MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a

määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja

kontserdikorraldajate toetamise tingimused

ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruses nr 3 „Muusikakollektiivide ja

kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, muusikakollektiivina

tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.“;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1²järgmises sõnastuses:

"(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset summat ei kohaldata kuni

kahe vähemalt kümnest liikmest koosneva muusikakollektiivi suhtes, kes on rahvusvaheliselt

tunnustatud ja kelle rahvusvaheline tegevus on oluline Eesti kultuuri edendamisel.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud muusikakollektiividele määratavate toetuste

kogusumma kalendriaastas ei tohi ületada 60 protsenti taotlusvooru eelarvest.";

3) paragrahvi 20 punktist 12 jäetakse välja sõna "Eestis".

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja

kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse

nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ 12. juunil

2026. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.06.2026, 23.

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määruse muutmise peamine eesmärk on tagada muusikakollektiivide toetamisel senisest

ühtsem ja läbipaistvam rahastamiskord ning võimaldada taotlusvoorus osaleda ka kohaliku

omavalitsuse asutustena tegutsevatel muusikakollektiividel. Samuti luuakse erand tavapärasele

toetuse ülemmäärale kuni kahe suure koosseisuga rahvusvaheliselt tunnustatud

muusikakollektiivi toetamiseks, kelle tegevusmaht ja kulubaas erinevad oluliselt teiste meetme

sihtrühma kuuluvate kollektiivide omadest. Lisaks täpsustatakse kontsertide miinimumnõuet,

et võtta arvesse muusikakollektiivide rahvusvahelist tegevust.

Muudatustega viiakse seni eraldiseisvalt rahastatud muusikakollektiivide toetamine

taotlusvoorupõhise rahastamise raamistikku ning tagatakse toetuse andmisel võrreldavad

menetlus- ja hindamistingimused. Samal ajal säilitatakse meetme eesmärk toetada mitmekesist

ja Eesti muusikaelu ning parandada publiku juurdepääsu muusikale.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne taotlejate ega toetuse saajate halduskoormuse suurenemist.

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise

ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna nõunik Kertu Aksiim

(e-post [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna

õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected]), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõiget 1, millega laiendatakse

muusikakollektiivide toetuse taotlejate ringi. Lisaks eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja

füüsilisest isikust ettevõtjatele võib muusikakollektiivi puhul taotlejaks olla ka kohaliku

omavalitsuse asutus, kes tegutseb muusikakollektiivina.

Muudatuse eesmärk on võimaldada taotlusvoorus osaleda ka kohaliku omavalitsuse asutustena

tegutsevatel muusikakollektiividel ning tagada neile võimalus taotleda toetust samadel alustel

teiste meetme sihtrühma kuuluvate kollektiividega. Tegemist on eelkõige professionaalsete

linnaorkestritega, mida kohalikud omavalitsused peavad oma asutustena.

Muudatus aitab kujundada muusikakollektiivide toetamisel ühtsemat rahastamiskorda ning

toetab muusika kättesaadavust eri piirkondades. Samuti võimaldab see kohaliku omavalitsuse

asutusena tegutseva kollektiivi tegevust hinnata samas taotlusvoorus ja samade

hindamispõhimõtete alusel nagu teisi toetuse taotlejaid.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 10 lõigetega 1¹ ja 1² . Muudatusega nähakse ette

erand määruse § 10 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalsest summast kuni kahe suure

koosseisuga muusikakollektiivi puhul. Erand on põhjendatud kollektiivide tegevuse mahu,

koosseisu ja kulubaasi olulise erinevusega võrreldes meetme tavapärase sihtrühmaga. Suure

liikmeskonnaga kollektiivi tegevusega kaasnevad muu hulgas suuremad tööjõu-, reisi-,

majutus-, transpordi- ja korralduskulud. Rahvusvaheline tegevus suurendab seejuures kulubaasi

veelgi.

Erisus on kavandatud kollektiividele, kes koosnevad vähemalt kümnest liikmest, on

rahvusvaheliselt tunnustatud ning kelle rahvusvaheline tegevus on oluline Eesti kultuuri

edendamisel. Seega ei kohaldata toetuse ülemmäära automaatselt kõikidele suure koosseisuga

kollektiividele, vaid erand on seotud kollektiivi liikmeskonna, rahvusvahelise tunnustatuse ja

tegevuse sisulise tähendusega Eesti kultuuri edendamisel.

Muudatusega tuuakse taotlusvoorupõhise rahastamise alla ka sellised rahvusvaheliselt

tunnustatud kollektiivid, keda on seni toetatud eraldi riigieelarvest. Eraldi rahastamismudeli

asemel hinnatakse nende toetuse vajadust ja tegevust taotlusvoorus koos teiste meetme

sihtrühma kuuluvate kollektiividega. See suurendab toetuse andmise läbipaistvust ning

võimaldab rakendada toetuse andmisel ühtset menetlust.

Samas kehtestatakse erandile täiendav piirang. Erisuse alusel toetatavate kollektiivide arv on

piiratud kuni kahega ning nendele määratavate toetuste kogusumma ei või ületada 60 protsenti

taotlusvooru eelarvest. Piirangu eesmärk on tagada, et suurema toetuse vajadusega kollektiivide

toetamine ei hõlmaks ebaproportsionaalselt suurt osa taotlusvooru vahenditest ning meetme

kaudu oleks võimalik toetada ka teisi professionaalseid muusikakollektiive.

Piirmäära kehtestamisel on arvestatud senist rahastamispraktikat. Aastatel 2022–2026

moodustasid kahe suure rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakollektiivi toetused taotlusvooru

ja nende kollektiivide toetuste võrreldavast kogumahust ligikaudu 55–62,5%. 60% ülempiir

lähtub seega senisest rahastamisproportsioonist, kuid ei taga kollektiividele kindlas suuruses

toetust.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 20 punkti 12, millest jäetakse välja sõna „Eestis“.

Muudatuse tulemusel ei ole toetuse saajal kohustust korraldada määruses sätestatud

minimaalset arvu kontserte üksnes Eestis.

Muudatus on vajalik, et võtta arvesse ka muusikakollektiivide rahvusvahelist tegevust.

Rahvusvaheliselt tegutsevate kollektiivide kontserttegevus võib olulises ulatuses toimuda

väljaspool Eestit. Kontsertide toimumiskoha sidumine üksnes Eestiga võib seetõttu takistada

kollektiivi tegeliku tegevusmahu arvestamist toetuse kasutamise tingimuste täitmise

hindamisel.

Muudatusega ei loobuta kontsertide minimaalse arvu nõudest. Nõude eesmärk on jätkuvalt

tagada kollektiivi regulaarne ja järjepidev kontserttegevus. Muutub üksnes nõude geograafiline

ulatus, võimaldades arvesse võtta ka välisriikides toimunud kontserte.

Kollektiivi tegevuse vastavust määruse eesmärkidele hinnatakse jätkuvalt taotluse sisulisel

hindamisel. Seejuures on võimalik arvesse võtta muu hulgas kollektiivi tegevuse mõju Eesti

muusikaelule, Eesti kultuuri rahvusvahelisele tutvustamisele ning publiku juurdepääsule

muusikale.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud muudatused on seotud määruse rakendamisel ilmnenud vajadusega

täpsustada toetuse andmise korraldust ning tagada muusikakollektiivide toetamisel selgemad ja

ühtsemad põhimõtted.

Muudatustega ei kaasne olulist mõju toetatava tegevuse sisule ega toetatavate kollektiivide

koguarvule. Muudatuse tulemusena viiakse seni eraldiseisvalt riigieelarvest toetatud

muusikakollektiivide toetamine taotlusvooru ning nende toetuse vajadust ja tegevust hinnatakse

koos teiste meetme sihtrühma kuuluvate kollektiividega. See suurendab toetuse andmise

läbipaistvust ja tagab taotlejate võrdsema kohtlemise.

Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigieelarvele, kuna toetuste kogumaht sõltub jätkuvalt

taotlusvooru eelarvest ning eelnõuga ei suurendata automaatselt toetusteks eraldatavate

vahendite mahtu.

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ei kaasne. Konkreetne

toetuste jaotus kujuneb taotluste hindamise tulemuste ning taotlusvooru eelarve alusel.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Muusikanõukogule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Rahandusministeerium kooskõlastas

eelnõu vaikimisi, arvamused eelnõule on toodud tagasiside tabelis.

Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse

„Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“

muutmise eelnõu kohta esitatud arvamustele

Arvamuse tegija Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Eesti

Muusikanõukogu Toetame eelnõu eesmärki muuta muusikakollektiivide

rahastamine ühtsemaks ja läbipaistvamaks ning

võimaldada taotlusvoorus osaleda muusikakollektiivina

tegutsevatel kohaliku omavalitsuse asutustel. Samuti

peame oluliseks eesmärki tuua seni eraldi riigieelarvest

toetatud kollektiivid taotlusvooru põhise rahastamise

raamistikku, et hinnata nende tegevust ja toetuse vajadust

teiste meetme sihtrühma kuuluvate kollektiividega

võrreldavatel alustel.

Taotlejate võrdse kohtlemise ja määruse eesmärkide

täitmise huvides sooviksime siiski juhtida tähelepanu

mõnele täpsustamist vajavale teemale.

Eelnõust ei selgu piisavalt, milliste kriteeriumide alusel

hinnatakse erandi kohaldamise vajadust ja ulatust ning

kuidas tagatakse, et suurema toetuse määramine lähtub

kollektiivi põhjendatud rahastamisvajadusest, mitte

üksnes selle suurusest või rahvusvahelise tegevuse

mahust.

Osaliselt arvestatud. Erandi eesmärk on võimaldada kuni

kahele määruses sätestatud tingimustele vastavale suure

koosseisuga rahvusvaheliselt tunnustatud

muusikakollektiivile määrata põhjendatud juhul toetust üle

tavapärase ülemmäära. Erand ei anna automaatset õigust

suuremale toetusele. Toetuse määramisel lähtutakse taotluse

hindamistulemustest, kavandatud tegevustest, nende

põhjendatud rahastamisvajadusest ja taotlusvooru eelarvest.

Eelnõus on sätestatud, et erandi alusel toetatavatele

kollektiividele määratavate toetuste kogusumma ei tohi

ületada 60% taotlusvooru eelarvest. Tegemist on ülempiiri,

mitte neile kollektiividele reserveeritud eelarveosaga. See

tähendab, et nende toetuste kogusumma võib olla ka väiksem

ning vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest jääb teiste

taotlejate toetamiseks.

Kinnitame, et taotlusvooru eelarve kavandamisel lisatakse

selle mahtu ka seni eraldi riigieelarvest toetatud kollektiivide

rahastamiseks ette nähtud vahendid. Seega arvestatakse 60%

piirmäära kogu taotlusvooru eelarvest, sealhulgas nende

Kuigi erandi kohaldamine on piiratud kuni kahe

kollektiiviga ja nende toetuste kogusummale on seatud

60-protsendiline ülempiir, võib selline rahastamisotsus

mõjutada oluliselt teiste taotlejate võimalusi saada toetust.

Seetõttu on oluline selgitada, kuidas hinnatakse erandit

taotlevate kollektiivide toetuse vajadust võrreldes teiste

taotlejatega ning kuidas tagatakse taotlusvooru eelarve

proportsionaalne jaotumine meetme eesmärkide

saavutamiseks.

Meie hinnangul vajaks täpsustamist, kuidas erandi alla

kuuluvad kollektiivid valitakse ja kuidas toimitakse juhul,

kui tingimustele vastab rohkem kui kaks kollektiivi.

Samuti oleks vajalik rahvusvahelise tunnustatuse ja Eesti

kultuuri edendamise sisu täpsem kirjeldamine, arvestades,

et erandi alusel võib jaotuda kuni 60 protsenti vooru

eelarvest.

Eeldame, et seni eraldi riigieelarvest toetatud

kollektiivide rahastus lisatakse taotlusvooru eelarvesse.

Kuna seletuskiri seda otsesõnu ei kinnita, palume see

seletuskirjas välja tuua. Samuti oleks abiks selgitus,

kuidas suhestub 60 protsendi piir vooru lisanduva

summaga, et erandi rakendamine ei vähendaks teistele

taotlejatele seni kättesaadavat toetust.

Kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseval kollektiivil

on erinevalt eraõiguslikest kollektiividest olemas püsiv

avalik rahastus, mis katab tema põhitegevuse.

Täpsustamist vajab kuidas võetakse nende toetuse

vajaduse hindamisel arvesse muid avaliku sektori

rahastusallikaid, et taotlejaid koheldaks võrdsetel alustel.

kollektiivide toetamiseks kavandatud vahenditest. Eelnõu

rakendamisega ei kavandata täiendavaid kulusid

riigieelarvele.

Piirmäära kehtestamisel on arvestatud senist

rahastamispraktikat. Aastatel 2022–2026 moodustasid kahe

suure rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakollektiivi

toetused taotlusvooru ja nende kollektiivide toetuste

võrreldavast kogumahust ligikaudu 55–62,5%. 60% ülempiir

lähtub seega senisest rahastamisproportsioonist, kuid ei taga

kollektiividele kindlas suuruses toetust. Täiendame eelnõu

seletuskirja eeltoodud informatsiooniga.

Kui erandi tingimustele vastab rohkem kui kaks kollektiivi,

tuleb erandi kohaldatavad kollektiivid valida

hindamistulemuste alusel. Erandi tingimustele vastamine ei

taga suurema toetuse määramist ning erandi alusel valimata

kollektiivi taotlust saab rahuldada üldise toetuse ülemmäära

piires, kui taotlus vastab rahastamise tingimustele ja

hindamistulemused seda võimaldavad.

Lisaks on muudatuse eesmärk võimaldada kohaliku

omavalitsuse asutusena tegutseval muusikakollektiivil

osaleda samas taotlusvoorus teiste muusikakollektiividega.

Kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamisel lähtutakse

samadest hindamiskriteeriumidest ja hindamismetoodikast.

Muu avaliku sektori rahastuse olemasolu ei anna taotlejale

iseenesest hindamisel eelist ega ole suurema toetuse

määramise alus. Toetuse vajadust ja eelarve põhjendatust

hinnatakse kavandatud tegevuste, nende eesmärkide ja mõju

§ 20 punktis 12 kavandatud muudatus võimaldab täita

kontsertide miinimumnõude ka üksnes välismaal antud

kontsertidega. See ei pruugi olla kooskõlas määruse

eesmärgiga tagada professionaalse muusikaelu

järjepidevus ja areng ning muusikasündmuste

kättesaadavus Eesti publikule. Seetõttu peame oluliseks,

et muudatuse rakendamisel säiliks Eesti-sisese

kontserttegevuse piisav osakaal.

ning tegevuste elluviimiseks vajalike kulude alusel. Seejuures

tuleb vältida samade kulude katmist mitmest rahastusallikast.

Kultuuriministeerium on seni rahastanud kolme kohaliku

omavalitsuse asutusena tegutseva orkestri tegevust

riigieelarvest eraldi. Nende toetuste summad on olnud

võrreldavas suurusjärgus taotlusvoorust toetust saanud

eraõiguslike muusikakollektiivide toetustega. Seetõttu ei

tähenda kohaliku omavalitsuse asutusena tegutseva

kollektiivi kaasamine taotlusvooru iseenesest tema

eelisseisundit teiste taotlejate ees. Oluline on, et toetuse

määramine põhineks kõigi taotlejate puhul võrreldavatel

alustel ning oleks seotud toetatavate tegevuste ja põhjendatud

kuludega.

Samuti on muudatuse eesmärk võimaldada

muusikakollektiivi regulaarse kontserttegevuse arvestamisel

võtta arvesse ka väljaspool Eestit toimuvat kontserttegevust.

Rahvusvaheline kontserttegevus on professionaalse

muusikakollektiivi tegevuse ja arenguvõimaluste oluline osa

ning selle välistamine kollektiivi tegevusmahu hindamisel ei

oleks põhjendatud.

Kontsertide miinimumnõude eesmärk on tagada kollektiivi

regulaarne ja järjepidev kontserttegevus. Nõue ei pea

tingimata tähendama, et kõik arvesse minevad kontserdid

peavad toimuma Eestis. Taotluste hindamisel võetakse

arvesse kollektiivi tegevuse mõju muusikavaldkonna

arengule ja Eesti publikule, sealhulgas tegevuse regionaalset

mõju. Seetõttu ei tähenda väliskontsertide arvestamine

miinimumnõude täitmisel, et Eesti-sisese kontserttegevuse

mõju jääks hindamata või et rahvusvaheline tegevus annaks

automaatselt eelise toetuse saamisel. Kõiki taotlusi

hinnatakse sama hindamismetoodika alusel.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

ELVL toetab määruse eesmärki muuta

muusikakollektiivide riiklik rahastamine läbipaistvamaks ja võimaldada toetust taotleda ka kohaliku omavalitsuse

(edaspidi ka KOV) asutustena tegutsevatel kollektiividel.

Seni eraldi riiklikku tegevustoetust saanud kollektiivide

jaoks tähendab muudatus aga olemasoleva rahastamise

ümberkorraldamist, mille puhul tuleb arvestada nende

tegevuse järjepidevuse ja KOVide eelarvevõimalustega.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab määruse

järgmiste märkuste ja ettepanekutega:

1. Määruse § 4 lõiget 1 muudetakse, võimaldades toetust

taotleda ka muusikakollektiivina tegutsevatel kohaliku

omavalitsuse asutustel. Seletuskirja kohaselt viiakse seni

eraldi rahastatud kollektiivide toetamine

taotlusvoorupõhiseks. Tallinn, Pärnu ja Narva on seni saanud oma orkestrite tegevuse kavandamisel arvestada

eraldi riikliku tegevustoetusega (vt Tabel 1).

2025. a toetus riigieelarvest

2026. a toetus riigieelarvest

Tallinna

Kammerorkester 57 000€ 55 200€

Pärnu

Linnaorkester 28 500€ 27 600€

Narva Linna

Sümfooniaorkester 28 500€ 27 600€

1. Selgitame. Riigieelarve vahenditest toetuse andmine peab

toimuma õiguslikul alusel ja kehtestatud tingimustel.

Käesoleval juhul on muusikakollektiividele toetuse andmise

tingimused ja kord kehtestatud ministri määrusega, mille

kohaselt toimub toetuse andmine taotlusvooru kaudu.

Seetõttu tuleb ka kohaliku omavalitsuse asutusena

tegutsevate muusikakollektiivide toetamisel lähtuda samast

õiguslikust raamistikust.

Muudatuse eesmärk on võimaldada kõigil nõuetele vastavatel

muusikakollektiividel osaleda samas taotlusvoorus ning

tagada taotluste hindamine ühtsetel alustel. Senine eraldi

rahastamine ei tähenda, et linnaorkestritel oleks õigus sama

rahastamiskorra jätkumisele. Samasugune vajadus kavandada

tegevusi ja eelarvet ning saada toetuse kohta otsus piisavalt

vara on ka eraõiguslikel muusikakollektiividel ja

kontserdikorraldajatel.

Riigieelarve seaduse kohaselt on riigieelarve riigi aastane

rahastamiskava, mis koostatakse ühe eelarveaasta kohta.

Seetõttu sõltub toetuse andmine ja selle suurus vastava aasta

riigieelarves Kultuuriministeeriumi valitsemisalale ette

nähtud vahenditest. Tulevaste aastate eelarvevahendite maht

ei ole ette kindel ning käesoleva muudatusega ei kavandata

mitmeks aastaks ette kindla suurusega toetuse tagamist.

Muudatuse rakendamiseks on pärast määruse jõustumist

kavas taotlusvoor avada esimesel võimalusel. Taotlusvooru

avamise teates avalikustatakse määruses ette nähtud teave,

sealhulgas eelarve. Tulevaste taotlusvoorude puhul saab

Rahastamiskorra muutmisel tuleb arvestada

linnaorkestrite pikaajaliste tegevusplaanide ja KOVide

eelarvete koostamise ajakavaga. Piisav etteteatamisaeg

aitab omavalitsustel ja orkestritel hinnata muudatuse

mõju ning kavandada oma tegevust ja rahastamist. Palume esitada muudatuste rakendamise ajakava ning

tagada uuele korrale üleminekuks piisav

ettevalmistusaeg. Samuti palume avaldada taotlusvooru

tingimused, kavandatav eelarve ja toetuse otsustamise

tähtajad piisavalt vara, et omavalitsused ja orkestrid

saaksid nendega oma eelarve ja tegevuse kavandamisel

arvestada. Palume kaaluda ka mitmeaastase toetuse

taotlemise võimalust, mis toetaks orkestrite pikaajalist

tegevusplaneerimist.

2. Kavandatava § 4 lõike 1 järgi võib taotlejaks olla

muusikakollektiivina tegutsev kohaliku omavalitsuse

asutus. Selline sõnastus ei hõlma üheselt professionaalset

kollektiivi, mis tegutseb kultuurikeskuse või muu

kohaliku omavalitsuse asutuse koosseisus. Palume täpsustada taotleja ja toetuse saaja määratlust ning

selgitada, kas toetust saab taotleda ka KOVi asutus, mille

koosseisus tegutseb meetme sisulistele nõuetele vastav

professionaalne muusikakollektiiv. Kui sellised

kollektiivid on sihtrühmast välja jäetud, palume seda

seletuskirjas põhjendada. Samuti palume eristada

määruses ja seletuskirjas läbivalt kohaliku omavalitsuse

üksust ja tema asutust vastavalt sellele, kumba silmas

peetakse.

3. Kavandatava § 10 lõike 1² järgi võib kuni kahele

kollektiivile määratavate toetuste kogusumma

kaaluda nende ajakava varasemat kavandamist, et toetuse

saajatel ja kohalikel omavalitsustel oleks rohkem aega

järgmise aasta tegevuste ning eelarvete planeerimiseks.

2. Mitte arvestatud. Eelnõu kohaselt võib taotlejaks olla

muusikakollektiivina tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus.

See hõlmab ka olukorda, kus kohaliku omavalitsuse asutus

tegutseb ise professionaalse muusikakollektiivina ning selle

koosseisu kuulub lisaks teine professionaalne

muusikakollektiiv. Mõlemal juhul on taotlejaks ja toetuse

saajaks kohaliku omavalitsuse asutus. Taotluses tuleb

eristada toetatavaid tegevusi ja nendega seotud kulusid, et

oleks võimalik hinnata tegevuste vastavust toetuse andmise

eesmärkidele ning kontrollida toetuse sihipärast kasutamist.

Muudatuse eesmärk ei ole laiendada taotlejate ringi kohaliku

omavalitsuse üksustele üldiselt, vaid võimaldada nõuetele

vastavatel kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevatel

professionaalsetel muusikakollektiividel osaleda ühises

taotlusvoorus. Seetõttu ei pea Kultuuriministeerium

vajalikuks taotlejate ringi laiendada kohaliku omavalitsuse

üksustele.

3. Osaliselt arvestatud. Seni eraldi riigieelarvest toetatud

muusikakollektiivide viimisel taotlusvoorupõhisele

rahastamisele kavandatakse nende toetamiseks vajalikud

vahendid taotlusvooru eelarvesse. Seega kajastab

taotlusvooru eelarve edaspidi ka nende kollektiivide

rahastamiseks kavandatud vahendeid ning muudatuse

eesmärk ei ole toetuste kogumahu automaatne suurendamine.

moodustada kuni 60% taotlusvooru eelarvest.

Riigieelarve seletuskirjade kohaselt suureneb vooru maht

2026. aasta 444 600 eurolt 2027. aastal ligikaudu 1,07

miljoni euroni. Samal ajal tuuakse taotlusvooru seni eraldi

riigieelarvest toetatud kollektiivide rahastamine. Palume seletuskirjas avada taotlusvooru eelarve

kujunemine seoses seni eraldi rahastatud kollektiivide

üleviimisega ning põhjendada 60% piirmäära valikut. Seletuskirja kohaselt ei kaasne määruse muutmisega

automaatset toetuste kogumahu suurenemist. Seega ei

taga 2027. aastaks kavandatud eelarve kasv rahastamise

püsimist samal tasemel järgnevatel aastatel. Palume

selgitada, kuidas kavandatakse meetme edasist

rahastamist, et laienenud taotlejate ringi puhul oleks

tagatud rahastamise stabiilsus ja prognoositavus.

4. Kavandatava § 10 lõike 1¹ järgi ei kohaldata toetuse

ülemmäära kuni kahele rahvusvaheliselt tunnustatud

kollektiivile, kelle rahvusvaheline tegevus on oluline

Eesti kultuuri edendamisel. Eelnõust ei selgu, milliste

kriteeriumide alusel neid tingimusi hinnatakse ning kes ja

kuidas teeb valiku, kui tingimustele vastab rohkem kui

kaks kollektiivi. Palume sätestada määruses erandi kohaldamise

hindamiskriteeriumid ja valikumenetlus, et tagada otsuste

läbipaistvus ning taotlejate võrdne kohtlemine.

Seletuskirjas palume põhjendada ka erandi alusel

toetatavate kollektiivide arvu piiramist kahega.

5. Määruse § 10 lõike 2 kohaselt võib avaliku sektori

panus kokku katta kuni 80% abikõlblikest kuludest. Lõike

3 järgi peab vähemalt 20% taotluses esitatud abikõlblikest

Eelnõus sätestatud 60% piirmäär ei tähenda, et erandi alla

kuuluvatele kollektiividele reserveeritakse vastav osa

taotlusvooru eelarvest. Tegemist on nende kollektiivide

toetuste kogusummale seatud ülempiiriga, millega tagatakse

vähemalt 40% taotlusvooru eelarve säilimine teiste

muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamiseks.

Toetuste tegelik jaotus kujuneb taotluste hindamise tulemuste

ja taotlusvooru eelarve alusel.

60% piirmäära kehtestamisel on arvestatud senise

rahastamispraktikaga. Aastatel 2022–2026 on kahe seni

eraldi riigieelarvest toetatud suure rahvusvaheliselt

tunnustatud muusikakollektiivi toetused moodustanud nende

toetuste ja taotlusvooru võrreldavast kogumahust ligikaudu

55–62,5%. Valitud piirmäär lähtub seega varasemast

rahastamisproportsioonist, kuid jätab toetuse andjale

võimaluse määrata toetuste tegelik suurus taotluste hindamise

tulemuste ja eelarve võimaluste alusel. Täiendame

seletuskirja vastava selgitusega.

Taotlusvooru eelarve määratakse igal aastal riigieelarves

Kultuuriministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahenditest

lähtudes. Riigieelarve on aastane rahastamiskava ning

tulevaste aastate eelarvevahendite maht ei ole ette kindel.

Seetõttu ei ole võimalik määrusega tagada toetuste kogumahu

ega üksikute toetussummade püsimist samal tasemel

järgnevatel aastatel. Ka 2027. aastaks kavandatud eelarve

kasv ei tähenda iseenesest samas mahus rahastamise

jätkumist tulevastel aastatel.

Rahastamise prognoositavust toetab ühine taotlusvoor ja

ühtne toetuste määramise kord, mille alusel saavad kõik

kuludest olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi,

kohalike omavalitsuste ega Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastatav või

tagastamatu toetus. Kuna eelnõuga lisatakse taotlejate hulka KOVi asutused,

palume selgitada, kuidas arvestatakse nende eelarvelist

rahastust 80% piirmäära kohaldamisel ning kuidas

eristatakse taotluses esitatud tegevustega seotud avaliku

sektori panust asutuse muude tegevuste rahastamisest.

6. Määruse § 20 punktist 12 sõna „Eestis“ väljajätmisel

saab kontsertide miinimumnõude täita ka täielikult

välisriikides toimuvate kontsertidega. Rahvusvahelise

tegevuse arvestamine on põhjendatud, kuid selgitamist

vajab, kelle juurdepääsu professionaalsele muusikale

meetmega parandada soovitakse. Palume seletuskirjas täpsustada, kas eesmärk on

parandada Eesti elanike juurdepääsu professionaalsele

muusikale. Kui see on meetme eesmärk, palume arvestada

taotluste hindamisel kontserttegevuse piirkondlikku

kättesaadavust ning töötada välja selle jälgimiseks

mõõdik, mis kajastab toetatud kontsertide toimumist Eesti

eri piirkondades, sealhulgas väljaspool suuremaid

keskusi.

7. Palume täiendada seletuskirja mõjude osa hinnanguga

lisanduvate taotlejate arvule ning rahastamise

ümberkorraldamise mõjule senistele toetuse saajatele ja

KOVidele. Samuti palume põhjendada seletuskirja

järeldust, et muudatus ei mõjuta oluliselt toetatavate

kollektiivide koguarvu.

nõuetele vastavad kollektiivid ja kontserdikorraldajad toetust

taotleda. Toetuste edasine maht sõltub iga aasta riigieelarve

võimalustest.

4. Mitte arvestatud. Erandi kohaldamise tingimused on

sätestatud eelnõus. Toetuse taotlusi hinnatakse määruses

sätestatud hindamiskriteeriumide ja nende alusel kehtestatud

hindamismetoodika järgi. Seega ei toimu erandi

kohaldamiseks kollektiivide valimine eraldiseisva, muust

taotluste hindamisest sõltumatu menetluse alusel. Kui erandi

tingimustele vastavaid kollektiive on rohkem kui kaks,

lähtutakse valikul taotluste hindamise tulemustest.

Erandi tingimustele vastamine ei anna kollektiivile

automaatset õigust toetuse ülemmäära ületavale toetusele.

Toetuse määramisel arvestatakse hindamise tulemusi ja

taotlusvooru eelarvet ning erandi kohaldamine võimaldab

määrata toetust üle tavapärase ülemmäära üksnes kuni kahele

kollektiivile.

Erandi kohaldamise võimaluse piiramine kahe kollektiiviga

lähtub muudatuse eesmärgist tuua ühisesse taotlusvooru seni

sellest eraldi riigieelarvest rahastatud tingimustele vastavad

muusikakollektiivid, keda on olnud kaks. Muudatuse eesmärk

ei ole luua uut eraldiseisvat toetuskategooriat, vaid viia senine

rahastamine ühise taotlusvooru raamistikku, säilitades

võimaluse arvestada nende kollektiivide eripära. Seetõttu ei

pea me vajalikuks määruse täiendamist eraldi

valikumenetlusega ega seletuskirja täiendamist.

5. Selgitame. Kohaliku omavalitsuse asutusele kohaldatakse

toetuse andmisel samu tingimusi nagu teistele taotlejatele.

Määruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaselt võib

avaliku sektori panus katta kokku kuni 80% abikõlblikest

kuludest ning vähemalt 20% abikõlblikest kuludest peab

olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike

omavalitsuste ega Euroopa Liidu institutsioonide või fondide

antud tagastatav või tagastamatu toetus. Seega ei saa kohaliku

omavalitsuse eelarvest saadud vahendeid käsitada nimetatud

20% omafinantseeringu katteallikana. Nõutav

omafinantseering võib olla kaetud näiteks taotleja omatulust

või erasektori panusest. Taotluse eelarves tuleb toetatava

tegevusega seotud kulud ja nende katteallikad eraldi välja

tuua, et oleks võimalik kontrollida avaliku sektori panuse

osakaalu ning omafinantseeringu nõude täitmist.

Kohaliku omavalitsuse asutuse muude tegevuste rahastamist

ei arvestata automaatselt taotluses kirjeldatud tegevuse

rahastamise hulka. Arvesse võetakse taotluses esitatud

toetatava tegevusega seotud kulud ja nende katteallikad.

6. Selgitame. Muudatuse eesmärk ei ole vähendada Eestis

toimuvat kontserttegevust, vaid võimaldada

muusikakollektiivi regulaarse tegevusmahu arvestamisel

võtta arvesse ka väljaspool Eestit toimuvat kontserttegevust.

Rahvusvaheline kontserttegevus on professionaalsete

muusikakollektiivide tegevuse ning Eesti kultuuri

rahvusvahelise tutvustamise oluline osa.

Meetme eesmärk hõlmab muu hulgas elanikkonna

juurdepääsu parandamist muusikasündmustele ja

kontserdikorralduse arendamist kogu Eestis. Samas täidavad

muusikakollektiivide kontsertide miinimumnõue ja taotluse

sisuline hindamine erinevat eesmärki. Miinimumnõue näitab

kollektiivi tegevuse regulaarsust ja mahtu, taotluse

hindamisel aga hinnatakse kavandatud tegevuste vastavust

toetuse andmise eesmärkidele tervikuna.

Muudatus ei kohaldu kontserdikorraldajatele, kellele jääb

kehtima kohustus korraldada kalendriaasta jooksul

minimaalne arv kontserte Eestis. Muusikakollektiivide puhul

ei pea Kultuuriministeerium põhjendatuks säilitada kindlat

Eestis toimuvate kontsertide miinimumarvu, kuna see ei

võimaldaks piisavalt arvestada kollektiivide erineva

tegevusprofiili ja rahvusvahelise tegevusega.

Eesti-sisese kontserttegevuse piirkondlik kättesaadavus on

meetme eesmärkide seisukohalt oluline, kuid selle hindamine

toimub taotluse sisulise hindamise raames vastavalt määruses

sätestatud hindamiskriteeriumidele ja nende alusel

kehtestatud hindamismetoodikale.

7. Mitte arvestatud. Muudatusega ei looda kohaliku

omavalitsuse asutusena tegutsevatele linnaorkestritele uut

riiklikku rahastust, vaid võimaldatakse seni eraldi

riigieelarvest toetatud muusikakollektiividel taotleda edaspidi

toetust ühises taotlusvoorus teiste muusikakollektiivide ja

kontserdikorraldajatega. Samuti tuuakse taotlusvooru seni

sellest eraldi rahastatud eelnõus kirjeldatud suure koosseisuga

ja rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivide rahastamine.

Muudatusega ei kavandata riigieelarve kulude suurendamist.

Seni eraldi riigieelarvest rahastatud kollektiivide toetamiseks

vajalikud vahendid kavandatakse taotlusvooru eelarvesse,

mistõttu seisneb muudatus eelkõige rahastamise korralduses

ja toetuse määramise aluses, mitte täiendava rahastuse

loomises. Samuti ei kaasne muudatusega kohalikele

omavalitsustele uusi rahalisi kohustusi.

Muudatus ei tähenda iseenesest toetatavate kollektiivide arvu

suurenemist. Seni eraldi rahastatud kollektiivide kaasamisel

taotlusvooru muutub nende toetuse saamise viis, kuid nende

lisandumine taotlejate hulka ei tähenda automaatselt toetuse

saajate koguarvu kasvu. Toetuse saajate ring kujuneb

edaspidi taotluste hindamise tulemuste ja taotlusvooru

eelarve alusel. Seetõttu ei ole alust eeldada, et muudatus tooks

iseenesest kaasa toetatavate kollektiivide koguarvu olulise

suurenemise, kuigi ühisele taotlusvoorule üleminekul võib

toetuse saajate koosseis muutuda.

Kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsevatele

muusikakollektiividele kohalduvad ühises taotlusvoorus

samad toetuse taotlemise ja hindamise tingimused nagu

teistele taotlejatele. Muudatuse mõju KOVidele seisneb

eelkõige selles, et linnaorkestrite toetuse saamine sõltub

edaspidi taotlusvoorus osalemisest ja hindamise tulemustest,

mistõttu tuleb neil arvestada uue rahastamiskorraga oma

tegevuse ja eelarve kavandamisel.