Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 11.08.2026 nr 8-1/2539-50

Meie 10.09.2026 nr 9.3-1/26/4010-6

Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela

tee 59 detailplaneering

Kiili Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 12 alusel tutvumiseks

ning kooskõlastuse andmiseks Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu

materjalid.

Amet ei kooskõlastanud 10.06.2026 kirjaga nr 9.3-1/26/4010-2 detailplaneeringu lahendust, sest

esitatud lahenduse järgi planeeringuga kaasnevad müratasemed halvendasid müratundlike

hoonetega alade müraolukorda selliselt, et ületati keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud müra normtasemeid ning mürahinnangus

esines puudusi.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 äri- ja/või tootmismaa krunt, 1 tootmismaa krunt ja 3

transpordimaa krunti. Äri- ja/või tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni 3-korruselise

hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning ehitisealuse pinnaga kuni 50 000 m². Lisaks lahendatakse

planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega

varustamine. Planeeritud maa-ala suurus on 12 ha. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili

valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja märgib järgmist:

1. Planeeritava ala läheduses asuvate müratundlike hoonetega aladeni leviv müra ei tohi

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel

küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

2. Esitatud materjalides on varasemast mürahinnangust erinev keskkonnamüra hinnang

(Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25035-01.3, 28.07.2026) lähteandmete ja lahenduse poolest.

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Vaela tee 44 katastriüksusel asuva eluhoone

fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna

ringteest. Amet arvestab eeltooduga. Mürahinnangust selgub, et olemasolev liiklusmüra

(koos planeeringualaga) levib müratundlike hoonetega aladel päeval kuni 65 dB

(müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 60 dB), öösel kuni 55 dB (müratundliku hoone

2(3)

teepoolsel küljel kuni 49 dB). Võrdluseks selgub mürahinnangust, et ilma planeeringuta

levivad müratundlike hoonetega aladeni olemasolevas olukorras päeval kuni 65 dB

(müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 57 dB), öösel kuni 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel kuni 49 dB). Mürahinnangus selguvad ka planeeringuala sisesed

liiklusmüra tasemed. Päeval levib müratundlike hoonetega aladel kuni 65 dB (müratundliku

hoone teepoolsel küljel kuni 59 dB).

Eeltoodu kinnitab, et planeeringuga kavandatu halvendab jätkuvalt liiklusmüra

tasemeid müratundlike hoonetega aladel selliselt, et liiklusmüra tasemed on KeM

määruse nr 71 mõistes ületatud.

Amet juhib tähelepanu, et ilma planeeringus kavandatuta ületatakse müratasemeid Vaela tee

44 ja Vaela tee 42 kinnistutel, kuid koos kavandatuga lisanduvad müratasemete ületustega

aladesse ka teised Vaela tee ääres paiknevad elamualad. Kuna müratasemeid

müratundlike hoonetega aladel ületatakse, siis tuleb kavandada müra leevendavaid

meetmeid ning hinnata nende tõhusust. Müratundlike hoonetega aladele leviv müratase

ei tohi ületada KeM määruses nr 71 toodud normtasemeid.

3. Keskkonnamüra hinnangus on välja toodud järgnev: „Planeeringuala sisese (POS 1)

sõidukiliikluse modelleerimisel käsitleti planeeringuala teenindavate sõidukite liikumisest

ja manööverdamisest tulenevat müra. Planeeringuala sisene sõidukiliiklus kiirusega kuni

30 km/h modelleeriti arvutusmudelis parkla- ja teenindusala liiklusena, mida kasutati

arvutusliku lähendusena sõidukite saabumise, lahkumise ja manööverdamise kirjeldamiseks

planeeringuala siseteedel ning teenindusaladel.“

Keskkonnamüra hinnangus tehti arvutused 30 km/h, kuid detailplaneeringu seletuskirjas

tuuakse välja, et päevasel ajal tuleb planeeringuala siseteedel tagada sõidukiirus 30…50

km/h. Ameti hinnangul tuleb mürahinnangus müratasemeid hinnata maksimaalse

võimaliku piirkiirusega.

4. Keskkonnamüra hinnangus tuuakse välja järgnev: „Planeeringuala sisene (POS 1) liiklus

on seotud äri- ja tootmistegevusega ning seoses sellega hinnatakse vastavust tööstusmüra

normidega.“

Amet juhib tähelepanu, et äritegevusele rakenduvad KeM määruses nr 71 toodud

tööstusmüra sihtväärtused, tööstusmürale piirväärtused. Juhul kui ei täpsustata, kas tegemist

on äri- või tootmistegevusega või on kindlalt teada, et tegemist on äri- ja tootmistegevusega,

lähtub amet edaspidi müratasemete hindamisel müratundlike hoonetega aladel rangematest

normidest ehk tööstusmüra sihtväärtustest.

5. Põhijooniselt nähtub, et planeeritavate hoonete ümbrusesse planeeritakse erinevaid

teid ja laadimisalasid, kuid mürahinnangus ei ole hinnatud, kas ja millist mõju

avaldavad need müratundlike hoonetega aladele. Amet on kahtleval seisukohal, et

mürahinnangus esitatud tööstusmüra kaart ja andmed on asjakohased. Näiteks kui liiklus

jõuab planeeritavate hooneteni, langevad mürahinnangu järgi müratasemed koheselt näiteks

päeval 70 dB pealt 55 dB peale. Lisaks ei selgu, millised on tööstusmüra lähteandmed.

6. Mürahinnangus on toodud järgnev: „Planeeringuala sisese (POS 1) sõidukiliikluse

modelleerimisel käsitleti planeeringuala teenindavate sõidukite liikumisest ja

manööverdamisest tulenevat müra. Planeeringuala sisene sõidukiliiklus kiirusega kuni 30

km/h modelleeriti arvutusmudelis parkla- ja teenindusala liiklusena, mida kasutati

arvutusliku lähendusena sõidukite saabumise, lahkumise ja manööverdamise kirjeldamiseks

planeeringuala siseteedel ning teenindusaladel. Vastavalt tellijalt saadud andmetele

toimuvad nimetatud tegevused ainult päevasel ajal; öisel ajal neid ei toimu.“

3(3)

Detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu, mis ajal planeeringualal tegevused toimuvad.

Juhul kui tegevused toimuvad ka öisel ajal, siis tuleb seda mürahinnangus hinnata või

detailplaneeringus välja tuua, et öisel ajal tegevusi ei toimu.

7. Materjalide hulgas on liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25035,

14.02.2025), millele amet on 10.06.2026 kirjaga nr 9.3-1/26/4010-2 hinnangu andnud.

Ametile esitatud materjalides on muudetud planeeringulahendust, mistõttu ei soovita amet

eelnimetatud mürahinnangut segaduse vältimiseks planeeringumaterjalides hoida või

nimetada see selliselt, et oleks aru saada, kumba lahendust kavandatakse.

Esitatud lahenduse põhjal saab järeldada, et planeeringus kavandatu halvendab

müratundlike hoonetega alade müraolukorda selliselt, et müratasemeid ületavad KeM

määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Seetõttu ei kooskõlasta amet esitatud

detailplaneeringu lahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Kristiina Seiton

51966484 [email protected]