Ettepanekud Põhja-Sakala valla tuuleparkide eriplaneeringu LS ja KSH programmi kohta

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Sakala Vallavalitsus

[email protected]

Lembitu pst 42

71502, Viljandi maakond, Põhja-

Sakala vald, Suure-Jaani linn

Teie 08.06.2023 nr 7-1/12-5

Meie 30.06.2023 nr 7.2-1/23/4684-3

Ettepanekud Põhja-Sakala valla

tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi kohta

Olete teavitanud meid Põhja-Sakala valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikust

väljapanekust.

Põhja-Sakala valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamine algatati Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023 otsusega nr 199. Planeeringualaks on

Unakvere küla territoorium ligikaudse pindalaga 23,5 km2.

2 (3)

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS) § 100 lg 2, ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse, esitab Transpordiamet Põhja-Sakala valla tuuleparkide eriplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekud, millega planeeringu edasisel koostamisel

tuleb arvestada.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma

funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile

olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset

iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks

riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega

piiratud.

1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses

eriveostega ja ehitusaegsete veostega.

1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute

teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku

arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D

= rootori e. tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D).

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee

kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.2. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab

Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda

kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

4. Ettepanekud lähteseisukohtadele ja KSH programmile

Transpordiamet on seisukohal, et lähteseisukohad ja KSH programm on üldjuhul asjakohane

ja piisav. Siiski palume täiendada lähteseisukohtade ja KSH dokumentatsiooni lk 20 p 2.4.5

„Riigikaitse jm tehnilised piirangud“ osas, mis väidab: „/…/puuduvad teadaolevad

3 (3)

lennunduslikud piirangud.“ Planeeringuala ei kattu ühegi lennuvälja ega selle lähiümbruse

piirangupindade või kaitsevööndiga, kuid võimalikke mõjusid lennuohutusele on vajalik

igakülgselt hinnata. Palume lähtudes lennundusseadusest teha koostööd Transpordiameti

lennundusteenistusega, kes hindab iga planeeringut eraldi, võttes arvesse rajada soovitavate

tuulegeneraatorite arvu, kõrgust, täpset asukohta. Tuulegeneraatorite puhul mängib

lennuohutuse osas rolli nii (füüsilise) aeronavigatsioonilise takistuse aspekt kui ka olenevalt

kõrgusest turbulents, mille tõttu on õhuruumi kasutajatel vajalik hoida ohutut distantsi.

Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega arvestada ja teha

planeeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Transpordiametiga. Ettepanekute

mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda

kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

Kadi Kartau

5594 1304, [email protected]