1

2

Saku-Laagri tee

4 T all

inn -Pä

rnu -Ik

la tee

8. To

pi üh

en du

ste e

Lepatriinu tee

1

Ä50 T50 8m 1860 m² 12

4619m² -

2

M100 - - --

34438m² -

SA UE V

ALD SA

KU VA LD

3

LT100 - - --

393m² -

3

LEGEND

plan. ala piir

olemasolev katastriüksuse piir

olemasolev omavalitsusüksuse piir

plan. krundi piir

plan. positsiooni number

plan. juurdepääs krundile, võimalik asukoht

olemasolev hoone

plan. maapealne hoonestusala

plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus

olemasolev sõidutee

varem plan. sõidutee

varem plan. kõnnitee

olemasolev avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

1

MÄRKUSED:

2. Joonisel on kasutatud Maa-ameti Geoportaali andmeid;

1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ Geoterra juunis 2026, töö nr 251-2026. Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis;

Huvitatud isik: HJAA Ventures OÜ

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: Mardi kinnistu detailplaneering

Joonis: Põhijoonis Töö nr: 09/26 Mõõtkava: 1:1000 Joonise nr: 1 Kuupäev: 31.08.2026

R U U M J A M A A S T I K O Ü VÄIKE- AMEERIKA 8 T A L L I N N 10129 T E L 5 2 2 4 2 9 2 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5

KR UN

DI P

OS IT

SI OO

NI N

UM BE

R

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU %

HOONE KÕRGUS (M) HOONE MAAPEALNE

EHITISEALUNE PIND (M²)

HOONETE ARV KRUNDILHOONE SUURIM

KORRUSELISUS

KRUNDI SUURUS (M²)

PARKIMISKOHTADE ARV

po s.

nr

kr un

di p

lan ee

rit ud

su ur

us (m

²)

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d m

aa pe

aln e e

hi tis

alu ne

p in

d (m

²)

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d m

aa pe

als et

e k or

ru st

e a rv

ho on

e s uu

rim lu

ba tu

d kõ

rg us

m aa

pi nn

as t (

m )

kr un

di ka

su ta

m ise

sih to

ts ta

rv e j

a o sa

ka alu

%

m aa

pe aln

e s ul

et ud

br ut

op in

d kü

si ht

ot st

ar ve

te ka

up a (

m ²)

tä ise

hi tu

se p

ro ts

en t

no rm

at iiv

ne p

ar kim

isk oh

ta de

ar v

pl an

. p ar

kim isk

oh ta

de ar

v

1 4619 1860 2 8 Ä50 T50 - 40% - -

2 34438 - - - M100 - - - -

3 393 - - - LT100 - - - -

KOKKU 39450 1860 - - - - 5% - -

Ä - ärimaa; T - tootmismaa; M - maatulundusmaa; LT - transpordimaa

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 16.09.2026

Meie 14.10.2026 nr 7.2-2/26/20298-9

Seisukohtade uuendamine Mardi

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohtade uuendamist Harju maakonna Saku valla Jälgimäe küla Mardi

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 71801:001:0218, edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse 06.09.2022 korraldusega nr 518.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused tootmishoone (puidutoodete ja mööbli tootmine)

rajamiseks.

Planeeritav ala paikneb Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0” trassikoridoris ning

perspektiivse Juuliku-Tabasalu 2+2 sõiduradadega ühendustee (riigitee nr 11420) trassikoridoris

ja kaitsevööndites. Nimetatud trassikoridorid on kantud Saku valla üldplaneeringusse (kehtestatud

20.04.2023 otsus nr 24). Juuliku-Tabasalu ühendustee trassikoridori jääva riigitee nr 11420

liikluslahendus ja maavajadus on täpsustatud eskiisprojektiga „Riigitee nr 11420 Saku–Laagri km

2,00-8,00 Juuliku–Laagri lõigu eskiisprojekt“ (koostaja Roadplan OÜ töö nr 25025; edaspidi

eskiisprojekt), millega on kavandatud riigitee nr 11420 rekonstrueerimine ning Topi liiklussõlme

ümberehitamine.

Oleme 05.11.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/20298-6 andnud varasemad seisukohad planeeringu

koostamiseks. Pärast nimetatud seisukohtade väljastamist on valminud eskiisprojekt, millega on

täpsustatud piirkonna liikluslahendust, juurdepääsukorraldust ning taristu ruumivajadust. Sellest

tulenevalt täpsustame käesoleva kirjaga varasemaid seisukohti planeeringu koostamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame

planeeringu koostamiseks järgmised seisukohad.

1. Juurdepääs kavandada kohalikult Lepatriinu tee pikenduselt arvestades eskiisprojektis (vt

joonis 1) näidatud Lepatriinu tee asukohaga. Määrata tee kavandamiseks maavajadus tee

mõlemasuunaliseks liiklemiseks, mis arvestab tee elementidega, sealhulgas tee juurde

kuuluvate kraavidega. Määrata teemaa krundile transpordimaa sihtotstarve.

2 (4)

Joonis 1.Väljavõte eskiisprojektist - Lepatriinu tee pikenduse asukoht ja riigitee nr 11420 km

5,5 ristmiku sulgemine

Riigitee nr 11420 Saku-Laagri tee km 5,5 olemasolevalt ristmikult saame anda nõusoleku

juurdepääsu tagamiseks vaid tingimustel, kui Lepatriinu tee pikendus rajatakse

mõlemasuunaliseks liiklemiseks kõnealuse planeeringu mahus ja nimetatud ristmik ehitatakse

ümber vaid parempöörete sooritamiseks. Sama tingimuse oleme seadnud ka Aino kinnistule

(katastritunnus 71801:001:1822) ning Ubina kinnistule (katastritunnus 71801:001:0411)

kavandatavale arendustegevusele.

Vasakpöörete välistamiseks tuleb riigiteele nr 11420 rajada füüsiline kesksaar või paigaldada

sõidukipiirded. Lepatriinu tee väljaehitamata jätmise korral mõlemasuunaliseks liiklemiseks

tuleb riigitee nr 11420 km 5,5 ristmikult juurdepääs näidata likvideeritavana vähemalt riigitee

aluse maa ulatuses. Selgitame, et ristmiku vasakpöörderaja pikkus ja nähtavus peateele ei

vasta normidele ega taga liiklusohutust arendusalaga kaasneva pöördeliikluse suurenemisel.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7 ning

koostada arendusalale lähiaastate ja informatiivne perspektiivne liikluslahendus.

- Lähiaastate liikluskorraldusega näha ette Lepatriinu tee pikendamise vajadus

mõlemasuunaliseks liiklemiseks vastavalt eskiisprojektis toodud asukohale ja riigitee nr

11420 km 5,5 ristmiku ümberehitamine vasakpöörete sulgemiseks (vastasel korral tuleb

riigitee nr 11420 km 5,5 ristmik sulgeda). Moodustada Mardi kinnistust transpordimaa

krunt Lepatriinu tee laiendamiseks vastavalt eskiisprojektis kavandatud lahendusele.

Lepatriinu tee väljaehitamiseks vajaliku maa reserveerimine on vajalik Saku valla

üldplaneeringus ning eskiisprojektis kavandatud Juuliku-Tabasalu ühendustee

liikluslahenduse realiseerimiseks.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

- Perspektiivse liikluslahenduse koostamisel võtta aluseks eskiisprojekt, millega on

kavandatud riigitee nr 11420 rekonstrueerimine ning Topi liiklussõlme ümberehitamine.

3. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas käsitleda Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 12,0-44,0“ kohane trassikoridor ning EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

Planeeringulahendus peab arvestama perspektiivse riigitee taristu ning sellega seotud rajatiste

ruumivajadusega.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

3 (4)

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

väljapoole tee kaitsevööndit. Planeeringulahenduse koostamisel arvestada perspektiivse

riigitee taristu, Topi liiklussõlme ning Juuliku-Tabasalu ühendustee ruumivajadusega.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning siduda planeeringulahendus kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega, arvestades riigitee nr 11420

eskiisprojektiga kavandatud liikluskorraldust, juurdepääsulahendusi ning taristu

ruumivajadust.

6. Näha ette kergliiklusteede sidumine olemasoleva kergliiklusteede võrguga ja eskiisprojektiga

kavandatava kergliiklusteede võrguga, tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool

planeeringuala. Vajadusel näha ette ohutud teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks

tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb

lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee juhtimine riigitee alusele

maaüksusele keelatud.

11. Näha ette Lepatriinu tee pikenduse rajamine ja riigitee nr 11420 km 5,5 ristumiskoha

ümberehitamine vasakpöörete välistamiseks enne arendusalale mistahes hoonele ehitusloa

väljastamist. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,

puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest

või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis

jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega riigiteega, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust

tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

4 (4)

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa. Mardi_DP_Lahendusskeem

Jana Prost

5792 4753, [email protected]