Kultuuriministri määruse „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuste jagamise korda

muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele.

Riigi jaoks on oluline pöörata tähelepanu kõrgetasemelise interpretatsioonikunsti arengule,

mis väljendub parimate võimalike tingimuste loomises Eestis tegutsevatele

muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele, kelle tegevuse keskmes on eesti

rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohalt oluline kunstiline väljendus ja

muusikasündmuse professionaalne teostus, millel on mõju Eesti muusikakultuuri arengule.

Muusikakollektiiv on eelnõu kontekstis vähemalt viis viimast aastat regulaarselt tegutsenud

selge kunstilise kontseptsiooni, eesmärgi ja koosseisuga Eestis tegutsev muusikakollektiiv,

kes annab kalendriaastas vähemalt kaheksa kontserti. Kontserdikorraldaja on eelnõu

kontekstis vähemalt viis aastat tegutsenud kontserdikorraldaja, kes korraldab seitsme

järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 15 kontserti. Kontserdikorraldaja tegevuste hulka

võib kuuluda üks või mitu järgnevalt kirjeldatud tegutsemise formaati: regulaarne

kontserdihooaeg, kontserdisari, ühe või mitme kollektiivi töö organiseerimine, festivalid ja

haridusprogrammid, mille sisu on suunatud avalikkusele. Muusikakollektiivi ja

kontserdikorraldaja mõlema puhul on oluline selgelt määratletava tugistruktuuri olemasolu.

Kollektiivide ja kontserdikorraldajate aktiivne ning edukas tegutsemine on eesti

muusikavaldkonna mitmekesisuse ja jätkusuutliku arengu seisukohalt üheks määravaks

tegevussuunaks ning püsiväärtusliku muusikakultuuri alustalaks siseriiklikult ja

rahvusvaheliselt. Nii kollektiivid kui ka korraldajad hoiavad oma tegevuse vahendusel üldsust

kursis muusikaajaloo väärtusliku pärandi ja valdkonna uuemate suundade ja arengutega. Et

tagada valdkonna jätkusuutlik professionaalne areng, vajavad kirjeldatud organisatsioonid

riiklikku rahalist tuge.

Kollektiivide ja kontserdikorraldajate tegevus toimib arenguplatvormina eesti interpreetidele

ja heliloojatele, kes saavad professionaalidena uusi kogemusi ja võimaluse oma loomingut

tutvustada. Tänu regulaarsele kontserditegevusele jõuab teadmine interpreetidest ja

heliloojatest sihtrühmadeni, kes tagavad neile tulevikus võimalikult laia publiku, uued

esinemis- ja loomevõimalused ning loomingu leviku nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

Sarnase mõjuga on kontserditegevus ka kollektiivide ja kontserdikorraldajate tugistruktuuris

töötavatele spetsialistidele, kes tänu mitmekülgsele korralduskogemusele ja tänapäevaste

töövõtete kasutamisele tõstavad järjekindlalt enda kvalifikatsiooni, tagades seeläbi ka

kollektiivide ja kontserdikorralduse professionaalse arengu. Samuti annab määruses

kirjeldatud organisatsioonide regulaarne tegevus võimaluse kunstivaldkondade üleseks

koostööks, mis avardab muusikavaldkonna loomingulisi suundi ning tõstab valdkonnas

tegutsevate inimeste professionaalsust.

Nii kollektiivide kui ka kontserdikorraldajate puhul on märgilise tähendusega regionaalsuse

aspekt. Organisatsioonid on oodatud tegutsema suunas, mis tagab professionaalse

muusikakultuuri kättesaadavuse üle Eesti, olgu selleks sündmuse toimumine pealinnast eemal

või erinevate piirkondade elanike kaasamine sündmusse publiku, esineja või

koostööpartnerina. Regionaalses ja valdkonnaüleses aspektis on oluliseks suunaks

organisatsioonide koostöö haridusasutustega. Riik hindab kõrgelt ka kollektiivide ja

korraldajate koostöövalmidust erinevate kultuurisektoriväliste valdkondadega, mis aitab

suurendada eritüübiliste eratoetuste mahtu ning tutvustab muusikakultuuri uutele

sihtrühmadele.

Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need ei ole välja töötatud eelnõu

raames, vaid on olnud varem kehtestatud kultuuriministri käskkirjaga. Eelnõuga kehtestatakse

esimest korda toetuse andmise tingimused terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetuse

andmise tingimused, sihtrühm ja toetatavad tegevused ei muutu.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna muusikanõunik

Madli-Liis Parts (e-post [email protected], telefon 6 282 252) ja Kultuuriministeeriumi

õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon

628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi.

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse

rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 23 paragrahvist.

1. peatükk

Üldsätted

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja

kontserdikorraldajad“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu

vastavaid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu

vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile otsekohalduvaid

õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete täitmisel

juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse

sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.

Lõiked 3 ja 4 piiravad eelnõu kohaldamist ning sätestavad, et eelnõu ei kohaldata näiteks

abile, mida soovitakse saada tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse

või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,

ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Raskustes oleva ettevõtja mõiste

määratlus on toodud seletuskirja § 4 lõike 2 punkti 5 sisukirjelduse juures.

Peale eeltoodu ei kohaldata eelnõu ettevõtjatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa

Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja

ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui

tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.

Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi

maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.

Lõike 5 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab

taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust

toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.

Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 22 ja § 23

sisukirjelduse juures.

Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk arendada ja populariseerida muusikavaldkonda

läbi eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohalt oluliste

muusikakollektiivide ning kontserdikorraldajate regulaarse loomingulise tegevuse tagamise,

selle võimalikult laiale kuulajaskonnale kättesaadavaks tegemise, arendamise ning

professionaalsuse tõstmise. Samuti on oluline eesti interpreetide ja eesti heliloojate

heliloomingu kaasatus nii kunstilistesse tervikprogrammidesse kui ka omaproduktsioonidesse,

rahvusvahelistesse koostöödesse ning publikuarenduse programmidesse. Muusikavaldkonna

arendamine ja populariseerimine võib väljenduda eritüübilistes tegevustes nii üldsusele, uutele

või lojaalsetele sihtrühmadele kui ka valdkonnas töötavate professionaalide sihtrühmadele.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi. Toetatavate

tegevuste elluviimise tulemusel peaksid Eestis tegutsema valdkondlikult ja regionaalselt,

samuti eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti seisukohalt olulised

muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad, kelle kõrgetasemeline tegevus on nii avalike

sündmuste kui ka salvestuste vahendusel kättesaadav võimalikult laiale kuulajaskonnale. Nii

muusikakollektiivide kui ka kontserdikorraldajate kavades on eesti heliloomingut lähtuvalt

žanrilisest ja ajastuspetsiifikast. Kontserdikorraldajad on kaasanud kontsertidesse ja

omaproduktsioonidesse eesti interpreete. Samuti on tänu kollektiivide ja kontserdikorraldajate

teadlikule järjekindlale tegevusele suurenenud valdkonnas praktiseerivate inimeste

professionaalsus ning publiku teadlikkus eesti muusikast. Õnnestunud üksikkontserdid ja ka

kontserdihooaeg tervikuna avardab edaspidi valdkonna kui terviku, kollektiivide ja

korraldajate võimalusi nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, suurendab kuulajate valikuid

ja võimaldab luua uusi koostöösidemeid eritüübiliste organisatsioonide vahel ning kaasata

tegevustesse senisest rohkem kõrgetasemelisi interpreete ning heliloojaid. Kollektiivid on tänu

professionaalsusele oodatud koostööpartnerid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.

Kontserdikorraldajaid hinnatakse tänu professionaalsusele ja usaldusväärsusele oluliste

koostööpartneritena nii spetsiifilistes kui ka erakorralistes suurprojektides.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglite kohaldumine.

Lõike 1 kohaselt toetatakse kalendriaasta jooksul toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse

saavutamisele suunatud tegevusi, milleks on kontsertide ja hooajaks planeeritud ettevõtmiste

läbiviimisega otseselt seotud tegevused.

Lõike 2 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine ehk eelnõu §-s 3 nimetatud tegevuste

toetamine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese

tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1

sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud

abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli

107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel

kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade

kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga

taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks, vähese tähtsusega

abiks või mitte.

Lõikes 3 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited

vastavatele regulatsioonidele.

Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele

ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme

eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu

riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse

suuremas summas kui taotleja on õigustatud saama ning grupierandiga hõlmatud riigiabi anda

ei saa (näiteks grupierandi määruse artikli 53 kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste loend ei

hõlma ärilisi tegevusi nagu mood ja disain), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul

toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, siis jäetakse

taotlus eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik

sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2

lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks

järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-

, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud

suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra

väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe

ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on

ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist

ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse

(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,

põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada

200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud

ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui

palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka

grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib

kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate

abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult

kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni ei ületata

suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes

kohaldatakse.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud.Lõike 1 kohaselt saab

taotlejaks olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja,

kes vastab eelnõus sätestatud tingimustele. Vastavalt taotlusvooru eesmärgile on toetus

suunatud isikutele, kelle tegevus panustab valdkonna arendamisse laiemalt ja kelle tegevusel

on valdkonna arengule märgatav mõju. Taotlusvoor on avatud vaid eraõiguslikele isikutele ja

füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna riigiasutuste ja avalik-õiguslike organisatsioonide

rahastamine riigi poolt toimub teistel alustel.

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,

kas taotlejal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas suutlikkus

tasuda omafinantseering ja mitteabikõlblik kulu.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejaks saab olla isik, kelle tegevusele ja rahastamisele ei

kohaldata etendusasutuse seadust. Kui taotleja tegevuse korraldamine ja rahastamissüsteemi

on reguleeritud etendusasutuse seadusega, ei ole nõuded taotlejale täidetud.

Punktis 2 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema tegutsenud muusikakollektiivina või

kontserdikorraldajana vähemalt viis viimast aastat enne taotluse esitamist.

Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui

taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-

ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees

rahalist võlga.

Punkti 4 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole

likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub

tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja

toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab

äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Punktis 5 sätestatakse taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt

raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2

punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele.

1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud

väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu

kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui

akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida

üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole

märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing,

millel on osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

2. Äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on

piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle

poole oma arvetel olevast kapitalist.

3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi

hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki

võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus

on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel

isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei

suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta

aruandest (bilansist).

4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või

garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt

ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on

restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest

välja tuua. Seda võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on

ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja

arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe

intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd.

Punktis 6 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne

varasema projekti või toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele

kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse

tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid

toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega

ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.

Punktis 7 sätestatakse, et taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude

tasumise suutlikkus, mida hinnataksegi laiemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuete

kohaselt. Finantssuutlikkuse hindamiseks kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad.

Kui objektiivsed näitajad on täidetud, on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude

tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et taotleja/toetuse saaja on võimeline tegevusi

ellu viima.

Punktis 8 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise

võlga, kui tegemist on äriühinguga.

Punkti 9 kohaselt peab muusikakollektiivil olema toetuse andjale esitamiseks vähemalt ühe

heliteose kvaliteetne salvestus, mis demonstreerib kollektiivi tehnilist võimekust ja kunstilise

tõlgenduse selgust. Toetuse andja tagab, et salvestusi kasutatakse vaid taotluse sisu

hindamisel, neid ei jagata kolmandate osapooltega ning nende kasutamisel lähtutakse

autoriõiguse seadusest.

Punkti 10 kohaselt ei tohi taotlejal olla ka muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. Eelkõige

on siin mõeldud aruande esitamise kohustust.

Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud tegevusel peab olema turutõrge ning see peab

panustama eelnõu §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab

selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel ja toetatavateks tegevusteks

ning et tegevused panustavad tulemustesse.

Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta

või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub,

on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi

normaalselt. Turutõrke olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja

taotlejal tuleb seda taotluses kirjeldada.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et toetatavate tegevuste

elluviimine vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotluses peab olema märgitud

taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning see peab

jääma eelnõu §-s 10 lubatu piiresse.

Lõikes 4 sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.

Lõikes 5 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade

tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub

taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on kõikidele tegevustele või osadele tegevustele

taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi

vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi

toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida.

Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt.

Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja

taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise

päeva.

Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.

Lõigetes 1-3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal.

Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud

dokumentidega. Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna

kaudu.

Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik

taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse

andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud

tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku

õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Üldjuhul on kulu

abikõlblikkuse oluline tingimus ka see, et kulu peab olema toetuse saaja makstud, kuid kuna

omafinantseeringusse võib kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega panustada ka

kolmas isik või koostööpartner, siis sellisele olukorrale on tehtud eelnõus erand. Kulu peab

olema tekkinud eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema

tasutud abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste ost) tuleb

kajastada abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.

Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi,

siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa

Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus

seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi riigiabi andmist, tuleb kõiki

toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitada vähemalt kümme aastat. Riigisisese õiguse

kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima

maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on

põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude

ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on

tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.

Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.

Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad

ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Kui taotleja alustab tegevuste elluviimist

enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga, et toetuse

andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab tegevuste elluviimisega seotud ja juba tehtud

kulud täies mahus ise hüvitama.

Lõike 2 kohaselt ei saa abikõlblikkuse periood alata varem kui taotlusvooru

väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist ning see ei või olla pikem kui

taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 31. detsember muusikakollektiivist

toetuse saajal ning taotlusvooru väljakuulutamisele ülejärgneva kalendriaasta 1. veebruar

kontserdikorraldajast toetuse saajal.

Lõike 3 kohaselt loeb toetuse andja tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist toetuse

andja poolt. Toetuse saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse piirsummad ja osakaalud ning omafinantseeringu

suhtes kehtivad nõuded.

Taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ja toetuse osakaal sõltub tegevuste

sisust. Omafinantseeringu määr kehtestatakse, kuna see aitab taotletavat tegevust muuta

taotleja jaoks n-ö enda omaks, tagab motivatsiooni, ning seega ollakse hoolikam ka tegevuste

elluviimisel. Ühtlasi tuleb toetuse maksimaalse summa ja osakaalu määratlemisel lähtuda

riigiabile kohalduvatest nõuetest kui tegemist on riigiabi andmisega ning eelkõige on siin

silmas peetud grupierandi määruses toodud abi osakaale.

Lõike 1 kohaselt on taotletava toetuse minimaalne summa 5000 eurot ja maksimaalne summa

60000 eurot taotluse kohta.

Lõike 2 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 80% abikõlblikest kuludest. Tegevused

võivad sisaldada ka mitteabikõlblikke kulusid, kuid neid toetusest ei kaeta ning

omafinantseeringu osakaalu arvutamisel arvesse ei võeta.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja omafinantseeringu ulatus olema vähemalt 20%.

Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Omafinantseeringusse panustamine tähendab seda, et see osa toetuse saaja abikõlblikest

kuludest, mida toetuse andja toetusest ei kompenseeri, jääb toetuse saaja enda kanda.

Omafinantseeringu peab tagama toetuse saaja ise või kolmas isik või koostööpartner, kes ei

ole nö avaliku sektori asutus.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru

sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei

ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta

teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.

Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud ja ka juhul,

kui taotleja taotleb toetust, mis kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid tal on vähese

tähtsusega abi piirmäär täis. Kui taotlus esitatakse tähtajaks, kuid vähese tähtsusega abi

piirmäär on täis, on see alus jätta taotlus läbi vaatamata.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib

ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab

ennistamiseks olema mõjuv põhjus.

Lõigete 4 ja 5kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et

taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja

lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.

Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud

asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni

viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu §

11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise

raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus

edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.

Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta tegevuste eelarvet ja

tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja tegevuste eesmärgid ei muutu.

Lõike 7kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult

juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 12reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon nõuetele vastavaks

tunnistatud taotluseid. Hindamiskomisjoni kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud

eksperdid, kes esindavad valdkonna katusorganisatsioone nagu Eesti Muusikanõukogu, Eesti

Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, samuti valikuliselt kas professionaalse

muusikameedia esindajad või sõltumatud vabakutselised eksperdid. Sama ekspert võib

esindada ka erinevaid katusorganisatsioone. Hindamiskomisjoni koosseisu avalikustab toetuse

andja 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge

lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks

arusaadav, milliseid toetatavaid tegevusi valimisel eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse.

Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel

ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks

taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.

1. kriteeriumi juures hindab komisjon, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab

taotlusvooru eesmärgile. Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja

projekti eesmärkidele. Komisjon hindab sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise

realistlikkust.

2. kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses kirjeldatud kunstiliste plaanide

professionaalsust, põhjendatust, uudsust, mitmekesisust ja mõjukust. Regionaalsuse aspektis

hinnatakse kalenderplaanis viidatud sündmuste toimumise koha põhjendatust, mõju

kohalikule elanikkonnale, võimalikult laia piirkondlikku haaret, sündmusele ligipääsu ning

konkurentsivõimekust teiste samas piirkonnas ja valdkonnas toimuvate sündmustega.

Valdkondliku mõju puhul hinnatakse sündmuse kunstilise programmi ja läbiviimise

professionaalsust võrreldes teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlustega

sündmustega ning taotletavate tulemuste laiemat ühiskondlikku tähendust ja tulevikku

suunatud mõõdet.

3. kriteeriumi juures hindab komisjon esinejate professionaalset taset nii

valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana, mida kinnitavad komisjoni liikmetena

valdkonna eksperdid endi kogemuste, teadmiste ja pädevuse alusel. Samuti hinnatakse selles

kontekstis taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemaid siseriiklikke ja

rahvusvahelisi tunnustusi. 4. kriteeriumi juures hindab komisjon eesti professionaalsete

muusikute osakaalu nii kollektiivide, solistide kui ka üksikute interpreetidena kalendriaastas

nimetatud sündmustel, sh omaproduktsioonides ja rahvusvahelistes kooslustes.

5. kriteeriumi juures hindab komisjon eesti heliloojate loomingu valikut, hulka ja

esiletoomist programmides, uudisteoste ja olemasolevate teoste osakaalu taotluses kirjeldatud

kalendriaasta kunstilises programmis ning eesti heliloojate esindatust projekti erinevates

kunstilistes tegevustes.

6. kriteeriumi juures hindab komisjon kollektiivide ja nende tugiüksuse, samuti

kontserdikorraldajate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses sarnaste

projektide korraldajana; tugimeeskonna liikmete eelnevas kogemuses sarnaste projektide

läbiviimises; haldusvõimekuses, mis väljendub kollektiivi ja korraldaja pikaajalises korrektses

finantskäitumises, juriidilises pädevuses ja teavitustegevuste professionaalsuses, samuti

meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekuses. Tugistruktuuri olemasolu puhul

hinnatakse mh taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust tuua tegevustesse eritüübilisi

ressursse, sh teenuse- ja kogemusepõhiseid koostööpartnereid ning kaasrahastajaid, mis

tugevdab organisatsiooni tegevuste professionaalsel läbiviimisel.

7. kriteeriumi juures hindab komisjon eritüübiliste ning erinevaid ressursse pakkuvate

koostööpartnerite olemasolu ning kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokku lepitud panust,

partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust omas valdkonnas. Professionaalsete

partnerite olemasolu tugevdab tegevusi ja tagab erinevates aspektides oskusliku tulemuse. 8.

kriteeriumi juures hindab komisjon taotleja tegevuse kestlikkuse puhul taotleja tegevuste

senist kvaliteeti ja stabiilsust nii kunstilises tasemes kui ka korralduses ning uusi ja

ajakohaseid erinevaid sihtrühmi kõnetavaid ideid võrreldes varasemate aastate tegevustega.

Hinnatakse ka ideede ajakohasust ja nende eristumist teistest sama eesmärgiga sündmustest.

9. kriteeriumi juures hindab komisjon teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust

teavituskanalite, teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevused

hõlmavad lisaks turundus- ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid

tegevusi, mis on suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga

seotud eesmärkide täitmiseks, samuti tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade

kaasamiseks. Teavitustegevusi ja vastavat plaani arvestatakse taotluste hindamisel oluliseks

informatsiooniks, sest nende kaudu teavitatakse valdkonda ja ühiskonda avalikest tegevustest,

valdkonna olulistest arengutest, uuendustest, tähelepanu väärivatest loovisikutest ja

kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab

sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid

omavahelistes seostes.

10. kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja

kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt kirjeldatud tegevustest, kaasfinantseeringu struktuurist ja

omafinantseeringu määrast kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega.

11. kriteeriumi juures hindab komisjon muusikakollektiivist taotleja kalendriliselt esitatud

tegevusplaani, mis sisaldab informatsiooni kontsertidest, haridusprojektidest,

salvestusperioodist, koostööprojektidest, rahvusvahelistest projektidest, samuti erinevatele

publikusihtrühmadele, sh regionaalsetele sihtrühmadele ning noortele suunatud tegevusi,

lisaks nii olemasolevatele kui ka (uutele) eratoetajatele ning koostööpartneritele suunatud

tegevusi.

12. kriteeriumi juures hindab komisjon kas muusikakollektiivil on komisjonile esitamiseks

vähemalt ühe heliteose kvaliteetne salvestus, mis demonstreerib kollektiivi tehnilist

võimekust ja kunstilise tõlgenduse selgust ja mis on salvestatud viimase kahe tegutsemisaasta

jooksul.

13. kriteeriumi juures hindab komisjon kontserdikorraldajast taotleja kalendriliselt esitatud

tegevusplaani, mis eristab eritüübilised tegevused, nt regulaarse kontserdihooaja, festivali(d),

kollektiivi tegevuskava jm avalikkusele suunatud ettevõtmised. Tegevusplaan hõlmab

kontserdikorraldusega seotud tegevused, sh üksik- ja koostööprojektid, kontserdisarjad,

festivalid, haridusprogrammid jm, läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide ja

Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas, erinevatele

kuulajasihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi olemasolu ja teostatavust.

Komisjon hindab publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust, arvestades sündmuse

kunstilist kvaliteeti, teavitustegevuste plaani ning sündmuse toimumise paikade mahutavust.

Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajadusel hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub

hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid

taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.

Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas

korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja

sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb

hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav

märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest

taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb hindamiskomisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.

Paragrahvis 13nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

ning üldised alused.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda

algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei

toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus

tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus

rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui taotluses toodud tegevused pole

taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud

asjaolu muutmise tulemusel on tegevuste mõju meetme või selle tegevuse tulemusse

põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks

kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul

pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima tegevusi ellu ka väiksema

toetussummaga või vajadusel taotlust muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse

andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus tegevusi muutma, tuleb toetuse

andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla

vajalik veelkord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning muudetud mahus taotlust. Kui

taotleja ei ole nõus tegevusi muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus

rahuldamata.

Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole

taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning

kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist

täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse

andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise

aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse

rahuldamise otsuse juurde.

Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus

on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal

õigust toetuse maksele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale

teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet

esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.

Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta

kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele

vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru

eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise

rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste

muutmise kohta.

Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja

taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et eesmärgid on saavutatavad

ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal

on võimalik tegevusi ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste

vahenditega või oleks taotleja teostanud tegevusi ka ilma toetuseta.

Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda

arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht

dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetega 1-3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid

menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada

selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse

seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka

näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1

punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille

kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on

taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja

selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi

saab öelda, et taotleja on ära kuulatud.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel.

Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui

sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal

otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks

juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta toetatavat tegevust või selle ulatust või

jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus, abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse

osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse

taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste

ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt

ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi eesmärk ja tegevustega saavutatav tulemus.

Lõike 2kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.

Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast

tegevuste lõppemist.

Lõike 3kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole tegevused kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega,

soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste

lõpetamine abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja

avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse

kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab

viivitamatult teavitama toetuse andjat tegevuste muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada

varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul, kui see aitab

kaasa tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse

rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle

muutmise avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.

Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks

osaliselt rahuldatud, taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või

mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse

rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja

avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette

nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest

loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see

tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima

selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise

avastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui

taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb

asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või

viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei taha enam toetust. Kehtetuks tunnistamisega ei

ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu

tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat

toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib

vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb

eeldatavasti kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste

elluviimise ajal.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku

aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõigetes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena 14 tööpäeva jooksul

pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse

kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja

30 tööpäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainult siis, kui

pikendamise taotlus on toetuse saaja poolt esitatud enne § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja

saabumist.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes

esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümne tööpäeva, mil peatub

eelnõu § 18 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Tegevused loetakse lõppenuks kui

toetuse andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale

ekeskkonna kaudu.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku

kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise

otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei

ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib

lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on

ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse

tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse andmine

ei ole kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude

abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei

täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik

üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite

säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt

üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et

hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane

kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil.

Lõike 2 kohaselt, ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust kui puudus kõrvaldatakse või

kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle

on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik

toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja

vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha

kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu

riigiabi korral. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul

pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu

määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015,

lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu

määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis

ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud

kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise

päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt

hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest

või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille

kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem

haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse

tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta eelnõu § 16 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema

suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid

asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi korral toetus tagasi maksta koos intressiga

toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108

kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on

Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108

kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.

Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk

eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue

tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta

toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust

saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga

alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni

riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Lõike 7 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust

hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise

raskusega.

Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse

tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral

makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.

Lõigete 10 ja 11 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümne

tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja

võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid

see ei saa olla pikem kui neli kuud.

Lõike 12 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat

e-posti teel või tähtkirjaga posti teel.

Lõike 13 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise

võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise

ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse

kehtetuks tunnistamisest.

Lõike 14 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta võib toetuse andja

nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja

võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse

tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.

8. peatükk

Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest.

Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse

rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja

kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täidetud tema enda poolt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk

seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused

peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagama omafinantseeringu ette nähtud ulatuses ja nõutud

korras. Toetuse saamisel on eeldus panustada kohustuslikus ulatuses ja viisil

omafinantseeringusse ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,

õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,

et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses

kehtivatele nõuetele.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel riigihangete seaduse

põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei

ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse

kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete seaduse

tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate

kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja

peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on

ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda.

Punkti 5 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida riigiabi reegleid, kui toetuse näol on tegemist

sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua

toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, kuna tegemist oleks toetuse kasutamisega

seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumisega.

Punktide 6 ja 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist

kohustust tuleb rakendada niiviisi, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi

reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb

järgida pikemaid tähtaegu.

Punkti 8 ja 9 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest

eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe

õigsust või paikapidavust, sh peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole

pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud

kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige

seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttest, mida tuleb rakendada ka finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st kulud

ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on

käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse

tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu tegevustega seotud finantsteave ei

ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab

saadud teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on

endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema

nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja

tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata

jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid tegevuste

nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele,

selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma

arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht

haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva

või sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda

dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid,

millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada,

millise hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik või töötaja või kaasatud hindaja.

Hindaja kaitse on oluline, et tagada julgelt antud hinnang ning selleks, et seda ei oleks

võimalik seostada konkreetse hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute

andmine hindajale endale.

Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud tegevused, sealhulgas

menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude

abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetlus ja

otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.

Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi või vähese tähtsusega abi

andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk

kehtestab siseriiklikult riigiabi andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha vähese

tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad

dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Punktide 4-7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada tegevuste elluviimise üle kontrolli,

sealhulgas vaatama läbi aruandeid ning kehtestama asjakohased juhendmaterjalid ja tegema

need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja

algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse

saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1-2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida tegevuste elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toimumist ja edenemist ehk

toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi

arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli

käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide

vastavust originaalile.

Punktide 3-8 kohaselt on toetuse andjal õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja

majanduslik olukord on halvenenud või kui tal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees,

tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise

otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus

sätestatud otsuseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on

Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

4. Eelnõu mõju

Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamist on kuni eelnõu jõustumiseni rakendatud

kultuuriministri käskkirjade alusel. Kuna alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud

riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja

korra kehtestamiseks ministri määrusega, sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord

määrusega. Tingimused, rakendaja ja sihtrühm jääb määruse vastuvõtmisel samaks. Samaks

jäävad ka toetatavad tegevused.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja iga-aastane eelarve kinnitatakse

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Viimase aasta taotlusvooru eelarve

oli 400000 eurot.

Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumiga ja

eelnõu kohta on arvamust küsitud Eesti Muusikanõukogult.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn 09.11.2018 nr 3

Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate

toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“

(edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused

ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse

andmisel riigiabina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud

komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18)

(edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel ning Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1)

(edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(4) Määrust ei kohaldata taotlejale kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

(5) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse helikunsti

seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidevus ning areng,

suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks ning

parandada elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele,

suurendada eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja

edendada professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis.

(2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud eesti rahvuskultuuriliselt ja professionaalse

helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidev

regulaarne tegevus ja areng, toetuse saajate kavades on kõlanud eesti heliloojate looming ja

sündmustel, sealhulgas omaproduktsioonides on esinenud eesti interpreedid ja

kontserdikorraldus Eestis on muutunud professionaalsemaks.

§ 3. Toetatavad tegevused ja riigiabi

(1) Toetust antakse kalendriaasta tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s

2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames toetatakse

kontserdihooaja läbiviimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse toetamine võib kvalifitseeruda riigiabiks

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse §

33 lõike 1 mõistes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhul lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese

tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:

1) grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel grupierandi määruse artikli 53 (kultuuri

edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi) lõike 3 punktist b, lõikest 5 ning

8 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või

2) vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruse artiklist 3 ja sellele kohaldatakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks

taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos

taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega

abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava

vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ning grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik ja äriregistrisse kantud

füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tema tegevuste korraldamisele ja rahastamisele ei kohaldata etendusasutuse seadust;

2) ta on tegutsenud muusikakollektiivina või kontserdikorraldajana vähemalt viis viimast

aastat;

3) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;

4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

5) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

6) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi

tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;

7) tal on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja

mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

8) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

9) muusikakollektiivist taotleja on salvestanud vähemalt ühe heliteose taotluse esitamisele

eelneva kahe tegutsemisaasta jooksul;

10) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva

määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

(2) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 10 lõikes 1 ja 2 nimetatud summa

ja osakaalu piiridesse ja eelarve peab sisaldama käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud

määral omafinantseeringut.

(3) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud

tingimustele.

(4) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) kalendriaasta tegevused ja ajakava, sealhulgas tegevuste eesmärk ja sisu ülevaade,

oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, taotletava toetuse summa,

omafinantseeringu osakaal;

3) koostööpartnerite loend;

4) turundus- ja kommunikatsiooniplaan;

5) tegevusteks vajaliku tugistruktuuri kirjeldus;

6) muusikakollektiivist taotleja puhul loominguline tegevusplaan, mis hõlmab nii kontserte

kui ka muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi, sealhulgas salvestused,

koostöö-, haridus-, rahvusvahelised projektid, erinevatele sihtrühmadele suunatud

tegevused jm, mis tõstab kollektiivi kunstilist taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet;

7) muusikakollektiivist taotleja puhul käesoleva määruse § 4 lõige 2 punktis 9 nimetatud

heliteose asukoht veebikeskkonnas;

8) kontserdikorraldajast taotleja puhul loomingulinetegevusplaan, mis hõlmab

kontserdikorraldusega seotud tegevusi, sealhulgas üksik- ja koostööprojektid,

kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm, plaanitavate iseseisvate

kontserdiproduktsioonide ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu

hooajas, erinevatele kuulaja-sihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi

olemasolu ja teostatavust, publiku hulga ja piletimüügi prognoosi;

9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(5) Kui taotleja on taotlenud osadele või samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses

olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel

vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab

taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas

õigusaktidega, sealhulgas

1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, väljaarvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas

käesoleva määruse § 10 lõikega 3 koostööpartneri või kolmanda isiku panusest;

2) on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse §

20 punktiga 4;

4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile, väljaarvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 3

rahvusvahelise koostööpartneri panusest.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2

nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1

nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

(3) Mitteabikõlblik kulu on

1) CD, DVD jm infokandja väljaandmise ja noodikirjastamise kulu;

2) heliloomingu tellimise kulu;

3) tehnika ja töövahendite soetamise kulu, väljaarvatud kui rendikulu on tõendatult suurem

kui soetamise kulu;

4) organisatsiooni liikmemaks;

5) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

6) taotlusvooru eesmärgiga ja toetatava tegevusega mitteseotud põhjendamatu ja ebaoluline

kulu;

7) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;

8) sularahas tasutud kulu;

9) rahatrahv ja rahaline karistus;

10) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

11) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Taotlusvooru abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva

kalendriaasta 1. jaanuarist ja lõpeb muusikakollektiivist toetuse saajal taotlusvooru

väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril ning kontserdikorraldajast toetuse

saajal taotlusvooru väljakuulutamisele ülejärgneva kalendriaasta 1. veebruaril.

(3) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse

toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 10. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning osakaal

(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne summa on 60000 eurot

ühe taotleja kohta kalendriaastas.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Toetuse osakaalu arvutamisel

võetakse arvesse kogu avaliku sektori poolset panust kokku.

(3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Vähemalt 20% taotluses esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma vahenditest,

mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide

antud tagastatav või tagastamatu toetus.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 3 lõikes 4 toodud asjaolu

ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34

sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad

puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab

taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates

käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega

seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud

tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning tegevuste

eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

käesoleva määruse §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud

hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) vastavus taotlusvooru eesmärkidele;

2) taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne

tähtsus ning valdkondlik mõju;

3) esinejate professionaalne tase;

4) eesti muusikute kaasatus;

5) eesti muusika osatähtsus programmides;

6) tegevuste läbiviijate professionaalsus, eelnev kogemus ja haldusvõimekus,

tegevusteks vajaliku tugistruktuuri olemasolu;

7) koostööpartnerite olemasolu ja panus tegevuse elluviimisel;

8) tegevuste kestlikkus, uuenduslikkus ja ajakohasus;

9) teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldus;

10) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseeringu määr

sealhulgas avaliku sektori panus kooskõlas riigiabi reeglitega ja omafinantseeringu

määr kogu eelarves;

11) muusikakollektiivist taotleja puhul tegevusplaan, mis hõlmab nii kontserte kui ka

muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi, sealhulgas salvestused,

koostöö-, haridus-, rahvusvahelised projektid, erinevatele sihtrühmadele suunatud

tegevused jm, mis tõstab kollektiivi kunstilist taset ja rahvusvahelist

konkurentsivõimet;

12) professionaalselt teostatud salvestiste olemasolu taotluse esitamisele eelnevast kahest

viimasest tegutsemisaastast;

13) kontserdikorraldajast taotleja puhultegevusplaani, mis hõlmab

kontserdikorraldusega seotud tegevusi, sealhulgas üksik- ja koostööprojektid,

kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm, läbiviidud iseseisvate

kontserdiproduktsioonide ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu

hooajas, erinevatele kuulaja-sihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi

olemasolu ja teostatavust, publiku hulga ja piletimüügi prognoosi.

(3) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse

olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse

seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(5) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud

juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse

summat, tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab

ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või kavandatud toetatavate tegevuste

muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.

Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud

eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine

on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane

teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse

andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal,

väljaarvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist

või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse

menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et taotluses toodud eesmärgid on

saavutatavad ilma toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14 . Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, väljaarvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel

ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, väljaarvatud kui toetuse

saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi, kui taotlusvooru taotluse

esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3

sätestatud juhtudel.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte

pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise

kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste oodatavate tulemuste saavutamisele ja

muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste

saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud

osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku

teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena

14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande e-keskkonna kaudu 30 tööpäeva jooksul peale

käesoleva määruse § 9 lõikes 2 kehtestatud abikõlblikkuse perioodi.

(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva

paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande

menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 2 lõikes 2

toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;

6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

8) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta

1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on

hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(4) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

(5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on

toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise

taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja

nõuab.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla

pikem kui neli kuud.

(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise

otsuse kehtima hakkamisest arvates.

(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse

andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate

sätete kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, tegevuste eduka

elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja

tingimuste kohaselt, sealhulgas

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses

sätestatu järgi;

2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu;

3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

4) järgib tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3

toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste

elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade

ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab

seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui

odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid,

kui need on asjakohased;

6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud

tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

7) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud

tõendid kümme aastat toetuse saamisest kui toetust anti riigiabina;

8) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta

suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates

sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja

väljavõtteid;

9) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks

igakülgset abi;

10) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude ja tulude

kohta eraldi raamatupidamisarvestust;

11) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste

elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest ning toetusest soetatud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

12) korraldab Eestis vähemalt kaheksa kontserti kalendriaastas kui toetuse saaja on

muusikakollektiiv;

13) korraldab Eestis vähemalt 15 kontserti kalendriaastas, mis jagunevad vähemalt

seitsmele kalendrikuule, kui toetuse saaja on kontserdikorraldaja;

14) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

15) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 21. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides,

käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste

kõrvaldamise raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud

teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused

käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;

2) tagama riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude

konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;

3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude

dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest;

4) kontrollima tegevuste elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-

keskkonnas;

6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevuste elluviimise ja kuludokumente,

sealhulgas toetuse kasutamise vastavuskontrolli käesolevale määrusele ning taotluse

rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast

teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või

käesolevas määruses sätestatust;

4) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

tegevuste maksumuse vähenemisel;

5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt

halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

6) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust

ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg

riigi ees ja see on ajatamata;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 19 kohane toetuse

tagasinõudmise ulatus.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Tarvi Sits

minister kantsler

1

Seletuskirja lisa

Märkused kultuuriministri määruse „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ eelnõule

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium eelnõu § 1 lg 3: palume komisjoni määruste peakirjad

välja kirjutada ja lisada määruste avaldamise viited

Euroopa Liidu Teatajas.

Arvestatud. Täiendasime eelnõu § 1 lõiget 3.

eelnõu § 3 lg 4, punkt 1: palume asendada tekstiosa

„lõike 3 punktist b“ tekstiosaga „lõike 3 punktist b ning

lõigetest 5 ja 8“ , sest grupierandi määruse artikli 53 lõike

3 punkti b ainuke sisu on sõna „tegevusabi“.

Arvestatud. Täiendasime eelnõu § 3 lõike 3 punkti 1.

eelnõu § 3: palume täiendada lõikega vähese tähtsusega

abi arvutamise kohta järgmises sõnastuses: „Vähese

tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised isikuid, kes on omavahel seotud VTA

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.“

Arvestatud. Täiendasime eelnõu §-i 3.

eelnõu § 10 lg 4 : palume täiendada lausega vähese

tähtsusega abi kumuleerimisest, järgmises sõnastuses:

„Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel

arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.“

Arvestatud. Täiendasime eelnõu §-i 3.

eelnõu § 19 lg 15: juhime tähelepanu, et Euroopa

Komisjoni poolt ei ole kehtestatud riigiabi

tagasinõudmisele kohaldatavaid viivisemäärasid.

Arvestatud. Võtsime lõike 15 eelnõust välja.

eelnõu § 22 punkt 3 : palume tekstiosa „kümme aastat

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest“ asendada

tekstiga „riigiabi puhul kümme aastat määruse alusel

viimase riigiabina käsitletud toetuse kohta taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest ning vähese tähtsusega abi

puhul kümme aastat määruse alusel viimase vähese

tähtsusega abina käsitletud toetuse kohta taotluse

Mittearvestatud. Määrus kehtestatakse tähtajatult ehk et

toetuse saajal ja andjal ei saa tekkida kohustust säilitada

dokumente tähtajatult. Euroopa Komisjoni määruste kohaselt

on riigiabi nõude aegumine 10 aastat. Oluline on, et

dokumendid oleksid säilitatud vähemalt 10 aastat toetuse

saamisest.

2

rahuldamise otsuse tegemisest.

eelnõu § 22 punkt 4 on üleliigne, kuna

avaldamiskohustust täidetakse sama paragrahvi punktis 2

nimetatud tegevusega

Arvestatud. Võtsime punkti eelnõus välja.

Seletuskiri - selgitus eelnõu § lg2 punkti 2 kohta –

viidatud on kahele registrile, äriregistrile ning

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Piisab

viitest äriregistrile (E-äriregister koondab andmed kõigi

Eestis registreeritud juriidiliste isikute

kohta. Infosüsteemis saab lisaks äri- ja

mittetulundusühingutele ning sihtasutustele vaadata ka

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike

juriidiliste isikute ning põhiseaduslike institutsioonide

andmeid).

Arvestatud.