SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

14.07.2023 nr 7-1/77-6

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Saku Vallavalitsusele on esitatud taotlus Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Põllu,

Ojaniidu maaüksuste, Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osa ja lähiala

detailplaneeringu algatamiseks.

Esitame Teile seisukoha saamiseks detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Korralduse lisa 1 – lähteseisukohad

3. Korralduse lisa 2 – keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4. Korralduse lisa 3 – skeem

5. Algatamisettepaneku skeem

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

LASTEAED

1

1

2

2

3 3

2

4750M²

11535M²

36160M²

18700M²

21670M²

20350M²

15560M²

TALLINNA RINGTEE

MÕISAVAHE TEE

KUNGLA

VI D

R IK

U T

EE

VA H

E TE

E

KAARNA TEE

Ä/Ü

K1

K1

K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1 K1

JÄ LG

IM ÄE

T EE

TALLINNA RINGTEE

TA LL

IN N-P

ÄR NU-IK

LA M

AA NTE

E

TA LL

IN N-P

ÄR NU-IK

LA M

AA NTE

E

SA KU

V AL

D

SA UE

V AL

D

K1

K1

K1

PERSPEKTIIVNE ÜHENDUS OLEMASOLEVA KANALISATSIOONITORUGA

M1:3000

1 ÜKSIKELAMU 2 KAKSIKELAMU 3 RIDAELAMU

100M

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saku 2023 nr

Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike

2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai

2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3

punktide 1 ja 3 alusel.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Põllu,

Ojaniidu, Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Põllu, Ojaniidu maaüksuste ja Lepikuotsa,

Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osade kruntideks jaotamine ning elamumaadele

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks. Lisaks

soovitakse planeeringuga ette näha äriettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-ala Ä/AA lasteaia,

huvikooli, eakate kodu, spordikooli jmt ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse

tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja

parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 18 ha.

Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas ning koosneb Põllu (71801:003:0254,

maatulundusmaa 100%), Ojaniidu (71801:003:0574, maatulundusmaa 100%) maaüksustest

ning Lepikuotsa (71801:001:1673, maatulundusmaa 100%), Lepikumetsa (71801:001:1672,

maatulundusmaa 100%), Lepiku (71801:001:1671, maatulundusmaa 100%) maaüksuste osast.

Juurdepääsu ja liikluskorralduse paremaks kavandamiseks on planeeringuala koosseisu

kaasatud ka osaliselt Vahe tee (71801:003:0637), Kaarna tee (71801:003:0636) ning Mõisvahe

tee 14 (71801:003:0360) ja Värava (71801:003:0255), Niidumäe (71801:003:0749), Ojamäe

(71801:003:0748), Mäeveere (71801:003:0747) ja Pajupilli põik (71801:003:0866) ning 11340

Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881), Niidu (71801:003:0890), Metsa (71801:003:0860),

Mäetuka (71801:003:0751), Niidumäe (71801:003:0749) maaüksused (vt lisa 3).

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga (ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Üldplaneeringu kohaselt peab hoonestuse kavandamisel moodustama

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon vähemalt 70% planeeritavast alast.

Kavandatava Ä/AA juhtfunktsiooniga maa-ala osakaal on väiksem kui 30%. Algatatav

detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti

22 (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2

(infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS

§ 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile ja Terviseametile vastavalt

KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos

lisadega.

Keskkonnaamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et

Muinsuskaitseamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et …………….

Terviseamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et ……..

Planeeringuga kavandatakse uus elamukvartal, millega kaasneb liikluskoormuse suurenemine

piirkonnas. Olemasolevate ja kavandatavate teede ning ristmike liikluskoormuse vastuvõtmise

osas on planeeringu koostamise käigus vaja teostada piirkonda hõlmav liiklusuuring.

Kuna planeeringuga nähakse ette aktiivses kasutuses oleva maantee äärsesse piirkonda uute

elamute planeerimist, siis tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada ka mürauuring

ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

Tulenevalt asjaolust, et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

1. Algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Põllu, Ojaniidu maaüksustel,

Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osal ja lähialal.

2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Jälgimäe küla Põllu,

Ojaniidu maaüksustel, Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osal ja lähialal

detailplaneeringu koostamiseks.

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal

(lisa 3) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

1. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus

(Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15).

2. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade

andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

4. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda

tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel

http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Marti Rehemaa Siiri Raagmets

Vallavanem Vallasekretär

Lisa 3

Saku Vallavalitsuse

korraldusele nr

Saku vald

Jälgimäe küla

Põllu, Ojaniidu maaüksuste, Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku

maaüksuste osa ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid

maaüksuse piir

planeeringuala piir

planeeringuala koosseisu kaasatud maaüksuste osad

juurdepääsude paremaks kavandamiseks

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.07.2023 12:29

Adressaat: Transpordiamet <[email protected]>; Põllumajandus- ja Toiduamet

<[email protected]>

Teema: Seisukoha küsimine

Manused: 7-177-6 14.07.2023 Väljaminev kiri.asice; Algatamisettepaneku skeem.pdf; DP

alg_Eelnou.pdf; DP_Skeem.pdf; LS.pdf; Pollu Ojaniidu ... DP- KSH eelhinnang.pdf

Tere!

Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokument "Seisukoha küsimine", mis on registreeritud 14.07.2023, numbriga 7-1/77-

6.

Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA

Tel 671 2431 e-post: [email protected]

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse xx. ...... 2023

korraldusele nr xx

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla

Põllu, Ojaniidu maaüksustel, Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osal ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise

tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ja valla sotsiaalobjektide väljaehitamise

toetamiseks ning kokkulepe hoidumisservituudi seadmiseks;

1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Jälgimäe küla Põllu,

Ojaniidu, Lepikuotsa, Lepikumetsa, Lepiku maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Põllu, Ojaniidu maaüksuste ja Lepikuotsa,

Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osade kruntideks jaotamine ning elamumaadele

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks. Lisaks

soovitakse planeeringuga ette näha äriettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-ala (Ä/AA) lasteaia,

huvikooli, eakate kodu, spordikooli jmt ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse tehnovõrkude

ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline

lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 18 ha.

Juurdepääsu ja liikluskorralduse paremaks kavandamiseks on planeeringuala koosseisu kaasatud

ka osaliselt Vahe tee (71801:003:0637), Kaarna tee (71801:003:0636) ning Mõisvahe tee 14

(71801:003:0360) ja Värava (71801:003:0255), Niidumäe (71801:003:0749), Ojamäe

(71801:003:0748), Mäeveere (71801:003:0747) ja Pajupilli põik (71801:003:0866) ning 11340

Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881), Niidu (71801:003:0890), Metsa (71801:003:0860),

Mäetuka (71801:003:0751), Niidumäe (71801:003:0749) maaüksused (vt lisa 3).

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve

on pere- ja ridaelamumaa. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse ühiskanalisatsiooniga

(ÜVK) kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus

on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Üldplaneeringu

kohaselt peab hoonestuse kavandamisel moodustama üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtfunktsioon vähemalt 70% planeeritavast alast. Kavandatava Ä/AA juhtfunktsiooniga maa-

ala osakaal on väiksem kui 30%. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla

üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Jälgimäe külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Põllu (71801:003:0254, maatulundusmaa 100%), Ojaniidu

(71801:003:0574, maatulundusmaa 100%) maaüksustest ning Lepikuotsa (71801:001:1673,

maatulundusmaa 100%), Lepikumetsa (71801:001:1672, maatulundusmaa 100%), Lepiku

(71801:001:1671, maatulundusmaa 100%), Vahe tee (71801:003:0637), Kaarna tee

(71801:003:0636) ning Mõisvahe tee 14 (71801:003:0360) ja Värava (71801:003:0255),

Niidumäe (71801:003:0749), Ojamäe (71801:003:0748), Mäeveere (71801:003:0747) ja

Pajupilli põik (71801:003:0866), 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881), Niidu

(71801:003:0890), Metsa (71801:003:0860), Mäetuka (71801:003:0751), Niidumäe

(71801:003:0749) maaüksuste osast.

3.3 Planeeringuala piirneb: Eedu, Pedaka, Vilja, Kirsi, Metsaääre, Saviaugu, Vidriku tee 23,

Vidriku tee, Vidriku tee 10, Kaarna tee 3, Kaarna tee 5, Kaarna tee 5a, Kaarna tee 7, Kaarna

tee 6, Vahe tee 9, Vahe tee 7, Vahe tee 5, Kaiu tee, Kaiu tee 6, Mõisavahe tee 16, Mõisavahe

tee L2, Värava, Mõisavahe tee 14, Ojanurme, Oja, Ojamäe, Mäeveere, Pajupilli põik 2,

Pajupilli põik, Pajupilli põik 1, Pajuurva, Hõbepaju, Lepanurga, Lepatänava maaüksustega

(vt lisa 3).

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 18 ha.

3.5 Planeeritava ala lähiümbruses kehtestatud ning koostamisel olevad detailplaneeringud:

- Kirsi detailplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 10.04.2003. a otsusega nr 42);

- Nurmeniidu detailplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 14.06.2005. a otsusega nr 83);

- Värava detailplaneering (menetluses);

- Teeääre, Toominga, Küünimäe ja Metsaääre osa detailplaneering (menetluses);

- Saviaugu ja lähiala detailplaneering (menetluses).

3.6 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Planeeringualasse jäävate

Lepiku, Lepikumetsa ja Lepikuotsa maaüksuste osad on vähese kõrghaljastusega.

Planeeringualast jääb välja haljasala ja parkmetsamaa (HM), kuna see on keskkonnakaitselise,

esteetlise ja rekreatiivse väärtusega ala, kuhu ehitusõigust ei saa määrata. Ala paikneb Topi 4

maaparandussüsteemi maa-alal ning sellel asuvad maaparandussüsteemi eesvoolu kraavid

(kuni 10km²) ja kuivenduskraavid. Kraavide nõlvadel on võsa ja kõrgemat isetekkelist

haljastust. Vahe tee on kitsas, kohati vaid 8 meetri laiune, mille ääres paikneb kuivenduskraav.

3.7 Mõisavahe tee 14 ja Värama maaüksustele on kinnistusraamatusse seatud teeservituudid

kinnistu igakordse omaniku kasuks.

3.8 Lepiku maaüksusel paiknevad ehitisregisri andmetel külmaveetorustik ning puurkaevu

pumpla koos tuletõrjevee mahuti ja pumplaga. Planeeringualal teisi ehitisi ja rajatisi ei paikne.

Elekter, kanalisatsioon, side ja muu tehnovarustus planeeringualal puudub. Lähim

elektrimaakaabelliin paikneb Kaarna teel.

3.9 Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel asub planeeringualal Topi 4 maaparandussüsteemi

maa-ala, maaparandussüsteemi eesvoolu kraavid (kuni 10 km²), millel on ka veekaitsevöönd

ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, puurkaev (PRK0020672) ja selle veehaarde

sanitaarkaitseala, Vahe teega ristub elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd (elektriõhuliin alla 1 kV,

M9632830) ning asulakoha arheoloogiamälestis ja kaitsevöönd. Idapoolse juurdepääsuteega

ristuvad kõrgepingeliinid (Elektriõhuliin 220-330kV, id 3864689, vid L504; Elektriõhuliin 35-

110kV, id 7318308, vid L086 ja Elektriõhuliin 35-110kV, id 7318303, vid L184).

3.10 Planeeringualast kirdes (ca 280 m kaugusel) asub III kategooria kaitsealuse liigi punaselg-

õgija (Lanius collurio) leiukoht.

3.11 Lepikuotsa maaüksuse osal, Vahe tee ääres ja Mõisavahe tee 14 kirdeosas on karuputke

leviala.

3.12 Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Jälgimäe mõis ja park ning selle muinsuskaitseala

kaitsevöönd ja asulakoha arheoloogiamälestis ja kaitsevöönd (kultuurimälestise

registrinumber 18911).

3.13 Juurdepääs planeeringualale on Kaarna teelt ja Vahe teelt.

V NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

5.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

5.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

insenerivõrgud ja juurdepääsuteed.

5.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24)

5.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused ja

põhjendused.

5.6 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega.

5.7 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate

maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja

heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest

tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

5.8 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

• hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);

• kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast, elamuühikute arv);

• konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

• hoonete välisviimistlus;

• arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

5.9 Lähtudes Saku valla üldplaneeringust peab pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral

elamuehituseks kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud

vähemalt 50%; kaksikelamud kuni 50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.

5.10 Kui planeeringuga soovitakse ette näha lisaks pere- ja ridaelamumaale ka äriettevõtte ja

ühiskondliku hoone maa-ala (Ä/AA) lasteaia, huvikooli, eakate kodu, spordikooli jmt

ehitamiseks, siis tuleb lähtuda üldplaneeringu tingimusest, mille kohaselt peab detailplaneeringus

hoonestuse kavandamisel üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon moodustama

vähemalt 70% planeeritavast alast.

5.11 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada sellega, et vee-

ettevõtja on teavitanud Tallinnasse suunatava reovee mahtude ammendumisest, mistõttu võib

tekkida olukord, kus vee- ja kanalisatsiooniga liitumiseks ei väljastata tehnilisi tingimusi ja

planeeringumenetlus võib seetõttu seiskuda.

5.12 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada

tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

5.13 Üldplaneeringust tulenevalt peab planeeringualast 20 % olema avalik ruum. Kuna tegemist

on uue elamukvartaliga, siis tuleb planeeringuga näha ette eraldi üldkasutatav maa avaliku ruumi

tarbeks. Sealjuures peab arvestama, et avaliku ruumi alla ei lähe parklad, sõidu- ja kõnniteed.

Arvestada tuleb erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, täiskasvanud, eakad, erivajadusega

inimesed – vajadustega (rajada mänguväljakud, paigutada istepingid, luua ohutud

liikumisvõimalused jms).

5.14 Planeeringuga mitte kavandada pikki tupiktänavaid.

5.15 Üldplaneeringu kohaste tootmismaade ning planeeritavate elamumaade vahele tuleb ette näha

puhverala ning kaitsehaljastus.

5.16 Olemasolev kõrghaljastus säilitada maksimaalses ulatuses.

5.17 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil.

5.18 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

5.19 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

5.20 Piirkonnas on karuputke leviala. Detailplaneeringus tuleb antud teemat käsitleda ning märkida

ära, et karuputke levialaga seoses tekkivate võimalike ohtudega tuleb pinnasetööde planeerimisel

arvestada ning pinnasetöödel tuleb rakendada meetmed, mis ei soodustaks karuputke levikut.

Planeeringu seletuskirjas tuua välja, et ehitustööde teostamisel (mis hõlmavad pinnasetöid) tuleb

teha koostööd Keskkonnaametiga.

5.21 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

5.22 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste

ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud,

teed ja kõnniteed).

5.23 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

5.24 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ametite märkustega.

5.25 Planeeringu koostamisel lähtuda ka:

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

• EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“;

• Sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva

kiirguse tasemete mõõtmine“.

• EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ standard;

• EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard;

5.26 Planeeringuga kavandatakse uus elamukvartal, millega kaasneb liikluskoormuse suurenemine

piirkonnas. Olemasolevate ja kavandatavate teede ning ristmike liikluskoormuse vastuvõtmise

osas on planeeringu koostamise käigus vaja teostada piirkonda hõlmav liiklusuuring.

5.27 Seoses Tallinn-Pärnu-Ikla tee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel

koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

6 Tulenevalt asjaolust, et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

6.1 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate

või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

6.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

6.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Põllumajandus- ja Toiduametiga, Muinsuskaitseametiga ja Terviseametiga. Sõltuvalt

detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku

Vallavalitsus.

6.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

6.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised

tingimused, kooskõlastused jms.

6.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

6.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt

Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/.

6.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

6.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

6.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

6.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

6.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Raagmets

vallasekretär

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse …. 2023

korraldusele nr ….

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Planeeritava ala andmed:

AADRESS Harju maakond, Saku vald, Põllu, Ojaniidu, Lepikuotsa, Lepikumetsa

ja Lepiku maaüksused

Katastritunnused: 71801:003:0254

71801:003:0574

71801:001:1673

71801:001:1672

71801:001:1671

Sihtotstarve: 100% maatulundusmaad

Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 18 ha.

2. Detailplaneeringu eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Põllu, Ojaniidu maaüksuste ja Lepikuotsa,

Lepikumetsa, Lepiku maaüksuste osade kruntideks jaotamine ning elamumaadele

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks. Lisaks

soovitakse planeeringuga ette näha äriettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-ala Ä/AA lasteaia,

huvikooli, eakate kodu, spordikooli jmt ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse

tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja

parkimise põhimõtteline lahendus.

3. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom

Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja

selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega.

Planeeritav ala koosnebPõllu (71801:003:0254), Ojaniidu (71801:003:0574) maaüksustest

ning Lepikuotsa (71801:001:1673), Lepikumetsa (71801:001:1672), Lepiku

(71801:001:1671), Vahe tee (71801:003:0637), Kaarna tee (71801:003:0636),

Mõisvahe tee 14 (71801:003:0360) ja Värava (71801:003:0255), Niidumäe (71801:003:0749),

Ojamäe (71801:003:0748), Mäeveere (71801:003:0747), Pajupilli põik (71801:003:0866),

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71801:001:0881), Niidu (71801:003:0890), Metsa

(71801:003:0860), Mäetuka (71801:003:0751), Niidumäe (71801:003:0749) maaüksuste

osast.

2

Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Planeeringualasse jäävate Lepiku, Lepikumetsa

ja Lepikuotsa maaüksuste osad on vähese kõrghaljastusega. Planeeringualast jääb välja Saku

valla üldplaneeringu kohane haljasala ja parkmetsamaa (HM), kuna see on

keskkonnakaitselise, esteetlise ja rekreatiivse väärtusega ala, kuhu ehitusõigust ei saa määrata.

Planeeritav ala paikneb Topi 4 maaparandussüsteemi maa-alal ning sellel asuvad

maaparandussüsteemi eesvoolu kraavid (kuni 10km²) ja kuivenduskraavid. Kraavide nõlvadel

on võsa ja kõrgemat isetekkelist haljastust. Vahe tee on kitsas, kohati vaid 8 meetri laiune,

mille ääres paikneb kuivenduskraav.

Lepiku maaüksusel paiknevad ehitisregistri andmetel külmaveetorustik ning puurkaevu

pumpla koos tuletõrjevee mahuti ja pumplaga. Planeeringualal teisi ehitisi ja rajatisi ei paikne.

Elekter, kanalisatsioon, side ja muu tehnovarustus planeeringualal puudub. Lähim

elektrimaakaabelliin paikneb Kaarna teel.

Esitatud eskiislahenduse järgi planeeritakse orienteeruvalt 285 uut eluaset (nii üksik-, kaksik-

kui ka ridaelamuid). Lisaks nähakse ette sotsiaal- ja ärimaa krundid ning haljasalad.

Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev

eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus reeglina mõnevõrra muutub.

4. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa. Samuti jäävad maaüksused perspektiivse

ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja

ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed

lahendused. Üldplaneeringu kohaselt peab hoonestuse kavandamisel moodustama

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon vähemalt 70% planeeritavast alast.

Kavandatava Ä/AA juhtfunktsiooniga maa-ala osakaal on väiksem kui 30%. Algatatav

detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa

(ehk planeeritava ala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on

lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu

koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel

juhul saab antud detailplaneering edaspidi detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste

ehitusprojekti aluseks.

Kuna tegemist on üksikute maaüksuste piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik

luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega,

sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritavate maaüksuste

detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat.

Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab

3

planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste

strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2035+, Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 ja Saku valla

jäätmekava 2022-2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv

ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on

detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult

varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks

riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike

normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest

keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise

planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse § 126

detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

5. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus

Planeeringuala on ümbritsetud nii elamumaadest kui ka maatulundusmaadest. Lõunapool

piirneb ala hoonestatud elamupiirkonnaga. Seega on praegusel juhul tegu sisuliselt

olemasoleva elamupiirkonna laiendusega, mis sobib oma mahult ja iseloomult ümbritsevasse

keskkonda. Juba Saku valla üldplaneeringiga on kõnealune ala ette nähtud elamumaana

kasutusele võtta ja selle sobitumist ümbruskonda on üldplaneeringu koostamise ja

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud. Lähtudes Saku valla

üldplaneeringust peab pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral elamuehituseks

kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt

50%; kaksikelamud kuni 50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.

Üldplaneeringust tulenevalt peab planeeringualast 20 % olema avalik ruum. Kuna tegemist on

uue elamukvartaliga, siis tuleb planeeringuga näha ette eraldi üldkasutatav maa avaliku ruumi

tarbeks. Sealjuures peab arvestama, et avaliku ruumi alla ei lähe parklad, sõidu- ja kõnniteed.

Arvestada tuleb erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, täiskasvanud, eakad, erivajadusega

inimesed – vajadustega (rajada mänguväljakud, paigutada istepingid, luua ohutud

liikumisvõimalused jms). Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses.

Üldplaneeringu kohaste tootmismaade ning planeeritavate elamumaade vahele tuleb ette näha

puhverala ning kaitsehaljastus.

Kõiki eelnevaid tingimusi arvestades sobitub planeeritav tegevus ümbritsevasse keskkonda.

6. Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja

mõjud

Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti

geoloogilise baaskaardi andmetel enamuses kaitsmata ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega

4

alaga. Negatiivne mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette

sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib

toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida

töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Kuna kavandatava tegevuse ala

asub kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis tuleb erilist tähelepanu pöörata ka

ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei

lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,

mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et

veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma

olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ja pinnasele reostusohtu ei kujuta.

Planeeritaval alal või selle vahetus läheduses ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe

kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning

looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on planeeringualast kirdes

ca 280 m kaugusel asuva III kategooria kaitsealuse liigi punaselg-õgija (Lanius collurio)

leiukoht. Sellisel puhul tuleb rakendada looduskaitseseaduse kohast isendi kaitset. Lähim

looduskaitseala jääb ca 1,4 km kaugusele lääne suunda (Saue mõisa park, KLO1200566).

Kuna nimetatud objektid jäävad planeeritavast alast sedavõrd kaugele ja tegemist on niivõrd

väikese mõjuga tegevusega (elamuarenduse laiendusega), siis ei ole kaitsealustele objektidele

olulist mõju oodata. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust

tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi

objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise.

Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi

muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ja ka

vahetus naabruses ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene oluline mõju

kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide

asukohti ja kaugust planeeritavast alast, siis ei ole eeldada ka kaudset olulist negatiivset mõju.

Iga loodusliku ala muutmisega toimub siiski mõningane risk olukorra halvenemiseks seoses

alal elutsevate loomade, lindude ja taimedega. Punaselg-õgija elutseb avatud või pooleldi

avatud maastikul põõsastihnikutega aladel, samuti aedades ja parkides. Kuna kavandatakse

elamuarendust koos haljasaladega, siis võib eeldada, et linnu jaoks sobilik ala (aedade ja

haljasalade abil) piirkonnas täielikult ei kao.

Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide ja Natura 2000

võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa tekkida.

Planeeritav ala on enamuses vähese kõrghaljastusega lage ala. Planeeringus tuleb leida

võimalikult hästi ümbruskonna sobituv lahendus, seega ka olemasoleva loodusega tuleb

arvestada. Ehituse käigus võib olemasolev kõrghaljastus kahju kannatada, kuid kuna

detailplaneeringuga tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust säilitada, siis

eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga.

Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal. Seega rohevõrgustikule eeldatavalt olulist

negatiivset mõju ei avaldata.

Planeeritaval alal ja selle läheduses ei asu maardlaid, seega otsest mõju maardlatele ei teki.

Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski kasutada.

5

Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja

ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks

kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre,

kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks

mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside

kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika.

Kuna planeeritaval alal või selle naabruses ei asu maardlat, siis maardlale mõju ei teki.

Kaudne mõju on selles, et ehituseks tuleb maavarasid (liiv, kruus jne) siiski kasutada.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel on kitsendusteks:

- Topi 4 maaparandussüsteemi maa-ala,

- maaparandussüsteemi eesvoolu kraavid (kuni 10 km²), millel on ka veekaitsevöönd ja

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd,

- puurkaev (PRK0020672) ja selle veehaarde sanitaarkaitseala,

- Vahe teega ristub elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd (elektriõhuliin alla 1 kV,

M9632830),

- asulakoha arheoloogiamälestis ja kaitsevöönd,

- idapoolse juurdepääsuteega ristuvad kõrgepingeliinid (Elektriõhuliin 220-330kV, id

3864689, vid L504; Elektriõhuliin 35-110kV, id 7318308, vid L086 ja Elektriõhuliin

35-110kV, id 7318303, vid L184).

Alal esinevate piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-

ameti andmetel hetkeseisuga ei esine.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase

joonega)

6

Piirkonnas on ka karuputke leviala. Detailplaneeringus tuleb antud teemat käsitleda ning

märkida ära, et karuputke levialaga seoses tekkivate võimalike ohtudega tuleb pinnasetööde

planeerimisel arvestada ning pinnasetöödel tuleb rakendada meetmed, mis ei soodustaks

karuputke levikut. Ehitustööde teostamisel (mis hõlmavad pinnasetöid) tuleb teha koostööd

Keskkonnaametiga.

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse

ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb

ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub

üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike

meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne).

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju

kohta välisõhu kvaliteedile.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus, mille kohaselt eristatakse

tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (eelkõige

transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada

ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et tagatud on

normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil müra osas olulist mõju eeldada ei ole.

Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski

tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat

vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes

jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud

sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et

ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste

kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole. Seoses Tallinn-Pärnu-Ikla tee lähedusega tuleb

planeerimislahenduse väljatöötamisel koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette

leevendusmeetmed.

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka

konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik

kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on

siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse

mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida,

et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudsete objektide kasutamist. Ehitiste

kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus.

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

valgusreostuse tekke kohta piirkonnas.

7

Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Jälgimäe mõis ja park ning selle muinsuskaitseala

kaitsevöönd ja asulakoha arheoloogiamälestis ja kaitsevöönd (kultuurimälestise

registrinumber 18911). Muinsuskaitselise piiranguga tuleb planeerimisel arvestada ja seega

sellega seoses olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas liiklussagedust ja -koormust, mis

mõjutab ümbruskonna elanikkonda. Hetkel pole teada, et olemasolev piirkondlik

teedevõrgustik seda vastu ei võtaks, seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole.

Kuna tegemist on suhteliselt suure arendusalaga, siis tuleb planeeringu koostamise käigus

siiski olemasolevate ja kavandatavate teede ning ristmike liikluskoormuse vastuvõtmise osas

teostada piirkonda hõlmav liiklusuuring, et leida parim võimalik lahendus.

Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust

oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi

ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui

jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas

eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane

jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult

olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses.

Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja

energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne).

Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige piirkonna elanikud, kes on siiani

harjunud kõnealusel alal nägema hoonestamata maatulundusmaad, kuid nüüd saavad

naabriteks uued elamud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest tegemist

on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju

ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma

olemasolevasse keskkonda ja uute tänapäevaste hoonete puhul ei ole olulist negatiivset mõju

oodata. Kuna tänapäeval kasutatakse kütteks väga tihti maakütet, õhk-vesikütet ja

päikesepaneele, siis ka hoonete kütmisel välisõhu kvaliteet ei halvene.

Planeeritav ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi normaalse radoonisisaldusega

pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Kuna radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud ja tegu on elamutega, kus inimesed suure osa oma ajast viibivad, siis tuleb

siiski teostada radoonitasemete mõõtmised.

Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit või vaa. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja

võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on

võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida

8

valgusreostuse tekkimist. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei

ole. Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste

heaolu. Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia

põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku

valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses

jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra

või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist,

heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude

analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline

ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-

ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mahuga ehitisi.

7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne,

sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise

endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega

kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või

katastroofe.

8. Asjaomase asutuse seisukoht

Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile ja Terviseametile

vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise

eelnõu koos lisadega.

Keskkonnaamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et

Muinsuskaitseamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et …………….

Terviseamet on oma …... a kirjaga nr ……….. seisukohal, et ……..

9. Täiendavad keskkonnaalased tingimused

- Planeeringuga kavandatakse uus elamukvartal, millega kaasneb liikluskoormuse

suurenemine piirkonnas. Olemasolevate ja kavandatavate teede ning ristmike

liikluskoormuse vastuvõtmise osas on planeeringu koostamise käigus vaja teostada

piirkonda hõlmav liiklusuuring.

- Seoses Tallinn-Pärnu-Ikla tee lähedusega tuleb planeerimislahenduse väljatöötamisel

koostada mürauuring ja probleemi ilmnemisel näha ette leevendusmeetmed.

9

- Tulenevalt asjaolust, et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis määramaks

asjakohaseid leevendavaid meetmeid tuleks detailplaneeringu alal teostada

radoonitasemete mõõtmised.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

10. Kokkuvõte

Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt

ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 6712 421

[email protected]