15175 PA ID

E-M Ü

N D

I-M Ä

EK Ü

LA TEE

16,0

4, 0

13,0

14m

14m

BU SS

BU SS

7,5

P2 7

P4 6

P3 0

P19 P25 P29 P35

P38

P47 P49 P7

10,0

8,0

10,0

6,0

12m 21

,0

5m

6,0

Ä 100% 14 m / -

106

P

-P

4K / - 1

16 086m²

6300m²2

Ä 100% 14 m / -

343P-P

2K / - 1

36 803m²

12 500m²1

EEr 100% 8 m / 5m

8P-P

2K / 1K 1+1

1458m²

320 m²4

Üm 100% -

P-P

- -

5509m²

-5

-

-

P15P27P21P15P11P7P6

10,0 P12 4,0

14m

PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA

PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND

Perspektiivne parkla 8300 m2

350 parkimiskohta

L 100% -

-

-P-P

-

5702m²

-

Üm 100% -

-PP

- -

3805m²

-6

7

15,05,0

8,0 8,0

2,0

6,0

EEr 100% 8 m / 5m

12P-P

2K / 1K 1+1

1740m²

600 m²3

TINGMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIR

KINNISOMANDI PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD 5 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD SÕIDUTEE / PARKLA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV VEEKOGU

PLANEERITUD HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD 12 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD 14 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KÕNNITEE

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

TEE KAITSEVÖÖND

GALERII

MAARDLA

PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA

PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD RIDAELAMU

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

HOONE / ABIHOONE

OLEMASOLEV SETTETIIK

PERSPEKTIIVNE PARKLA

VAATEKORIDOR PAIDE VALLITORNIST

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

MADALPINGE ÕHULIIN

MADALPINGE MAAKAABEL

VEETORUSTIK

KANALISATSIOONITORUSTIK

LIKVIDEERITAV VEETORUSTIK

KESKPINGE MAAKAABEL

1 36 803 Ä 100% TP 2

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

Arhitektuurinõuded Po

s nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

lii ki

de k

au pa

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

lii ki

de k

au pa

)

su le

tu d

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa

m in

.tu le

pü si

vu sk

la ss

ho on

et e

eh iti

se al

un e

EHITUSÕIGUSE TABEL

Ä 100% 218;34312 500 1 / - 2 / -1

pi nd

m ²

14 m

2

3

16 086

1740

TP 2 6300 15 000

5 5509

Ä 100% Ä 100%4 / -1 14 m

EEr 100% E 100% 2 / -1 8 m TP 3 su

ur im

k or

ru se

lis us

ho

on e

ho on

e kõ

rg us

(m )

m aa

pi nn

as t

ho on

et e

ar v

kr un

di l

1 / -

Kitsendused Servituudi vajadus

19 600

167;106

ko rte

rit e

ar v

kr un

di l

-

-

Ärihoonete arhitektuurinõuded Hoonestusviis: Katusekalle: Maksimaalne kõrgus: Maksimaalne korruselisus:

Välisviimistlus:

Katusematerjal: Piirded:

lahtine 0 – 10° maapinnast 14 m pos 1: 2 k maa peal pos 2: 4 k maa peal, 1 k maa all betoon, klaas, tellis, krohv, puit, ilmastikukindel ehitusplaat rullmaterjal piirdeid mitte rajada

6 3805

7 5702

· tee kaitsevöönd;

- Üm 100% Üm 100% - - - - - - -

- Üm 100% Üm 100% - - - - - - -

- L 100% L 100% - - - - - - -

· tehnovõrgu kaitsevöönd;

· tehnovõrgu kaitsevöönd;

· tehnovõrgu kaitsevöönd;

· tehnovõrgu kaitsevöönd;

· tehnovõrgu kaitsevöönd;

12 ; 12600 1 / 1

ho on

e / a

bi ho

on e

m aa

pe al

ne /

m aa

- al

un e

1200 6

Elamumaa arhitektuurinõuded Hoonestusviis: Katusekalle: Maksimaalne kõrgus: Maksimaalne korruselisus: Välisviimistlus:

Katusematerjal: Piirded:

lahtine 30 – 40° maapinnast 8 m 2 korrust maa peal betoon, klaas, tellis, krohv, puit, ilmastikukindel ehitusplaat kivi puitlippidest piire kuni 1,2 m või haljaspiire

ko kk

u

71 103 19 720 4 / 2 405;46936 440 10

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; · maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; · maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· maardla; · Paide vanalinna muinsuskaitseala;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· maardla; · Paide vanalinna muinsuskaitseala;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; · maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· maardla; · Paide vanalinna muinsuskaitseala;

ab ih

oo ne

k õr

gu s

(m )

m aa

pi nn

as t /

ab

so lu

ut ne

k õr

gu s

-

-

5 m /

-

-

-

4 1458 EEr 100% E 100% 2 / -1 8 m TP 3 · tehnovõrgu kaitsevöönd;

8 ; 8320 1 / 1 640 4 · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· maardla; · Paide vanalinna muinsuskaitseala; 5 m /

JÄRVA MAAKOND, PAIDE LINN

PARKALI TN 2 // 4 JA UJULA PARK P2 DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

27.08.2026

M 1:1000

ESKIIS

AS-04

Töö nr.439Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Paide Linnavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

PLANEERINGUALA NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus 7,11 ha Kavandatud kruntide arv 7 Krunditava ala maa bilanss:

ärimaa 52 889 m² 74% üldkasutatav maa 9 314 m² 13% transpordimaa 5 702 m² 8% elamumaa 3 198 m² 5%

Korruselisus 2 – 4 Plan. parkimiskohtade arv 469

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas osaühing KAGU GEODEESIA, 10.03.2021, töö nr 21T019.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 08.09.2026 nr 7-1/26/32-1

Meie 29.09.2026 nr 7.2-2/26/10142-4

Seisukohtade väljastamine Parkali 2//4 ja

Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Parkali tn 2//4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu

(katastritunnused 56601:007:0530 ja 56601:001:0164, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeering on algatatud Paide Linnavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 29.

Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks ja KSH algatamise vajalikkuse osas 19.05.2021

kirjaga nr 7.1-2/21/10142-2. Seisukohad kehtisid kuni 19.05.2023.

Planeeringu eesmärgiks on muuta elamu- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused

elamu, äri-, üldkasutatavaks ja transpordimaaks spaahotelli, kaubanduskeskuse ja ridaelamu

ehitamiseks ning rohealade ja juurdepääsutee rajamiseks. Kuuele krundile planeeritakse kolme uut

hoonet ehitisealuse pinnaga kokku 19 400 m2 , sh suurim neist 12 500 m2.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee km 0,744-1,09. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus 2025. a andmetel on 1333 autot ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Taotlusele lisatud eskiislahenduse kohaselt on juurdepääsud planeeringualale kavandatud

riigitee km 0,74 ja 1,095 olemasolevate ristumiskohtade kaudu. Mõlema riigitee ristmiku puhul

on vajalik selle ümberehitamine.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada mõlemad riigitee ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik

käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida

lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse

kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse

(20 aastat) liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva

liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed

tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

2 (4)

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. Juhime

tähelepanu sellele, et riigitee puhul ei ole tegemist asulasisese teega (tänavaga), kaitsevööndi

laius on 30 m.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

6. Planeeringuga täpsusta ehitise kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.

7. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate teiste planeeringutega (nende olemasolul).

8. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

8.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

8.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Juhul, kui

planeerimisnormatiivi täitmiseks on vajalik kavandada parkla ka eskiisis näidatud asukohta,

Ujula park P3 kinnistule, siis tuleb ala liita planeeringualasse ja siduda terviklikuks

liikluslahenduseks.

10. Planeeringuala parklate valgustuse planeerimisel arvestada, et valgustus ei tohi riigiteel

liiklejaid pimestada ega eksitada (tekitada sõiduteel liiklejatele tee kulgemisest vale

ettekujutuse).

11. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

12. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

13. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

3 (4)

libeduse- ja tolmutõrjet).

14. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

15. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

Planeeringu sademevee ärajuhtimise lahendus peab toimima ka suurvee ajal (Pärnu jõe 25%

ületustõenäosusega veetase ulatub planeeringualale) ning vältima jalg- ja jalgrattatee ning

riigitee mulde kahjustamist või tee jäämist liigvee alla.

16. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

17. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

18. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

19. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

20. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

21. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

22. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeeringu eskiisjoonis

58581095, [email protected]