Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 1 | 30

SELETUSKIRI

SISUKORD

I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3

II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4

2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4

2.2 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 4

III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 5

3.1 Projekteeritud lahendus .................................................................................................... 5

3.2 Rail Baltica kaitsevöönd ................................................................................................... 5

IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 6

4.1 Ehitiste tehnilised näitajad ................................................................................................ 6

4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 6

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 7

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................... 7

4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 11

V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 12

5.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 12

5.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 12

5.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 13

5.4 Koormused...................................................................................................................... 13

5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika ............................................................................ 13

5.6 Kandekonstruktsioonid ................................................................................................... 14

VI TULEOHUTUS ............................................................................................................ 16

6.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 16

6.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 16

6.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass .............. 17

6.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 17

6.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 17

6.6 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................................... 18

6.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 19

VII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 19

7.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 19

7.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 19

VIII KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 19

8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 19

8.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid ........................................................... 20

8.3 Küte ................................................................................................................................ 20

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 2 | 30

8.4 Jahutus ............................................................................................................................ 20

8.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 21

IX VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 21

9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 21

9.2 Arvutuslikud vooluhulgad .............................................................................................. 21

9.3 Veevarustus .................................................................................................................... 22

9.4 Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 22

X ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 22

10.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 22

10.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 26

XI TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS ...................................................................... 29

XII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 29

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 3 | 30

I ÜLDOSA

Projekti nimetus Pärnu teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt,

töö nr 2017-16

Projekti staadium Eelprojekt

Projekti eesmärk Anda alus uue teenindusjaam-tanklahoone ning

kaasnevate maapealsete rajatiste ehitamiseks Riia mnt

116 kinnistule Pärnu linnas

Hoone nimetus kaubandushoone 12311

Kinnistu andmed

Lähiaadress

Katastritunnus

Kinnistu omanik

Riia mnt 116, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond

62509:038:0002

AS AQUA MARINA

Peaprojekteerija andmed

Ettevõte

Telefon

E-kiri

Juriidiline aadress

Postiaadress

Majandustegevusteated

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Projekteerijad

Telefon

E-kiri

Weidenberg OÜ (registrikood 11500125)

+372 508 2249

[email protected]

Toome 3, 63303 Põlva

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

Projekteerimine (EEP001430)

Omanikujärelevalve (EEO001982)

Ehitise audit (EEK000638)

Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519)

Ehitamine (EEH005934)

Elektritööd (TEL001805)

Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)

Mihkel Lember

Mihkel Lember, Grete Grünberg

+372 5669 7013

[email protected]

Ehitusgeodeetiliste

uurimistööde andmed

Vt K-Projekt AS-i töö nr 17055

Ehitusgeoloogiliste

uurimistööde andmed

Vt K-Projekt AS-i töö nr 17055

Käesolev projektiosa kirjeldab rajatava tanklahoone ning muude maapealsete uute rajatiste

arhitektuuri. Ülejäänud teenindusjaam-tankla rajamiseks vajalikud hoonevälised ehitised tuleb

vastavalt vajadusele lahendada eraldi projektidena (asendiplaan ja tehnovõrgud, liikluse ja

vertikaalplaneerimise osa, tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla tehniline osa jms).

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 4 | 30

II SISSEJUHATUS

2.1 Töö eesmärk

Käesolev ehitusprojekt on koostatud Pärnu linnas Riia mnt 116 kinnistule teenindusjaam-tankla ja

kaasnevate maapealsete rajatiste ehituseks.

Projekteerimise käigus arvestati alal kehtiva detailplaneeringuga (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

21.02.2002 otsusega nr 10), Pärnu Linnavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustega, krundi

kujuga, tellija soovidega ning lähiümbruse olemasoleva ja kavandatava olukorraga.

Kavandatava tanklakompleksi keskseks ehitiseks on projekteeritud teenindusjaam-tanklahoone.

Hoone koosneb kaupluse, pesula ja nende vahel asetseva tehnoruumi mahtudest.

Lisaks hoonele on käesoleva projektiga ette nähtud rajada ka hoonest eraldiseisvad rajatised, millest

olulisemad on nelja sõiduautode tankurisaare kohal asuv varikatus hoonest kagus, veokite tankurisaar

ja maa-alused kütusemahutid hoonest idas (kusjuures veokite tankurisaarte ja kütusemahutite täpne

seadmestik, ühendused jms antakse eraldiseisva tehnoloogia osa projektiga), maa-alune

vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega ning hinnapost projekteeritavast hoonest kagus.

Eraldi projektide alusel uuendatakse või rajatakse vajadusele krundisisesed platsid, juurdepääsuteed

ja parkimiskohad ning autode korrastamise teenused platsil ja vajalikud krundisisesed ja –välised

ühendused tehnovõrkudega.

Hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20 aastat (klass E),

välistrassided, platsidel ja teedel 20 (klass E) aastat.

Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku

ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel

lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis

sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku

teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma

projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks

2.2 Aluseks võetud normdokumendid

• Ehitusseadustik1, vastu võetud 11.02.2015. a

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

• Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded1“

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“

• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 5 | 30

III ASENDIPLAAN

3.1 Projekteeritud lahendus

Hoone kaguküljele rajatakse 4 sõiduautode tankurisaart, mille kohale on projekteeritud hoonest

eraldiseisev varikatus. Projekteeritud hoonest itta rajatakse veokite tankurisaar, mille lähedusse

paigaldatakse kaks maa-alust kütusemahutit (60 m3). Krundi sissesõidu juurde paigaldatakse

eraldiseisev maa-alune LPG gaasimahuti koos väikese varikatuse ja tankuriga, nende lähedusse 12 m

kõrgune hinnapost. Kinnistule paigaldatakse ka erinevaid väikerajatisi, näiteks: gaasiballoonide kapp,

sissepääsude juurde sisse- ja väljasõiduviidad, pesula põhjaküljele tankla teenusseadmed

(tolmuimeja, vaibakloppimise stend, rehvirõhuseade), hoone edelaküljele väike sillutiskividest

terrass koos välimööbliga ning hoone peasissepääsu juurde jalgrattahoidjad (5 tk ehk

parkimisvõimalus 10 jalgrattale).

Hoone ja rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost. Rajatiste arhitektuurne ilme on

näidatud käesoleva projekti joonistel 6.3-6.6, asendiplaaniline paiknemine K-Projekti töös nr 17055.

3.2 Rail Baltica kaitsevöönd

Vastavalt Pärnu Linna üldplaneeringule tuleb uute ehitusprojektide koostamisel vibratsiooni kui

võimaliku häiringuga arvestada juhul, kui rajatavad ehitised jäävad raudteele lähemale kui 50 m.

Projekteeritud teenindusjaam-tankla jääb perspektiivse Rail Baltica kaitsevööndisse (50 m) ning

projekti koostamisel on sellest tekkivate võimalike häiringutega arvestatud. Käesolev arhitektuurne

ehitusprojekt arvestab perspektiivse raudtee lähedusega juba hoone asukoha ja paiknemisega

kinnistul – raudtee poole on kavandatud valdavalt tumm välissein. Hoones viibiv inimene on raudtee

mõjudest kaitstud nii selle sama mainitud valdavalt tumma välisseina kui ka üldise ruumiplaneeringu

abil – hoone raudtee poolsel küljele on kavandatud teenindusjaam-tankla abi- ja tehnoruumid, kus

külastajaid ei viibi (ja ka töötajad viibivad vähe) ning põhiline tegevus toimub hoone Riia mnt poolsel

küljel.

Teenindusjaam-tankla projekteerimisel saab vibratsiooni eelkõige leevendada konstruktiivse osa

projekt ning hilisem ehitustööde käik (projekti realiseerimine). Raudteest tulenev vibratsioon levib

hoonetesse eelkõige pinnase kaudu, mistõttu tuleb EK-osa projektis olulist tähelepanu pöörata

pinnase tihendusteguritele ja paksusele ning piirkonna geoloogilisele olukorrale; ehitustööde käigus

pinnase tihendamisel tagada kvaliteetne töö projektis toodud tihendustegureid ja kihipaksuseid

järgides, et minimeerida vibratsioonist tulenevad pinnase liikumist. Lisaks on leevendavaks

meetmeks vajadusel konstruktsioonide tugevdamine ja kohtades, kus võimalik, võimalikult elastsete

lahenduste ja materjalide kasutamine (nt võimalike pragude minimeerimiseks).

Olulisemad ja tõhusaimad meetmed vibratsiooni vähendamiseks saab aga täide viia Rail Baltica

rajaja. Väljavõte Rail Baltica kodulehelt:

„Vibratsiooni leevendamiseks kasutatakse näiteks pinnase kuivendamist, vibratsioonimatte ning

muid tehnilisi lahendusi, mis vähendavad vibratsiooni ülekannet rööbastelt maapinnale. Tuleb siiski

arvestada, et Rail Baltica taristu on uuem ja kvaliteetsem kui tänasel Eesti raudteel, mistõttu tekib ka

müra ja vibratsiooni vähem. Vibratsiooni tasemed elamualade juures tuleb tagada vastavalt

sotsiaalministri 01.06.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid". Vibratsiooni mõjuala on üldjuhul 30-50 meetrit,

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 6 | 30

erandjuhtudel kuni 100 meetrit. Normväärtuste eeldataval ületamisel võetakse kasutusele vibratsiooni

levikut takistavad meetmed.“

IV ARHITEKTUUR

4.1 Ehitiste tehnilised näitajad

HOONE RAJATISED

Tanklahoone Varikatus

Maa-alune

vedelgaasi-

mahuti*

Maa-alused

kütusemahutid

(2 tk)

Hinnapost*

Ehitisealune pind 376,8 m2 211,7 m2 13,7 m2 32,0 m2 0,9 m2

Maapealse osa alune

pind 376,8 m2 211,7 m2 - - 0,9 m2

Maapealsete korruste

arv 1 - - 0 -

Maa-aluste korruste

arv 0 - - 0 -

Absoluutne kõrgus 12,3 m 12,3 m -

Kõrgus (maapinnast) 5,4 m 5,4 m - - 12,0 m

Pikkus 41,6 m 25,9 m 7,1 m 12,8 m 2,9 m

Laius 13,5 m 10,6 m 2,0 m 2,5 m 0,3 m

Suletud netopind

(kasulik pind) 319,5 m2 - - - -

Köetav pind 319,5 m2 - - - -

Maapealse osa maht 1 600 m3 165 m3 - - -

Maht 1 600 m3 165 m3 20 m3 60 m3 -

Üldkasutatav pind 0 m2 - - - -

Tehnopind 19,8 m2 - - - -

Mitteeluruumide pind 299,7 m2 - - - -

Eluruumide pind 0 m2 - - - -

Eluiga 50 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat

* antud rajatised on küll käesoleva projekti osad oma arhitektuurse ilme ja ehitusliku ülesehituse

poolest, kuid ehitusloataotluse ja teatise esitab neile teede, platside ja tehnovõrkude projekteerija.

4.2 Arhitektuurne üldlahendus

Hoone ja rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost.

Projekteeritud teenindusjaam-tanklahoone koosneb suurest müügisaalist ja autopesulast ning neid

teenindavatest abiruumidest nii klientide, personali, kauba kui tehnoseadmete jaoks. Hoone

kaguküljele rajatakse 4 sõiduautode tankurisaart ja nende kohale hoonest eraldiseisev varikatus.

Projekteeritud hoonest itta rajatakse veokite tankurisaar.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 7 | 30

Hoone välispiirde moodustavad:

• Kaupluse osas viimistlusplaatidega kaetud 120 mm kihtpaneelist seinad teraskarkassil, pesula

osas 190 mm väikeplokist ja soojustusega seinad

• Avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad

• SBS-kattega soojustatud lamekatus teraskarkassil

Välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):

• Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase

standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega,

vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada

plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega.

• Madalama hoonemahu (tehnoruumi osa) fassaad kaetakse tumehallide (RR23)

fassaadilamellidega

• Suurema osa kaupluse edela- ja kagufassaadist moodustab alumiiniumraamidega klaassein

• Kütusetankurite varikatuste tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021)

• Tankurisaarte varikatuse servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021),

servamooduli alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul,

gaasitankuril ja Xpress kiirkassal 600 mm serv

• Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40)

• Varikatuse idapoolse välisserva moodustava postirea katteks on terasraamile pingutatud tumehall

(RR23) ilmastikukindel biotsiidne polüestrist võrkkangas koos tankla logoga. Võrkkangas (nt

Valmex TF400 või analoog) on valitud tuult läbi laskvuse tõttu, läbipaistvus ca 60%, täpsem

tootevalik ning kinnitusviis (pingutid) otsustada koostöös tarnijaga edasise projekteerimise käigus

• Edelakülje varikatuse serv kaetakse oranži (RAL 2000) katteplekiga

• Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka

tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23), erandina pesula uksed seest hõbedased

(värvimata alumiinium) ja abiruumi tõstuks väljast RAL 7016 ja seest RAL 9002

• Reklaam- ja infopinnad, viidad – taust üldjuhul kollane (Pantone 109 / RAL 1021)

Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad

reklaami töövõttu, mitte ehituse alla.

Hooneväliste teenindusjaam-tanklat teenindavate rajatiste arhitektuurne ilme on oluline osa

käesolevast ehitusprojektist.

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid

Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast".

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted

4.4.1 Vundament ja sokkel

Hoone kaupluse osale ja tankurite varikatusele rajatakse postvundamendid, hoone pesula osa saab

aga lintvundamendi. Sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja kaetakse väljast

tsementkiudplaadiga.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 8 | 30

Sokkel kaupluse osas S-1, U = 0,45 W/(m2·K):

• Tsementkiudplaat 8 mm

• SPU AL soojustus 50 mm

• RB soklipaneel teraskarkassi vahel vastavalt EK osale

Sokkel pesula osas S-2, U = 0,31 W/(m2·K):

• Tsementkiudplaat 8 mm

• EPS 120 perimeeter soojustusplaat 100 mm

• Õõnesplokk 190 mm

4.4.2 Põrand pinnasel ja pinnase kohal

Põrand pinnasel kaupluse osas PP-1, U = 0,36 W/(m2·K):

• Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat

• Monoliitne RB plaat 80 mm

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

• EPS 100 soojustusplaat 100 mm

• Tihendatud liivalus min 300 mm

• Pinnas

Põrand pinnasel pesula osas PP-2, U = 0,36 W/(m2·K):

• Pinnakõvendi kiht hõõrdemassina

• Monoliitne RB plaat 150 mm

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

• Soojustusplaat XPS 250 foam SL või samaväärne 100 mm

• Tihendatud liivalus min 300 mm

• Pinnas

Pesula põrandal on 1-2% kalded ruumi keskele, kus asub ühesuunalise pikikaldega tehnoloogiline

kanal (vt joonised).

4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoone kaupluse osa ning tankurite varikatust kannavad teraspostid ning terasfermid ja –talad; hoone

pesula osa seinad väikeplokist ning katusekandjaks RB-paneelid.

4.4.4 Trepid

-

4.4.5 Vahelaed

Külmkambri ja sügavkülma lagi rajatakse 100 mm kihtpaneelist.

Kilbiruumile rajatakse tuldtakistav (EI30) kipsplaatvahelagi.

Tehnoruumi kohale rajatakse metallist nelikanttorudel veekindla vineeriga avatud vahelagi, mis

moodustab ruumis nö riiuli, millele paigaldatakse ventilatsiooniseade (ulatus näidatud põhiplaanil, vt

joonis 5.1).

Hoone müügisaali, abi- ja sanitaarruumidesse rajatakse ripplaed – täpsed lahendused ja

paigalduskõrgused antakse edasise projekteerimise käigus.

4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad

Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatused, katusekalle mitte laugem kui 1:40.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 9 | 30

Hoone katuslagi kaupluse osal KL-1, U = 0,13 W/(m2·K):

• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL 2)

• Tuulutussoontega soojustusplaat Isover OL-TOP või samaväärne 30 mm

• Põhisoojustus EPS60 soojustusplaat 200 mm, katusekalded antakse täiendava soojustusega (kõik

läbiviigud plaadist ümbritseda 200 mm tulekindla mineraalvillaga)

• Kivivillaplaat 70 mm (tuletundlikkus A2 või A1)

• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

• OSB 8 mm (vastavalt EK-osale)

• Kandev profiilplekk (vastavalt EK-osale)

• Terasfermid või –talad (vastavalt EK-osale)

• Ripplagi (vastavalt SA-osale)

Hoone katuslagi pesula osal KL-2, U = 0,22 W/(m2·K):

• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL2)

• Tuulutussoontega soojustusplaat Isover OL-TOP või samaväärne 30 mm

• Põhisoojustus EPS 60 soojustusplaat 150 mm, katusekalded antakse täiendava soojustusega

(kõik läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla mineraalvillaga)

• Aurutõke - kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

• RB õõnespaneel 200 mm (vastavalt EK-osale)

• Alumiiniumroovitus või muu pesula keskkonda robiv roov 20 mm

• Klaaskiudplaat Steni colour SN 8003 HG, kõrgläige 6 mm

Katuse pealispinnale käivad välised tehnoseadmed (ventilatsiooniagregaadid jm) paigaldada 1000 x

1000 x 30 mm veekindlast vineerist plaatidele.

4.4.7 Välisseinad

Hoone kaupluseosa sein VS-1.1, U = 0,18 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne

• Terasest nelikantpost 150 mm (vastavalt EK-osale)

Välisseinale lisandub sisekihtidena näiteks müügisaalis ja WC-des kandva karkassi vahele katteks

VS-1.2, U = 0,11 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne

• Terasest nelikantpost 150 mm (vastavalt EK-osale), postide vahel mineraalvillaga täidetud

kipskarkass

• Aurutõke (teibitud)

• OSB 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid-kappe)

• Kipsplaat 12,5 mm

Külmruumide ulatuses on välisseinale VS-1.1 lisatud täiendav kihtpaneel, selles ulatuses U = 0,13

W/(m2·K).

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 10 | 30

Hoone pesula osa seinad VS-2, U = 0,28 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) või Gentaş fassaadiplaat, vuuk 5

mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida

• Mineraalvill karkassil/termoroovil 100 mm

• Õõnesplokk 190 mm (vastavalt EK-osale), kogu siseperimeetri osas hüdroisoleeritud

• Alumiiniumroovitus või muu pesula keskkonda sobiv roov 20 mm

• Klaaskiudplaat Steni colour SN 8003 HG, kõrgläige 6 mm

4.4.8 Siseseinad

Siseseinad üldjuhul 115 mm, näiteks Gyproci tüüpsein või analoogne lahendus:

• Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60

• Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm

• Kummalgi pool OSB 12 mm

• Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm (niisketes ruumides

kasutada niiskuskindlat plaati)

• Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel

Külmkambri seinad rajatakse 80 mm ja sügavkülmal 100 mm kihtpaneelist, mis müügisaali poolelt

viimistletakse kipsplaadi ja värvi ning mööbliplaadi ja roostevaba terasplekiga, mujalt jäetakse

viimistlemata.

NB! Kõik kaupluse osa vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks.

4.4.9 Avatäited

Akendena kasutada vähemalt kahekordse klaaspaketiga aknaid:

• klaaspakett U ≤ 0,5 W/(m2·K) (3 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega,

argoontäidis)

• klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil

• klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50

• raami/lengi profiil U = 1,6 W/(m2·K)

Kogu hoone kõigi akende kompleksne keskmine U ≤ 0,9 W/(m2·K).

Müügileti ulatuses klaasfassaadi alumine osa taustvärvitud tumehalliks (RR23), Xpress kiirkassa

akende alumised osad kiletatud kollaseks (RAL1021).

Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks ning alumiiniumraamis

klaasuks, abiruumil käsitsi avatav metallist tõstuks ning personali- ja abiruumil metalluksed.

Pesulasse pääs on alumiiniumist ja akendega tõstuksest, väljumiseks on samalaadne voldikuks.

Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina abiruumi tõstuks väljast tumehall

(RAL 7016) ja seest valge (RAL 9002) ning pesula uksed seestpoolt värvimata alumiiniumist.

Müügisaalist nähtavad siledad siseuksed tervikuna mustad (RAL 9005) tammespooniga peitsitud

sileuksed, ukse laiuselt sama spooniga mööbliplaat müügisaali pool kuni ripplaeni. Muud siseuksed

valged (tehase tooni).

Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonis 8.1 ja 8.2).

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 11 | 30

4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid

Hoone edelaküljele rajatakse väikese haljasalaga külgnev sillutiskivist terrass. Lisaks rajatakse terve

edelakülje ulatuses teraskonstruktsioonis varikatus, mille servad kaetakse oranži katteplekiga (RAL

2000).

Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud betoonkivist sillutisriba, selle katkestused on ainult pesula

sisse- ja väljasõidu juures, kuhu rajatakse betoonist kaldpinnad. Müügisaali peaukse ning abiruumi

tõstukse juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud ja sillutis tõstetud

ukseläve juures siseruumi tasapinda.

Rajatav 4 prügikonteineri hoiuala krundi põhjanurgas suurusega 6 x 3 m piiratakse 1,5 m kõrge

puitpiirdega (18 x 95 mm laudis, toon RR23), piiret kannavad teraspostid 60 x 60 mm.

Hoonega külgnevate kütusetankurite kohale rajatakse hoonest eraldiseisev soojustamata sisemise

äravooluga lame varikatus, VK:

• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL 2)

• Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale)

• Puidust prussid

• Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale)

• Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20

• Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist (gaasitankuril ja Xpress kiirkassal 600 mm) - ülaosa

kollane plekk (Pantone 109 / RAL 1021), alaosa oranž plast (RAL 2000)

Tankla tankurisaartel asetsevad varikatuste metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga

(läikiv Pantone 109 / RAL 1021), kummaski katuse otsas on postid aga katmata ja tumehalliks

värvitud (RR23). Varikatuse välisserva moodustava postirea katteks on terasraamile pingutatud

tumehall (RR23) ilmastikukindel biotsiidne polüestrist võrkkangas koos tankla logoga. Võrkkangas

(nt Valmex TF400 või analoog) on valitud tuult läbi laskvuse tõttu, läbipaistvus ca 60%, täpsem

tootevalik ning kinnitusviis (pingutid) otsustada koostöös tarnijaga edasise projekteerimise käigus.

Varikatuste ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale.

4.5 Invanõuded

Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste

tagamisega. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb

välisuste juures madaldatud sillutisriba äärekivide kaudu, mille serv ei või olla kõrgem kui 25 mm.

Täiendavad nõuded, millega arvestada:

• ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama

tellija sisseseade paigutamisel

• inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide

• 2-3 nagi inva WC's

• tualettpaberi kaugus inva-WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 12 | 30

V KONSTRUKTSIOONID

5.1 Kasutatavad normdokumendid

5.1.1 Üldist

• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

5.1.2 Koormused

• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

• EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.

• Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

5.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid

• EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

5.1.4 Teraskonstruktsioonid

• EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

• Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3.

• Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.

• EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine.

• Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele.

• EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd

5.1.5 Puitkonstruktsioonid

• EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine.

• Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

5.1.6 Vundamendid

• EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad.

5.1.7 Kvaliteedinõuded

• Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid.

• Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid.

• RIL 107-2012

• Toimivat katot 2012

5.2 Üldinfo

5.2.1 Tulepüsivus

Kandekonstruktsioonide vähim tulepüsivus R30

5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass

• Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3).

• Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat

• Hoone töökindlusklass RC2

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 13 | 30

• Tagajärgede klass CC2

• Betoonkonstruktsioonide klass S

• Ehitamisaegne järelvalvetase IL2

• Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2

5.3 Ehitusgeoloogia

Vt K-Projekt AS-i töö nr 17055

5.4 Koormused

5.4.1 Kasuskoormus

• Teenindussaali põrandal: 5,0 kN/m2 & 4,0 kN

• Pesula põrandal: 5,0 kN/m2 & 20,0 kN

5.4.2 Lumekoormus

• Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2

• Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,27

• Lumekoormus katustel: 1,2…3,4 kN/m2

5.4.3 Tuulekoormus

• Tuulekiirus: 21 m/s

• Maastikutüüp: III

• Kiirusrõhk: 0,369

5.4.4 Muud koormused

Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste maksimumkoormustega:

• Riputuskoormus hoone katuslael: 0,3 kN/m2

• Riputuskoormus varikatusel: 0,2 kN/m2

• Soojustatud katuslae omakaal (plekita / RB paneelita): 0,3 kN/m2

• Varikatuse omakaal (plekita): 0,2 kN/m2

5.4.5 Ülekoormustegurid

Ülekoormustegurid kandepiirseisundis:

• Kasuskoormus: 1,5

• Omakaalukoormus: 1,2

Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis:

• Kasuskoormus: 1,0

• Omakaalukoormus: 1,0

5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika

Kandekonstruktsioonidele mõjuvad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktides 5.4.

Kandekonstruktsioonid on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele tuulekoormusele ja

vertikaalsele omakaalu- ning lumekoormusele.

Arvutusskeemis on kaupluse osa vertikaalsed elemendid liigendühendusega, pesula osal jäiga

ühendusega vundamendile.

Horisontaalsete elementide kinnitus vertikaalsetele elementidele on kaupluse osal liigendühendus,

pesula osal jäik ühendus.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 14 | 30

Kaupluse osa karkassi stabiilsus tagatakse jäikussidemetega karkassipostide vahel, horisontaalsed

jõud kantakse raudbetoonvundamenti läbi sidemete. Raudbetoonvundamendi arvutamisel on võetud

arvesse nii vertikaalseid kui ka horisontaalsed reaktsioone. Vundamendi talla suuruse määramisel on

arvesse võetud halvimat olukorda tasakaalu püsimisel (tuul tõstab ja katusel puudub lumekoormus).

Kandekonstruktsioonid on dimensioneeritud Eesti projekteerimisnormides ja -standardites antud

nõuete ja juhiste järgi.

5.6 Kandekonstruktsioonid

5.6.1 Vundamendid

Vundamendid on projekteeritud madalvundamentidena.

Vundamenditalla alla rajada tihendatud killustikalus minimaalselt 200 mm.

Varikatuse vundamendid rajatakse koos mahuti alusplaadiga.

Tihendustegur minimaalselt 0,95.

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2

Sarrus A500HW

Rajatava hoone vundamendid on arvestatud toetuma piisavalt tugevale aluspinnasele, et neid saaks

rajada madalvundamendile. Maa alune terasosa tuleb kaitsta ajas püsiva hüdroisolatsioooniga.

5.6.2 Sokkel

Sokkel (teraskarkassi piirkonnas) on projekteeritud ühekihilistest soklipaneelidest.

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2

Sarrus A500HW

5.6.3 Põrandad

Põrandate alla rajada tihendatud killustikalus min 150 mm.

Tihendustegur min. 0,95.

Teenindussaali põrand on projekteeritud kiudbetoonist.

Teenindussaali põrand: Paksus 100 mm

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1

Pesula põrand: Paksus 150 mm

Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1

5.6.4 Kandeseinad

Kandeseinad telgedel A, A1, 1.1 ja 3.1 on projekteeritud betoonõõnesplokkidest.

Betoonõõnesplokkidest seinad tuleb täis betoneerida ja armeerida.

Sarrustatud plokiridades kasutada sarrusplokki.

Mört M10

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 15 | 30

Täitebetoon C25/30 XC2

Sarrus A500HW

Min. hor. sarrus: esimene plokirida 2 D10

iga neljas plokirida 2 D10

laepaneelide alune plokirida 2 D10

ava pealne plokirida 2 D10

ava alune plokirida 2 D10

Min. ver. sarrus: pilastrid 4 D12

seinte nurgad 4 D12

seina vaba serv 2 D12

5.6.5 Postid

Postid on projekteeritud teraskonstruktsioonis.

Teras S355J2

Keskkonnaklass sisetingimustes C1

Keskkonnaklass välistingimustes C3

Pinnases katta võõphüdroisolatsiooniga

Kandekonstruktsioonidel nõutav vähim tulepüsivus – R30.

5.6.6 Sidemed

Sidemed on projekteeritud teraskonstruktsioonis.

Teras S355J2

Keskkonnaklass C1

5.6.7 Talad

Talad ja fermid on projekteeritud teraskonstruktsioonis.

Teras S355J2

Keskkonnaklass sisetingimustes C1

Keskkonnaklass välistingimustes C3

Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30.

5.6.8 Katuslaed

Katuslaed on projekteeritud RB õõnespaneelidest ja profiilplekist.

Katuslaed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina (seotud servataladega). Paneelid on

seotud vuugi ja ringsarrusega.

Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 16 | 30

VI TULEOHUTUS

6.1 Kasutatavad normdokumendid

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord"

• Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele,

selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma

täitmisele esitatavad nõuded“

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

• EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“

• EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“

• EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“

• EVS-EN 62305-2:2013 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“

• EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht

elule“

• EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“

6.2 Tuleohutusnäitajad

• hoone kasutusviis – IV kasutusviis

• hoone tulepüsivusklass – TP2

• arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibijate arv on kuni 55 (49 külastajat, arvestades iga

inimese kohta 3 m2 müügisaali pinda, ja kuni 6 töötajat)

• tuleohuklass – ei määrata

• tulekaitsetase – ei määrata

• tuleohutuskujad – hoonete vaheline tuleohutuskuja (8 m) nõue on tagatud (krundile rajatakse üks

hoone, mille kaugus naaberkinnistute hoonestusest oluliselt suurem).

• põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2

• kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatused), eelistatult tagada see

tulekaitsevõõbaga

• korruste arv – 1 korrus

• sisepindade nõutud tuletundlikkus:

o põrandad – DFL-s1

o seinad ja lagi – B-s1,d0

• välispindade nõutud tuletundlikkus:

o katusekatte klass - BROOF(t2-t4)

o soojustussüsteem – D,d0

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 17 | 30

o välisseina välispind – D,d2

o õhutuspilu välispind – D,d2

o õhutuspilu sisepind – D-s2,d2

• tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist

6.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass

Hoone on jagatud neljaks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab autopesula, teise tehnoruum,

kolmanda selles asuv kilbiruum ning neljanda ülejäänud ruumid. Sektsioonide

piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI30.

6.4 Evakuatsioonilahendus

Hoones viibivate inimeste arv on hinnanguliselt kuni 55 inimest.Hoonel on 2

evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peauks (liuguks, 1500 x 2200 mm) ja müügisaali külguks

(1000 x 2200 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja personaliruumist (900 x 2100 mm),

tehnoruumist (1100 x 2100 mm) ning abiruumi tõstukse (ava mõõt 1200 x 2100 mm) kaudu, sama

võimaldab pesula tõstukse sisse ehitatud käiguuks (900 x 2100 mm).

Müügisaali liuguks tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahju-

signalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja müügisaali

pöörduks avariilingiga.

Külastajad viibivad vaid tankla müügisaalis, klientide WC-des või autopesulas. Kõikides ülejäänud

ruumides viibivad vaid töötajad, kes tunnevad hoonet.

Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m.

Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1 h vastupidavusega

akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud

nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused

on antud peatükis X.

6.5 Tuleohutuspaigaldised

Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt kaks 6 kg

tulekustutit (üks kaupluse peaukse juurde, teine tehnoruumi). Kõik tankimiskohad tuleb varustada

ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema

vastavuses siseministri määrusega nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada

reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul

normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi

suitsuandureid, temperatuuritundlikke kaableid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada

valvatavale alale ühtlaselt ja kinnitada ruumi kõrgematesse kohtadesse; suitsuandurid paigaldada nii,

et anduri poolt valvatava ala oleks kõige rohkem 60 m2. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale

ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,5 m kõrgusele. Täpsemad lahendused on antud

peatükis X.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 18 | 30

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel

lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub

manuaalselt.

Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub elektriga.

Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Katuse eri tasapindade ühenduseks on kohtkindlad redelid.

Eraldi suitsueemaldusseadmeid hoonesse ei rajata, suits eemaldatakse akende ja uste kaudu.

Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet.

Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 44 „Nõuded

tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule“.

Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2 “Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid” kehtestatud

lahtise tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks

seisata mootor!”.

Hoonele, varikatusele ja gaasimahutile projekteeritakse piksekaitse võrkkontuur vastavalt

standarditele.

EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes

on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded:

• Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 5 m kaugusel (nõutav kuja 3 m)

• Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m, see on tagatud.

• Tankurite ja tuulutuspüstikute kaugus naaberkinnistute hoonetest (sõltuvalt kasutusviisist 30 või

40 m) on tagatud.

• Kütusemahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest, tänavast ja mahutite täitmiskohast peab

olema vähemalt 6 m.

• Kütusemahutid ja vedelgaasimahuti paiknevad maa all. Kütusemahuteid ümbritsev ala peab olema

varustatud õlipüüduriga sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee

ärajuhtimise võimalusi.

• Maa-aluste kütuse- ja vedelgaasimahutite kuja naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m.

• Kütusemahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga.

Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega.

• Vedelgaasimahuti sisaldab kuni 8,4 tonni gaasi. Maa alla paigutamisel võib selle kujad võtta

samad kui kuni 5 tonni mahutava maapealse mahuti omad, sellest tulenevalt peab maa-alune

gaasimahuti olema vähemalt 0,6 m sügavuselt pinnasekihi all ja selle asukoht on valitud selliselt,

et gaas ei saaks lekke korral sattuda hoonesse või hoone alla.

• Vedelgaasimahuti kaugus tanklahoonest kui rahva kogunemise kohast peab olema vähemalt 25

meetrit, see on tagatud, samuti on tagatud vähemalt 5 m kaugus liiklusmagistraalist.

• Gaasiballoonide kapp peab olema hoonest eemal ning kõrvaliste inimeste ligipääs balloonidele

takistatud (kapp lukustatav). Kavandatud tankla gaasiballoonikapp sisaldab alla 1 tonni vedelgaasi

ja sellele on nõutav 3 m kuja liiklusmagistraalist ja tanklahoonest, need on tagatud.

6.6 Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%

tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 19 | 30

tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades

tulekaitseklapid, tihendatud villaga. Kuumköögi kohtäratõmme on ühendatud ventilatsiooni

keskseadmega ning ka sellel ventilatsioonitorul on ventilatsiooniseadme ees tulekaitseklapp, mis

rakendub temperatuurianduriga, ja antud väljatõmbesüsteem ehitatakse arvestusega, et ATSi häire

korral lülitub ventilatsioon välja.

Ventilatsiooniseadmete tuleohutus on veidi täpsemalt kajastatud ka ptk 6.5 ja 10.1.8.

6.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi

Juurdepääsuteed tanklahooneni on 6-8 m laiused (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb

päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs

hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja antud objektil minimaalselt 20 l/s 3 tunni jooksul.

Lähim tuletõrje veevõtukoht on Riia maantee ja Haraka tänava ristmikul asuv hüdrant (VID 4936,

hüdrant nr 103).

VII ENERGIATÕHUSUS

7.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum-

nõuded1“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika1"

• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele1"

7.2 Üldinfo

Tanklahoone energiatõhusus on kooskõlas Majandus- ja taristuministri 11.12.2018. a määrusega nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“

Energiaarvutusel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse.

Kõik energiamärgise arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris.

VIII KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON

8.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“

• Majandus- ja taristuministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded1“

• EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 20 | 30

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“

• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele.“

8.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid

Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi.

8.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus

• talv -20,5 ºC 80%

• suvi +27,0 ºC 50%

8.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil)

• Müügisaal 21°C

• Kontor 21°C

• WC 21°C

• Tehniline ruum 12°C

• Abiruum, pesula 15°C

8.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides

• Kontor 35 dB(A)

• WC, abiruumid 40 dB(A)

• Müügisaal 45 dB(A)

8.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus

Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud ptk 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega.

8.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes

• Ruumide küte 12 kW

• Õhkkardin (müügisaali peauks) 10 kW

Hoone soojuskadu kokku on 22 kW

Sooja tarbevee valmistamine toimub elektriboileriga, mis tuleb paigaldada tehnilisse ruumi. Sooja

tarbevee vajalik temperatuur on +55°C. Sooja tarbeveeboileri mahuks on 100 l.

8.3 Küte

Hoone peamiseks soojusenergia allikaks on õhk-õhk tüüpi soojuspump. Lisaks tuleb varustada

peasissepääs õhkkardinaga, märjad ruumid elektripõrandaküttega ning kõik ruumid ekstreemsemate

temperatuuride jaoks elektriküttega. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides.

Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse

reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist.

8.4 Jahutus

Müügisaali jahutamiseks on ette nähtud paigaldada split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb

kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada katusele. Torustikuna tuleb kasutada

eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida R410A külmaainega.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 21 | 30

Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi

üheaegset töötamist.

8.5 Ventilatsioon

8.5.1 Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest:

• Müügisaal 2 l/(s*m2)

• Kontor 2 l/(s*m2)

• Abiruum 0,35 l/(s*m2)

• Tehniline ruum 1 l/(s*m2)

• Kliendi WC -30 l/s koht

• Personali WC -20 l/s koht

Pesula ventilatsioon on eraldiseisev ülejäänud hoonest.

8.5.2 Süsteemide kirjeldus

Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem; pesulal on eraldi kohtväljatõmme. Ventilatsiooniseade varustatakse

vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%), sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga,

filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel) ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on

ette nähtud projekteerida köögiseadmete kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-

jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis vastavalt köögi tehnoloogiale.

Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi

kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega.

IX VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

9.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. a

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“

• EVS 932:2017 "Ehitusprojekt"

• EVS 835:2022 Kinnistu veevärgi projekteerimine

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

9.2 Arvutuslikud vooluhulgad

Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi.

Projekteeritava hoone kaupluse osa arvutuslikud vooluhulgad:

• Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d

• Tarbevee arvutusvooluhulk 0,65 l/s

• Sooja tarbevee arvutusvooluhulk 0,28 l/s

• Sooja ringlusvee arvutusvooluhulk 0,12 l/s

• Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 2,0 m³/d

• Olmereovee arvutusvooluhulk 2,0 l/s

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 22 | 30

Projekteeritava hoone pesula osa arvutuslikud vooluhulgad:

• Pesula osa tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d

• Pesula osa reovee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d

9.3 Veevarustus

Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada köetava tehnoruumi

veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlm paigaldada vastavalt kohaliku veevärgi

tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu.

Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla

ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja

tarbevee ringlus.

9.4 Reoveekanalisatsioon

Hoone sisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega.

Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt

lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla.

Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid.

X ELEKTER JA NÕRKVOOL

10.1 Tugevvool

10.1.1. Üldosa

Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele:

elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid,

maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse.

Elektripaigaldise tehnilised näitajad:

• Max. tarbimisvõimsus 100 kW

• Arvutuslik vool 3x160 A

• Maandamisviis TN-S

• Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE

• Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz

• Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95

10.1.2. Normdokumendid

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,

standardid:

• Ehitusseadustik;

• Seadme ohutuse seadus;

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“

• Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 23 | 30

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS-HD 60364 „Ehitiste elektripaigaldised“

• EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest“

• EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad.“

• EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“

• EVS-EN 50110“ Elektripaigaldiste käit“

• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002

Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:

• Eesti Vabariigi seadused;

• Eesti Vabariigi valitsuse määrused;

• Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad;

• Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt;

• nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud

standardid;

• juhendid.

Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise

üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning

omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud

nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi.

10.1.3 Jaotuskeskused

Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele.

Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus-

kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema

vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA.

Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS

seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi

PJK UPS sektsiooni.

10.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

vaskkaablitega PPJ. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel.

Hoonest väljas kasutada kaableid NYY-J.

Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult

ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades,

kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis

paigaldada kaablid pinnapealselt.

Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega.

Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m.

Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad

avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 24 | 30

tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina

tulekindlusastmele.

Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5

m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite eraldamiseks

kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel 50

mm.

10.1.5 Valgustus

Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED

tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid

peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud

müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE).

Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja

reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast.

Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada

kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m

metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste ip66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843

„Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464-

1:2011.

Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede

märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite

akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab

hakkama tööle põhitoite katkemisel.

10.1.6 Installatsioonimaterjalid

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44.

Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad

asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused

harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite

paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline.

Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale.

Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose.

10.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed

Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas.

Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja

juhtplokiga.

Müügisaali ning pesula sissepääsude aladele paigaldada sillutise alune küttekaabel jää sulatamiseks.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 25 | 30

Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid.

Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri-

regulaatoriga.

10.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis

Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide

automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed,

kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed.

Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine.

Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette

ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja

ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel.

Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade

töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad.

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi

rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra

lõppemist peab toimuma manuaalselt.

10.1.9 Potentsiaaliühtlustus

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones

paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga.

Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku

peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli

kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.)

ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa-

potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega.

Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus.

Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade

puutepinge jääb alla 50 V.

10.1.10 Piksekaitsepaigaldis

Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja sellega seotud tankurite varikatusele ehitada 8 mm

kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude

kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad

metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal

paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega.

Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad

0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ühendada katusekattega

poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi.

Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab olema alla 10 oomi.

Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 20 m tagant kuumtsingitud

ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed,

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 26 | 30

ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga

klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab

jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis

ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees.

10.2 Nõrkvoolupaigaldis

10.2.1 Üldist

Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad:

• Andmeside- ja telefonisüsteemid

• Automaatne tulekahjusiganalisatsioon

• Valvesignalisatsioon

• Läbipääsusüsteem

• Videovalve

• Inva-WC väljakutsesüsteem

Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid:

• Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning

tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“

• ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise

ja hoolduse eeskiri"

• EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetiline ühilduvus“

• EVS-EN 50130-4 „Alarmsüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna

standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide,

videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja isiklike appikutsesüsteemide

komponentidele“

• EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungi- ja paanikahäire süsteemid“

• EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon-

jälgimissüsteemid“

• EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“

• EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“

10.2.2 Kaabeldus ja seadmed

Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone

konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite

paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas.

Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele

kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud

rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse-

torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada

nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 27 | 30

kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid

kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad

peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele.

Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide

alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele

vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid

(rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav.

Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb

tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate

tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada

tellijaga.

Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada

hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga

litsentsid.

10.2.3 Andmesidesüsteemid

Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1

(avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174.

Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu

kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45

liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele

monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi

võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad

täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade

markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele.

Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja

testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud

üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara

versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud

protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel

käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346

nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.

10.2.4 Telefonisüsteemid

Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega.

10.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS)

Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida

reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse

korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 28 | 30

Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid, temperatuuritundlikke

kaableid ning käsiteadusteid. Andurid paigaldada valvatavale alale ühtlaselt ja kinnitada ruumi

kõrgematesse kohtadesse lae külge või alla lastuna, mitte enam kui 0,2 m lae alumisest pinnast

madalamale. Andurite paigaldamisel arvestada nõutavate vahekaugustega ventilatsiooniavadest,

valgustitest, mööblist jm suitsu ja kuumuse levikut mõjutavatest elementidest. Tulekahju

käsiteadustid paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,5 m kõrgusele.

Andurite ja seadmete ühendamisel lähtuda tootja installatsioonijuhenditest.

Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada

sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja.

Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist peab toimuma manuaalselt.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

10.2.6 Valvesignalisatsioon

Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2

eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on

varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö

voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada

peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse

ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid,

klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud.

Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada

välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult

tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne

häire antakse sireenidega.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

10.2.7 Läbipääsusüsteem

Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega

läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama

sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada

ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline

magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e.

Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja -

üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi

paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik

avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga.

10.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem

Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest

märku anda müügisaalis viibijaile.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 29 | 30

XI TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS

Tehnoloogia osa on lahendatud vajalikus mahus eraldiseisvate projektidena: kütusemahutitega

seonduva lahendas Mellson Grupp OÜ, vedelgaasimahutiga seonduv on antud Vedelgaas AS töös nr

388_TN_GV. Neid töid käesoleva projekti mahus ei käsitleta.

Projekteeritud tankla riskianalüüsi koostas Storkson OÜ, järgnevalt on antud selle lühiülevaade.

Rajatav tankla ise ei asu ohtlike ettevõtete ohutsoonis.

Võimalike õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks on olulisim tagada tanklas nõuetekohane käitumine (sh

klientide poolt tankuri käsitlus, töötajate poolt kütuste mahutite täitmisprotsesside järgimine, kõigi

poolt liikluskorralduse järgimine ja tuleohutusnõuete, nt lahtise tule ja suitsetamise keelu järgimine

territooriumil) ning korrapäraselt hooldatud seadmed ja süsteemid. LPG mahuti ja vedelkütuse

mahutid on ohutuse tõstmiseks kavandatud maa alla ning hoonest kaugemale.

Võimalike õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja nendele reageerimiseks on ette nähtud:

• nõuetekohased seadmed (nõuetekohane parim tehnoloogiline lahendus, ATEX vahendid

plahvatustsoonides ja tulekustutid nõutud kohtades, õlipüüdur, ületäiteandurid, maandus, piksekaitse)

• korrapärane kemikaalide käitlus (laadimis- ja tankimisprotseduuride juhised tankla käitamise ajal)

• tuleohutuse tagamine territooriumil (hoiatussildid, pidev territooriumil toimuva järelevalve tankla

käitamise ajal)

Korrapärase käitise toimivuse tagamisel on võimalike õnnetusjuhtumite algsündmuste ärahoidmine

tagatud. Kõige vähem kontrollitav on kolmandate isikute (sh kliendid) käitumise korrapärasuse

tagamine, kuid ka selle hüvanguks on kemikaalide käitluskohtadesse paigaldatud hoiatussildid,

vältimaks kasutajate eksimuslikku käitumist.

Riskianalüüsi hindas tankla projektlahendust Päästeameti juhendi „Kemikaaliseaduse kohase

planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“ põhjal ning järeldab, et paiksetest

seadmetest (tankurid, mahutid) nende korrektse hoolduse ja kasutuse korral ei tulene selliseid ohte,

mis võiks läheduses paiknevaid ehitisi (sh nendes paiknevaid inimesi) ohustada. Riskianalüüs

järeldab, et Päästeameti poolse juhendi kohaselt on käitise rajamine lubatud.

XII JÄÄTMEKÄITLUS

Igale tankurisaarele paigaldatakse prügikastid, samuti hoone kliendi-sissepääsude juurde. Jäätmed

koguda sorteeritult krundi loodenurgas asuvates konteinerites ja utiliseerida vastavalt Pärnu linna

jäätmehoolduseeskirjale piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale.

Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete

käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris.

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende

kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad

jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas

vastav luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Pärnu teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt)

Vastutav spetsialist: Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) Weidenberg OÜ töö nr 2017-16

Riia mnt 116, Pärnu Linn,

Pärnu linn, Pärnu maakond 27.07.2023 30 | 30

Seletuskirja koostasid:

Mihkel Lember

Weidenberg OÜ projektijuht

/allkirjastatud digitaalselt/

Grete Grünberg

Weidenberg OÜ projekteerija

/allkirjastatud digitaalselt/

1

5

2

4

3

67

8

9

10

11

1

2

3

4 5

8

6

7

9 11

10

12 13

14

15

16 17

18 19

20

21 22

23 24

25 26

27

2829

30 31

32 33

34 35

36

37 38

39

40

41

42

43

44 45

46

4748

4950 51

52 53 54

55 56

57 58

59

61

60

62

63

64

Mä

Va

Mä

Va Va

Va

Va

Mä

Mä Mä

Mä

Mä Mä

Mä

Mä

Mä Mä

Mä Mä

Mä

Mä

Mä Mä

Mä

Mä

Mä

Mä

MäMä

Mä Mä

Mä Mä

Mä

Mä

Mä

Mä Mä

Mä

Va

Va

Mä

Mä

KsA KsA

Mä

MäMä

MäMä Mä

Mä Mä

Mä Mä

Mä

Va Mä

Mä

Mä

Mä

Mä

Mä

KsA

BG

Lipud h=8m

4

4

A

L=6.2 i=0.013

2.60

4. 44

3. 50

2. 75

3. 50

2.09

2.00

2.00

4. 75

20.612.50

5.00

1. 93

1. 50

2. 00

2.00

2.60 2.14

1. 98

1. 99

2.58

6. 81

16 .9

8

4. 50

6. 48

7. 72

8. 07

2.60

30 .0

0

30.00

55.00

2. 50

6.00

2.00

0. 50

2. 00

0. 50

0. 50

2. 00

0. 50

0. 50

2. 46

2.80

2.50

3.0 0

3. 00

0.50

2. 00

9.0 0

0.9 8

0. 37

R9.00

R 3.

00

R2.15

R 10

.0 0

R20.00

R 5.

00

R8.00

R3 .0

0

R3.00

R 2.00

R 15.00

R20.00

0.5 2.0

0

9.8 6

Piksemast

3 3

1

1

±0.00 =abs.k.

7.03

35m3(95)

15m3(98)

10m3(AdB)

40m3(D)

15m3(Deri)

5m3(KPV)

Nozzle side

7

8

9

6 8

9 B

C

D

SAT B

SAT A

VR EL 1

2 3

SIDE A

SIDE B

SAT B

SAT A

VR EL 1

2 3

SIDE A

SIDE B

DINO 125

DINO 125

SAT B

SAT A

VR EL 1

2

3

SIDE A

SIDE B

AdB

SIDE A

SIDE B

Side A

Side A

EL

S1

S2

Vapor

RT1

RT2

SAT_B

SAT_A

DINO 125

SAT B

SAT A

VR

EL

1 2

3

SIDE A

SIDE B

Side A

Side A

EL

S1

S2

Vapor

RT1

RT2

SAT_B

SAT_A

PCL

QML(EHR)2-4-2 D120-D40 SAT-B+B2B-AdB 1-2-1

SAAR 9/10

PRÜGIKAST

AdBEL

SIDE A

SIDE B

1600

13 00

PCL

De40 l/m

in

AdB lue

QFS-KPV

D12 0 l

/m in

DINO 125

SAT B SAT A

VR

EL

1

2

3

SIDE A

SIDE B

AdB

SIDE A

SIDE B

Side A

Side A

EL S1

S2

Vapor

RT1

RT2 SAT_B SAT_A

400 625

11.15

R1.10

3

8

X1

X2

X2

X1

Y2

Y1

Y2

Y1

1

2

3

4

5

6

1

2

3

4

5

7

A

A

D

C 0

11

02

01

17

0304

05

09

06 0708

10

11 12

13 14

15 16

Rail Baltic 50m kaitsevöönd

Rail Baltic 50m kaitsevöönd

R10.00 R20.00

7.0 0

2

2

Ω õõ

17055_PP_TL-4.dwg

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Koostatud:Faili nimi: Staadium: Dokumendi tähis:25.07.2023

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

17055

Olerex teenindusjaam teed ja tehnovõrgud

Pärnu maakond, Pärnu linn, Riia mnt 116

Põhiprojekt

Asendiplaan

TL-4-02 1:500

Projektijuht P. Annusver

Projekteerija D. Helandi

Kontrollija K. Koplus

C. Pinston, 5DEhitus OÜ TT-12.07.2022 02.08.2022

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Kinnistu piir

Maantee kaitsevöönd

RailBaltic raudtee kaitsevöönd 30 m

Rail Balticu kaitsevöönd 50 m

Hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule)

Projekteeritud hoone 1. korruse välisseinte gabariit (Weidenberg OÜ töö nr 2017-16)

Projekteeritud hoone teljed (Weidenberg OÜ töö nr 2017-16)

Projekteeritud varikatuse projektsioon maapinnal (Weidenberg OÜ töö nr 2017-16)

Projekteeritud hoone välisgabariidi nurgapunkti tähis ja nr

Geoloogilise uuringupunkti asukoht

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 2

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 3

Projekteeritud sõidutee ab-ülekate Tüüp 1

Projekteeritud sõidutee ab-ülekate Tüüp 2

Projekteeritud tsementbetoonkatend

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 1 (tankimisalad)

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 2 (kõnniteed, eraldussaared)

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 3 (eraldusribad)

Projekteeritud graniitkividest katend

Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud haljasalade murukate

Projekteeritud kõnnitee servajooned

Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x300 (h=2 cm)

Projekteeritud sõidutee graniitäärekivi 150x300 (h=4 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x300 (h=8 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x300 (h=10 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x300 (h=12 cm)

Projekteeritud betoonplaatidest murukaitseriba (2 rida 30 x 30 cm plaate)

Projekteeritud betoonplaatidest taastatav murukaitseriba (2 rida 30 x 30 cm plaate)

Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis ülekäiguradade ees

Ümbertõstetud põrkepiire (tee poolne välisgabariit)

Projekteeritud kahepoolne põrkepiire H2W2

Projekteeritud liiklusmärgi post

Projekteeritud murunõlv

Projekteeritud restkaev

Projekteeritud lipumast

Projekteeritud tankla teabetulp

Projekteeritud tankla inventar: balloongaasi kapp

Projekteeritud tankla inventar: tolmuimeja ja prügikast

Projekteeritud tankla inventar: õhukompressori kapp

Projekteeritud tankla inventar: prügikonteinerid

Tankla tehnoloogilise osa projekt (Mellson Grupp OÜ töö nr 0618)

Projekteeritud rendihaagise asukoht

Projekteeritud tankla valgustatud sisse-/väljapääsuviit

Olemasolev teekattemärgistus

Projekteeritud teekattemärgistus

Projekteeritud kollane teekattemärgistus

Projekteeritud lipumastivalgusti

Projekteeritud välisvalgusti metallmastil

Projekteeritud kahe konsooliga tänavavalgusti terasmastil

Ümbertõstetava tänavavalgustuse masti uus asukoht

Projekteeritud liivapüüdur ja õlipüüdur autopesula reovee kanalisatsioonile

Projekteeritud õlipüüdur sademevee kanalisatsioonile

Projekteeritud koormusplaat mahutitele

Projekteeritav tankla väljasõidutee (AS K-Projekt töö nr 17082)

Perspektiivne Rail Balticu põhitrassi projekt (saadud Rail Baltic OÜ-lt)

Varem projekteeritud objektid (Palmpro OÜ töö nr 162, Ehitusluba nr 1812271/27862, 06.11.2018)

Likvideeritavad objektid

Koos väljasõiduteega rajatavad istutusalad

Olemasolev II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Olemasolev III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Projekteeritud okaspuu (Serbia kuusk, harilik mänd)

Projekteeritav madal lehtpuu (Pihlakas 'Dodong')

Projekteeritud metallleht-piire istutusala ja muruala vahel

Projekteeritud multškatend / kooremultš

Projekteeritud lehtpõõsad

Projekteeritud okaspõõsad

Perspektiivne kergliiklustee reservkoridor

LPG mahuti ohutsoon

E

01

PA1

BG

30 7.00

30 7.00

30 7.00

0

0

Kütusetankurite varikatuse TEHNILISED NÄITAJAD Näitaja Ühik Väärtus

Pikkus m 31,8

Laius m 10,0

Kõrgus m 5,3

Ehitusalune pind m² 289,0

Hoone TEHNILISED NÄITAJAD Näitaja Ühik Väärtus

Korruselisus tk 1

Pikkus m 37,1

Laius m 12,9

Kõrgus m 5,3

Ehitusalune pind m² 336,4

Köetav pind m² 292,9

Maht m3 1375

Tulepüsivusklass TP2

Märkused: 1. Projektala jääb Pärnu maakonnaplaneeringu "Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine"

(Rahandusministeeriumi käskkiri 13.02.2018 nr 1.1-4/40) trassikoridori.

EKSPLIKATSIOON Projekteeritud tankla teenindushoone - kauplus - pesula

Projekteeritud tankurisaared (4 tk)

Projekteeritud maapealne LPG mahuti ja -tankur (Vedelgaas OÜ töö nr 185_TN_GV)

Projekteeritud veokite tankurisaar

Kaubandusteabetulp

Projekteeritud õhukompressori kapp

Projekteeritud tolmuimeja kapp

Gaasiballooni kapp

Prügikonteinerid (3 tk)

Projekteeritud söögilauad ja -pingid

Projekteeritud jalgrattaparkla

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

Hoone nurgapunktide koordinaadid (L-Est)

NR Position Y Position X

01 6468960.59 533402.51

02 6468956.26 533391.06

03 6468968.00 533376.34

04 6468967.16 533375.71

05 6468980.72 533359.11

06 6468986.63 533363.90

07 6468989.24 533360.70

08 6468988.25 533350.85

09 6468994.66 533350.20

10 6468995.85 533361.99

11 6468989.78 533362.60

12 6468990.04 533366.81

13 6468988.32 533368.91

14 6468988.79 533369.29

15 6468987.12 533371.34

16 6468986.65 533370.96

17 6468973.66 533386.86

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 17.09.2026 menetlus nr 126547

Meie 01.10.2026 nr 7.1-2/26/16491-2

Riia mnt 116 kinnistu teenindusjaama

ehitusloa taotluse kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu linna Riia mnt 116

kinnistu ehitusloa taotluse nr 1811271/02690 (menetlus nr 126547, EHR kood 120852659

teenindusjaam-tankla, EHR kood 221424751 varikatus ja EHR kood 221424752 maa-alused

kütusemahutid).

Ehitusluba taotletakse tanklakompleksi teenindusjaam-tanklahoone (kauplus, pesula ja nende

vahel asetsev tehnoruum), varikatuse ja maa-aluste kütusemahutite ehitamiseks. Ehitusloa aluseks

on eelprojekt „Pärnu teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt (projekteerija Weidenberg

OÜ, töö nr 2017-16), mis on koostatud teenindusjaam-tankla ja kaasnevate maapealsete rajatiste

ehituseks.

Kinnistu (katastritunnus 62509:038:0002) asub riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee (edaspidi

riigitee nr 4) km 132,79-132,89 kaitsevööndis.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname

nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: olemasolev

ristmik peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne tanklale kasutusloa andmist.

Palume taotleda EhS § 99 lg 3 ristmiku nõuded [email protected].

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada riigitee nr 4 km 132,911 olemasoleva juurdepääsutee kaudu

läbi Raeküla mets P2 maaüksuse (katastritunnus 62509:038:0010).

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult taotluses (menetlus nr 126547) nimetatud ehitiste ehitamise. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks

ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. RIIA116OLEREX_EP_AR-3-01_v03_seletus_2023-07-27

2. RIIA116OLEREX_EP_AR-4-01_v03_asend_2023-07-25

Mildred Liinat

58786958, [email protected]