Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kultuuriministeerium

Teie: 30.09.2026 nr KUM/26-1083/-1K

Meie: 23.10.2026 nr 1-7/277-3

Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõule

arvamuse andmine

Lugupeetud minister

Siseministeerium on tutvunud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu)

ning kooskõlastab eelnõu märkustega. Siseministeerium toetab põhimõtet koondada keskne

hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimispädevus ühte organisatsiooni. Siseministeeriumi

valitsemisalas tegutseb üks riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum, mistõttu on

oluline saada selgus keskse teenuse praktilise korraldamise ja rahastuse küsimustes.

1. Keskse teenuse praktiline korraldus

Seletuskirja kohaselt osutab riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele

konserveerimis- ja digiteerimisteenust praegu Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi

konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Eelnõuga viiakse selle kompetents üle Eesti

Rahva Muuseumile, kelle ülesanne on eelnõuga lisatava § 4² lõike 2 punkti 3 kohaselt osutada

riigile kuuluvatele muuseumikogudele keskset hoiustamis-, konserveerimis- ja

digiteerimisteenust. Eelnõu § 4⁹ lõike 2 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister Eesti

Rahva Muuseumiga halduslepingu, milles lepitakse kokku muu hulgas selle ülesande täitmise

täpsemad kohustused. Seletuskirja selgituse järgi määratakse halduslepingus teenuse sihtrühm,

kavandatav maht ning konserveerimisele ja digiteerimisele minevate museaalide

valikupõhimõtted ja kord. Eelnõu tekstis endas teenuse kasutamise tingimused puuduvad.

Seletuskirja punktis 6.2.1 on märgitud, et teenuse pakkumine Tartus ja Tallinnas vähendab

museaalide transportimisega seotud kulusid ja riske. Seletuskirjas ei ole selgitatud, kes

museaalid teenuse osutaja juurde ja tagasi toimetab ning kes transpordikulud kannab. Lisaks ei

selgu, kuidas muuseum keskset teenust tellib ja millistel tingimustel seda osutatakse.

Seletuskirjas on korduvalt märgitud, et eelnõuga ei muudeta Kanuti teenuste kättesaadavust ega

muuseumide rahastamise põhimõtteid. Samas muutub teenuse osutaja ning lisandub keskse

hoiustamisteenuse osutamise ülesanne, mistõttu muutub ka teenuse korraldus. Seletuskirjast ei

selgu, millised on sellest tulenevad praktilised tingimused ja kulud teenust kasutavatele

muuseumidele. Eelnõu § 4⁹ lõike 5 kohaselt arvestab valdkonna eest vastutav minister

halduslepingu ja rahastuskokkuleppe läbirääkimistel teiste riigile kuuluvat muuseumikogu

kasutavate muuseumide vajadusi ning riigieelarves muuseumide toetamiseks ette nähtud

vahendeid. Seletuskirjast ei selgu, kuidas neid vajadusi välja selgitatakse. Palume seletuskirjas

kirjeldada, kuidas keskne hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimisteenus pärast eelnõu

jõustumist praktikas toimib, sealhulgas kuidas muuseum teenust tellib ja kuidas korraldatakse

museaalide transport. Samuti palume selgitada, mille alusel valitakse museaalid, kui teenuse

maht on piiratud, ja kuidas arvestatakse eri valitsemisalade muuseumide vajadusi.

2 (2)

2. Teenuse rahastamine

Seletuskirja punkti 6.2.1 kohaselt saavad kõik riigile kuuluvaid muuseumikogusid valdavad

muuseumid teenust tellida eeldusel, et riigivara valitsejast ministeerium on selleks toetust

eraldanud, ning see, kas toetus eraldatakse muuseumile või otse teenuse osutajale, on poolte

kokkuleppe küsimus, mida muuseumiseadus ei reguleeri. Seletuskirja punkti 6.2.3 kohaselt

lepitakse teenuste mahud kokku halduslepingu ja iga-aastase rahastuskokkuleppe raames,

lähtudes riigieelarve võimalustest. Neist selgitustest ei nähtu, millises ulatuses teenusega seotud

kulud kaetakse riigieelarvest ja kas muuseumidel tuleb arvestada täiendava

omafinantseeringuga. Palume seda täpsustada.

Seletuskiri käsitleb Kanuti teenuse tasuta või tasulist osutamist erinevalt. Seletuskirja punkti

6.2.1 kohaselt ei muudeta eelnõuga Kanuti teenuste kättesaadavust ega muuseumide

riigieelarvest rahastamise põhimõtteid. Samas punktis märgitakse, et riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavatel muuseumidel on õigus saada Kanuti kaudu tasuta konserveerimis-

ja digiteerimisteenuseid, ning samuti, et kõigil muuseumidel on võimalik teenust tellida tasu

eest. Seletuskirja lisas 1 (märkuste tabel) on Eesti Muuseumide Liidu märkusele antud vastuses

aga selgitatud, et teenus ei ole tasuta, vaid Kultuuriministeerium tasub selle eest oma

valitsemisalas tegutsevate muuseumide kasutuses olevate muuseumikogude osas otse Kanutile.

Nendest selgitustest ei selgu, kas konserveerimis- ja digiteerimisteenus on riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavatele muuseumidele tasuta või tasuline. Palume seda selgitada ning

kirjeldada, kuidas see korraldatakse, kui teenust hakkab osutama Eesti Rahva Muuseum.

Hoiustamisteenust ei osuta seletuskirja kohaselt praegu keegi. Seletuskirjas on märgitud, et

pärandihoidlate rajamise ja ülalpidamise kulud otsustatakse eelnõust sõltumatult. Seletuskirjast

ei selgu, kas ja millistel tingimustel on hoiustamisteenus riigile kuuluvat muuseumikogu

kasutavatele muuseumidele tasuta või tasuline ning kelle kulul see osutatakse. Palume seetõttu

seda seletuskirjas täpsustada.

3. Teenuse kasutamise vabatahtlikkus

Seletuskirja punkti 7 kohaselt jääb kohalike omavalitsuste hallatavate muuseumide jaoks

teenuste tellimine Kanutist vabatahtlikuks. Eelnõu tekstist ei nähtu kohustust keskset teenust

kasutada, kuid seletuskirjas ei ole vabatahtlikkust riigimuuseumide ja riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavate muuseumide osas sõnaselgelt kinnitatud. Palume täpsustada, kas

keskse hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimisteenuse kasutamine on riigimuuseumidele

ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele vabatahtlik või nähakse

tulevikus ette olukordi, kus nad peavad neid teenuseid kasutama.

Siseministeerium palub eeltoodud märkused eelnõu edasisel menetlemisel arvesse võtta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pille Tees

[email protected]