P A

1

P A

2

P A

1 2 6

P A

1 2 9

P A

1 2 7

P A

3

P A

1 3 1

P A

/L P

2 9 9P

A /L

P 2 9 8

9 3 5

9 3 5

2.00

2.00

4.00

1.00

1.00

1.50

9 1 1

S uund 1

D em

on teeritav

liiklusloe nduspunkt

P K

75+ 48

9 9 1v

7 5 + 0 0

7 5 + 2 5

7 5 + 5 0

7 5 + 7 5

7 6 + 0 0

7 6 + 2 5

7 6 + 5 0

7 6 + 7 5

7 7 + 0 0

7 7 + 2 5

7 7 + 5 0

7 7 + 7 5

7 5 + 0 0

7 5 + 2 5

7 5 + 5 0

7 5 + 7 5

7 6 + 0 0

7 6 + 2 5

7 6 + 5 0

7 6 + 7 5

7 7 + 0 0

7 7 + 2 5

7 7 + 5 0

7 7 + 7 5

91 1

41.88

41.42

44.21

4 2 . 7 9

41.8 41.9

42.0 42.1

42.2 42.3

42.4

42.5

42.6

42.7

42.8

42.9

43.0

43.1

43.2

43.3

43.4

43.5

43.6

43.7 43.8

4 3 .9

4 4 .0

4 3 .1

4 3 .2

4 3 .3

43.4

4 3 .5

4 3 .6

4 4 .0

4 4 .1

4 4 .1

4 4 .24

4 .2 4

4 .34

4 .3 4

4 .4

4 4 .4

4 4 .2

4 4 .34

4 .3 4

4 .44

4 .4 4

4 .5

4 4 .5

4 4 .6

4 4 . 6

4 4 .2

4 4 .3

4 4 .4

4 4 .5

4 4 .5 4

4 4 . 5 4

4 4 . 3 0

4 4 . 3 0

4 4 . 0 8

4 4 . 0 8

4 4 .4 9

4 4 .4 9

4 4 . 2 6

4 4 . 2 6

4 4 . 0 3

4 4 . 0 3

4 3 . 9 3

4 3 . 9 3

4 4 . 0 6

4 4 . 0 6

4 4 . 0 3

4 4 . 0 3

4 3 .7

4 3 .8

4 3 .9

4 3 .5

4 3 .6

4 3 .7

4 3 .9

4 4 .0

4 3 .3

43.4

43 .4

4 3 .4

4 3.5

43.5

4 3 .5

4 3 .5

4 3 .6

43.6

4 3 .8

4 3 .9

43.9

4 4 . 12

4 4 . 12

4 4 . 0 4

4 4 . 0 4

4 4 .4 0

4 4 .4 0

4 4 . 2 3

4 4 . 2 3

4 4 .4 7

4 4 .4 7

4 3 . 9 6

4 3 . 9 6

44.2

4 4 .3

-3.4%

-2.8% -3.2%

-2.7% -3.4%

-2.9%

-2.8%

-2.9%

-3.3%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

44.0

44.1

4 4 .1

43. 1

43.2

43.3

43.4

43.5

4 3 .7

4 2 . 8 3

40. 5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.2

41.3

41.4

41.5

41.6

41. 7

41 .8

4 1. 9

4 2 .0

4 2 .1

4 2 .2

4 2 .3

4 2 .4

42.5

4 2 .5

42.6

4 1.9

3

4 1.9

9

4 3 . 15

4 3 . 11

4 3 .2

4 3 .3

4 0 . 6 3

4 0 . 5 7

4 3 . 2 2

4 3 . 18

43. 2

43.3

43.3

4 4 .0

4 4 .1

4 4 .2

4 4 .3

4 4 .4

4 4 .4 5

4 4 .4 5

4 4 .5 2

4 4 .5 3

4 4 .16

4 4 .15

4 4 .0 9

4 4 .10

4 4 .0 5

4 4 .0 6

4 2 .6

42 .7

42 .8

42 .9

43 .0

43 .1

43 .2

43 .3

4 3. 3

43 .4

4 3. 4

4 3. 5

4 3. 5

4 3 .6

4 3 .6

4 3 .7

43.3

4 1.2

3

41.8

41.9

- 0 . 4 0 %

4 1.9

4

4 2 .8 6

40 .4

4 0 .2 8

40 .6

4 0 .2 5

4 4 .15

4 4 .0 1

40 .4

40.4 40

.540.5 40.3

4 1.0

6

4 0 .9 6

4 1.0

6 4 1.0

9 4 1.0

0

4 4 .0 5

4 4 .0 1

4 4 .0 2

4 4 .0 1

40 .3

4 0.3

4 0 .4

4 0 .5

4 0 .6

4 0.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41 .3

41 .4

41.5

41.6

41.7

41.8

4 1.9

4 2 .0

4 2 .1

4 2 .2 4 2 .3

4 2 .4

4 2.5

4 2.6

4 2.7

4 2.8

4 2.9

4 3.0

4 3.1

4 3 .2

4 3 .3

43.4

m u u t u v n õ lv

4 1.7

4 1.8

4 1.9

4 2 .0

4 2 .1

4 2 .2

4 2 .3

4 2 .4

4 2 .5

4 2 .6

4 2 .7

4 2 .8

4 2 .9

1 2

1 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K2K2K2K2K2

D1D1D1D1D1

D1D1D1D1D1

K 2

K 2

K2

K 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1 W1 W1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1 .1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1. 1

W 1. 1

W 1.1

W 1 .1

W 1 .1

W 1 .1

W 1 .1

W 1.1

W 1 .1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W 1.

1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.

1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1

W 1

W 1

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1

W 1.1

W 1 .1

W 1 .1

W 1 .1

W 1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1W

1.1

W 1.1

W 1.1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

K2

K2

K 2

K 2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2

K2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2

1

2

1 2

1

2 3

1

2 3

1

2

1 2

1 2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2 1

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1 23

1

2 34

1

2

1

2

1 2 3

1

2 3

1

2 3

1

2

K 2

K 2

K 2

1

2

3 4

K o

o statud

/ trükitud :

28.11.2025

R iig

ite e n

r. 2 lõ

ik k

m 7

,6 9

. P e e

tri T u

n n

e l

P rojekti nim

etus:

O b

jekti asukoht:

S taad

ium :

P P

Joonise nr:

V K

V -4

-0 1

M õõ

tkava:

1 :5

0 0

Tam m

saare tee 47, 11316 Tallinn, H

arjum aa

e-m ail: m

erind o

rf@ m

erind orf.ee

Tellija:S elekto

r P rojekt O

Ü

Ins R

.M ug

am äe

0 2

5 0

3 9

Töö nr:

P ro

j.juht

M Ä

R K

U S

E D

: 1. K

asutatud geodeetline alusplaan R eaalprojekt O

Ü töö nr. G

24131(2024.a.) K

oordinaadid süsteem is L-E

S T

97, kõrgused E H

2000 süsteem is.

R .M

ug am

äe

R iig

ite e n

r 2 T

a llin

n -T

a rtu

-V õ

ru -L

u h

a m

a a

k m

7 ,3

-2 0

,0

1 P

rojekti korrigeeritud vastavalt ekspertiisi m ärkustele.

P ärnu m

nt 186, 11314 Tallinn (+

372)5081551

P e

e tri-V

a id

a lõ

ig u

e h

itu s p

ro je

k t. P

e e tri tu

n n

e l k

m 7

,6 9

ja

k e

rg liik

lu s te

e d

. S a

d e

m e

ve e k a n

a lis

a ts

io o

n .

T IN

G M

Ä R

G ID

M õõdistatud m

aaregistritunnuse saanud krunt D

1 P

roj. drenaažtorustik K

2 P

roj. sadem eveekanalisatsioon

K S

2 P

roj. sadem evee survekanalisatsioon

M aapinna kõrgusm

ärk V

äljuva toru renni kõrgusm ärk

S iseneva toru renni kõrgusm

ärk K

aevu suurus M

aapinna kõrgusm ärk

V äljuva toru renni kõrgusm

ärk S

iseneva toru renni kõrgusm ärk

K aevu suurus

P roj. sadem

eveepum pla koos tuulutusega

Aktsiaselts ELVESO Telefon (+372) 603 1480 a/a 1120242048 Swedbank AS

Ehituse tn 9, Jüri alevik Faks (+372) 603 1481 IBAN: EE212200001120242048

75301 Harju maakond e-post [email protected] a/a 110220001984018 SEB Pank AS IBAN: EE081010220001984018

Registrikood: 10096975

KMKR: EE100429507 KMKR EE100429507

telefon: +372 603 1480

e-post: [email protected]

koduleht: www. lveso.ee

Swedbank AS IBAN: EE212200001120242048

SEB Pank AS IBAN: EE081 10220001984018

C op Pank AS IBAN: EE064204278626220306

LHV Pank AS IBAN: EE487700771001140214

ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON

Transpordiamet 21.09.2026

Projekt:

Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0

Peetri-Vaida lõik, Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed (etapp-1)

Projekti kooskõlastus nr: 262/VK

Liitumislepingu nr: -

Tingimused:

1) Kooskõlastatud on Selektor Projekt OÜ töö nr P24012, Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Töö osa nimetus: Peetri tunnel

km 7,69 ja kergliiklusteed.

2) Enne ehitustööde algust tuleb täiendavalt tööprojekt kooskõlastada!

3) Sademeveesüsteemiga ühendamiseks tuleb sõlmida liitumisleping!

4) Vähemalt 5 tööpäeva enne ehitustöödega alustamist teavitada: [email protected]

5) ÜVK rajatiste kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi.

6) Ehitustööde tegemisel pidada kinni AS ELVESO tehnilistest üldnõuetest, mille leiab siit:

http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/

7) AS ELVESO ÜVK rajatiste kaitsevööndis tööde teostamise järgselt, enne kasutusloa

taotlemist, esitada tehtud tööde teostusjoonis elektroonselt ja paberkandjal mõõtkavas

1:500 ning korraldada koos AS ELVESO esindajatega objekti ülevaatus. ÜVK rajatiste

kaitsevööndis tehtud tööd kooskõlastada esindajaga.

Kooskõlastus kehtib kuni kooskõlastuse andmise aluseks olnud asjaolude muutumiseni (sh,

näiteks, projekti või detailplaneeringu muutmine, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava muutmine, piirkonna ÜVK lahenduste põhimõtteline muutmine seoses teiste planeeringute

vastuvõtmisega, üldplaneeringu muutmine jms), maksimaalselt üks aasta kooskõlastamisest.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Age Stimmer

VK teenistuse tehniline spetsialist

[email protected]

65301:001:2210 Vana-Meeritsa 390 m2

65301:001:2777 Krati tee 8 1120 m2

8.5 6

975

975

975

963

963 974

975

97 5963

96 3

974

975

97 5963

96 3

974

974

975

434 (0)

PK0 0+8

5433 (0)

435 (0)

PK02+52 435 (0)

975

97 5963

96 3

97 4

974

975

974

975

435 (0)

445 (0) PK00+00

PK75+59

541a "NURME" 54

1a "N

UR ME

"

PK73+89

541a "ANNUSE"

54 1a

"A NN

US E"

PK73+70

541a "ANNUSE"

54 1a

"A NN

US E"

992k 992k

992k

992k

992k

992k

992k

992k 992k

992k

992k

992k 992k

992k 992k

992k 992k BUS 97

3

BUS973

Ületuskoht sulgeda!

Likvideerida olemasolev BP (sh olol. kattemarkeering)!

Likvideerida olemasolev BP (sh olol. kattemarkeering)!

53 7a

( III)

PK 76

+5 6

81 1 (II I)

20 0 m

PK 76

+1 8

53 7a

( II)

911a

921

H4bW3, rajatisel

H2W3

H4bW3

H4bW3, rajatisel

H1W4 (vajadusel üleminek)

H1W4 (vajadusel üleminek)

Töömahtudepiir PK 73+00

621 PK73+50

2 E263

1100m

TARTU

JÄRVEKÜLA 330

ASSAKU

445 (0) PK00+01 21

1 (II I)

43 5

(0 )

1 2

1 2

96 2

96 2

96 2

96 2

1 1

2 2

H2W4

4 4

992v

687 (II) PK77+17

68 7

(II )

PK 75

+6 8

42 3

(II I)

911

92 3a

923a

923a

923d

916 917

916

911

911

911

924

923d

924 924

911a

911a

921

924

911911a

923d

911

911a

921

924

911

992v 991v

991v

991v

991v

992k

991v

991v

991v

991v

Mahaviik l=12m

Mahaviik l=12m

Mahaviik l=12m

NU RM

E te

e

0.5 0

0.5 0

4. 00

Nõlvus 1:2

Nõlvus 1:2

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5 Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:2

Nõlvus 1:2

935

935

Projekteeritud Peetri tunnel km 7,69L=5,0m ja H=3,0m

Kokkuviimine olol. põrkepiirdega

Kokkuviimine olol. põrkepiirdega

2. 00

2. 00

4. 00

1.0 0

1.0 0

5. 89 1.5 0

0. 50

3. 75 2. 00

3. 00

4. 00

2.5 0

1.6 6

3. 00

2.00 4.00

4. 00

40.00 BP kiil20.0070.00 bp väljasõidukiil20.0090.00

2.00 4.00 2.00

100.00 45.00

3. 001.6 6

0. 70

2. 50

2.50

5.00

0. 500. 50

25.00 25.00

2.5 0

3. 00

4. 00

1.05

1.0 5

15 .1515 .15

6. 26

4. 74

4. 75

5.00

0. 500. 50

R5.0 0

R2.00

911a 911a 911a

911a

Suund 1 Demonteeritav

liiklusloenduspunkt PK 75+48

2Suund 2, Ümbertõstetav

2xVWS+VSL PK 75+50

paigaldada PK 73+62

1 Suund 1

Projekteeritud loendur (TMS)

PK 73+54

991v

P4 H1W4

H2W3, rajatisel H2W3

H2W4

H4bW3

H4bW3

573 (0)

57 4

(0 )

70+00 70+25 70+50 70+75 71+00 71+25 71+50 71+75 72+00 72+25 72+50 72+75 73+00 73+25 73+50 73+75 74+00 74+25 74+50 74+75 75+00 75+25 75+50 75+75 76+00 76+25 76+50 76+75 77+00 77+25 77+50

70+00 70+25 70+50 70+75 71+00 71+25 71+50 71+75 72+00 72+25 72+50 72+75 73+00 73+25 73+50 73+75 74+00 74+25 74+50 74+75 75+00 75+25 75+50 75+75 76+00 76+25 76+50 76+75 77+00 77+25 77+50

4. 00

4.00

JT 1.0, L=4,0m

JT 1.3, L=2,5m

Perspektiivne kraav,L=ca 380m. Vajadusel maantee äärde põrkepiire H1W4, kui maanteepoolne mulde nõlvus 1:4 pole tagatud.

Perspektiivne kraav (lahendada tööprojetkis)L=ca 380m. Vajadusel maantee äärde põrkepiire H1W4, kui maanteepoolne mulde nõlvus 1:4 pole tagatud.

Olemasolev eelvooluühenduskaev, de2000

91 1

R10.00

975

975

963 963

974

PK0+06 415 (0)

H4bW3 H1W4 (vajadusel üleminek)

DN/OD250 L=40.0

DN/OD250 L=32.5 DN/OD250 L=40.1 DN/OD250 L=31.7 DN/OD250 L=39.1 DN/OD250 L=39.2DN/OD250 L=31.8

DN/OD250 L=28.0

DN/OD250 L=27.1

DN/OD250 L=32.5

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1W1.1W1.1W1.1

W1.1

W1.1W1.1 W1.1

W1.1 W1.1W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.

1

W 1.

1 W

1.1

W 1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1 S1

S1 S1S1

S1 S1S1S1S1S1S1S1S1S1

S1S1S1 S1S1

S1 S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1S1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1PK 1+ 00

PK 2+

00

PK 3+

00

Al gu

s 0+

00 .0 0

T2 B

P Ta

lli nn

Si rg

e L=

27 3, 29

m

NT 2+ 73

.2 9

Si rg

e L=

27 3, 29

m Si rg

e L=

12 0, 50

m

Lõ pp

3+ 93

.8 0

Si rg

e L=

12 0, 50

m T2

B P

Ta lli nn

0 0

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+5 0

+7 5

PK 1+ 00

Algus 0+00.00

T2 BP Tartu Sirge L=55,06m

NT0+55.06 Sirge L=55,06m Sirge L=132,50m

0

+2 5

+5 0

+7 5

+2 5

+25

0+25

Algus0+00.00

JT1.3 (BP ühendus)

Sirge L=13,81m

RKA0+13.81

Sirge L=13,81m

R=5m L=3.65m

RKL 0+17.46

R=5m L=3.65m Sirge L=16,50m

RKA 0+33.96

Sirge L=16,50m R=3m L=4.74m

R=3m L=4.74m Sirge L=8,03m

Sirge L=8,03m JT1.3 (BP ühendus)

0+ 50

0+ 75

1+00

1+ 25

1+ 50

RKA 0+76.10

Sirge L=32,13mR=15m L=19.30mRK L

0+ 95

.4 1

R= 15 m

L= 19 .30

m Si rg

e L=

16 ,9 8m

RK A

1+ 12 .39

Si rg

e L=

16 ,9 8m

R= 10 m

L= 12 .04

m

RKL 1+24.42

R=10m L=12.04m Sirge L=45,28m

0+00 0+25 0+50 0+75

1+0 0

1+2 5

1+5 0

RKL 0+02.24

R=1m L=1.96m Sirge L=53,99m

RKA 0+56.23

Sirge L=53,99m R=100m L=11.85m

RKL 0+68.07

R=100m L=11.85m

Sirge L=10,73m

RKA 0+78.80

Sirge L=10,73m

R=50m L=20.84m

RKL0+99.64

R=50m L=20.84m

Sirge L=91,43m

0+00

0+25 0+50

Algus 0+00.00

Juurdepääs JP 1.1 Sirge L=32,77m

RKA 0+32.77

Sirge L=32,77m R=90m L=17.11m

0+49.87 Sirge L=86,70m

0+ 00

0+ 16

JT 1.2 Lõpp 0+0.55

JT1.1 (BP ühendus)

+5 0

0+ 00

0+ 18Ju ur

de pä

äs p

um pl a

NT

RKA 1+69.70

Sirge L=45,28m R=10m L=15.30m

RK L

1+ 84

.9 9

R= 10 m

L= 15 .3 0m

Si rg

e L=

13 ,3 5m

RK A

1+ 98

.3 5

Si rg

e L=

13 ,3 5m

R= 10 m

L= 28

.5 7m

R=10m L=28.57m

Sirge L=18,72m

RKA

2+45.63 Sirge L=18,72m

R=10m L=18.64m

RKL 2+6

4.28

2+00

2+25

2+5 0

0+20 0+40

+55

Tallinn

Tartu

Märkus: Tingmärgid asuvad eraldi lehel AP-0 Geodeesia alusplaan Reaalprojekt OÜ, töö nr G24131, koordinaadid L-EST ’97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust. Alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti ortofotot 2023a.

PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NR

TELLIJA

OBJEKT

LÕIK

PROJ ETAPPPROJ NR REV

ALLKIRI

ALLKIRI

VASTUTAV PROJEKTEERIJA

PROJEKTIJUHT

KUUPÄEV

KUUPÄEV

MTR reg. nr : EEP003348Selektor Projekt OÜ reg kood 12503887 Pärnu mnt 168, Tallinn, 11314 Tel 56 565 000, [email protected]

TEL002841

Transpordiamet RIIGITEE NR 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

PEETRI TUNNEL KM 7,69 JA KERGLIIKLUSTEED

Asendiplaan ja liikluskorraldus

P24012 4-02 Põhiprojekt

L. Aruvee

E. Potisepp

T. Jõe

15.05.2026

15.05.2026

15.05.2026

KM 7,3-20,0 PEETRI-VAIDA LÕIGU EHITUSPROJEKT

01:500

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 1 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

SISUKORD

1 ÜLDOSA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................... 5

2 PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................................. 7

2.1 Üldandmed .............................................................................................................................. 7

Liiklusohutuse parandamiseks kavandatud meetmed ...................................................... 7

2.2 Plaanilahendus ......................................................................................................................... 8

Põhimaantee .................................................................................................................... 8

Kergliiklusteed ................................................................................................................ 8

Bussipeatused .................................................................................................................. 9

Rattaparklad ..................................................................................................................... 9

Eriveosed ......................................................................................................................... 9

Krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse seadmine .................................................. 10

Kinnisasjadele juurdepääsuteed ja mahasõidud ............................................................ 10

Hooldustee koridorid ..................................................................................................... 10

2.3 Ristlõiked............................................................................................................................... 11

2.4 Vertikaalplaneering ja pikiprofiil .......................................................................................... 12

2.5 Muldkeha ............................................................................................................................... 12

2.6 Katend ................................................................................................................................... 14

Freespuru kasutamine .................................................................................................... 16

2.7 Veeviimarid ........................................................................................................................... 16

Kraavid ja kindlustused ................................................................................................. 16

Sademevee torustik ja restkaevud ................................................................................. 17

2.8 Konstruktsioonid ................................................................................................................... 17

Peetri tunnel ................................................................................................................... 17

Trepid ............................................................................................................................ 17

Mürasein ........................................................................................................................ 17

2.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ..................................................................................... 18

Teekattemärgistus .......................................................................................................... 19

Tähispostid .................................................................................................................... 19

Põrkepiirded ja käsipuud ............................................................................................... 19

Ulukitarad, väravad ja tagasihüppekohad ...................................................................... 20

Ehitusaegne liikluskorraldus ......................................................................................... 20

2.10 Tehnovõrgud ......................................................................................................................... 21

Elektrivarustus, side ja teevalgustus .............................................................................. 21

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 2 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

VKV torustikud ............................................................................................................. 22

Gaasitorustik .................................................................................................................. 23

VMS märgid, teeseadmed ja sidelahendus .................................................................... 25

2.11 Maastikukujundus ................................................................................................................. 25

3 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................. 27

3.1 Üldosa .................................................................................................................................... 27

3.2 Geodeetilised punktid ............................................................................................................ 28

3.3 Ettevalmistustööd .................................................................................................................. 28

3.4 Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit ................................................................. 29

3.5 Ehitustööd .............................................................................................................................. 30

4 HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND .......................................................................................... 41

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 3 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

TÖÖ KATALOOGID

KATALOOGID Jrk nr KÖITED

0 -

LÄHTEANDMED

1 Lähteülesanne (Tehniline kirjeldus)

2 Lähteandmed (detailplaneeringute põhijoonised ja ehitusprojektid)

3 Tehnilised tingimused (tehnovõrguvaldajad)

1 - UURINGUD

1 Ulukiuuring ja meetmed (teostatud eskiisi mahus)

2 Arheoloogiline uuring (teostatud eskiisi mahus)

3 Eeluuringud (piirangute täpsustamine seoses planeerimis- ja

ehitustegevusega maantee trassikoridoris)

4 Topo-geodeetilised uuringud

5 Geotehnilised uuringud

6 Liiklusuuringud

7 Hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused

8 Katendi projekt

9 Keskonnamõjude eelhinnang

10 Mürauuring

2 - EHITUS-

PROJEKT

Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

TL1 Teeprojekt

TS1 Peetri tunnel km 7,69

EL1 Elektrivarustus, side ja teevalgustus

SK1 Sademeveepumpla ja torustik

3- EHITUS-

PROJEKT

Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida

lõigu rekonstrueerimine

TL2 Teeprojekt

TS2 Assaku viadukt km 8,856

TS3 Pildiküla viadukt km 11,539

TS4 Vana-Aaviku viadukt km 14,92

TS5 Assaku ökotunnel km 15,32

TS6 Patika ökotunnel km 17,17

TS7 Vaida sild I ja II km 19,443

TS8 Assaku tunnel km 9,295 (rekonstrueerimine, pikendamine)

TS9 Pildiküla tunnel km 11,912 (rekonstrueerimine, pikendamine)

TS10 Vana-Aaviku tunnel km 14,35 (rekonstrueerimine, pikendamine)

EL2 Elektrivarustus, side ja teevalgustus

EQ1 Teeseadmete ja VMS märgid

MP1 Maaparandussüsteemid

4 - PROJEKTI

ÜLEVAATUS

1 Kooskõlastused

2 Liiklusohutuse audit

3 Projekti ekspertiis

1 Kululoend maksumusteta. Peetri tunnel

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 4 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

5 - PROJEKTI

KOKKUVÕTTED 2 Kululoend maksumusteta. Põhimaantee nr 2 rekonstrueerimine

6 - MAAD 1 Krundijaotuskava sh joonised, koondtabel

2 Isikliku kasutusõiguse seadmine sh joonised, koondtabel

7 - BIM 1 Ehitise infomudelid. Peetri tunnel

2 Ehitise infomudelid. Põhimaantee nr 2 rekonstrueerimine

KÄESOLEVA TEEPROJEKTI, TL-1 (Köide-2) SISUKORD:

1. Seletuskiri

2. Joonised

3. Lisad

LISADE LOETELU:

1. Materjalinõuded

2. Kululoend (maksumusteta)

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 5 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

1 ÜLDOSA JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Põhimaantee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa kuulub Euroopa teede võrgu maanteede hulka (E263)

ning rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teede võrgustikku. Põhimaantee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 lõik Peetri‒Vaida (asukohaskeem Lisa 1) asub Harjumaal,

Rae vallas. Kogu lõik on olemasolev 2+2 sõidurajaga maantee, kus liiklusohutuse taseme tõstmiseks

kavandatakse ümberehitusi. Lõigul on kehtestatud perioodiline suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h.

Põhiprojektiga puudutatud lõik, km 7,3-20,0, algab Peetri küla piirist ning kulgeb kuni Jüri

liiklussõlmeni, Jüri liiklussõlmest edasi kuni Vaida liiklussõlmeni.

Käesolev Töö osa puudutab vaid lõiku PK 74+25..81+75, mida käsitletakse edaspidiselt

projektalana antud Töö osa kontekstis.

Projektala aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2020.a Teeregistri andmete põhjal:

Tee nr Algus

(km)

Lõpp

(km)

Lõigu kirjeldus AKÖL

(a/ööp)

Raske-

liiklus

2 5,7 8,536 Tallinna linna piirist 25641 5%

2 8,536 12,235 Assakust Jüri sõlmeni 24635 5%

2 12,235 20,960 Jüri sõlmest Vaida viadukt (jalgtee

viadukt)

16040 12%

11330 5,731 8,753 Järveküla-Jüri 2562 12%

11332 0,00 0,67 Jüri bensiinijaama tee 1999 9%

3547 0,00 1,76 4.Patika ühendustee

Tabel 1. Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2020.

Töö koostamine ja vormistamine

Kokkuleppel Tellijaga on vormistatud ehitusprojekti üldosa seletuskiri eraldiseisva dokumendina, mis

on teiste Töö osade lahutamatu osa. Üldosa sisaldab lähteandmeid projekteerimiseks kogu projektala

osas. Üldosa seletuskiri on vormistatud eraldiseisva töö osana, et vältida info kordumist ehitusprojekti

Töö osade seletuskirjades. Üldosa seletuskiri sisaldab projektala üleselt olemasoleva olukorra kirjeldusi

ja ülevaadet teostatud uuringutest.

Põhiprojekti (PP) koostamise aluseks on Transpordiameti (TRAM) Korraldus projekteerimistingimuste

(PT) andmiseks (vt köide-0).

PP koostamisel tuleb arvestada varasemalt koostatud „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-

20,0 lõigu eskiisprojekt“ töö nr 1557 koostatud 2022.a Novarc Group AS poolt (vt köide-0).

Vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (TK) tuleb ümberehitusi kavandada mitme osana, võimaldades

ehitada osasid välja erinevatel aegadel. PP on kavandatud järgmised Töö osad/etapid:

✓ Etapp-1: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed;

✓ Etapp-2: Põhimaantee km 7,3-12,0 lõik Peetrist kuni Jüri sõlmeni;

✓ Etapp-3: Põhimaantee km 12-20 lõik Jüri sõlmest kuni Vaida sõlmeni.

✓ Etapp-4: Vana-Aaviku liiklussõlme riste.

✓ Etapp-5: Uus juurdepääsutee Patika küla Oja teeni.

✓ Etapp-6: Eriveoste ümberpõige Vaida sõlmes.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 6 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Kokkuleppel Tellijaga vormistatakse käesolev etapp-1 eraldiseisva ehitusprojektina ja etapid 2-6

vormistatakse ühise ehitusprojektina.

Seega koosneb antud Töö järgmistest ehitusprojektidest:

✓ Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed (sh teed, rajatis, tehnovõrgud);

✓ Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu

rekonstrueerimine (sh teed, rajatised, tehnovõrgud).

Objekti seotus asjassepuutuvate detailplaneeringutega ja ehitusprojektidega

Töö koostamiseks on PP mahus viidud läbi eeluuringud, mille mahus on välja selgitatud ning

analüüsitud kehtestatud ja koostamisel olevaid üld- ja detailplaneeringuid, ehitusprojekte ja

projekteerimistingimusi. PP mahus täpsustati, kas vahepeal on peale eskiisi koostamist tekkinud

täiendavaid planeeringuid või ehitusprojekte, milledega arvestada. Viidatud info on toodud eeluuringus,

mis on leitav köide-1.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 7 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

2 PROJEKTLAHENDUS

Käesolev Töö osa puudutab vaid lõiku PK 74+25..81+75, mida käsitletakse edaspidiselt projektalana

antud Töö osa kontekstis.

Projektlahendusega on kavandatud rekonstrueerida põhimaanteed bussipeatuste, kiirendus- ja

aeglustusradade rekonstrueerimiseks ning tunneli ja kergliiklusteede rajamiseks vajalikus ulatuses.

Projektlahendusega on lahendatud juurdepääsud kinnistutele, kui projektlahendus näeb ette ol.olevate

juurdepääsude likvideerimise. Bussipeatused, tunnelid jms on varustatud ühendavate jalgteedega kuni

olevate jalgteedeni, et tekiks terviklik teedevõrgustik. Bussipeatustesse on kavandatud ka jalgratta- ja

sõiduautoparklad, mille vajadus on kooskõlastatud KOV ja TRAM´ga. Põhimaantee äärde on

kavandatavad müratõkkerajatised, vastavalt müra modelleerimise tulemustele. Loomade liikumiste

tagamiseks või tõkestamiseks on põhimaantee koridoris kavandatud ulukite läbipääsud või tarad.

Rajatiste ja teede gabariidid arvestavad mh eriveoste marsruutide või gabariitidega. Vajalikus mahus on

kavandatud ol.oleva teedevõrgu ümberehitamine, teevalgustus ja -seadmed ning tehnovõrkude

ümberehitus.

2.1 Üldandmed

Projektalal projekteeritud põhimaantee parameetrid:

Tabel 2 - Põhimaantee parameetrid

Tehnilised näitajad põhimaanteel Ühik/kirjeldus

Lubatud suurim sõidukiirus 110 km/h

Projekteerimise lähtetase rahuldav

Sõiduradade arv 2+2

Sõiduraja laius 3,75 m

Kindlustatud peenra laius 2,5 m

Tugipeenra laius 0,5 m

Eraldusriba laius Ol.olev

Tehnilised näitajad kergliiklusteel

Kergliiklustee põhivõrgustik 4,0 m

Kergliiklustee tugivõrgustik 2,5 m

Kõrgusgabariit 3,0 m

Liiklusohutuse parandamiseks kavandatud meetmed

Liiklusohutust parandavad rakendatud meetmed:

✓ 2+2 sõidurajaga põhimaanteel kergliiklejate samatasandilise teeületuskoha likvideerimine;

✓ Kergliiklustee tunneli rajamine;

✓ Põhimaanteelt piirnevatele kinnistutele juurdepääsude likvideerimine ja alternatiivsete

juurdepääsude kavandamine madalama kiirusega ja liiklussagedusega kogujateedelt;

✓ Kergliiklejate eraldamine sõiduliiklusest;

✓ Kergliiklusteede valgustamine;

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 8 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

✓ Kergliiklejatele põhimaanteega ristumistel eritasandilise läbipääsu rajamine;

✓ Ulukitele põhimaanteega ristumistel eritasandilise läbipääsu rajamine;

✓ Bussipeatuste rekonstrueerimine suletud taskuga lahendusena.

2.2 Plaanilahendus

Põhimaantee

Põhimaantee

Projektlahendusega on kavandatud põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigus km

7,425..8,175 rekonstrueerida bussipeatused, rajada nõuete kohaste pikkusega ja gabariitidega aeglustus-

ja kiirendusrajad, sulgeda juurdepääsuteed, rajada kergliiklejate tarbeks jalgteetunnel ja teevalgustus.

Ol.olevad bussipeatused on olevas asukohas kavandatud likvideerida ja nihutada uude asukohta.

Põhimaanteelt mahasõidud ja ristumised on kavandatud likvideerida ja asendada alternatiivsete

juurdepääsudega.

Plaanilahenduse koostamisel on arvestatud varasemalt koostatud eskiisiga ja piirnevate kehtestatud

detailplaneeringutega.

Projektlahendusega on kavandatud ol.olevad põrkepiirded ja liikluskorraldusvahendid asendada

vajadusel.

Ehituse töövõtjal tuleb täpsustada põhimaantee kilomeetrid TRAM´ga enne liikluskorraldusvahendite

tellimist ja paigaldamist ning vajadusel teha tööjoonistega täpsustused.

Kergliiklusteed

Projektlahendusega on kavandatud ol.oleva Reti tee kergliiklustee (KLT) võrgustiku ühendamine teisele

poole põhimaanteed üldplaneeringuga ja detailplaneeringutega planeeritud KLT võrgustikuga. KLT

ühendus tagatakse projektala ulatuses.

KLT põhitrass on kavandatud 4,0 m laiusena, mis võimaldab jalakäijad ja ratturid eraldada, et vältida

segaliiklemist. Muud KLT ühendused bussipeatustega kavandatakse 2,5 m laiusena, mis on piisav

marginaalse teekasutajate arvu juures. Bussipeatuste KLT ühendused on n.ö tupikud. Bussipeatuste

ühendusteede äärde on kavandatud mh rattaparklad. KLT lõikude rajamiseks on vajadusel kavandatud

äralõiked teemaa kinnistute moodustamiseks.

Paremal pool põhimaanteed on tunnel ja KLT ühendatud Reti tee ol.oleva teedevõrguga. Ühendus on

võimalik läbi erakinnistu Reti tee 8, kus on kavandatud lokaalselt kergliiklejate liiklemine ühiskasutuses

teelõigul, koos sõiduliiklusega. Erakinnistul puudub KLT gabariit, mis on soovituslik KOV´l

perspektiivselt kavandada.

Vasakul poole põhimaanteed on tunnel ja KLT ühendatud perspektiivse KLT trassi marsruudi suunaga.

Perspektiivne ühendus oleneb piirkonna arendustegevusest, mida on võimalik kiirendada KOV poolsel

toetusel. Undiaugu kinnistu ja põhimaantee vaheline ühendustee on kavandatud ühiskasutuses

ühendusteena, mis on n.ö ajutine lahendus, kuniks Undiaugu kinnistu sihtotstarve läbi

detailplaneerimise muudetakse ja äri-ja tootmismaana kasutusele võetakse.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 9 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Bussipeatused

Põhimaanteel nr 2 on kavandatud ol.olevas asukohas likvideerida parempealsed bussipeatused

„Annuse“ PK 73+65 ja bussipeatus „Assaku“ PK 81+70. Bussipeatuste asemele on kavandatud 1

bussipeatus uues asukohas PK 77+50, mis tagab mugavama ja lühema ühenduse kavandatava tunneliga.

Põhimaanteel nr 2 on kavandatud ol.olevas asukohas likvideerida vasakpoolne bussipeatus

„Annuse“ PK 73+60 ja nihutada peatus uude asukohta PK 75+60. Bussipeatuse parameetrid on nõuete

kohastest väiksemad, kuna tegemist on n.ö ajutise lahendusega, kuniks ehitatakse välja Rail Balticu

terminaal sh ümberehitustööd põhimaanteel. Kavandatud on säilitada ol.olev bussipeatus

„Allika“ ühendusteel nr 3525 3. Assaku ühendustee, mis tagab mugavama ja lühema ühenduse

kavandatava tunneliga. Arvestades bussiliinide marsruutidega, ei ole põhimaantee ääres bussipeatus.

Rattaparklad

Kavandatud on rattaparklad bussipeatuste vahetusse lähedusse. Jalgrataste (sh tõukerattad,

elektritõukerattad) kinnitamiseks ja ilmastiku eest kaitsmiseks on ette nähtud paigaldada varjualune (4

kohaline). Varjualuse min gabariidid toote valimisel on laius 2,0 m, pikkus 3,0 m, kõrgus 2,0 m.

Projekteeritud on kaarja katusega, raamkinnitusega jalgrattahoidja, mis on mõeldud kasutamiseks

korraga kuni 4-le rattale. Toode sobib ideaalselt paigaldamiseks avalikku ruumi. Materjal:

teraskonstruktsioon, mis omab CE märgistust vastavalt standardile EN1090-1. Viimistlus: kuumtsink ja

pulbervärv. Katus: valgust läbilaskev polükarbonaat. Jalgrattahoidjat on võimalik kinnitada maasse

betoneerimise teel või ankurkinnitustega pinnasele.

Valitud toode Tiptiptap „Jalgrataste varjualune (kaarkatus, raamikinnitus) või analoog, värvitoon must:

https://www.tiptiptap.ee/toode/jalgrataste-varjualune-kaarkatus-raamkinnitus_111233;05.

Joonis 1. Rattavarjualune raamikinnitusega. Allikas: Tiptiptap.

Eriveosed

Projektlahenduse väljatöötamisel on arvestatud eriveoste marsruutidega ja gabariitidega. Eriveoste

šabloonid on kantud liikluskorralduse joonistele. Projektlahenduse realiseerimisega ei kaasne piiranguid

eriveostele.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 10 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse seadmine

Krundijaotuskava

Projektlahenduse realiseerimise eelduseks on täiendavate teemaa kinnistute kavandamine piirnevatest

kinnistutest, milleks vormistati krundijaotuskava (KJK) ja äralõike joonised. Projektlahenduse

kavandamiseks puuduvad vajalikud teemaakinnistud.

Teemaa piiri kavandamisel lähtuti „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja

hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“, MA 2016-003 toodud nõuetest.

PP koostamisel arvestati TRAM poolt edastatud maaomanike tagasisidega äralõigete osas ja tehti

vajalikud täpsustused projektlahenduses.

Isikliku kasutusõiguse seadmine

PP mahus koostati kergliiklusteede, teevalgustuse jms rajamiseks ja hooldamiseks vajalikud isikliku

kasutusõigusese (IKÕ) joonised. IKÕ jooniste koostamisel lähtuti TRAM kasutusõiguse seadmise

plaanide koostamise juhenditest ja näidistest.

Kinnisasjadele juurdepääsuteed ja mahasõidud

Ol.olevad mahasõidud põhimaanteelt piirnevatele kinnisasjadele on kavandatud likvideerida ja tagada

ühendused alternatiivsete ühendusteedega. Kinnisasjadele juurdepääs on kavandatud madalama

kategooria teedelt (kõrvalmaanteed, kohalikud teed ja metsateed). Olemasolevale teedevõrgule

alternatiivse juurdepääsu puudumisel on projekteeritud uued juurdepääsuteed madalama kategooria

teedevõrgu kaudu.

Uued juurdepääsuteed on lahendatud ainult nendele kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs

põhimaanteelt projektiga likvideeritakse. Kinnisasjadel, millel puudus mahasõit põhimaanteelt, jätkub

senine juurdepääs madalama tasemega teedevõrgu kaudu ja vajadusel läbi piirnevate kinnisasjade.

Uute juurdepääsuteede projekteerimisel on arvestatud kinnistute välja kujunenud kasutusviisiga ja

kinnistusiseste teede asukohaga.

Juurdepääsuteede tüüpristlõiked ja katend on valitud lähtuvalt eeldatavast liiklussagedusest.

Hooldustee koridorid

Hooldusteede kavandamisel lähtuti „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja

hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“, MA 2024 toodud nõuetest.

Tee ja sellega seotud rajatiste hooldamiseks rasketehnikaga on võimalusel kavandatud 4,0 m laiune

hooldustee koridor, kus puuduvad läbipääsu takistavad objektid. Hooldustee koridorile tagatakse

juurdepääs madalama kategoori teedelt ja kohalikelt teedelt sh kergliiklusteed. Vajadusel on kavandatud

täiendavad mahasõidud.

Olukordades, kus teemaa kinnistu on kitsam ja mulde ja kinnistu piiri vahel ei ole võimalik tagada 4,0

m hooldustee gabariiti, on kavandatud teemaa hooldamine väiketehnikaga, robotiga, käsitsi vms viisil,

mis täpsustatakse teehoolde lepingutes.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 11 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Arvestatud on Tellija poolt täpsustatud põhimõttega, et 4,0 m hooldusteede kavandamiseks ei kavandata

täiendavaid äralõikeid.

Arendustegevuse jätkumisel piirnevatel aladel, tuleb KOV ja TRAM poolt jälgida, et ehitusprojektide

kooskõlastamisel ja projektide elluviimisel oleksid jätkuvalt hooldustee koridorile juurdepääsud tagatud.

Ehituse töövõtja peab tagama pinnasetöödel hooldustee koridoris maapinna tasasuse ja vajadusel

teostama selle planeerimise.

2.3 Ristlõiked

Teede (riigi- ja kohalikud teed) projekteerimisel ristlõike gabariitide valikul lähtutud TRAM juhendist

„Teede projekteerimine, 2024“.

Teede ristlõike gabariidid tuleb valida lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust, vastavalt juhendile.

Antud juhul on Tellijaga kokku lepitud, et kuna tegemist on lokaalsete punktide/lõikude

rekonstrueerimisega, siis arvestatakse juhendi järgsete gabariitidega, kui perspektiivsete parameetritega.

Projektlahendus arvestab ol.olevate sõidutee parameetritega, et lokaalsed objektid oleks võimalik

sujuvalt eelnevate ja järgnevate lõikudega kokku viia. Näiteks on ol.olev sõiduraja laius põhimaanteel

3,75 m, millega on arvestatud ja ei ole kavandatud kitsendada sõiduradasid 3,5 m peale. Ristlõiked on

kooskõlastatud TRAM´ga. TRAM´ga on kokku lepitud, et nõuete kohane sõiduraja laius 3,5 m

markeeritakse edaspidi tee katenditaastamise järgselt, eraldi töövõtu korras.

Põhimaantee mullet ja katendit on kavandatud laiendada põhjendatud juhul. Põhimaantee sõiduradade

laiust n.ö lokaalsete punktide rekonstrueerimisel ei muudeta ja sõiduraja laius kavandatakse 3,75 m

vastavalt ol.olevale.

Tee nimetus Tee katendi ristlõike laius, m

(põhiprojekt)

Projekt-

kiirus,

km/h

AKÖL

2049

Katendi

laius, m

T K S1 S2 SO K KE

Põhimaantee nr 4

Tallinn-Pärnu-Ikla

Põhimaantee 2+2

sõidurajaga 2*11,0

0.5 /

1.25 2,5 3,75 3,75 1,0

110 37400

Juurdepääsu tee

JP1.1 4,0

4,0

30

Kergliiklustee

tunnelisse 3,0 0,25 3,0

Kergliiklustee

bussipeatusesse 3,0 / 2,5 0,25

3,0 /

2,5

Projekteeritud teede ristlõiked vt täpsemalt tüüpristprofiilidel ja asendiplaanilt.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 12 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

2.4 Vertikaalplaneering ja pikiprofiil

Pikiprofiili, püstkõverike, ristprofiili jms projekteerimisel lähtuti „määrus 71, Tee projekteerimise

normid“.

Põhimaanteel tuleb nõuete kohaselt tagada minimaalne pikikalle 0,5%, erandjuhtudel 0,3% ja

maksimaalselt kuni 5%. Peetri tunneli piirkonnas on põhimaantee ol.olev pikikalle 0,1% ehk alla

minimaalse nõude, kuid kuna tegemist on lokaalse rajatava objektida, siis põhimaantee pikikallet

pikemas lõigus (sh ehitada ümber sõidutee katend ja konstruktsioon) muuta ei ole kavandatud.

Kokkuleppel tellijaga on arvestatud, et põhimaantee pikikalded viiakse nõuetele vastavusse

perspektiivse põhimaantee katendi rekonstrueerimise käigus, eraldiseisva ehitusprojekti alusel.

Kogujateede, kohalike- ja juurdepääsuteede ning kergliiklusteede projekteerimisel on püstkõverike ja

pikikallete väärtused valitud vastavalt tee projekteerimisnormile ning väärtused on toodud

tüüpristprofiili ja pikiprofiili joonistel.

Sõiduteedele on projekteeritud põikkalle 2,5% ja jalgteedel on põikkalle 2%.

2.5 Muldkeha

Ehituskaevik ja kaevetööd

Olevate teede muldkehasid sh ehitusmaterjale on vastavalt võimalusele ja sobivusele ära kasutatud.

Kuna projekteeritud põhimaantee mulle on kavandatud laiem, tuleb põhimaantee muldkeha astmeliselt

laiendada. Laienduste alt tuleb mittesobilik pinnas eemaldada ja asendada sobiliku projekteeritud

pinnasega. Osa projekteeritud teid paiknevad uutes asukohtades, kus tuleb teostada kasvupinnase ja

mittesobiliku aluspinnase väljakaeve ning rajada projekteeritud mulle. Jalgteedele tuleb ehitada uued

mulded.

Kaevetööde sügavus tuleneb projekteeritud tee mulde konstruktsioonist ja muude rajatiste ehitamise

vajadusest. Kaeviku rajamise põhimõtted on toodud tüüpristlõigetel.

Põhimaantee laiendused on kavandatud rajada muldesse. Peetri tunnelisse suundub kergliiklustee

kaldtee osa tuleb rajada lubjakivi süvendisse ja muudes lõikudes muldesse.

Materjali nõuded

Tm_105 ja Tm_90

Mulde materjalide Tm_105 ja Tm_90 peavad vastama Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi

lisa 2 tabel 3 nõuetele (MA 2017-003). Materjali peenosise sisaldus f7 vastavalt Transpordiameti

peadirektori 05.01.2016.a käskkirja nr 0001„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja

remondi juhis (2020)“ Lisa 1, muudetud Transpordiameti peadirektori 10.06.2024 käskkirjaga nr 1.1-

1/24/92 p 1 ja 2:

EVS-EN 13242 (Ehitustöödel ja tee- ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud

täitematerjalid) ja EVS-EN 13285 (Sidumata segud) standardite järgi toodetud materjale loetakse

katendiehituseks sobivaks juhul kui materjal vastab miinimumnõuetele, mida on kirjeldatud allolevalt:

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 13 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

1.1 Enne täitematerjali laotamist ja tihendamist peab maksimaalne peenosiste sisaldus (0,063 mm

avadega sõela läbivad osakesed) olema <5%.

1.2 Peale täitematerjali laotamist ja tihendamist peab täitematerjalist võetud proovis osakesi

terasuurusega ≤0,063mm olema ≤ 7%.

Juurdeveetava materjali Tm_105 ja Tm_90 peab vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,

ehitamise ja remondi juhis (2020)“ p2.2.7 orgaanilise aine sisaldus jääma alla 2 mm teramõõduga kuivas

täitepinnases või täitematerjalis alla 3 %. (st 0-3%).

Tm_65

Mulde materjalide Tm_65 peab vastama Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi lisa 2 tabel 3

nõuetele (MA 2017-003), (E≥65; WLR<25). Vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise,

ehitamise ja remondi juhis (2020)“ p2.2.7 maksimaalne orgaanika sisalduse nõue 6%. Seejuures kuni

1,5m sügavuseni teekatte pinnast (töökihis) peab orgaanilise aine sisaldus jääma alla 2 mm teramõõduga

kuivas täitepinnases või täitematerjalis alla 3 %. (st 0-3%).

Mullatööd

Projektlahenduse kohaselt on ol.olevaid muldeid ette nähtud laiendada, profileerida ja ehitada uusi

muldeid. Vajadusel on ettenähtud ehitada mulletele dreenkiht. Laiendamised tuleb teostada astmeliselt.

Laienduse kohtades eemaldatakse mulla kiht. Mulded tuleb ehitada karjääri materjalist vastavalt

tüüpristprofiilidel toodule ja materjalide nõuetele.

Kõrgete mullete ehitamisel võib mulde alaosas kasutada objektilt väljakaevatavat pinnast, mis sisaldub

artikli nr 30103 ehituseks sobimatu materjali kaevamine all, kui materjali vastab Tm_65 eelpool toodud

määratlusele ning kasutamiseks on andnud loa Tellija ja Järelevalve esindaja. Töövõtja peab tõendama

materjali vastavust.

Kohtades, kus on ette nähtud olemasoleva mulde laiendused, tuleb rajada astmelised laiendused juurde

veetavast täitepinnasest. Mulde astmete põikkalle 4% ja astmete ülekate min 0,5 m.

Dreenkiht rajada juurdeveetavast täitepinnasest Tm_105 ja Tm_75.

Täitematerjali ja killustikaluse eraldamiseks ning segunemise ärahoidmiseks on selle peale ette nähtud

paigaldada NordGeoSpec 3.profiili (NGS3) eraldav geotekstiili.

Kaeve- ja ehitustööde üldine kirjeldus

Kasvupinnas ja mittesobiv pinnas tuleb eemaldada kogu paksuses projekteeritud mulde, süvendi ja

kraavi ulatuses. Kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamiseks, teemaa-ala kujundamisel ning teemaa-ala haljastamisel. Mittesobiv pinnas tuleb

eemaldada objektilt. Kraavide kohal olev kasvupinnas on loetud kraavide väljakaevamise mahtu.

Põhimaanteel on ette nähtud oleva asfaltkatte freesimine. Enne katte freesimist kaevatakse peenrad lahti

laiuselt, mis võimaldavad uue muldkeha ja kattekonstruktsiooni rajamist.

Projekteeritud mullete ja laienduste alt tuleb eemaldada mittesobilik ja kasvupinnas. Süvendi rajamisel

kaevatakse pinnas välja sügavuselt, mis võimaldab rajada projekteeritud mulde ja katendikihid. Olev

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 14 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

mittesobilik pinnas asendatakse sügavuselt, et oleks tagatud katendiarvutustest tulenev

külmumissügavuse nõue. Mulle tuleb ehitada projekteeritud materjalidest.

Uued teed on üldiselt projekteeritud olevast maapinnast kõrgemale ning paiguti ka süvendis. Olevaid

muldkehasid tuleb astmeliselt laiendada. Laiendusele ette jäävad olevad kraavid ja lohud tuleb täita.

Teede alt tuleb eemaldada kasvupinnas ja mittesobiv pinnas ning ehitada välja projekteeritud muldkeha.

Mulded ehitada välja projekteeritud materjalidest. Teed, mis lõppevad või ristuvad olevate teede või

mahasõitudega, tuleb sujuvalt kõrguslikult kokku viia.

Projekteeritud jalgteed tuleb rajada projekteeritud kõrgustele, valdavalt muldesse. Ristumistel olevate

teedega, tuleb kõrgused kokku viia ristuvate teede kõrgustega. Muldkehade ehituseks eemaldada

ebasobilik pinnas. Väljakaevel tuleb rajada kraavide ja tehnovõrkude ehituseks vajalikud süvendid.

Peale väljakaevet tuleb teostada mulde ehitus. Jalgtee mulded ehitada projekteeritud materjalidest.

Rajatise nõlvad 1:1,5 kindlustada munakivilaotisega (h=12-15cm) NGS2 geotekstiilil ning siduda

vedela betooniga C16/20 (vt. asendiplaani). Lisaks kindlustada VKV väljavoolu truubi ots.

Nõuded muldkehas kasutatavale pinnasele jmt

Dreenkihid ja muldkeha ehitada vastavalt kehtivatele määrustele ja TRAM juhistele sh Teetööde

tehnilised kirjeldused, määrus 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, määrus 74 Tee-ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord.

2.6 Katend

Katendi tüübi variandid

Katendiaruande koostas Selektor Projekt OÜ. Katendi variandid vt täpsemalt katendiaruandest.

Katendi tugevusarvutus/ tüüpkatend

Vastavalt geoloogiliste uurimuste tulemustele, katendi kontrollarvutustele ja koostöös

Transpordiametiga on valitud välja sobivad katendi konstruktsioonid lõikude kaupa. Tüüpide

kasutusalade aadressid vt asendiplaanilt, tüüpristprofiilidelt ja pikiprofiilidelt. Sõidutee ülemisele

asfaldikihile on lisatud kulumiskiht +1cm. Alljärgnevalt on toodud pealmise asfaltkihi paksus koos

kulumiskihiga.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 15 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Valitud konstruktsioonid

Tüüp 1.1 – Põhitee km 7,3 – 12,2 ja tüüp 2 km 12,2 – 20,0 (variant V1). Katendi tüübid on ühendatud,

kuna tüüp 1 puhul arvutuses kasutatud 20cm uMSa kiht on näidatud juurde veetava pinnasena, kuna

laienduste all on alati täitepinnase kiht paksem kui 20cm.

✓ Killustikmastiksasfalt SMA 16 4 cm

✓ Asfaltbetoon AC 20 bin 6 cm

✓ Asfaltbetoon AC 32 base 8 cm

✓ Tardkivikillustikalus, opt segu fr 0/31,5 15 cm

✓ Killustikalus, fr 32/63 kiilutud 22 cm

✓ Geotekstiil NGS3

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_105 (f7)

Tüüp 8 – Jalgteed

✓ Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm

✓ Killustikalus fr 4/32 20 cm

✓ Tm_105 (f7) 20 cm ✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

Tüüp 9b – Mahasõidu killustikkate

✓ Killustik opt segu 0/31,5, pos 6 10 cm

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

Tüüp 10 – Kohalik tee

✓ Killustik või kruus, opt segu 0/31,5, pos 6 15 cm

✓ Killustikalus, fr 32/63 kiilutud 20 cm

✓ Tm_105 (f7) 25 cm ✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

Tüüp 11 – Klompkivi

✓ Klompkivi 14x14x14 14 cm

✓ Betoonalus C16/20 10 cm

✓ Killustikalus, opt segu fr 0/31,5 15 cm

✓ Killustikalus, fr 32/63 kiilutud 20 cm

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25 *klompkivi aste ülesõidetevatel saartel 4 cm

Tüüp 12 – Betoonkivisillutis (punane/hall)*

✓ Betoonkivisillutis (punane/hall) 6 cm

✓ Sängituskiht 3 cm

✓ Killustikalus fr 4/32 20 cm

✓ Olemasolev alus ja mulle/ vajadusel juurdeveetav Tm_65, WLR<25

* Punane saartel, hall jalgteedel.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 16 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Tugipeenrad on ette nähtud kindlustada asfaltkihi paksuselt killustikuseguga pos 6 („Tee ehitamise

kvaliteedinõuded“ lisa 10). Peenratäide stabiliseeritud aluse kõrval teha kruusliivast vastavalt ehitatava

stabiliseeritud aluse paksusele.

Katendi materjalinõuded

Materjalide parameetrite määramisel on lähtutud liiklusuuringus toodud perspektiivsest

liiklussagedusest ehk AKÖL20-st.

Materjali nõuded on toodud eraldi seletuskirjas lisas 1.

Freespuru kasutamine

Vaadeldav maantee lõik km 7,3-20 koosneb erinevatest punktobjektidest, mida on võimalik

eraldiseisvalt ehitada ja seetõttu pole võimalik ühest etapist teise freespuru kasutada, kuna ehitusaeg

võib olla erinev.

Juhul kui freespuru ei ole võimalik objektil ära kasutada, kuuleb see utiliseerimisele eelnevalt

kooskõlastades Tellijaga.

2.7 Veeviimarid

Vetejuhtimine

Sademevete juhtimise lahendamisel on võimalusel kavandatud immutamine haljasaladele ja pinnasesse

või juhtud veed kraavidega eesvoolu.

Projektalal ol.olevad kraavid puuduvad. Sademeveed on sõiduteelt on juhitud haljasaladele ja

immutatud pinnasesse. Ümbritsev maapind on suhteliselt tasane ja aluspinnaseks on lubjakivi.

Kavandatud Peetri tunnel ja kergliiklustee kaldtee lõigud rajatakse süvendisse, lubjakivisse. Süvendist

on kavandatud sademeveed ja pinnasveed välja juhtida, pumbates. Eesvoolu ühenduskaev asub

ligikaudu 650 m kaugusel, kuhu on kavandatud sademevee juhtimine projekteeritud torustiku ja kraavi

kaudu. Käesolevas etapis on projekteeritud ligikaudu 125 m kraavi. Ülejäänud kraavilõik kuni eesvoolu

ühenduskaevuni tuleb lahendada järgmises etapis, kuna see jääb käesoleva töö mahtude piiridest välja

ning antud lõigus puuduvad vajalikud uuringud.

Kraavid ja kindlustused

Põhimaanteega ristuvad eesvoolud

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste eesvooludega:

✓ Ol.olev kraav Kuuspuu tee 2 kinnistul, kat nr 65301:001:4842 (eesvool).

Projekteeritud sademevee torustik on juhitud kuni eesvooluni.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 17 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Sademevee torustik ja restkaevud

Sademeveetorustik

Projekteeritud on sademeveekanalisatsioon Peetri tunneli süvendist sademevee väljajuhtimiseks.

Kergliiklustee kaldtee lõikude sademevesi suunatakse restkaevudesse enne tunnelit.

Sademeveetorustiku tehniline lahendus vt täpsemalt köide-2 Vee.- kanali- ja sademeveekanalisatsiooni

projekt

2.8 Konstruktsioonid

Peetri tunnel

Projekteeritud on Peetri tunnel, mis tagab ühenduse kahele poole põhimaanteed jäävate alade vahel.

Tunneli konstruktiivne lahendus vt täpsemalt köide-2 Peetri tunnel km 7,69.

Tunnel on vajalik tagamaks ühendus kahele poole riigimaanteed jäävate alade ja tõmbepunktide vahel.

Tunneliga tagatakse eritasandiline ristumine, mis tagab kasutusmugavuse ja ohutuse.

Projekteeritud on jalgteetunnel ol.oleva ja planeeritud kergliiklusteede ühendamiseks. Tunnel ja KLT

tagab ühenduse ol.olevate ja planeeritud elamu- ja teenindusalade vahele. Tunneli kaudu saavad

eritasandiliselt ühendatud bussipeatused.

Tunneli projekteeritud parameetrid:

✓ ava laius 5,0 m;

✓ ava kõrgus 3,0 m;

✓ KLT pikikalle tunnelis 1,08% ja -1,13%;

✓ KLT põikkalle tunnelis 2,0%.

✓ KLT katend AC8, paksus 5 cm.

Tunnel on kavandatud valgustada. Tunneli mõlema ava otsa on kavandatud restkaevud, et vältida

sademevee jõudmist tunnelisse. Tunneli kaevikust on kavandatud pinnasvee välja juhtimine

dreenitorustikuga ja katendilt sademevee juhtimine sademeveetorustikuga läbi pumpla. Pumplast

juhitakse veed edasi torustiku kaudu kuni eesvoolu kraavini.

Trepid

Tunneli otstes on kavandatud trepid võimaldamaks otsema teekonna kergliiklejatele. Trepid on

kavandatud 2 m laiusena ja varustatuna käsipuuga. Tehniline lahendus vt täpsemalt köide-2

Konstruktsioonid.

Mürasein

Projektalal paikneb ol.olev mürasein vasakul pool põhimaanteed, mis on kavandatud säilitada, kuid

tunneli ehitamise ajaks tuleb see ajutiselt osaliselt demonteerida ja seejärel tagasi monteerida.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 18 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Kui ehituse töövõtjal ei õnnestu müraseina elemente tervena demonteerida, hoiustada ja tagasi

paigaldada, tuleb need elemendid töövõtja kulul asendada analoogsetega.

Töövõtjal tuleb arvestada müraseina kinnitamisega projekteeritud tunneli konstruktsiooni külge, milleks

on tarvilik ol.olevaid tsingitud terasposte ümber ehitada. Ehitamiseks vajalikud tehnilised täpsustused

lahendada tööjoonistega.

Joonis 2. Foto ol.olevast müraseinast.

2.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Projekteeritud on uued liikluskorraldus- ja ohutusvahendid, mis tuleb paigaldada põhiprojektis toodud

asukohtadesse, vajadusel tööjoonistega täpsustatud viisil.

Ol.olevad liikluskorraldus- ja ohutusvahendid tuleb likvideerida või ümber tõsta vastavalt põhiprojektile.

Nõuded liiklusmärkidele

Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende

kasutamine” ja juhisele “ Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023”.

Kõigi liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN 1993.

Paigaldatavad märgikomplektid peavad omama CE-märgistust EN 12899-1 ja vastama “ Riigiteede

liikluskorralduse juhend, 2023” toodud nõuetele. Tähe kõrgus tekstilistel liiklusmärkidel peab olema

põhimaanteel 300 mm.

Näha ette bussipeatuste liiklusmärgid kahepoolsed ja kinnitusega märkide keskelt.

Liiklusmärgid paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonisele.

Projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp on põhimaanteel III, juurdepääsudel I ning jalgteedel 0.

Täpsemalt on toodud liikluskorralduse joonisel ja liiklusmärkide aruandes.

Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile ja tootja juhenditele. Töövõtja peab valima sellise

posti pikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide paigaldamise ette nähtud maksimaalne kõrgus 1,8 m ja

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 19 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada

tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb

ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi.

Teekattemärgistus

Projekteeritud on uus teekattemarkeering. Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614

“Teemärgised ja nende kasutamine” ja “ Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023”.

Põhimaantee kattemärgistus teostada kuumast valuplastikust. Värviga märgistada kergliiklustee

märgitus. Asukohtades, kus muutub olemasolev markeering või uuendatakse markeeringut, tuleb

olemasolev markeering eelnevalt eemaldada kõrgsurveveel põhineva tehnoloogiaga.

Tähispostid

Liiklusohutuse tagamiseks on ette nähtud paigaldada maantee serva uued tähispostid vastavalt

“ Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023”.

Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. Tähispostid peavad olema plastmassist (või

muust kergesti deformeeruvast materjalist), postid peavad olema valgete, kollaste või siniste valgust

peegeldavate ja projektile vastavate tähistega. Tähispostid peavad vastama standardile EVS-EN 12899-

3. Tähispostide paiknemine on näidatud liikluskorralduse joonisel. Postide mõõtmed ja tehnilised

omadused peavad vastama normdokumentidele.

Tähispostid paigaldada katte servast tüüpristlõigetel näidatud kaugusele. Põrkepiiretega lõikudes tuleb

paigaldada tähispostid piirdele, muus osas süvistada pinnasesse. Tähispostide asukoha valikul tuleb

juhinduda põhimõttest, et need oleksid katte servast ühtlasel kaugusel ja looksid liiklejale selge

ettekujutuse tee kulgemisest.

Kohtades, kus on põrkepiirdel kasutatud pimestamisvastaseid elemente, ei saa tähisposte paigaldada,

nendesse kohtadesse on ette nähtud paigaldada põrkepiirde külge helkurid.

Põrkepiirded ja käsipuud

Projektalal on põhimaantee piiratud ol.olevate põrkepiiretega. Olevad põrkepiirded on paigaldatud

peamiselt viimase 10.a jooksul, kuid osaliselt leidub ka varasemalt paigaldatud piirdeid.

Projektlahendusega on kavandatud ol.olevad põrkepiirdeid Peetri tunneli asukohas ja kavandatud

bussipeatuste piirkonnas asendada nõuete kohaste uute põrkepiiretega.

Põrkepiirded on ette nähtud paigaldada tee serva liiklusohutuse tagamiseks kooskõlas Tee

projekteerimisenormide ja nõuetega ja “Riigiteede liikluskorralduse juhend, 2023” juhisega.

Põrkepiirete asukohad on näidatud tüüpristprofiilidel ja asendiplaanidel ning esitatud piketiliselt

mahtude aruandes

Põrkepiirde tüübid tuleb paigaldada vastavalt plaanijoonisel toodule. Olenevalt valitud tootjast võib

mahaviigu pikkus erineda, mis tuleb ehituse töövõtjal täpsustada tööjoonistega ja kooskõlastada

TRAM´ga.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 20 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Keskeraldusribal on kavandatud põrkepiire H2W4. Põrkepiirde lõikudes on vajadusel kavandatud mh

teenindusläbipääsud, mille ees on lõpetatud põrkepiire 12 m pikkuse mahaviiguga või järel on alustatud

järgmist põrkepiirde lõiku põrkeleevendiga P4.

Põhimaantee välisservades on kavandatud põrkepiire H1W4 või rajatise asukohtades rajatisel ja muldel

H2W3, vastavalt vajadusele. Põrkepiirde lõikude algused on varustatud põrkeleevendiga P4 ja lõpud

lahendatud 12 m pikkuse mahaviiguga.

Käsipuu on kavandatud paigaldada treppidele.

Sõidutee muldes rammida põrkepiirde postid muldesse. Rajatise kohal tuleb põrkepiirde postid

paigaldada pinnapealselt, ankrutega betoonprussi.

Ehituse töövõtjal tuleb arvestada mh põrkepiirde üleminekute kasutamisega, kui see osutub vajalikuks,

tulenevalt valitud tootjast. Üleminekute mahuga tuleb arvestada põrkepiirde mahus. Põrkepiirde

erinevate elementide paiknemine, ühendamine, kinnitamine jms tuleb täpsustada tööjoonistega.

Nõuded piiretele ja paigaldusele

Paigaldatavad põrkepiirded peavad vastama standardile EVS-EN 1317, osad 1 ja 2. Terminalid ja

üleminekud peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4. Paigaldatavad torupiirded peavad vastama

standardile CEN/TR 16949:2016 „Pedestrian parapets“.

Metallist sõidukipiiretel peab kokkupõrketugevuse tase (ASI) olema A. Põrkepiirde minimaalseks

pikkuseks tohib olla toote toimivust tagav katsetatud pikkus, mis on ära toodud katse aruandes vastavalt

EVS-EN 1317-2.

Terminale ja mahaviike tähistatakse vastavalt juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhend“ OSA III

Punktile 2.5.

Põhimaanteel ja kõrvalmaantee K5.1 vahele on projekteeritud põrkepiirde külge pimestamisvastased

elemendid, mis peavad vastama standardis EVS-EN 12676 "Pimestamisvastased süsteemid

teedeehituses" toodud nõuetele.

Ulukitarad, väravad ja tagasihüppekohad

Peetri tunneli piirkond on tihedalt asustatud ja kinnistud tarastatud. Ulukiuuringuga ei ole käsitletaval

lõigul ulukirajatisi sh ulukitarasid kavandatud.

Ehitusaegne liikluskorraldus

Ehituse töövõtjal tuleb arvestada tingimusega, et põhimaantee liikluse täielik sulgemine ei ole lubatud

ja pidevalt peab olema tagatud transiitliikluse läbilaskmiseks min 7,0 m asfaltkattega läbipääsutee.

Vastavalt töö lõikudele, tuleb töövõtjal rajada ajutisi ümbersõidu teelõike. Ajutiste ümbersõitude tee

ehitusmaterjali tuleb käsitleda taaskasutatavana. Ehituse töövõtjal tuleb vajadusel teha koostööd

piirnevate kinnistute maaomanikega, täiendava maa kasutuse võimaluste selgitamiseks.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 21 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Täpsemad ajutise liikluse ümbersuunamise vajadus tuleb lahendada ehituse töövõtjal tööjoonistega sh

arvestades ajagraafikuga, tööde organiseerimise üldkavaga, töövõtja kogemusega ja tehnoloogilise

võimekusega. Ehitamisele eelnevalt tuleb ehituse töövõtjal koostada ümbersõitude skeemid koos

liikluskorraldusega ja ehitustööde kirjeldustega ning kooskõlastada plaanid TRAM ja

ehitusjärelevalvega.

2.10 Tehnovõrgud

Ol.olevad ja projekteeritud teed ning rajatised ristuvad mitmete olevate tehnovõrkudega ja

kaitsevöönditega. Projektlahenduse väljatöötamise käigus taotleti tehnovõrguvaldajatelt tehnilised

tingimused projekteerimiseks.

Tehnovõrkude kaitsmise või ümbertõstmise tehniliste lahendutega saab tutvuda köide-2 Tehnovõrgud.

Elektrivarustus, side ja teevalgustus

Telia ja Elisa sidevarustus

Projektalal paiknevad Telia Eesti AS kuuluvad sideehitised.

Projekteerimiseks on taotletud tehnilised tingimused nr 39706169, mis on leitavad köide-0 Tehnilised

tingimused.

Projektlahenduse koostamisel on ol.olevate sideehitiste paiknemisega arvestatud. Vajadusel on

kavandatud sideehitiste kaitsmisi või ümbertõstmisi.

Side rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

Transpordiameti sidevarustus

Projektlahendusega on kavandatud rajada mh uusi sideehitisi sh maakaablid riigimaantee VMS,

teeseadmete jms varustamiseks sideühendusega, mille projekteerimisel on arvestatud TRAM poolsete

tingimustega, mis on leitavad köide-0 Tehnilised tingimused.

Side rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

ELA SA multitorustik

Käsitletavas lõigus puudub ELA SA multitorustik.

Elektrivarustus

Projektalal paiknevad Elektrilevi OÜ kuuluvad elektri maakaablid ja õhuliinid.

Põhiprojektiga on käsitletavas lõigus kavandatud uued elektrikaablid riigimaantee VMS, teeseadmete ja

hooldusläbipääsude tõkkepuude varustamiseks elektrienergiaga, mille osas on arvestatud TRAM

poolsete tingimustega, mis on leitav köide-0 Tehnilised tingimused.

Elektri rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 22 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Teevalgustus

Projektalal paiknevad Transpordiametile kuuluvad valgustuse elektri maakaablid ja õhuliinid.

Põhiprojektiga on käsitletavas lõigus kavandatud rekonstrueerida ol.olev põhimaantee valgustus, mis

paikneb eraldusribal ning kergliiklusteedele on kavandatud uus teevalgustus. Valgustuse

projekteerimisel on arvestatud TRAM väljastanud tehniliste tingimustega, mis on leitavad köide-0

Tehnilised tingimused.

Teevalgustuse projekteerimisel on lähtutud kehtivatest standarditest, juhenditest ja normidest, sh

Transpordiameti juhisest „Riigiteede valgustuse kavandamine“ 2024 ja tehnilistes tingimustes toodust.

Valgustuse tehniline projektlahendus on välja töötatud koostöös TRAM elektriinseneriga, arvestades

kehtivaid juhiseid ja norme.

Elektri ja side rajatiste tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“,

mis on leitav köide-2 Tehnovõrgud.

VKV torustikud

Projektalal ei paikne VKV torustikke. Lähipiirkonnas, külgnevatel arendusaladel jms, paiknevad Elveso

OÜ´le kuuluvad VKV torustikud.

Elveso AS tingimuste kohaselt on arvestatud eelvooluna Allika tee 12 ja 14 kinnistute piiril

põhimaanteega ristuv ol.olev truup läbimõõduga 1000 m ning ühenduskaev de2000.

Käsitletavas lõigus on kavandatud Peetri jalgteetunneli süvendist sademevee välja juhtimiseks

projekteerida sademevee survekanalisatsiooni (SK) torustik ja pumpla. Süvendis juhitakse sademeveed

pumplasse isevoolselt. Pumplast juhitakse sademeveed SK torustikuga edasi kuni perspektiivse

teekraavini, mis lõpeb eelvoolu truubi kaevuga. Teekraav on kavandatud transpordimaa kinnistule, vt

paiknemist joonis „P24012_PP_TL_01_TL_1-4-02_AP-LK“.

Kraavi on siinkohal nimetatud perspektiivseks (ca 390 m lõik, alates piirnevast Krati tee 14 kinnistust

kuni Allika 12/14 kinnistute piirini) põhjusel, et trass ulatub väljapoole projektala, kus puudub topo jne.

Perspektiivne kraav tuleb ühendada ol.oleva truubi kaevuga de2000. Ühendus teostada torustikuga

de250. Kraavi ots ja nõlvad kindlustada. Kindlustus kavandada munakividest betoonalusel ja

geotekstiilil. Kindlustus kavandada truubist min 0,2 m kõrgemalt ja truubist min 2 m laiemalt sh kogu

kraavi ots. Tehniline lahendus täpsustada koostatava tööprojektiga.

Ehitustööde teostajal tuleb arvestada perspektiivse kraavi rajamiseks vajaliku tööprojekti ja topo-

geodeetiliste uuringute tellimise, koostamise ja kooskõlastamisega trassivaldajatega ning kaasnevate

kuludega.

Lisaks on erilahendusena kavandatud juhtida pumplasse lokaalselt vesi ka põhimaantee 2 restkaevust,

piirkonnast, kus on minimaalsed pikikalded ja muud variandid vetejuhtimiseks puuduvad. Peamiselt on

kavandatud põhimaanteelt juhtida veed teekraavidesse ja haljasaladele.

VKV torustike tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Sademeveepumpla ja SK torustik“, mis on

leitav köide-2 Tehnovõrgud.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 23 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Gaasitorustik

Projektalal paiknevad järgmised gaasitorustikud:

✓ C kategooria gaasitorustik, AS Gaasivõrk;

✓ A ja B kategooria gaasitorustik, Adven Eesti AS.

Projekteerimiseks on taotletud tehnilised tingimused võrguvaldajatelt.

Käesoleva projektlahendusega on kavandatud 11334 Raeküla tee ja 3 Assaku ühendustee ristmiku

piirkonda kergliiklustee (KLT) ja teeületuskoht. Projekteeritud KLT ristub olevate gaasitorustikega.

Gaasitorustike kaitsevöönditesse ei ole kavandatud maakraane, sulgeseadmeid, restkaevusid, hüdrante,

haljastust, pinke, äärekivi jms.

Gaasitorustike kaitsevööndis on kavandatud KLT katendi ja aluse ehitus ning väljakaeve. Väljakaevega

tuleb eemaldada kogu mittesobilik pinnas ja asendada see sobiliku täitematerjaliga. Kaitsevööndis tuleb

teostada väljakaeve vajadusel käsitsi. Enne väljakaevet tuleb täpsustada torustike paiknemine ja taotleda

võrguvaldajalt töödeks luba. Lisaks on kavandatud üks valguskaabli paigaldus, mis paigaldatakse

kinnisel meetodil.

AS Gaasivõrk gaasitorustik

Vastavalt AS Gaasivõrk tehnilistele tingimustele 3-6/145-25, tuleb gaasipaigaldise kaitsevööndis

teostatavate kaevetööde puhul terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses välja vahetamine

töövõtja poolt ja ehitustööde tellija kulul.

Käesoleva projektlahenduse plaanijoonisel on toodud asendatava isolatsiooni lõigu ulatus ja tööde

mahtudes nähtud ette vastav makseartikkel. Ehituse töövõtjal tuleb arvestada tööde teostamiseks

vajaliku isolatsiooni asendamise tööjoonise koostamisega vastava pädevusega gaasitorustiku

projekteerija poolt. Käesolev põhiprojekt ei sisalda ehitamiseks vajalikku detailsust.

AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis töötamiseks tuleb enne töödega alustamist esitada

tööprojekt AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma tööprojekti koostamiseta, sh

tehnovõrkude koondplaanita ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning

AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

AS-le Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldistega seotud ehitustöid võib teostada tööprojekti alusel üksnes

ettevõte, kes on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.

Ehituse töövõtjal tuleb ehitustööde teostamiseks gaasitorustiku kaitsevööndis koostada tööprojekt ja

hankida töödeluba.

AS Gaasivõrk tehnilised tingimused ehitustöödel

Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud

paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel

projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija

kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda

AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk

järelevalve.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 24 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde

teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.

Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde teostaja ja

tööde Tellija vahel.

Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.

Projekteeritud jalgtee piirkonnas kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses

vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru katta 2-kihilise bituumen (Kebu-

Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i

Gaasivõrk esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused

dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.

Ümberisoleeritud gaasitorule paigaldada poolitatav tsentraatoritega terasest kaitsehülss DN700

pikkusega 4m.

Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja

sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine

toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.

Ehitustöid tehes gaasilekke tuvastamisel tuleb sellest koheselt teavitada AS-i Gaasivõrk helistades

gaasiavarii telefoninumbrile 13404. AS-l Gaasivõrk on õigus gaasileke likvideerida 5 tööpäeva jooksul.

Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb

kaitsevööndis kaevata labidaga.

Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja

gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta

õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.

Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette

kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde

käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi

nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76

nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.

Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk

järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.

Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve

esindajale.

Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette

AS Gaasivõrk järelevalvele.

Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud nõusoleku märkustega.

* Gaasitöö on gaasiseadme või gaasipaigaldise projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine,

demonteerimine, seadistamine, katsetamine, ja remontimine, sh gaasianuma täitmine ja gaasi

ladustamine.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 25 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Adven Eesti AS gaasitorustik

Vastavalt Adven Eesti AS tehnilistele tingimustele 21.11.2025, sõidutee, truupide ja muude

kommunikatsioonide rajamisel ei ole lubatud maagaasitorustike kaitsevööndisse ladustada materjale,

ega manööverdada selles raskete ehitusmasinatega.

Enne kaevetööde teostamist tuleb tööde teostajal kutsuda kohale omapoolne geodeet, kes märgib ära

gaasipaigaldiste täpse asukoha koos kõrgusmärkidega ja vajalikud ristumiskohad projekteeritud

kommunikatsioonidega ja rajatistega. Lähemal, kui 0,6 m gaasitorustikust teostada kaevetöid

käsitööriistadega. Olemasoleva pinnase kõrgusmärgi muutmisel ja trasside ristumiskohades

gaasitrassiga teha pikiprofiilid koos kõrgusmärkide ära näitamisega. Asfaltkatte paigaldamisel tuleb

paigaldada maa-alustele sulgeseadmetele ujuvtüüpi kaped-kaevuluugid. Vajadusel paigaldada ajutisetee

rajamisel ja ristumisel gaasitorustikuga kaitsehülss, betoonplaadid või rakendada muid kaitsemeetmeid,

mis tuleb kooskõlastada Adven Eesti ASiga. Projekteeritava ja rajatava sõidutee alla jäävale

gaasitorustikule näha ette kaitsehülss või betoonplaadid (min laius 1 m ja paksus 0,1 m) ca 1m kõrgusele

gaasitorustikust juhul kui olemasolevaid kaitsemeetmeid ei ole eelnevalt juba rakendatud. Pinnase

tõstmisel tuleb gaasimaakraani spindleid pikendada, kui need jäävad uue maapinna kõrguselt üle 0,5 m

sügavamale. Tunnuspostide ette jäämisel projekteeritava rajatise alasse näha ette nende ümber tõstmine

uude asukohta. Projektide kõik osad milles planeeritakse tööd gaasitorustiku kaitsevööndis

kooskõlastada Adven Eesti AS gaasi jaotusega. Ehitustööde algusest teavitada Adven Eesti AS-i.

Käesoleva projektlahenduse plaanijoonisel on toodud asendatava isolatsiooni lõigu ulatus ja tööde

mahtudes nähtud ette vastav makseartikkel. Ehituse töövõtjal tuleb arvestada tööde teostamiseks

vajaliku isolatsiooni asendamise tööjoonise koostamisega vastava pädevusega gaasitorustiku

projekteerija poolt. Käesolev põhiprojekt ei sisalda ehitamiseks vajalikku detailsust.

Adven Eesti AS gaasipaigaldiste kaitsevööndis töötamiseks tuleb enne töödega alustamist esitada

tööprojekt Adven Eesti AS e-posti aadressile [email protected].

Ehituse töövõtjal tuleb ehitustööde teostamiseks gaasitorustiku kaitsevööndis koostada tööprojekt ja

hankida töödeluba.

VMS märgid, teeseadmed ja sidelahendus

Projektlahendusega kavandatavad VMS märgid ja teeseadmed:

Projektis on ettenähtud ümber tõsta olemasolevad kaks VMS märki (sh andur/kaamera) PK 75+57

(projekteeritud BP kohal) uuele asukohale (PK 73+57).

Tehnilist lahendust vt täpsemalt töö osast „Elektrivarustus, side ja teevalgustus“, mis on leitav köide-2

Tehnovõrgud.

2.11 Maastikukujundus

Maastikukujunduse kavandamisel on lähtutud TRAM juhistest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“.

Kavandatud haljastuse lahendus on toodud plaanijoonistel.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 26 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Projektalal ei ole kavandatud puude raadamist (kuid on üksikute puude likvideerimine ning kändude

freesimine).

Haljasalad on kavandatud katta murukattega. Kõrghaljastust ei ole kavandatud seoses teemaa kitsusega

ja kasvuks vajaliku ruumi puudusega. Detailplaneeringutega on kavandatud kõrghaljastust piirnevatele

arendusaladele.

Teemaa haljastuse põhimõtted

Teemaa on kavandatud raadata ja puhastada võsast. Teemaa haljastada murukattega. Teemaa lohud tuleb

tasaseks planeerida, künkad tuleb samuti tasandada, et võimaldada alade niitmist ja hooldamist.

Kõrghaljastust ei ole täiendavalt teemaale ette nähtud.

Haljasalad, mis on ehitustegevusest puudutatud, tuleb ehituse töövõtjal samuti taastada murukattega.

Üldiselt on arvestatud, et haljastus taastatakse mulde/kraavi servast ca 3,0 m kauguselt. Kui ehitustööde

käigus rikutakse haljastust laiemalt, tuleb see ka taastada.

Haljastatavad alad ja mulde nõlvad katta 5-7 cm kasvupinnasega ja murukülviga (III klass) ja

rekultiveeritavad alad katta 15cm kasvupinnasega ja murukülviga (III klass). Vastava kategooria

taimede puhul tuleb ol.ol mättad tagasi panna.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 27 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

3 EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE

Ehitustööde teostamiseks tuleb ehituse töövõtjal koostada ehitustööde organiseerimise kava (sh

ajagraafik, ehitusjärjekorra plaanid ja skeemid, liikluse ümbersuunamise skeemid jms) ja tööprojekti

joonised, mille eesmärgiks on põhiprojekti lahenduste täpsustamine, arvestades paigaldatavate toodete,

materjalide ja rakendatavate ehitustehnoloogiatega. Tööprojektis täpsustatakse põhiprojektis toodud

lahendusi, koostatakse tootejoonised ja tehakse lõplik ehitustoodete valik, esitades kõik tehnilised

parameetrid tee ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Töövõtjal tuleb koostada ülevaatlik tabel ja

välja tuua kõik muudatused koos lõplike mahtudega, mida tööprojektiga on muudetud ja täpsustatud.

Kõik materjalide ja toodete asendused tuleb kajastada tööprojektis. Asendusi on lubatud teha

ehitustööde teostamise ajal kehtivate normide ja juhendite ulatuses. Tööprojekt sh asendused tuleb

kooskõlastada tellijaga ja objekti inseneriga. Tööprojekt on oluline alusdokument ehitatu

dokumenteerimiseks ja arhiveerimiseks.

3.1 Üldosa

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult

efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks

montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel.

Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, tootejoonised,

tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest

tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika.

Ehitustööde organiseerimise kavas kirjeldatakse tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, ladustamist,

hügieeni, toitlustamist, suitsetamist, horisontaal- ja vertikaaltransporti, turvalisust, ajutisi piirdeid,

tellinguid, pinnase kuhjamist, tuleohutust, heakorda ja jäätmekäitlust, hüdrantide asukohti ja muud

sellist.

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse vastavalt vajadusele juhised ehitustoodete ja seadmete

monteerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fikseerimiseni. Tellija nõudmisel

esitatakse ehitustööde organiseerimise kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade

paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, ehitusaegne nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja

tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks ning kava koostaja

hinnangul muud vajalikud juhised ehitustööde läbiviimiseks.

Ehitustöövõtjal tuleb arvestada kõigi ehitusorganiseerimise kavaga seotud tööde ja kuludega, mis

kuuluvad lahutamatult projektlahenduse välja ehitamise juurde ja mida ei saa tõlgendada täiendavate

töödena.

Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks

Ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt kehtivatele juhenditele, seadustele jne.

Töövõtja on kohustatud teostama ehitustööde geodeetilist kontrolli ning esitama teostusjoonised

Insenerile heakskiitmiseks.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 28 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Töövõtja peab kaetud tööd esitama Insenerile kontrolliks ning koostama vastava ülevaatuse

dokumentatsiooni. Inseneri poolt vajalikuks peetud kontroll ja katsetamine tehakse Töövõtja kulul, kes

hangib ka vajalikud seadmed ja personali. Praakmaterjalidest või ebakvaliteetselt teostatud töö peab

Töövõtja Inseneri nõudmisel parandama või ümber tegema oma kulul.

Projektis antud konstruktsioonide ja materjalide mahud on indikatiivsed ja ei vabasta Töövõtjat

kohustusest pakkumise ajal hinnapakkumise kujundamisel mahtusid ise üle kontrollida, arvestades

sealjuures ka ehitusvaru ja ehitustehnoloogia valikust tulenevate täiendavate kuludega.

Ehitusprotsessi lõpp-produktiks peab olema kvaliteetne ja terviklik rajatis.

Kasutatavad materjalid peavad vastama kõikidele seonduvatele normidele, eeskirjadele ja

instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Kui ehituse ajal selgub, et projektis on vastuolusid või puudusi, siis ei tohi nende järgi ehitada vaid tuleb

konsulteerida PP projekteerijaga.

3.2 Geodeetilised punktid

Projektalal olulised geodeetilised märgid puuduvad.

3.3 Ettevalmistustööd

Ehituse töövõtjal tuleb kõigepealt märkida välja teemaa kinnistu piirid, et vältida ehitustöödega

piirnevatele kinnistutele sattumine. Piirnevate kinnistute kaasamiseks ehitustegevusse tuleb töövõtjal

hankida maaomanikelt kirjalikud load.

Ehituse töövõtjal tuleb välja märkida ehitusalasse jäävad tehnovõrgud, et vältida nende lõhkumist.

Ehituse töövõtjal tuleb eelnevalt TRAM´ga ja objekti Inseneriga kooskõlastada ehitusmasinate ja

materjalide hoiustamise ja ladustamise platsid.

Ehitustehnoloogia valib Töövõtja oma parimate teadmiste ja võimaluste alusel. Töövõtjal tuleb kõiki

töid teostada vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele, standarditele ja muudele nõuetele.

Töövõtjal on kohustus tagada, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja teostatud selliselt, et oleks

tagatud keskkonna- ja töötajate ning piirkonna elanike ohutus ning efektiivne ja läbimõeldud tööprotsess.

Valmima peab defektide ja puuduste vaba rajatis.

Ettevalmistus- ja kaevetööd

Töövõtja ei tohi alustada kaevamis- ja ehitustöid enne kui on välja märgitud tee- ja rajatise telgede

(vajadusel ka kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning vastavate põiklõigete vajalikud

kõrgused. Töövõtja peab kontrollima kaevamise käigus süvendist eemaldatava taaskasutatava ja

süvendisse jääva materjali kvaliteeti ja vastavust muldkeha või rajatise projektis esitatud materjalide

kvaliteedinõuetel.

Koostöö piirkonna elanikkonnaga

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 29 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Enne ehitustöödega alustamist tuleb kavandatavast informeerida kohalikke elanikke sh juurdepääsude

ajutised piiramised, ajalised mõjud jne.

Enne mullatöödega alustamist peab Töövõtja kindlaks tegema maa-aluste kommunikatsioonide

olemasolu ja asetuse ehitusplatsil, kooskõlastama tööd trasside valdajatega ja täitma nende nõudeid.

Vajadusel tuleb kohale kutsuda võrguvaldaja esindaja. Töövõtja vastutab täiel määral kõikide

kommunikatsioonide kindlakstegemise ja korrashoiu eest oma tööpiirkonnas.

Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid,

mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase

esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need

vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga.

Mõõdistusvõrgu punktid

Antud juhul kokkupuude puudub ja punktide ümbertõstmist projektalal ei ole kavandatud.

3.4 Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit

Töövõtjal tuleb ehitustööde teostamiseks koostada ehitusaegse liikluskorralduse kava ja kooskõlastada

see tee omanikuga.

Ehitusaegne liikluskorraldus on soovitatav lahendada lõiguti, et vähendada ebamugavusi teekasutajatele.

Lõplik töömaa-alade jaotus ja liikluskorraldus lahendatakse ehituse töövõtja poolt ning kooskõlastatakse

teeomanikuga.

Ühistransport

Ühistranspordi ümbersuunamist ei ole kavandatud. Ehitustööde ajal tuleb likvideeritavad peatused

asendada ajutistega ja rajada neile juurdepääsud. Ühistranspordi korraldajaid tuleb informeerida

piirangutest eelnevalt.

Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta ei ole

lubatud.

Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele

13.07.2018”.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele

ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste

elu ja tervist ning vara.

Ajutine liikluskorraldus

Ajutine liikluskorraldus ja infotahvlid tuleb teostada vastavalt lepingule ja “Riigiteede ajutine

liikluskorraldus“ juhendile. Liikluse ajutiseks piiramiseks ja sulgemiseks vajalike toimingute

teostamisel juhinduda „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise korrast“. Ajutine ümbersõit

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 30 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

peab liikluse ohutuse eesmärgil olema varustatud vajalike liikluskorraldusvahenditega vastavalt tellijaga

kooskõlastatud liikluskorralduse projektile. Ajutise ümbersõidu või ümberpõike projekteerimisel tuleb

arvestada ümbersuunatava liikluse koosseisu ja sagedusega. Enne liikluse ümber suunamist esitada

liikluskorralduse projekt, kriisiolukorra lahendamise kava ja paigaldatud liikluskorraldus TRAM´le ja

insenerile kooskõlastamiseks. Tööd teostatakse vastavalt ajutise liikluskorralduse joonistele või

projektile.

3.5 Ehitustööd

Katendite freesimine

Katendite freesimistööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele ja ehitustööd peavad vastama

TRAM juhistele ja projektlahendusele.

Projekti mahus on koostatud eeldatava freespuru mahu bilanss ja tegelik freespuru maht täpsustud tööde

käigus, seoses freesimise täpsusega ja mahu muutusega puistesse ladustamisel. Projektis on toodud

arvutuslik maht. Freespuru mahud on arvestatud iga etapi kohta eraldi, juhuks, kui kõiki etappe ei ehitata

samaaegselt ühe ehitushanke raames. Freespuru vajaliku mahu tagamine ja töölõikude ehitusjärjekord

jääb ehituse töövõtja lahendada, arvestades sealjuures liikluse ajutise ümbersuunamisega Tellija

tingimustel või projektis toodule.

Ajutiste ümbersõitude tehnilise lahenduse ja materjalide taaskasutuse osas otsustab ja lahendab katendi

konstruktsiooni ehituse töövõtja tööjoonistega, tagades optimaalsed kulud seoses ajutiste rajatiste

ehitamisega ja arvestades töövõtja kogemustega ja ehitustehnoloogiliste võimalustega. Põhiprojektis on

kirjeldatud ehitustööde järjestuse üldised võimalikud põhimõtted.

Asfaltsegude retseptid tuleb ehituse töövõtjal koostada, arvestades kogemusega ol.oleva freespuru

taaskasutamisel ja kooskõlastada lahendus Tellija esindajaga ja Inseneriga. Rajatavad asfaltkatendid

peavad vastama kehtivatele nõuetele ja projektlahenduses toodule. Ehituse töövõtjal tuleb arvestada, et

ol.olevaid freespuru materjale tuleb vajadusel rikastada , et saavutada katendis kasutatavate materjalide

vastavus nõuetele.

Kaevetööd

Kaevetööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele ja ehitustööd peavad vastama TRAM juhistele ja

projektlahendusele.

Mullatööde mahud on toodud aruannetes. Väljakaevejoon toodud profiilijoonistel. Mittesobilik pinnas

tuleb välja kaevata ja teisaldada, vajadusel objekti lattu. Vastavalt projektlahendusele võib olla vajalik

pinnaseid ka sügavamalt välja kaevata sh rajada süvendit lubjakivisse. Vajadusel tuleb kasutada kaeve

asemel pinnase lõhkumise tehnoloogiat (rokson vms).

Mittesobilik pinnas on üldjuhul ette nähtud eemaldada. Ehituse töövõtjal on võimalus tõendada, et

materjali omadused vastavad Tm65 nõuetele ja sellisel juhul võib seda muldkeha alumistes täitekihtides

kasutada. Ol.olev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava muldkeha

kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 31 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Orgaanikat sisaldavat ja muldkehasse mittesobivat pinnast võib taaskasutada täitematerjalina

planeerimistöödel või näiteks müratõkkevalli ehitusel. Teemaa-ala tuleb rekultiveerida, madalamatele

aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Teemaale laiali planeeritav pinnast ei tohi takistada

külgnevatelt aladelt pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Teema planeerimisel tuleb jälgida, et

planeeritava ala kalded oleks veeviimarite ja kraavide suunas. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu

pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele.

Süvendi tagasitäitmine on rajatise ehitamisega kaasnev ja vajalik töö. Tagasitäite materjal ei tohi olla

kõrge savisisaldusega materjal, savimaterjal ega tohi sisaldada suuremaid kui 2/3 läbimõõduga osi

paigaldatava kihi paksusest, külmunud kamakaid, puitu või muud huumuserikast materjali kui projektis

ei ole toodud teistsuguseid kvaliteedinõudeid tagasitäite materjalidele. Antud tööga peab Töövõtja

hankima tagasitäite materjali, mis vastab projektis või töökirjeldustes kehtestatud tagasitäite materjali

kvaliteedi nõuetele.

Kaevetööde võimaldamiseks kuivades tingimustes tuleb ehituse töövõtjal tagada kaeviku põhjast vete

ärajuhtimine, rajades vajadusel ajutisi veeäravoolu kraave või kasutades pumpamist.

Kraavide rajamine

Kraavide puhastamine ja uute rajamine on toodud plaanijoonistel. Kraavid tuleb rajada projekteeritud

sügavustele.

Enne kaevetöid tuleb tuvastada ja välja märkida tehnovõrkude asukohad, et vältida nende lõhkumist.

Väljakaevatud pinnast võib objektil taaskasutada. Pinnase planeerimisel väljapoole kraavi tuleb tagada,

et ol.olev vetejuhtimise põhimõtted säiliks ja maapinnakalded ei takistaks vete liikumist kraavide suunas.

Mulde ehitamine

Mulde ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid peavad vastama TRAM

juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Väljakaevel ebakõlade esinemisel seoses geoloogiliste eripäradega, tuleb ehituse töövõtjal täpsustada

lahendusi tööjoonistega.

Ol.olevaid muldeid on üldiselt kavandatud laiendada. Laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade

lahti lükkamisest, et tagada sademevee äravool. Eemaldada laienduste alt sobimatu pinnas. Mulde

laiendamine tuleb teostada astmeliselt. Tee mulde ol.olevad materjalid tuleb projekteeritud mulde

laiuses võimalusel laiali planeerida, et tagada homogeensus kogu ristlõike ulatuses. Kitsas ristlõikes,

liikluse läbilaskmise võimaldamise eesmärgil, ei pruugi homogeensuse tagamine parimal viisil alati

võimalik olla, kuid seda tuleb tagada maksimaalselt. Astmeliselt ehitamine võimaldab aluse kihtide

normide kohast tihendamist.

Täitematerjalid peavad olema külmakindlad materjalid ja vastama projekteeritud nõuetele, mis on

toodud katendi arvutustes või projektis.

Kihtide tihendamine tuleb teostada 0,3 m kihi paksusena mh torustike/truupide jms peal, nn järeltäite

kihid.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 32 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Rajatavate mullete pealispind nii sõidu- kui jalg- ja jalgrattateedel tuleb planeerida vastavalt

tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada tihendusteguriteni.

Kõrgete mullete ehitamisel kõikidel ristetel peab töövõtja vajadusel rakendama täiendavaid sobivaid

meetmeid nõlvade uhtumise vältimiseks ehituse ajal. Üheks sobivaks meetmeks on näiteks asfaldist

„vorsti“ rajamine asfaltkatte serva (9) ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde.

Peale murukamara tekkimist tuleb „vorstid“ eemaldada.

Sobivad meetmed ning nendega kaasnevad kulud peab töövõtja arvestama pakkumishinna koostamisel

oma kuludesse.

Ühtlasi on soovitatav alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde valmimist ning enne

asfaltkatte kihtide rajamist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning juurdunud

murukamaraga nõlv on võrreldes liivpinnasest nõlvaga erosiooni suhtes vastupidavam.

Nõlvade planeerimis- ja kindlustustööd

Peale mulde ehitust tuleb nõlvad sh kraavide nõlvad planeerida ja tasandada vastavalt profiilidele. Nõlva

materjalid tuleb tihendada.

Nõlvadel, mis on kõrgemad, kui 2,5 m, on projektiga ette nähtud paigaldada nõlvad kindlustamiseks

erosioonitõkkematt (kookoskiudmatiga). Erosioonitõkkematid tuleb paigaldada 10-20% nõlva pikkusest

pikemalt. Matt tuleb nõlva ülemisse äärde ankurdada (ankurduskraavi tagasitäite pinnas tuleb tihendada)

ning seejärel rullida see ülevalt allapoole. Mattide servad tuleb kinnitada min 20 cm ülekattega. Ülekate

peab olema tehtud vastu pärituult, arvestades põhilisi tuule suundi. Matid tuleb kinnitada puuvaiadega

(ristlõikes min 2*2 cm, pikkus min 30 cm). Kinnitamist tuleb alustada nõlva jalamilt liikudes ülespoole.

Paigaldus teostada vastavalt tootja juhistele.

Veeviimarid

Veeviimaritega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid

peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Kaevud, kambrid ja kaped

Plastist kontroll, hooldus- ja restkaevud peavad vastama standardi EVS-EN 13598-2 või SFS 3468;

EVS-EN1401, EVS-EN13476-2 ja EVS-EN13476-3.või SFS 3468 nõuetele. Eelistatult teleskoopsed ja

materjaliks PE või PP torud.

R/b kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 1916 ja EVS-EN 1917 nõuetele, veetihedad,

betooniklassiga C30/37 või samaväärne.

Kaevuluugid, resti- ja raamikomplektid ning kaped peavad vastama ja olema tähistatud vastavalt EVS-

EN 124 nõuetele. Haljasalal kasutada 25 tonniseid ja liiklusalal min. 40 tonnise koormusklassiga luuke.

Luugikomplekti materjal peab olema valmistama valumalmist EN-GJL-200 (GG200) ja valu täpsus ISO

8062. Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Kontrollkaevud peavad olema valmistatud tehases, mille on olemas tootmisohje. Elementide ühendused

tuleb kinnitada elastse isolatsioonühendusega, tagamaks ühenduse veekindlus.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 33 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Päised

Päiste ehitamisel ja parandamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile ning olema enne

kasutamist kooskõlastatud inseneriga.

Päised peavad olema paralleelsed mulde nõlvaga, ulatuma sealt võimalikult vähe välja ja olema

liiklusele võimalikult ohutud. Raudbetoonist päised ja väljavoolude kindlustus peavad olema ehitatud

vastavalt projektile.

Päised rajada vastavalt projektlahendusele.

Sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsiooni torude ringjäikus peab olema vähemalt klass SN8 (8 kN/m2) ja torutäitel üle

6m peab olema ringjäikus SN16. Plasttorud peavad vastama järgmistele standarditele:

✓ plastifitseerimata polüvinüülkloriid (PVC-U) torud EN 1401. Kasutada läbimõõduni kuni

DN200. Mitte kasutada PVC-U torusi päikesevalguse käes, sest need pole UV kindlad;

✓ polüpropüleen (PP) torud EN 1852-1, EVS-EN 13476;

✓ polüetüleen (PE) survetorud EN 12201, EN 12666-1. Soovitav kasutada, kui torud jäävad

päikesevalguse kätte;

Sademevee kanalisatsiooni kaevude nõuded on kirjeldatud TTTK ptk.5.2.2.

Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib

vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks.

Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

✓ EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“

✓ RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77);

✓ Kaevetööd tuleb teostada kooskõlas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga.

Kaevud ei tohi kahjustada tee konstruktsiooni ja põhjustada tee vajumist. Kaevu kõik

konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevikute

tagasitäite tegemisel tuleb lisaks arvestada TEK ja MPTJ juhise nõuetega. Töövõtja peab kontrollima

täitepinnast ja selle tihendatust kalibreeritud Loadman, Inspector vms. seadme abil.

Sademeveetorustikule projekteerida, max. 100m vahega, hoolduskaevud. Sademevee kanalisatsioonil

suuna ja kõrguse muutus teostada kontrollkaevus. Kaevuluugid ei tohi asuda rattajäljes.

Veeviimarid (sademevee äravoolusüsteemid sh torud ja rennid)

Materjalid tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõik mulde

veeviimarite ehitamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile. Kasutatavatel materjalidel

peavad olema esitatud tootjapoolsed vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid.

Kõik mulde veeviimarite ehitamiseks vajalikud tööd tuleb teostada vastavalt projektile ja

tootjapoolsetele juhenditele.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 34 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Kaevikupõhi

Kaevikupõhi on sügavus, mis võimaldab rajada truubi alla aluskihti. Kaeviku põhja struktuuri mitte

rikkuda. Rikutud aluspinnas tuleb eemaldada ja asendada aluskihi materjaliga.

Aluskiht

Aluskihi ülesandeks on koormuse ühtlane jaotamine truubi kandva osa ulatuses. Aluskiht rajatakse

kaeviku põhjale, mille minimaalseks paksuseks peab olema vähemalt 20cm tihendatud kivimaterjalist

(killustik, kruuskillustik, purustatud kruus) täide, kus geotekstiil aluskihipeal või vajadusel aluskiht

paigaldatud geotekstiili sisse. Külmakerkelise või pehme aluspinna korral (tolmliiv, tolmne saviliiv,

kerge ja raske tolmne liivsavi, raske tolmne saviliiv), suurendada aluskihi paksust ≥50cm. Aluskihi

materjali suurim tera läbimõõt 64mm. Kalju või moreensete aluspinnaste korral võib aluskihi ära jätta

ja tasanduskiht rajada tasasele kaevikupõhjale.

Aluskihilt mõõdetakse aluse tihendatust, mis peab olema tihendatud ja Loadmani/Inspectoriga mõõtes

kas:

✓ tihendusteguriga Kt ≥ 0,94;

✓ elastsusmooduliga ≥ 95MPa;

✓ tihendusnäitajana T`=ΣE/3 /E(2) ≤1,6 - kus (ΣE/3) Loadmani või Inspectori mõõtmistsükli 3

viimase mõõtmistulemuse (6-s, 7-s ja 8-s) keskmise ja teisena mõõdetud elastsusmooduli E(2)

mõõtetulemuse suhe.

Lubakivisse süvendamisel kaevikupõhja tasanduskiht

On sängituskiht, millele toetub truup, tasandades aluskihi ebatasasused. Sängituskiht paksusega 5-15cm

rajada täitematerjaliga mille lubatud suurim teraläbimõõt 16mm, kus truubi all sängituskihi paksuseks

vähemalt 5cm. Sängituskihi materjal peab olema võimalikult sarnane muldes kasutatava täitematerjaliga.

Sängituskihi tihendatus sarnaselt aluskihile.

Täide

Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus kuni 30cm ja täitematerjaliks muldkehaga samaväärsete

omadustega mitte külmakerkeline materjal, kus tagasitäite materjali filtratsioonimoodul on sarnane

muldkeha materjaliga, vastavalt kas tegemist passiiv- või aktiivtsooniga. Tagasitäitematerjali suurim

lubatud teraläbimõõt kuni 32mm. Iga kiht enne järgmise kihi paigaldamist tihendada nõutava tiheduseni

vähemalt Kt-0,95 võrreldes standard Proctor tiheduseni. Lõpptäitel tihendada vähemalt Kt-0,98

võrreldes Proctor standard tihedusega, kui projekt ei ole ettenäinud teisiti.

Konstruktsioonid

Konstruktsioonidega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid

peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Parema välimuse ja visuaalse sujuvuse saavutamiseks peab töövõtja joondama rajatise käsipuud,

põrkepiirded ja äärekivid ning vajadusel eeltoodute kõrguseid korrigeerima. Konstruktsiooni elementide

lubatud põik- ja pikikallete erinevus projektsest on lubatud+/-0,3% .

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 35 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Rajatise tervik valmidus hõlmab betooni kivinemise aega ja minimaalse projekteeritud tugevuse

saavutamist vastavalt käesolevatele nõuetele. Kuni rajatise pealis- ja aluseehitis ja kogu

kandevkonstruktsioon pole rajatise jaoks valmis, peab ehitamisjärgus rajatised olema suletud

igasuguseks (ka ehitamiseks vajalike seadmete) liikluseks. Töövõtja on vastutav rajatisel liikluse

lubamise eest ehitustööde ajal, kui see on tehnoloogiliselt vajalik ning ohutu.

Rajatise valmimisel tuleb tagada ühtlane pinna- ja värvi lahendus. Ebaühtlase tulemuse korral peab

töövõtja tagama oma vahenditega pinna ühtlustamise kvaliteetsete materjalidega. Rajatisel piirete

vaheline laiusgabariidi lubatud hälve on -0…+150mm.

Projektides esitatud mõõtmed vastavad normaaltemperatuuri +10°C juures, kui ei ole projektis määratud

teisiti.

Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: kraanade ligipääsetavus ja stabiilsus, pääs ehitusplatsile ja sealne

liiklus, ehitusplatsi turvalisust mõjutavad pinnasetingimused, võimalikud montaažitoed võimalikud

vajumid, montaaži järjekord ning meetod, mis peavad sisalduma vastava töö ühikhinnas. Vajadusel

koostada tööprojekt. Joonistele tuleb kanda kõik üle 5 tonni kaaluvate komponentide (detailide) kaalud

ja kõigi suuremate ebasümmeetriliste elementide puhul ka raskuskeskme asukoht.

Töövõtja peab enne töid või enne vastava tööetapi algust välja märkima konstruktsioonide teljed ja

asukohad (vajadusel ka kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning kõrgused. Geodeetiliste

mahamärkimise all mõeldakse kõiki geodeetilisi töid, mis on vajalikud kogu rajatise püstitamiseks.

Süvendi kaevemaht on arvestuslik ja kajastab plaanilise konstruktsiooni geomeetrilist mahtu

konstruktsiooni rajamissügavuseni, ilma nõlvuseta. Ohutu kaeviku nõlvus või nõlvade kindlustamise

maht arvestada süvendi kaevamise ühiku hinnas.

Konstruktsiooni süvendi kaevamise ühikhind peab sisaldama lisaks:

✓ ohutute nõlvade ning kaeviku süvendi rajamist ning hilisemat likvideerimist;

✓ kaevandatud materjalide äravedu, transporti ja utiliseerimise tasusid.

Kaevamissügavus on projektis ettenähtud rajamiskõrgus koos täitekihiga. Projektse geoloogia erinevuse

korral või ehituseks mittesobiva aluspinnase korral, teostab töövõtja pinnase kandevõime kontrolli ja

informeerib sellest projekteerijat, inseneri ja tellijat, et kokku leppida edasine tegevuskava. Selleks peab

tööprojekti koostav projekteerija leidma lahenduse konstruktsiooni rajamiseks tegeliku geoloogia korral.

Konstruktsioonidel tagasitäite maksumuses arvestada tagasitäite materjali maksumust koos kaeve-,

laadimise ning transpordi ja tihendamise töödeks mõeldud kuludega, mis vastavad projektile.

Tagasitäide on geomeetriline maht, mis arvutatakse plaanilise pinna ja täitesügavuse järgi. Ohutute

nõlvade täitemaht (ka suurem väljakaeve) arvestada tagasitäite ühikhinnas. Tagasitäitel ei tohi pinnas

vigastada konstruktsioone ning valminud betoonist konstruktsioonil peab olema saavutatud 70%

projekteeritud survetugevusest. Täitetöödel süvendisse kogunev vesi tuleb eemaldada kas pumpamise

või muul efektiivselt toimival viisil. Vee eemaldamise kulud arvestada ettevalmistustööde maksumuse

hinnas. Tagasitäiteks kasutatava materjali nõuded tuleb esitada projektis või lähtuda juhenditest.

Konstruktsioonide killustikalus on kas aluspinna kandevõimet suurendav või tasandatav.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 36 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Liikluskorraldus- ja ohutusvahenditega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt

projektlahendusele, ehitusmaterjalid peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning

ehitustööd peavad vastama juhistele.

Liiklusmärgid peavad vastama Riigiteede liikluskorralduse juhisele, evs 613 ja standardile 12899 “.

Liiklusmärgid, postid ja vundamendid paigaldatakse ja ehitatakse vastavalt „Riigiteede Liikluskorraldus

juhisele“. Postide vundamentide ümbrus peab olema tihendatud vähemalt 1 m läbimõõduga ringi osas

samaväärseks ümbritseva pinnase tihedusega.

Teemärgised

Märgistusmaterjal ja töö peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“

Teemärgistus töö peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“

Kattehelkurid

Kattehelkur peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Valgust peegeldavate kattehelkurite

kasutamisel peavad need vastama standardile EVS-EN 1463-1. Kattehelkurid võivad koosneda ühest

või mitmest integreeritud osast ning võivad olla paigaldatud teepinna peale või paigaldatud teepinna

sisse. Kattehelkurid võivad olla kas alalised või ajutised. Valgust peegeldav osa võib olla ühe- või

kahesuunaline. Valguse peegeldaja võib olla valmistatud klaasist või kriimustuskindla pinnaga

plastikust. Kattehelkurid peavad taluma lume sahkamist. Kattehelkurite kohta tuleb esitada

vastavusdeklaratsioonid .

Kattehelkur paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Kõik kattehelkurid tuleb

paigaldada pärast teekattemärgistuse tegemist vastavalt projektile ja tootja juhendile. Kattehelkurite

vahekaugused ja joondumine peab vastama projektile.

Teepiirded

Jalakäijapiirdeid võib kasutada ainult jalakäijate liikluse suunamiseks oludes, kus see ei toimi

sõiduteeliikluspiirdena. Liikluspiirdena jalakäijatel tuleb kasutada CEN TR 16949 vastavaid tooteid.

Teepiirdesüsteem peab vastama standardile EVS-EN 1317. Teepiirdesüsteemi projekteerimisel tuleb

arvestada turul saadaolevate süsteemi osadega, et oleksid saadaval kokksobivad piirded, terminalid,

üleminekud ja põrkeleevendid.

Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektile ja tootja paigaldusjuhistele arvestades sh erinevaid

pinnaseid jm. kihte kuhu need paigaldatakse, tagamaks nõuete täitmise.

Tähispostid

Tähispostid ja tähiskoonused peavad vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“

Tähispostid paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 37 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Katend

Katenditega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid peavad

vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Sideainega töötlemata ja orgaaniliste sideainetega töödeldud aluste ehitamisel kasutatavad materjalid

peavad vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (KKEJ), Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

(TEK) ja lepingu nõuetele.

Töövõtja peab enne materjalide või toodete kasutamist saama inseneri heakskiidu kooskõlastuse näol,

esitades kasutatava materjali toimivus- või vastavusdeklaratsioonid ja muud vajalikud dokumendid.

Aluste ehitamiseks segistis valmistatud mustkillustikud, sideainega töödeldud aluste ehitamisel

kasutatava sideaine omadused, katsed, katsemeetodid ja kvaliteedinõuded täitematerjalidele peavad

vastama KKEJ´le.

Aluste geomeetrilised parameetrid peavad vastama projektile. Trassi plaani, pikiprofiili ja ristprofiilide

kontrollimine tuleb teostada vastavalt kehtivale TEK ja lepingu nõuetele. Terakoostise mittevastavusel

nõuetele peab töövõtja viima materjali vastavusse nõuetega .

Killustikalused

Killustikalused tuleb rajada vastavalt KKEJ´le.

Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal

kalibreeritud LOADMAN või Inspector seadmega vastavalt KKEJ´le ja „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ toodule.

Põhimaantee ja rampide lubjakivi süvendisse rajatavale tehnoloogilisele kihi 7cm + põhimaantee 16cm

fr 32/63 kihile kandevõime omadusi ei määrata, sest tihendada saab ainult staatiliselt.

Stabiliseeritud katendid

Nõuded segu koostisele, retseptile ja segu lähtematerjalidele (juurde lisatavad täitematerjalid, sideained,

vesi) on kirjeldatud SKEJ´s, TEK´is või lepingulistes dokumentides.

Tööde teostamisel tuleb kinni pidada SKEJ´s ja TEK´is või projektis kirjeldatud nõuetest. Iga päeva

kohta peab töövõtja vormistama töö vahearuande.

Kui töövõtja teeb muudatusi meetodites, protsessides, seadmetes või kasutatavates materjalides või kui

töövõtja ei suuda kohapealse materjali muutumise või muude põhjuste tõttu tagada vastavust nõuetele,

siis võib insener enne töö jätkamist nõuda katselõikude tegemist.

Stabiliseerimistööde tulemusena saadav stabiliseeritud segu ja stabiliseeritud katendikiht peab vastama

SKEJ´s ja TEK´is toodud nõuetele või lepingu dokumentidele. Juhul, kui projektis on toodud erinõudeid

segu omadustele, segus kasutatavatele täitematerjalidele või rajatud kihi omadustele, siis kontrollitakse

tööde vastuvõtmisel nende vastavust projektist tulenevatele nõuetele.

Asfaltkatete ehitamine

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 38 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Asfaltsegudes kasutatavad täitematerjalid peavad vastama lepingulistes dokumentidest sätestatule.

Asfaltsegudes võib kasutada lisandeid, mis vastavad lepingu ja EVS-EN 901 nõuetele. Asfaltbetoonsegu

retsepti koostab töövõtja vastavalt lepingus sätestatud parameetritele ja EVS 901 nõuetele.

Asfaltbetoonkatted ehitatakse vastavalt AKEJ´le.

Paigaldatud asfaltbetoonkate peab vastama lepingulistele ja TEK nõuetele. Objektile tarnitud segu

kvaliteeti kontrollitakse vastavalt EVS 901 nõuetele ja paigaldatud kihi kvaliteeti kontrollitakse

vastavuses AKEJ´s kirjeldatud nõuetele. Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt Vastuvõtu eeskirjale.

Geosünteedid

Materjalide valikul tuleb lähtuda AGJ-st. Kui lepingus ei ole määratud, siis geosünteedi eluiga peab

ületama konstruktsioonide kihtide eluiga, mille vahele ta paigutatakse. (st näiteks kas > 25 aasta),

Geosünteetide transportimisel ja paigaldamisel tuleb järgida geosünteetide tootja konkreetse tootega

kaasas olevaid juhiseid.

Peenarde kindlustamine

Teepeenra tugevdamiseks (remondiks) ja ehitamiseks kasutatava materjali terastikuline koostis peab

vastama lepingulistele dokumentidele.

Teepeenarde ehitamine toimub vastavalt lepingulistele dokumentidele. Olemasoleva peenra remondi

korral tuleb sinna kogunenud praht ja mättad kõrvaldada ning ära vedada. Enne uue materjali lisamist

tuleb korrastada peenra alus. Peenarde ehitamisel mitte kahjustada asfaltkatet. Asfalteerimise järgselt

täita peenrad põhimaanteel, ristmikel ja mahasõitudel kuni a/b kihi ülemise pinnani kaldega 4,0%

väljapoole, teekattest eemale%,, kui projektis ei ole öeldud teisiti.

Äärekivid, sillutuskivikate

Materjalide külmakindluse katse tulemus peab vastama TEK nõuetele. Sängitus betoon peab olema

toodetud EVS-EN 206-1 nõuetele. Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis peab kasutatava betooni

tugevusklass olema vähemalt C16/20.

Äärekivide ja sillutiskate ehitamine vastavalt lepingule ja TEK nõuetele. Äärekivid paigaldatakse

valmisbetooniga (EVS-206) või liimitavate äärekivide korral liimitakse projektijärgsele kohale.

Sillutiskivikate tuleb paigaldada kiilutud killustikalusele paigaldatud sängitusliiva kihile. Üle 1500

a/ööp liiklusintensiivsusega teedel tuleb kohtades, kus lumesahk võib kahjustada äärekivi kvaliteeti

(bussiplatvormide algused, mahasõidud pöörderaadiuste ulatuses, ringi välimine osa, liiklussaared),

paigaldada otstesse kahe kivi ulatuses tardkivist äärekivid.

Tehnovõrgud

Tehnovõrkudega seonduvad ehitustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele, ehitusmaterjalid

peavad vastama TRAM juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Materjalid peavad olema vastavuses projekti ja lepinguga ning võrguvaldaja nõuetega. Tee

konstruktsioonis kaeviku tagasitäitmine ja katendi taastamise materjalid peavad vastama TTTK 3 ja 4

nõuetele.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 39 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Välisvalgustus

Välisvalgustuse ehitamisel tuleb lähtuda välisvalgustuse projektist ja käesoleva teeprojekti teistest

eriosades ja „Riigimaanteede valgustamise juhisest“.

Kaablikaevise ja postide vundamentide kaevendi tagasitäite ja katendi taastamise materjalid peavad

vastama käesoleva teetööde tehnilise kirjelduse peatükkide 3- Mullatööd ja 4- Katendid ja TEK nõuetele.

Tööde teostamisel lähtuda täiendavalt asjakohasest elektriprojektist ja vastava projekti teistest eriosadest,

teiste võrguvaldajate ning teevalgustuse haldaja tehnilistest tingimustest.

Kaevetööd olemasolevate kasutusel kaabelliinide läheduses ja mitteoluline teisaldamine, lõhestatavate

kaablikaitsetorude paigaldamine jms toimub vastavalt võrguvaldaja nõuetele.

Elektrikaablid paigaldada kogu pikkuses min nõuete kohasele sügavusele. Sõltumata

kaablikaitseklassist tuleb kaabelliin alati tähistada kaablite/torude ülapinnast 0,3 m kõrgemale kollase

hoiatuslindiga. Lepingu objekti uue katte alla jäävates lõikudes täidetakse kaevis mulde materjaliga

dreenkihi aluspinnani. Lõikudel, mis ei jää lepingu objekti uue katte alla, taastatakse kaevis vähemalt

endises olukorras külgneva maapinna kõrguseni.

Kasutada projektdokumentatsioonis näidatud maste, valgusteid ja mastitarvikuid. Põhjendatud

asendusvajadusel tagada harmoonia olemasolevate kõrvalasuvate teevalgustuse paigaldistega ja tagada

kõigi projektis esitatud teevalgustuse kvaliteedinõuete täitmine. Projektis antud valgusti tüübi

asendamisel analoogsega on vaja eelnevalt tellijale esitada valgustusarvutus.

Tsingitud koonilised metallmastid paigaldada selleks ette nähtud betoonjalandisse. Jaland peab taluma

libedustõrjeks kasutatavaid kemikaale ja paigaldada 0,25 m paksusele tihendatud killustikalusele.

Jalandi peale paigaldada kummitihend. Jalandi väljaulatuva osa kõrgus ümbritsevast pinnasest võib olla

kuni 15 cm.

Rajatistel kasutada vandaalikindlaid valgusteid vandaalikindlustustasemega vähemalt IK 09 või siis

valgustid kaitsta vandaalikindla kaitsevõrega. Ühendused teha eraldiseisvas klemmikarbis.

Liiklusmärgi valgusti suunata märgile viisil, et teistes suundades liiklejate pimestamine oleks

minimaalne.

Maastikukujundustööd

Maastikukujundustööd tuleb teostada vastavalt projektlahendusele. Materjalid peavad vastama TRAM

juhistele ja projektlahendusele ning ehitustööd peavad vastama juhistele.

Kasvualus- tähendab taimede istutamiseks või külviks rajatavat mullast jt vajalikest koostisosadest (nt

erosioonitõkkematerjal) teatud mõõtudega kihti või kihte, millesse taim saab juurduda. Kasvukiht-

tähendab mullakihti. Kasvumuld tähendab haljastamiseks sobivat mulda, mille koostis on laboratoorselt

tuvastatud. Kasvupinnas tähendab mulda ja huumust sisaldavat maakoore ülemist pinnasekihti, mille

sobivus haljastamiseks on laboratoorselt tuvastamata

Kasvualuse rajamisel materjali nõuded vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Kasvualus tehakse

kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 40 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama tootekirjelduse, kus on kirjas mulla lõimis ja

toiteelementide sisaldus, mis peab olema taimekasvuks sobiv. Kasvumuld peab olema taimekasvuks

sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega

mitmeaastasi juurumbrohte

Kasvualuse rajamisel ehitamine ja töö vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhend“. Kohaliku

kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga

enne külvi- või istutustööde algust. Metsastamisel ja III klassi muru rajamisel kohalikku kasvupinnast

analüüsima ei pea.

Kasvualuse paksusest ei lahutata multšikihi paksust. Kihi paksus puude jaoks umbes 50 cm ning murule

vähemalt 25 cm Enne kasvualuse rajamist tuleb kontrollida, kas istutuskohad on õiges asukohas ette

valmistatud (nt kaugus trassidest). Mulla kvaliteeti tuleb kontrollida enne mulla laotamist.

Muru rajamine

Muru rajamisel materjalinõuded vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Siirdemuru -peab olema

vähemalt 0,5m laiune sirgete servadega tükk. 0,5 m2-ne 25-35 mm paks siirdemuru paan ei tohi

laguneda, kui see tõstetakse ühest servast üles. Mättad- peavad olema vähemalt 0,25 m2 suurused,

ühtlase suurusega, sirgelt lõigatud servadega.

Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Muru klass on antud

projektis, kui projektis muruklass puudub, tuleb rajada III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et

seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega (nt

äärekividega). Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. III klassi

muru külvipinda tuleb järskudel (järsem kui 1:2) ja kõrgetel (>3 m) nõlvadel enne külvi kergelt vaostada

kõrgusjoontega samasuunaliste 2-4 cm sügavuste vagudega, umbes 5 cm vaovahedega.

Põõsaste istutamine

Põõsaste istutamisel materjalinõuded lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 41 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

4 HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND

Projektlahendusest tulenevalt erinõudeid kehtestatud ei ole ja teed ja rajatisi tuleb hooldada TRAM

üldiste tingimuste alusel, tee seisundinõuete tagamise eesmärgil.

Avalikult kasutatava tee seisundinõuded tuleb tagada vastavalt Majandus- ja taristuministri 2015.a

määrusega nr 92 Tee seisundinõuded, 05.11.2018.

Nõuded tee ja tee osade ehituses kasutatavate toodete ja materjalide hooldusele erinevatel aastaaegadel

Talvel sahkamisel võrk-, jää või tappteradega tuleb kasutada teepinda maksimaalselt kopeerivaid,

lisaterasüsteemidega, liugtalla või ratastega saha tüüpe, et mitte vigastada teekatet ja rajatist. Soovitatav

on kasutada sahkasid, mille alla on kinnitatud kummiribad.

Jalgtee talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange rajatisele või jalgtee kindlustamata peenrale (võib

põhjustada kindlustamata peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab teekattelt tuleva vee suundumist

üle peenra, mille tulemusel jääb vesi peenra ja katte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset

märgumist, mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral).

Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks rajatist või käsipuid.

Lume kuhjamine nende ümber ei ole lubatud.

Kevadel peale lumesulamist puhastada teekate (s.h sinna puistatud graniitkillustikust) ning survepesuga

puhastada teekate tolmust ja mustusest.

Hooldusjuhendis on toodud erinõuded minimaalsete lubatud nõuete järgi projekteeritud lahendusetele.

Katte- ja betoonkonstruktsioonid tuleb hoida puhtana porist ja liiklust takistavatest esemetest.

Talvel tuleb rajatis puhastada lumest ja jääst tagamaks inimeste ja kergliiklus sõiduvahendite normaalne

liikuvus.

Kavandatud tiigid tuleb hoida setetest vabad. Setted tuleb eemaldada peale nende ladestumist 0,5 m tiigi

põhjast mõõdetuna. Setete eemaldamiseks kasutada ekskavaatorit või pumpamise meetodeid, vastavalt

juurdepääsule, tehnika olemasolule jne. Tiikide perimeetrid on ohutuse tagamiseks tarastatud ja väravad

tuleb hoida lukus.

Tööde teostamise käigus lähtutakse vastavate tööoperatsioonide juures kehtestatud ohutustehnika

juhistest vastavale tööle ja ametkondade juhenditest, kelle vastutusalas töötatakse.

Olevat ja rajatavat haljastust tuleb hooldada regulaarselt. Rajamise järgsel perioodil tuleb regulaarselt

kasta paigaldatud taimi, et tagada nende ellujäämine min 2 aasta jooksul. Taimestikku tuleb jooksvalt

inspekteerida, tuvastada kahjustused ja need likvideerida. Vajadusel tuleb taimed asendada.

Ülevaatused

Rajatiste ja haljastuse seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate

defektide õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust.

Töö nimetus: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt

Töö osa nimetus: Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed

Töö number: P24012 Köide-2. TL-1 Teeprojekt. Põhiprojekt

L e h t 42 | 42

Selektor Projekt OÜ / T. Jõe, E. Potisepp

11.2025.a.

Ülevaatuste teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri poolt 14. juuli 2015. a määrusega nr 92

kinnitatud Tee seisundinõuetest.

Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi

defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti. Tõsisemate kahjustuste leidmisel tuleb koheselt

informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda.

Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele:

✓ katte puhtus ja võimalikud kahjustused;

✓ pisteliselt kontrollida tee vastuvõtul ja ülevaatuste käigus liiklusmärkide ja tähispostide

helkurite valgustpeegeldavust;

✓ kandekonstruktsioonide korrasolek;

✓ sadevee ärajuhtimissüsteemi korrasolek, sh tiigid, mis vajavad perioodiliselt setetest

puhastamist;

✓ mulde nõlvade kahjustused;

✓ erilahendustele;

✓ taimestiku vigastused ja ohutuse hindamine.

1 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Köite koostas:

Insener R.Mugamäe

2 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

1. Üldandmed ............................................................................................................... 3

1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................... 3

1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................... 3

1.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................... 3

1.2.2 Ehitusuuringud ........................................................................................................ 3

1.2.3 Normdokumendid .................................................................................................... 3

2. Geoloogiline olukord ................................................................................................ 4

3 Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž ...................................................................... 4

3.1 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž .............................................................. 4

3.2 Torustikud ja kaevud ................................................................................................. 5

3.2.1 Torustike materjal ..................................................................................................... 5

3.2.2 Kaevud ......................................................................................................................... 5

3.3 Torustike paigaldus ................................................................................................... 6

4 Olemasolevate kaevude luugid ................................................................................ 6

5 Üldised nõuded ........................................................................................................ 6

5.1 Tööde teostamise aeg ja aruandlus .................................................................................. 6

5.2 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................ 7

5.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ..................................................................... 7

5.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ........................................................... 8

5.5 Ettevalmistustööd ............................................................................................................ 9

5.6 Kaevetööd ........................................................................................................................ 9

5.7 Kaeviku rajamine ............................................................................................................. 9

5.8 Kaeviku täide ................................................................................................................. 10

5.9 Veetõrje ehituskaevikust................................................................................................ 10

5.10 Materjalide nomenklatuur.............................................................................................. 11

5.11 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ............................................................................... 12

6 Keskkonnakaitse .................................................................................................... 13

6.1 Jäätmekäitlus ja jäätmekava .......................................................................................... 13

6.2 Haljastuse kaitse ............................................................................................................ 13

6.3 Katendite taastamine ja vertikaalplaneering .................................................................. 14

Lisad

1. Voolurahustuskaevu VRK-1 näidis. 2. Pumpla SVP-1 näidis.

Joonised

- VKV-4-01 (Proj. vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan) - VKV-4-02 (Proj. drenaažtorustike pikipropfiiilid) - VKV-4-03 (Proj. sademeveekanalisatsioonitorustike pikiprofiil K2-1) - VKV-4-04 (Proj. sademeveekanalisatsioonitorustike pikiprofiilid K2-2)

Spetsifikatsioon

3 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

1. Üldandmed

1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevaga on lahendatud maantee ehitusprojekti mahus vajalikus ulatuses sademevee ärajuhtimine. Lisaks on ette nähtud jalakäijate tunneli perimeetrile drenaažitoru paigaldamine. Lahendus on antud põhiprojekti staadiumis vastavalt Transpordiameti hanke tehnilisele kirjeldusele, kehtivale seadusandlusele ning valdkonnas kasutusel olevatele normdokumentidele.

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

• Transpordiameti hanke tehniline kirjeldus. • Selektor Projekt OÜ poolt koostatud maantee ehitusprojekt, töö nr. P24012.

1.2.2 Ehitusuuringud

• Geodeetilise alusplaani on koostanud Reaalprojekt OÜ töö nr. G24131(2024.a.) • Geoloogilised uuringud on koostanud OÜ Reaalprojekt, töö nr. GL24061 (2024).

1.2.3 Normdokumendid

Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivast normdokumentatsioonist.

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: - Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; - kohalike võimuorganite otsused, kehtestatud nõuded; - järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

• Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses vôi joonistel:

a) EVS 932:2017 Ehitusprojekt; b) EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; c) EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud; d) ÜVK seadus; e) Ehitusseadustik;

f) EVS-EN 6708

• LVI-RYL 2002, • Maa RYL 2010 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid, • RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Paigaldusjuhend,

4 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

• üldkehtivad reeglid ja tavad.

2. Geoloogiline olukord Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Uuringupunktide suudmete ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 40,4…58,2 meetrit. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist, mis on kohati kaetud täitematerjali ja pindmise mullakihiga. Pinnakatte alumises osas esineb aluspõhja murenemisel tekkinud jämepurrust koosnev pinnas. Turbaalad tuvastati Vana-Aaviku riste juures (mõlemal pool) ja Patika külas juurdepääsuteel nr 3547 km 0,85-0,92 ning selle lähiümbruses. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille pealispind langeb lõuna suunas Vett esines välitöö käigus (03. - 04.2025) enamikes puuraukudes, kus see asus maapinnast 0,2…2,5 meetri sügavusel. Vett kandvaks kihtideks on liivad ja moreenid. Sademeterohketel aegadel tõuseb vesi madalamates kohtades maapinnale 3 Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž

3.1 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž Käesolevaga on ette nähtud sademevee ärajuhtimine jalakäijate tunnelist ning tunnelile drenaažitorustiku rajamine. Vastavalt EVS 848:2021 standardile on arvustuslikus vooluhulgaks 100l/s (arvutusvalemis on kordussageduseks võetud 30, kuna tegemist tunneliga). Lisaks tuleb arvestada tegurit 4% kümnendi kohta, mis võtab arvesse kliimamuutuste mõju. Kõvakattega alade pindala, mis juhitakse pumplasse on 0,2ha. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on projekteeritud maantee kraav. Sademevesi kogutakse restkaevudega kokku ning juhitakse DN/OD200-400 mm PP SN8 torustike kaudu projekteeritud pumplasse SVP-1. Pumplasse on juhitud ka tunneli drenaaživesi. Drenaažitorud on ette nähtud DN/OD160 mm PE SN8, kaldega i=0.003 ning paigaldatakse drenaažprismasse (vt. joonis VKV-4-02). Drenaažisüsteem varustada plastist, kotiosa 0,2 m omavate kontrollkaevudega Ø400/315 mm ja Ø560/500 mm. Kaevu D1-1 paigaldada harudele 2 ja 3 tagasivooluklapid. Pumplast pumbatakse sademe- ja drenaažvesi survetorustiku 2x DN/OD250 mm PE PN10 kaudu voolurahustuskaevu VRK-1 (DN1000 mm, bet). Vahetult enne voolurahustuskaevu tuua survetorud max 45o põlvedega üles ning ühendada voolurahustuskaevuga. Survetoru lõik, mille maandamissügavus jääb alla 1,8 m, soojustada. Pumpla ja voolurahustuskaevu joonised on antud tööle näidistena lisatud. KPJ-1 pumpla on DN3000 mm, h=5,8 m. Pumba parameetrid on alljärgnevad: • Q=50,0 l/s, • H=9,0 m,

5 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Pumbad on valitud selliselt, et need suudaks koos töötades sinna juhitud sademevee koguse ära juhtida. Kuna sademevee kogused on suures, siis ei ole mõistlik sademevee kogumismahuteid pumpla juurde rajada. Täisautomaatsesse plastist pumplasse (HDPE) paigaldada kiirliitmikühendustega kaks paralleelset pumpa. Üks on põhipumbaks ja teine reservpumbaks. Vajadusel töötavad pumbad paralleelselt korraga. Pumpla varustada redeli, katteluugi (kandevõime kuni 25t) ja õhustustoruga DN/OD110 mm. Pumpla õhutustoru ots viia haljasalale. Õhutustoru miinimumkõrgus maapinnast on 0,7 m. Pumpla komplekteerida automaatkilbiga ja vajalike kaablitega. Pumbad varustada ujuklülititega. Pumpade survetorustikele paigaldada sulgemisarmatuur ja tagasilöögiklapp. Pumpla varustada andur- ja alarmsüsteemiga. Vastavalt pumpla tootja nõuetele on pumpla ette nähtud ankurdada ankurdusplaadile ja/või pumpla peale paigaldada mehaanilise koormuse jaotusplaat.

Pumpla elektri ja automaatika projekt ei kuulu käesoleva projekti mahtu.

Täiendavalt kogutakse maanteelt sademevesi restkaevudega kokku ning juhitakse isevoolselt projekteeritud sademevee pumplasse. Restkaevud on Ø560/500 mm, settepesa mahuga 300 l. Torustike soojustamine ning koormusühtlustuse paigaldamine vt. joonised VKV-4-02, VKV-4-03, VKV-4-04 ja VKV-4-05.

3.2 Torustikud ja kaevud 3.2.1 Torustike materjal Sademeveekanalisatsiooni torustik rajatakse täisseinalisest PP plasttorustikust rõngasjäikusega SN8. Drenaažitorustik rajatakse PE plasttorustikust rõngasjäikusega SN8. Isevoolsete sademeveekanalisatsioonitorustike ehitamiseks tuleb kasutad standardile EN13476 või temaga vähemalt võrdsele standardile vastavaid torusid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. 3.2.2 Kaevud Sademeveekanalisatsiooni torustikel on ettenähtud paigaldada teleskoopilised PE keeviskaevud. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevuluugid ei tohi kolksuda Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja asfaltkatte tasapinnale.

6 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Kaevudena kasutatakse malmluugiga varustatud teleskoopseid PE keeviskaeve alates de400/315 ja suuremaid. Teleskoopne osa peab olema siledaseinaline, vältimaks külmakerkeid. Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile SFS3468 või temaga vähemalt võrdsele standardile. Kaevud peavad olema varustatud kõikide tihenditega ning olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.

3.3 Torustike paigaldus Projekteeritud torustike ristumised olemasolevate kommunikatsioonidega (side-, elektrikaablid jne.) täpsustada ehitustööde käigus – tagada minimaalne vahekaugus vertikaalsuunas min 0.2 m. Tööde teostamisel kaablite tsoonis täpsustada nende asukoht ja maandamissügavus vastavate kommunikatsioonide valdajate juuresolekul. Ehitusel jälgida täpselt kooskõlastustega ette nähtud tingimusi. Vajadusel viia projekti sisse muudatused. Torustike paigaldamisel järgida tootja firma poolt ette antud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torude paigaldamisel peab kaevikud teostama nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Tagasitäide torustikel teha killustikiga kuni teekatte konstruktsiooni alumise kihini, killustik tihendada 0,2m paksuste kihtide kaupa, tihenduskoefitsient 0,98. Olemasolevate rajatiste kõrval töid teostades tuleb olemasolevad rajatised toestada ja kaitsta. Torustike ja kaevude ehitamisel juhinduda tootjatehase paigaldusjuhistest ja RIL-77 toodud nõuetest. Olemaolevate kaevude luugid, mis jäävad renoveeritava teekatte mahtu, tõsta planeeritavale kõrgusele. 4 Olemasolevate kaevude luugid Olemaolevate vee- ja reoveekaevude luugid (sh maakraanide kaped), mis jäävad projekteeritava teekatte mahtu, viia planeeritavale kõrgusele. Vajadusel kaev asendada. Kaevude malmluukide (sh maakraanide kapede) kõrgused vastavalt: - Betoonis ja kiviparketis – 0-5 mm allapoole pealispinda; - Asfaltkattel kaevude kaante/luukide kõrgused peavad vastama MTM määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ toodud nõuetele – 4 mm põiksuunas ja 3 mm pikisuunas allapoole pealispinda; - Haljasalal, kruusas, killustikus liiklusalal – pinnasega samasse tasapinda. 5 Üldised nõuded

5.1 Tööde teostamise aeg ja aruandlus

7 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös tellijaga.

5.2 Ehitustööde korraldamine

1. Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate

piirangutega mürale, tolmule jms. 2. Torustike ajutine sulgemine tuleb kirjalikult kooskõlastada kohaliku vee-ettevõttega.

Sulgemisest tulenevad kulud (nt tarbijate teavitamine, joogiveega varustamine) kannab tööde teostaja.

3. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega. Kasutatavad meetmed peavad saama järelvalveinseneri nõusoleku.

4. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne.

5. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada järelvalveinseneri nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb tellijaga kooskõlastada enne tööde algust.

6. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas (vastavalt kohaliku valla jäätmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord.

7. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

5.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 1. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja

vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

2. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.

3. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

8 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

4. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise.

5. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m.

6. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool.

7. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

8. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.

5.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 1. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste

rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetusläheduses töötamisel.

2. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui järelvalveinseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.

3. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka kanalisatsioonitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.

4. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.

5. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.

9 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

5.5 Ettevalmistustööd 1. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil

kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga).

2. Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust.

5.6 Kaevetööd 1. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku

kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. 2. Nimetatud tüüpi katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti

lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1.0 m või vähem, tuleb teekate eemalda kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1.0 m või vähem.

3. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.

4. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.

5. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetusläheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi.

6. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

5.7 Kaeviku rajamine

Toru kaeviku põhja laius (tasanduskihi all) peab olema vähemalt 1000 mm. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Kommunikatsioonide liivalused tuleb taastada. Puude läheduses kaevetööde teostamisel võtta tarvitusele abinõud, et võimalikult vähe vigastada puude juuri. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Pärast eramaadel teostavaid kaevetöid tuleb taastada endine olukord, mis oli enne kaevetööde algust (haljastus, teed, aiad jne). Torustiku ristumisel elektrikaablitega, samuti kaevetöödel kaablite kaitsetsoonis lähtuda vastavatest elektriseadmete eeskirjade nõuetest.

10 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

5.8 Kaeviku täide Tasanduskiht Liikluspiirkonnas tuleb torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada kruusa, mille suurim fraktsioon on 20mm. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas kasutatakse kõikide torude korral, väljaspool liikluspiirkonda < PN 10 torude korral fraktsiooni nõuetele vastavat kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib survetorustikel > PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või – kruusa. Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 98%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele > PN10. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu- ja jalakäijate teede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui kaevikust väljavõetud pinnas sobib, kasutatakse seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud materjali. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal siiski olema vastava ehituskihi jaoks vastav. Lõpptäite materjali terasuse nõuded: - toru laest mõõdetuna 1.0 m paksuses kihis ei tohi olla läbimõõdult üle 300 mm kive ega kamakaid - suurim lubatud terajämedus on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest - materjal peab olema selline, et ei jääks täitesse tühikuid Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Mitteliiklusaladel tihendada pinnas 90%-ni. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele.

5.9 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning

11 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valiku teeb Töövõtja, soovitav kasutada pinnase kuivendamist, so näiteks nõelfiltreid. Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke. Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse.

5.10 Materjalide nomenklatuur

1. Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada tellija poolt määratud

järelvalveinsenerile kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada järelvalveinseneri kirjalik nõusolek.

2. Kõik joogiveega kokkupuutuvad materjalid peavad olema saanud kasutusloa Tervisekaitseametilt.

3. Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.

4. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.

5. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib järelvalveinseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine

12 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

5.11 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine Kaevik Kontrollida tuleb iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms. Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m³ tihendatud pinnase kohta. Survetorustik NB! Hüdrauliline surveproov teostada vastavalt kohaliku vee-ettevõtte tehnilistele nõuetele. Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10 m. Paigaldatud torustik tuleb katsetada vastavalt SFS 3115-le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja paigaldab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Katsetused tuleb läbi viia seadmete abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb likvideerida tõrked ja korrata katsetuse protseduuri kogu mahus seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui järelvalveinseneri poolt. Videovaatlus Isevoolsetele süsteemidele koostada videouuringud. Videouuringute protokollid tuleb lisada objekti teostusdokumentatsioonile. Pumpla katsetamine Pärast pumpla paigaldustööde lõppu ning enne pumpla kasutuselevõttu peab Töövõtja kontrollima kogu varustust (pumbad, siibrid, jne) ning täitma vastava kontrolllehe. Selline kontrollprotseduur hõlmab visuaalset kontrolli (seadmete kinnitus, defektid, ühendused kaablite ja torustikega, tähistused, jne) ja proovikäivitust. Proovikäivitus viiakse läbi erinevates režiimides: käsijuhtimine, kohalik automaatjuhtimine). Katsetamine peab demonstreerima iga süsteemi üksikosa rahuladavat toimivust enne süsteemi kui terviku katsetamist. Teostusdokumentatsioon Teostusdokumentatsioon vormistada projekti tööjooniste vajalike paranduste näol, kuhu lisada kasutatud materjalide sertifikaadid, torustike surveproovide, videovaatluste ja veeanalüüside aktid ja pinnase tihedusaktid ning ehituspäevik.

13 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusmõõdistusel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetrid (mõõtmed, materjal jms). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid. Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega. Muud nõuded (vormistus, andmete esitus jne) teostusjoonistele tulenevad kohalikus omavalitsuses kehtivast korrast ja Tellija poolt esitatavatest nõuetest. 6 Keskkonnakaitse

6.1 Jäätmekäitlus ja jäätmekava Jäätmekäitluse sätestab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja – nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvalejuhtimisvallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on nt äraveetav pinnas ja lammutatav asfaltkate. Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, äärekivid, lammutatud asfaltkate ja muu selline tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevasse ettevõttesse. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse. Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete (kaevistest, pinnasest jne) jäätmekava on esitatud Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446-1 mahus. Kaevetööde mahud tuleb enne hinnapakkumiste ja ehitustööde algust üle kontrollida. Kaevikute lõiked on esitatud teede projekti mahus.

6.2 Haljastuse kaitse Olemasolevad, projektiga piirnevatel kinnistutel paiknevad puud võimalusel säilitada, vajadusel toestada. Erimeetmetega kaitstavate lehtpuude kaitsetsoonis:

14 025039Riigitee nr 2 Tallinn -Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt. Peetri tunnel km 7,69 ja kergliiklusteed. Sademeveekanalisatsioon. Insener: R.Mugamäe; staadium: põhiprojekt.

_____________________________________________________________________________________________ Merindorf OÜ; A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; [email protected];

Reg nr: 11057500; MTR registreering EEP001629

1. Ehitustööde tsoonis kasvavate lehtpuude tüved tuleb kaitsta (näiteks puitlippidega), et takistada puude vigastamist ehitustööde käigus.

2. Kaitstavate lehtpuude juurestiku kaitseala kaitseks tuleb võtta kasutusele meetmed.

3. Puude võrade hoolduslõikuse luba tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ning lõikus tellida kutsetunnistusega arboristilt.

Ehitustööde ajal puude kaitsetsooni mehhanisme ja materjale mitte ladustada.

6.3 Katendite taastamine ja vertikaalplaneering Katendite taastamine ja vertikaalplaneering vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P24012..

6 5 3 0 1:0

0 1:2

2 10

V a n a - M e e r it s a

3 9 0 m 2

6 5 3 0 1:0

0 1:2

7 7 7

K r a t i t e e 8

112 0 m 2

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

9 9 2 k

973

973

9 9 2 v

9 11

92 3a

923a

923a

923a

9 2 3 d

9 16

9 17

9 16

9 1 1

9 1 1

9 1 1

9 2 4

9 2 3 d

9 2 4

9 2 4

9 1 1a

9 1 1a

9 2 1

9 2 4

9 1 19 2 3 d

9 11

9 1 1a

9 2 1

9 9 1v

9 9 1v

9 9 1v

9 9 1v

9 9 2 k

9 9 1v

9 9 1v

N õ lv u s 1:2

N õ lv u s 1:2

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:1.5

Nõlvus 1:2

N õ lv u s 1:2

K P

2 3 3

K P

2 3 4

K P

2 3 2

K P

2 3 5

P A

1 2 5

P A

1

P A

2

P A

1 2 6

P A

1 2 9

P A

1 2 7

P A

3

P A

1 3 1

P A

/L P

2 9 9P

A /L

P 2 9 8

9 3 5

9 3 5

2.00

2.00

4.00

1.00

1.00

1.50

9 1 1

S uund 1

D em

on teeritav

liiklusloe nduspunkt

P K

75+ 48

9 9 1v

7 5 + 0 0

7 5 + 2 5

7 5 + 5 0

7 5 + 7 5

7 6 + 0 0

7 6 + 2 5

7 6 + 5 0

7 6 + 7 5

7 7 + 0 0

7 7 + 2 5

7 7 + 5 0

7 7 + 7 5

7 5 + 0 0

7 5 + 2 5

7 5 + 5 0

7 5 + 7 5

7 6 + 0 0

7 6 + 2 5

7 6 + 5 0

7 6 + 7 5

7 7 + 0 0

7 7 + 2 5

7 7 + 5 0

7 7 + 7 5

91 1

41.88

41.42

44.21

4 2 . 7 9

41.8 41.9

42.0 42.1

42.2 42.3

42.4

42.5

42.6

42.7

42.8

42.9

43.0

43.1

43.2

43.3

43.4

43.5

43.6

43.7 43.8

4 3 .9

4 4 .0

4 3 .1

4 3 .2

4 3 .3

43.4

4 3 .5

4 3 .6

4 4 .0

4 4 .1

4 4 .1

4 4 .24

4 .2 4

4 .34

4 .3 4

4 .4

4 4 .4

4 4 .2

4 4 .34

4 .3 4

4 .44

4 .4 4

4 .5

4 4 .5

4 4 .6

4 4 . 6

4 4 .2

4 4 .3

4 4 .4

4 4 .5

4 4 .5 4

4 4 . 5 4

4 4 . 3 0

4 4 . 3 0

4 4 . 0 8

4 4 . 0 8

4 4 .4 9

4 4 .4 9

4 4 . 2 6

4 4 . 2 6

4 4 . 0 3

4 4 . 0 3

4 3 . 9 3

4 3 . 9 3

4 4 . 0 6

4 4 . 0 6

4 4 . 0 3

4 4 . 0 3

4 3 .7

4 3 .8

4 3 .9

4 3 .5

4 3 .6

4 3 .7

4 3 .9

4 4 .0

4 3 .3

43.4

43 .4

4 3 .4

4 3.5

43.5

4 3 .5

4 3 .5

4 3 .6

43.6

4 3 .8

4 3 .9

43.9

4 4 . 12

4 4 . 12

4 4 . 0 4

4 4 . 0 4

4 4 .4 0

4 4 .4 0

4 4 . 2 3

4 4 . 2 3

4 4 .4 7

4 4 .4 7

4 3 . 9 6

4 3 . 9 6

44.2

4 4 .3

-3.4%

-2.8% -3.2%

-2.7% -3.4%

-2.9%

-2.8%

-2.9%

-3.3%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

-2.5%

44.0

44.1

4 4 .1

43. 1

43.2

43.3

43.4

43.5

4 3 .7

4 2 . 8 3

40. 5

40.6

40.7

40.8

40.9

41.0

41.2

41.3

41.4

41.5

41.6

41. 7

41 .8

4 1. 9

4 2 .0

4 2 .1

4 2 .2

4 2 .3

4 2 .4

42.5

4 2 .5

42.6

4 1.9

3

4 1.9

9

4 3 . 15

4 3 . 11

4 3 .2

4 3 .3

4 0 . 6 3

4 0 . 5 7

4 3 . 2 2

4 3 . 18

43. 2

43.3

43.3

4 4 .0

4 4 .1

4 4 .2

4 4 .3

4 4 .4

4 4 .4 5

4 4 .4 5

4 4 .5 2

4 4 .5 3

4 4 .16

4 4 .15

4 4 .0 9

4 4 .10

4 4 .0 5

4 4 .0 6

4 2 .6

42 .7

42 .8

42 .9

43 .0

43 .1

43 .2

43 .3

4 3. 3

43 .4

4 3. 4

4 3. 5

4 3. 5

4 3 .6

4 3 .6

4 3 .7

43.3

4 1.2

3

41.8

41.9

- 0 . 4 0 %

4 1.9

4

4 2 .8 6

40 .4

4 0 .2 8

40 .6

4 0 .2 5

4 4 .15

4 4 .0 1

40 .4

40.4 40

.540.5 40.3

4 1.0

6

4 0 .9 6

4 1.0

6 4 1.0

9 4 1.0

0

4 4 .0 5

4 4 .0 1

4 4 .0 2

4 4 .0 1

40 .3

4 0.3

4 0 .4

4 0 .5

4 0 .6

4 0.7

40.8

40.9

41.0

41.1

41.2

41 .3

41 .4

41.5

41.6

41.7

41.8

4 1.9

4 2 .0

4 2 .1

4 2 .2 4 2 .3

4 2 .4

4 2.5

4 2.6

4 2.7

4 2.8

4 2.9

4 3.0

4 3.1

4 3 .2

4 3 .3

43.4

m u u t u v n õ lv

4 1.7

4 1.8

4 1.9

4 2 .0

4 2 .1

4 2 .2

4 2 .3

4 2 .4

4 2 .5

4 2 .6

4 2 .7

4 2 .8

4 2 .9

1 2

1 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K2K2K2K2K2

D1D1D1D1D1

D1D1D1D1D1

K 2

K 2

K2

K 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1 W1 W1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1 .1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1. 1

W 1. 1

W 1.1

W 1 .1

W 1 .1

W 1 .1

W 1 .1

W 1.1

W 1 .1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W 1.

1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.

1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1

W 1

W 1

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1

W 1.1

W 1 .1

W 1 .1

W 1 .1

W 1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1W

1.1

W 1.1

W 1.1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S1 S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1 S

1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

K2

K2

K 2

K 2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2

K2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2

K S

2 K

S 2

K S

2

1

2

1 2

1

2 3

1

2 3

1

2

1 2

1 2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2 1

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1 23

1

2 34

1

2

1

2

1 2 3

1

2 3

1

2 3

1

2

K 2

K 2

K 2

1

2

3 4

K o

o statud

/ trükitud :

28.11.2025

R iig

ite e n

r. 2 lõ

ik k

m 7

,6 9

. P e e

tri T u

n n

e l

P rojekti nim

etus:

O b

jekti asukoht:

S taad

ium :

P P

Joonise nr:

V K

V -4

-0 1

M õõ

tkava:

1 :5

0 0

Tam m

saare tee 47, 11316 Tallinn, H

arjum aa

e-m ail: m

erind o

rf@ m

erind orf.ee

Tellija:S elekto

r P rojekt O

Ü

Ins R

.M ug

am äe

0 2

5 0

3 9

Töö nr:

P ro

j.juht

M Ä

R K

U S

E D

: 1. K

asutatud geodeetline alusplaan R eaalprojekt O

Ü töö nr. G

24131(2024.a.) K

oordinaadid süsteem is L-E

S T

97, kõrgused E H

2000 süsteem is.

R .M

ug am

äe

R iig

ite e n

r 2 T

a llin

n -T

a rtu

-V õ

ru -L

u h

a m

a a

k m

7 ,3

-2 0

,0

1 P

rojekti korrigeeritud vastavalt ekspertiisi m ärkustele.

P ärnu m

nt 186, 11314 Tallinn (+

372)5081551

P e

e tri-V

a id

a lõ

ig u

e h

itu s p

ro je

k t. P

e e tri tu

n n

e l k

m 7

,6 9

ja

k e

rg liik

lu s te

e d

. S a

d e

m e

ve e k a n

a lis

a ts

io o

n .

T IN

G M

Ä R

G ID

M õõdistatud m

aaregistritunnuse saanud krunt D

1 P

roj. drenaažtorustik K

2 P

roj. sadem eveekanalisatsioon

K S

2 P

roj. sadem evee survekanalisatsioon

M aapinna kõrgusm

ärk V

äljuva toru renni kõrgusm ärk

S iseneva toru renni kõrgusm

ärk K

aevu suurus M

aapinna kõrgusm ärk

V äljuva toru renni kõrgusm

ärk S

iseneva toru renni kõrgusm ärk

K aevu suurus

P roj. sadem

eveepum pla koos tuulutusega