Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 22.09.2026 nr DP040040

Meie 16.10.2026 nr 9.3-2/26/2895-9

Tartu mnt 84c kinnistu

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Tartu mnt 84c kinnistu

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on varasemalt 22.05.2026 kirjaga nr 9.3-

2/26/2895-2 esitanud oma arvamuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande avaliku väljapaneku käigus.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis Tartu maantee, Peterburi

maantee ja Järvevana tee vahelisel alal. Planeeritud ala suurus on 1,06 ha. Tartu mnt 84c kinnistu

planeerimise eesmärk on hoonestada kinnistu kuni kuue mitmeotstarbelise hoonega ning

määrata moodustatavale krundile ehitusõigus kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri-

ja eluhoonete ehitamiseks. Detailplaneeringus on alale kavandatud kaks krunti – Tartu mnt 84c

äri- ja elamumaa krunt (ärimaa ≥50% ja elamumaa ≤50%) ning eraldi transpordimaa krunt pos

2, mille saab liita Tartu mnt 80t transpordimaa krundiga. Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu

kohane maakasutuse juhtotstarve on ettevõtluse segahoonestusala. Kavandatu on üldplaneeringu

kohase juhtotstarbega kooskõlas.

Planeeringu seletuskirja kohaselt täpsustatakse hoonestuse paiknemine ja arhitektuurne

lahendus arhitektuurivõistluse tulemusena. Planeeringumaterjalides on sätestatud müra-

ja insolatsiooninõuete täitmiseks muuhulgas järgmised tingimused:

 arhitektuurivõistluse tulemuste ning konkreetse hoonemahu ja -paigutuse selgumise järel

tuleb koostada ajakohastatud mürahinnang, lähtudes ajakohastest liiklusandmetest ja

liikluskorraldusest;

 hoonestus tuleb kavandada selliselt, et tekiksid liiklusmüra eest varjestatud välis- ja

puhkealad;

 eluruumid tuleb kavandada hoonestuse osadesse, kus eluruumide normtase on tagatav,

ning äriruumid kavandada madalamatele korrustele ja hoonestuse osadesse, mis on kõrge

müratasemega ristmiku läheduses;

 müratundlikud ruumid, eelkõige magamistoad, tuleb võimaluse korral paigutada

varjestatud või hoovipoolsele küljele;

 kõrgema müratasemega hooneosades tuleb vajaduse korral rakendada arhitektuurseid

mürakaitselahendusi, näiteks klaasitud rõdusid või topeltfassaade;

 Tartu maantee ja Tartu mnt 80t kinnistul asuva tänava ristmiku ääres tuleb vältida avatud

rõdusid ja terrasse hooneosades, kus välisõhu liiklusmüra normtasemed on ületatud;

2(3)

 fassaadide heliisolatsioon tuleb määrata tegeliku välismürataseme alusel selliselt, et

siseruumides oleksid täidetud sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 nõuded;

 hoonestus kavandada varieeruva kõrguse ja korruselisusega ning liigendusega

ümbritsevat hoonestust arvestades ja asjaolu, et oleks tagatud krundisisese ala hea

insolatsioon avatus läänepäikesele;

 projekteeritavates ja planeeringulahendusest mõjutatavates naaberhoonete eluruumides

tuleb tagada piisav insolatsiooni kestus. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada lõplikule

hoonestuslahendusele vastav insolatsioonianalüüs, mille koostamisel lähtuda Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendist ning

standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu nr

DP040040 materjalidega. Amet kooskõlastab planeeringu ning lisab järgnevad

täpsustused müranormide tagamiseks seatud tingimuste elluviimisel:

1. Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55

dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

2. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel tuleb lisaks ekvivalentsetele

müratasemetele arvestada raudteeliiklusest põhjustatud üksikute mürasündmuste

maksimaalsete helirõhutasemetega. Kui olemasolevad andmed ei ole maksimaalsete

müratasemete usaldusväärseks määramiseks piisavad, tuleb planeeringualal teha vastavad

müra mõõtmised. Tulemuste alusel tuleb määrata välispiirete piisav heliisolatsioon, et

tagada siseruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas

ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61) nõuete täitmine.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas kirjutatud: „Kuni 5-korruseliste hoonete või

hooneosade katusele on lubatud rajada hooneid teenindavad puhke- ja mängualad,

terrassid, haljastatud katuseaiad koos kasvuhoonete ja nende panipaikade, pergolate ning

paviljonidega.“ ja „Planeeritud alale kavandada rekreatsiooniala, mis on ühendatud

naaberalade kergliiklusteede ning väljakualadega ja võimaldab seeläbi luua kergliiklejatele

mugava tänavaruumi, mis asub tiheda liiklusega tänavatest eemal. Läbi selle parandatakse

ka liiklusohutust.“. Rekreatsiooni-, puhke- ja mängualade (sealhulgas katusealade,

terrasside ning rõdude) kavandamisel tuleb tagada KeM määrus nr 71 kohase maa-ala müra

normtaseme täitmine. Nimetatud alad tuleb eelistatult paigutada hoonestusega liiklusmüra

eest varjestatud piirkonda. Üksnes hoone välispiirete tõhustatud heliisolatsioon ei taga

välialale kohalduva normtaseme täitmist.

4. Ameti kogemustele tuginedes võivad katustele kavandatavad tehnoseadmed põhjustada

mürahäiringuid, mistõttu tuleb neid alasid erilise hoolega hinnata. Arvestades hoonestuse

varieeruvat kõrgust ja lähiümbruse hoonestust, võivad tehnoseadmed paikneda müratundlike

ruumidega samal või kõrgemal korrusel. Seetõttu tuleb tehnoseadmete asukoha, võimsuse

ja töörežiimi valikul hinnata nende müra mõju kavandatavatele ja olemasolevatele

müratundlikele hoonetele ning vajaduse korral rakendada müra levikut piiravaid meetmeid.

Välisõhus leviv tehnoseadmete müra peab vastama KeM määruse nr 71 kohaselt

tehnoseadmete mürale rakendatavatele normtasemetele ning eluruumides peavad olema

täidetud SoM määruse nr 61 nõuded.

3(3)

5. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse hoonesisest alajaama. Alajaama

kavandamisel tuleb arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“ § 10 lõikes 6 sätestatud kaitsevööndiga, mis ulatub alajaama ümber 2 meetri

kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Alajaama asukoht ja tehniline

lahendus tuleb kavandada selliselt, et välisõhus oleksid täidetud KeM määruse nr 71 kohased

müra normtasemed ning eluruumides SoM määruse nr 61 kohased müranõuded. Samuti

tuleb tagada sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse

tagamise nõuded ja hindamise kord“ sätestatud elektromagnetväljade piirväärtuste

järgimine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]