Tuuleparkide EP asukoha eelvaliku eelnõu ja KSH I etapi aruande kooskõlastamine tingimustega

Tartu 2024

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

Põhja-Sakala vald

Põhja-Sakala valla Vallavalitsus

Reg nr 77000463

Lembitu pst 42, Suure-Jaani, Põhja-Sakala vald, 71502 Viljandi maakond

Töö nr: 23036ÜP3

Kuupäev: 08.07.2024

AB Artes Terræ

Planeeringu asukoha eelvaliku otsuse tegija: Põhja-Sakala vald.

Planeeringu asukoha eelvaliku eelnõu koostamise konsultant: AB Artes Terrae OÜ. Projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt- ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg. Planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande koostaja: LEMMA OÜ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toonpere.

Huvitatud isik: Vindr Baltic OÜ

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 3 / 24

Sisukord

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ...................................................................... 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 5

2.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ..................................................................................... 5

2.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................... 6

2.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus ............................................................................................. 6

2.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ..................................... 6

2.2 Seos asjakohaste planeeringutega .......................................................................................... 7

2.2.1 Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................ 7

2.2.2 Arengustrateegia Viljandimaa 2035+ .............................................................................. 8

2.2.3 Põhja-Sakala valla üldplaneering ..................................................................................... 9

3 Planeerimislahendus ........................................................................................................... 12

3.1 Eelvaliku ala tekkelugu .......................................................................................................... 12

3.2 Tuulepargi eelvaliku ala ......................................................................................................... 12

3.2.1 Tuulepargi elektrituulikute eelvaliku ala ....................................................................... 13

3.2.2 Elektri- ja sideliinid ........................................................................................................ 14

3.3 Tuulepargi elektrituulikute eelvalikuala ühe kilomeetri mõjuvöönd, mürakategooria

määramine ........................................................................................................................................ 15

3.4 Teedevõrk .............................................................................................................................. 16

3.5 Riigikaitselised piirangud ....................................................................................................... 18

3.6 Taimestik ............................................................................................................................... 18

3.7 Linnustik ................................................................................................................................ 18

3.8 Nahkhiired ............................................................................................................................. 18

3.9 Natura 2000 võrgustik ........................................................................................................... 19

3.10 Kaitsealad .............................................................................................................................. 20

3.11 Veestik ................................................................................................................................... 20

3.12 Veekogu ehituskeeluvöönd ................................................................................................... 20

3.13 Kultuuriväärtused .................................................................................................................. 20

3.14 Väärtuslik põllumajandusmaa ja huumuskiht ....................................................................... 20

3.15 Maavarad .............................................................................................................................. 21

3.16 Müra ...................................................................................................................................... 21

3.17 Varjutus ................................................................................................................................. 21

3.18 Muud võimalikud mõjud tervisele ........................................................................................ 22

3.19 Sotsiaalsed vajadused ja vara ................................................................................................ 22

3.20 Visuaalne mõju ...................................................................................................................... 22

3.21 Jäätmeteke ............................................................................................................................ 22

3.22 Muud mõjud .......................................................................................................................... 22

3.23 Avariiolukorrad ...................................................................................................................... 22

3.24 Kliimamuutused .................................................................................................................... 23

3.25 Koosmõjud ............................................................................................................................ 23

4 Joonised.............................................................................................................................. 24

Asukoha eelvaliku joonis ................................................................................................................... 24

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

4 / 24 AB Artes Terræ

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 5 / 24

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Käesolev eriplaneeringu asukoha eelvalik on planeerimisseaduse § 95 kohane kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvalik. Planeerimisseaduse kohaselt on eriplaneeringu koostamisel kaks

peamist etappi: asukoha eelvalik ja detailne lahendus. Mõlema etapi otsused on kohaliku omavalitsuse

volikogu otsused. Käesolev töö on asukoha eelvalik, mis lõpeb kohaliku omavalitsuse volikogu

vastuvõtmise otsusega. Planeeringu asukoha eelvalikule koostatakse keskkonnamõju strateegiline

hindamine. Asukoha eelvaliku otsuse järel jätkub tuulepargi elementide (elektrituulikud, teed, liinid,

alajaam jms taristu) kavandamine vastavalt kehtivale seadustikule (edaspidi järgmine etapp).

Eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Põhja-Sakala

Vallavolikogu 22.02.2023. a otsusega nr 119 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk

on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast

majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks välja selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks valla idaosas

paiknevas Unakvere külas 23,5 km2 suurusel alal.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt

koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui

olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri punktile 4 loetakse enam kui

30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust

ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning

rajatistest koosnev elektrijaam.

Tuulepargi liitumine toimub väljaspool planeeringuala uue 110 kV või 330 kV liinile rajatava alajaama

või olemasoleva 110 kV või 330 kV alajaama kaudu.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku juurde kuulub Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu

asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel arvestati planeeringualaga külgnevate teiste

koostatavate tuuleparkide planeeringutega (Ülde piirkonna tuulepargi eriplaneering1; Viljandi valla

tuuleenergeetika eriplaneering2).

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

2.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid

Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava

2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Üleriigiline planeering

Eesti 2030+, Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ ja Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+.

1 https://www.pohja-sakala.ee/eriplaneering 2 https://www.viljandivald.ee/eriplaneeringud

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

6 / 24 AB Artes Terræ

2.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20503

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse

edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine

ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. 08.02.2023. a.

Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht

on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks

ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi

ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)4, ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani

2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on

soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava

majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav

energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud

varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja

taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab

aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa

Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

ENMAK 2035 koostamine algatati 18.11.2021 ja selle Vabariigi Valitusele esitamise aeg on 2024-2025.

1. novembrist 2022 on energiamajanduse korralduse seaduses §321 sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest.

Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

Tuulepargi rajamine on kooskõlas nii ENMAK 2030+ eesmärkidega kui ka energiamajanduse korralduse

seadusega. Tuulepargi rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri

tootmise osakaalu suurenemiseks.

2.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20305

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi,

regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

3 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 4 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 7 / 24

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks

kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt

seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga

varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel.

Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine

kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja

energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

2.2 Seos asjakohaste planeeringutega

2.2.1 Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+6

Viljandimaa maakonnaplaneeringuga tuulikuparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandata, kuid

Viljandimaa maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 5.5.3 on esitatud taastuvenergia objektide

kavandamise üldised tingimused.

Viljandimaa maakonnaplaneeringu keskkonnatingimusest lähtuvalt ei sobi Võrtsjärv tuulikute

rajamiseks. Maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja järgi tuuleparkide rajamisel Viljandi maakonda tuleb lähtuda

järgmistest põhimõtetest:

▪ tuulegeneraatorite rajamist puudutavad planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb

teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis ning kooskõlastada kõik

vastavad detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise

kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis;

▪ kõik üle 45 m kõrguste ehitiste detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada

Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga;

▪ tuulegeneraatorite rajamisel arvestada väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku

kasutustingimustega;

▪ tuulegeneraatorite rajamise tingimused määrata üldplaneeringuga või detailplaneeringuga.

Viljandimaa maakonnaplaneeringus on seatud tingimused rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike

säilimise tagamiseks. Rohelise võrgustiku kasutustingimused:

▪ rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et

roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus;

▪ Viljandis ja teistes linnalistes asulates tagada rohelise võrgustiku toimimine ja sidusus nii

linnasiseselt kui ka väliste rohevõrgu elementidega;

▪ majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tegevuste järgimine;

▪ kasutustingimused kaitsealustele territooriumidele jäävatele tuumaladele ja koridoridele

kehtestatakse vastavate kaitsealade kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavadega;

▪ võrgustiku funktsioneerimiseks tagada, et rohelise võrgustiku tuumaladel looduslike alade

osatähtsus ei langeks alla 90%. Seda võib täpsustada üldplaneeringuga, nähes vajadusel ette

vastavad kompensatsioonialad;

▪ asustusalade laiendamisel seada täiendavad rohelise võrgustiku toimimist tagavad

tingimused;

6https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

8 / 24 AB Artes Terræ

▪ maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju

minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast

majandustegevuse lõppemist;

▪ üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi.

Väärtuslike maastike üldised kasutustingimused:

▪ väärtuslike maastike piirid täpsustatakse üldplaneeringute või hoolduskavade koostamise

käigus;

▪ maakonnaplaneeringus määratud kasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringutes;

▪ hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikualale säilitada võimalikult olemasolevat

ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede- ja tänavate võrgu struktuuri ning

ehitustraditsioonidega;

▪ uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise

ehituslaadiga;

▪ säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele;

▪ säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure;

▪ võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad,

puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);

▪ vältida mobiilside mastide ja tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule maastikualale ja kaunite

vaadete vaatesektoritesse;

▪ vältida vaateid häiriva hoonestuse rajamist kaunite vaadete vaatesektoritesse, pöörata

tähelepanu vaatesektorisse kavandatavate uute ehitiste arhitektuursele kvaliteedile;

▪ üldplaneeringute koostamisel võib teha ettepanekuid väärtuslike maastike aladel asuvate

ajalooliselt väärtuslike linnapiirkondade või asumite määramiseks miljööväärtuslikeks aladeks;

▪ vaatekohtade maa-alad reserveerida vajadusel puhkekohtadeks.

Väärtuslike põllumajandusmaade üldised kasutustingimused:

▪ tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine;

▪ täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid;

▪ teha ettepanekuid uute väärtuslike põllumajandusmaade määramiseks (nt

põllumajandusmaa, mille boniteet jääb alla 40 hindepunkti ja mis on mingitel põhjustel oluline

säilitada põllumajandusmaana);

▪ seada täiendavad väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad tingimused;

▪ väärtusliku põllumajandusmaana ei käsitleta riigiteede planeeritud trassikoridoride maa-ala;

▪ maavara kaevandamise loa andmise korral võib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada ka

kaevandamisloaga seotud tegevusteks; kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda

▪ kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale;

▪ juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil,

saadab kaevandamisloa andja taotluse arvamuse avaldamiseks Maaeluministeeriumile.

Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringus esitatud tingimustest rohevõrgustiku,

väärtusliku maastiku ja väärtusliku põllumajandusmaa osas.

2.2.2 Arengustrateegia Viljandimaa 2035+7

Viljandi maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Viljandi maakonna

arengustrateegia on senise strateegia ülevaatamise protsessi käigus tekkinud täiustatud ja uue

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/423122020044

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 9 / 24

tegevuskavaga strateegia, mis vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna

soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda.

Arengustrateegia ei käsitle otseselt tuuleparkide ja elektrituulikute rajamist, kuid seab eesmärgiks

energiaressursside varustuskindluse, mis loob eeldused majanduskeskkonna toimimiseks ja arenguks.

2.2.3 Põhja-Sakala valla üldplaneering

Põhja-Sakala valla üldplaneering on kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022. a otsusega nr

42.

Üldplaneeringuga ei nähta Põhja-Sakala valla territooriumile ette tuuleparkide alasid, samas ei

välistata põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja arendamist. Tuulepargi

püstitamiseks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mille raames lepitakse eraldi kokku

pargi rajamise tingimused (nt tuulepargi kaugus eluhoonest, kaitstavatest loodusobjektidest jne).

Tuuleenergia arendamise tingimused:

▪ tuulepargi minimaalne lubatud kaugus tiheasustusalast ja küla keskuse maast on 2000 m;

▪ soovitatav on rajada väiketuulikuid (kogukõrgusega kuni 30 m) oma majapidamise või

ettevõtte tarbeks. Tuulegeneraatori kogukõrgus on H+0,5D (H = tuulegeneraatori masti kõrgus

ja D = tiiviku diameeter);

▪ üksik tuulegeneraator kogukõrgusega kuni 150 m ei tohi paikneda elu- või ühiskondlikule

hoonele lähemal kui 6x (H+D). Üle 150 m kogukõrgusega tuulikud ei tohi paikneda elu- või

ühiskondlikule hoonele lähemal kui 1500 m. Kui tuulegeneraator soovitakse püstitada elu- või

ühiskondlikule hoonele lähemale, tuleb arendajal saada vastavate kinnistute omanike kirjalik

nõusolek;

▪ tuulegeneraatorite ja tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas)

avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja

teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte

lähemale kui tuulegeneraatori kogukõrgus (H+0,5D)8;

▪ tuulegeneraatorite ja tuuleparkide kavandamisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga,

Transpordiametiga ja Politsei- ja Piirivalveametiga võimalikult varases staadiumis ning

kooskõlastada kõik vastavad planeeringud, projekteerimistingimused, projektid, ehitusload ja

ehitusteatised;

▪ tuulegeneraatorite ja tuuleparkide kavandamisel teha koostööd Keskkonnaametiga, et

välistada tuulegeneraatorite paigaldamist liikide kaitseks moodustatud püsielupaikade ja

lindude koondumispaikade lähedusse;

▪ tuuleenergiat tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad,

hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid)

säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele;

▪ tuulegeneraatorite, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda

maastikuväärtuste säilimisest;

8 Nõue on kehtestatud üldplaneeringus ajal, mil puudus asjakohane käsitlus muus õigusaktis. Alates 25.11.2023 kehtib kliimaministri määrus Tee projekteerimise normid, mis käsitleb elektrituuliku kaugust teest. Planeeringu koostamisel lähtutakse määruse kohasest käsitlusest mitte üldplaneeringu kohasest käsitlusest.

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

10 / 24 AB Artes Terræ

▪ rohevõrgustiku aladel ja väärtuslikel maastikel vältida tuulegeneraatorite ja tuuleparkide

rajamist;

Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutus ja arendamise põhimõtted:

▪ väärtuslikud põllumajandusmaad hoida põllumajanduslikus kasutuses;

▪ väärtuslikule põllumajandusmaale võib mullastiku kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks

või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult

tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või -hekk, kiviaed või puudesalu;

▪ tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu

rajamine;

▪ väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud

vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui

vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata

maatulundus maa-ala sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste (viljakuivati, küün, laut

jne) püstitamist;

▪ maavara kaevandamise loa andmise korral võib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada ka

kaevandamisloaga seotud tegevusteks. Kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused arendustegevusel ja ehitamisel:

▪ sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava

uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste

hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu

tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt

otsustab vallavalitsus arendustegevuse lubamise ning selle tingimused või keelustamise alal;

▪ rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise (v.a õueala tarastamise korral) või

muu barjääri loomise korral koridori alaga risti suunas vähemalt 1 km laiune koridori riba

katkematuks. Kõigis koridorides, mille laius on vähem kui 1 km on lubatud ainult õuealade

tarastamine vastavalt punktis 2 toodud tingimustele. Keelatud on rohevõrgustiku koridori läbi

lõikamine. Sinivõrgustiku koridorid peavad säilima kogu ulatuses;

▪ juhul, kui uus infrastruktuur (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) kavandatakse

rohevõrgustiku alale ja selle rajamiseks on vajalik koostada KSH või KMH (tulenevalt KeHJS-st)

tuleb hindamisel kaaluda infrastruktuuri alternatiivseid asukohti (eriti uute maanteede puhul)

arvestades rohevõrgustiku koridori eesmärke ning ette näha leevendavaid tingimusi

rohevõrgustiku toimimiseks;

▪ uute teede planeerimisel ja projekteerimisel ning olemasolevate teede rekonstrueerimise

projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohtades (seal kus tee lõikub rohevõrgustiku

tugialaga või koridoriga) ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, asutades

vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm

asjakohaseid meetmeid;

▪ vältida olulise ruumilise mõjuga ja keskkonnaohuga objektide (v.a kaevandustegevus)

kavandamist. Objekti asukohavalikul viia läbi keskkonnamõju hindamine, kaaluda erinevaid

asukohaalternatiive ja rakendada leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid;

▪ Soomaa piirkonna tugialale ei ole lubatud uute tootmise maa-alade arendamine.

Kauni vaatega teelõik on teelõik, millelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Kauni vaatega

teelõikude piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata maastike hooldamisele ja kujundamisele.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 11 / 24

Joonis 1. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohaste väärtuste paiknemine eriplaneeringuala ja huvitatud isiku huviala suhtes.

Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku, väärtusliku metsa ja

väärtusliku põllumajandusmaa osas üldjuhul üldplaneeringus esitatud tingimustest. Muuhulgas

loetakse üldplaneeringu kohaseks ka olukorrad, kus üldplaneeringuga määratud tingimused on

suuremas osas täidetud ning samaaegselt kavandatakse ka tuulepark. Näiteks saavad tuulikud ja

põllumajandus koos eksisteerida ning seetõttu ei ole väärtuslik põllumajandusmaa tuulepargi tegemist

välistav asjaolu.

Tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või

kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu

kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil või selle osal. Antud eriplaneeringu puhul tuleb arvestada, et üldplaneeringu kohaste

tuuleenergia arendamise tingimuste järgimine välistaks eriplaneeringu alale tuulepargi rajamise.

Üldplaneeringus esitatust erinevalt kavandatakse eriplaneeringuga tuulegeneraatoreid selliselt, et

nende vähim kaugus elu- või ühiskondliku hooneni oleks 1000 m.

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

12 / 24 AB Artes Terræ

3 Planeerimislahendus

Eriplaneeringu detailse osa planeerimisel tuleb lähtuda asukoha eelvaliku osaga määratud maa-aladest

ja tingimustest, mis on kirjeldatud käesolevas peatükis ja esitatud planeeringu põhijoonisel ning

planeeringu edasisel koostamisel läbi viidavast koostööst.

3.1 Eelvaliku ala tekkelugu

Tuulepargi asukoha eelvaliku määramisel arvestati ptk 1 välja toodud planeeringu koostamise

eesmärke ning ptk 2 esitatud arengudokumentide sisendeid. Töö algetapis leiti esmase kaardianalüüsi

alusel võimalikud potentsiaalselt sobivad alad. Kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil

paikneb potentsiaalselt üks piirkond, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga

käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. Asjakohaste

mõjude hindamise aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane

olemasoleva keskkonnaseisundi info.

Joonis 2. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobiv ala (arvestati et kolme eluhoone suhtes võib esineda võimalus väiksema kui üks km puhverala rakendamiseks). NB! Ala on hilisema töö käigus jagunenud kaheks.

KSH koostamisel vaadeldi detailsemalt eespool esitatud potentsiaalset eelvaliku ala. Ala jagunes

edasise hindamise käigus aladeks TU1 ja TU2.

KSH esimese etapi aruande valmimise järel planeeringu seletuskirja ja põhijoonist koostades seati

vallavalitsuse poolt oluliseks, et eelvalikuala oleks vähemalt ühe kilomeetri kaugusel ETAKi (Eesti

topograafia andmekogu) elu- ja ühiskondlikest hoonetest.

3.2 Tuulepargi eelvaliku ala

Tuulepargi toimimiseks on vajalik ehitada:

▪ tuulepargi elektrituulikud;

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 13 / 24

▪ tuulepargi elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikud teed (sh ka väljastpoolt

eelvalikuala eelvalikualale pääsemiseks vajalikud teed) ning montaažiplatsid;

▪ tuulepargi sisesed elektri- ja sideühendused;

▪ tuulepargi alajaam;

▪ tuulepargi alajaama ühendus põhivõrguga;

▪ tuulemõõtmistorn(id) ja muud täiendavad võimalikud tuulepargi toimimiseks vajalikud

ehitised (tulevikus tõenäoliselt ka kõikuvaid tuuleolusid kompenseerivad/akumuleerivad

seadmed).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest

elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,

ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Kuna elektrituulikute ning neid teenindavate ehitiste ala

ja põhivõrguga ühenduse ala on oma olemuselt küllalt erinevad, siis esitatakse need planeeringus

eraldi aladena.

3.2.1 Tuulepargi elektrituulikute eelvaliku ala

Tulenevalt KSH esimese etapi aruandest on määratud kaks (TU1 ja TU2) tuulepargi toimimiseks vajalike

elektrituulikute ja kaasuvate ehitiste ala.

Joonis 3. Tuulepargi elektrituulikute eelvaliku alad.

Arvestades järgmistes peatükkides toodud tingimusi võib alale ehitada:

▪ tuulepargi elektrituulikuid (sh peab elektrituuliku laba jääma igas võimalikus asendis eelvaliku

ala sisse) suurima lubatud kõrgusega 270 meetrit;

▪ tuulepargi elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning montaažiplatse;

▪ tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendused;

▪ tuulepargi alajaama(sid);

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

14 / 24 AB Artes Terræ

▪ tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendavat ühendusliini ja vajalikke ehitisi põhivõrgu külge

ühenduse tegemiseks;

▪ tuulemõõtmistorni(sid) ja muid täiendavaid võimalikke tuulepargi toimimiseks vajalikke ehitisi

(tulevikus tõenäoliselt ka kõikuvaid tuuleolusid kompenseerivad/akumuleerivad seadmed).

Järgmises etapis tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks,

samuti jätta võimalus nö tulevikuseadmete ehitamiseks.

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohaselt tuleb elektrituuliku paigutamisel elu- või ühiskondlikule

hoonele lähemale kui 1500 m hankida vastavate kinnistuomanike kirjalik nõusolek. Käesoleva

eriplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut Venevere, Paenasti ja Unakvere küla osas.

Üldplaneeringusse lisatakse säte, et Venevere, Paenasti ja Unakvere külade piires ei kehti senine nõue

Unakvere tuulepargi suhtes.

3.2.2 Elektri- ja sideliinid

Tuulepargi jaoks vajalikud elektri- ja sideliinid tuleb teha maa-aluste kaabelliinidega ning nende täpne

asukoht määratakse projekteerimisel. Planeeritud tuuleparkide liitumine elektri põhivõrguga toimub

tõenäoliselt koos teiste lähedusse kavandatavate tuuleparkidega planeeringualast väljaspool (vt joonis

4).

Eriplaneeringu tuulepargi asukoha eelvaliku etapp määrab kaabelliinide kavandamiseks järgnevad

tingimused:

▪ kaabelliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele.

Kaabli täpne kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee

omanikuga projekteerimise käigus. Kaabelliinide ehitamiseks vajaliku ala ulatuses

kooskõlastatakse projekt maa omanikuga. Erinevatele omanikele kuuluvate kaablite

projekteerimisel raadataval alal tuleb ühildada kaitsevööndid võimalikult suures ulatuses, et

raadatav ala oleks võimalikult väike;

▪ edasisel projekteerimisel (trassikoridoride täpsustamisel) vältida metsa vääriselupaikade,

loodusdirektiivi heas seisundis (A või B esinduslikkusega) elupaikade ja I ja II kaitsekategooria

kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohti. Samuti tuleb vältida trassi

asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid;

▪ vooluveekogudega ristumisel tuleb veekogude ehituskeeluvööndites üldreeglina

elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/puurimisel, et vältida kallaste kahjustamist ning

pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Meetmest võib kõrvale kalduda Keskkonnaameti

loal kui ollakse veendunud, et ehituslik lahendus ei halvenda veekogu seisundit.

Ehitusmasinate ja veokitega veekogudes sõitmine ei ole lubatud;

▪ kaablitrasside süvistamisel soovitavalt eemaldada välja kaevatavat materjali kihtide kaupa -

rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid

võimalikult looduslähedaselt, kaabli lähiümbrus tehniliselt vajaliku täitematerjaliga, seejärel

lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt

trassialalt võetud mättad. Meedet on eeskätt vajalik rakendada kui kaablitrassiga läbitakse

pool-looduslikke kooslusi või kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide leiukohti;

▪ võrguühenduse edasisel projekteerimisel (trassikoridoride täpsustamisel) vältida metsa

vääriselupaikade, loodusdirektiivi heas seisundis (esinduslikkusega A ja B) elupaikade ja I ja II

kaitsekategooria kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohti. Samuti

tuleb vältida trassi asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 15 / 24

Joonis 4. Tuulepargi elektriliitumise võimalikud suunad.

3.3 Tuulepargi elektrituulikute eelvalikuala ühe kilomeetri mõjuvöönd, mürakategooria

määramine

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud

müratundlikku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse. Määruses9 on määratud müra

kategooriate kohased normtasemed. Kuna asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata elektrituulikute

asukohtasid ega tehnilisi omadusi, siis ei ole võimalik teha täpset müraanalüüsi selgitamaks täpset

kaugust, kus müra normtasemed on elektrituulikute rajamise järgselt tagatud ning kus kohas

missugused mürakategooriad kehtivad. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku margist,

elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust, nende paiknemisest ning maastikust – varasematele

9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

16 / 24 AB Artes Terræ

analüüsidele tuginedes saab väita, et ühe kilomeetri laiune ala müraallikast on tänapäevaste

elektrituulikute puhul selline, kus igal juhul on tagatud müra vähenemine müratundlikul alal

kehtivatele normtasemeteni. Et tuulepargi eelvaliku alale oleks elektrituulikute ehitamine võimalik, siis

on eriplaneeringus märgitud ala, kuhu ei pruugi olla võimalik müratundlikke ehitisi või maakasutust

(virgestusrajatised, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, elamud, maatulundusmaa

õuealad, keskusealad, ühiskondlikud hooned, rohealad), ilma müra normtasemeid ületamata,

kavandada.

Eelnevast lähtuvalt on põhijoonisele ümber elektrituulikute eelvalikuala märgitud ühe kilomeetri

laiune mõjuvöönd, milles ei pruugi olla võimalik tagada määruse kohast müratundlikku ala müra

normtaset. Järgmises etapis tuleb lähtuvalt elektrituulikute asukohast, nende tehnilistest

parameetritest ja koosmõjust täpsustada I-IV mürakategooria levikuala piirjoon.

3.4 Teedevõrk

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata täpseid juurdepääsuteede asukohti.

Võimalikud ühendused olemasoleva teedevõrguga on esitatud joonis 5.

Joonis 5. Olemasolev teedevõrk ja võimalikud ühendused.

Tuulepargi edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb:

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 17 / 24

▪ määrata nii ehitamiseks kui edasiseks teenindamiseks (sh võimalikeks päästetöödeks) vajalike

teede asukoht koos ümberehitamisvajadusega ja nende ristumiskohad riigiteedega ning

riigiteede võimalik ümberehitamisvajadus;

▪ arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse.

See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga;

▪ vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on

riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet

anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas

täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda järgmises etapis;

▪ hinnata asukohtade juurdepääsetavust ülegabariidilistele veostele.

Järgmises etapis tuleb mõjude hindamise käigus hinnata kavandatava tegevuse mõju teedele.

Lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga. Võimaluse korral eelistada uute

ligipääsuteede rajamise asemel olemasolevate teede kasutamist, vähendamaks keskkonnamõju, sh

ressursikasutust. Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude

rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks

vajadus puudub. Tuuleparkide ehitusperioodil ning vajadusel hooldusperioodil kasutada

olemasolevaid erivedudeks sobivaid veoteid ning taotleda Transpordiametilt eriveoluba (vt joonis 6).

Joonis 6. Eriveoteede paiknemine ja eeldatavad transpordimarsruudid.

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

18 / 24 AB Artes Terræ

RMK maale kavandatav taristu tuleb järgmises etapis planeerida koostöös RMK-ga ning näha ette

täiendav servituutide seadmise vajadus.

3.5 Riigikaitselised piirangud

Eriplaneeringu järgmise etapi lahenduse koostamisel tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada

ja kooskõlastada elektrituulikute asukoht.

3.6 Taimestik

Tuulepargi kavandamise järgmistes etappides tuleb teostada kaitsealuste taimeliikide inventuur Eesti

taimestikku tundva botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel ja nendest 20 m raadiuses.

Inventuuri ei pea teostama haritavatel maadel ja tehislikel aladel, kus kaitsealuste liikide leidumise

tõenäosus on väga väike. Inventuuri käigus kaitsealuste liikide leiukohtade tuvastamisel kavandada

vastavalt kasvukoha esinduslikkusele ja liigi kaitsekategooriale kas leiukoha säilitamine või

nõuetekohane ümberasustamine. Arvestama peab, et kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest

eemaldada ümberasustamise eesmärgil üksnes siis kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.

Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

3.7 Linnustik

Tuulepargi kavandamise järgmistes etappides tuleb:

▪ teostada perioodil, mil puud ei ole lehes, väike-konnakotka risupesade otsing vanemates üle

80. a pesametsades (sh võttes arvesse eelistatud kasvukohatüüpe) ning pesapuu leidmisel on

vajalik pesitsusperioodil liigi esinemine üle kinnitada vahemikus aprill–juuli. Kuivõrd pesa võib

olla sageli varjuliselt rajatud, siis pesapuu mitteleidmisel on siiski vajalik teostada aprillis–juulis

auskoha eelvaliku alal punktvaatlusi ((sh põllumaad, eelkõige rohumaade läheduses (nende

esinemisel)), et selgitada väike-konnakotka toitumisterritooriumi ulatust ning sigimiskäitumise

põhjal (häälitsused, lend pesapaika vms) leida üles pesapaik;

▪ viia läbi linnustiku punktloendused (vt üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs lk 32 ptk 5.1.1,

2022) selgitamaks võimalikku haneliste (suur-laukhani, rabahani, valgepõsk-lagle, laululuik)

liikumist alal kevadperioodil (aprill–mai). Kui uuringuga tuvastatakse mingil perioodil aktiivne

suur-laukhanede või rabahanede liikumine üle tuulepargi ala, siis tuleb uuringus esitada

tehniliste meetmete kirjeldus (vajalik võib olla kokkupõrkeriski leevendada ebaolulisele

tasemele kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide osas kasutades tuulikute seiskamist vms

tehnilisi meetmeid);

▪ esialgsete seireandmete põhjal arvesse võtta laululuige ning haneliste kokkupõrkeriski

rootoriga, mistõttu tuleb täiendavalt rakendada leevendusmeetmeid suremuse

vähendamiseks haneliste rändeperioodil (september–november ning eeldatavalt ka aprill–

mai) kas ajaliselt seiskamisena rände perioodil (rände toimumise perioodil 4 h jooksul pärast

päikese tõusu ja loojangut, mil ränne on intensiivseim) või vastava juhtimissüsteemi abil.

3.8 Nahkhiired

Tuulepargi kavandamise järgmistes etappides tuleb:

▪ vältida raadamise kavandamist nahkhiirte jaoks elupaikadena olulistena kaardistatud

metsades, et vältida nahkhiirtele potentsiaalselt heade elupaikade hävimist. Kui siiski on vaja

raadata elupaikadena olulistes metsades, siis tuleb seda teha väljaspool nahkhiirte suvist

aktiivsusperioodi (1. mai–30. september), et vältida häiringuid kaitstavatele loomadele;

▪ tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, mis võimaldab anda ülevaate

nahkhiirte leidumisest kogu aktiivsusperioodi (1. maist–20. septembrini) vältel. Uuring tuleb

viia läbi, kasutades kas automaatregistraatoreid (registraatorite vajalik arv tuleb määrata

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 19 / 24

vastava ala suuruse ja maastiku alusel eelnevat nahkhiirte uuringu kogemust omava spetsialisti

poolt) või kasutades käsidetektoreid või kombineeritud lahendust. Käsidetektorite puhul tuleb

vaatluskäike teostada nahkhiirtele sobilikel ilmastikutingimustega öödel nahkhiirte erinevatel

aktiivsusperioodidel. Kaardistada tuleb nahkhiirte suvised koondumispiirkonnad (võimalikud

kolooniate leidumiskohad). Samuti tuleb selgitada nahkhiirte suhteline arvukus kevad- ja

sügisrände perioodil. Uuringu tulemuste alusel tuleb välja töötada meetmed nahkhiirte

hukkumise vältimiseks ning järelseire tingimused. Meetmed võivad seisneda nt tuulikute

tööaja piiramises nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodidel.

3.9 Natura 2000 võrgustik

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate

alade paiknemist, et tagada alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura 2000 alad

välistati esmasel kaardianalüüsil kui potentsiaalselt sobilikud alad. Täiendaval analüüsil leiti, et

negatiivse mõju välistamiseks Parika linnuala (EE0080573) ja Alam-Pedja linnuala (EE0080374) suhtes

on vajalik rakendada järgnevaid meetmeid.

Edasisel tuulepargi kavandamisel viia läbi linnustiku punktvaatlused kevadisel perioodil (metoodika

täpsem kirjeldus vt üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs lk 32 ptk 5.1.1) selgitamaks võimalikku

väikeluige, suur-laukhane ja rabahane liikumist alal. Olemasoleva andmestiku alusel on välistatud

oluliste liikumiskoridoride esinemine tuulepargi alal. Täiendav linnustiku uuring tuleb kavandada

ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning kui uuringuga tuvastatakse mingil perioodil aktiivne suur-

laukhanede, rabahanede või väikeluikede liikumine kavandatud tuulikute rootori tööpiirkonnas, siis

tuleb uuringus esitada ajaliste või tehniliste meetmete kirjeldus kokkupõrkeriski vähendamiseks

ebaolulisele tasemele. Meetmed seisnevad tuulikute peatamises aktiivsel rände perioodil, kas ajaliselt

või vastava juhtimissüsteemi abil. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust

kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel. Lisaks tuleb rakendada ka

järelseiretingimusi, mis võimaldab vajadusel kasutusele võetud ajalisi või tehnilisi meetmeid

korrigeerida või täiendavalt rakendada. Kombineeritud meede (täiendav uuring ja vajadusel sellest

lähtuv ajalise või tehnilise meetme rakendamine) välistab ebasoodsa mõju linnuala kaitse

eesmärkidele.

Järelseirena teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse

testidega kahel aastal peale vastava tuulepargi rajamist vastavalt metoodikale. Metoodika kirjeldus on

esitatud maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevabadel

perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne

elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute

arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist

(otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde

tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu

keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett

keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi koostamise täpsusastmes (puudub detailne info kavandatavate

tuulikute, trasside asukohtade, parameetrite jm kohta) ei ole planeeringu rakendumisel ette näha

ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse eesmärkidele,

arvestades planeeringuga seatud tingimusi ja suuniseid detailse lahenduse etappi.

Natura hindamise alusel on ebasoodne mõju välistatud ka Parika loodusala ning kaugemal asuvate

Natura alade suhtes.

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

20 / 24 AB Artes Terræ

3.10 Kaitsealad

Tuulepargi kavandamise järgmistes etappides tuleb järgida ptk-s 3.7 toodud edasiste uuringute ja

hindamise tingimusi. Detailse lahenduse etapis on vajalik täiendavad linnustiku uuringud ja nendest

lähtuvalt täpsustada mõju hindamist linnustikuga seotud kaitstavate alade kaitse-eesmärkide suhtes.

3.11 Veestik

Ehitustööde käigus, eeskätt veekogude ületamisel ning kraavide hooldusaladel teostatavate tööde

puhul tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse

sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.

Kui tuulepargialadel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide

olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või

looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et

vähendada heljumi sissekannet.

Ehitustegevusega ei tohi kahjustada olemasolevate maaparandussüsteemide (drenaaži) toimimist. Kui

drenaaži mõjutamine on vältimatu, siis tuleb maaparandussüsteemi edasiseks toimimiseks drenaaž

vajadusel rekonstrueerida. Planeering ja maaparandussüsteemi alale jäävad ehitusprojektid tuleb

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1.

Võimaluse korral tuleks eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad

tingimused, mis vähendavad kuivendamise ja pinnasetööde vajadust.

3.12 Veekogu ehituskeeluvöönd

Planeeritud tuulepargi asukoha eelvaliku alal ehituskeeluvööndeid ei paikne. Looduskaitseseaduse

kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringuga kavandatud:

▪ tehnovõrgule ja -rajatisele;

▪ avalikult kasutatavale teele;

▪ maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis

rootorilabade alusele pinnale.

Järgmise etapi lahenduse koostamisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest ning selle alusel kavandada

elektrituulikute ning neid teenindava taristu asukohad.

3.13 Kultuuriväärtused

Tuulepargi kavandamise järgmistes etappides tuleb koostöös Muinsuskaitseametiga välja selgitada

võimalik arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus prognoositud arheoloogiatundlikel aladel, kui

ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Prognoositud arheoloogiatundlike

aladega kattub osaliselt tuulepargi asukoha eelvaliku ala TU1.

Arheoloogiatundlikul alal tuleb ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku

arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste

leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1) kohaselt tööd katkestada ning

teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

Hästi ja väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektid tuleb tuuleparkide edasisel kavandamisel säilitada.

Soovitatav on pärandkultuuriobjektide korrastamine, tähistamine ja avaliku juurdepääsu tagamine.

3.14 Väärtuslik põllumajandusmaa ja huumuskiht

Järgmise etapi koostamisel vältida elektrituulikute ja muude tuulepargiks vajalike ehitiste ehitamist

väärtuslikule põllumajandusmaale. Vältimatu vajaduse korral paigutada ehitised selliselt, et oleks

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 21 / 24

tagatud massiivi tõhus kasutamine. Kui detailse osa koostamisel on selgunud elektrituulikute

optimaalne paiknemine, siis võib kaaluda argumente ja vajadust väärtusliku põllumajandusmaa osas

üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemiseks.

Tuulepark ei tohi halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist.

Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

Kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Kõrge

boniteediga muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis tagab selle edasise põllumajandusliku

kasutuse.

3.15 Maavarad

Tuulepargi asukoha eelvaliku ala kattub Soosaare turbamaardlaga (registrikaardi nr 116, on

kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirjas). Kattuvus mäeeraldiste ja nende

teenindusmaadega ning geoloogilise uuringu aladega puudub. Maardlaga kattuvas osas tuleb

eriplaneeringu järgmise etapi lahenduse koostamisel koostöös Maa-ametiga täpsustada taristu

paiknemise võimalused vastavalt maapõueseaduse tingimustele.

3.16 Müra

Järgmise etapi mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus mürataseme modelleering, mis

peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest elektrituulikute asukohtadest ja koostamise ajahetkel

valitsevast parimast teadmisest elektrituulikute müra arvutusliku hindamise osas. Modelleerimisel

tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh madalsagedusliku müra

tasemetele. Elektrituulikute kavandamisel tuleb võimalike häiringute vältimiseks tagada elamute

õuemaal II kategooria alade tööstusmüra öise sihtväärtuse järgimine kui õigusaktide alusel ei kehti

rangemat nõuet.

3.17 Varjutus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus varjutuse

modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest tuulikute asukohtadest. Modelleerimisel tuleb anda

hinnang mõjualas paiknevate elamualade varjutuse aastasele summaarsele ning päevasele

maksimaalsele varjutuse kestvusele ning koostada varjutuse kalendrid. Detailse lahenduse KSH-s tuleb

esitada lähtuvalt varjutuse modelleeringust varjutuse häirivuse leevendamise meetmed. Vältida tuleb

üle 8 summaarse kliimatingimusi arvestava varjutustunni esinemist eluhoonete suhtes. Juhul, kui

detailse lahenduse KSH koostamise ajaks on koostatud siseriiklikud soovitused varjutuse taseme

hindamiseks või soovituslikud piirväärtused, siis tuleb neid mõjude hindamisel järgida.

Arvestades mõjutatavate elamualade hulka ja paiknemist, siis on võimalik tuulikute rajamisel alale

häirival tasemel varjutust vältida järgmistel viisidel:

▪ rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks

aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude riba) tuleks

varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala

kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule

mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava

mõjutatava elamuala omanikuga;

▪ kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse

esinemise ajaks tuuliku töö peatada.

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

22 / 24 AB Artes Terræ

3.18 Muud võimalikud mõjud tervisele

Järgmise etapi mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju tervisele lähtudes

koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest elektrituulikute mõju osas tervisele (peamiselt

müra ja varjutus).

3.19 Sotsiaalsed vajadused ja vara

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku

mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale lähtudes detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise

ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute mõju osas.

3.20 Visuaalne mõju

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamisel käigus tuleb teostada uus visuaalse mõju

hinnang, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja tuulikute

mõõtmetest. Tuleb anda hinnang piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada

neist fotomontaažid vm visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks

puhkemajanduslikult oluliste vaadetega.

3.21 Jäätmeteke

Nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke vältimise

võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele, varale ja

keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-

keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel tuleb eelistada

kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et

vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning

laialikandumist tuulega.

Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel võimalusel

käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada

läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale.

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel tuleb

juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kordus- ja

taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb

eelistada ringlussevõttu.

Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures

ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda

asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest.

Avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järelevalvet

jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideerimine.

3.22 Muud mõjud

Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks

tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele.

Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse mõjude hindamises käsitleda.

3.23 Avariiolukorrad

Järgmise etapi koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Võimalikke avariiolukordi ja riske (sh

jäätükkide kandumise ohtu) tuleb järgmises etapis käsitleda.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik 23036ÜP3

AB Artes Terræ 23 / 24

3.24 Kliimamuutused

Järgmise etapi mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele. Tuleb

hinnata süsiniku emissiooni vähendamise mõju sealjuures arvestades tuulepargi rajamisega kaasnevat

maakasutuse muutust.

Eriplaneeringu detailse osa koostamisel tuleb elektrituulikute, montaažiplatside ja trasside

paigutamisel või täpsustamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem.

3.25 Koosmõjud

Kuivõrd piirkonna võimalikud tuuleparkide arendusprojektid (v.a Viljandi valla tuuleenergia

eriplaneering; Ülde piirkonna tuulepargi eriplaneering) on algusjärgus, siis koosmõjude hindamine on

asikoha eelvaliku etapis raskendatud, sest puudub vajalik info. Detailse lahenduse mõjude hindamise

koostamisel tuleb lähtuda vastavaks ajahetkeks täpsustunud infost teiste piirkonna arenduste kohta

ning sellest lähtuvalt tuleb hinnata võimalikke koosmõjusid.

23036ÜP3 Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering, asukoha eelvalik

24 / 24 AB Artes Terræ

4 Joonised

Asukoha eelvaliku joonis

Joonis on esitatud eraldi failina.

PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU

OTSUS EELNÕU

Suure-Jaani nr

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine

Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023 otsusega nr 119 algatati kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu (edaspidi eriplaneering) koostamine eesmärgiga välja selgitada tuulepargi ja selle

toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Põhja-Sakala valla Unakvere küla

ligikaudu 23,5 km2 suurusel alal.

Eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Vindr Baltic OÜ (registrikood 16370791).

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline

eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult

eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks

ja keskkonnahoidlikumaks. Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika

eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega

kohanemise arengukavaga aastani 2030.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt

koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks,

kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri punktile 4

loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise

mõjuga ehitiseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamisel kaardistati eriplaneeringu

territooriumil üks tuulepargi rajamiseks potentsiaalselt sobilik huviala. Kaardianalüüsiga välistati

ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Sobimatute aladena käsitleti kõiki

looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid. KSH programmis määrati üldiseks lähtekohaks, et

tuulepark peab jääma elu- ja ühiskondlikest hoonetest vähemalt 1 km kaugusele. KSH aruandes

analüüsiti potentsiaalselt sobiliku alana ala mis jääb kaugemale kui 1 km elamutest ning

väljaspoole kaitstavaid alasid.

Vastavalt planeerimisseaduse § 100 lõikele 1 ja 3 toimus ajavahemikul 26.06.2023 – 25.07.2023

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid

31.08.2023 Põhja-Sakala vallamajas ja Kõo raamatukogus. Väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel

täiendatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga saab tutvuda

Põhja-Sakala valla veebilehel: https://www.pohja-sakala.ee/tuulepargi-ep-unakvere-kula- .

Lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile tuginedes töötati välja

eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ töö nr 23036ÜP3) ja asjakohaste mõjude, sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (koostaja Lemma OÜ), mis on

käesoleva otsuse lisa 1.

KSH tulemusena leiti, et eriplaneeringu planeeringualal paikneb üks kahest lahustükist paiknev

piirkond, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha

edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. Tulenevalt KSH esimese etapi

aruandest on määratud kaks tuulepargi toimimiseks vajalike elektrituulikute ja kaasuvate ehitiste

ala TU1 ja TU2 (käesoleva otsuse lisa 2).

Alloleval joonisel on toodud asukohavaliku ala kujunemine.

Tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Antud eriplaneeringu puhul tuleb arvestada, et

üldplaneeringu kohaste tuuleenergia arendamise tingimuste järgimine välistaks eriplaneeringu

alale tuulepargi rajamise. Üldplaneeringus esitatust (vähim kaugus elu- või ühiskondlikust hoonest

1500 m) erinevalt kavandatakse eriplaneeringuga tuulegeneraatoreid selliselt, et nende vähim

kaugus elu- või ühiskondliku hooneni oleks 1000 m.

Lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis võeti eesmärgiks, et asukoha eelvalik koostatakse

sellise täpsusega, et ei oleks vaja koostada detailset lahendust. Natura hindamisel ilmnes, et

läbiviidud esmaste linnustiku uuringute andmete alusel ei ole võimalik välistada täielikult

ebasoodsat mõju Parika linnuala ja Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärkidele. Arvestades Natura

hindamisest tulenevat asjaolu, ei ole antud eriplaneeringu puhul võimalik loobuda detailse

lahenduse etapist. Eriplaneering ja mõjude hindamine on koostatud asukoha eelvaliku

täpsusastmes.

Arvestades eriplaneeringu ja selle KSH etapilisusega määrati KSH käigus detailse lahenduse

koostamiseks vajalike uuringute vajadus ning detailse lahenduse KSH käigus hinnatavad

mõjuvaldkonnad.

Detailse lahenduse koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuleb arvestada

asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes toodud tingimustega. Arvestades toodud

tingimusi, võib aladele ehitada:

• tuulepargi elektrituulikuid (sh peab elektrituuliku laba jääma igas võimalikus asendis

eelvaliku ala sisse) suurima lubatud kõrgusega 270 meetrit;

• tuulepargi elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning

montaažiplatse;

• tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendused;

• tuulepargi alajaama(sid);

• tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendavat ühendusliini ja vajalikke ehitisi põhivõrgu

külge ühenduse tegemiseks;

• tuulemõõtmistorni(sid) ja muid täiendavaid võimalikke tuulepargi toimimiseks

vajalikke ehitisi (tulevikus tõenäoliselt ka kõikuvaid tuuleolusid

kompenseerivad/akumuleerivad seadmed).

Detailse lahendusega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded lähtudes planeeringu

eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Koos detailse lahendusega hinnatakse

täpsemalt kaasnevaid mõjusid ning koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Eriplaneering on koostatud koostöös asjaomaste asutuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 99 lõikest 1 tehakse eriplaneeringu asukoha eelvalik koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. Eriplaneeringu

eelvaliku koostamisse kaasatakse planeerimisseaduse § 99 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutused.

Vallavalitsus esitas eriplaneeringu asukoha eelvaliku koos KSH esimese etapi aruande ja volikogu

otsuse eelnõuga planeerimisseaduse § 105 alusel kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 99

lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitas planeerimisseaduse § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja

asutusi võimalusest avaldada eelnimetatud dokumentide kohta arvamust.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande ning volikogu otsuse

eelnõu on kooskõlastanud.....

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande ning volikogu otsuse

eelnõu kohta avaldasid arvamust….

Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehti eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletuskirjas ja

KSH esimese etapi aruandes vajalikud muudatused.

Vastavalt planeerimisseaduse §-le 106 toimus eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese

etapi aruande ning Põhja-Sakala Vallavolikogu otsuse eelnõu avalik väljapanek ...2024-...2024 ja

avalikud arutelud toimusid ...2024. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti

dokumentides vajalikud muudatused vastavalt planeerimisseaduse § 108 lõikele 2.

Planeerimisseaduse § 109 lg 1 sätestab, et pärast planeerimisseaduse § 108 lõike 2 kohaste

muudatuste tegemist eriplaneeringu asukoha eelvaliku eelnõus ja KSH esimese etapi aruandes teeb

kohaliku omavalitsuse volikogu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise või

sellest keeldumise otsuse.

Planeerimisseaduse § 109 lg 2 kohaselt kinnitab asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kohaliku

omavalitsuse volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam eriplaneeringuga kavandatava ehitise

püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine,

asukoha eelvaliku otsus ja KSH esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning KSH esimese

etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade

vahel valiku tegemiseks.

Eeltoodu ja planeerimisseaduse § 109 lõike 1 alusel,

1. Võtta vastu Põhja-Sakala valla eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ, Töö nr:

23036ÜP3) ja tunnistada vastavaks eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (Lemma OÜ) (otsuse lisa 1).

2. Kinnitada eelvalikualad TU1 ja TU2 tuuleparkide rajamiseks sobivaks (otsuse lisa 2).

3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering sisaldab ettepanekut Põhja-Sakala valla üldplaneeringu

muutmiseks. Ettepaneku kohaselt kavandatakse üldplaneeringuga määratust erinevalt

eriplaneeringuga tuulegeneraatoreid selliselt, et nende vähim kaugus elu- või ühiskondliku hooneni

oleks 1000 m.

4. Kinnitatud eelvaliku aladele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse osa koostamisel võtta

aluseks eriplaneeringu asukoha eelvalik ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruanne.

5. Vallavalitsusel avaldada ja saata teated käesoleva otsuse kohta planeerimisseaduses sätestatud

korras.

6. Otsusega on võimalik tutvuda Põhja-Sakala vallamajas (Suure-Jaani linn, Lembitu pst 42) ja

Põhja-Sakala valla veebilehel https://www.pohja-sakala.ee/tuulepargi-ep-unakvere-kula-.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Põhja-Sakala Vallavolikogule aadressil

[email protected] või Lembitu pst 42, 71502 Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald,

Viljandi maakond või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil [email protected] või

Kalevi 1, 51010 Tartu linn 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates.

allkirjastatud digitaalselt

vallavolikogu esimees

Lisa 2

Põhja-Sakala Vallavolikogu

………….. 2024 otsuse nr … juurde

Tuulepargi eelvaliku alad

Tallinn 2024

joonis

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise

ESIMESE ETAPI ARUANNE

EELNÕU 10.07.2024

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

2

Nimetus: Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Planeeringu korraldaja: Põhja-Sakala Vallavalitsus Reg nr 77000463 Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Suure-Jaani linn, Lembitu pst 42, 71502 Tel 435 5444 E-post [email protected]

Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected]

Huvitatud isik: Vindr Baltic OÜ Reg nr 16370791 Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Laki tn 19, 12915 E-post [email protected]

Töö versioon: 10.07.2024

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

3

Sisukord

Aruande kokkuvõte ................................................................................................................................. 5

1 Üldosa .............................................................................................................................................. 8

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk .............................................................................................. 8

1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8

1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest ........................................................ 9

1.4 Metoodika ............................................................................................................................. 10

1.5 Lähtematerjalid ..................................................................................................................... 11

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .............................................. 11

2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid .......................................................................... 12

2.1 Kavandatav tegevus............................................................................................................... 12

2.2 Asukohaalternatiivid ............................................................................................................. 12

2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid.............................................................................................. 13

2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid .................................................. 13

2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus ........................................................................................... 14

2.4.2 Vundament .................................................................................................................... 14

2.4.3 Montaažiplatsid ............................................................................................................. 15

2.4.4 Teed ............................................................................................................................... 15

2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused ............................................................................ 16

2.4.6 Tuulepargi alajaam ........................................................................................................ 16

2.4.7 Ühendus põhivõrguga ................................................................................................... 16

3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 17

4 Tuulegeneraatorite ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs .................................................................................................................................................. 19

4.1 Mõjud looduskeskkonnale .................................................................................................... 19

4.1.1 Natura hindamine.......................................................................................................... 19

4.1.2 Mõju linnustikule ........................................................................................................... 57

4.1.3 Mõju nahkhiirtele .......................................................................................................... 66

4.1.4 Mõju taimestikule.......................................................................................................... 71

4.1.5 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 74

4.1.6 Mõju koduloomadele .................................................................................................... 77

4.1.7 Mõju kaitsealadele ........................................................................................................ 78

4.1.8 Mõju veestikule ............................................................................................................. 82

4.1.9 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................ 87

4.2 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus ................................................................. 89

4.3 Võimalik mõju kultuuripärandile ........................................................................................... 92

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

4

4.3.1 Hindamise metoodika ................................................................................................... 92

4.3.2 Kultuuriväärtuste paiknemine ja mõjud ........................................................................ 92

4.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................... 93

4.4 Taristust ja maakasutusest tulenevad kitsendused .............................................................. 93

4.4.1 Mõju teed ja liiklusohutus ............................................................................................. 93

4.4.2 Mõju maavaravarudele ................................................................................................. 94

4.4.3 Muud kitsendused mõjud ............................................................................................. 96

4.5 Jäätmeteke ............................................................................................................................ 97

4.5.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................... 98

4.6 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ............................................................................ 99

4.6.1 Müra .............................................................................................................................. 99

4.6.2 Varjutus ....................................................................................................................... 109

4.6.3 Muud võimalikud mõjud tervisele .............................................................................. 114

4.6.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................................................... 115

4.7 Mõju maastikule sh visuaalne mõju .................................................................................... 121

4.7.1 Hindamise metoodika ................................................................................................. 121

4.7.2 Maastiku väärtus ......................................................................................................... 123

4.7.3 Võimalikud mõjud ....................................................................................................... 123

4.8 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine ..................................................................... 137

4.8.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................................... 138

5 Alternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul kui eriplaneeringut ellu ei viida ...................... 139

5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus ............................................................................................. 139

5.2 Tõenäoline areng juhul kui eriplaneeringut ellu ei viida ..................................................... 139

6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud ................................................. 140

6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed ....................................................... 140

6.2 Kõrgepingiliinide keskkonnamõjud ..................................................................................... 141

6.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 143

Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 144

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

5

Aruande kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering Põhja-Sakala valla territooriumile kavandatavatele tuuleparkidele sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku1 etapiga.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla kohta algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023. a otsusega nr 119 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Vindr Baltic OÜ (registrikood 16370791) 22.11.2022. a esitatud taotlus Põhja- Sakala Vallavalitsusele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks eesmärgiga leida Unakvere külas taotluses esitatud planeeringualal tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobiv asukoht.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Põhja-Sakala valla Unakvere küla u 23,5 km2 suurusel alal. Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistiku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht2. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses tuuleparke3.

Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.

Keskkonnamõjude hindamise programmi koostamisel kaardistati Põhja-Sakala valla eriplaneeringu territooriumil üks tuulepargi rajamiseks potentsiaalselt sobilik huviala (Joonis 1). Kaardianalüüsiga välistati ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Ilmselgelt sobimatute aladena käsitleti kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, sh projekteeritavad kaitstavad alad). KSH programmi koostamise etapis esitatud huvialasse jäid ka kolme eluhoone 1 km puhvrit hõlmav ala, mida oleks saanud potentsiaalselt sobiliku alana käsitleda juhul kui vastavate eluhoonete omanikud oleksid sellega nõus olnud. KSH programmis määrati üldiseks lähtekohaks, et tuulepark peab jääma elu- ja ühiskondlikest hoonetest vähemalt 1 km kaugusele (kui ei ole elamu omaniku nõusolekut lähemale kavandamiseks). KSH aruande koostamise etapiks on selgunud, et huvitatud isikul ei ole nõusolekuid õnnestunud saada. Seega käsitletakse kõigi elu- ja ühiskondlike hoonete puhul 1 km puhverala tuulikute asukohana välistatud alana ja potentsiaalselt sobiliku alana analüüsiti KSH aruandes ala mis jääb kaugemale kui 1 km elamutest ning väljaspoole kaitstavaid alasid (Joonis 1).

Põhja-Sakala valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku osas võeti lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis eesmärgiks, et see koostatakse sellise täpsusega, et ei oleks vajadust teha täiendavalt detailse osa planeerimist. Natura hindamisel ilmnes, et läbiviidud esmaste linnustiku uuringute andmete alusel ei ole võimalik välistada täielikult ebasoodsat mõju Parika linnuala ja Alam-Pedja linnuala

1 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 3 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

6

kaitse-eesmärkidele. Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. See tähendab ühtlasi, et juhul kui soovitakse asukohavaliku järgselt edasi minna projekteerimistingimuste menetlusega, siis tuleb ebasoodsad mõjud Natura aladele välistada asukohavaliku KSH aruande Natura hindamises. Arvestades Natura hindamisest tulenevat asjaolu, siis osutus, et antud eriplaneeringu puhul ei ole võimalik loobuda detailse lahenduse etapist. Seega on nii eriplaneering ise kui mõjude hindamine koostatud asukoha eelvaliku täpsusastmes.

Natura hindamisest (vt ptk 4.1.1), linnustiku mõju hindamisest (vt ptk 4.1.2) ja kaitsealustele aladele mõju hindamisest (vt ptk 4.1.7) ilmnes, et ebasoodsa mõju vältimiseks, on vajalik potentsiaalselt sobilikku ala vähendada tagades piisavat kaugust metsiste ja must-toonekure elupaikade soodsa seisundi tagamiseks.

KSH tulemusena leiti, et eriplaneeringu territooriumil paikneb seega üks kahest lahustükist paiknev piirkond (Joonis 1), millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium (vähemalt kahe tuuliku rajamiseks).

Joonis 1. Asukohavaliku ala kujunemine.

Asukohavaliku otsusega valitavale tuulepargi alale on detailse lahenduse etapis vajalik teha täiendavaid linnustiku ja nahkhiirte uuringuid, mille alusel võib alal ilmneda täiendavaid kitsendusi.

Tuulikute sotsiaalsete ja inimese tervist mõjutavate aspektide hindamiseks teostati tuulikute müra indikatiivne modelleerimine (vt ptk 4.6.1), varjutuse modelleerimine (vt ptk 4.6.2) ja koostati nähtavusanalüüs koos visualiseeringutega (vt ptk 4.7). Kõik modelleeringuid tuleb käsitleda illustratiivsetena (ei lähtu tuulikute reaalsetest võimalikest asukohtadest, mis käesolevaks hetkeks ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

7

ole veel selgunud). Müra mõju hindamise põhjal võib järeldada, et arvestades ka koosmõjusid Viljandi valla territooriumile jääva potentsiaalse tuulepargi alaga on võimalik asukoha eelvaliku alale kavandada kuni kuus tuulikut, mille müratase ei ületa 108 dB.

Arvestades eriplaneeringu ja selle KSH etapilisusega määrati KSH käigus detailse lahenduse koostamiseks vajalike uuringute vajadus ning detailse lahenduse KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad. Täiendavate uuringute läbiviimise järgselt on võimalik otsustada lõplik sobivus tuulepargi rajamiseks, sealjuures määrata tuulikute lõplik arv ja täpsed asukohad, mis ei too endaga kaasa olulise ebasoodsa keskkonnamõju esinemist.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

8

1 Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneering tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku4 etapiga.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH aruande puhul on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega ehk KSH esimese etapi aruandega.

Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.

Tuuleelektrijaamade (edaspidi tuulepargi) rajamise (edaspidi kavandatava tegevuse) eesmärk on tuulest elektrienergia tootmine ja suunamine põhivõrku. Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppest pikaajaliste kliimaeesmärkide osas, millega iga riik, sh Eesti, võttis endale kohustuse liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Eesti on seadnud eesmärgiks, et kliimaeesmärkide täitmiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks toodab Eesti 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht5. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses uusi tuuleparke6.

1.2 Osapooled

Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

− Eriplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning kehtestaja on Põhja-Sakala Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Põhja-Sakala Vallavalitsus (Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Suure-Jaani linn, Lembitu pst 42, 71502);

− Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg);

− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A402, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914).

KSH töögruppi kuuluvad:

4 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 5 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 6 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

9

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, müra, Natura hindamine, mõju rohevõrgustikule, alternatiivide võrdlus; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust;

− Heli Aun – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, maardlad, mõjud looduskeskkonnale, hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused ja kartograafia;

− Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju kliimamuutustele;

− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele, veerežiimile ja veekeskkonnale;

− Astrid Koplimäe – keskkonnakonsultant – visuaalsed mõjud, sh fotomontaažide koostamiseks vajalikud välitööd;

− Laura Elina Tuovinen – keskkonnakonsultant – mõju taimestikule, WindPro modelleeringute koostamine;

− Loodusekspert OÜ – Ants Tull (PhD., zooloogia ja hüdrobioloogia); Jaan Grosberg (Msc., kalandus ja rakendusökoloogia); Pelle Mellov (BSc, bioloogia ja elustiku kaitse) – mõju linnustikule, mõju nahkhiirtele.

Töös kasutati lisaks piirkonna kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. Lisaks lähtuti tuulikute mõjude hindamisel teaduskirjandusest ning tuuleparkide kohta mujal maailmas läbiviidud uuringutest.

1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023. a otsusega nr 119 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Vindr Baltic OÜ (registrikood 16370791) 22.11.2022. a esitatud taotlus Põhja-Sakala Vallavalitsusele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks eesmärgiga leida Unakvere külas taotluses esitatud planeeringualal tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobiv asukoht.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Põhja-Sakala valla põhja osas u 23,5 km2 suurusel alal. Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.

Vastavalt eriplaneeringule ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke 261414 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga tuulepargile/tuuleparkidele sobivat asukohta. Peale hankemenetlust hakati koostama eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH programmi.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 26.06.2023–25.07.2023 Põhja-Sakala vallavalitsuse kodulehel ning tööaegadel Põhja-Sakala vallamajas ja Kõo raamatukogus. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku kuus kirja.

Asjaomaste asutuste seisukohtade, avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel korrigeeriti planeeringu lähteseisukohtasid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Arvamuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise andmed koondati tabelisse, mis avaldati omavalitsuse kodulehel ning saadeti tutvumiseks kirja saatnud isikule või asutusele.

Kõik eriplaneeringuga seonduv, sh nii laekunud ettepanekud kui vallapoolsed seisukohad neile ning avalikel aruteludel tõstatud täiendavalt kaaluda soovitavad käsitlused ja vallapoolsed seisukohad neile on avalikult kättesaadavad Põhja-Sakala valla kodulehelt https://www.pohja-sakala.ee/eriplaneering.

Põhja-Sakala valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku osas võeti lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis eesmärgiks, et see koostatakse sellise täpsusega, et ei oleks vajadust teha täiendavalt detailse

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

10

osa planeerimist. Natura hindamisel ilmnes, et läbiviidud esmaste linnustiku uuringute andmete alusel ei ole võimalik välistada täielikult ebasoodsat mõju Parika linnuala ja Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärkidele. Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. See tähendab ühtlasi, et juhul kui soovitakse asukohavaliku järgselt edasi minna projekteerimistingimuste menetlusega, siis tuleb ebasoodsad mõjud Natura aladele välistada asukohavaliku KSH aruande Natura hindamises. Arvestades Natura hindamisest tulenevat asjaolu, siis osutus, et antud eriplaneeringu puhul ei ole võimalik loobuda detailse lahenduse etapist. Seega on nii eriplaneering ise kui mõjude hindamine koostatud asukoha eelvaliku täpsusastmes.

Peatükki täiendatakse jooksvalt vastavalt KSH menetluse toimumisele.

1.4 Metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja planeerimisseadusest (PlanS). KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetsete tuuleparkide lahenduste mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav.

Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:

− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

− Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

− Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning erialases teaduskirjanduses esitatud infot. Kirjandusallikatele on viidatud vastavate väidete esitamisel joonealuse märkusena. Juhul kui mõjude esinemise hinnang on antud viies läbi täiendavaid uuringuid või kasutades arvutuslikku hindamist, siis on vastava mõjuvaldkonna mõjude hindamismetoodika kirjeldatud vastava hinnangu juures ptk 4.

KeHJS kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne sisaldama lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. Vastavad lähteandmed (mõjuhinnangud ja uuringud, mida detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada) on esitatud ptk 4 iga mõjuvaldkonna hinnangu lõpus värvilisel taustal.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

11

1.5 Lähtematerjalid

KSH koostamisel võeti lähtematerjalideks:

- Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023. a otsusega nr 119 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

- AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ. 2023. Põhja-Sakala valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel

Käesoleva eriplaneeringute KSH I etapi aruande koostamisel ei esinenud raskusi, mida välja tuua.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

12

2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid

2.1 Kavandatav tegevus

Vastavalt Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023. a otsusega nr 119 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ja riigihanke nr 261414 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga Unakvere küla territooriumil sobivat asukohta tuulepargile ja selle toimimiseks vajalikule taristule.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Põhja-Sakala valla Unakvere küla u 23,5 km2 suurusel alal. Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.

2.2 Asukohaalternatiivid

Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering Põhja-Sakala valla Unakvere küla ligikaudu 23,5 km2 suurusel alal. Kuivõrd ala on võrdlemisi väike, siis kehtivaid kitsendusi arvestades on alal põhimõtteliselt üks võimalik asukoht tuulepargi rajamiseks, millele jääb ka huvitatud isiku poolt kaardistatud huviala. KSH programmi koostamise etapis esitatud huvialasse jäid ka kolme eluhoone 1 km puhvrit hõlmav ala, mida oleks saanud potentsiaalselt sobiliku alana käsitleda juhul kui vastavate eluhoonete omanikud oleksid sellega nõus olnud. KSH aruande koostamise etapiks on selgunud, et huvitatud isikul ei ole nõusolekuid õnnestunud saada. Seega käsitletakse kõigi elu- ja ühiskondlike hoonete puhul 1 km puhverala välistavana. Võrreldes programmi etapiga on seega potentsiaalselt sobilik ala vähenenud.

Arvestades planeeringuala väiksust, siis KSH programmi etapis läbiviidud planeeringuala kaardianalüüsil ilmnes, et teisi potentsiaalselt sobilikke alasid lähtudes inimasustusest ja looduskeskkonnast tulenevatest piirangutest planeeringualal ei paikne.

Potentsiaalselt sobiv ala on suurusega 278 ha ning see asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Unakvere külas (Joonis 2). Ala koosneb kahest lahustükist.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

13

Joonis 2. Eriplaneeringu ala ja potentsiaalselt sobiliku ala paiknemine.

Kuivõrd Põhja-Sakala valla eriplaneeringuala piirneb Viljandi vallas koostamisel oleva tuulepargi eriplaneeringu alaga 1 Parika ja Järtsaare külas, siis tuulepargi kavandamisel on oodata kahe ala vahelist koosmõju ehk oodata on ühe tuulepargi rajamist, mis jääb mõlema valla territooriumile.

2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ei pane paika kavandatava objekti tehnilisi lahendusi, sh tuulepargi puhul ei määrata asukoha valikul tuulikute paigutust ega tehnilisi parameetreid.

Käesolevas KSH-s arvestatakse mõjude hindamisel maksimaalse viie aasta perspektiivis võimaliku tuuliku kõrgusega, milleks on hinnanguliselt kuni 290 m. Tuulikute kõrgus on eeskätt oluline visuaalse mõju aspektist vaadatuna.

Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt käesoleva KSH aruande koostamise ajal u 250 m tipukõrgusega. Mõjude hindamise metoodikast lähtuvalt lähtutakse hindamisel halvimast olukorrast ehk kasutatakse maksimaalseid tuuliku parameetreid, mida lähitulevikus võib oodata.

2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ei pane paika tuulikute ega nendega seotud tuulepargi sisese infrastruktuuri paiknemist. Sellest lähtuvalt ei ole ka asukohavaliku KSH aruandes asjakohane erinevaid tuulikute paigutuslahendusi käsitleda. Paigutuslahenduse alternatiive on asjakohane käsitleda detailse lahenduse KSH koostamisel. Käesolevas I etapi KSH aruandes on lähtutud maksimaalselt suure mõjuga tuulikute paiknemisest ehk mõjuvaldkondade puhul, kus indikatiivseks mõjude modelleerimiseks oli vajalik tuulikute asukohad määrata, määrati need indikatiivselt.

Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis ei ole teada tuulikute tehniline lahendus. Mõjude asjakohaseks hindamiseks on siiski vaja omada ettekujutust tuulepargi tehnilisest lahendusest eeskätt maavajaduse

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

14

ja sellega kaasnevate mõjude hindamiseks. Seega on järgnevates alapeatükkides antud põhimõtteline tuulepargi osade kirjeldus, millest on lähtutud mõjude hindamisel. Täpsem tehniline lahendus selgub eriplaneeringu detailse lahenduse etapiks. Järgnevalt on tegu indikatiivsete andmetega.

2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus

Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas KSH aruandes on eeldatud, et tuulepargis soovitakse kasutada just selliseid tuulikuid.

Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge, hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel punast värvi märgutuled.

Seeriatootmises olevate maismaa tuulegeneraatorite maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba peaaegu 7 MW7. Senini on tuulikute võimsus seoses tehnoloogia arenguga olnud pidevalt suurenev.

Elektrituulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus 3–25 m/s.

Joonis 3. Tuuliku mõõtmed ja tavapärane tuulikute paiknemine tuulepargis. Tegu on illustratiivse joonisega.

Tuulikuid paigutatakse tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral minimaalselt 800 m) ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral minimaalselt 480 m).

2.4.2 Vundament

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vundamendi läbimõõdu suurenemist. 30 m läbimõõdu korral on vundamendi ehitusalaseks pinnaks 706 m2. Vundamendi sügavus sõltub samuti ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatav pinnase maht on 1000–2000 m3. Osaliselt kasutatakse väljakaevatud pinnast vundamendi katmiseks.

7 https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/v162-6-8-mw

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

15

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas vaiasid võidakse rajada ulatuvana 10–20 m sügavusele.

Joonis 4. Tuulikute vundamentide tüübid8.

2.4.3 Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Olemasolevate tuulikute montaažiplatsi suurus on u 40×40 m ehk u 1600 m2. Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Vestas V150 tehnilised joonised näevad ette juba 77×35 m ehk 2695 m2 montaažiplatsi 9 . 200 m rootoriga tuuliku puhul võib arvestada montaažiplatsi suuruseks 50×150 m ehk kuni 10 000 m2.

2.4.4 Teed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadust.

Teede ulatust on ilma tuulikute paiknemist teadmata pea võimatu hinnata.

8 Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting-your- wind-farm-on-the-right-footing/ 9 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

16

Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine.

2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused

Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse kuni paari meetri laiusesse ja kuni 1 m sügavusse kaevikusse.

2.4.6 Tuulepargi alajaam

Tuulepargi alale võidakse rajada ka alajaam. Lähestikku paiknevad tuulepargid võidakse liita põhivõrguga ühe alajaama abil. Samuti on võimalik, et alajaama ei rajata tuulepargi alale vaid kõrgepingeliini juurde või mõne olemasoleva alajaama laiendusena. 110 kV alajaama maa vajadus on Jäneda alajaama näite põhjal 50×70 m ehk u 3500 m2.

Joonis 5. 110 kV alajaama illustratsioon – Jäneda alajaam. Allikas: Maa-amet Kaldaerofoto.

2.4.7 Ühendus põhivõrguga

Tuulepargi põhivõrguga ühendamiseks kavandatakse elektriühendus 110 kV elektriõhuliiniga või maakaabliga olemasolevasse põhivõrgu alajaama või kõrgepingeliinile rajatavasse uude alajaama.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

17

3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

Seoste analüüs asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega on esitatud KSH programmis. Siinkohal analüüsi täiemahuliselt ei korrata.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht10. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses tuuleparke11. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Põhja-Sakala valla territooriumil kehtiv üldplaneering ja maakonnaplaneering ei ole määranud eriplaneeringu alale tuulikute arenduspiirkondi, kuid ala suhtes on huvi tuuleparkide rajamiseks ning riiklikud taastuvenergia eesmärgid näevad ette taastuvenergia osakaalu suurendamist.

Põhja-Sakala valla üldplaneering on kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022. a otsusega nr 42. Üldplaneeringuga ei nähta Põhja-Sakala valla territooriumile ette tuuleparkide alasid, samas ei välistata põhjendatud juhul sobivate tingimuste esinemisel nende rajamist ja arendamist. Tuulepargi püstitamiseks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mille raames lepitakse eraldi kokku pargi rajamise tingimused (nt tuulepargi kaugus eluhoonest, kaitstavatest loodusobjektidest jne). Üldplaneering sead tuuleenergia arendamise tingimused, millest käesoleva eriplaneeringu koostamisel olulisemad on järgnevad tingimused:

− üle 150 m kogukõrgusega tuulikud ei tohi paikneda elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 1500 m. Kui tuulegeneraator soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale, tuleb arendajal saada vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek;

− rohevõrgustiku aladel ja väärtuslikel maastikel vältida tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamist.

Eriplaneeringu ala on täies ulatuses rohevõrgustiku ala ja järgides üldplaneeringu kohast 1500 m puhverala, siis ei ole võimalik eriplaneeringuala alale tuuleparki rajada. Üldplaneeringu kohaseid tuuleenergia arendamise tingimusi järgides puuduks planeeringuala tuulepargile sobilik asukoht. Planeerimisseadus annab võimaluse, et tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse

10 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 11 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

18

üksuse territooriumil või selle osal. Tuuleenergia arendamise tingimusi võib pidada planeeringu põhilahenduseks. Planeerimisseaduse vastava muudatusega seotud eelnõu seletuskirjas selgitati, et vastava erinormi kehtestamine oli vajalik, sest üldplaneeringutes võib sisalduda tingimusi, mis välistavad tuuleparkide arendamist, kuid mis oma loomult ei pruugi olla asjakohased. Esineb vajadus tagada energiajulgeolek ka olukorras, kus Venemaa on alustanud sõda Ukraina vastu ja mõjutab Lääne- Euroopat läbi lääne sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest. Samuti on riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks vajalik täiendavaid tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaale vähemalt 1 GW (s.o 1000 MW ehk u 150 tuuliku) ulatuses. Seetõttu on vajalik ulatuslikult suurendada taastuvenergia allikate tootmisvõimsusi ning seega loodi seaduslik alus võimaluseks, et tuulepargi kavandamist kehtestava planeeringuga oleks võimalik muuta üldplaneeringut osas, mis välistab või takistab vastava eesmärgi saavutamist. Antud eriplaneeringuga soovitakse seega üldplaneeringu tuuleenergia tingimusi muuta, sest:

− üldplaneeringus ei ole toodud põhjendust, mille alusel on 1500 m kaugus määratud. Eestis väljakujunenud praktika alusel lähtutakse elu- ja ühiskondlike hoonete puhul üldjuhul 1000 m kauguspuhvrist;

− tuulepargi rajamiseks sobivad tingimused selgitatakse välja eriplaneeringu käigus ning need põhinevad mõjude hindamisel;

− taastuvaastuvenergeetika arendamine on käsitatav ülekaaluka avaliku huvina;

− keskkonnaohuga ehitiste rajamiseks on üldplaneeringus toodud 1 km kaugus ning elektrituulikutele ulatuslikumate piirangute seadmine ei ole selle valguses põhjendatud;

− lähtuvalt riiklikust eesmärgist toota 2030. aastal Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht, siis on vajalik rajada tuuleparke mh rohevõrgustiku aladele ning üldjuhul kohalike omavalitsuste üldplaneeringud seda ei keela kui tuuleparke on võimalik rajada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima või on võimalik rakendada leevendusmeetmeid rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

19

4 Tuulegeneraatorite ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

KSH programmis on teostatud mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Mõjuvaldkondi, mida KSH programmis koostamisel on tuvastatud kui ebaolulisi, KSH aruandes ei käsitleta.

Eriplaneeringu ala, eeskätt potentsiaalselt sobilike alade, keskkonnatingimuste kirjeldus on esitatud mõjuhinnangutega samas peatükis. Iga alapeatüki lõpus on esitatud detailse lahenduse KSH etapis vajaliku hindamise kirjeldus.

Lähtudes eriplaneeringu iseloomust, siis on mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on eriplaneeringu asukohavaliku etapis võimalik ja asjakohane. Eriplaneeringu esimese etapi ülesanne on leida kavandatavale objektile potentsiaalselt sobilike asukohtade seast sobilikuim. Esimese etapi KSH koostamisele järgneb detailse lahenduse KSH koostamine, mis hindab juba konkreetse tuulepargi rajamise mõjusid, mis sõltuvad tuulikute paiknemisest, arvust ja parameetritest.

4.1 Mõjud looduskeskkonnale

4.1.1 Natura hindamine

4.1.1.1 Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik. Selle eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, muude loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest:

− Euroopa Komisjoni juhis loodusdirektiivi artikli 6 rakendamise kohta12;

− Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis13;

− Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis14;

− Komisjoni teatis Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine15.

Natura hindamise esimene etapp on Natura eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on

12 Euroopa Komisjon. 2019. Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). 13 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 14 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. 15 Euroopa Komisjon. 2021. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

20

tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Eriplaneeringu alale ja selle naabrusesse (st võimalikku mõjualasse) jääb nii Natura loodus- kui ka linnualasid (Joonis 9, Tabel 1).

Eriplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Unakvere küla piirkonnas.

Joonis 6. Eriplaneeringu ala paiknemine Natura alade suhtes. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.03.2023.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse eesmärke saavutada.

Natura eelhindamine viidi läbi KSH programmi koostamisel. Kavandatava tegevuse võimaliku mõjualana käsitleti loodusalade puhul 600 m (loodusalade puhul, mille kaitse-eesmärgiks oli nahkhiireliik käsitleti mõjualana 1 km, millest kaugemale Eestis esinevate nahkhiireliikide puhul olulist kolooniat ümbritsevat lennuaktiivsust oodata ei ole) ja linnualade puhul 5 km. Natura alade puhul, mis jäid eriplaneeringu alast kaugemale kui võimalik mõjuala, eelhindamist ei teostatud. Nende Natura alade puhul on mõju välistatud, sest need jäävad väljaspoole ala, kus võiks esineda looduskeskkonnale oluline mõju. Tuulepargi visuaalse mõju ala võib olla küll oluliselt suurem, kuid ei ole täheldatud, et tuulepargi visuaalne mõju loomade või taimede elupaiku mõjutaks.

Osade linnuliikide (nt must-toonekurg) puhul on siiski võimalik toitumislendude ulatumine kaugemale kui 5 km linnualast. Sellest lähtuvalt selgitati eelhindamisel ka välja lähtudes üle-eestilisest

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

21

maismaalinnustiku analüüsist16 , kas esineb Natura alade kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike kelle Natura aladele jäävate elupaikadega seotud võimalikud mõjualad (st maismaalinnustiku analüüsi kohased tsoon 1, 2 või 3 alad) ulatuvad potentsiaalselt sobiliku alani.

Eriplaneeringualal paikneb üks loodusala (Parika loodusala, EE0080573) ja üks linnuala (Parika linnuala, EE0080573). Planeeringuala piirneb põhja suunas ühe loodusalaga (Maalasti loodusala, EE0080578). Planeeringualast u 3,8 km kaugusele ida suunda jääb üks linnuala (Alam-Pedja linnuala, EE0080374).

Tabel 1. Natura alade kaitse-eesmärgid ja võimalik mõju neile. Nimi Kaugus

potentsiaalsest tuulealast

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Parika loodusala (EE0080573)

u 620 m Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Arvestades ala kaugust potentsiaalselt sobilikust tuulealast, siis on välistatud mõju loodusala kaitse-eesmärkidele (sh võimalik veerežiimi muutus või muud alal esinevaid tingimusi muutvad mõjud).

Parika linnuala (EE0080573)

u 620 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja metsis (Tetrao urogallus).

Potentsiaalselt sobilik tuuleala jääb kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide võimalikku mõjualasse (lähtudes EOÜ analüüsis soovitatud kaugustest), mistõttu ei ole välitatud mõju kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikadele.

Maalasti loodusala (EE0080578)

2,6 km Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel (6270), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja saarmas (Lutra lutra).

Arvestades ala kaugust potentsiaalselt sobilikust tuulealast, siis on välistatud mõju loodusala kaitse-eesmärkidele (sh võimalik veerežiimi muutus või muud alal esinevaid tingimusi muutvad mõjud).

Alam-Pedja linnuala (EE0080374)

3,8 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur- konnakotkas (Aquila clanga), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas

Potentsiaalselt sobilik tuuleala jääb kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide võimalikku ohuala puhvrisse (lähtudes EOÜ analüüsis soovitatud kaugustest), mistõttu ei ole välitatud mõju kaitse- eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikadele.

16 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

22

Nimi Kaugus potentsiaalsest tuulealast

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

(Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Eelneva hinnangu alusel pole olemasoleva info ja potentsiaalselt sobiliku tuulepargi ala alusel võimalik välistada ebasoodsat mõju Parika linnualale (EE0080573) ja Alam-Pedja linnualale (EE0080374), mistõttu on KSH I etapi aruande koostamisel vajalik Natura asjakohane hindamine nimetatud alade suhtes.

4.1.1.2 Natura alade iseloomustus

Parika linnuala (EE0080573) osaliselt kattub, osaliselt külgneb eriplaneeringu alaga ning linnualast u 620 m kaugusel paikneb potentsiaalselt sobilik tuuleala. Parika linnuala pindalaga 2186 ha asub Viljandimaal ning see koosneb ühest suurest ja ühest väiksemast lahustükist. Parika linnuala tuumiku moodustab Parika raba koos Parika järvega. 123 ha suurune Parika järv on kunagine Võrtsjärve jäänuk ning see on kinni kasvamas. Linnualasse on hõlmatud ka väiksem Särgla raba ning kunagisest metsakuivendusest mõjutatud soovikumetsad.

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja metsis (Tetrao urogallus).

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

23

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel peatuvad Parika linnualal kevad- ja sügisrändel arvukamalt rabahani (Anser fabalis) (kuni 7000 is) ja suur-laukhani (Anser albifrons) (kuni 4000 is). Linnuala tuumikuks olevas Parika rabamassiivis pesitsevad muuhulgas rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), sookiur (Anthus pratensis), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Haruldasematest liikidest pesitseb seal must-toonekurg (Ciconia nigra), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), hüüp (Botaurus stellaris), metsis (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina). Suurt ala mõjutavad kuivendussüsteemid. Mitmel pool on teostatud raideid.

Tabel 2. Parika linnuala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2015) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 14.08.2023).

Liik Tüüp17 Suurus

Ühik Seisundi hinnang

Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang

Rabahani c 4000 4000 Üksikisend C B C B

Rabahani c 7000 7000 Üksikisend C B C B

must-toonekurg r 1 1 Üksikisend C C B B

Soo-loorkull p C C C C

Väike-konnakotkas p C C C C

metsis p 15 20 Üksikisend C B B B

Parika linnuala kaitse-eesmärgid peaksid olema määratud Parika looduskaitseala ja Kuhjavere väike- konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) 2014–202318. Kava on kahjuks praeguseks vananenud ja pole teada millised kavandatud meetmed on käesolevaks ajaks rakendatud ja kuidas need on mõjutanud kaitse-eesmärkide saavutamist.

Tabel 3. Linnuliikide kaitse-eesmärgid Parika linnuala kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt.

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

must- toonekurg (Ciconia nigra)

Parika looduskaitsealal on must-

toonekurele sobiv pesitsusmets säilinud

55 ha suurusel alal19.

KKK ei määra

metsis (Tetrao urogallus)

Parika looduskaitsealal mängib

vähemalt 20 metsisekukke.

− mängualade degradeerumine;

− metssigade lisasöötmine;

− väikekiskjate kõrge arvukus;

− häirimine;

− andmete puudulikkus.

suur-laukhani (Anser albifrons)

Parika looduskaitsealal peatub rändeperioodil vähemalt 1500 suur- laukhane.

− Häirimine ööbimispaikades

rabahani (Anser fabalis)

Parika looduskaitsealal peatub rändeperioodil vähemalt 500 rabahane.

− Häirimine ööbimispaikades

Alam-Pedja linnuala (EE0080374) pindalaga 34 490 ha asub Tartumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. See on suur märgalakompleks, mida ümbritsevad intensiivselt majandatud põllu- ja metsaalad. Sood ning soometsad katavad ligikaudu 72% linnualast. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taime- ja linnuliikidele. Põllumaad, lamminiidud ja rohumaad hõlmavad kuni 11% linnualast. Alal läbib mitu suuremat jõge, mistõttu on lamminiidud regulaarselt üle

17 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv. 18 Viimati muudetud Keskkonnaameti 12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/127. 19 KSH juhteksperdi poolne märkus: Reaalselt on kaheldav kas 55 ha pesitsusmetsa kaitsega linnuala sisulist eesmärki (alal must-toonekure pesitsemine) täita on võimalik.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

24

ujutatud. Siin leidub ka haruldasi humalatega lammimetsi. Inimasustus on alal hõre. Linnualale jääv Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

Alam-Pedja linnuala linnustik on väga rikkalik. Alale jäävad mitmete haruldaste lindude elupaigad, samuti on ala veelindude kevadiseks rändepeatuspaigaks. Linnuala on väga oluline rändepeatuspaigana (ala, kuhu regulaarselt koguneb vähemalt 1% Euroopa Liidu ohustatud liigi rändetee või Euroopa Liidu populatsioonist) väikeluigele (Cygnus columbianus) ja rohunepile (Cygnus columbianus), sealjuures on Alam-Pedja linnuala rohunepile üks tähtsamaid pesitsusalasid kogu Baltikumis. Lisaks pesitseb siin olulisel arvul suur-konnakotkaid (Clanga clanga) ja rukkirääke (Crex crex). Ala kuulub viie olulisema ala hulka regioonis, mis on moodustatud Euroopa Liidus ohustatud herilaseviu (Pernis apivorus), merikotka (Haliaeetus albicilla), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo- loorkulli (Circus pygargus), kaljukotka (Aquila chrysaetos), suur-konnakotka (Clanga clanga), laanepüü (Bonasa bonasia), tedre (Tetrao tetrix), tutka (Philomachus pugnax), rohunepi (Gallinago media), väikekajaka (Larus minutus), händkaku (Strix uralensis), hallpearähni (Picus canus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) ja laanerähni (Picoides tridactylus) kaitseks. Lisaks eelnimetatutele on Eesti mastaabis ala oluline veel (liigid, kelle arvukus tähtsal linnualal moodustab vähemalt 1% Eesti minimaalsest arvukusest, kelle arvukus on linnualal vähemalt 20 paari või kes omavad alal olulisi koondumiskohti) viupardile (Anas penelope), soopardile (Anas acuta), sinikaelpardile (Anas platyrhynchos), rägapardile (Anas querquedula), luitsnokk-pardile (Anas clypeata), sõtkale (Bucephala clangula), roo-loorkullile (Circus aeruginosus), kanakullile (Accipiter gentilis), kalakotkale (Pandion haliaetus), metsisele (Tetrao urogallus), täpikhuigale (Porzana porzana), sookurele (Grus grus) ja paljudele teistele liikidele.

Tabel 4. Alam-Pedja linnuala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2015) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.08.2023).

Liik Tüüp20 Suurus

Ühik Seisundi hinnang

Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang

kanakull p 6 9 p C C C C

rästas-roolind r 25 p C C C C

soopart c 143 143 i C A B A

soopart r 1 p C A B A

sinikael-part r 150 p C C C C

sinikael-part c 2000 2000 i C C C C

kaljukotkas r 2 2 p C C B C

laanepüü r 200 400 p C A C A

sõtkas r 30 40 p B B C B

tutkas r 5 10 p C B B B

öösorr r 20 30 p C A C A

mustviires r 20 35 p C A B A

must-toonekurg p C C C C

roo-loorkull r 7 12 p B B C B

välja-loorkull r 3 5 p C A C A

soo-loorkull r 4 7 p C A B A

Suur-konnakotkas r 2 4 p B A B A

väike-konnakotkas p C C C C

rukkirääk r 100 p C A C A

Vööt-põõsalind r 30 40 p C A B A

väikeluik c 600 600 i C A C A

valgeselg-kirjurähn r 23 28 p C A B A

musträhn r 25 35 p C A C A

20 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

25

Liik Tüüp20 Suurus

Ühik Seisundi hinnang

Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang

väike-kärbsenäpp r 100 200 p C A C A

rohunepp r 120 165 p C A B A

sookurg r 30 35 p C A C A

merikotkas r 4 5 p B A C A

punaselg-õgija r 50 100 p C A C A

hallõgija r 4 5 p C C C C

väikekajakas r 15 p B C C C

vöötsaba-vigle r 100 100 p C C C C

mustsaba-vigle r 15 25 p B C B C

männi-käbilind p 10 30 p C C C C

teder r 200 300 p C A C A

viupart r 10 p C A B A

väikekoovitaja r 40 55 p C B B B

kalakotkas r 1 1 p B A C A

herilaseviu r 13 15 p C A C A

laanerähn r 15 20 p C A C A

hallrähn r 12 20 p C A C A

rüüt r 80 110 p C C C C

täpikhuik r 45 p C A C A

Luitsnokk-part r 20 p C B C B

Rägapart c 131 131 i C B C B

Rägapart r 80 p C B C B

händkakk r 30 40 p C A B A

metsis r 35 50 p C A B A

mudatilder r 45 65 p B A C A

heletilder r 2 4 p C B B B

punajalg-tilder r 40 50 p C B C B

kiivitaja r 65 p C C C C

Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärgid on määratud Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavas 2016–2025.

Tabel 5. Linnuliikide kaitse-eesmärgid Alam-Pedja linnu- ja loodusalal kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt.

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

kanakull (Accipiter gentilis)

Kanakulli elupaigad ja

pesitsustingimused on

säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus LLA-l on

6–9 haudepaari nagu hinnati

2003. a.

− pesapaikade hävimine ning lindude

häirimine pesitsusperioodil;

− toidubaasi vähenemine.

rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)

Rästas roolind pesitseb Alam-

Pedja LLA-l, arvukus

vähemalt 25 pesitsuspaari.

− roostike kinnikasvamine ja

veesilmade hävimine;

− roostike hävi(ta)mine vanajõgede

avamisel.

Hanelised: soopart (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata),

Liigid ja neile sobivad

elupaigatüübid on LLA-l

esindatud. Alam-Pedjal

− poollooduslike koosluste

kinnikasvamine, võsastumine,

kuivendamine või muu inimmõjuga

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

26

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

viupart (Anas penelope), sinikaelpart (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja väikekoskel (Mergus albellus).

pesitseb vähemalt 10 paari

viuparte, 150 paari

sinikaelparte, 80 paari

rägaparte, 20 paari luitsnokk-

parte, 30–40 paari sõtkaid ja

2 paari sooparte. Rändeajal

peatuvad alal sinikaelpardid,

väikeluiged ja väikekosklad.

häiringu esinemine, mis kahjustab

oluliselt elupaigatüübi kvaliteeti;

− lindude häirimine tundlikul perioodil

(aprillist–augustini);

− läbirändajad toituvad Alam-Pedja

läheduses asuvatel poldritel (Sangla,

Valmaotsa, Aardla), kalatiikidel

(Ilmatsalu, Haaslava) ja põllumaadel.

kaljukotkas (Aquila chrysaetos)

Kaljukotka elupaigad ja

pesitsustingimused on

säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus on vähemalt

3 haudepaari.

− toitumisalade – lagesoo ja sooserva

metsad – hävimine ja kvaliteedi

langus ning sellest tingitud

metsakanaliste ja lagesoo

kurvitsaliste arvukuse langus;

− lindude häirimine.

suur-konnakotkas (Aquila clanga)

Kuivõrd suur-konnakotka

esinemise ja leviku kohta

täpsed andmed puuduvad,

siis kaitsekorralduskavaga

eesmärke ei seata.

Pärast 2007. aastat ei ole suur-

konnakotkast alalt leitud, kuigi kõik

tingimused liigi edukaks pesitsemiseks

on olemas.

väike-konnakotkas (Aquila pomarina)

Väike-konnakotka elupaigad

ja pesitsustingimused Alam-

Pedja LLA-l on säilinud, liigi

pesitsusaegne arvukus on

vähemalt 1 haudepaar.

− puuduvad värsked andmed

pesitsemise ja arvukuse kohta, mis

raskendavad eesmärkide ning

meetmete seadmist;

− umniidu sihtkaitsevööndis ei ole

inimeste liikumine piiratud, mistõttu

on oht, et linde häiritakse

pesitsusperioodil;

− väike-konnakotkale on ohuteguriks

maastiku mosaiiksuse kadumine.

laanepüü (Bonasa bonasia)

Liigi arvukus LLA-l on

200–400 paari nagu see oli

2003. a arvukuse hinnangu

põhjal.

− vanade pesametsaks sobivate

puistute majandamine,

kahjustamine ning metsamassiivide

fragmenteerumine ning lindude

häirimine pesitsusperioodil;

− pesade rüüstamine kiskjate poolt.

öösorr (Caprimulgus europaeus)

Öösorrile tagatud stabiilsed

tingimused ja häiringuteta

pesitsemine hoiab liigi

arvukuse Alam-Pedja LLA-l

vähemalt inventuuril

fikseeritud ulatuses.

− pesitsusaegne häirimine keeluajal

looduses liikujate tõttu;

− öösorri järglaskonna hukkumine

röövluse tõttu.

mustviires (Chlidonias niger)

Mustviire kolooniate jätkuv

esinemine Alam-Pedja LLA-l

inventuuri käigus fikseeritud

mahus.

− vanajõgede suudmete puhastamise

ja luhtadel karjatamise tulemusena

võivad hävida rooalad, mida

mustviired on pikaajaliselt

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

27

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

kasutanud;

− teatavat ohtu kujutab röövlus. Kinni

kasvavad luhad võimaldavad

röövloomadel märkamatult

kolooniatele lähedale hiilida.

must-toonekurg (Ciconia nigra)

Must-toonekure elupaigad ja

pesitsustingimused Alam-

Pedja LLA-l on säilinud, liigi

pesitsusaegne arvukus alal

on vähemalt üks haudepaar.

− kanakulli püsielupaigas ei ole

inimeste liikumist ajaliselt piiratud,

mistõttu on oht, et liiki häiritakse

pesitsus-perioodil;

− liigi täpset arvukust ja seisundit

teadmata ei ole võimalik planeerida

konkreetseid tegevus ja meetmeid;

− toitumispaikade kinnikasvamine ja

hävimine.

Loorkullid: roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus) ja soo-loorkull (Circus pygargus)

Kuivõrd liikide esinemise ja

leviku kohta täpsed andmed

puuduvad, siis kaitse-

korralduskavaga eesmärke ei

seata. Loorkullidele sobivate

elupaikade ja toitumisalade

kaitse tagatakse elupaiga-

tüüpide (raba- ja

niidukoosluste) kaitsmisega.

− puuduvad täpsed andmed liikide

esinemise kohta linnualal ja

looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik kaitse-eesmärke seada;

− liikidele pesitsemiseks sobilike alade

intensiivne majandamine, sh

roostiku niitmine ning

poollooduslike koosluste lausaline

niitmine, põõsastike hävitamine.

rukkirääk (Crex crex) Liigi arvukus on säilinud

inventuuride tulemusena

Keskkonnaregistrisse kantud

mahus või suurenenud.

− puuduvad täpsed andmed liigi

esinemise kohta linnualal ja

looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik täpsemaid kaitse-eesmärke

seada;

− põllumajanduslik tegevus, selle

intensiivistumine aga ka lakkamine,

sh liiga varajane niitmisaeg ja vale

niitmismeetod, mille tulemusel

lennuvõimetud vanalinnud ja pojad

hukkuvad;

− märgalade, eeskätt niidu-koosluste

kvaliteedi langus ja pindala

vähenemine võsastumise ja

kinnikasvamise tõttu.

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos)

Valgeselg-kirjurähn esineb

Alam-Pedja LLA-l arvukalt,

23–28 paari (nagu 2003. a)

või inventuuril fikseeritud

arvukuse tasemel.

Alam-Pedja suured metsamassiivid

vastavad liigi elupaiganõudmistele ja

liigi arvukus tõuseb.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

28

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

musträhn (Dryocopus martius)

Musträhn pesitseb Alam-

Pedja LLA metsades vähemalt

inventuuril fikseeritud

tasemel.

Eestis on musträhni arvukus pikaajaliselt

püsinud stabiilne ja Alam-Pedja LLA-l

täiendavaid kaitsemeetmeid

musträhnile kehtestada pole vaja.

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva)

Liik pesitseb arvukalt Alam-

Pedja LLA-l, 100–200 paari

vastavalt 2003. a hinnangule.

− pesitsuspaikade hävimine;

− pesitsusaegne häirimine.

rohunepp (Gallinago media)

Rohunepi elupaigad on

hooldatud ja suured mängud

ning elujõulised

mängusüsteemid on säilinud

Alam-Pedja LLA

lamminiitudel vähemalt

300 ha ulatuses või enam.

Alam-Pedja LLA asurkonda

kuulub 180–200 isalindu.

− luhtade liiga intensiivse hooldusega

kaob maastiku mitmekesine

struktuur ja alad pole enam liigile

atraktiivsed ja sobivad;

− luhtade kuivendamine, mis kaasneb

kraavide rekonstrueerimisega, ka

näiteks luhahooldus-tehnikale

juurdepääsude väljaehitamise

käigus.

sookurg (Grus grus) Sookure elupaigad ja

pesitsustingimused on Alam-

Pedja LLA-l säilinud vähemalt

80 ha ulatuses, liigi

pesitsusaegne arvukus on

vähemalt 3 haudepaari.

Toitumis- ja pesitsuspaikade kvaliteedi

langus. Lagedate alade võsastumine,

niiskete niitude, metsade ja soode

kuivenduse mõju jätkumine.

merikotkas (Haliaeetus albicilla)

Merikotka elupaigad ja

pesitsustingimused on

säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus on vähemalt

5 haudepaari.

Lindude häirimine pesitsusperioodil.

punaselg-õgija (Lanius collurio)

Punaselg-õgija pesitseb

jätkuvalt Alam-Pedja LLA-l,

arvukus 50–100 paari

vastavalt 2003. a hinnangule.

Toiduobjektide ja toidu hankimiseks

vajaliku mosaiiksuse hävimine liiga

põhjaliku ja varase niitmise tulemusel.

Pesitsusaegne häirimine.

hallõgija (Lanius excubitor)

Hallõgija pesitseb Alam-Pedja

LLA-l, arvukus 4–5

haudepaari.

Pesitsusaegne häirimine.

väikekajakas (Larus minutus)

Väikekajakas pesitseb

jätkuvalt Alam-Pedja LLA-l

vähemalt inventuuri käigus

fikseeritud hulgal.

− vanajõgede suudmete puhastamise

ja luhtadel karjatamise tulemusena

võivad hävida rooalad, mida

väikekajakad on pikaajaliselt

kasutanud;

− teatavat ohtu kujutab röövlus. Kinni

kasvavad luhad võimaldavad

röövloomadel märkamatult

kolooniatele lähedale hiilida.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

29

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica)

Rände peatuskohtadeks

sobivad alad on Alam-Pedja

LLA-l säilinud ja alal peatub

vähemalt 100 isendit.

Luhtade hooldamisest loobumine või

liiga intensiivne hooldus tihendab

kamarat ja linnud ei saa enam toitu

kätte.

mustsaba-vigle (Limosa limosa)

Mustsaba-viglele sobivate

elupaikade säilimine Alam-

Pedja LLA-l ja 15–25 paari

mustsaba-vigle pesitsemine

alal.

Suurimaks ohuks on elupaikade

kadumine ja nende kvaliteedi langus,

mille peamiseks põhjuseks on

luhaniitude ning madalsoode

majandamise kahanemine ja lakkamine,

mille tulemuseks on alade kulustumine

ja võsastumine.

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus)

Liigi arvukus AlamPedja LLA-l

on inventuuril fikseeritud

tasemel.

Okaspuumetsade hävimine.

väikekoovitaja (Numenius phaeopus)

Väikekoovitaja pesitseb

Alam-Pedja LLA-l, tema

arvukus on 40–55

haudepaari.

− pesitsusaegne häirimine rabades;

− väikekoovitajale võib ohtu kujutada

röövlus pesitsus-ja toitumisaladel.

kalakotkas (Pandion haliaetus)

Kalakotka elupaigad ja

pesitsustingimused on

säilinud, liigi pesitsusaegne

arvukus LLA-l on

3–5 haudepaari.

Kalakotka looduslikud pesad hävivad

sageli tormides (pesa ehitatakse puu

latva).

herilaseviu (Pernis apivorus)

Kuivõrd liikide esinemise ja

leviku kohta täpsed andmed

puuduvad, siis kaitse-

korralduskavaga eesmärke ei

seata. Herilaseviule sobivate

elupaikade ja toitumisalade

kaitse toimub elupaiga-

tüüpide (metsa- ja

niidukoosluste) kaitse kaudu.

Puuduvad täpsed andmed liigi

esinemise kohta linnualal ja

looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik kaitse-eesmärke seada.

tutkas (Philomachus pugnax)

Tutka elupaigad ja

pesitsustingimused, samuti

rändepeatuskohad Alam-

Pedja LLA-l on säilinud.

− toitumis- ja pesitsuspaikade

kvaliteedi langus. Lagedate alade

võsastumine, niiskete niitude,

metsade ja soode kuivendamine;

− röövloomade mõju

pesitsuspaikades.

laanerähn e kolmvarvas- rähn (Picoides tridactylus)

Laanerähn pesitseb Alam-

Pedja LLA metsades vähemalt

6 pesitsuskohas.

Alam-Pedja LLA suured metsamassiivid

vastavad liigi elupaiganõudmistele ja

liigi arvukus tõuseb.

hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus)

Hallrähn pesitseb Alam-Pedja

LLA metsades vähemalt

inventuuril fikseeritud

tasemel.

Alam-Pedja LLA-l leidub arvukalt liigi

elupaiganõudmistele vastavaid metsi ja

liigi arvukus tõuseb.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

30

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

rüüt (Pluvialis apricaria) Rüüda asurkond on heas

seisus ja alal pesitseb

vähemalt 80 haudepaari

rüütasid.

Pesitsusaegne häirimine ja röövlus.

täpikhuik (Porzana porzana)

Kuivõrd liigi esinemise ja

leviku kohta täpsed andmed

puuduvad, siis kaitse-

korraldus kavaga eesmärke ei

seata. Liigi elupaiku ja

toitumisalasid kaitstakse

elupaigatüüpide (raba-, soo-

ja niidukooslused)

kaitsemisega.

− puuduvad täpsed andmed liigi

esinemise kohta linnualal ja

looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik kaitse-eesmärke seada;

− liigi pesitsemiseks sobilike alade

intensiivne majandamine, sh

roostiku niitmine ja tarnamätaste

purustamine.

händkakk (Strix uralensis)

Kuivõrd liikide esinemise ja

leviku kohta täpsed andmed

puuduvad, siis kaitse-

korralduskavaga eesmärke ei

seata. Händkakule sobilike

elupaikade ja toitumisalade

kaitse tagatakse

elupaigatüüpide (metsa-,

raba ja niidukoosluste)

kaitsega.

Puuduvad täpsed andmed liigi

esinemise kohta linnualal ja

looduskaitsealal, mistõttu ei ole

võimalik kaitse-eesmärke seada.

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria)

Liik on Alam-Pedja LLA-l

säilinud inventuuril

fikseeritud tasemel.

− poolavatud ja mosaiiksete maastike

võsastumine ja kinnikasvamine;

− luhaniitude, kraavide ja teeservade

puhtaks niitmine, põõsastike

kadumine.

teder (Tetrao tetrix) Teder on LLA-l esindatud

vähemalt 3 mänguga ning

sobivad elupaigad on säilinud

kogupindalaga vähemalt

278,9 ha.

− elupaigaks sobivate biotoopide

hävimine, kahjustamine ning

lindude häirimine pesitsusperioodil;

− pesade rüüstamine kiskjate poolt.

metsis (Tetrao urogallus)

Metsise elupaigad on

säilinud LLA-l kogupindalaga

vähemalt 6754,4 ha ning

säilinud on vähemalt

5 mängupaika kokku 21 või

enama mängiva kukega.

− elupaikade kvaliteedi halvenemine

kuivenduse mõjul, mis toob endaga

kaasa muutused metsa struktuuris ja

puhmarindes. Alusmetsa

tihenemine, metsasihtide

kinnikasvamine halvendavad liigi

toitumisvõimalusi;

− pesade rüüstamine. Metsised on

oluliseks toiduobjektiks paljudele

röövloomadele;

− mänguaegne häirimine (inimeste

looduses liikumine, metsaraied,

kuivendus-süsteemide

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

31

Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid

hooldamised, harjutused Utsali

lasketiirus).

mudatilder (Tringa glareola)

Mudatildri asurkond on heas

seisus ja Alam-Pedja LLA-l

pesitseb 45–65 paari

mudatildreid nagu hinnati

asurkonna suuruseks 2003. a.

Peamise ohutegurina võib näha

pesitsusaegset häirimist ja röövlust.

heletilder (Tringa nebularia)

Heletildri asurkond on heas

seisus ja Alam-Pedja LLA-l

pesitseb vähemalt 30 paari

heletildreid.

Peamise ohutegurina võib näha

pesitsusaegset häirimist ja röövlust.

punajalg-tilder (Tringa totanus)

Punajalg-tildri asurkond

Alam-Pedja LLA-l on heas

seisus ja alal pesitseb

40–50 paari punajalg-tildreid.

Luhtade võsastumine või valed

hooldusvõtted kahandavad punajalg-

tildrile sobivate elupaikade hulka ja liigi

arvukus kahaneb.

kiivitaja (Vanellus vanellus)

Luhtade seisund vastab

kiivitaja elupaiga-

nõudmistele ja liigi arvukus

püsib Alam-Pedja LLA-l

kõrge (60–70 paari).

− liiga intensiivne põllumajandus ja

raske tehnika kasutamine

tihendavad pinnast ning linnud ei

saa mullast vihmausse kätte;

− röövluse mõju kiivitajate

pesitsemisele.

4.1.1.3 Võimalikud mõjud kaitse-eesmärkidele

Eelhinnangu alusel ei ole võimalik välistada ebasoodsat mõju Parika linnualale (EE0080573) ja Alam- Pedja linnualale (EE0080374).

Võimalik mõju linnustikule laiemalt on kirjeldatud ptk 4.1.2. Parika linnuala ja Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärke saab kavandatav tuulepark mõjutada juhul kui tuulikuid või nendega seotud taristut kavandatakse linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele liiga lähedale. Selgitamaks võimalikku mõju on lähtuvalt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetest määratud kaitse-eesmärgiks oleva liigi elupaiga paiknemine linnualal. Juhul, kui andmed elupaiga paiknemise kohta EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis puuduvad, siis on elupaiga paiknemine määratud liigi elupaigaeelistuse alusel. Sobiliku vahemaa ehk nn puhverala leidmiseks on lähtutud teaduskirjanduse andmetest (peamiselt21) ning Keskkonnaameti poolt antud suunistest22.

Järgnevalt on antud ülevaade linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade paiknemise, elupaiga eelistuse ja liigikaitseliselt soovitatavate kaitset tagavate puhvrite osas seoses tuulikutega. Nimetatud aspekte arvestades on määratud võimaliku mõju esinemine vastavale linnualal kaitstavale liigi elupaigale (Tabel 6).

21 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180. 22 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

32

Ühegi linnuliigi puhul ei saa põhimõtteliselt välistada juhuslikke kokkupõrkeid tuulikutega rändel või juhuslikel ülelendudel, kuid Natura hindamise kontekstis ei saa seda pidada mõjuks linnuala kaitse- eesmärkidele.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

33

Tabel 6. Parika linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud elupaigad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi andmetel (seisuga 15.08.2023) ja võimalik mõju neile. Asjakohastel juhtudel on välja toodud EOÜ analüüsi23 kohaste linnustiku tsoonidega kattuvus.

Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus

Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

suur- laukhani

Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole. KKK24 kohaselt on Parika linnualal asuv Parika järv koos järve kallastel laiuvate õõtsikutega oluline veelindude rändepeatuspaik. Teada on, et 2008. a kevadrändel loendati Parika järvel 289 suur-laukhane ja sügisrändel peatus ühel õhtul 1200 lindu. Potentsiaalselt sobilik ala jääb u 4,5 km kaugusele Parika järvest ja selle äärsetest õõtsikutest.

On arvukas läbirändaja aprillist maini ja septembrist oktoobrini. Eestis ta ei pesitse.

Potentsiaalselt sobilik ala jääb EOÜ analüüsi kohaselt siirdekoridori tsoon 3 alale ehk tegu on väheintensiivse siirdekoridori alaga (Siirdekoridorid, kus märgistatud lindude põhjal oli lennuintensiivsus 6–20 lennuteed/km2).

Peamiseks ohuks on kokkupõrkeoht ööbimisalade ja toitumisalade vahelistel lendudel. Alal viidi läbi sügisperioodil punktvaatlused (vt ptk 4.1.2) mille käigus alal intensiivset rännet ega rännet mis oleks seotud Parika linnualaga, ei tuvastatud. Mõju kevadrände perioodil ei saa lõplikult välistada info piiratuse tõttu, kuid on vähetõenäoline, et ala ületaks olulisi rändekoridore.

rabahani Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole. KKK kohaselt on Parika linnualal asuv Parika järv koos järve kallastel laiuvate õõtsikutega on oluline veelindude rändepeatuspaik. Teada on, et nt 2007. a loendati Parika järvel 260 rabahane. Potentsiaalselt sobilik ala jääb u 4,5 km

Rabahaned rändavad nii varakevadel kui sügisel läbi Eesti suurte parvedena. Rabahani on rändeajal üks tavalisimaid hanelisi Eestis.

Potentsiaalselt sobilik ala jääb EOÜ analüüsi kohaselt siirdekoridori tsoon 3 alale ehk tegu on väheintensiivse siirdekoridori alaga (Siirdekoridorid, kus märgistatud lindude põhjal oli lennuintensiivsus 6–20 lennuteed/km2).

Peamiseks ohuks on kokkupõrkeoht ööbimisalade ja toitumisalade vahelistel lendudel. Alal viidi läbi sügisperioodil punktvaatlused (vt ptk 4.1.2) mille käigus alal intensiivset rännet ega rännet mis oleks seotud Parika linnualaga, ei tuvastatud. Mõju kevadrände perioodil ei saa lõplikult välistada info piiratuse tõttu, kuid on vähetõenäoline, et ala ületaks olulisi rändekoridore.

23 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne. 24 Parika looduskaitseala ja Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

34

Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus

Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

kaugusele Parika järvest ja selle äärsetest õõtsikutest.

must- toonekurg (I)

Elupaik KLO9127677 jääb u 1,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast. Elupaigas on kokku registreeritud 3 pesa (kõik u 1,7 km alast), mis kõik olid viimasel seirekorral 2020. a varisenud. Viimatine elupaiga asustatud olemine on teada 1988. a.

Väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ning arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (60–90 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must- toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning

EOÜ maismaalinnustiku analüüsis on tegu nn erisusega elupaigaga ehk pikka aega asustamata pesad, mille taasasustamise võimalikkus on väiksem. Nende pesade osas on võimalik rakendada 3 km ulatusega tsooni 1, vahemik 3–14 km pesast jääks tsooni 3.

Eriplaneeringuala puhul ei saa negatiivse mõju võimalikkust elupaiga taasasustamisele välistada, sest tuulepargi ala jääb lähemale kui minimaalselt soovitatav 3 km. Potentsiaalselt sobival alal sobivaid toitumisalasid (ojad-jõed) ei leidu. Peamised võimalikud toitumisalad (Navesti jõgi, Parika raba) jäävad elupaigast suundesse, mis ei eelda potentsiaalse tuulepargi ala läbimist toitumisalale jõudmiseks. Seega ei ole oodata, et tuulepargi rajamine vähendaks toitumisalade ulatust või põhjustaks takistust nendeni jõudmiseks. Tegu on ka võrdlemisi väikese tuulepargi alaga, mille puhul olulist barjääriefekti ei teki.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

35

Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus

Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

väldivad pesitsemist metsaservas.

metsis (II) Elupaik KLO9102069 jääb 600 m kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast. Elupaigale jääb kaks mänguala, mida on riikliku seire käigus seiratud 2023. a. Potentsiaalselt sobilikule alale lähem mänguala (671294130 Särgla) oli asustamata. Esinesid üksikud tegevusjäljed, lindude alal viibimine on lühiajaline. Kaugemal mängualal (-1942420149 Parika 2) oli arvukuse hinnang: 3–5. Mängupaik oli asustatud. Mäng nihkunud lõunasse.

Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohualtisse seisundisse ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat.

Potentsiaalselt sobilik ala jääb EOÜ analüüsi kohaselt siirdekoridori tsoon 1 , 2 ja 3 alale. Keskkonnaamet soovitab puhvrit 1000 m, Rootsis läbiviidud uuringu kohasel esineb metsise poolt ala väiksemat kasutust 865 m kaugusel tuulikutest.25

Läbiviidud linnustiku välitöödel (vt ptk 4.1.2) ilmnes, et valdav osa uuritavast alast ei saa tõenäoliselt omada olulist tähtsust metsise elupaigana (killustunud metsad ning väga suur kuivenduse mõju, sest hiljuti on rajatud ulatuslikke kuivendussüsteeme). Arvestades linnuala kaitse-eesmärki, mis näeb ette metsise arvukuse olulist kasvu võrreldes olemasoleva olukorraga, ei saa potentsiaalselt sobiliku ala puhul negatiivse mõju võimalikkust välistada. Tuulepargi rajamisel lähemale kui 1 km Natura alale jäävast metsise elupaigast võib kaasa tuua elupaiga seisundi halvenemist, mis vähendab selle taasasustamise potentsiaali.

25 Taubmann, Julia & Kämmerle, Jim-Lino & Andrén, Henrik & Braunisch, Veronika & Storch, Ilse & Fiedler, Wolfgang & Suchant, Rudi & Coppes, Joy. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. 2021. wlb-00737. 10.2981/wlb.00737.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

36

Tabel 7. Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud elupaigad EELIS andmetel (seisuga 15.08.2023) ja võimalik mõju neile. Asjakohastel juhtudel on välja toodud EOÜ analüüsi26 kohaste linnustiku tsoonidega kattuvus.

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Sookurg (III) Elupaik KLO9117305 ja KLO9117307 jäävad u 25 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast. KKK 27 kohaselt jääb Alam-Pedja linnualale kaks sookure pesitsusala, kogupindalaga ca 80 ha. Sellest umbes 76 ha jääb Laeva soo sihtkaitsevööndisse ja 4 ha Võiviku loodusreservaati. Madalsoode ja rabade linnustiku 2010. a aruande põhjal pesitses Tõllasoo ja Soosaare rabas ning Kulu soos igaühes üks haudepaar.

Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja looduskaitseseaduse alusel arvatud III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi elupaigaks on soo (madalsoo, raba, siirdesoo), märg lodumets (kase või lepa enamusega lehtmets) ja soometsade raiesmikud, lamm, sisemaa järved, rannikuveekogud. Toitumisbiotoopidest eelistavad kultuurrohumaid, viljapõlde ja kõrrepõlde, looduslikke rohumaid, metsa ja raba.

Kirjandusallikate alusel loetakse sookure puhul vajalikuks puhveralaks tuulikuparkide planeerimisel 500 m tuulikutest28.

Ei

26 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne. 27 Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025. 28 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

37

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Soo-loorkull (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt. Kuivõrd liikide esinemise ja leviku kohta registris siiski täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga neile eraldi eesmärke ei seata. Loorkullidele sobivate elupaikade ja toitumisalade kaitse tagatakse elupaigatüüpide (raba- ja niidukoosluste) kaitsmisega.

Harva esinev haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elab põõsassoodel, kõrge taimestikuga aladel, kuid saagilennul käib ka luhtade ja rabade kohal. Kui pole muud sobivat elupaika, siis võib soo-loorkull pesitseda põllumajandusmaadel, kus ta on haavatav varajase viljakoristuse suhtes. Ohutegur on elupaikade kadumine, seda põhjustab soode kuivendamine, niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel. Pesitsusedukust vähendab pesitsusaegne häirimine.

Kirjandusallikate alusel loetakse soo-loorkulli puhul piisavaks puhveralaks tuulikuparkide planeerimisel 1 km tuulikutest.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

38

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Väikeluik (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt. KKK alusel kasutavad Alam-Pedja luhaalasid rändepeatusel toitumiseks. KKK kohaselt täidab ala rahvusvahelise tähtsusega linnuala nõudeid (IBA – Important Bird Area) väikeluige puhul, C2 kriteeriumi – s.o ala, kuhu regulaarselt koguneb vähemalt 1% Euroopa Liidus ohustatud liigi rändetee või Euroopa Liidu populatsioonidest.

Eestis harilik läbirändaja, kes võib juhuslikult talvituda. Rändepeatustel viibib nii rannikul kui ka sisemaa põldudel ja märgaladel. Ohustatud liigiks on väikeluik kuulutatud kahaneva arvukuse tõttu. Kuivõrd enamik väikeluige Loode-Euroopa asurkonnast peatub Eestis, siis on Eesti oluline vastutusriik selle liigi kaitse korraldamisel. Tulenevalt Loode-Euroopa 14 asurkonna talvitusaladest, mis asuvad arenenud põllumajandusriikides, on väikeluik väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Väikeluigele on tugev negatiivne mõjutegur elektri- ja telefoniliinid. Kuigi kokkupõrkeid tuulegeneraatoritega Eestis teadaolevalt veel täheldatud pole, siis on väikeluikede talvitusaladel see probleem. Tehiskonstruktsioonidest avalduvate mõjude puhul on väga oluline ohu ennetamine juba võimalike ohustavate rajatiste planeerimise faasis. Uute õhuliinide, tuuleparkide vms tehiskonstruktsioonide rajamisel on oluline käsitleda väikeluikede rändeaegset koondumispaika funktsionaalse tervikuna, mille tõhusa toimimise tagavad tingimused kogumi sõlmpunktides – ööbimisaladel ja toitumispaikades ning samaväärselt nende vahelistes liikumiskoridorides.

Peamiseks ohuks on kokkupõrkeoht ööbimisalade ja toitumisalade vahelistel lendudel 29 . Potentsiaalselt sobilik ala jääb EOÜ analüüsi alusel tsoon 3 alasse, mis võib olla seotud linnualale jäävate peatumisaladega.

Jah

Laanerähn (II) Elupaigad KLO9113863, KLO9114286, KLO9121616, KLO9114283 ja KLO9114284

Väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud

Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikeks liikideks. Liiki saaks kahjustada peamiselt

Ei

29 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

39

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

paiknevad u 27 km kaugusel ida suunas potentsiaalselt sobilikust alast. KKK kohaselt Alam-Pedjal on laanerähni arvukus kõrge ja liiki võib kohata näiteks Umniidu, Laeva, Kunila ja Kulu soo sihtkaitsevööndis.

liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn elab suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Laanerähni ohustavad tegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala.

elupaiga otsene vähenemine, mida ei kavandata.

Punaselg-õgija (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed puudulikud, KKK hinnangul pesitseb Alam-Pedjal 50–100 paari punaselg-õgijaid.

Elupaigaks on igasugused hõredad leht-, sega- ja okaspuistud, kõige sagedamini esineb puisniitudel ja põõsastikkudes.

Niiduliikidele soovitatakse puhverala 500 m.

Ei

Kaljukotkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jäävad elupaigad KLO9127518 ja KLO9127149 Alam-Pedja linnualale. KKK kohaselt jääb Alam-Pedja linnualale 6 kaljukotka pesapaika.

Eesti punase nimestiku kohaselt on kaljukotkas ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi arvukus on viimastel aastakümnetel kasvanud mõõdukas trendis. Eestis elutseb u 70 paari kaljukotkaid. Pesitsemiseks eelistab liik suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt soosaare või -serva metsa. Toitumisalana kasutatakse pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa. Tööstuslike elektrituulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas võib viia kaljukotka

Potentsiaalselt sobiv ala jääb väljaspoole EOÜ analüüsi tsoon 3 ala (14 km pesast) ehk võimalikku tähelepanu vajavat ala.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

40

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Juhul, kui planeeritakse uute kõrgepingeliinide püstitamist, tuleb hoiduda nende rajamisest pesast lähemale kui 500 m30.

Hallpea-rähn (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt.

Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis eelistab pesitsemisel valgusrikkaid sega- ja okasmetsi, lodu-sanglepikuid, puisniite ning jõelamme. Väldib suuri metsamassiive, meelsamini otsib pesitsuspaigaks väiksema metsatuka, sageli vee läheduses. Eestis elab 2000–3000 paari.

Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikeks liikidest. Liiki saaks kahjustada peamiselt elupaiga otsene vähenemine, mida ei kavandata.

Ei

Merikotkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb Alam-Pedja linnuala territooriumile 19 elupaika (KLO9126569,KLO9126576, KLO9127513, KLO9127514, KLO9126780, KLO9127561, KLO9126850, KLO9126852, KLO9133084 ja KLO9124636) ja 16 pesapaika.

Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohulähedasse seisundisse ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis on merikotka arvukus alates 1990- ndate aastate algusest tugevalt (>50%) tõusnud ning ulatus 2011. a 200–220 paarini. Euroopas on pesitseva asurkonna suuruseks hinnatud (2013) 5000–6600 paari ning üldine populatsiooni trend on suurenev. Euroopa Liidu liikmesriikides on populatsiooni suuruseks hinnatud (2004) 1500–1700 paari ning arvukust tugevalt tõusvaks (>50%). Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste ohutegurite (sobivate pesapuude nappus,

Potentsiaalse sobiva ala jääb väljaspoole linnualaga seotud EOÜ analüüsi tsoon 3 ala (6 km pesast) ehk võimalikku tähelepanu vajavat ala.

Ei

30 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. KINNITATUD. Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

41

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks.

Vööt- põõsalind (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt.

Kogu Eestis, kuid sagedamini Lääne-Eestis ja -saartel pesitsev haudelind, kelle arvukust on hinnatud 15 000– 25 000 paarile.

Elupaigad paiknevad niivõrd kaugel, et mõju on välistatud.

Ei

Väike- konnakotkas (I)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel leidub Alam-Pedja linnuala idaservalt kaks elupaika (KLO9126853 ja KLO9127510).

Liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade kvaliteedi langus ning pesitsusaegne häirimine.

Potentsiaalse sobiva ala jääb väljaspoole linnualaga seotud EOÜ analüüsi tsoon 3 ala (3,5 km pesast) ehk võimalikku tähelepanu vajavat ala.

Ei

Händkakk (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt.

Händkakk pesitseb väga mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsasid. Elupaigana eelistab händkakk lagedate alade või raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsasid. Eelistab pesitseda vanades viljakates metsades (kuuse-sega-), saaki jahib väikestel lagendikel (niidud, raiesmikud, sihid, veekogude kaldad). Pesitseb eelistatult õõnsas puutüükas või puuõõnsuses, sageli ka kulliliste vanades pesades väga erinevates biotoopides (harva ka raiesmikel).

1000 m Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

42

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Rukkirääk (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel paikneb Alam-Pedja linnuala lõunaosas vähemalt 26 km kaugusel potentsiaalselt sobiliu alast elupaigad KLO9124103, KLO9124101, KLO9124104 ja KLO9124098.

Laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab erinevaid avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi. Siiski on rukkiräägu arvukus viimasel kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Seepärast on Eestil kui suhteliselt heas seisus rukkiräägu populatsiooniga alal oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on intensiivne põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel).

500 m Ei

Väike- kärbsenäpp (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt.

Eelistab pesitseda looduslikes poolavatud õõnsustes, asustades tihedamaid metsi nagu kuusikud ja kuuse- segametsad. Eestis arvatakse pesitsevat vaid 40 000– 60 000 paari väike-kärbsenäppe. Väike-kärbsenäppi peetakse ohuväliseks linnuks. Elupaigana eelistab vana sega- või lehtmetsa.

Ei ole häiringutele tundlik liik. Otseselt elupaigaga külgnev raadamine võib põhjustada negatiivset mõju.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

43

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Metsis (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel leiab Alam-Pedja linnualalt elupaigad KLO9127264, KLO9101299, KLO9125501, KLO9102248, KLO9102246, KLO9127379 ja KLO9102083. KKK kohaselt esineb metsist kaitsealal ulatuslikult ning metsise elupaikade kogupindala kaitsealal on 6754,4 ha.

Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohualtisse seisundisse ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

EOÜ analüüs soovitab puhvrit 1000 m, Rootsis läbiviidud uuringu kohasel esineb metsise poolt ala väiksemat kasutust 865 m kaugusel tuulikutest. 31 EOÜ analüüsi kohaselt üksi linnualaga seotud metsise elupaiga puhvertsoon või liikumiskoridor potentsiaalselt sobiliku alaga seotud ei ole.

Ei

Rüüt (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel leiab Alam-Pedja linnualalt elupaigad KLO9117318 ja KLO9117317, mis paiknevad vähemalt 25 km kaugusel potentsiaalsest alast.

Eestis väiksearvuline rabade haudelind (3000–4000 paari), kes käib toitumas pesitsusalasid ümbritsevatel niitudel ja põldudel.

EOÜ analüüsi kohaselt ükski linnualaga seotud soolindude elupaiga puhvertsoon või liikumiskoridor potentsiaalselt sobiliku alaga seotud ei ole.

Ei

Sinikael-part Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole. KKK kohaselt võib liiki

Partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Sinikael-part on kõige arvukam pesitsev haneline Eestis, arvukus on

Partlaste puhul on teaduskirjanduses soovitatud puhvrit 1000 m oluliste koondumiskohtade puhul.

Ei

31 Taubmann, Julia & Kämmerle, Jim-Lino & Andrén, Henrik & Braunisch, Veronika & Storch, Ilse & Fiedler, Wolfgang & Suchant, Rudi & Coppes, Joy. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. 2021. wlb-00737. 10.2981/wlb.00737.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

44

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

kohata pesitsemas loodusala rabade laugastel.

hinnanguliselt 30 000–50 000 haudepaari ning see on stabiilne.

Herilaseviu (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed puudulikud, andmebaasi andmetel ei jää Alam-Pedja linnualale ühtegi herilaseviu pesa, kuigi liik on seatud ala kaitse-eesmärgiks. Kuivõrd liikide esinemise ja leviku kohta täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga eesmärke ei seata.

Eestis üldlevinud väikesearvuline ja hõreda asustusega haudelind. Herilaseviu on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana niiskeid leht- ja segametsi, toidubaasist (kiletiivalised) lähtuvalt on liigi pesitsusterritoorium väga suur. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandamise tulemusena.

1000 m Ei

Mudatilder (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eesti rabades ja siirdesoodes, suhteliselt tavaline haudelind, pesitsejate arvukuseks hinnatakse 3000– 4000 paari. Liik kuulub looduskaitseseaduse kohaselt III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus.

500 m Ei

Sõtkas Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole. KKK kohaselt võib kohata pesitsemas loodusala rabade laugastel.

Partlaste sugukonda kuuluv veelind, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Eestis võib kohata teda aastaringselt ning ta on siin arvukas läbirändaja (kuni 500 000 isendit), kuid vähearvukas pesitseja ning talvituja. Kuigi tema arvukus Eestis on piisav, ohustab temagi pesitsuspaiku veekogude reostumine ning häirimine.

Partlaste puhul on teaduskirjanduses soovitatud puhvrit 1000 m oluliste koondumiskohtade puhul.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

45

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Hallõgija (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Kohatise levikuga stabiilse arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka.

500 m Ei

Punajalg-tilder (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eesti randadel tavaline ning sisemaal soodes ja luhtadel väiksearvuline haudelind, kelle arvukust hinnatakse Eestis 5000–7000 paarile.

500 m Ei

Teder (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel paiknevad Alam-Pedja linnualal elupaigad KLO9117328, KLO9117327 ja KLO9117329.

Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja talvituja. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre arvukuses üldine langustrend. Vaatamata hetkel veel küllaltki kõrgele arvukusele on vajalik arvukuse languse peatamine. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine, röövlus ja häirimine. Elupaikade säilitamine ja röövluse ning häirimise mõju vähendamine on peamised tingimused liigi soodsa seisundi saavutamiseks. Tedre elupaikades, kus esineb vähemalt 5 kukega mäng, tuleks loobuda olulise mõjuga objektide (kaevandused, kuivendusvõrgud, teed, tuulepargid, tööstus, elamualad jne) rajamisest. Potentsiaalselt olulistele tedre elupaikadele maakasutuse muutust planeerides peaks sellele eelnema tedre inventuur.

1–2 km elupaigast. EOÜ analüüsi kohaselt üksi linnualaga seotud tedre elupaiga puhvertsoon või liikumiskoridor potentsiaalselt sobiliku alaga seotud ei ole.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

46

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Täpikhuik (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel paiknevad Alam-Pedja linnuala lõunaosas elupaigad KLO9124115,KLO9124114, KLO9124116 ja KLO9124112.

Stabiilse arvukusega haudelind. Täpikhuigu eelistatud elupaikadeks on mageveelised tiheda poolveeliste taimede kattega märgalad erineva või sesoonselt varieeruva vee sügavusega alla 15 cm. Madala arvukuse korral kohatakse täpikhuiku peamiselt roostikes ja nende servaaladel, kõrge arvukuse ja elupaikade vähesuse korral ka mitmesugustel heinamaadel. Pesitseda eelistab täpikhuik tihedas tarnastikus või roostikus, madal- ja siirdesoodes, niisketel niitudel, eutroofsete järvede kallastel jm.

Arvestades elupaiga kaugust, siis ei ole mõju oodata. Kureliste puhul võib kohaseks pidada kuni 1000 m puhvrit.

Ei

Kalakotkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel paiknevad Alam-Pedja linnualal elupaigad KLO9127512, KLO9132998 ja KLO9126851.

Kalakotka arvukus on kõikuv ja tema elupaigad ohustatud. Ohustavate teguritena on välja toodud häirimine, vanade okasmetsade kadumine, veekogude eutrofeerumine ning õhusaaste.

Potentsiaalse sobiva ala jääb väljaspoole linnualaga seotud EOÜ analüüsi tsoon 3 ala (9 km pesast) ehk võimalikku tähelepanu vajavat ala.

Ei

Kiivitaja Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole.

Eestis üldlevinud harilik haudelind, kes elutseb põldudel ja rohumaadel, eriti madalmurustel niisketel niitudel, ka soodes jm märgaladel. Liiki ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus: taimekaitsevahendid ja väetised. Kiivitaja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

500 m Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

47

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Öösorr (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Öösorr on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana eelkõige hõredamaid raba- ja nõmmemännikuid, kuid võib elutseda ka harvikutes, väludel, raiesmikel ja nõmmedel. Öösorride arvukus on langemas, nende elupaigad on ohustatud metsade majandamise ja kuivendamise tõttu.

500 m Ei

Must- toonekurg (I)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ning arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (60–90 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Must- toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas.

Potentsiaalse sobiva ala jääb väljaspoole linnualaga seotud EOÜ analüüsi tsoon 3 ala (14 km pesast) ehk võimalikku tähelepanu vajavat ala.

Ei

Rohunepp (II) Rohunepp on üks Alam-Pedja linnuala esindusliikidest. KKK kohaselt täidab rahvusvahelise tähtsusega linnuala nõudeid (IBA – Important Bird Area) rohuneppi

Ebaühtlaselt levinud harv haudelind. Rohunepi arvukus on pidevalt vähenenud. Selle põhjuseks on madalsoode kuivendamine, lamminiitude ja soostunud heinamaade ulatuslik kraavitamine ja viimastel aastakümnetel niitmise lakkamine jõelammidel.

Arvestades elupaiga kaugust, siis ei ole mõju oodata. Puhvriks võib kohaselt pidada 500 m.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

48

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

osas, C2 kriteeriumi – s.o ala, kuhu regulaarselt koguneb vähemalt 1% Euroopa Liidus ohustatud liigi rändetee või Euroopa Liidu populatsioonidest.

Heletilder (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eestis on ta harv haudelind, keda võib leida Põhja- ja Vahe-Eestis, läbirändajana kohtab teda kogu riigis. Peamisteks elupaikadeks on rabad ja siirdesood.

500 m Ei

Väikekoovitaj a (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eestis ebaühtlase levikuga harv rabade haudelind (400–700 paari), keda kohatakse meil peamiselt läbirändel (aprill–mai, juuli–september).

500 m Ei

kanakull (II) Potentsiaalsest alast asub u 7,4 km kaugusel elupaik KLO9128086.

Kanakull on Eestis üldlevinud, elupaigaks suuremad metsad, eriti kuuse-segametsad. Mõnikord võib saagijahil ka avamaastikule tulla. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohulähedasse seisundisse. Kanakulli peamiselt ohustavateks teguriteks on pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi langus ja pesitsusaegne häirimine.

1–3 km Ei

rästas-roolind Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole.

Eestis on üldlevinud väikesearvuline (Lääne-Eestis harilik) haudelind, kes elutseb veekogude äärsetes roostikes. Peamised ohutegurid on liigile toitumis- ja rändepeatuspaikadeks olevate roostike saastatus ja kadumine inimtegevuse mõjul. Rästas-roolind on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel

500 m Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

49

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.

soopart (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eestis on ta on tugevalt langeva arvukusega haudelind, kes on ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud arvukusega liigina II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Liiki ohustavad eelkõige märgalade hävitamine, kuivendus ja eutrofeerumine ning linnujaht (otsene ja kaudne mõju). Lisaks ohuks on inimese poolne häirimine, liigi otsene kasutus, looduslike süsteemide ümberkujundamine, pinnase erosioon ja setted ning toitained.

Partlaste puhul on teaduskirjanduses soovitatud puhvrit 1000 m oluliste koondumiskohtade puhul.

Ei

luitsnokk- part

Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole.

Rannikul pesitsev haudelind, kelle arvukuseks Eestis hinnatakse 1000–1500 haudepaari. Luitsnokk-pardi arvukus on Eestis viimastel aastatel langenud.

Partlaste puhul on teaduskirjanduses soovitatud puhvrit 1000 m oluliste koondumiskohtade puhul.

Ei

viupart Kuivõrd tegu ei ole kaitsealuse liigiga, siis elupaika EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis registreeritud ei ole.

Eestis on ta haruldane haudelind eelkõige sisemaajärvedel ja -luhtadel, läbirändel leidub teda rohkearvuliselt rannavetes. Pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 100‒200 paari. Peamised ohutegurid on veekogude saastumine, jahipidamine ja väikekiskjate suur arvukus.

Partlaste puhul on teaduskirjanduses soovitatud puhvrit 1000 m oluliste koondumiskohtade puhul.

Ei

rägapart EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Pesitsusareaal hõlmab pea kogu Euraasia parasvöödet. Talvitub peamiselt troopikas, aga ka ekvatoriaalsetel aladel. Läbirändel kohatakse märgaladel nii rannikul kui sisemaal.

Partlaste puhul on teaduskirjanduses soovitatud puhvrit 1000 m oluliste koondumiskohtade puhul.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

50

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

suur- konnakotkas (I)

KKK kohaselt on 2012. a seisuga Eestis suur-konnakotkaste arvukuseks hinnatud 5–10 paari, kuid 2007. a hinnati nende arvukuseks 10–20 paari. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb Alam-Pedja LiA-le 6 suur- konnakotka pesa, neist 3 Kunila skv-s (KLO9102996; KLO9102997; KLO9102997) ning Aruvälja (KLO9103007; KLO9103006) ja Nasja PEPide (KLO9104757) pesad, kuid viimastel aastatel on kõik pesad olnud asustamata ja linnualal pole enam suur-konnakotka pesitsemist tuvastatud. Liigi pesitsemiseks on kõik tingimused alal säilinud ning selle soodustamiseks hinnatakse olemasolevat kaitsekorda piisavaks. Kuivõrd liigi esinemise ja leviku kohta täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga eesmärke ei seata.

Suur-konnakotkas on väheneva arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi äärmiselt ohustatud seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Suur-konnakotkas on Eestis väga harv pesitseja, 2011. a pesitses teadaolevatel territooriumidel vaid üks suur-konnakotkapaar ja neli väike-ja suurkonnakotka segapaari. Hinnanguliselt võib Eestis pesitseda koos segapaaridega vaid 5–10 suur- konnakotka paari. Suur-konnakotka arvukus on tugevas languses.

Potentsiaalse sobiva ala jääb väljaspoole linnualaga seotud EOÜ analüüsi tsoon 3 ala (5,5 km pesast) ehk võimalikku tähelepanu vajavat ala.

Ei

laanepüü (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Metsislaste sugukonda kuuluv kanaline. Ta on Eestis paigalind, keda võib kohata peamiselt mandriosa metsaaladel, kus ta on üldlevinud harilik haudelind,

EOÜ analüüsi kohased linnualaga seotud liigi elupaigad ja nende puhvrid

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

51

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

saartel esineb teda harva. Eestis hinnatakse laanepüü arvukuseks 30 000−60 000 haudepaari ning see on stabiilne.

(tsoon 2 ja tsoon 3 alad) ei ulatu potentsiaalselt sobiliku tuulealani.

mustviires (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Mõõdukalt langeva arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka.

Soovitus puudub, kuid arvestades elupaiga kaugust, siis ei ole oodata ka mõju.

Ei

roo-loorkull (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal. Kuivõrd liikide esinemise ja leviku kohta registris siiski täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga neile eraldi eesmärke ei seata. Loorkullidele sobivate elupaikade ja toitumisalade kaitse tagatakse elupaigatüüpide (raba- ja niidukoosluste) kaitsmisega.

Ebaühtlaselt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Roo-loorkulli elupaigaks sobivad suuremad roostikud ja roo-sood. Ohuteguriks on sobivate pesitsusalade (roostikud ja roo-sood) kadumine.

1000–2000 m Ei

välja-loorkull (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualalt. Kuivõrd liikide esinemise ja leviku kohta registris siiski täpsed andmed puuduvad, siis KKK-ga neile eraldi eesmärke ei

Eestis ebaühtlase levikuga (peamiselt Ida-Eestis) harv haudelind ja läbirändaja, üksikud talvituvad. Liik on Eestis III kaitsekategooria all ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohulähedases seisus. Välja-loorkull pesitseb luhtadel, madal- ja siirdesoodes ning soistel raiesmikel, lääne pool ka nõmmrabadel. Rändel ja talvel peatuvad mitmesugusel avamaastikul: põldudel, rannaniitudel,

1000–2000m Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

52

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

seata. Loorkullidele sobivate elupaikade ja toitumisalade kaitse tagatakse elupaigatüüpide (raba- ja niidukoosluste) kaitsmisega.

jõelammidel. Peamised ohutegurid on soode kuivendamine ja turbavõtmine, niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel ning häirimine.

valgeselg- kirjurähn (II)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel paikneb Alam-Pedja linnualal u 30 km kaugusel elupaik KLO9117302.

Eestis ta on väikesearvuline haudelind. Eelistab vanemaid lehtpuu enamusega puistuid. Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Linnuliik asustab peamiselt vanemaid niiskeid leht- ja segametsi, okasmetsi võib kasutada enamasti vaid pesitsusvälisel ajal ja need ei oma tema kaitse korraldamisel olulist tähtsust. Elupaigavalikul on talle tähtsaim piisava hulga seisvate surnud lehtpuude olemasolu, milles elavad putukad ja nende vastsed on valgeselg-kirjurähni peatoiduks. Seetõttu asustab ta sageli veekoguäärseid metsi, kus liigniiskuse tõttu on rohkelt seisvaid surnud puid ning raiepiirangute tõttu on enamasti säilinud ka vanad puistud.

Rähnid ei ole tuulikute häiringutundlikud.

Ei

musträhn (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn suuri okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustavad tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue

Rähnid ei ole tuulikute häiringutundlikud.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

53

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele.

väikekajakas (II)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Väikekajakas on tugevalt langeva arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud.

Kuni 1000 m Ei

vöötsaba-vigle (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Eestis ebaühtlaselt (peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis) levinud väikesearvuline haudelind (1000‒3000 paari), kes pesitseb suhteliselt hõredalt ja aastati kõikuval arvul okasmetsades. Liik esineb Eestis aasta läbi. Looduslikud vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandusliku tegevuse tulemusena. Eesti punase nimestiku järgi on liik ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Kahlajatel kuni 1000 m Ei

mustsaba- vigle (II)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Alam-Pedja linnu- ja loodusala KKK 2016–2025 kohaselt on mustsaba-vigle Eestis kohati levinud haudelind, tema arvuks hinnatakse 400–700 haudepaari. Eelkõige kohtab liiki veelähedastel niisketel niitudel, rohusoodes ja järvede õõtsikkallastel. Toitub suve esimeses pooles põhiliselt mardikatest ja liblikaröövikutest, suve teises pooles peamiselt veeputukate vastsetest ja molluskitest, vähesel määral ka seemnetest. Alam-Pedjal liigi esinemist registrisse kantud pole, kuid 2003. a inventuuri kohaselt pesitses alal 15–25 paari.

Kahlajatel kuni 1000 m

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

54

Liik

Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel

Liigi ohustatus ja elupaiga kasutuse kirjeldus Soovitatav puhver Võimalik negatiivne mõju

männi- käbilind (III)

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Ta on Eestis ebaühtlaselt (peamiselt Lääne- ja Põhja- Eestis) levinud väikesearvuline haudelind (1000‒3000 paari), kes pesitseb suhteliselt hõredalt ja aastati kõikuval arvul okasmetsades. Liik esineb Eestis aasta läbi. Looduslikud vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandusliku tegevuse tulemusena. Eesti punase nimestiku järgi on liik ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Ei ole häiringutundlik liik. Ei

tutkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei leidu Alam-Pedja linnualal.

Tutkas on haruldane luhtade ja rannaniitude haudelind. Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes. Tutka arvukuse languse põhjuseks Lääne-Euroopa ja Läänemere piirkonnas on sobivate majandatavate rohumaade kadumine. 2003–2007 aastatel pesitses Eestis hinnanguliselt kõigest 10–30 emaslindu.

EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega puudub. Mõju välistatud.

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

55

4.1.1.4 Mõju Natura alade terviklikkusele

Tabel 8. Natura alade terviklikkuse kontroll-küsimustik.

Parika linnuala Potentsiaalne tuuleala

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Jah

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Jah

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? EI

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Jah

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei

Alam-Pedja linnuala Potentsiaalne tuuleala

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei

4.1.1.5 Leevendavate meetmete kavandamine ning tingimused järgnevaks etapiks

KOV EP esimest etappi on üldjuhul asjakohane käsitleda kõrgema taseme strateegilise planeerimisdokumendina ja ühtlasi „kavana“ loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Euroopa Komisjon on juhise „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019/C 33/01) ptk-s 4.6.1 selgitanud, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia enne kava heakskiitmist. Sama juhise ptk-s 4.7.3 on Euroopa Komisjon omakorda märkinud, et „Heakskiitmisotsuse võib teha ainult pärast seda, kui nad on veendunud, et kava või projekt ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.“ Muu hulgas võivad vastava mõju ära hoida leevendusmeetmed (juhise ptk 4.6.6). Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

56

vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, millega abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. See tähendab ühtlasi, et juhul kui soovitakse asukohavaliku järgselt edasi minna projekteerimistingimuste menetlusega, siis tuleb ebasoodsad mõjud Natura aladele välistada asukohavaliku KSH aruande Natura hindamises.

Tabel 9. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ning tingimused järgmiseks menetlusetapiks.

Meede/tingimus Tõhusus

Parika linnualale jääv must-toonekure elupaik on olnud pikka aega asustamata. Parika linnuala kaitse eesmärk liigi osas on, et must-toonekurele sobiv pesitsusmets peab olema säilinud 55 ha suurusel alal. EOÜ maismaalinnustiku analüüsis on tegu nn erisusega elupaigaga ehk pikka aega asustamata pesaga, mille taasasustamise võimalikkus on väiksem. Nende pesade osas on võimalik rakendada 3 km ulatusega tsooni 1, vahemik 3–14 km pesast jääks tsooni 3. Säilitamaks elupaiga taasasutamise võimalust tuleb välistada asukoha eelvaliku aladest 3 km puhverala ümber elupaika jäävate pesade.

Lisaks tuleb kavandataval tuulepargi alal teostada kevad-suvised linnustiku punktvaatlused (metoodika kirjeldust vt üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs lk 32 ptk 5.1.1, 2022), millega tuvastatakse lindude, sh must-toonekure, võimalik õhuruumi kasutus. Juhul kui ilmneb, must-toonekure poolne õhuruumi kasutus tuleb täpsustada Natura hindamist ning näha ette täiendavad leevendusmeetmed hukkumisriski välistamiseks.

Tõhus

Välistamaks negatiivset mõju Parika linnualal paiknevale metsise elupaigale, sh selle taasasustamise võimalusele, siis rakendada 1000 m puhverala ümber linnualal registreeritud metsise elupaiga. Sellisel viisil ala vähendades säilib ka võimalik (EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane) metsiste liikumiskoridor Parika linnuala ja Kallisaare metsise püsielupaiga vahel.

Tõhus

Potentsiaalselt sobilikul alal teostatud sügisese rändeperioodi punktvaatluste alusel on võimalik hinnata, et sügisesel perioodil suur-laukhanede, rabahanede ja väikeluikede intensiivne liikumine potentsiaalset tuulepargi ala ületavana puudub. Samuti puudub liikumise seos Parika linnualaga. Kevadise linnustiku liikumise osas andmestik puudub.

Edasisel tuulepargi kavandamisel viia läbi linnustiku punktvaatlused kevadisel perioodil (metoodika täpsem kirjeldus vt üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs lk 32 ptk 5.1.1) selgitamaks võimalikku väikeluige, suur-laukhane ja rabahane liikumist

Tõhus

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

57

Meede/tingimus Tõhusus

alal. Olemasoleva andmestiku alusel on välistatud oluliste liikumiskoridoride esinemine tuulepargi alal. Täiendav linnustiku uuring tuleb kavandada ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning kui uuringuga tuvastatakse mingil perioodil aktiivne suur-laukhanede, rabahanede või väikeluikede liikumine kavandatud tuulikute rootori tööpiirkonnas, siis tuleb uuringus esitada ajaliste või tehniliste meetmete kirjeldus kokkupõrkeriski vähendamiseks ebaolulisele tasemele. Meetmed seisnevad tuulikute peatamises aktiivsel rände perioodil, kas ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel 32 . Lisaks tuleb rakendada ka järelseiretingimusi, mis võimaldab vajadusel kasutusele võetud ajalisi või tehnilisi meetmeid korrigeerida või täiendavalt rakendada. Kombineeritud meede (täiendav uuring ja vajadusel sellest lähtuv ajalise või tehnilise meetme rakendamine) välistab ebasoodsa mõju linnuala kaitse eesmärkidele.

Järelseirena teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale vastava tuulepargi rajamist vastavalt metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks.

4.1.1.6 Natura-hindamise tulemused ja järeldus

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura 2000 alad välistati esmasel kaardianalüüsil potentsiaalselt sobilike aladena. Täiendaval analüüsil leiti, et negatiivse mõju välistamiseks Parika linnuala (EE0080573) suhtes on vajalik täiendavate meetmete rakendamine. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi koostamise täpsusastmes (puudub detailne info kavandatavate tuulikute, trasside asukohtade, parameetrite jm kohta) ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ja suuniseid detailse lahenduse etappi.

Natura hindamise alusel on ebasoodne mõju välistatud ka Parika loodusala ning kaugemal asuvate Natura alade suhtes.

4.1.2 Mõju linnustikule

Tuuleparkide mõjud lindudele on seotud: 1) suurenenud suremusega, lennates tuuliku liikuvatesse labadesse või harvemal juhul vastu

tuuliku torni;

32 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

58

2) elupaikade kaoga, kui need kujundatakse ümber (juurdepääsuteed, ülekandeliinid vms) ning linnustiku tihedus tuuliku ümbruses väheneb;

3) barjääriefektiga, kui linnud väldivad tuulikute läheduses lendamist või kujuneb lennumarsruut ümber tuulepargi niivõrd pikaks, et see vähendab linnu kohasust33.

Enamik lindudest, kes tuulikute tõttu hukkuvad, on laululinnud – vähemalt 60–75% hukkunud lindudest34

35. Nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hukkub kõige sagedamini lõokesi, mis tuleneb

tuuleparkide rajamisest avatud rohumaadele, kus isased lõokesed sigimiskäitumise tõttu hukkuvad (esitavad laulu kõrgel lennates). Samuti on rohkem leitud hukkunud pääsukesi ja piiritajaid. Väga madalat lindude hukkumise määra on näidatud öösorri ja kakuliste puhul. Haukalistest esineb kõige rohkem suremust tuulikuparkides tuuletallajal, seejärel hiireviul, puna-harksabal ja merikotkal. Põhja- Euroopas on haukalistest leitud kõrgeimat suremust tuulikute tõttu hiireviul, kes väldib väga vähesel või mõningal määral (250–500 m tuulikust) tuuleparke. Loorkullide puhul on leitud soo-loorkulli pesitsemist ca 100 m kaugusel tuulikust, aga mõningast tuulikute vältimist on täheldatud välja-loorkulli puhul, kuid mitte roo-loorkulli puhul. Ka raudkulli puhul on täheldatud väga madalat suremust33.

Lindude pesitsusperioodid on näidatud, et tuulikuid välditakse mõnesaja meetri ulatuses, kuid vältimise kaugus on liigispetsiifiline. Üldine arusaamine on, et linnud, kes tuulikuid väldivad, ei saa hukka vastupidiselt nendele liikidele, kes tuulikuid ei väldi. Kahlajate puhul on nende pesitsusperioodil näidatud tugevat tuulikute vältimist. Väljaspool pesitsusaega on uuringud näidatud, et parvelise eluviisiga kured, haned ja kahlajad väldivad tuulikuid33.

Kui vaadelda erinevates elupaikades suremuse määra, siis selgub, et märg- ja rannikualad ning elupaigad järvede ja rannikualade lähedal on suurima suremuse riskiga (nt Rootsis Näsudden) nagu ka valdavatele tuulesuundadele avatud kõrgendikud. Madala kokkupõrke riskiga aladeks on loetud avatud elupaiku (nt põllumaad). Metsa elupaikade osas on tehtud vähe uuringuid, kuid nende alusel on ka metsades lindude kokkupõrkeriskid tuulikutega pigem madalad33.

Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on seega esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik. Asukohavaliku esmaseks ülesandeks on vältida tuulikute kavandamist linnustiku seisukohalt kõige tundlikumatele aladele ning ohustatud häirimistundlike või kokkupõrkealtide liikide elupaikade lähedusse.

4.1.2.1 Hindamise metoodika

Mõju linnustikule hinnati planeeringualal kaardistatud esialgsel tuulealal. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid kaitsealuste linnuliikide kohta andmebaasidest EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja PlutoF.

Hinnates planeeringualal eri osade sobivust tuulepargi arendamiseks lähtuti peamise infoallikana EOÜ ja Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (edaspidi EOÜ analüüs) soovitustest 36 . Analüüsi kaardiandmete osas veenduti EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri, keskkonnaseire andmete, maakasutuse analüüsi ja kohtvaatlustega, et tegu on aja- ja asjakohaste andmetega.

33 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132. 34 Kuvlesky Jr, W.P., Brennan, L.A., Morrison, M.L., Boydston, K.K., Ballard, B.M. and Bryant, F.C., 2007. Wind energy development and wildlife conservation: challenges and opportunities. The Journal of Wildlife Management, 71(8), pp.2487-2498. 35 Erickson, W.P., Wolfe, M.M., Bay, K.J., Johnson, D.H. & Gehring, J.L. 2014. A comprehensive analysis of small- passerines fatalities from collision with turbines at wind energy facilities. PLOS ONE 9(9), e 107491 doi: 10.1371/journal.pone.0107491. 36 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

59

Must-toonekurele sobilikke toitumisveekogude andmetes on kasutatud GPS-iga varustatud must- toonekurgede 2007–2022 aasta andmestikku37.

Välivaatluste eesmärgiks oli alal leiduvate elupaikade omaduste täpsustamine ning andmebaasiandmete täiendamine. Uuringualadele paigutati eelneva kaardianalüüsi alusel 300–500 m vahemaadega vaatluspunktid, mida kontrolliti hommikustel linnuloendustel. Ühes punktis viibiti ca 5 min, mil kõik linnuliigid kokku loendati. Punktide vahelistel alal ning kuni 500 m kaugusel uuritavast alast märgiti üles olulised ja kaitsealused linnuliigid vastavalt “Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüs, 2022” lisas 7 toodud linnuliikide nimekirjale (lk 149). Välitööd toimusid 16.06.2023, kuhu määrati 51 vaatluspunkti, mis hõlmasid nii Põhja-Sakala valda jäävat potentsiaalselt sobilikku ala kui ka selle osa, mis jääb Viljandi valla territooriumile.

Lisaks viidi läbi sügisesed rändevaatlused läbi 06.10.2023, 29.10.2023, 16.11.2023 ja 26.11.2023, kus vaatlusi teostati põllumaadel kolmest punktist päikese tõusust loojanguni kokku 36 h ulatuses. Kaks vaatluspunkti paiknesid ala keskosas kõrgematel põllumaadel (58,55693, 25,77387; 58,56446, 25,77849), mille omavaheline kaugus oli 900 m ning kolmas punkt paiknes 1,5 km kaugusel (ala keskosa ja lõunaosa põllumaade omavaheline kaugus oli ca 500 m, mis tähendab, et vaatlusväli oli küllaltki avar) uuringuala lõuna osas (58,54380, 25,78029).

Lindude kõrgusvaatlusi teostati Nikon Forestry Pro II kaugusmõõtjaga, mille mõõtmisulatus on 7,5–1600 m, või fikseeriti kõrgusmõõtjaga mõne lähedal asuva puu kõrgus ning selle mõõdu abi kasutati lindude kõrguse leidmiseks. Hommikused ja õhtused vaatlused üritati jaotada võrdselt, et oleks võimalik osade liikide (nt laululuik) puhul hinnata võimalikult täpselt hommikusi ja õhtuseid lennusuundi ööbimis-ja toitumisalade vahel.

Lähtuvalt olemasolevatest linnustikualastest andmetest jagati potentsiaalselt sobilikud alad valgusfoori põhimõttel lähtuvalt nende potentsiaalsest sobilikkusest tuulepargi asukohana (Joonis 7):

− Võimalikud sobivad (kollased) alad – ala sobilikkust tuleb täpsustada täiendavate uuringute või eksperdihinnanguga, kuid alale on tõenäoliselt võimalik vähemalt mingis osas tuulikute rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata linnustikule, samuti ei saa välistada vajadust leevendavate meetmete rakendamiseks;

− Eelduslikult mittesobivad (oranžid alad) – aladel on kõrgem ökoloogiline väärtus, kus esineb läbiviidud punktloenduse alusel kaitsealuseid linnuliike ning tegemist on üldjuhul vanemate loodusmetsadega kus linnustiku mitmekesisus ja haruldaste linnuliikide osakaal on suurem;

− Ebasobivad (punased) alad – olemasoleva info alusel mittesobilikud alad tuulepargi rajamiseks, täiendavad uuringud suure tõenäosusega ei muuda järeldusi alade sobivuse suhtes, aladele tuulikute rajamisel võib oodata kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele olulist ebasoodsat mõju, mida ei ole võimalik leevendada ebaolulisele tasemele.

4.1.2.2 Hindamise tulemused

Lähtudes EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi andmetest ja EOÜ analüüsist on potentsiaalselt sobiliku ala puhul võimalikud mõjutatavad liigid metsis, teder, kanakull, laanepüü, sookurg, must-toonekurg, väike-konnakotkas ja merikotkas, kelle elupaigad või elupaigaks sobilikud alad on piirkonnas teada ja nende soovituslikud puhveralad ulatuvad potentsiaalselt sobilikule alale. Lisaks võib ala ületavana esineda hanede-luikede rändeaegne liikumine.

Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. a hinnang) kuulub must-toonekurg kategooriasse „kriitilises seisundis”. GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade

37 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

60

analüüsi alusel (edaspidi GPS analüüs)38 piirkonnas olulised toitumisveekogud puuduvad, kuid tegu on tõenäoliselt puudulike andmetega. Teadaolevalt ei ole piirkonnas ühtegi saatjaga varustatud lindu. Must-toonekure elupaik (KLO9127677) paikneb potentsiaalselt sobilikust alast u 1,3 km kaugusel edelas. Leiukoha vaatlused on antud püsielupaigas pärit juba 1985. a. Elupaigas on kokku registreeritud 3 pesa (kõik u 1,7 km alast), mis kõik olid viimasel seire korral 2020. a varisenud. Viimatine elupaiga asustatud olemine on teada 1988. a. EOÜ maismaalinnustiku analüüsis on tegu nn erisusega elupaigaga ehk pikka aega asustamata pesad, mille taasasustamise võimalikkus on väiksem. Nende pesade osas on võimalik rakendada 3 km ulatusega tsooni 1, vahemik 3–14 km pesast jääks tsooni 3.

Must-toonekurg kuulub praegu Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele39. Must-toonekure arvukuse langus on Eestis praegu tugeva negatiivse trendiga, samuti on produktiivsus väga madal võrreldes lõunapoolsete aladega40. Must-toonekure pesitsus- ja toitumisalad asuvad eri kohtades ja üksteisest sageli kaugel. Toitumas käiakse kuni 40 km kaugusel, kuid energeetiliselt pole kasulik toidu vedamine poegadele kaugemalt kui 25 km41. Siiski mida lähemal asub sobilik toitumisveekogu pesast, seda sagedasem on tavapäraselt ka selle kasutus.

Must-toonekure hukkumisrisk tuuleparkides ei ole kõrge, aga hukkumisi on siiski maailmapraktikas esinenud 42 . Leitud on, et must-toonekured pigem väldivad tuuliku võimalikku ohuala (250 m tuulikutest) üsna efektiivselt. Alla 10% lendudest tuulepargi piirkonnas jäävad tuulikute ohualasse ja nad teevad lende võimalikku tuuliku ohualasse valdavalt heades ilmastikuoludes. Umbes 3% lendudest jäävad rootori ohualasse (labade töökõrgusele ja lähemale kui 250 m tuulikust). Liik eelistab lennata ümber tuulepargi või läbi selle olukordades kus tuuliku vahe on piisavalt suur. Ehk siis tuulikuid suudetakse valdavalt vältida, mis muudab kokkupõrkeriski madalaks 43 . Samas võib vältimisega kaasneda barjääriefekt – tuulikute vahetus läheduses olevaid toitumisalasid välditakse.

Potentsiaalselt sobilikul alal must-toonekurele sobivaid toitumisalasid (ojad-jõed) ei leidu, vaid tegemist on kuivenduskraavidega, mis toimivad ökoloogilise lõksuna, kus puudub pesitsuse edukaks läbimiseks sobiv toidubaas. Antud piirkonnas puudub teave must-toonekure toitumispaikade kohta, kuid tõenäoliselt asuvad sobivad toitumisalad pesapaigast pigem lõunas paikneval Parika linnu- ja loodusalal (Parika loodusala, EE0080573 ning Parika linnuala EE0080573) ja Navesti jõel. Seega ei jää potentsiaalne tuulepargi ala eelduslikult peamiste toitumisalade ja elupaiga vahele.

Must-toonekure pesakohtade ümber tuleb rakendada minimaalselt 3 km puhverala tagamaks võimalust elupaiga taasasustamiseks. Puhver on vajalik lähtudes asjaolust, et liik üldjuhul väldib tuuleparkide piirkondi. Kuivõrd kavandatav tuulepark on eelduslikult võrdlemisi väike ja ei hõlma olulisi toitumisalasid ega jää toitumisalade ja elupaiga vahele, siis suurema puhvri rakendamine antud alal ei pruugi olla vajalik. Kuna GPS saatjaga linnud piirkonnas puuduvad siis tuleb võimalikku must- toonekurgede poolset õhuruumi kasutust täpsustada kevad-suviste punktvaatlustega alal.

38 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine. 39 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet, 2018. 40 Väli Ü, Nellis R, Kaldma K, Vainu O, Sellis U (2021). Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo 34 (2): 20-39. https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali-et-al-2021.pdf 41 Bestandssituation, Schutz und Aussichten für den Schwarzstorch (Ciconia nigra) in Mecklenburg-Vorpommern 1984–1999. – Vogel und Umwelt 10, (3): 123-129. 42 Langgemach T & Dürr T. 2022. Informationen über Einflüsse der Windenergienutzung auf Vögel - Stand 9. März 2022. Landesamt für Umwelt Brandenburg. 43 Berg S, Iser F, Jurczuk M et al. (2019). Untersuchung des Flugverhaltens von Schwarzstörchen in Abhängigkeit von Witterung und Landnutzung unter besonderer Berücksichtigung vorhandener WEA im Vogelschutzgebiet Vogelsberg – Redaktionell geänderte Version Mai 2019. Hessisches Ministerium für Wirtschaft, Energie, Verkehr und Landesentwicklung.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

61

Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019) kuulub väike-konnakotkas (Clanga pomarina) kategooriasse „ohulähedane“. Väike-konnakotka elupaigakasutuse uuringud on näidanud, et saatjatega varustatud väike-konnakotkaste trajektoor pesast jäi enamasti 6 km raadiusesse, aga enamik liigi elutegevusest toimus 3 km kaugusel pesast44. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et pesa ümbritsev maastik koosneb järgnevatest toitumisaladest: rohumaad 31,2%, söötis põllud ja hooldamata rohumaad 41,6% ning põllumaad 27,2%45. Enamiku jahiajast veedab väike-konnakotkas rohumaadel (85,7%), vähem põllumaadel (9,3%) ning märksa vähem aega teistes elupaikades nagu veekogud ja nende kaldad (3,3%), teeäärsed alad (1,5%) ja metsad (sh raiesmikud) 0,3%). Väike- konnakotkas on eeskätt ohustatud tuulikutega kokkupõrgetest, liik tuuleparke teadaolevalt ei väldi.

Lähim väike-konnakotka elupaik (KLO9127569) asub planeeringualast u 2 km kaugusel idas. Elupaik on olnud alates 2012. a asustatud ja oli asustatud ka 2023. a (pesitsus edutu või mittepesitsemine). Antud elupaigaga seotud peamised toitumisalad (püsirohumaad) asuvad 2 km puhvri sees elupaigast põhjas ja lõunas. Kuivõrd tegu on väga pikaajaliselt ja edukalt asustatud elupaigaga, siis tuleb vältida tuulepargi rajamist 2 km raadiusesse ehk peamise toitumisala ulatusse. 2 km puhvrit olulise mõju välistamiseks soovitab nii liigi kaitse tegevuskava kui EOÜ analüüs.

Välitööde ajal fikseeriti ühe väike-konnakotka viibimine potentsiaalselt sobiliku ala läänepoolses osas, kus liik oli arvatavasti saagijahil. Kuivõrd ka uuritava ala läänepoolses osas paikneb mitmeid püsirohumaid, siis võib seal leiduda väike-konnakotka pesapuid. Teostatud välivaatluste alusel ei ole selge, kas tegu oli teadaolevast elupaigast pärineva isendiga. Ka sügisrände perioodil nähti potentsiaalselt sobiliku ala loodeosas väike-konnakotkast lendamas. Tehtud vaatluste põhjal võib läheduses paikneda seni teadmata väike-konnakotka pesapaik, mille tõestuseks on vaja üles leida uus pesapuu. Väike-konnakotka kaitse tegevuskavas (edaspidi KKT) tuuakse välja, et väike-konnakotkas eelistab boreaalses kliimavööndis pesitsuspuuna paremaid varjetingimusi pakkuvaid okaspuid; kusjuures Eestis on eelistatud pesapuuliigiks harilik kuusk ning eelistatakse pesitseda niiskemates või viljakamates kasvukohatüüpides nagu kõdusoo, angervaksa, jänesekapsa, naadi ja jänesekapsa- mustika KKTs. Üldiselt välditakse kuivi (loo- ja palumetsi) ja osasid liigniiskeid (rabametsi) metsatüüpe. Erinevalt teistest kotkastest ei ehitata pesa puu latva, vaid peidetakse varjulisemalt võra keskossa. Pesapuu leidmiseks on vajalik teostada talvisel perioodil risupesade otsing vanemates üle 80. a pesametsades (sh võttes arvesse eelistatud kasvukohatüüpe) ning pesapuu leidmisel on vajalik pesitsusperioodil liigi esinemine üle kinnitada vahemikus aprill–juuli. Kuivõrd pesa võib olla sageli varjuliselt rajatud, siis pesapuu mitteleidmisel on siiski vajalik teostada aprillis–juulis Unakvere planeeringualal punktvaatlusi (sh põllumaad, eelkõige rohumaade läheduses (nende esinemisel)), et selgitada väike-konnakotka toitumisterritooriumi ulatust ning sigimiskäitumise põhjal (häälitsused, lend pesapaika vms) leida üles pesapaik.

Lähim merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik KLO9129783 jääb u 3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast. Tegu on 2022. a ehitatud merikotka pesa raielangi säilikpuul. Merikotka elupaigaks on tavaliselt suuremate veekogude lähedased metsad, tavaliselt kuni 10 km veekogust. Merikotkas pesitseb vanades metsades, eelistades vähemalt 100-aastasi männikuid ja segametsi ning lehtmetsadega piirkondades vanu haavikuid. Liik on elupaigavalikul siiski muutumas plastilisemaks, mille tõenäoliseks põhjuseks on eriti soodsate elupaikade vähesus ning hõivatus konkureerivate liigikaaslastega. Sagenenud on pesade ehitamine lageraielankide säilikpuudele, kuhu suure siruulatusega lindudel on hea ligipääs. Keskealises metsas võib eelmisest metsapõlvest leiduda küll merikotkale sobivaid pesapuid, kuid neid asustab ta vaid siis, kui lennutee nende võradeni pole piiratud. Merikotkas on eeskätt ohustatud tuulikutega kokkupõrgetest, liik tuuleparke teadaolevalt ei väldi. Ka Eesti tuuleparkides on teadaolevalt hukkunud mitu merikotkast.

44 Keskkonnaamet. 2018. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138. 45 Väli, Ü., Tuvi, J., Sein, Gunnar. 2017. Agricultural land use shapes habitat selection, foraging and reproductive success of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina. Journal of Ornithology.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

62

Merikotka kaitse tegevuskava järgi ei tohi tuuleparke rajada kotkaste pesadele lähemale kui 2 km ja olulistele toitumisaladele lähemale kui 1 km (rannikud, märgalad, järved). EOÜ analüüs soovitab 2 km puhvrit ja peab vajalikuks tähelepanu pöörata 4 km alale ümber pesa. Antud juhul on tagatud 2 km puhver, mis välistab liigile olulise ebasoodsa mõju. Sügisestel vaatlustel vaadeldi liiki ühel korral potentsiaalselt sobilikul alal. Eeldada võib, et väljaspool pesitsusperioodi võib sattuda isend alale juhuslikult, kuna teistel vaatluspäevadel liiki enam ei vaadeldud. Potentsiaalselt sobilik ala ei jää elupaiga ja võimalike oluliste toitumisalade (Navesti jõgi, Parika järved) vahele, seega regulaarseid toitumislende ala ületavana oodata ei ole.

Metsis (Tetrao urogallus) on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat. Mänguala suuruseks on Eestis hinnatud 12–67 ha. Pesa võib paikneda kõikides metsatüüpides ning pesakond võib liikuda hiljem sadu meetreid eemal asuvasse sobivasse toitumispaika. Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus puhmarindes domineerib mustikas. Talvel eelistavad metsised vanu, >100. a vanuseid männikuid. Eesti punase nimestiku järgi (2019) on kohalik asurkond hinnatud ohualtisse seisundisse ning liik on arvatud II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Potentsiaalselt sobiliku ala puhul on tegemist valdavalt viimasel kümnendil väga aktiivselt majandatud metsamaadega, mida ilmestavad tihedalt rajatud kuivendussüsteemid. Metsise seisukohast omab kuivendussüsteemide rajamine negatiivset mõju, sest soodustab alusmetsas lehtpuude vohamist, mistõttu hakkavad mängualad kinni kasvama ning metsis võib suurema tõenäosusega sattuda kiskluse ohvriks. Läbiviidud välitöödel ilmnes, et valdav osa uuritav alast ei saa tõenäoliselt omada olulist tähtsust metsise mängupaigana (killustunud metsad ning väga suur kuivenduse mõju, kuna hiljuti on rajatud ulatuslikke kuivendussüsteeme), vaid vanemad võsastuvad männimetsad pakuvad metsisele toitumispaiku. Metsise elupaik (KLO9102069) asub potentsiaalselt sobilikust alast u 600 m kaugusel. Elupaigale jääb kaks mänguala, mida on riikliku seire käigus seiratud 2023. a. Potentsiaalselt sobilikule alale lähim mänguala (671294130 Särgla) oli asustamata. Esinesid üksikud tegevusjäljed, lindude alal viibimine lühiajaline. Antud mänguala asustatus on olnud vähene ka varasematel seirekordadel (nii 2012 kui 2017 ainult üks kukk). Kaugemal mängualal (-1942420149 Parika 2) oli arvukuse hinnang 3–5. Mängupaik oli asustatud, mäng nihkunud lõunasse. Hoolimata sellest, et potentsiaalselt sobiliku ala poolne mänguala on metsise jaoks käesoleval ajal võrdlemisi halvas seisundis ja mängupaigana käesoleval ajal tõenäoliselt hüljatud, on käesolevas hinnangus antud soovitus metsisele mõju vältimiseks rakendada elupaiga osas tervikuna 1 km puhvrit. Tegu on kaitsealale (ühtlasi Natura alale) jääva elupaigaga ja arvestades kaitseala kaitsekorralduskavas esitatud eesmärke, siis tuleb alal metsise elupaikade seisundit parandada ning tuulepargi rajamine ei tohi seda eesmärki kahjustada.

Potentsiaalselt sobilikust alast u 1,7 km kaugusele jääb kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (KLO9128092). Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019) kuulub kanakull kategooriasse „ohualdis“ ja kaitsekategoorialt II kaitsekategooria liikide hulka. Elupaik on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi kantud 2017. a ja ruumikuju piiritletud 2021. a, kuid pesitsemise osas andmed puuduvad. Kanakulli jahistrateegia hõlmab kiireid sööste maapinna suunas tabamaks saakobjekti [eeskätt hallvares, pasknäär, hakk ja harakas, kodutuvi, kaelustuvi ning laanepüü ja teder, imetajatest on saakloomade seas olnud peamiselt oravad ning jänesed46). Kanakulli surmajuhtumeid tuulikute tõttu on teada vaid üksikuid47, mis võib olla seotud liigi toitumisstrateegiaga – valdav enamik liigi toiduobjektidest on leitavad maapinnalt (nt punaorav, jänes) või madalamatelt lennukõrgustelt (<100 m; tuvid, kanalised, vareslased). EOÜ analüüs soovitab 1 km

46 Keskkonnaamet. 2022. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70. 47 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

63

puhvrit ja peab vajalikuks tähelepanu pöörata 3 km alale ümber pesa. Sügisestel vaatlustel vaadeldi liiki ühel korral potentsiaalselt sobilikul alal. Eeldada võib, et väljaspool pesitsusperioodi võib sattuda isend alale juhuslikult, sest teistel vaatluspäevadel liiki enam ei vaadeldud. Antud juhul on tagatud 1 km puhver, mis välistab liigile olulise ebasoodsa mõju. Rakendades juba eelnevalt soovitatud puhvreid metsise ja must-toonekure osas, siis jääks asukohavaliku ala u 2 km kaugusele kanakulli pesast, mis vähendab kauguse tõttu juba oluliselt regulaarsete toitumislendude esinemist tuulepargi alal. Arvestades ka kanakulli tavapärast toitumisstrateegiat ja sellest tulenevat võrdlemisi madalat hukkumisriski tänapäevaste kõrgemate tuulikute kasutamisel, siis olulist mõju kanakullile ei ole oodata.

Potentsiaalselt sobiliku ala äärealale ulatub EOÜ analüüsi kohane tedre elupaiga puhver. Teder (Tetrao tetrix) on Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja talvituja. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre arvukuses üldine langustrend. Vaatamata hetkel veel küllaltki kõrgele arvukusele (Eestis 6000–12 000 "paari") on vajalik arvukuse languse peatamine. Eesti punase nimestiku järgi on liik väljasuremisohus (2019. a hinnang, enne ohualdis) ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Sügisesel rändeperioodil tehti üks tedre juhuvaatlus uuritava ala keskmises vaatluspunktis (58,564885, 25,782390), kus üks isane isend häälitses ning teine tedre vaatlus tehti Parika LKA-l (58,53628549, 25,79034191), kus puu otsas puhkas neli tedrekana. EOÜ analüüsis esitatud teaduskirjanduse kokkuvõtte põhjal on tuulikute peletav mõju tedrele vähemalt 500–1000 m. Rakendades juba eelpool soovitatud 1 km puhvrit metsise elupaiga suhtes on ühtlasi tagatud ka võimalikele tedre elupaikadele olulise ebasoodsa mõju vältimine.

Joonis 7. Punktloendusel kaardistatud kaitsealuste ja oluliste liikide esinemine ning potentsiaalselt sobiliku ala tsoneering linnustiku mõjude vaatest.

EOÜ analüüsi alusel võib potentsiaalselt sobilikku ala läbida suur-laukhanede, rabahanede ja väikeluikede rändeaegne liikumine. Selle selgitamiseks teostati 2023. a sügisperioodil (september–

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

64

november) Unakvere planeeringualal täiendavaid linnustiku loendusi, eelkõige keskenduti Parika linnuala (Natura 2000 ala) kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (suur-laukhani (Anser albifrons) ja rabahani (Anser fabalis)) ning Alam-Pedja linnuala kaitse eesmärgiks olevatele väike-ja laululuigele.

Esimesed läbirändavad valgepõsk-lagled saabuvad Eestisse septembri lõpudekaadil või oktoobri alguses ning rände maksimumaeg jääb oktoobrisse. Suur-laukhanede sügisrände dünaamika on aastati erinev ning ränne vältab septembri keskpaigast kuni novembri alguseni. Läbirändel peatuvad laukhaned kevadel suuremal hulgal ja pikemat aega kui sügisel48.

Rändlinde õnnestus vaadelda kolmel kuupäeval, kuid 26.11.2023 enam sihtliike (haned-luiged) ei vaadeldud. Kokku vaadeldi 1072 hanelist, kellest 676 kuulusid perekonda hani või lagle (valdavalt suur- laukhaned) ning 396 laululuige vaatlust (Tabel 10). Valdavad suur-lauk-, raba- ja hallhanede ning valgepõsk-laglede vaatlused tehti oktoobri alguses ning laululuige vaatlused oktoobri teises pooles ja novembri esimeses pooles.

Sügiseste rändevaatluste alusel võib Unakvere planeeringualal sügisel vaadeldud suur-laukhanede, raba- ja hallhane ning valgepõsk-laglede rännet pidada madalaks. Nt peetakse „Hanede ja laglede kaitse- ja ohjamise tegevuskava“ põhjal tähtsamateks suur-laukhanede ja rabahanede rändepeatuspaikadeks >1000 isendiga loendatud koondumispaiku ning hallhanede ja valgepõsk- laglede sügisrände raskuskese koondub Lääne-Eestisse ja rannikualadele48.

Minimaalne hanede ja laglede lennukõrgus oli 200 m ning maksimaalne 600 m ning keskmine lennukõrgus 341 m. Hanede rändesuund kulges ühesuunaliselt üle uuringuala edelasse (SW) ning ühel korral suundus parv läände (W). Sügiseste vaatluste põhjal ei kulgenud hanede ränne Parika LKA suunal, mis paikneb uuringualast lõunas. Hanede ränne kulges põhilisel vaatluspäeval (06.10.2023) vastutuulega (ca 3 m/s) pigem kõrgemalt kui tuulikulabade ulatus (>300 m).

Laululuikede intensiivsem ränne esines uuringualal oktoobri lõpus novembri teise dekaadini ning oli lõppenud novembri lõpuks. Laululuikede minimaalne lennukõrgus oli 10 m, maksimaalne aga 290 m ning keskmine 77 m. Laululuikede puhul eristus selgelt päevane ja õhtune ränne, mil päeval lennati ööbimispaikadest põhjas (N), loodes (NW) ja kirdes (NE) paiknevatele toitumisaladele (põllumaadel) ning õhtul suunduti tagasi puhkama turvalisematele veekogudele lõunas (S) ja edelas (SW), sh liikusid osad parved Parika LKA suunal. Osade parvede puhul, kes liikusid hommikusel ajal loodesse (NW, 67 lindu; Tabel 10), arvestades lennupilti-parve liikumissuuna alguseks ida-kagu suund võis oletada, et ööbiti läheduses asuvatel Pihlaka liivakarjääri järvedel (KÜ tunnus: 32801:001:0960).

Kahte üksikut sookurgede rändeparve vaadeldi ala keskosas ning lõunaosa punktides. Ala keskosas esines 15-isendiline parv 380 m kõrgusel (rände suund S) ning lõunaosas vaadeldi 34-pealist parve 300 m kõrgusel lõuna (S) suunal.

Tabel 10. Unakvere uuringualal läbi viidud rändevaatlused sügisperioodil. Tabelis on näidatud linnuliigid, rände suund, isendite arv ning nende lennu kõrgus. Rasvases punases foonis on tähistatud liikide number rootori kõrgusvahemikus (70–290 m).

Linnuliik Suund (ilmakaar) Arvukus Kõrgus (keskmine, m)

lauk- ja rabahane segasalgad

SW 346 500

suur-laukhani SW 161 254

W 32 380

lauk- ja rabahane segasalgad

SW 346 500

hallhani SW 8 200

valgepõsk-lagle SW 55 210

rabahani SW 74 282

48 Keskkonnaamet, 2021. Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

65

Linnuliik Suund (ilmakaar) Arvukus Kõrgus (keskmine, m)

HANED KOKKU 676

laululuik N 129 68

NE 79 37

NW 67 32

S 39 110

SW 38 35

W 44 290

KOKKU 396

sookurg S 49 340

hiireviu S 15 310

SW 6 320

W 2 70

NA 4 141

väike-konnakotkas SW 1 100

raudkull W 1 110

kanakull NA 1 40

merikotkas* NA 1 110

*paikne liik

NA-suunda või kõrgust polnud võimalik määrata

Lisaks hanelistele vaadeldi Unakvere planeeringualal sügisrände perioodil kuut liiki haukalisi, kellest rändel olid kõige aktiivsemad hiireviud, keda vaadeldi 27 isendit. Hiireviud olid valdavalt tõusvate õhuvooludega rändel lõunasse ja edelasse üle 300 m kõrgusel. Üksikute vaatlustena esinesid veel väike-konnakotkas, raud- ja kanakull, välja-loorkull ning merikotkas.

Joonis 8. Laululuikede sügisrände suunad, kõrgused ja arvukus Unakvere uuringualal.

Sügisrände vaatluste põhjal leiti, et hanedest jääb võimalikku tuulikute (nt rootori pikkuse vahemik 70–290 m) kokkupõrketsooni veidi alla poole vaadeldud hanedest (298/676; 44%).

Laululuige puhul toimus suurem ränne madalamalt või kõrgemalt, võrreldes rootori pikkusega (70–290 m) ning rootori ohutsooni jäi 21% laululuikedest (83 isendit 396st).

Esialgsete sügiseste rändeandmete põhjal satub sihtliikidest (haned ja laululuiged) kokkupõrketsooni hanedest 44% ning laululuikedest läbib sügisesel rändel ohutsooni 21%.

0

50

100

150

200

250

300 N

NE

E

SE

S

SW

W

NW

Arv Kõrgus (keskmine)

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

66

Eelneva alusel võib järeldada, et sügisesel perioodil ei esine potentsiaalselt sobilikku ala ületavat olulist hanede rännet, mille alusel võiks oodata olulist kokkupõrkeriski ja hukkumist. Samas tuvastati ala läbiv laululuikede regulaarne liikumine toitumis- ja peatumisalade vahel. Liikumine esines võrdlemisi lühidal perioodil (oktoobri lõpp kuni novembri keskpaik) hommikusel ja õhtusel ajal. Aastate lõikes võib liikumise täpne aeg varieeruda. Rakendada tuleb meetmeid laululuikede hukkumise vältimiseks kokkupõrgetes tuulikutega.

4.1.2.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

− Välistada asukoha eelvaliku alana metsise elupaigast 1 km suurune puhverala ja must- toonekure pesakohtadest 3 km suurune puhverala.

− Teostada perioodil, mil puud ei ole lehes, väike-konnakotka risupesade otsing vanemates üle 80. a pesametsades (sh võttes arvesse eelistatud kasvukohatüüpe) ning pesapuu leidmisel on vajalik pesitsusperioodil liigi esinemine üle kinnitada vahemikus aprill–juuli. Kuivõrd pesa võib olla sageli varjuliselt rajatud, siis pesapuu mitteleidmisel on siiski vajalik teostada aprillis–juulis auskoha eelvaliku alal punktvaatlusi ((sh põllumaad, eelkõige rohumaade läheduses (nende esinemisel)), et selgitada väike-konnakotka toitumisterritooriumi ulatust ning sigimiskäitumise põhjal (häälitsused, lend pesapaika vms) leida üles pesapaik.

− Viia läbi linnustiku punktvaatlus (vt üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs lk 32 ptk 5.1.1, 2022) selgitamaks võimalikku haneliste (suur-laukhani, rabahani, valgepõsk-lagle, laululuik) liikumist alal kevadperioodil (aprill–mai). Kui uuringuga tuvastatakse mingil perioodil aktiivne suur-laukhanede või rabahanede liikumine üle tuulepargi ala, siis tuleb uuringus esitada tehniliste meetmete kirjeldus (vajalik võib olla kokkupõrkeriski leevendada ebaolulisele tasemele kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide osas kasutades tuulikute seiskamist vms tehnilisi meetmeid).

− Tuulikute püstitamisel asukoha eelvaliku alale tuleb arvesse võtta esialgsete seireandmete põhjal laululuige ning haneliste kokkupõrkeriski rootoriga, mistõttu tuleb täiendavalt rakendada leevendusmeetmeid suremuse vähendamiseks haneliste rändeperioodil (september–november ning eeldatavalt ka aprill–mai) kas ajaliselt seiskamisena rände perioodil (rände toimumise perioodil 4 h jooksul pärast päikese tõusu ja loojangut, mil ränne on intensiivseim) või vastava juhtimissüsteemi abil49.

4.1.3 Mõju nahkhiirtele

Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab mõju mehhanismi järgi jagada kaheks – elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte hukkumine. Mõlema mõju realiseerumine ja ulatus olenevad tuulikute paiknemisest maastikus, mistõttu tuulikute rajamisele eelnevalt on oluline hinnata arendusala sobivust nahkhiirte elupaigana. Mõju ulatus võib lisaks tuulikute asukohale olla erinev ka aastaajati. Peamiselt eristatakse mõjude kontekstis kahte perioodi – nahkhiirte rände- ja suveperioodi, kusjuures rände ajal on hukkumisrisk suurem sügisrände ajal. Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks50. Värsked uuringud51 on aga näidanud, et kaasaegsete metsamaastikule

49 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities 50 Rodrigues, Luisa, Lothar Bach, M. -J Dubourg-Savage, B Karapandža, D Kovać, T Kervyn, Jasja Dekker, et al., toim. 2014. Guidelines for Consideration of Bats in Wind Farm Projects. EUROBATS Publication Series 6. Bonn: UNEP/EUROBATS. 51 Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C., 2022. Activity of forest specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied Ecology 59(2); Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E..J.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

67

rajatud tuulikute puhul nahkhiireliigid hoiduvad tuulikute lähedusest (mõju ulatub mitmesaja meetri kaugusele) ning see on eeldatavalt tingitud tuulikute rajamisega kaasnevast elupaiga kvaliteedi langusest. Nii nahkhiirte hukkumisriskiski kui elupaiga kao leevendamise viis on sama – tuuleparkide kavandamisel tuleb vältida nahkhiirte häid elupaiku.

Nahkhiirte hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel52,53. Nahkhiirte hukkumist on registreeritud peamiselt maismaa tuuleparkides Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid mõningaid andmeid on ka muudest piirkondadest54,55,56. Hukkumise kohta olemasolevad andmed on suuresti seotud ka sellega, et kas ja kuidas nahkhiirte hukkumist seiratud on.

Nahkhiirte hukkumise probleem on laialt levinud ja kohati suur, kuid mõju suurus on paiguti väga erinev. 2016. a avaldatud kokkuvõtte põhjal varieerub tuuleparkides hukkuvate nahkhiirte hulk Euroopa maismaa tuuleparkides suurel määral, jäädes vahemikku 0–11 nahkhiirt MW kohta57. Üks uuringutest54 toob vahemikuks aga 0–23 hukkunud nahkhiirt MW kohta. Hukkumisrisk on üldjuhul suurem asukohtades, kus tuulikud on paigutatud nahkhiirtele sobivasse biotoopi või selle vahetusse lähedusse, nagu näiteks metsad ja veekogud, mõne nahkhiirekoloonia kodupiirkond, või asuvad piirkondades, kus nahkhiired rände ajal koonduvad54,57. Seega on mõjutatud nii paiksed populatsioonid, kus mõju võib olla suurem just emas- ja noorloomadele 58 , kui ka rändavad populatsioonid55. Lisaks tuleb arvestada, et paljud nahkhiireliigid on elupaigatruud ja poegimiskoloonia kodupiirkonnas paiknev tuulepark mõjutab tõenäoliselt populatsiooni pika aja vältel.

Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode-Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti sarnane, moodustavad valdava osa (98%) tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus, Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid54. Kõik nimetatud perekonnad on esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus

and Brommer, J. E., 2023. The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning 231 (2023) 104636). 52 Baerwald, Erin F., Genevieve H. D’Amours, Brandon J. Klug, ja Robert M. R. Barclay. 2008. „Barotrauma Is a Significant Cause of Bat Fatalities at Wind Turbines“. Current Biology 18 (16): R695–96. https://doi.org/10.1016/j.cub.2008.06.029. 53 Lawson, Michael, Dale Jenne, Robert Thresher, Daniel Houck, Jeffrey Wimsatt, ja Bethany Straw. 2020. „An Investigation into the Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats“. PLOS ONE 15 (12): e0242485. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0242485. 54 Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846. 55 Voigt, C.C., A.G. Popa-Lisseanu, I. Niermann, ja S. Kramer-Schadt. 2012a. „The Catchment Area of Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations“. Biological Conservation 153: 80–86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027. 56 Gaultier, Simon P., Anna S. Blomberg, Asko Ijäs, Ville Vasko, Eero J. Vesterinen, Jon E. Brommer, ja Thomas M. Lilley. 2020. „Bats and Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power Transition and Biodiversity Conservation“. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98. https://doi.org/10.1021/acs.est.0c00070. 57 Arnett, Edward B., Erin F. Baerwald, Fiona Mathews, Luisa Rodrigues, Armando Rodríguez-Durán, Jens Rydell, Rafael Villegas-Patraca, ja Christian C. Voigt. 2016. „Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective“. Bats in the Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World, toimetanud Christian C. Voigt ja Tigga Kingston, 295–323. Cham: Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-319-25220- 9_11. 58 Kruszynski, Cecilia, Liam D. Bailey, Lothar Bach, Petra Bach, Marcus Fritze, Oliver Lindecke, Tobias Teige, ja Christian C. Voigt. 2021. „High Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines“. Ecological Applications n/a (n/a). https://doi.org/10.1002/eap.2513.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

68

kuuluvad liigid on sama allika põhjal madala hukkumisriskiga, sest püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti avamaastikust eemale. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus kõrge ja madala kokkupõrke riskiga liikideks on esitatud Tabel 11-s. Samas tuleb lähitulevikku silmas pidades võtta arvesse ka tuulikute parameetreid ja nende võimalikku mõju. Uuringud, millel Tabel 11 põhineb, on läbi viidud peamiselt tuulikute ümbruses, mille masti kõrgus on ligikaudu 90–100 m ning mis paiknevad lagedal või metsade servades ja rannikul. Tuulikute kõrguse kasvades on aga tõenäoline, et tuulikuid hakatakse paigutama ka metsade kohale, kus nahkhiirte elupaigakasutuse kohta on teada märksa vähem.

Tabel 11. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus maismaa tuuleparkides hukkumise riski alusel50,54.

Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Riskiklass54 Riskiklass50

tiigilendlane Myotis dasycneme madal risk keskmine risk

veelendlane Myotis daubentonii madal risk madal risk

tõmmulendlane Myotis brandtii madal risk madal risk

habelendlane Myotis mystacinus madal risk madal risk

nattereri lendlane Myotis nattereri madal risk madal risk

pruun-suurkõrv Plecotus auritus madal risk madal risk

pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii kõrge risk kõrge risk

kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus kõrge risk kõrge risk

pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus kõrge risk kõrge risk

põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii kõrge risk keskmine risk

hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus kõrge risk kõrge risk

suurvidevlane Nyctalus noctula kõrge risk kõrge risk

väikevidevlane Nyctalus leisleri kõrge risk kõrge risk

euroopa laikõrv Barbastella barbastellus madal risk keskmine risk

Nahkhiirte hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just rändeteedele paigutatud tuulikud. Seetõttu on nahkhiirte hukkumine tuuleparkides piiriülese mõjuga probleem. Näiteks pärineb osa Saksamaal tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest suure tõenäosusega Baltikumist55,58.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega arvestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes50. Juhend toob välja, et turbiine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 m kaugusele, sest see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsadele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava-segametsad. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põhjamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse. Sellisel juhul tuleb kohavalikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahkhiiri vähe ja hukkumisrisk olla võimalikult madal.

4.1.3.1 Hindamise metoodika

Põhja-Sakala eriplaneeringu alal anti eelhinnang põhinedes kolmel andmestikul:

− olemasolevad nahkhiirte levikuandmed (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur);

− planeeringuala iseloomustavad kaardiandmed (sh Eesti põhikaardi andmestik ja metsaregister);

− nahkhiirte loendustransektid ja -punktid 2023. a.

Hinnangu eesmärgiks oli välja selgitada millised piirkonnad ei ole juba olemasoleva andmestiku ja ekspertteadmiste põhjal otsustades nahkhiirte vaatest tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

69

Nahkhiirte levikuandmete analüüsimiseks koondati riiklikes andmebaasides (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur leiduvad nahkhiirte vaatlusandmed. Töö käigus käsitletakse leiuandmeid planeeringualal, selle 500 m puhvris ning vajadusel (kui uuringualal ei leidu nahkhiirlasi) sellest 5 km ulatusest, sest enamuse Eestis leiduvate nahkhiireliikide kodupiirkond jääb selle ala piiresse.

Kaardianalüüsil kasutati Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja vooluveekogude kohta (Maa-ameti geoportaal, 2023). Metsaregistrist kasutati andmeid potentsiaalselt sobilike alade puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta ning vaadeldi ka viimase 10. a raie alasid.

Nahkhiirte loendused koondusid uuringualadel valdavalt teedele, sest loendustransektid läbiti autoga aeglaselt sõites (maksimaalselt 20 km/h). Igas transektipunktis viibiti 5 min ning häälitsused salvestati paralleelselt, kasutades Wildlife Acoustics automaatdetektoreid (EchoMeter Touch 2 Pro, mis on mõeldud nutiseadmele ning Wildlife Acoustics Song Meter SM4BAT koos mikrofoniväljundiga MICSMM-U2). Automaatdetektor SM4BAT oli kinnitatud auto katusele ning automaatdetektori kell kalibreeriti täpseks GPSi kellaga, et hiljem koordinaat nahkhiire taksoniga kokku viia.

Transektloenduste eesmärgiks oli tuvastada kohad, kus nahkhiiri leidub suurel hulgal arendusaladel ning nende läheduses. Nahkhiirte transektloendused viidi läbi rände perioodil 23.09.2023 (transektidele paigutati 18 loenduspunkti).

Väliuuringu mahu määramisel lähtuti lepingu tehnilisest kirjeldusest, mille kohaselt laiema planeeringu dokumendi aruande koostamisel ei ole vaja koostada ulatuslikke ja pikaajalisi (st rohkem kui pool aastat kestvaid) loodusuuringuid/vaatlusi.

4.1.3.2 Hindamise tulemused

Andmed andmebaasidest

Andmebaaside analüüsist ilmnes, et Põhja-Sakala tuuleala 5 km puhvris EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasis nahkhiirte elupaiku registreeritud ei ole.

Detektorite andmete analüüs

Unakvere automaatdetektorite poolt tuvastatud suhteline nahkhiirte arvukus on esitatud Tabel 12-s. Uuringu läbiviimise ajal oli nahkhiirte arvukus uuringualal madal.

Tabel 12. Automaatdetektoriga tuvastatud nahkhiirte suhtelised arvukused Unakvere uuringualal.

Liik Arvukus

põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) 5

veelendlane (Myotis daubentonii) 4

tiigilendlane (Myotis dasycneme) 1

Kaardianalüüs

Unakvere planeeringualal on keskmiselt valdavad nooremapoolsed kaasikud (603 ha, mis moodustavad ca 43% teistest puistutest). Kuusikute ja männikute osakaalud on vastavalt 22% (306 ha) ja 17% (165). Nahkhiirtele enim sobivaid haavikuid esineb 9 ha (1%). Ülejäänud haavikute keskmine vanus on 20. a ja need moodustavad kokku 61 ha. Nahkhiirte suhteline arvukus antud ala kohta on väga madal, mis võib olla seotud intensiivselt majandatud metsadega ning väheste elupaikade olemasoluga. Nt moodustavad keskmiselt noored kaasikud koos kuusikute (keskmine vanus 40. a), männikute (keskmine vanus 87. a) ja hall-lepikutega kokku >90% puistutest (Joonis 9).

Nahkhiirtele sobilikke toitumisveekogusid alal ei paikne.

Kaardianalüüsil tuvastati potentsiaalselt sobilikul alal üks metsaeraldis, kus võib esineda kooslusest tulenevalt nahkhiirte kõrgemat arvukust (Joonis 10).

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

70

Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala metsakooslusi ja toitumisveekogude puudumist ning ühekordse detektorloenduse tulemusi, siis ei ole põhjust eeldada, et tegu võiks olla nahkhiirte jaoks esmatähtsa elupaiga või rändekoridoriga.

Joonis 9. Unakvere arendusalal esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule. Ära on toodud vähemalt 50 a haavikute pindala ning osakaal arendusalal, mis võivad olla nahkhiirtele olulised elupaigad.

Joonis 10. Unakvere uuringualal kaardistatud nahkhiired ja olulised metsakooslused (>50. a haavikud).

9 9 2

0

0

4 1 1 0 0

KU LV

PINDALA (HA)

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

71

Eelneva alusel võib järeldada, et potentsiaalsel sobilikul alal paikneb nahkhiirte jaoks sobilikke elupaiku vähe ning olulised toitumisveekogud puuduvad. Olemasoleva andmestiku alusel ei ole tegu nahkhiirte jaoks esmatähtsa alaga, kuid nahkhiirte arvukuse andmestik on ala kohta puudulik.

4.1.3.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

− Vältida raadamise kavandamist nahkhiirte jaoks elupaikadena olulistena kaardistatud metsades, et vältida nahkhiirtele potentsiaalselt heade elupaikade hävimist. Kui siiski on vaja raadata elupaikadena olulistes metsades, siis tuleb seda teha väljaspool nahkhiirte suvist aktiivsusperioodi (1. mai–30. september), et vältida häiringuid kaitstavatele loomadele.

− Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, mis võimaldab anda ülevaate nahkhiirte leidumisest kogu aktiivsusperioodi (1. maist–20 septembrini) vältel. Uuring tuleb viia läbi, kasutades kas automaatregistraatoreid (registraatorite vajalik arv tuleb määrata vastava ala suuruse ja maastiku alusel eelnevat nahkhiirte uuringu kogemust omava spetsialisti poolt) või kasutades käsidetektoreid või kombineeritud lahendust. Käsidetektorite puhul tuleb vaatluskäike teostada nahkhiirtele sobilikel ilmastikutingimustega öödel nahkhiirte erinevatel aktiivsusperioodidel. Kaardistada tuleb nahkhiirte suvised koondumispiirkonnad (võimalikud kolooniate leidumiskohad). Samuti tuleb selgitada nahkhiirte suhteline arvukus kevad- ja sügisrände perioodil. Uuringu tulemuste alusel tuleb välja töötada meetmed nahkhiirte hukkumise vältimiseks ning järelseire tingimused. Meetmed võivad seisneda nt tuulikute tööaja piiramises nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodidel.

4.1.4 Mõju taimestikule

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses).

Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri reaalse ehitusaluse pinnaga. Raadamist (metsaga kaetud alal) ja pinnasetöid teostatakse tuulikute montaažialadel, ehitustehnika poolt kasutatavatelt aladelt, uute ühendusteede koridoride alustelt aladelt ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m kaitsevööd59.

Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

Suurimaks taimestiku eemaldamist põhjustavaks tegevuseks on tuulepargi teede rajamine. Teede ehitusaluse pinna suurus sõltub suuresti alal olemasolevatest teedest ja nende kasutamise võimalustest ning tuulikute kavandatavast paiknemisest (mis selgub tuulepargi detailsemal kavandamisel). Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis on teede pindala hindamine seotud suure ebamäärasusega.

Taimestiku eemaldamise vajadus sõltub väga palju tuulepargi täpsest paigutusest. Ligikaudu võib hinnata, et otseselt tuuliku ehitusaladega seotud pindala on u 1 ha ja sellele lisandub 1–2 ha teede ja trassidega seotud ehitusalade näol.

Kaudsemalt võib tuulepargi rajamine avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist ja ehitustegevuse iseloomust. Kuivade koosluste puhul võib mõju ulatus olla mõni meeter ehitusaladest. Märgalade puhul võib mõju ulatuda mõnesaja meetrini ehitusaladest.

59 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 3.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

72

Tuuleparkide kasutusaegse mõju kohta taimestikule on teaduskirjanduses andmeid vähe. Teadusuuringutes on täheldatud võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuuleparkide põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega60. Olulist kasutusaegset mõju taimestikule tuuleparkide puhul senini tuvastatud ei ole.

4.1.4.1 Hindamise metoodika

Mõju taimestikule hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid kaitsealuste taimeliikide, metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi elupaikade ja heas seisundis ökosüsteemide esinemisalade kohta EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis ja Keskkonnaagentuur ELME kaardikihtide kataloogis (2021). Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikul alal teadaolevad ja potentsiaalsed kõrgema taimestikulise väärtusega koosluseosad, mille vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Täiendavaid taimestiku inventuure käesoleva KSH raames ei tehtud. Samas välistades potentsiaalselt kõrgema väärtusega koosluseosad tuulepargi asukohana väheneb oluliselt ka tõenäosus kõrge väärtusega taimekoosluste leidmiseks täiendavate uuringutega.

4.1.4.2 Kaitsealused taimeliigid

Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse. I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mille edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning mille arvukus langeb ning levila aheneb. III kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus.

Kaitsealuste taimeliikide leiukohad ei kattu potentsiaalselt sobiliku alaga (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel 23.02.2023. a).

4.1.4.3 Metsakooslused, sh vääriselupaigad

Potentsiaalselt sobiliku ala puhul on valdavalt tegu metsamaadega. Tuulikupargi rajamine eeldab tuulikute ehitusaladelt ja tuulepargiga seotud infrastruktuuri alustelt aladelt metsa raadamist61.

Potentsiaalselt sobiliku ala puhul on metsamaa (lähtudes ETAK andmestikust 29.07.2023. a seisuga) metsa osakaal 92%.

Lisaks metsa pindala vähenemisele on keskkonnamõju olulisuse hindamisel oluline ka mõjutatavate metsakoosluste ökoloogiline väärtus. Metsa ökoloogiliselt väga väärtuslikud osad määratakse metsa vääriselupaikadeks. Metsaseaduse järgselt on metsa vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet).

Vääriselupaigad on inventeeritud potentsiaalselt sobiliku ala ümbritsevas piirkonnas. Andmetest ilmneb, et ala ei kattu VEP aladega. Lähimad VEP alad (VEP nr.210768 ja VEP nr.210767 ) asuvad u 130 m kaugusel kirde suunas ja VEP nr.210409 u 300 m kaugusel idas. Ala ümbruskonna puhul paiknevad VEP alad hajusalt, kaugel ning võrdlemisi väikeste eraldistena. Seega on neile ebasoodne mõju välistatud.

60 Diffendorfer et al. 2022. Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI 10.1088/1748 9326/ac8da9. 61 Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

73

4.1.4.4 Loodusdirektiivi elupaigad väljaspool kaitsealasid

Euroopa Liidu looduskaitsealast tegevust korraldavaks seadusandlikuks aktiks on 1992. a. vastu võetud Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ehk loodusdirektiiv. Loodusdirektiivi eesmärgiks on kaitsta biotoope mitte ainult kui teatud looma- ja taimeliikide elupaiku/kasvukohti, vaid kui omaette väärtust omavaid nähtusi. Elupaigad on direktiivis defineeritud kui looduslikud või poollooduslikud maismaa või veealad, mis on eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest. Kõrge väärtusega loodusdirektiivi kohaste elupaigatüüpide esinemisalad on kaitse all Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodusaladena. Samas on loodusdirektiivi kohaseid elupaiku inventeeritud ka väljaspool kaitsealuseid alasid. Potentsiaalselt sobilikule alale ei jää loodusdirektiivi kohaste elupaikade eraldisi. Lähimad Loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldised asuvad potentsiaalselt sobilikust alast u 200 m kaugusel ida suunas Kärbasaare raba alal. Arvestades loodusdirektiivi elupaikade kaugust, siis ei ole oodata neile ebasoodsa mõju avaldamist.

4.1.4.5 Kõrge väärtusega ökosüsteemid

Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemi teenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle- eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse.

Potentsiaalselt sobiliku ala paiknemine ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi suhtes on kujutatud Joonis 11-l. Potentsiaalselt sobilik ala ei kattu heas seisundis ökosüsteemide esinemisalaga. Oodata ei ole olulist ebasoodsat mõju ökosüsteemide seisundile.

Joonis 11. Ökosüsteemide seisund eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikul alal. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

74

4.1.4.6 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Potentsiaalselt sobiliku tuulepargi ala edasisel kavandamisel tuleb teostada kaitsealuste taimeliikide inventuur Eesti taimestikku tundva botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel ja nendest 20 m raadiuses. Inventuuri ei pea teostama haritavatel maadel ja tehislikel aladel, kus kaitsealuste liikide leidumise tõenäosus on väga väike. Inventuuri käigus kaitsealuste liikide leiukohtade tuvastamisel kavandada vastavalt kasvukoha esinduslikkusele ja liigi kaitsekategooriale kas leiukoha säilitamine või nõuetekohane ümberasustamine. Arvestama peab, et kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil üksnes siis kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit 62 . Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale63.

4.1.5 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest64.

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on65:

- elurikkuse kaitse ja säilitamine; - kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; - rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad;

(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt elupaikade ja liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.

Rohevõrgustik jaguneb hierarhilisteks tasemeteks ehk väärtusklassideks – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Rohevõrgustikku mõjutava tegevuse kavandamine riikliku tähtsusega tugialale vajab põhjalikumat kaalumist kui tegevus kohaliku tähtsusega tugialal.

Potentsiaalselt sobilik ala kattub Viljandi maakonnaplaneeringutes määratud rohelise võrgustiku maakondliku tasandi tugialaga, T2.5. Parika Ülde Maalasti (Joonis 12), mis ühtlasi on tugialana käsitletud ka kehtivas üldplaneeringus. Rohevõrgustiku mõju osas on oluliseks aspektiks asjaolu, et potentsiaalselt sobilik ala jätkub Viljandi valla territooriumil.

62 Looduskaitseseaduse § 58 lg 5. 63 Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. 64 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 65OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

75

Joonis 12. Potentsiaalselt sobiliku ala paiknemine Viljandi maakonna planeeringu rohelise võrgustiku ja Põhja-Sakala valla üldplaneeringu rohevõrgustiku suhtes.

Kuivõrd tuulikud paiknevad suhteliselt suurte vahedega (kavandatavate suurte tuulikute omavaheline kaugus on eeldatavalt vähemalt 450 m) ning teede ja tuulikute montaažiplatside rajamisel tekitatud häilud on metsamaastikus suhteliselt väikesed, siis suures plaanis säilib alale tuulepargi rajamisel loodusmaastiku kompaktsus. Olulisi barjääre liikide liikumisele ega levikule tuulepargi rajamisel ei tekitata. Erinevalt päikeseparkidest ei piirata tuuleparke aiaga. Arvestades tuulepargi võrdlemisi väikest võimalikku pindala, siis ei ole oodata, et selle rajamisel kaasneks tugialal looduslike alade osakaalu olulist langust. Samuti ei põhjusta tuulepargi rajamine potentsiaalselt sobilikule alale rohevõrgustiku olulist killustamist – säilivad roheühendused ümber potentsiaalselt sobiliku ala.

4.1.5.1 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele

Vastavalt maakonnaplaneeringule ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90% pindalast. Potentsiaalselt sobiliku alaga kattuva maakonna tugiala T2.5. Parika Ülde Maalasti pindala on 12 433,0 ha, ilma haritava maa kõlvikuteta66 on looduslike alade osakaal tugialas 11 697,85 ha ehk 94,09%. Rohevõrgustiku tugiala puhul on käesoleval ajal kõrge looduslike alade osakaal. Seega on ka tuulepargi rajamisel tõenäoliselt võimalik tagada 90%-se looduslike alade osakaalu säilimine.

Metsloomadele avalduva mõju osas esineb nii positiivseid (uute nn servaalade teke, mis on tavaliselt elustikurikkamad) kui ka negatiivseid mõjusid (uued teed jms infrastruktuur killustab elupaiku ja infrastruktuuri kasutamine põhjustab inimpelglikumatele liikidele häirimist). Ehitusperioodil toimub

66 Looduslike aladena on käsitletud Eesti Topograafilise andmekogu ETAK kõlvikud E_306_margala_a,

E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_303_haritav_maa_a, E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a seisuga 14.04.2022. Haritava maa kõlviku kuulumise osas looduslike alade hulka on erinevaid arvamusi. Antud juhul on haritava maa kõlvikud arvestatud looduslike alade hulka, sest ulukite liikumise osas ei ole tegu takistava maakasutusega ning arvestatav osa põldudest on kasutusel püsirohumaadena.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

76

metsloomade poolt ehitusalade vältimine67, mida ei saa pidada tuulikute rajamise puhul spetsiifiliseks mõjuks. Igasugune ehitustegevus on oma olemuselt häiriva iseloomuga ning juhul, kui ehitus toimub seni looduslikel aladel, siis kaasneb sellega sageli ehituse toimumise piirkonna vältimine piirkonnas esineva loomastiku poolt.

Tuulikute poolt peamiselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks peetakse nahkhiiri ja linde. Nende osas on täheldatud olulise negatiivse mõju esinemise võimalikkust ja seega tuleb neid liigirühmasid ka tuulikute kavandamisel detailsemalt hinnata (vt ptk 4.1.2 ja 4.1.3).

Tuulikute käitamisega kaasneva müra ja varjutuse mõjude osas imetajatele valdavalt mingit püsivat ja olulist muutust loomade käitumises ei ole täheldatud67. Samas tuleb arvestada, et teemavaldkond on jätkuvalt võrdlemisi vähe uuritud. Erialakirjanduse andmete kohaselt on tehtud uuringuid näiteks turbiinide kuuldava müra mõjust oravatele ning on leitud, et isendid on käitumismuutuste abil võimelised toime tulema tuuleturbiinide tekitatava müraga68.

Väikestele imetajatele tuulikute töötamisega kaasnevat mõju uuringutega tuvastatud ei ole. Uuritud on näiteks karihiirlasi ja närilisi Poolas nii tuuleparkide alal kui kontrollalal ja mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes parameetrites ei tuvastatud69.

Suuremate imetajate puhul on uuritud nende liikumist tuuleparkide aladel ja lähialadel avatud maastikes ja leitud, et osad imetajad (eeskätt herbivoorid) võivad tuulikute lähedasi alasid kasutada vähem intensiivselt. Näiteks metskitse ja halljänese liikumisteede kasutus tuulepargi sisesel alal on osutunud vähem intensiivseks kui tuuleparki ümbritseval alal. Rebaste puhul uuring mingit efekti ei tuvastanud70. Tuulikute lähialade kasutusintensiivsuse langust seostati uuringus eeskätt hüpoteesiga, et saakloomal on tuulikute lähialal keerukam kuulda kiskja lähenemist. Seega on tõenäoline, et kiskjate puhul ning metsamaastikus võib mõju olla väiksem. Samas nii tuulepargi ehituse kui ka käitamise ajal väldanud uuring ei näidanud mingit mõõdetavat muutust raadiosaatjaga põdra käitumises71.

Kokkuvõtvalt saab väita, et teaduskirjanduse alusel ei ole võimalik teha ühest järeldust tuulikute mõjude osas maismaa imetajate elupaikadele ja nende sidususele.72

Mõjusid metsloomadele võib pidada eelkõige negatiivseks ja bioloogiliselt oluliseks sellistel juhtudel, kui rajatised paigutatakse piirkonda, mida peetakse mõne populatsiooni puhul oluliseks ning mille kadu hakkaks piirama liigi arvukust. Samuti kui tuulepark hakkaks mõjutama kriitilisi liikumiskoridore. Antud juhul sellist mõju ei esine.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhend73 alusel vajab riikliku tähtsusega tugialadele maakasutuse muutuse kavandamine põhjalikku kaalumist. Keskkonnaameti koostatud juhendi74 kohaselt tuleks vältida suure hulga tuulikuparkide kavandamist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse, kus tuulikupargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate

67 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on

terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510. 68 The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2. 69 Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. 70Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. 71 Walter WD, Leslie Jr DM, and Jenks JA. 2006. Response of Rocky Mountain elk (Cervus elaphus) to windpower development. The American Midland Naturalist 156:363-375. 72 American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2021. Wind Turbine Interactions with Wildlife and Their Habitats: A Summary of Research Results and Priority Questions. Washington, DC. Available at www.awwi.org 73 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 74 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

77

kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Potentsiaalselt sobilik ala ei kattu riikliku tähtsusega tugialadega.

4.1.5.2 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu75. Samas tuleb arvestada, et tuuleparke kavandatakse vähendamaks fossiilkütuste põletamisel tekkivaid CO2 heitmeid ning seeläbi pidurdamaks kliimamuutusi. Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, sh maakasutuse muutuse mõju hinnatakse ptk 4.8.

4.1.5.3 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele

Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades.

Viljandimaa maakonnaplaneeringualusel ei kattu potentsiaalse tuulikualaga kõrge puhkeväärtusega alasid. Lähim ala paikneb u 2 km kaugusel Olustveres, mis on Viljandimaal määratud lähikeskuseks ja I klassi maakondliku, võimalik riikliku tähtsusega maastikuks.

ELME projekti üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise töö raames loodud eksperthinnangutel põhinev eri tüüpi ja looduslikkusega ökosüsteemide virgestusväärtuste (punktisumma skaalal -2…8) rasterkihi76 alusel ei ole potentsiaalselt sobiliku ala puhul tegu kõrge virgestusväärtusega alaga. Arvestades piirkonnas paiknevate väga kõrge virgestusväärtusega alade (Parika külas asuva Parika loodusala, Parika järve ümbruskond ja Soosaare raba) olemasolu, siis ei ole oodata tuuleparkide perspektiivse rajamisega kaasnevat piirkonna virgestusväärtuse olulist langust.

4.1.5.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Vajadus puudub.

4.1.6 Mõju koduloomadele

Koduloomade (k.a põllumajanduses kasutatavate loomade) osas puuduvad teaduskirjanduses andmed, et tuulikud võiksid neid kuidagi oluliselt mõjutada. Samas teadusartikleid, mis käsitlevad tuulikute mõju koduloomadele, on vaid üksikuid.

Üldjuhul on maailmapraktikas võrdlemisi sage põllumajandusliku tootmise (sh lamba- ja kitsekasvatuse) koostoimimine tuuleparkidega. Lehmade puhul on täheldatud, et kui karjamaale püstitada tuulik, tekitab see esialgu loomades stressi, piima tootlikkus mõnevõrra langeb, kuid viie nädalaga esialgne seisund taastub ning lehmad on tuulikutega harjunud68. Poolas läbi viidud tuulikute mõju uuringus noorte hanede stressiparameetritele ja kaalutõusule leiti, et tuuliku vahetusse lähedusse (50 m) paigutatud 5 nädala vanused haned võtsid 12 nädala jooksul vähem kaalust juurde ja nende stressihormoonitase veres oli suurem võrreldes teise hane grupiga, mis paigutati tuulikust 500 m kaugusele77. Sarnane uuring on läbi viidud ka sigadega. Leiti, et sigade kasvatamine tuuliku

75 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 76 www.keskkonnaagentuur.ee/elme 77 Mikołajczak, J., Borowski, S., Marć-Pieńkowska, J., Odrowąż-Sypniewska, G., Bernacki, Z., Siódmiak, J., Szterk, P., 2013. Preliminary studies on the reaction of growing geese (Anser anser f. domestica) to the proximity of wind turbines. Polish Journal of Veterinary Sciences Vol. 16, No. 4 (2013), 679–686.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

78

vahetus läheduses (50 m) põhjustas lihaste pH, heemipigmentide ja heemse raua vähenemist ning C18:3n-3 rasvhappe sisalduse vähenemist nimmelihases. 78 Seega saab öelda, et teadaolevatele andmetele tuginedes ei ole välistatud, et tuuliku vahetuses läheduses viibimine tekitab stressi, mis võib mõjutada nende kasvu ning seega ka põllumajandustoodangu kvaliteeti. Antud juhul ei ole potentsiaalselt sobiliku ala puhul tegu loomakasvatuseks kasutatava alaga. Olulist mõju koduloomadele, sh põllumajandusloomadele ei ole oodata.

4.1.6.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Vajadus puudub.

4.1.7 Mõju kaitsealadele

4.1.7.1 Hindamise metoodika

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele aladele mõju hindamisel lähtutakse vastava ala kaitse- eesmärgist, mis on määratud ala kaitse-eeskirjaga (vm kaitse alla võtmise dokumendiga). Juhul kui ala kohta on olemas kaitsekorralduskava, siis lähtutakse kaitse-eesmärgi osas lisaks ka kaitsekorralduskavast, mis kaitse-eesmärki täpsustab. Lähtutakse põhimõttest, et kavandatud tegevusega ei tohi kahjustada vastava ala kaitse-eesmärke.

4.1.7.2 Hindamise tulemused

Esmase kaardianalüüsiga on potentsiaalselt sobilike aladena välistatud looduskaitseseaduse kohaste kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade esinemisalad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata otsest mõju kaitsealadele, hoiualadele, püsielupaikadele ja nende kaitse- eesmärkidele.

Kaudse mõju esinemine on võimalik kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadele, mille kaitse- eesmärgiks on linnustiku ja nahkhiirte kaitse. Alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks on taimed või kooslused ei ole oodata olulist kaugmõju kaugemale kui 250 m (maksimaalne ehitustegevusega kaaneva olulise veereziimi muutuse ulatus). Lindude toitumisalad ulatuvad enamasti ka väljaspoole kaitstavat ala ning juhul, kui oluline toitumisala kattub tuulepargi alaga, siis võib esineda mõju läbi toitumisala vähenemise ning läbi tuulikutega kokkupõrkeriskist tuleneva hukkumisriski. Erialakirjandusest lähtuvalt võib enamike linnuliikide puhul piisavaks pidada 0,5–3 km puhverraadiust elupaiga ja tuuliku vahel. Must-toonekure puhul võib esineda vajadus kuni 4,8 km puhvri järele. Sellest lähtuvalt on kaitstavate alade puhul vaadeldud linnustiku alaste kaitse-eesmärkidega alasid, mis paiknevad 5 km raadiuses. Võimalikku mõju linnustikule on käsitletud eraldi ptk 4.1.2.

78 Karwowska, M., Mikołajczak, J., Dolatowski, Z.J., Borowski, S., 2015. The effect of varying distances from the wind turbine on meat quality of growing-finishing pigs. Ann. Anim. Sci., Vol. 15, No. 4 (2015) 1043–1054.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

79

Joonis 13. Kaitsealade paiknemine potentsiaalselt sobilike alade lähialadel. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister). Joonisel ei näidata liigikaitselistel põhjustel ringikujulisi I ja II kategooria liikide püsielupaikasid!

Maalasti looduskaitseala (KLO1000626) jääb potentsiaalselt sobilikust alast ca 2,6 km kaugusele loode suunda. Maalasti kaitseala eesmärk on kaitsta:

1) metsa-, madalsoo- ja poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260)3, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel (6270), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need on vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), suur-kuldtiib (Lycaena dispar)ja saarmas (Lutra lutra);

4) kaitsealuseid linnuliike suur-konnakotkast (Aquila clanga), väike-konnakotkast (Aquila pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus), musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli (Circus aeroginosus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rohuneppi (Gallinago media) ja rukkirääku (Crex crex);

5) kaitsealust taimeliiki juurduvat kõrkjat (Scirpus radicans); 6) rändlindude peatuspaiku.

Maalatsi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste, taimede, imetajate ja putukate osas ei ole oodata ebasoodsat mõju, sest potentsiaalselt sobilik ala jääb väljaspoole võimaliku mõjuala ulatust. Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest on mõju merikotka elupaigale käsitletud ptk 4.1.2. Kaitse- eesmärgiks olevate laanerähni, musträhni, roo-loorkulli, soo-loorkulli, rohuneppi ja rukkirääku osas ei ole oodata ebasoodsat mõju, seoses elupaikade suure kaugusega, mis tagab nende jäämise tuulepargi

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

80

mõjualast väljaspoole. Suur- ja väike konnakotka osas puudub info, et kaitsealal esineks nende liikide elupaiku. Juhul kui liigid kaitseala taasasustavad, siis jääb potentsiaalne tuulepargi ala ikkagi üle 2 km kaugusele ehk väljapoole esmatähtsa toitumisala ulatust. Arvestades, et Maalatsi looduskaitseala puhul saavad konnakotka peamised toitumisalad olla seotud Räpu jõe luhtadega, siis ei ole oodata, et tuulepargi rajamine potentsiaalselt sobilikule alale kahjustaks Maalatsi looduskaitseala kaitse- eesmärki konnakotka taasasustamise osas. Pigem on eesmärgi täitmiseks oluline täita ala kaitsekorralduskavas esitatud tegevusi konnakotka toitumisala seisundi parandamiseks.

Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455) jääb potentsiaalselt sobilikust alast ca 3,6 km kaugusele kirde suunda. Alam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos Jõgeva-, Viljandi- ja Tartumaal. Kaitseala on loodud 1994. a rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Alam-Pedja kaitseala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, selle eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Samuti peatuvad seal kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Kaitseala pindala on 34 396,4 ha.

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise;

2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, ja väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja rändlinnud;

3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa);

4) III kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);

5) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0);

6) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

81

(Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid.

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste, taimede, imetajate ja putukate osas ei ole oodata ebasoodsat mõju, sest potentsiaalselt sobilik ala jääb väljaspoole võimaliku mõjuala ulatust. Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid kattuvad Alam-Pedja linnuala kaitse- eesmärkidega ja nende osas on mõju hinnatud Natura hindamise koosseisus (vt ptk 4.1.1).

Parika looduskaitseala (KLO1000190) jääb potentsiaalselt sobilikust alast ca 600 m kaugusele lõuna ja edela suunda. Parika looduskaitseala asub Viljandimaal Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Viljandi ja Kõo vallas. Kaitseala on loodud 1981. a Parika raba ja sealsete kaitsealuste taime- ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja- ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve – Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2193,1 ha.

Parika looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse;

2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse.

Parika looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste osas ei ole oodata ebasoodsat mõju, sest potentsiaalselt sobilik ala jääb väljaspoole võimaliku mõjuala ulatust. Looduskaitseala kaitse- eesmärgiks olevad linnuliigid kattuvad Parika linnuala kaitse-eesmärkidega ja nende osas on mõju hinnatud Natura hindamise koosseisus (vt ptk 4.1.1).

Potentsiaalselt sobiliku ala ümber esinevad püsielupaigad on esitatud Tabel 13-s.

Tabel 13. Potentsiaalselt sobiliku ala ümbruses olevad püsielupaigad. Vaadeldakse linnustiku osas püsielupaiku, mille EOÜ analüüsi tsoon 3 ala kattub potentsiaalselt sobiliku alaga ja taimestiku osas püsielupaiku, mille kaugus on vähem kui 250 m.

Kood Püsielupaik Kaugus

alast Asustatus Mõju

Vajalikud meetmed

KLO3002235

Kuhjavere must- toonekure püsielupaik

u 2 km Pesad varisenud.

Must-toonekure elupaikade soovitatavaks minimaalseks puhveralaks on EOÜ analüüsi kohaselt 3 km. Lähemal on suur tõenäosus negatiivse mõju avaldamiseks. Vt ka ptk 4.1.2

Välistada asukohavaliku alana 3 km raadius pesadest.

KLO3002441 Unakvere merikotka püsielupaik

u 2,9 km

Viimati asustatud 2022. a. Pesa asustatud. Edukas pesitsus. Vähemalt 1

EOÜ analüüsi kohaselt jääb potentsiaalselt sobilik ala väljaspoole tsoon

Ei

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

82

Kood Püsielupaik Kaugus

alast Asustatus Mõju

Vajalikud meetmed

lennuvõimeline noorlind pesa juures.

1 ja 2 ala. Potentsiaalselt sobilik ala jääb tsoon 3 alasse. Arvestades tuuleala kaugust ja liigi elupaigakasutust, siis on oluline mõju välistatud. Vt ka ptk 4.1.2

KLO3000128

Järtsaare väike- konnakotka püsielupaik

u 2 km

Viimati asustatud 2020. a. Pesa asustatud. Edukas pesitsus. 1 poeg.

Väike- konnakotka elupaikade soovitatavaks puhveralaks on EOÜ analüüsi kohaselt 2 km ja tähelepanu väärivaks alaks 3,5 km. Vt ka ptk 4.1.2

Välistada asukohavaliku alana 2 km raadius pesast.

Rakendades kaitsealadele jäävate teadaolevate asustatud või hiljuti asutatud ning säilinud elupaiganõudlusega elupaikade ümber liigikaitselisi puhvreid, siis on võimalik potentsiaalse ala puhul vältida mõjusid kaitsealuste alade kaitse-eesmärkidele.

4.1.7.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Järgida tuleb ptk-s 4.1.2.3 toodud edasiste uuringute ja hindamise tingimusi. Detailse lahenduse etapis on vajalik täiendavad linnustiku uuringud ja nendest lähtuvalt täpsustada mõju hindamist linnustikuga seotud kaitstavate alade kaitse-eesmärkide suhtes.

4.1.8 Mõju veestikule

4.1.8.1 Hindamise metoodika

Mõju veestikule hinnati eriplaneeringu alal kaardistatud potentsiaalselt sobilikul alal. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid pinnaveekogude, maaparandussüsteemide, märgalade ja põhjavee kaitstuse osas. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad veekaitseliselt olulised alad, mille vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju veestikule.

4.1.8.2 Mõju pinnaveele

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele (nt juurdepääsuteede sillad või truubid) või nende kaldaaladele. Ehitusaegseks riskiks on eeskätt heljumi ja naftasaaduste sattumine veekogudesse. Vajadusel määratakse detailse lahenduse KSH käigus pinnavee seirenõuded. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda peamiselt avariiolukorras (nt õlide lekked).

Arvestama peab, et veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Kuivõrd piirkonna näol on tegu valdavalt metsamaadega, siis tuleb arvestada erisusega, et jõe kaldal

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

83

metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Potentsiaalselt sobiliku ala piirile jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi kohaselt kaks veekogu (Tabel 14 ja Joonis 14). Potentsiaalselt sobilikul alal paiknevad Tabel 14-s esitatud vooluveekogude ehituskeeluvööndid.

Potentsiaalselt sobilikule alale ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuveekogusid, sh allikaid, järvi ega tehisjärvi. Küll aga esineb kattuvus kahe vooluveekoguga, mille osas on andmed esitatud Tabel 14-s.

Arvestades, et alale jäävad üksnes maaparanduskraavid, siis ei ole oodata alale tuulepargi rajamisel olulist ebasoodsat mõju pinnaveele. Tuulikuid ega nendega seotud rajatisi ei tohi paigutada ehituskeeluvööndisse.

Tabel 14. Vooluveekogude kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 06.05.2024.

KKR kood Nimi Ehituskeeluvööndi ulatus, m

Alale jääva veekogu osa pikkus, m

VEE1133200 Soosaare kraav 25 575

VEE1133100 Käparumbi peakraav 50 691

KOKKU 1266

Joonis 14. Vooluveekogude ja maaparandussüsteemide paiknemine potentsiaalselt sobiliku ala suhtes.

4.1.8.3 Mõju maaparandussüsteemidele

Maaparandus on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks ja

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

84

keskkonnakaitseks. Potentsiaalselt sobilik ala kattub suures osas maaparandusehitiste alaga (Joonis 14).

Kavandatav tegevus ei tohi halvendada maaparandusehitiste toimimist. Maaparandusehitiste kahjustamine võib põhjustada üleujutusi vastava maaparandusobjektiga seotud aladel. See omakorda võib põhjustada kahjustusi inimeste varale või looduskeskkonnale. Maaparandusehitiste toimimine on võimalik ehitustehniliselt tagada ka nende esinemisalale ehitades, kuid vajalik on projekteerimisel maaparandusehitistega arvestada, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist, täiendamist vms. Planeering ja maaparandusvõrgu alale jäävad ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg-le 1.

4.1.8.4 Mõju märgaladele

Potentsiaalselt sobiliku alaga ei kattu märgalasid. Eriplaneeringu ala lähedusse jääb Parika raba, Soosaare raba ja Unakvere soo. Märgalad on ökoloogiliselt kõrge väärtusega ning veerežiimi muutuste suhtes väga tundlikud kooslused. Märgaladel on oluline roll nii elurikkuse säilitamises kui ka kliimamuutuste reguleerimises. Nende lähedusse tuuleparkide rajamisel tuleb vältida märgalade kahjustamist. Eestis otsesed soovitused tuuleparkide kavandamisel märgalade lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele märgaladest 79 vältimaks veerežiimi muutust märgaladele. Potentsiaalselt sobilik ala jääb piirkonna olulistest märgaladest kaugemale kui 250 m. Olulist ebasoodsat mõju märgaladele ei ole oodata.

4.1.8.5 Mõju põhjaveele

Eesti põhjaveekaitstuse 1:400 000 kaardi kohaselt on Unakvere külas enamusalal tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga, küla kirde- ja kagunurgas leidub ka suhteliselt kaitstud põhjaveega alasid. Potentsiaalselt sobilik tuuleala jääb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alale (Joonis 15).

79 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

85

Joonis 15. Põhjavee kaitstus ja puurkaevude paiknemine.

Unakvere küla põhja osa jääb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (seisund: ohustatud) ja Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu (seisund: ohustatud) põhjaveekogumi alale. Küla lõuna osa jääb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (seisund: hea), Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (seisund: ohustatud), Ordoviitsiumi- Kambriumi Tartu põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (seisund: hea) ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (seisund: hea) põhjaveekogumite aladele.

Tabel 15-s on esitatud peamised mõjud põhjaveele, mis tulenevad tuuleparkide ehitamisest ja käitamisest.

Tabel 15. Tuuleparkidest tulenevad võimalikud mõjud põhjaveele. 80 Ehitamise mõju Käitamise mõju

Põhjavee voolurežiim

Mullatööd ja ala drenaaž:

− põhjaveetaseme alandamine vundamentide rajamisel;

− põhjavee leviku ja voolu muutused.

Tuulikute ja nende vundamentide füüsilisel olemasolul:

− võimalikud muutused põhjavee levikus;

− põhjaveevaru vähenemine. Metsaala vähenemine tuulepargi alas:

− muutused infiltratsioonis ja pinnavee äravoolu käitumismustris, mõjutades seeläbi põhjavee voolu ja levikut.

Põhjavee kvaliteet

Mullatööd: Materjalide kasutus:

− reostus avariidest: kütustest, õlidest ja hooldustöödel põhjustatud lekked.

80 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

86

Ehitamise mõju Käitamise mõju

− Jääkreostusega pinnasest mullatööde käigus reostuse vabanemine põhjavette.

Materjalide kasutus:

− reostus avariidest: kütustest, õlidest ja ehitusmaterjalidest põhjustatud lekked.

Olemasolevad salv- ja puurkaevud paiknevad valdavalt asustatud aladel. Eestis otsesed soovitused tuuleparkide kavandamisel kaevude lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele joogiveehaardena kasutatavatest kaevudest ja vähemalt 50 m kaugusele teistest kaevudest. Potentsiaalselt sobilikul alal ei paikne ühtki puukaevu (Joonis 15). Arvestades elamualade paiknemist vähemalt 1 km kaugusel potentsiaalselt sobilikust alast, siis ei ole oodata, et alale jääks ka joogiveeallikana kasutatavaid salvkaevusid. Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju põhjaveele ulatuses, mis võiks mõjutada elamute salv- ja puurkaevude seisundit, on vähetõenäoline.

Tuulikute vundamendid on oma olemuselt suured ehitised, mille täpsem lahendus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Vundament peab tagama tuuliku stabiilsuse ja see projekteeritakse seega igale tuuliku mudelile lähtuvalt tuuliku enda parameetritest ja pinnase omadustest. Vundamentide tehnilisi lahendusi on käsitletud ptk-s 2.4.2. Olenevalt tuulikute vundamendi konstruktsiooni valikust võivad vaivundamendid ulatuda pehme pinnase korral kuni 30 m sügavuseni. Arvestades puurkaevude sügavusi ja paiknemist potentsiaalselt sobilike alade suhtes on ebatõenäoline olulise negatiivse mõju avaldamine neile. Tuuliku rajamiseks ei ole vajalik põhjavee püsiv alandamine. Vundament ei mõjuta oluliselt põhjavee liikumist või kvaliteeti. Vundamentide ehitamisel tuleb järgida veeseaduse nõudeid, mille alusel on erinevate põhjaveekihtide segunemise tekitamine keelatud. Põhjaveekihtide segunemist tuleb vältida ehituslike võtetega.

4.1.8.6 Pinna- ja põhjavee reostusrisk

Peamiseks reostusohu riskiallikaks on tuuliku gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Antud juhul on potentsiaalselt sobiliku ala puhul tegu keskmiselt või suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga, mis vähendab põhjavee reostusriski avarii korral.

Õnnetus oma olemuselt sarnaneb näiteks kütuseveoki avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulepargi valdajal tagada tuulikute korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele tingimustele.

Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada (õlireostuse likvideerimine). Kaasaegsed tuulikud on pideva digitaalse kontrolli all, mis tagab operatiivse info tuuliku seisundist ja seega vähendab õnnetuste riski.

4.1.8.7 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Ehitustööde käigus, eeskätt veekogude ületamisel ning kraavide hooldusaladel teostatavate tööde puhul tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.

Kui tuulepargialadel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et vähendada heljumi sissekannet.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

87

Ehitustegevust ei tohi teostada vooluveekogude ehituskeeluvööndis.

Ehitustegevusega ei tohi kahjustada olemasolevate maaparandussüsteemide (drenaaži) toimimist. Kui drenaaži mõjutamine on vältimatu, siis tuleb maaparandussüsteemi edasiseks toimimiseks drenaaž vajadusel rekonstrueerida.

Võimaluse korral tuleks eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis vähendavad kuivendamise ja pinnasetööde vajadust.

4.1.9 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

4.1.9.1 Hindamise metoodika

Mõju pinnasele hinnati eeskätt pinnase viljakuse vaatest. Hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilike alade kattuvust haritava maaga ja väärtusliku põllumajandusmaaga. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad põllumajanduslikult olulised alad, mille säilitamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju väärtuslikule põllumajandusmaale.

4.1.9.2 Mõju pinnasele

Tuuleparkide rajamisel kaasneb mõju pinnasele eeskätt seoses pinnase eemaldamisega. Tuulepargi rajamisega kaasneb pinnase eemaldamine ehitusalustelt aladelt. Otseseid pinnasetöid (mulla ja pinnase eemaldamist ning täitematerjalidega asendamist) on oodata ehitusalade ulatuses. Mida suurem on rajatavate tuulikute arv, seda suurem on eemaldatava pinnase kogus. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks. Eeskätt juhul kui rakendatakse tavapäraseid ehitustegevusele kohalduvaid keskkonnameetmeid (esitatud ptk 4.1.9.4).

4.1.9.3 Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaste väärtuslike põllumajandusmaadega kattuvus on esitatud Joonis 16-l.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

88

Joonis 16. Väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine.

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa maakasutus ja arendamise põhimõtted:

1. väärtuslikud põllumajandusmaad hoida põllumajanduslikus kasutuses; 2. väärtuslikule põllumajandusmaale võib mullastiku kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks

või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või -hekk, kiviaed või puudesalu;

3. tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine;

4. väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundus maa-ala sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste (viljakuivati, küün, laut jne) püstitamist;

5. maavara kaevandamise loa andmise korral võib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada ka kaevandamisloaga seotud tegevusteks. Kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

Potentsiaalselt sobiliku ala kattuvus väärtuslike põllumajandusmaade esinemisalaga on vähene. Tegu on väikeste eraldistega metsamaastikus. Tuuleparkide korral on tegu olulise avaliku huviga objektidega, seega on võimalik vajadusel tuulikuid rajada üldplaneeringu tingimustega kooskõlas ka väärtuslikule põllumajandusmaale. Oodata ei ole sellest tulenevat olulist ebasoodsat mõju toidutootmisele.

4.1.9.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Võimalusel vältida tuulikute ja muude tuulepargiks vajalike ehitiste ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Kuivõrd keskkonnakaitselisest vaatest võib siiski pidada eelistatuks tuulikute

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

89

kavandamist põllumaale (metsa ja märgalade asemel), siis ei ole tuulikute kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale siiski välistatud. Väärtusliku põllumajandusmaa korral paigutada ehitised massiivi serva-alale, et tagada massiivi tõhus kasutamine. Tuulepark ei tohi halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist.

Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

Kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Kõrge boniteediga muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis tagab selle edasise põllumajandusliku kasutuse.

4.2 Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus

4.2.1.1 Hindamise metoodika

Kliimamõjude hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) kirjeldatud põhimõtetest ja suunistest. Sellest lähtuvalt käsitletakse kliimamõjusid kahes osas:

1) tegevuse mõju kliimale/kliimamuutustele; 2) tegevuse kliimakindlus.

Hinnangute andmisel on arvestatud planeeringu täpsusastet ja sellest lähtuvalt iga tuulepargi detailset kliimamõjude hindamist läbi ei viida.

4.2.1.2 Mõju kliimamuutustele

Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elu- kui ka looduskeskkonda. Juhul, kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist81.

Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele.

Tuulikute tootmisel kasutatakse ressursse ning emiteeritakse kasvuhoonegaase. Tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 emissiooni 7–8 töökuuga. Näiteks Vestase V150-4,2 MW tuulikute puhul on tagasitootmise aeg madala tuule tingimustest 7,6 kuud. Tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31 korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli ajal vajab.

Tuulikute CO2 emissioon oleneb tuuliku suurusest (nt Vestas V150 4,2 MW tuuliku puhul u 7,3 g CO2/kWh82). Mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta esineb83. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020. a 747 g CO2/kWh84. Seega on ka

81 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. 82 https://www.vestas.com/en/products/4-mw-platform/V150-4-2-MW 83 Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422. 84 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

90

võrdlemisi väikese tuulepargi rajamisel oluline positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.

Tuulikute süsiniku jalajälje hinnangus arvestatakse ka tuulikutes kasutatavat SF6, mis on tugev (1 SF6=23 500 CO2) kasvuhoonegaas. Tuulikus olevast SF6-st 0,1% lekib tuulikust aastas ning tuuliku eluea jooksul kokku 2% kasutatavast gaasist85. Gaasi leke omab olulist osa tuulikute süsiniku jalajäljest. Siiski ka seda arvestades jääb tuulikute süsiniku jalajälg tunduvalt väiksemaks kui fossiilsete kütustel töötavate elektrijaamade jalajälg.

Tuulepargi rajamisega potentsiaalselt sobilikele aladele kaasneb maakasutuses muutus, sh ka metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine. Metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Arvestades, et Eestis on keskmiseks metsa hektaritagavaraks ca 200 m3/ha, on ühel hektaril nii maa-alusesse kui ka maapealsesse elusasse biomassi talletatud keskmisena 254 t CO2. Lisaks on metsamaal surnud puitu ca 20 m3/ha, millesse on talletatud ca 10 t CO2/ha. Arvestades eelkirjeldatut oleks keskmiseks metsa biomassi varutud CO2 koguseks 264 t/ha. Lisaks toimuvad muutused ka mulla heitest ja sidumisest tulenevalt, seoses pinnase eemaldamisega. Mineraalmuldadel võib süsiniku sidumise koefitsiendiks arvestada -0,63 t CO2/ha 86.

Arvestades tuulepargi CO2 õhkupaiskamist vähendavat toimet, siis ületab see üldjuhul metsamaa raadamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise. Samas siiski kaasneb tuuleparkide rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjustamine.

Riiklikus plaanis käib alles maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete kokkuleppimine. Põhimõtteliselt sobivateks kompensatsioonimeetmeteks saaks lugeda järgmisi meetmeid:

- looduslike soode taastamine. Üldiselt prognoositakse, et taastatud märgalad (endised turbatootmisalad, jääksood) muutuvad süsiniku sidujaks 10 kuni 50 aastat pärast veetaseme tõstmist ja ala taastamist87 88;

- metsastamine. Metsa süsihappegaasi üldistatud sidumisvõime hektari kohta on 12 t CO2ekv aastas 89 . Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsist nähtub, et kasvuhoonegaaside heite vähendamisel on väga tõhusaks loetud kõrghaljastust ning täiendavat metsastamist, mis tähendab ka raadamise ja raiemahtude vähendamist.

4.2.1.3 Kliimakindlus

Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on maismaa tuuleparkide puhul otsene mõju järgmistel teguritel:91

− aasta keskmine tuulekiirus;

− ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike);

− mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus).

85 Vestas. 2023. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore EnVentus V162-6.2 MW Wind Plant. 86 Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool. 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. 87 Waddington, J. M., Strack, M., and Greenwood, M. J. 2010. Toward restoring the net carbon sink function of degraded peatlands: Short-term response in CO2 exchange to ecosystem-scale restoration. Journal of Geophysical Research, 115. 88 Yli-Petäys, M., Laine, J., Vasander, H., and Tuittila, E.-S. 2007. Carbon gas exchange of a re-vegetated cut-away peatland five decades after abandonment. Boreal Environtal Research, 12, 177-190. 89 SEI Tallinna 2019. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

91

Teistest taastuvenergiaallikatest enim võidab kliimamuutustest tuuleenergeetika, sest külmal poolaastal, kui energianõudlus on suurim, on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi90. Tuulikuparkide rajamisel on oluline silmas pidada ka valdavate tuulesuundade võimalikku muutumist, et ebaõige paigutuse tõttu tuulikute omavahelisest varjutusest tulenevalt mitte kaotada potentsiaalselt saadavat energiat.

Seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini esineda tuuleparkide väljalülitumise oht, sest tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel tormituulte korral välja. Kõige levinumate kommertskasutusega tuulikute puhul on väljalülitumise tuulekiiruste vahemik 20–25 m/s. Kui tuulikute väljalülitumine on massiline, siis seab see ohtu energiasüsteemi stabiilsuse ning nõuab lisanduvaid kiireid kompenseerimisvõimsusi. Lisaks ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu maismaal paiknevate tuulikute asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist. 91 Tuulikute vastupidavuse tõstmisega sagenevate ekstreemsete ilmastikuolude tingimustes, tegelevad tuulikute tootjad. Tuulepargi teede, trasside ja vundamendilahenduste kliimakindlus tuleb lahendada ehitusliku projekteerimise käigus.

Tuulepargi rajamisel on seega tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

4.2.1.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Metsa raadamisest tuleneva heite vähendamiseks paigutada võimalikult palju tuulikuid tuulepargialade avamaastikku jäävatele osadele. Kuivõrd esinevad vastuolulised tingimused (vajalik on säilitada ka väärtuslikke põllumajandusmaid ning tagada nõuetekohased vahekaugused nii tuulikute endi vahel kui taristuobjektide suhtes), siis ei ole metsa raadamise vältimine alati võimalik. Metsa raadamist tuleb siiski püüda vältida kasutades elektriühendusteks õhuliinide asemel maakaableid ning võimalusel kasutada ära olemasolevate teede ja trasside koridore. Montaažiplatside kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem.

Maakasutuse muutusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise riikliku regulatsiooni rakendumisel tuleb seda järgida.

Käesolevas KSHs käsitletakse jäätükkide kandumise ohualana kaugust tuulikust 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuivõrd ohuala on leitud üldistatult, siis ohuala ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riskihinnangu alusel. Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada tuulikutel, mille ohualasse jäävad teed või hooned, jäätumisvastast süsteemi. Kui seda ei tehta, siis tuleb tuulepargile koostada jäätumise korral tegutsemise juhised ning tagada nende järgimine. Jäätumise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine ja märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega.

90 Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne. 91 Lahtvee, V. Allik, A., Annuk, A., Heinap, J., Jüssi, M., Kallaste, T.,Kirsimaa, K., Klein, K., Kuldna, P., Nõmmann, T., Oisalu, S., Remmelgas, L., Uiga, J., Piirsalu, E., Poltimäe, H., Tuhkanen, H., (2015), Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia – lõpparuanne. SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum, Fridjof Nanseni Instituut. Tallinn-Tartu, 724 lk. http://kliima.seit.ee/files/ENFRA_A_Uuringuaruanne_01-04- 2016.pdf

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

92

4.3 Võimalik mõju kultuuripärandile

4.3.1 Hindamise metoodika

Mõju kultuuriväärtustele hinnati kultuuripärandi infot hõlmavate andmekogude (Kultuurimälestiste register, EELIS pärandkultuuriobjektide andmebaas, Muinsuskaitseameti koostatud arheoloogiatundlike alade andmed) alusel. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad kultuuripärandi kaitse vaatest olulised alad, mille säilitamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile.

4.3.2 Kultuuriväärtuste paiknemine ja mõjud

Potentsiaalselt sobilikul alal puuduvad kultuurimälestised, mistõttu neile otsese mõju avaldumine on ebatõenäoline. Kaudne mõju võib avalduda läbi vaadete muutmise. Visuaalset mõju on käsitletud ptk 4.7. Arvestatud on kultuurimälestiste paiknemisega.

Inventeeritud looduslikke pühapaiku ei paikne potentsiaalselt sobilikul alal. Seega mõju avaldumine neile on ebatõenäoline.

Potentsiaalselt sobilik ala kattub arheoloogiatundliku alaga. Ehitustegevusel on vajalik järgida meetmeid (ptk 4.3.3), mis välistavad ebasoodsat mõju arheoloogiapärandile.

Potentsiaalselt sobilikust ala kattub nelja pärandkultuuriobjektiga92. Pärandkultuur on kultuuripärandi üks avaldumisvorme, mille all mõistetakse inimese loodud kultuuripärandi objekte maastikul. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse all, kuid kuivõrd nad on osa kultuuripärandist, siis on neid soovitatav säilitada ja võimalusel taastada.

Alal paiknevad pärandkultuuriobjektidest põlised talukohad: Pendi talukoht (kood: 357:TAK:014; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%; inventeerimise kuupäev: 01.04.2011) ja Tellissaare talukoht (kood: 357:TAK:013; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%; inventeerimise kuupäev: 01.04.2011). Lisaks ala lõuna osas paikneb üks metsatööliste (roomakeste) maja ehk Särgla metsatööliste maja (kood: 357:MMJ:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%; inventeerimise kuupäev: 01.04.2011). Olulist ebasoodsat mõju pärandkultuuriobjektidele oodata tegevusega kaasnevana ei ole kui järgitakse ptk 4.3.3 esitatud meetmeid.

92 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 03.01.2023.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

93

Joonis 17. Kultuurimälestiste, arheoloogiatundlike alade ja pärandkultuuriobjektide paiknemine.

4.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Hästi ja väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektid tuleb tuuleparkide edasisel kavandamisel säilitada. Soovitatav on pärandkultuuriobjektide korrastamine, tähistamine ja avaliku juurdepääsu tagamine.

Arheoloogiatundlikul alal tuleb ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

4.4 Taristust ja maakasutusest tulenevad kitsendused

4.4.1 Mõju teed ja liiklusohutus

Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsu tagavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Olemasolevate teede kasutamisel korrastatakse need enne tööde tegemist ning samuti hiljem pärast tööde lõppemist. Teede kasutust tuuleparkides senise praktika alusel piiratud ei ole, seega jäävad rajatavad teed ka kohalikku kasutusse (võimalikud on tuulepargi sisestel teedel ohutusnõuetest tulenevad piirangud vt 4.2.1.3). Küll aga tuleb arvestada, et tuulepargi ehitamise ajal võib esineda kohalike teede kasutamisega seonduvaid häiringuid, sest materjalide vedu, sh suurveosed tekitavad täiendavat liikluskoormust ja võimalikke liikluskorralduslikke muutusi. Ehitusaegsed mõjud kohalikule teedevõrgule ja heaolule on seega mõõdukalt negatiivsed. Mõju esineb kõigi potentsiaalselt sobilike alade puhul. Täpne mõju suurus sõltub ehitusaegsest liikluskorraldusest.

Suurimaks väljakutseks tuuleparkide rajamisel seoses teedega on tuulikute detailide kohaletoomine. Tuulikuid Eestis käesoleval ajal ei toodeta ja need tuuakse Eestisse valdavalt läbi selleks kohandatud Paldiski sadama. Seega on vajalik tuuliku detailid tuua eeldatavalt Paldiski sadamast asukohavaliku

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

94

aladele. Teekonna pikkus on otsemat teed pidi u 170 km ja tegu on suurveostega. Olemasolevatest eriveoteedest kuni potentsiaalselt sobilike aladeni vajavad teed tõenäoliselt transpordiaegset ümberehitust, mis võib hõlmata kurvide sirgendamist ja teede laiendamist.

Transpordiamet on erinevates planeeringumenetlustes esitanud seisukoha, mille kohaselt tuleb elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5×(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Kauguse nõue tuleneb eeldatavalt eeskätt riskist jäite korral tuulikute labadel jäätükkide viske riski tõttu (vt ptk 4.2.1.3). Alates 17.11.2023. a määrab tuuliku kaugust teest kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus:

− L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites;

− H on tuuliku masti kõrgus meetrites;

− D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

Kauguspiirangu põhjuseks on eeldatavalt eeskätt Eesti kliimas esineda võiv tuulikute jäätumise risk, kuid kaugus aitab vähendada ka tuulikute varjutuse esinemist teede suhtes ning võimalike avariiolukordade esinemise korral tagada teede ohutust. Jäätumise riski ja selle vältimisi meetmeid on käsitletud ptk 4.2.1.3. Määrus 71 annab põhimõtteliselt võimaluse kaugust avalikest teedest vähendada kui ollakse veendunud lahenduse ohutuses.

4.4.1.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju teedele. Lahenduse väljatöötamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga. Võimaluse korral eelistada uute ligipääsuteede rajamise asemel olemasolevate teede kasutamist, vähendamaks keskkonnamõju, sh ressursikasutust.

4.4.2 Mõju maavaravarudele

Potentsiaalselt sobiliku ala kattub Soosaare turbamaardlaga (registrikaardi nr 116, on kaevandamiseks sobilike turbamaardlate nimekirjas). Kattuvus mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega ning geoloogilise uuringu aladega puudub.

Soosaare turbamaardla potentsiaalselt sobiliku alaga kattuvad alad on võrdlemisi väikesed ja oluline turbavaru antud maardla osades puudub. Tõenäoliselt on alale tuulepargi rajamine võimalik, sest tegevus ei kahjusta oluliselt maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist. Tuulepargi rajamise võimalikkuse turbamaardlaga kattuvatel osadel annab pädeva asutusena Maa-amet.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

95

Joonis 18. Eriplaneeringu potentsiaalse ala lähiümbrusesse jäävad maardlad.

Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lg 2 punktidele 1–3 võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Turbamaardlate puhul tuleb arvestada MaaPS § 45 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Turbatootmisalaga vahetult külgnevalt saab tuulikuid planeerida juhul, kui tuulikute olemasolu ei mõjuta tegevusi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal.

Potentsiaalselt sobilik tuuleala kattub Soosaare maardla plokkidega 12 (aktiivne reservvaru, moodustatud plokis maavara keskmine paksus 2,12 m), 14 (passiivne reservvaru, moodustatud plokis maavara keskmine paksus 1,75 m) ning 29 (passiivne reservvaru, moodustatud plokis maavara keskmine paksus 1,75 m).

Potentsiaalselt sobiliku ala puhul on võimalik ala kasutus vastavalt maapõuseaduse tingimustele.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

96

4.4.3 Muud kitsendused mõjud

4.4.3.1 Mõju riigikaitselistele objektidele

Eriplaneeringu ala jääb täies ulatuses Kaitseministeeriumi poolt avaldatud sektorisse, kus on Kesk-Eesti kompensatsiooniala alates 2025. a. Tuulikute asukohad tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, sest tuulikud võivad avaldada negatiivset mõju erinevatele riigikaitse süsteemidele.

Joonis 19. Riigikaitseliste kõrguspiirangute alad. Allikas: Kaitseministeerium.

Tuulepargi planeering ja ehitusprojektid tuleb jätkuvalt kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Samas võib olemasoleva info alusel eeldada, et juhul kui tuulepark valmib peale vastavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamist, siis ei ole tuulepargil negatiivset mõju riigikaitsele.

4.4.3.2 Mõju mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaalile

Eriplaneeringu ala ei jää lennuinformatsiooni/kohustusliku raadioside alale.

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. Tuulikud võivad potentsiaalselt segada elektromagnetlaineid, mida kasutatakse telekommunikatsioonis, navigatsioonis, radarisüsteemides jms.

Häiringu esinemine ja olulisus sõltub:

− tuuliku paiknemisest saatja ja vastuvõtja suhtes;

− tuuliku labade omadustest;

− vastuvõtja omadustest;

− signaali sagedustest.

Häiringuid võivad põhjustada tuulikute torn, keerlevad labad ja generaator. Torn ja labad võivad tõkestada, peegeldada või murda elektromagnetlaineid. Tänapäevaste tuulikute labad on tehtud üldjuhul klaaskiust, millel on minimaalne mõju elektromagnetlainete kiirgusele. Samuti ei põhjusta

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

97

tänapäevaste tuulikute generaatorid enam olulisi häiringuid. Häiringud võivad esineda seega juhtudel, kus tuulikud jäävad otseselt saatja ja vastuvõtja vahele ning probleem võib olla oluline, kui tuulik on vastuvõtjale lähedal. Antud juhul kavandatakse tuulikuid vastuvõtjatest (elamutest) vähemalt ca 1 km kaugusele.

Potentsiaalselt sobiliku ala lähiümbruskonnas ei paikne ETAK andmetel. Lähim sidemast paikneb u 3,9 km kaugusel põhja suunas. Seega ei jää potentsiaalselt sobilik ala ka sidemasti lähedusse (500 m), kus võiks esineda oluline mõju side toimimisele.

Televisioonipildi mõjutus: Analoogtelevisiooni puhul oli elektromagnetlainete mõjutus TV signaalile üheks oluliseks mõjuks. Mõjutus seisnes peamiselt TV pildi moonutustes (näiteks pildi virvendus sünkroonis tuuliku labade pöörlemisega)93,94. Digitaalse ja SAT TV puhul on tuvastatud vähene mõju.

Mobiil- ja raadioside: Tuulikute puhul on tegemist suurte ehitistega ning sarnaselt suurte hoonetega võivad nad tekitada niinimetatud surnud tsoone mobiililevis. Seetõttu tuleks tuulikute paigutamisel arvestada ka suunda, kuhu tuulik mobiilside baasjaamast jääb, et kaotada ära võimalikud surnud tsoonid. Seega on võimalik vähene häiring piirkonna mobiilsides. Häiringu olulisuse selgitamiseks ja vajadusel leevendusmeetmete leidmiseks tuleb detailse lahenduse koostamisel teha koostööd mobiilsideoperaatoritega.

4.4.3.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse mõjude hindamises käsitleda.

4.5 Jäätmeteke

Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid tuulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel tuulikutel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus. 95 Üks juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile majanduslikult tasuva lahenduse

93Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York. 94Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99. 95 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

98

leidmisest 96 . Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega97.

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalus selgub vastaval ajahetkel parima teadmise alusel. Tuulepargi likvideerimine saab toimuda lammutusprojekti alusel, kus käsitletakse ka jäätmete koguseid ja käitlust. Arvestades ringmajanduse pikaajalisi eesmärke, siis tuleb tuulepargi eluea lõpul tagada selle materjalide maksimaalne taaskasutus.

Uuema teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm 98 . Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt) on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuuleparkide aladel oleks mikroplasti kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel99. Samas on ilmne, et tuulikute töötamisel toimub teatav kulumine sademete ja tuule erosiooni toimel.

4.5.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

− Nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega.

− Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel võimalusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale.

− Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu.

− Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest.

− Avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideerimine.

96 https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-circularity-solution-to-end-landfill- for-c3710818 97 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. 98 Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147. 99 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

99

− Tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.

4.6 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale saavad põhjustada potentsiaalselt tuulikud ehk selle hindamiseks on vaja teada tuulikute parameetreid ja asukohti. Potentsiaalselt sobiliku ala esialgne valik on tehtud põhimõttel, et alad jääksid 1 km kaugusele eluhoonetest juhul kui eluhoone omanikuga ei ole lähemale kavandamise kokkulepet. Looduskeskkonnast, taristust, maakasutusest ja kultuuripärandist tulenevate aspektide tõttu on käesoleva KSH aruande ptk 4.1-4.4 esitatud potentsiaalselt sobilike alade kitsendamise ettepanekuid. Ettepanekute alusel on ala oluliselt kitsenenud. Lähtudes teadaolevatest ebasoodsate mõjudega aladest on potentsiaalselt sobilikule alale koostatud tuulikute potentsiaalse paiknemise lahendus. Arvestatud on, et tuulepargi ala jätkub Viljandi valla territooriumil, seega on tuulikud paigutatud ka Viljandi valla poole jäävale alale. Põhja-Sakala valla potentsiaalselt sobilikule alale saab sellisel juhul rajada kuni kuus tuulikut ja Viljandi valla poole kuni seitse tuulikut (kokku 13 tuulikut). Järgnevalt on inimese tervisele, heaolule ja varale mõju hindamisel lähtutud väljatöötatud indikatiivsest maksimaalsest tuulikute paigutustest aladel.

4.6.1 Müra

Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid.

Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest.

4.6.1.1 Ehitustegevuse müra

Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Üldehitustegevus hõlmab taimestiku raadamise, teede ehituse ning vundamentide ja turbiinide püstitamisega seotud tegevusi. Need tegevused hõlmavad tõenäoliselt ekskavaatorite, betoonisegistite ja pumpade, kraanade ja veoautode kasutamist koos Tabel 16-s prognoositud helitasemetega100.

Tabel 16. Ehitustegevuse müratase.

Müra tekitav tegevus Maksimaalne müratase (dB(A))

Ekskavaator/kaeveseade 78–81

Betoonisegisti 79

Betoonipump 81

Kraana 81

Kallur/veoauto 75–76

Keskkonda, kus projekti ehitamine toimub, peetakse akustiliselt "pehme" heli neelav pinnaks. Pehme pinnas ja topograafia hõlbustavad müra summutamist lühematel vahemaadel. Tabel 17-s on ära

100 Sound Level Impact Assessment Study (2021). Benjamins Mill Wind Project. Natural Forces Developments LP.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

100

toodud WSDoT (2017)101 juhiste järgi kindlaksmääratud müratasemed, mida eeldatavasti täheldatakse ehitusplatsist erinevatel kaugustel. Uuring WSDoT (2017)101 näitas, et 86 dB[A] on kombineeritud ehitustegevuse kõrgeim eeldatav helitase.

Üle 70 dB[A] taset võib pidada mõne inimese jaoks häirivaks. Nagu on näidatud Tabel 17-s, siis on ehitusplatsist 60 m kaugusel müratase ligikaudu 70 dB[A], mis sarnaneb kiirusega 100 km/h sõitva auto müratasemega ja täpselt võimaliku häirimise lävel.

Tabel 17. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast.

Vahekaugus meetrides Ehitustegevuse müratase – (dB(A))

15 86

30 78

60 70

120 63

244 56

489 49

975 41

Arvestades ehitusalade kaugust enamikest elamualadest, siis ei ole oodata tuulepargi rajamisega kaasnevana ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elanikele olulisi häiringuid (väljaarvatud kolm katastriüksust). Samuti on näidatud Tabel 17-s, et ehitusplatsist lähtuv müratase ulatub ~40 dB[A] 1 km kaugusel objektist.

Ehitustegevuse käigus ei eeldata, et kõik seadmed töötaksid samal ajal. Kuigi ehitustegevuse ajal kõrgendatud müratase on vältimatu, ei ole müratasemed lähedalasuvates eluruumides eeldatavasti märkimisväärsed.

4.6.1.2 Käitamisaegne müra

Tuuleparkides olevad heliallikaid võib jagada kaheks:

− tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

− rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuivõrd on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed:

1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

101 Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

101

Keskkonnaministeerium on oma juhendmaterjalis 102 ja seisukohtades 103 andnud suunise lähtuda tuuleparkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda taotlustasemest (kehtivates õigusaktides ümbernimetatud sihtväärtuseks)104. Kuivõrd tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on KSH juhteksperdi hinnangul soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse tagamine.

Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kl 7–23) ja öise (kl 23–7) ajaperioodi keskmisena.

Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel võetakse tänapäeval hea planeerimistava kohaselt aluseks kõige rangem elamualadele kehtiv tööstusmüra nõue ehk öine sihtväärtus (40 dB elamualadel) ning hinnatakse sellele maksimaalse tekkida võiva (mitte ajaperioodi keskmise) mürataseme vastavust.

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.

Tuuleturbiinide müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.

Eestis ei ole kehtestatud täpsustatud nõudeid tuulikute müra leviku modelleerimise sisendparameetrite osas. Antud juhul anti müra levik ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–8 m/s105. Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama tuulikute müra 106 . WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis kasutati selleks automaatset seadistust „Highest noise value“).

Müra modelleerimine teostati 2 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel107). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati

102 Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura 103 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, siis rakenduvad sihtväärtused.“ 104 Riigikohtulahend kohtuasjas 3-3-1-88-15. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15 105 Järeldus tehtud WindPro tuulegeneraatorite infot koondava andmebaasi põhjal. 106 https://cca-reports.ca/wp-content/uploads/2018/10/windturbinenoisefullreporten.pdf 107 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on tavaliselt

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

102

10 m. Meteoroloogilise koefitsiendi väärtuseks määrati 1. Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,5108. Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa-ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPro standardseadistust (temperatuur 100C ja 70% õhuniiskus).

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul programmis olemasolevaid hooneid müralevikut takistavateks objektideks. Juhul kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, siis on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud.

Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra 109 , siis on õigustatud tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine.

Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Lisaks müra leviku kaartidele arvutati välja müratase müratundlikel aladel, milleks määrati elamualad. Elamualad kanti programmi põhikaardilt ning müratundlikuks objektiks määrati põhikaardi elamualade õueala ulatus.

Elamualadel tekkiv müratase ei ole otseselt sõltuvuses tuuliku mõõtmetest või võimsusest. Tuulikute mõõtmete suurenemisega paralleelselt on toimunud ka uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt müra tekke vähendamiseks. Sama müraemissiooniga tuulikute puhul kõrgema tuuliku puhul inimese kõrguseni jõudev müratase on mõnevõrra väiksem, sest vahemaa on suurem. Samas kõrgema tuuliku puhul suureneb müraallika ja retseptori vaheline paiknemise nurk, mis vähendab müralevikut tõkestavate objektide (nt hooned) müralevikut varjestava ala suurust.

Müra modelleerimise sisendina kasutati teoreetilist tuulikut, mille emiteeritava müratase on 108 dB. WindPro andmebaasi alusel ei esine tänapäevastel uuematel tuulikutel reaalselt nii kõrget müraemissiooni, enamikel tuuliku mudelitel jääb emiteeritava müra tase 105–107 dB vahemikku.

Müra leviku arvutusliku hindamise kontekstis ei oma olulist tähtsust tuuliku mõõtmed. Pigem on oodata elamualadel kõrgemaid müratasemeid sama müraemissiooniga madalamate tuulikute puhul võrreldes kõrgematega. Madalamate tuulikute puhul on ka vahemaa müraallikateni väiksem.

Tuulikute müratase on reeglina suurim tuulekiirusel 7–10 m/s. Selline tuulekiirus ei ole tavapäraselt tervet öist ajavahemikku kestev. Sellest lähtuvalt erineb tunduvalt mõõtmistel saadud ajavahemiku keskmine müratase ja käesolevas hinnangus esitatud halvima võimaliku mürataseme prognoos. Käesolevas hinnangus on eeldatud, et pidevalt esineb tuulikute töötamine maksimaalse müratasemega.

Müra hindamise tulemused esitatakse mürakaardil (Joonis 20). Müramodelleeringust ilmnes, et Unakvere ja Viljandi eriplaneeringute alale kokku 13 kuni 108 dB tuuliku rajamisel on kõigil ümbritsevatel elamualadel tagatud tööstusmüra öisele sihtväärtusele 40 dB vastav müratase. Tulemused on esitatud Tabel 18-l ja Joonis 20-l.

arvutuskõrgus 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB. 108 WindPro juhendi alusel soovitatud väärtus kui siseriiklikult ei ole esitatud täpsemaid nõudeid. Sama karedusteguri kasutamist soovitab ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. 109 ISO 9613-2 arvutusstandard on algselt mõeldud kuni 1 km kaugusele müraallikast leviva müra hindamiseks.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

103

Tabel 18. Tekkiv müratase tuulepargist 2 km raadiusesse jäävatel elamualadel.

Müratundliku ala nimetus

X Y Z, m Müra öine

sihtväärtus, [dB(A)] Modelleeritud

müratase, [dB(A)]

Adu 6494536 604786 50 40 39,2

Allika 6493379 606883 50 40 32,6

Anne 6495965 602414 50 40 36,2

Evardi 6494232 604987 50 40 39,3

Hendriku 6492394 602794 48,5 40 39,5

Jaagu 6492296 606121 50 40 37,3

Jagusaare 6495858 603617 50 40 36,6

Kaasiku 6495577 603287 50 40 39,1

Kingu 6492212 601986 44,9 40 35,6

Kivilöövi 6492361 606102 50 40 37,5

Koovita 6495702 605130 50 40 33,2

Kungla 6492868 606020 50 40 38

Kutsari 6494764 604718 50 40 38,6

Kuuse 6495202 604493 50 40 37,6

Kuusiku 6492392 606514 50 40 35

Kändla 6495640 603807 50 40 37,5

Lageda 6495997 603045 50 40 36,4

Lagendiku 6492639 606266 50 40 36,5

Loigo 6492850 601661 44,2 40 35,8

Lõvi 6492043 606845 50 40 33

Mardi 6493371 601149 42,8 40 34,5

Mihkeri 6494888 604660 50 40 38,3

Männiku 6493603 606756 50 40 32,9

Möldre 6493055 601361 43,3 40 34,9

Nurme 6495939 603097 50 40 36,7

Nõlvi 6495830 602900 50 40 37,6

Pihlaka 6491542 605603 50 40 39,5

Piiri-Jaani 6494299 604972 50 40 39,1

Poka 6492412 602875 48,8 40 40

Pärdi 6492293 602837 48,2 40 39,5

Pärnisaare 6494957 601001 46,2 40 33,9

Põllu 6496082 603465 50 40 35,5

Raismiku 6492993 601866 45,3 40 37,2

Riiska 6495544 601460 49,9 40 34,8

Saare 6494418 601618 45,9 40 38,6

Sambla 6491968 606996 50 40 32,3

Sepa 6496430 601571 50 40 31,6

Siimuri 6494456 604823 50 40 39,3

Soopõllu 6495418 604309 50 40 37,2

Suurekivi 6492429 606429 50 40 35,5

Tammerinna 6496100 603657 50 40 35,1

Vainu 6493206 601229 42,9 40 34,6

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

104

Müratundliku ala nimetus

X Y Z, m Müra öine

sihtväärtus, [dB(A)] Modelleeritud

müratase, [dB(A)]

Vanatoa 6496190 602516 50 40 34,9

Venevere kool 6495773 600869 49,6 40 31,4

Joonis 20. Illustratiivne mürakaart olukorrale, kus Unakvere ja Viljandi valla potentsiaalselt sobilikule alale rajatakse kokku 13 tuulikut (müraheitega 108 dB). Punase värviga tuulikud paiknevad Põhja-Sakala ja sinise värviga külgneva Viljandi valla võimalikul asukohavaliku alal.

Kokkuvõtlikult ei ole oodata tuulepargi rajamisel tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist elamualadel, mil tuulikute müratase on kuni 108 dB. Arvestama peab, et asukohavaliku etapis on müra modelleerimise tulemused indikatiivsed, sest täpseid tuulikute asukohti ei määrata. Detailse lahenduse koostamisel tuleb müra hindamist korrata ja tagada, et kõigil elamualadel oleks müra sihtväärtus tagatud.

4.6.1.3 Madalsageduslik müra

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada.

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.

Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised uuringud tuuleparkides on

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

105

näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon110. Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, sest tuulikute puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa111.

Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli uuring 112 tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020. a. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus113. Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialade elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuuleparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega.

Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikest endal esinevate terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiusega alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%.

Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud madalsagedusliku heli sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks kuuldav. Uuring tuvastas uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks olla kuuldavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid, oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini kuulma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates ei tuvastatud mingit reageeringut kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli.

Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust nö linnalikuks, st suureneb madalsagedusliku heli osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esinevaga.

Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.

Siiski ei tohi madalsageduslikku müra alahinnata või jätta hindamata. Madalsagedusliku müra osas on võimalik koostada mürahinnang lähtudes kasutatava tuuliku müra spektraalsest jaotusest114.

Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel (Tabel 19). Määruse lisa kohased helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel

110 Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. 111 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control. 112 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 113 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland. 114 Chiu, CH., Lung, SC.C. 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

106

ajal on toodud Tabel 19-s. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega.

Tabel 19. Madalsagedusliku heli normväärtused eluruumides.

1/3 oktaavriba

kesksagedus, Hz

10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Helirõhutase Lp,eq, dB

95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Eestis puuduvad siseriiklikud suunised kuidas arvutada tuulegeneraatorite madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Käesolevas töös on kasutatud Soomes rakendatavat hindamisjuhist76 ja WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“.

Madalsagedusliku müra hindamiseks peab olema teada müraallika põhjustatava heli tugevus hinnata soovitavas sagedusvahemikus. Tuulikute tootjad on madalsagedusliku müra osas 1/3 oktaavriba kesksageduste väärtusi tehnilistes dokumentides välja tooma hakanud alles viimastel aastatel ja sedagi valdavalt alates 20 Hz sagedusväärtusest tulenevalt asjaolust, et riikides kus kehtib tuulikute madalsageduslikule mürale eraldi normatiiv, kehtib see tavaliselt sagedusvahemikule 20–200 Hz.

Eriplaneeringu tuulikute esialgse asukohavaliku ja selle KSH raames ei ole teada täpne tuuliku mudel, mis tuuleparki paigaldatakse. Müra, sh madalsagedusliku müra emissioon, on erinevatel tuulikumudelitel erinev. Käesolevas KSHs on madalsagedusliku müra hindamiseks kasutatud käesoleval ajal tootmises olevat ühte suurimat tuulikut (Vestas V172), mille kohta WindPRO andmebaasis on vajalikud madalsagedusliku mürataseme andmed olemas.

Kuivõrd madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel arvestada ka hoonete heliisolatsiooni (Tabel 20). Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses leitavaid keskmisi väärtusi, mida kasutatakse soovituslikult Soome madalsageduslike müra hinnangutes115.

Tabel 20. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon.

Sagedus, Hz 16 29 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Isolatsioon, dB 7 8 10 11 12 14 15 17 19 21 21

Madalsagedusliku müra modelleeringust ilmnes, et ühegi piirkonnas paikneva elamuala puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsagedusliku müra soovitatava väärtuse ületamist. Tulemused on esitatud Tabel 21-s.

Tabel 21. Madalsagedusliku müra modelleeringu tulemused. Esitatud on madalsagedusliku müra modelleeritud väärtus väliskeskkonnas (iga elamuala puhul ülemine rida) ja siseruumis (iga elamuala puhul alumine rida). Madalsagedusliku müra modelleerimisel kasutati Vestas V172 7200 kW tuuliku tootjapoolseid andmeid.

Sagedus, Hz 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Normtase, dB 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Adu 52,9 52,1 51,4 51,1 50,8 50,1 49,0 47,5 45,2 42,0 40,3

45,3 43,8 42,2 40,8 39,3 37,1 34,2 30,7 26,4 20,9 17,5

Allika 48,5 47,7 47,0 46,7 46,3 45,6 44,5 42,8 40,4 37,0 34,9

40,9 39,4 37,8 36,4 34,8 32,6 29,7 26,0 21,6 15,9 12,1

115 Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

107

Anne 50,5 49,7 49,0 48,7 48,4 47,7 46,6 45,0 42,7 39,4 37,6

42,9 41,4 39,8 38,4 36,9 34,7 31,8 28,2 23,9 18,3 14,8

Evardi 53,1 52,3 51,6 51,3 51,0 50,3 49,3 47,7 45,5 42,3 40,5

45,5 44,0 42,4 41,0 39,5 37,3 34,5 30,9 26,7 21,2 17,7

Hendriku 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4 53,4

45,8 44,2 42,6 41,3 39,7 37,6 34,7 31,1 26,9 21,4 18,0

Jaagu 51,6 50,8 50,1 49,8 49,5 48,8 47,7 46,1 43,9 40,6 38,8

44,0 42,5 40,9 39,5 38,0 35,8 32,9 29,3 25,1 19,5 16,0

Jagusaare 51,2 50,3 49,6 49,4 49,0 48,3 47,2 45,6 43,4 40,1 38,3

43,6 42,0 40,4 39,1 37,5 35,3 32,4 28,8 24,6 19,0 15,5

Kaasiku 52,8 52,0 51,3 51,0 50,7 50,0 48,9 47,4 45,2 42,0 40,3

45,2 43,7 42,1 40,7 39,2 37,0 34,1 30,6 26,4 20,9 17,5

Kingu 50,8 49,9 49,2 49,0 48,6 47,9 46,8 45,2 42,9 39,5 37,6

43,2 41,6 40,0 38,7 37,1 34,9 32,0 28,4 24,1 18,4 14,8

Kivilöövi 51,7 50,8 50,1 49,9 49,5 48,9 47,8 46,2 43,9 40,7 38,9

44,1 42,5 40,9 39,6 38,0 35,9 33,0 29,4 25,1 19,6 16,1

Koovita 48,9 48,1 47,4 47,1 46,7 46,0 44,9 43,2 40,9 37,4 35,4

41,3 39,8 38,2 36,8 35,2 33,0 30,1 26,4 22,1 16,3 12,6

Kungla 52,0 51,2 50,5 50,2 49,9 49,2 48,1 46,6 44,3 41,1 39,3

44,4 42,9 41,3 39,9 38,4 36,2 33,3 29,8 25,5 20,0 16,5

Kutsari 52,6 51,8 51,0 50,8 50,5 49,8 48,7 47,1 44,9 41,7 39,9

45,0 43,5 41,8 40,5 39,0 36,8 33,9 30,3 26,1 20,6 17,1

Kuuse 51,8 51,0 50,3 50,0 49,7 49,0 47,9 46,3 44,1 40,8 39,0

44,2 42,7 41,1 39,7 38,2 36,0 33,1 29,5 25,3 19,7 16,2

Kuusiku 50,1 49,2 48,5 48,3 47,9 47,2 46,1 44,5 42,2 38,8 36,9

42,5 40,9 39,3 38,0 36,4 34,2 31,3 27,7 23,4 17,7 14,1

Kändla 51,7 50,8 50,1 49,9 49,6 48,9 47,8 46,2 43,9 40,7 38,9

44,1 42,5 40,9 39,6 38,1 35,9 33,0 29,4 25,1 19,6 16,1

Lageda 50,8 49,9 49,2 49,0 48,6 47,9 46,8 45,2 43,0 39,7 37,9

43,2 41,6 40 38,7 37,1 34,9 32,0 28,4 24,2 18,6 15,1

Lagendiku 51,0 50,2 49,4 49,2 48,8 48,2 47,1 45,5 43,2 39,9 38,0

43,4 41,9 40,2 38,9 37,3 35,2 32,3 28,7 24,4 18,8 15,2

Loigo 50,8 50,0 49,2 49,0 48,6 48,0 46,8 45,2 42,9 39,6 37,7

43,2 43,2 43,2 43,2 43,2 43,2 43,2 43,2 43,2 43,2 43,2

Lõvi 48,8 47,9 47,2 47,0 46,6 45,9 44,7 43,1 40,7 37,3 35,3

41,2 39,6 38,0 36,7 35,1 32,9 29,9 26,3 21,9 16,2 12,5

Mardi 49,8 48,9 48,2 48,0 47,6 46,9 45,8 44,1 41,8 38,4 36,5

42,2 40,6 39,0 37,7 36,1 33,9 31,0 27,3 23,0 17,3 13,7

Mihkeri 52,5 51,6 50,9 50,7 50,4 49,7 48,6 47,0 44,8 41,5 39,8

44,9 43,3 41,7 40,4 38,9 36,7 33,8 30,2 26,0 20,4 17,0

Männiku 48,8 48,0 47,2 47,0 46,6 45,9 44,8 43,1 40,7 37,3 35,3

41,2 39,7 38,0 36,7 35,1 32,9 30,0 26,3 21,9 16,2 12,5

Möldre 50,2 49,3 48,6 48,4 48,0 47,3 46,2 44,6 42,2 38,9 37,0

42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6

Nurme 51,0 50,1 49,4 49,2 48,8 48,1 47,0 45,4 43,2 39,9 38,1

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

108

43,4 41,8 40,2 38,9 37,3 35,1 32,2 28,6 24,4 18,8 15,3

Nõlvi 51,7 50,8 50,1 49,9 49,5 48,8 47,7 46,2 43,9 40,7 38,9

44,1 42,5 40,9 39,6 38,0 35,8 32,9 29,4 25,1 19,6 16,1

Pihlaka 52,7 51,9 51,2 50,9 50,6 49,9 48,9 47,3 45,1 41,9 40,1

45,1 43,6 42,0 40,6 39,1 36,9 34,1 30,5 26,3 20,8 17,3

Piiri-Jaani 53,0 52,2 51,5 51,2 50,9 50,2 49,1 47,6 45,3 42,1 40,4

45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4

Poka 53,9 53,0 52,3 52,1 51,8 51,1 50,0 48,5 46,3 43,1 41,4

46,3 44,7 43,1 41,8 40,3 38,1 35,2 31,7 27,5 22,0 18,6

Pärdi 53,2 52,3 51,6 51,4 51,0 50,4 49,3 47,7 45,5 42,3 40,5

45,6 44,0 42,4 41,1 39,5 37,4 34,5 30,9 26,7 21,2 17,7

Pärnisaare 49,1 48,2 47,5 47,2 46,9 46,2 45,0 43,4 41,1 37,7 35,7

41,5 39,9 38,3 36,9 35,4 33,2 30,2 26,6 22,3 16,6 12,9

Põllu 50,2 49,3 48,6 48,3 48,0 47,3 46,2 44,6 42,3 38,9 37,1

42,6 41,0 39,4 38,0 36,5 34,3 31,4 27,8 23,5 17,8 14,3

Raismiku 51,8 51,0 50,2 50,0 49,7 49,0 47,9 46,3 44,0 40,7 38,9

44,2 42,7 41,0 39,7 38,2 36,0 33,1 29,5 25,2 19,6 16,1

Riiska 49,8 48,9 48,2 47,9 47,6 46,9 45,8 44,2 41,8 38,5 36,6

42,2 40,6 39,0 37,6 36,1 33,9 31,0 27,4 23,0 17,4 13,8

Saare 52,1 51,3 50,6 50,4 50,0 49,3 48,3 46,7 44,5 41,2 39,5

44,5 43,0 41,4 40,1 38,5 36,3 33,5 29,9 25,7 20,1 16,7

Sambla 48,3 47,5 46,7 46,5 46,1 45,4 44,2 42,6 40,2 36,7 34,7

40,7 39,2 37,5 36,2 34,6 32,4 29,4 25,8 21,4 15,6 11,9

Sepa 47,6 46,7 46,0 45,7 45,3 44,6 43,5 41,8 39,4 35,9 33,8

40,0 38,4 36,8 35,4 33,8 31,6 28,7 25,0 20,6 14,8 11,0

Siimuri 53,1 52,2 51,5 51,3 50,9 50,3 49,2 47,6 45,4 42,2 40,5

45,5 43,9 42,3 41,0 39,4 37,3 34,4 30,8 26,6 21,1 17,7

Soopõllu 51,5 50,7 50,0 49,7 49,4 48,7 47,6 46,0 43,7 40,5 38,7

43,9 42,4 40,8 39,4 37,9 35,7 32,8 29,2 24,9 19,4 15,9

Suurekivi 50,4 49,5 48,8 48,6 48,2 47,5 46,4 44,8 42,5 39,1 37,3

42,8 41,2 39,6 38,3 36,7 34,5 31,6 28,0 23,7 18,0 14,5

Tammerinna 50,1 49,2 48,5 48,3 47,9 47,2 46,1 44,5 42,2 38,8 37,0

42,5 40,9 39,3 38,0 36,4 34,2 31,3 27,7 23,4 17,7 14,2

Vainu 49,9 49,1 48,3 48,1 47,7 47,0 45,9 44,3 42,0 38,6 36,7

42,3 40,8 39,1 37,8 36,2 34,0 31,1 27,5 23,2 17,5 13,9

Vanatoa 49,8 48,9 48,2 47,9 47,6 46,9 45,8 44,1 41,8 38,5 36,6

42,2 40,6 39,0 37,6 36,1 33,9 31,0 27,3 23,0 17,4 13,8

Venevere kool

47,5 46,6 45,9 45,6 45,2 44,5 43,3 41,6 39,2 35,7 33,6

39,9 39,9 39,9 39,9 39,9 39,9 39,9 39,9 39,9 39,9 39,9

4.6.1.4 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus mürataseme modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja detailse lahenduse KSH koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute müra arvutusliku

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

109

hindamise osas. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh madalsagedusliku müra tasemetele. Tuulikute kavandamisel tuleb võimalike häiringute vältimiseks tagada elamute õuemaal II kategooria alade tööstusmüra öise sihtväärtuse järgimine kui õigusaktide alusel ei kehti rangemat nõuet.

4.6.2 Varjutus

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuivõrd tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti.

Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim, sest siis on päev pikem.

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõuna suunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode-, põhja- ja kirde suunas.

Varjutustaset mõjutab tuuliku rootori diameeter ja masti kõrgus ning tuuliku paiknemine elamuala suhtes.

Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist116.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhend- dokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust, püüdes uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul117. Käesoleva eriplaneeringu KSH programmis on seatud eesmärgiks elamualadel alla 8 h/a kliimatingimusi arvestava varjutustaseme tagamine, mille tagamisel eeldatakse olulise ebasoodsa mõju puudumist.

Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta

116 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/14 16-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 117 Introduction to Environmental Calculations. http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6- UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

110

varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla asukohtades, kus tuulik on nähtav. Tänapäevaste suurimate maismaatuulikute rootori diameeter on kuni 170 m. Viie aasta perspektiivis võib eeldada, et tootmisesse võib tulla ka veelgi suurema diameetriga tuulikuid, mis teeb arvutuslikuks varjutuse ulatuseks kuni 2 km. Jällegi tuleb arvestada, et varju ulatus on vägagi sõltuv ilmakaarest, aastaajast, kellaajast, tuuliku nähtavusest jms.

Varjutuse kalendrist ilmneb, kas ja millal varjutus võib esineda ja kas seda on tasemel, mis võib olla häiriv. Tuulikute paigutust tavaliselt optimeeritakse ühe aspektina lähtuvalt varjutuse kestvusest. Samuti on võimalik varjutuse häirivust vältida näiteks tuulikute tööd teatud aegadeks peatades (juhtudel kus esineb päike, tuul ja häiriv varjutus elamuala suhtes).

Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Leitud on, et valguse intensiivsuse muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000 valgustundlikust populatsioonist. Selleks, et riski maandada, peab tuulikute varjude vilkumissagedus jääma alla 60 vilkumise minutis. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 20 pöörde minutis (varjude vilkumissagedus seega alla 3×20=60 vilkumise minutis ehk alla 1 Hz) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge põhjustavaks118. Ühe suurema tootja Enerconi tehniliste andmete alusel jäävad nende kõigi üle 100 m rootori diameetriga tuulikute pöörlemiskiirused alla 15 pöörde minutis 119.

Käesoleva KSH I etapi aruande koostamisel tehtud varjutuse modelleering on indikatiivne. Lähtudes eriplaneeringu etapilisusest ei ole asukohavaliku etapis teada tuulikute paiknemist, mis aga on varjutuse modelleerimiseks üks peamistest sisendparameetritest. Varjutuse ulatus sõltub just suuresti tuuliku ja tundliku ala omavahelisest paiknevusest, sealjuures ei ole oluline mitte ainult kaugus, vaid paiknemine ilmakaarte suhtes. Selleks, et anda otsustajale siiski soovitud ülevaadet kuhu ja kui suures ulatuses varjutus võib ulatuda, teostati indikatiivne modelleering. Modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 4.0.

Tuulikud paigutati vastavalt arendaja soovitud asukohtadesse. Mudeldati varjutust 180 m diameetriga tiiviku ja teoreetiliselt tulevikus võimaliku 200 m mastiga (tipu kõrgus 290 m). Varjutuse osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale võib vari ulatuda.

Lisaks koostati varjutusekaart ka olukorrale, kus täiendavalt on rajatud täiendavad tuulikute positsioonid (3 tk) mis jäävad kõrval valla territooriumile. Tegu on piirkonnas teise perspektiivse tuulepargiga, mida kavandatakse Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringuga. Viljandi valla tuulepargi puhul ei ole rajatavate tuulikute täpne mark veel teada, seega kasutati Vestas V-172 tuulikut masti kõrgusega 200 m ja rootori diameeter 180 m.

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati paljuaastaseid keskmiseid meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas 120 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele, ei kasutatud varjutamise arvutamisel kauguspiirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise maksimumdistantsini tuulikutest (u 3 km).

118 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008. 119 Enercon. 2023. Product portfolio, technical data sheets (last updated 07/2023). Leitav https://www.enercon.de/en/news-media/publications 120 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

111

Varjutuse mõjuala ja varjutuse intensiivsus on modelleeritud WindPRO tarkvaraga kasutades moodulit SHADOW. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati Riigi Ilmateenistuse paljuaastaseid keskmiseid meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas 121 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust.

Reaalset summaarset varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Tartu-Tõravere ilmajaam andmeid. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka varjutuse hulk.

Tabel 22. Modelleerimisel kasutatud päikesepaisteliste tundide andmed ööpäevas. Alus: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/

Kuu Keskmine päikepaiste kestvus ööpäevas, h

Jaanuar 1,09

Veebruar 2,33

Märts 4,53

Aprill 6,36

Mai 8,58

Juuni 8,60

Juuli 8,67

August 7,34

September 5,07

Oktoober 2,56

November 1,00

Detsember 0,78

Tabel 23. Tuuleturbiini arvestuslik tööaeg aastas ilmakaarte kaupa. Eeldatud on, et tuulikud töötavad kuni 90% ajast. Lähtutud on Viljandi meteoroloogiajaama tuulteroosi andmetest.

Tuule suund Tööaeg, h/aastas

N 670

NE 788

E 946

SE 670

E 1104

SW 946

W 1340

NW 631

Tuulepargi modelleerimises kasutatakse Maa-ameti maapinna kõrgusmudeli andmeid (25 m täpsusega andmevõrgustik). Varjutuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane vaatekõrgus.

Reaalne hoones sees tekkida võiv varjutus oleneb suuresti akende paigutusest, mida käesolevas hinnangus ei arvestatud.

Tuulikutena kasutati teoreetilist suurt tuulikut torni kõrgusega 180 m ja rootori diameeter 200 m (alusena kasutati Vestase V172 tuulikut, mille mõõtmeid proportsionaalselt suurendati). Tuulikud on 290 m tipukõrgusega. Mida kõrgem on tuulik ja eeskätt mida suurem on tiivik, seda kaugemale varjutus ulatub.

121 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

112

Varjutuse hinnangu tulemusena koostati varjutuse arvutuslik hinnang nii maksimaalse summaarse varjutuse kui ka reaalse summaarse varjutuse (Joonis 21 ja Tabel 24) kestvuse osas.

Varjutuse retseptoriteks määrati põhikaardi alusel eluhooned. Retseptorite seadistusena kasutati nn ala seadistust (area), mis ülehindab reaalselt hoone sees tekkida võivat varjutuse taset. Reaalne hoones sees tekkida võiv varjutus oleneb suuresti akende paigutusest. Retseptoriteks määrati elamud, mida Põhja-Sakala tuulepargi tegevus võib mõjutada.

Varjutuse modelleerimise tulemustest ilmnes, et mitmel tuulepargialade lähialadel võib esineda häirival tasemel varjutust, st üle 8 reaalse varjutustunni aastas. Häirival tasemel varjutust võib tekkida 13 eluhoone asukohas (Tabel 24).

Joonis 21. Illustreeriv varjutuskaart kliimatingimusi arvestava varjutuse kestvuse osas h/a.

Tabel 24. Modelleeritud varjutustase elamualadel.

Elamuala Kliimatingimusi arvestav varjutuse kestvus aastas – tundi aastas

Maksimaalne – minutid päevas

Poka 13:49 00:36 Hendriku 10:43 00:33 Kutsari 09:15 00:38 Lõvi 00:00 00:00

Kuusiku 05:55 00:26

Lageda 05:16 01:19

Kaasiku 11:57 01:42 Jaagu 14:09 00:34 Männiku 00:00 00:00

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

113

Elamuala Kliimatingimusi arvestav varjutuse kestvus aastas – tundi aastas

Maksimaalne – minutid päevas

Kivilöövi 14:35 00:34 Riiska 02:04 00:31 Saare 17:35 00:56 Koovita 00:00 00:00

Sepa 00:00 00:00

Tammerinna 02:48 00:27

Nõlvi 07:21 01:31 Nurme 05:39 01:18 Anne 04:58 01:12 Kändla 07:34 00:59 Soopõllu 04:48 00:33 Pihlaka 11:57 00:38 Jaagusaare 07:11 01:14 Kungla 09:32 00:37 Möldre 03:54 00:26

Mardi 00:00 00:00

Kingu 00:00 00:00

Lagendiku 07:15 00:30

Mihkeri 06:15 00:39 Kuuse 04:36 00:35 Sambla 00:00 00:00

Adu 12:23 00:55 Siimuri 13:40 00:56 Pärdi 07:20 00:33 Suurekivi 06:26 00:27

Evardi 11:44 00:53 Pärnisaare 02:04 00:25

Vanatoa 01:46 00:31 Vainu 03:04 00:25

Raismiku 06:35 00:34 Venevere kool 00:00 00:00

Allika 00:00 00:00

Loigo 07:06 00:30 Põllu 02:49 00:33 Piiri-Jaani 13:10 00:54

4.6.2.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb kindlasti teostada uus varjutuse modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest tuulikute asukohtadest. Modelleerimisel tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade varjutuse aastasele summaarsele ning päevasele maksimaalsele varjutuse kestvusele ning koostada varjutuse kalendrid. Detailse lahenduse KSH-s tuleb esitada lähtuvalt varjutuse modelleeringust varjutuse häirivuse leevendamise meetmed. Vältida tuleb

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

114

üle 8 summaarse kliimatingimusi arvestava varjutustunni esinemist eluhoonete suhtes. Juhul, kui detailse lahenduse KSH koostamise ajaks on koostatud siseriiklikud soovitused varjutuse taseme hindamiseks või soovituslikud piirväärtused, siis tuleb neid mõjude hindamisel järgida.

Arvestades mõjutatavate elamualade hulka ja paiknemist, siis on võimalik tuulikute rajamisel alale häirival tasemel varjutust vältida järgmistel viisidel:

− Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga.

− Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.

4.6.3 Muud võimalikud mõjud tervisele

Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga, mida on põhjalikult käsitletud ptk-s 4.6.1 ja 4.6.2.

4.6.3.1 Vibratsioon

Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks tuuliku püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse tuulikute vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases.

Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi122 või parandamaks tehnilisi lahendusi123. Selliste uuringute eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini.

Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuuleparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.124 Ka uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve 125 . Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest126.

122 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. 123 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. 124 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. 125 Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 126 Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

115

Arvestades, et antud juhul paiknevad potentsiaalsed sobilikud alad üldjuhul vähemalt 1 km kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis võiks ületada inimese tajuvusläve.

4.6.3.2 Elektromagnetväli

Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli, elektri- ja magnetväli ühtse tervikuna. Elektroonikaseadmed põhjustavad elektromagnetlaineid. Mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on näidanud, et tuulikud ei põhjusta kuidagi erilisi elektromagnetlaineid. Magnetväli tuulikute vahetus ümbruses jääb väiksemale tasemele kui tavapärastel kodumajapidamise elektroonikaseadmetel127.

4.6.3.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju tervisele lähtudes detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute mõju osas tervisele.

4.6.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

4.6.4.1 Paiknemine elamualade suhtes

Eestis ei ole tuulikute ja elamute vaheline kaugus otseselt reguleeritud. Kaudselt reguleerib kaugust müra normtase. Kehtiva müra normtaseme täitmine on tuginedes erinevate tuuleparkide müra modelleeringutele tagatud enamikul juhtudel lähemal kui 1 km kaugusel tuulikutest. Samas teatud juhtudel (suur tuulikute arv, tuulikute paiknemine poolkaares ümber müratundliku ala vms) esineb tuulikute ja tuuleparkide müra koosmõjus ka olukordi, kus tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist võib esineda ka kaugemal kui 1 km.

Vaadeldes teiste Euroopa riikide tuulikute praktikat, siis reguleerib paljudes riikides tuulikute kaugust samuti müra normtase, mis jääb analoogsesse suurusjärku Eestis kehtiva väärtusega. Kaugusnõude või -soovitusena kehtivad Euroopa riikides väärtused 500–2000 m128. Sageli on kauguspiirang arvutuslik seos mingi tuuliku parameetri osas. Näiteks Taanis peab tuulik paiknema 4 tuuliku tipukõrguse kaugusel või Põhja-Iirimaal 10 kordse tiiviku diameetri kaugusel elamutest.

Unakvere eriplaneeringu puhul peab lähteülesande kohaselt tuuliku kaugus lähimast elamust olema üldjuhul vähemalt 1 km, lähemale on lubatud tuulikuid kavandada ainult elamu omaniku nõusolekul, mida teadaolevalt ühegi elamu suhtes ei ole.

Hindamaks tuulepargi rajamisel mõjutatavate tundlike alade hulka, võib ühe olulise kriteeriumina välja pakkuda ala lähedusse jäävate potentsiaalsete elanike/elamute hulga. Selleks vaadeldi alasid lähtuvalt ETAK andmestikust ja toodi välja kui palju elu- ja ühiskondlikke hooneid jääb asukohavaliku alade potentsiaalsesse otsesesse mõjualasse. Mõjuala ulatuse defineerimine võib olla tuulepargi puhul keerukas (potentsiaalselt nähtav on tuulik näiteks väga suurel alal). Taanis on näiteks kasutusel lähenemine, mille korral potentsiaalselt otseselt mõjutatavaks alaks peetakse kuni 6 kordset tuuliku tipukõrguse ulatust 129 ehk antud juhul 290×6=1740 m. Eestis kehtiv keskkonnahäiringu tasu regulatsiooni näeb ette, et kuni 250 meetri kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 km kaugusel paiknevatele elanikele, kõrgemate tuulikute puhul kuni 3 km kaugusel paiknevatele elanikele. Selle kohaselt käsitletakse tuulepargi mõjualana vastavalt 2 või 3 km suurust ala.

127 McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. 128 Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC- EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg. 129 IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE- OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

116

Asukohavaliku ala paikneb hõreda asustusega piirkonnas.

Tabel 25. Potentsiaalse tuulepargi ala lähialale jäävate elu- ja ühiskondlike hoonete hulk. Alus: Maa- amet ETAK andmed seisuga 17.04.2024.

Kaugus ala piirist, m 0–1 km 1–2 km 2–3 km

Ala tundlikke hooneid, tk

0 39 33

Joonis 22. Asukoha eelvaliku ala 1, 2 ja 3 km mõjuraadiusesse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned ETAK andmestiku (17.04.2024) alusel.

Tehtud kaardianalüüsi alusel saab hinnata, et asukohavaliku ala lähialale jääb võrdlemisi vähe potentsiaalselt mõjutatavaid elu- ja ühiskondlikke hooneid.

4.6.4.2 Mõju majandusele

Tööhõive

Tuulepargi rajamine tekitab juurde töökohti. Keskmine arvatav lisanduvate töökohtade arv tuuleparkide rajamisel varieerub erinevates teaduslikes ja rakenduslikes käsitlustes. 2019. a avaldatud ülevaateartiklis130 vaadeldakse tuuleparkidega seonduvaid töökohti 1 MW rajatud tuulepargi võimsuse kohta.

Antud teadusuuring kohaselt saab valmistamise ja paigaldamise aegsete tekkivate töökohtade osas tõenäoliseks tekkivaks töökohtade arvuks pidada 2,5–5,5 täistöökohta tuulepargi megavati kohta.

Tuulepargi töötamise aegsete lisanduvate töökohtade arvuks võib pidada 0,3–2 töökohta megavati kohta. Arvestatud ei ole kaudselt mõjutatavaid valdkondi, milles nõudlus võib suureneda – eelkõige

130 Aldieri, L., Grafström, J., Sundström, K., Vinci, C., P. Wind Power and Job Creation. Sustainability 2020, 12, 45; doi:10.3390/su12010045.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

117

teenindus, aga ka muud toetavad valdkonnad, sest nende prognoosimine sõltub olulisel määral ka muust kui tuulikute rajamisest.

Tuulikute valmistamisega seotud töökohad ei ole reeglina seotud paikkonnaga, kuhu tuulepark rajatakse, sest valmistamine vajab ressursse, oskusteavet ning vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tuulikuid Eestis käesoleval ajal ei toodeta. Seega mõju piirkonna tööhõivele puudub.

Logistika, paigaldus ja käitamiseaegsed töökohad on kaetavad osaliselt kohalike töötajatega olenevalt sellest, kuivõrd spetsiifilisi teadmisi tuulepargi rajamine töötajatelt eeldab. Hoolduse ja haldusega seotud töökohtade näol on tegemist pikaajaliste stabiilsete töökohtadega. Tuulikute hooldusspetsialistide erialad on käivitumas nii Kuressaare ametikoolis kui ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju tööhõivele on seega eeldatavalt potentsiaalselt vähesel määral positiivne.

Otseliin131

Käesoleva KSH koostamise ajal kehtinud elektrituruseaduse kohaselt on lubatud rajada otseliin elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni 6 km kaugusel paikneva elektripaigaldiseni. Tuuleparkide osas esineb teatud ebaselgus, mis punktist arvestatakse 6 km kaugust (kas tuulikust või tuulepargi sisesest alajaamast, kui seda kavandatakse või isegi tuuleparki põhivõrguga ühendavast punktist ehk liitumispunktist).

Otseliini piirkonnas on võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt. Tuuleelektrijaama puhul on lisaks tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate töökohtade rajamist. Seega võib tuulepargiga seotud otseliini rajamise võimalusega piirkonnas kaasneda positiivne mõju piirkonna konkurentsivõimele.

Otseliini temaatikaga kaasneb mitmeid väärarusaamu. Otseliini võimalikus piirkonnas (6 km raadiuses tuulepargist) ei ole elekter automaatselt ettevõtete jaoks odavam. Vajalik on tootmisseadmest elektriliini väljaehitamine vastava elektritarbijani ning selline liini väljaehitamise kulu on üldjuhul asjast huvitatud ettevõtte kanda. Seega reaalselt on tegevus realistlik (st majanduslikult eeldatavalt tasuv) elektri tootmisseadmetele võimalikult lähedal ja juhul kui on tegu suure elektritarbega ettevõttega. Seega piirkonna ettevõtluse arendamise konkurentsivõime positiivse mõju ärakasutamiseks on vaja, et tuulepargile võimalikult lähedale oleks võimalik suure energiatarbega ettevõtteid rajada või need juba eksisteeriksid piirkonnas.

KSH koostamisel analüüsiti asukohavaliku alast 6 km raadiusesse jäävate äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maade paiknemist (Joonis 23). Ilmnes et ulatuslikud olemasolevad äri- ja tootmismaad tuulepargist 6 km raadiusesse ei jää.

131 Otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

118

Joonis 23. Otseliini võimalik ulatus ja selle alas paiknevad äri- ja tootmismaad. (Alus: Maa-ameti hallkaart; Äri- ja tootmismaad katastriüksused 07.05.2024).

Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulepargi rajamine üldjuhul ei kitsenda. Võimalik on nii metsamajandusliku kui põllumajandusliku kasutuse jätkamine. Ühtegi elamumaa sihtotstarbega kinnistut ühelegi võimalikule asukohavaliku alale ei jää.

Riigiasutused on väljendanud seisukohta132, et üld- või eriplaneeringuga määratud tuulealadel ja nende otseses mõjualas tuleks ühtlasi seada elamuehitusele piirang. Sellega välditakse uute müratundlike objektide kavandamist potentsiaalselt ebasobivale alale ehk alale, kus võivad hakata esinema tööstusmüra sihtväärtust ületavad müratasemed ja kuhu seega müratundlike ehitiste rajamine ei ole soovitatav. Näiteks Järva valla eriplaneering näeb ette vastava kitsenduse seadmist. Piirangu seadmine tekitab ulatuslikud alad, kus müratundlike objektide rajamine ei ole lubatud ja see kitsendab vastaval alal maaomandi kasutusvõimalusi ning seeläbi võib esineda ebasoodne mõju varale. Eriplaneeringuga soovitakse kitsendus seada 1 km raadiuses asukohavaliku aladest.

Maaomanikud, kelle kinnistu paikneb tuulepargi lähialal, võivad ohuna tajuda oma kinnisvara hinna langust. Eestis ei ole teadaolevalt uuritud tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele, seevastu on uuringuid tehtud mitmel pool maailmas. Eriti populaarseks on muutunud selliste uuringute läbiviimine USA-s. Näiteks viidi 2010. a läbi seniste uuringute koondanalüüs133, milles toodi välja 98 uuringut, mis käsitlesid seost tuuleparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel. Tulemustest kajastub, et 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) leidis negatiivse mõju. Käsitletud uuringute läbiviimiseks on kasutatud väga erinevaid metoodikaid, sh varieerub suures ulatuses ka valimi suurus. Viidatud uuringus endas tehtud analüüsist järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisaegsel perioodil ning tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine.

132 05.12.2022 Paide infopäev taastuvenergia kavandamisest üld- ja eriplaneeringutes. 133 J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

119

Kahe Saksamaal tehtud uuringu põhjal on leitud, et tuulepargid võivad mõnevõrra mõjutada kinnisvara hindasid, kuid enim neid kinnistuid, mis jäävad kuni 1 km raadiusesse. Tuuliku otsesel nähtavusel avaldub kinnisvara hindadele mõõdukas negatiivne mõju, seevastu madalal ja keskmisel nähtavusel ei ole kinnisvara hindadele leitud statistilist olulist mõju.134, 135

2016. a Taani Energianõukogu tellimusel valminud aruandes uuriti maismaa- ja avamere tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Antud uuring on seni suurim selletaoline teadusuuring kogu maailmas. Uuringu tulemustest järeldub, et maismaatuulepargid mõjutavad elamute ja suvilate hindasid kuni 3 km raadiuses ning mida rohkem ja mida lähemal elamule või suvilale on tuulikuid, seda suurem on kinnisvara hinna langus. Näiteks 1 km raadiuses asuvate elamute ja suvilate hind langeb 2 tuuliku puhul 3–6% ning 8 tuuliku puhul 8–10%.136

Kinnisvara väärtuse muutuse uurimistulemuste kokkuvõtteks saab öelda, et tuulepargi arendusega võib kaasneda negatiivne mõju kinnisvara hindadele. Enim võivad mõjutatud olla elamukinnistud, mille asukohast jäävad tuulikud nähtavaks.

Taani kompensatsioonimehhanismid näevad ette, et uute tuulikute läheduses olevad kinnisvara omanikud saavad nõuda hüvitist kinnisvara väärtuse languse korral, kui see ületab 1% kinnistu väärtusest. Sellisel juhul on kohustus tuuliku püstitajal (arendajal) langenud kinnisvara väärtuse summa kinnisvara omanikule hüvitada. Kinnisvara hinna kontrolli teostab jurist ning energeetika-, kommunaal- ja kliimaministri poolt selleks ülesandeks määratud ja riigi poolt volitatud kinnisvaramaakler.136 Eestis kinnisvara väärtust arvestavat hüvitise regulatsiooni käesoleval ajal ei ole. Võimalikku kinnisvara väärtuse langust peaks aitama kompenseerida tuuliku taluvustasu.

4.6.4.3 Sotsiaalsed vastuolud

Tuuleparkide rajamine Eestis põrkub mitmetel juhtudel just kohaliku kogukonna vastuseisule. On mitmeid juhuseid, kus tuulepargi planeeringute koostamise peatavad kohalike elanike allkirjade kogumine või tugev vastuseis (Hiiumaa meretuulepark, Vormsi tuulepark, Risti tuulepark jt). Peamiste põhjustena tuuakse vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas. Samuti käsitletakse tihti visuaalset häirivust ning esineb ka olukordi, kus selget põhjust ei osata välja tuua. Sealjuures tundub mõnevõrra üllatavalt vastuseis olevat sama intensiivne ka avamere tuuleparkide puhul.

Hoolimata väga teravatest konfliktidest ja vastuseisust mitmetele tuulepargi projektidele, siis tuginedes Kantar Emor uuringule137 toetab 72% uuringus osalejatest meretuuleparkide rajamist ja 62% maismaatuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamist peavad positiivseks keskmisest enam nooremad elanikud vanuses 15–34.

Ligi kolmveerand ehk 71% neist, kelle kodu lähedal asub tuulepark, toetab maismaa tuuleparkide laiendamist (vastu on 26%). Samas neist, kelle lähedale kavandatakse tuuleparki, toetab rajamist ainult 40% (vastu on 58%). Neist, kellel puudub siiani kokkupuude tuulikutega, on maismaa tuuleparkide rajamise poolt 60% ja vastu 30% ning neist, kes on sattunud tuuleparkide lähedusse vastavalt 66% ja 28%. Seega on rajamise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud need, kellel on kogemus tuulikute lähedal elamisest ja kes on sattunud tuulikutega piirkonda.

Võrreldes neid, kes elavad tuuleparkide läheduses nendega, kellel ei ole tuuleparkidega kokkupuudet, ilmneb, et kokkupuudet omavate elanike suhtumine tuuleparkidesse on positiivsem.

134 Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference-In- Differences Analysis. 135 Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. 136 COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö. 137 https://www.mkm.ee/uudised/uuring-ule-70-eesti-elanikest-toetab-meretuuleparkide-rajamist

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

120

Mida väiksem oli uuringus osalejate kokkupuude tuuleparkidega, seda rohkem oli vastajate hulgas neid, kes ei osanud oma hinnangutes seisukohta võtta.

Koos enda jaoks kõige mõjusama hüvitusmeetmega suhtuks naabrusesse rajatavasse tuuleparki positiivselt 53% elanikest. Kõige positiivsemalt suhtuvad sellesse vanuserühmad 15–24 ja 25–34, kellest koos hüvitismeetmega toetaks kodulähedase tuulepargi rajamist vastavalt 69% ja 68%.

Uuringu käigus pidasid vastajate hulgas 74% oluliseks tuuleparkidest tulenevat rohelise energia osakaalu suurenemist, 68% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohalikule taristule (elektrivarustus, sõiduteed), 64% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohaliku elu edendamisele taluvustasu arvelt (nt lasteaedade, koolide, terviseradade parendamine) ning 57% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju piirkonda loodavatele töökohtadele.

Ühegi asukohavaliku ala puhul ei saa välistada tuulepargi rajamisel sotsiaalsete vastuolude teket.

4.6.4.4 Kohalik kasu

Häiringute mõju kompenseerimisel peetakse oluliseks kompenseerimismehhanismide suutlikkust leevendada arendusest mõjutatud inimeste olukorda. Käesoleval hetkel reguleerib saadavat kohalikku kasu keskkonnatasude seadus138. Seaduse kohaselt on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik ja mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7–1% järgmise kahe näitaja korrutisest:

− tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70% tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga;

− vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel keskkonnatasude seaduse § 213 lg-s 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub.

Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab järgmistele tingimustele:

− eluruum on füüsilise isiku omand;

− eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.

Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas. Maismaa tuulepargi mõjuala keskkonnatasude seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni

138 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

121

keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.

Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab veebilehel teabe elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohta. Kui maksimaalses summas elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kogusumma aasta kohta ületab 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust, jaotatakse laekunud tasust 50% tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel proportsionaalselt.

Kui väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude kogusumma aasta kohta jääb alla 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva eluruumi eest, kui eluruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuses tuuleelektrijaama ei asu.

4.6.4.5 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamise käigus tuleb käsitleda tuulepargi võimalikku mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale lähtudes detailse lahenduse mõjude hindamise koostamise ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute mõju osas.

4.7 Mõju maastikule sh visuaalne mõju

4.7.1 Hindamise metoodika

Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali139 soovitusi ulatuses, mis need on ülekantavad maismaa tuuleparkidele. Tuulepargi visuaalse mõju hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022. a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast.

Maakaabliga kavandataval võrguühendusel mõju puudub ning seega seda detailsemalt ei hinnata. Samuti on vähene tuulepargi teede ja alajaamade mõju maastikule ning neid eraldi ei käsitleta.

Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Reljeefi andmestikuna kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 5 m ja taimkatte kõrgusmudelit täpsusega 4–10 m eraldusvõimega. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust.

Vertikaalne vaatenurk on nurk, mis moodustub vaatepunktist maakatte ja tuuliku tipu vahele (Joonis 24). Horisontaalne vaatenurk on vaatepunktist avaneva kahe kaugeima tuuliku kõige kaugemate punktide vahel moodustuv nurk (Joonis 25). Horisontaalse ja vertikaalse vaatenurga korrutise alusel on võimalik hinnata vaate muutuse olulisust inimsilma jaoks.

139 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

122

Joonis 24. Vertikaalne vaatenurk. Allikas: WindPro user manual.

Joonis 25. Horisontaalne vaatenurk. Allikas: WindPro 4.0 kasutusjuhend.

Nähtavuse ja vaatenurkade modelleerimine teostati 25×25 m ruudustikuna. Nähtavuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane vaatekõrgus.

Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtuti Viljandi maakonnaplaneeringust ja Põhja-Sakala valla kehtivast üldplaneeringust.

Nähtavusanalüüsi alusel valiti välja vaatepunktid – kohad kus avalikkusel on ligipääs ja kust tuulepargid võivad jääda nähtavad. Eelistati kuni 10 km raadiuses paiknevaid nähtavusalasid, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale eeskätt fotomontaaži korral enam domineeriv (eeskätt fotomontaažidelt). Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaž siis, kui tegu on olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb ulatuslik nähtavus. Käesoleva KSH raames selliseid olulisi kaugemal paiknevaid vaatepunkte tuvasta ainult üks, Parika järve matkarada koos vaatetorniga, mis asub u 7,5 km kaugusel lähimast tuulikust.

Vaatepunktide asukohti täpsustati WindPRO 4.0 ja Google StreetView rakenduse integreeritud lahenduse abil. WindPRO võimaldab kasutada Google StreetView rakendust leidmaks vaatepunkte (fotosid), kust tuulikud ka reaalselt nähtavad jäävad. See tähendab, et StreetView fotomaterjali kasutades on võimalik foto vaatenurki koheselt muuta leidmaks vaatenurka, kust tuulikuid on maksimaalselt näha. Vaatepunktidest, kus StreetView esialgsete fotomontaažide alusel jäi tuulepark nähtav, tehti reaalsed fotod.

Fotomontaažide jaoks pildistati 25.09.2023. a kokku 19 vaatepunktis pildid 360 kraadi ulatuses ehk iga ilma kaares. Seadmena kasutati Canon EOS 1100D kaamerat koos piltide vaatenurka 25,8°×17,4°, läätse fookuskaugus 50 mm ja pikslitega 4272×2848.

Tuulikute parameetritena kasutati rootori diameetrit 180 m, torni kõrgust 200 m ja tipukõrgust 290 m. Tuulikute labad on kõigil piltidel paigutatud vaataja suhtes risti toomaks esile maksimaalset visuaalset mõju.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

123

4.7.2 Maastiku väärtus

Eriplaneeringu ala külgneb Viljandi maakonnaplaneeringu ja Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohase väärtuslik maastikuga nimega Venevere küla ja Navesti luhad. Edela suunas paiknevad lisaks maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ja lääne suunas maakondliku, võimalik riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud. Olustvere alevikus paikneb lisaks kõrge puhkeväärtusega ala, mis jääb u 9 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust tuulealast.

Põhja-Sakala valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt läbib eriplaneeringu ala kauni vaatega teelõik nimega Kõrvalmaantee Venevere-Tääksi tee (tee nr 24110). Kauni vaatega teelõik on teelõik, millelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Lisaks paikneb eriplaneeringuala põhja- ja idapooles suunas teine kauni vaatega teelõik Kõo–Kolga-Jaani tee (tee nr 24109).

Joonis 26. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohaste väärtuslike maastike ja vaadete paiknemine asukoha eelvaliku ala suhtes.

4.7.3 Võimalikud mõjud

Reaalselt ei panda eriplaneeringu asukohavaliku etapis paika tuulikute paiknemist ja seega on kõik visualiseeringud indikatiivsed. Seega võivad eeskätt tuulikute lähialalt tehtud fotomontaažid olla eksitava iseloomuga, sest tuulikute paigutuse muutmisel muutub ka fotomontaaži tulemus.

4.7.3.1 Nähtavusanalüüs

Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 40 km kaugusele (suurte tuuleparkide puhul on täheldatud nähtavust kuni 58 km kaugusele)140. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust

140 Sullivan, R., Kirchler, L., Lahti, T., Roché, S., Beckman, K., Cantwell, B., Richmond, P. 2012. Wind Turbine Visibility and Visual Impact Threshold Distances in Western Landscapes.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

124

olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad, samuti hoonestatud alad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul kui see paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas võivad suurematel kaugustel tekkida vaatekoridorid.

Nähtavusanalüüsist ilmnes, et kuivõrd suured kõrguste vahed piirkonnas puuduvad, siis reljeefist tulenev nähtavuse piiramine on vähene. Samas on tegu metsase alaga ning eeskätt puistu vähendab oluliselt kavandatava tuulepargi nähtavust. Asustatud aladel vähendavad nähtavust oluliselt hooned.

Nähtavusanalüüs koostati tuulikute tipu kõrgusega 290 m.

Põhja-Sakala valla eriplaneeringu ala nähtavusanalüüs teostati 39 147 ha suurusel alal (umbes 20×20 km). Ilmnes, et tuulikud jäävad nähtavaks 25,6% analüüsitud alast.

Tuulikud on nähtavad lagedatelt aladelt nagu näiteks piirkonnas paiknevad põllumajandusmaad ning lagerabad.

Tuulepargi poolt põhjustatavat visuaalse mõju olulisuse hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022. a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Tuulepargi põhjustatav vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga mõju olulisus ja mõjutatud ala suurus on esitatud Tabel 26-s.

Tabel 26. Vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga muutuse mõju olulisus.

Vertikaalne vaatenurk Muutuse olulisus Mõjutatud ala suurus ha

Üle 250 Väga suur 111

10-250 Suur 292

5-100 Mõõdukas 645

3-50 Madal 979

1-30 Väga madal 5172

Horisontaalne vaatenurk Muutuse olulisus Mõjutatud ala suurus ha

Üle 1240 Väga suur 181

50-1240 Suur 774

25-500 Mõõdukas 2467

10-250 Madal 4401

alla 100 Väga madal 32277

Vertikaalse (v) ja horisontaalse (h) vaatenurga muutuse alusel leiti maastikuvaate koondmuutus (v×h) ja anti selle alusel hinnang vaate muutuse olulisusele. Vaate muutuse olulisus on kajastatud Joonis 27-l.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

125

Joonis 27. Unakvere tuulepargi ja Viljandi valla tuulepargi koosmõjus põhjustatud maastiku muutuse olulisus.

Nähtavusanalüüsist ilmnes, et piirkonna väärtuslikel maastikel on oodata väikest või väga väikest maastikuvaate muutust. Samas jääb tuulepark mitmetelt vääruslikelt maastikelt nähtav. Suurim mõju avaldub üldplaneeringu kohastele ilusa vaatega teelõikudele Venevere–Tääksi ja Kõo–Kolga-Jaani kõrvalmaanteedel. Antud teelõikudel on vaate muutus mõõdukas.

4.7.3.2 Fotomontaažid

Eriplaneeringuala tuuliku alade visualiseeringute koostamiseks valiti kokku 19 vaatepunkti, kust tuulikut oleks potentsiaalselt nähtavad. Fotomontaažide vaatekõrgus on 1,5 m maapinnast.

Tabel 27. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine.

Punkti kood

X Y Kirjeldus Lähima tuuliku kaugus, m

A 6493100 601357 Möldre talu juurest 2988

B 6493087 601323 Möldre talu juurest 3008

C 6496977 600463 Venevere puhkeküla 3067

D 6496002 601110 Venevere mägi 1848

E 6495896 600719 Venevere kool 2199

F 6496178 602476 Kõo-Kolga-Jaani (tee nr 109) 1419

G 6496172 602933 Kõo-Kolga-Jaani (tee nr 109) 1449

H 6494795 604811 Kõo-Kolga-Jaani (tee nr 109) 1596

I 6492348 606235 Särgla-Metsanurga tee 1331

J 6492263 606471 Kõo-Kolga-Jaani (tee nr 109) 1567

K 6492617 607529 Kõo-Kolga-Jaani (nr 109) ja Tässi tee (nr 111) ristmik

2920

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

126

Punkti kood

X Y Kirjeldus Lähima tuuliku kaugus, m

M 6491345 610065 Kõo-Kolga-Jaani (tee nr 109), Eeriksaare talu

5241

N 6490213 611868 Viljandi-Põltsamaa Vissuvere bussipeatus

7260

O 6483998 605448 Parika järve matkarada 7296

P 6486027 598997 Kuhjavere 7380

Q 6486480 598081 Jaska-Aimla (Tee nr 120) 7712

R 6486801 597361 Undioru veski 8074

S 6487119 596787 Jaska-Aimla (Tee nr 120) 8372

T 6488554 596951 Venevere-Tääksi (tee nr 110) 7560

Joonis 28. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine. Punase värviga tuulikud paiknevad Põhja- Sakala ja sinise värviga külgneva Viljandi valla võimalikul asukohavaliku alal.

Fotomontaažid koostati nö halvimale olukorrale – tuulikud on suunatud vaatepunkti poole (reaalselt sõltub tiiviku asend tuule suunast), nähtavus on maksimaalne (reaalselt sageli sombune või udune ilm, mis vähendab nähtavusulatust) ja valgustingimused on nähtavust soosivad. Visualiseeringutes kasutati 180 m tiiviku diameetri ja 290 m tipukõrgusega tuulikuid.

Fotomontaažide vaatlemisel tuleb arvestada, et tuulikute asukohad on tinglikud. Fotomontaažid KSH I etapi aruandes on tugevalt illustratiivse iseloomuga!

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

127

Joonis 29. Vaatepunkt A kagu suunas, lähim tuulik 2988 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 30. Vaatepunkt B kagu suunas, lähim tuulik 3008 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

128

Joonis 31. Vaatepunkt C, lähim tuulik 3067 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 32. Vaatepunkt D, lähim tuulik 1848 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

129

Joonis 33. Vaatepunkt E, lähim tuulik 2199 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 34. Vaatepunkt F, lähim tuulik 1419 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

130

Joonis 35. Vaatepunkt G, lähim tuulik 1449 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 36. Vaatepunkt H, lähim tuulik 1596 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

131

Joonis 37. Vaatepunkt I lääne suunas, lähim tuulik 1332 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 38. Vaatepunkt I loode suunas, lähim tuulik 1331 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

132

Joonis 39. Vaatepunkt J, lähim tuulik 1567 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 40. Vaatepunkt K, lähim tuulik 2920 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

133

Joonis 41. Vaatepunkt M, lähim tuulik 5241 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 42. Vaatepunkt N, lähim tuulik 7260 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

134

Joonis 43. Vaatepunkt O, lähim tuulik 7296 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 44. Vaatepunkt P, lähim tuulik 7380 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

135

Joonis 45. Vaatepunkt Q, lähim tuulik 7712 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 46. Vaatepunkt R, lähim tuulik 8074 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

136

Joonis 47. Vaatepunkt S, lähim tuulik 8372 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Joonis 48. Vaatepunkt T, lähim tuulik 7560 m. Tuuliku tipukõrgus 290 m.

Fotomontaažidest ja nähtavusanalüüsist ilmnes, et olulisteks vaatepunktideks, mille vaadete muutus tuulepargi rajamisega kaasneks, on eeskätt lähipiirkonnas paiknevate põllumaade äärsed teed. Fotomontaažide alusel võib tuulikuid pidada selgelt eristavaks juhul kui nad paiknevad lähemal kui

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

137

10 km vaatepunktist, kaugemate vahemaade puhul on tuulikud selge ilmaga avatud vaate puhul kindlasti nähtavad, aga neid ei saa enam pidada vaates domineerivaks.

Peamiseks visuaalse mõju poolt ohustatud alaks on Parika raba serval paikneva Parika järve ümbruskond ja vaatetorn. Lähimad tuulikud jäävad Parika järve vaatetornist u 7,5 km kaugusele. Visuaalse mõju hindamisel ilmnes, et tuulikud jäävad selge ilmaga vaatetornist hästi nähtavaks (selgelt märgatavaks). Esineb vaate oluline muutus.

Visuaalse mõju hindamisel ilmnes, et Parika väikejärve õpperajale mõju puudub. Õpperajal vaatetorni ei ole ja rada asub männimetsa keskel ning jääb lähimast tuulikust vähemalt 6 km kaugusele. Võib esineda üksikuid kohti rajal kus väga hea nähtavuse korral on tuulikud nähtavad taustaelementidena. Üldiselt rabas esinev ja seda ümbritsev puistu varjab vaate tuulikutele.

Lennuohutustuled

Lisaks päevasel ajal toimuvale vaadete muutumisele tuleb arvestada, et lennuohutusnõuete tagamiseks peavad kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et tagada nende nähtavus öisel ajal ja halva nähtavusega tingimustes. Tavaliselt on tegu punast värvi tuledega, mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30–40 km kaugusele. Osades riikides on lubatud kasutada reguleeritava intensiivsusega lennuohutustulesid, mille võimsust vähendatakse hea nähtavuse korral141.

Olemas on ka lennuohutustulede lahendusi, mille korral tuled põlevad ainult vajaduse korral (õhusõiduki lähenemisel)142. Sellised lahendused on asjakohased peamiselt suurte tuuleparkide või väga tundlike maastike korral. Samuti peab lahendus olema lubatud siseriiklikult kehtivate lennuohutuse alaste nõuete alusel.

Võimalik on tulede teatav varjestamine, mis vähendab nende nähtavusulatust maapinnalt141.

4.7.3.3 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Eriplaneeringu detailse lahenduse mõjude hindamisel käigus tuleb teostada uus visuaalse mõju hinnang, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja tuulikute mõõtmetest. Tuleb anda hinnang piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada neist fotomontaažid vm visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks puhkemajanduslikult oluliste vaadetega.

4.8 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Koosmõjude ja mõjude kumuleerumise hindamist raskendab käesoleva KSH puhul asjaolu, et piirkonnas on küll algatatud mitmeid tuuleparkide planeeringuid, kuid enamik on algusjärgus ning pole teada kas, kuhu ja kui palju tuulikuid võidakse rajada.

Piirkonnas kehtib Viljandimaa maakonnaplaneering, mis maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata.

Planeeringuala piirneb Viljandi vallas koostamisel oleva tuulepargi eriplaneeringu alaga 1 Parika ja Järtsaare külas. Käesoleva KSH aruande koostamisel on arvestatud asjakohastes valdkondades Viljandi valla poole jääva tuulepargi alaga koosmõjude hindamisel. Arvestatud on, et potentsiaalselt tekib üks

141 Van der Zee H.T.H. 2016. Obstacle Lighting of Onshore Wind Turbines - Balancing aviation safety and environmental impact. 142 https://www.youtube.com/watch?v=6nqBnGUbVGY

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

138

tuulepark, mis koosneb kuni 13 tuulikust ja jääb nii Unakvere küla kui ka Viljandi valla territooriumile.

Põhja-Sakala vallas on koostamisel eriplaneering ka Ülde piirkonda. 143 Tegu on käesoleva eriplaneeringualaga külgneva alaga, kuhu tuulepargi kavandamisel on oodata kahe ala vahelist koosmõju. Samas on Ülde piirkonna eriplaneering menetluslikult tunduvalt tagapool kui Unakvere eriplaneering. Käesoleva KSH aruande eelnõu koostamisel ollakse programmi koostamise etapis ehk mõjude hindamist ei ole veel läbi viidud ja pole teada kas ja kuhu tekib asukohavaliku ala. Kui käesoleva KSH aruande edasisel menetlusel selguvad Ülde piirkonna eriplaneeringu osas täpsemad andmed, siis täiendatakse nende alusel KSH aruannet.

Põhja-Sakala valla territooriumile jäävad ka kolm perspektiivset riigi eelisarendusala. Juhul kui käesoleva eriplaneeringu koostamise ajal selgub ka riigi eelisarendusalade osas täpsem arendusvõimalus, siis käsitletakse koosmõjusid ka nendega.

4.8.1 Edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Kuivõrd piirkonna võimalikud tuuleparkide arendusprojektid (v.a Viljandi valla tuuleenergia eriplaneering) on algusjärgus, siis koosmõjude hindamine on käesoleva KSH koostamise ajal raskendatud, sest puudub vajalik info. Detailse lahenduse mõjude hindamise koostamisel tuleb lähtuda vastavaks ajahetkeks täpsustunud infost teiste piirkonna arenduste kohta ning sellest lähtuvalt hinnata võimalikke koosmõjusid.

143 https://www.pohja-sakala.ee/eriplaneering

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

139

5 Alternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul kui eriplaneeringut ellu ei viida

5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi eesmärk on määrata rajada soovitava objekti (antud juhul tuulepargi) jaoks asukoht, kuhu hakatakse koostama objekti detailse lahenduse planeeringut. Käesolevas eriplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt otsitakse eriplaneeringu alalt mitte ühte, vaid kõiki potentsiaalselt sobilike alasid, kuhu oleks põhimõtteliselt võimalik rajada tuuleparki või – parke. Kuivõrd eesmärk on leida kõik potentsiaalselt sobilikud alad, siis ei ole asjakohane teostada ka asukohaalternatiivide võrdlust. Seega on käesolevas KSH aruandes esitatud soovitused alade vähendamiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks vähendamaks ja vältimaks ebasoodsat mõju, kuid alasid omavahel ei võrrelda.

5.2 Tõenäoline areng juhul kui eriplaneeringut ellu ei viida

Lokaalses plaanis eriplaneeringu elluviimisest loobumisel oluline mõju puudub. See tähendab, et oodata ei ole ka võimalikke positiivseid mõjusid ettevõtluskeskkonnale, mis tuulepargi rajamisega võiksid piirkonnale kaasneda. Potentsiaalselt sobilikud alad on suuresti metsaalad, kus toimub edasi metsade majandamine vastavalt metsaseadusele. Samuti jätkub senine muu alade kasutus (korilus, turism, jahindus jms) ehk piirkonna areng jätkub senisel viisil.

Riiklikus vaates esineb oht, et eriplaneeringu ellu viimata jätmisel ei täideta taastuvenergeetika alaseid eesmärke ega suudeta seega piisavalt vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi pidurdada kliimamuutusi.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

140

6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud

Tuulepargi põhivõrguga ühendamiseks on vaja rajada tuulepargi alalt elektriliin, mis ühendatakse tuuleparki põhivõrgu alajaama või põhivõrgu 330 kV liinile rajatavasse uude alajaama. Eriplaneeringu alast lähimad alajaamad jäävad üle 10 km kaugusele. Lähimateks põhivõrgu alajaamadeks eriplaneeringu alal on alajaam Põltsamaa, Suure-Jaani ning Oisu. Eriplaneeringu alast u 12 km lõuna suunda jääb samuti üks 330 kV liin. Võimalik on tuuleparke ühendada eeldatavalt eeskätt 330 kV liinile uue alajaama rajamisel. Eriplaneeringu koostamisel ei ole kehtivast regulatsioonist tingituna teada kuhu on võimalik alajaam rajada/tuulepargi võrguühendus luua.

Joonis 49. Elektriliinide paiknemine eriplaneeringu ala suhtes ja võimalikud liitumissuunad.

6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed

Kõrgepinge elektriliine rajatakse tavapäraselt õhuliinidena. Sellel on mitmeid tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi. Võrreldes madal- ja keskpingeliinidega on kõrgepingeliine maakaablina rajada tehniliselt oluliselt keerukam ja majanduslikult kulukam. Maa- ja õhuliinide positiivseid ja negatiivseid külgi on põhjalikult analüüsitud näiteks Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV elektriliini kavandamisel144.

Analüüsi kohaselt võib õhuliinide positiivseteks omadusteks pidada:

− ehituslikku lihtsust;

− suhtelist töökindlust;

− rikete tuvastamise ja eemaldamise kiirust;

− pikaealisust;

− suurt ülekandevõimsust;

− sesoonset (talvist) ülekoormatavust;

144 TTÜ Elektroenergeetika instituut. 2013. Harki-Lihula Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin. Eksperthinnang.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

141

− odavust.

Peamisteks negatiivseteks külgedeks võib pidada:

− visuaalset reostust;

− liinitrassi laiu koridore, mida tuleb hooldada (metsade puhul lageraiet liinikoridorides);

− negatiivset mõju linnustikule (hukkumine kokkupõrgetes).

Maakaabelliinide positiivseteks omadusteks on:

− visuaalse reostuse puudumine;

− lühiajalise ülekoormamise võimalus;

− rikete vähesus;

− tormikindlus.

Negatiivseteks omadusteks on:

− suur mahtuvus;

− väiksem läbilaskevõimsus;

− eeldatav lühem tehniline eluiga;

− rikete kõrvaldamise pikk kestus;

− kõrge maksumus.

Võimalik on elektriliine rajada ka kombineeritult (osaliselt õhuliinina ja osaliselt maakaablina).

Kombineeritud liinide puhul peab arvestama teatud negatiivsete aspektidega:

− kaob õhuliini positiivne omadus seda sesoonselt ülekoormata ja kaabelliini positiivne omadus seda lühiajaliselt ülekoormata;

− esineb oht sagedasematele riketele maakaabellõikudes, sest õhuliinilt võivad edasi kanduda erinevad äikeseliigpinged;

− rikkekoha tuvastamise oluliselt pikem kestus ja maakaabli rikke korral selle kõrvaldamise suur ajakulu.

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi väljendatud seisukohtade kohaselt on maakaabliga ühendust võimalik kavandada ka projekteerimistingimuste alusel ning selle kavandamine eriplaneeringu raames ei ole otseselt vajalik.

6.2 Kõrgepingiliinide keskkonnamõjud

Kõrgepinge õhuliinide peamiseks mõjuks inimesele on visuaalne mõju. Kõrgepingeliinid, eeskätt nende mastid, on suured ja maastikus väljapaistvad elemendid. Erineva pingega elektriliinide mastid on illustreeritud Joonis 50-l.

Joonis 50. Erineva pingeklassiga õhuliinide mastid. Allikas: Elering AS.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

142

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ kohaselt on 110 kV nimipingega liinide korral elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus 25 m mõlemale poole liini telge. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Õhuliini rajamisel kaasneb seega vajadus u 50 m laiuse trassikoridori järele, mille ulatuses tuleb metsamaa esinemisel mets raadata.

Õhuelektriliini üheks looduskeskkonda mõjutavaks teguriks on lindude kokkupõrkeoht liinidega. Enam on ohustatud suured või kiiresti lendavad linnuliigid: pardid, haned, lagled, luiged, sookured, kanalised, röövlinnud jt. USA-s on leitud, et elektriliinid on üks kolmest peamisest linnusurmade põhjustajast inimtegevuse poolt. Lindude hukkumissagedus elektriliinidega kokkupõrke tõttu varieerub laiades piirides, jäädes vahemikku 2,95–489 lindu liinikilomeetri kohta aastas145.

Lindude hukkumistõenäosuse vähendamiseks ja leevandavaks meetmeks on liinide märgistamine peletitega, kas vimplite, pallide vms vahenditega.146

Eelneva põhjal on kõrgepingeliinil oluline negatiivne mõju siis, kui liin asub:

− eluhoonete läheduses (eriti liini mast) – rikub ilmet;

− kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevaid surmade põhjustajaid;

− kõrge väärtusega metsalistes elupaikades – liini rajamisel mets raadatakse.

Kõrgepingeliinidega seostatakse kohati müra esinemist. Müra taseme määramiseks 330 kV elektriliini ning alajaama läheduses on teostatud müra mõõtmised147. Müra mõõtmistest selgus, et müratase taandub loodusliku foonini (hinnanguliselt 35 dB) 330 kV elektriliini kaitsevööndis. 330 kV alajaama müra langeb loodusliku foonini 75 m kaugusel. Seega ei ole oodata liinist või alajaamadest tulenevat kaugele ulatuvat mürahäiringut. Maakaablite puhul müraemissiooni täheldatud ei ole.

Teiseks kõrgepingeliinidega seostatavaks võimalikuks mõjuks on elektromagnetväljaga seostatav tervisemõju. Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud sotsiaalministri 21.02.2002. a määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine148“.

Vastavalt määrusele nr 38 on 50 Hz elektrivälja tugevuse piirväärtuseks elanikkonnale 5000 V/m ja magnetvootiheduse piirväärtuseks 100 µT. Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk voolutugevusest liinis. 330/110 kV elektriliini kaitsevööndist väljapool on magnetvoo tihedus (piirväärtus 100 µT, tegelik väärtus liini all vähem kui 10 µT) ja elektrivälja tugevus (piirväärtus 5000 V/m, tegelik väärtus kaitsevööndi piiril alla 1000 V/m) allpool sätestatud normtaset149. Kõrgepinge kaablite puhul täheldatud, et otseselt kaabli kohal võib magnetvoo tihedus olla suurem kui sama pingega kõrgepinge liini all (nt 500 kV kõrgepingeliini all on mõõdetud 2,6 µT ja

145 Nellis, R. 2014. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine. 146 Maves AS. 2014. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. LISA 2 Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal. 147 Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014. 148 https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 149 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

143

kaabli peal 105 µT), kuid vahemaa suurenedes on kaabli puhul magnetvoo tiheduse langus tunduvalt suurem kui õhuliini puhul (nt 500 kV kõrgepingeliinist 15 m kaugusel on mõõdetud 2,6 µT ja kaablist 15 m kaugusel 0,25 µT150).

6.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Efektiivsemaks meetmeks tuuleparkide rajamisega kaasneva elektriliinide rajamisega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks nii loodus- 151 kui ka inimkeskkonna vaatest on elektriõhuliinide asemel kasutada maakaableid. Kuivõrd eriplaneeringu koostamisel ei ole võimalik määrata täpseid elektriliinide trasse, siis on tugevalt soovitatav elektriühendused lahendada maakaablitega. Sellisel juhul on võimalik enamikel juhtudel vältida olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Maakaablite edasisel projekteerimisel ja ehitamisel tuleb olulise ebasoodsa mõju vältimiseks rakendada järgnevaid meetmeid:

− Võrguühenduse edasisel projekteerimisel (trassikoridoride täpsustamisel) vältida metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi heas seisundis (esinduslikkusega A ja B) elupaikade ja I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohti. Samuti tuleb vältida trassi asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid.

− Vooluveekogudega ristumisel tuleb veekogude ehituskeeluvööndites üldreeglina elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/puurimisel, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Meetmest võib kõrvale kalduda Keskkonnaameti loal kui esineb veendumus, et valitud ehituslik lahendus ei kahjusta veekogu seisundit. Ehitusmasinate ja veokitega veekogudes sõitmine ei ole lubatud.

− Kaablitrasside süvistamisel soovitatavalt eemaldada välja kaevatavat materjali kihtide kaupa – rohukamar, muld ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad. Meedet on eeskätt vajalik rakendada kui kaablitrassiga läbitakse pool-looduslikke kooslusi, loodusdirektiivi elupaigatüüpe või kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide leiukohti.

150 Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables. 151 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

144

Kasutatud allikad

Kirjandus

Erickson, W.P., Wolfe, M.M., Bay, K.J., Johnson, D.H. & Gehring, J.L. 2014. A comprehensive analysis of small-passerines fatalities from collision with turbines at wind energy facilities. PLOS ONE 9(9), e 107491 doi: 10.1371/journal.pone.0107491.

Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C., 2022. Activity of forest specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied Ecology 59(2); Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E..J. and Brommer, J. E., 2023. The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning 231 (2023) 104636).

Enercon. 2023. Product portfolio, technical data sheets (last updated 07/2023). Leitav https://www.enercon.de/en/news-media/publications

Väli, Ü., Tuvi, J., Sein, Gunnar. 2017. Agricultural land use shapes habitat selection, foraging and reproductive success of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina. Journal of Ornithology.

Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavas 2016–2025.

COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö.

Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122.

Lawson, Michael, Dale Jenne, Robert Thresher, Daniel Houck, Jeffrey Wimsatt, ja Bethany Straw. 2020. „An Investigation into the Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats“. PLOS ONE 15 (12): e0242485. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0242485.

Chiu, CH., Lung, SC.C. 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.

Baerwald, Erin F., Genevieve H. D’Amours, Brandon J. Klug, ja Robert M. R. Barclay. 2008. „Barotrauma Is a Significant Cause of Bat Fatalities at Wind Turbines“. Current Biology 18 (16): R695–96. https://doi.org/10.1016/j.cub.2008.06.029.

Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846.

Gaultier, Simon P., Anna S. Blomberg, Asko Ijäs, Ville Vasko, Eero J. Vesterinen, Jon E. Brommer, ja Thomas M. Lilley. 2020. „Bats and Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power Transition and Biodiversity Conservation“. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98. https://doi.org/10.1021/acs.est.0c00070.

Bestandssituation, Schutz und Aussichten für den Schwarzstorch (Ciconia nigra) in Mecklenburg- Vorpommern 1984–1999. – Vogel und Umwelt 10, (3): 123-129.

Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables.

Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343.

SEI Tallinna 2019. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs.

Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel,

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

145

M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne.

Lahtvee, V. Allik, A., Annuk, A., Heinap, J., Jüssi, M., Kallaste, T.,Kirsimaa, K., Klein, K., Kuldna, P., Nõmmann, T., Oisalu, S., Remmelgas, L., Uiga, J., Piirsalu, E., Poltimäe, H., Tuhkanen, H., (2015), Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia – lõpparuanne. SEI Tallinn, Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum, Fridjof Nanseni Instituut. Tallinn-Tartu, 724 lk. http://kliima.seit.ee/files/ENFRA_A_Uuringuaruanne_01-04-2016.pdf

Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York.

Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018.

Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines.

Yli-Petäys, M., Laine, J., Vasander, H., and Tuittila, E.-S. 2007. Carbon gas exchange of a re-vegetated cut-away peatland five decades after abandonment. Boreal Environtal Research, 12, 177-190.

Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing/

Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles.

European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

Rodrigues, Luisa, Lothar Bach, M. -J Dubourg-Savage, B Karapandža, D Kovać, T Kervyn, Jasja Dekker, et al., toim. 2014. Guidelines for Consideration of Bats in Wind Farm Projects. EUROBATS Publication Series 6. Bonn: UNEP/EUROBATS.

Keskkonnaamet, 2021. Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava.

Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH.

Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Nellis, R. 2014. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine.

TTÜ Elektroenergeetika instituut. 2013. Harki-Lihula Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin. Eksperthinnang.

Kruszynski, Cecilia, Liam D. Bailey, Lothar Bach, Petra Bach, Marcus Fritze, Oliver Lindecke, Tobias Teige, ja Christian C. Voigt. 2021. „High Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines“. Ecological Applications n/a (n/a). https://doi.org/10.1002/eap.2513.

Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27.

Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99.

Arnett, Edward B., Erin F. Baerwald, Fiona Mathews, Luisa Rodrigues, Armando Rodríguez-Durán, Jens Rydell, Rafael Villegas-Patraca, ja Christian C. Voigt. 2016. „Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective“. Bats in the Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World,

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

146

toimetanud Christian C. Voigt ja Tigga Kingston, 295–323. Cham: Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-319-25220-9_11.

The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2.

Langgemach T & Dürr T. 2022. Informationen über Einflüsse der Windenergienutzung auf Vögel - Stand 9. März 2022. Landesamt für Umwelt Brandenburg.

Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.

Introduction to Environmental Calculations. http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8.

Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk.

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. KINNITATUD. Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300.

Keskkonnaamet. 2022. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70.

Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Vestas. 2023. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore EnVentus V162-6.2 MW Wind Plant.

Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422.

Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines.

Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference- In-Differences Analysis.

Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool. 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050.

Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)

Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

147

Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9.

AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download

Väli Ü, Nellis R, Kaldma K, Vainu O, Sellis U (2021). Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo 34 (2): 20-39. https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali- et-al-2021.pdf

Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet, 2018.

Keskkonnaministeerium. 2021. Müraga arvestamine tuulikute planeerimisel. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014.

Euroopa Komisjon. 2019. Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects.

Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180.

Parika looduskaitseala ja Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014–2023. Viimati muudetud Keskkonnaameti 12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/127.

IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights-reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy- facilities

Mikołajczak, J., Borowski, S., Marć-Pieńkowska, J., Odrowąż-Sypniewska, G., Bernacki, Z., Siódmiak, J., Szterk, P., 2013. Preliminary studies on the reaction of growing geese (Anser anser f. domestica) to the proximity of wind turbines. Polish Journal of Veterinary Sciences Vol. 16, No. 4 (2013), 679–686.

AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ. 2023. Põhja-Sakala valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

Walter WD, Leslie Jr DM, and Jenks JA. 2006. Response of Rocky Mountain elk (Cervus elaphus) to windpower development. The American Midland Naturalist 156:363-375.

Riigikohtulahend kohtuasjas 3-3-1-88-15. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15

OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise.

Sound Level Impact Assessment Study (2021). Benjamins Mill Wind Project. Natural Forces Developments LP.

Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

148

Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. https://valitsus.ee/valitsuse- eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine

Voigt, C.C., A.G. Popa-Lisseanu, I. Niermann, ja S. Kramer-Schadt. 2012a. „The Catchment Area of Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations“. Biological Conservation 153: 80–86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027.

Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132.

Karwowska, M., Mikołajczak, J., Dolatowski, Z.J., Borowski, S., 2015. The effect of varying distances from the wind turbine on meat quality of growing-finishing pigs. Ann. Anim. Sci., Vol. 15, No. 4 (2015) 1043–1054.

Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510.

IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

Waddington, J. M., Strack, M., and Greenwood, M. J. 2010. Toward restoring the net carbon sink function of degraded peatlands: Short-term response in CO2 exchange to ecosystem-scale restoration. Journal of Geophysical Research, 115.

Berg S, Iser F, Jurczuk M et al. (2019). Untersuchung des Flugverhaltens von Schwarzstörchen in Abhängigkeit von Witterung und Landnutzung unter besonderer Berücksichtigung vorhandener WEA im Vogelschutzgebiet Vogelsberg – Redaktionell geänderte Version Mai 2019. Hessisches Ministerium für Wirtschaft, Energie, Verkehr und Landesentwicklung.

Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file /48052/1416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf

Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21.

Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.

Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161

Keskkonnaamet. 2018. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138.

Kuvlesky Jr, W.P., Brennan, L.A., Morrison, M.L., Boydston, K.K., Ballard, B.M. and Bryant, F.C., 2007. Wind energy development and wildlife conservation: challenges and opportunities. The Journal of Wildlife Management, 71(8), pp.2487-2498.

Taubmann, Julia & Kämmerle, Jim-Lino & Andrén, Henrik & Braunisch, Veronika & Storch, Ilse & Fiedler, Wolfgang & Suchant, Rudi & Coppes, Joy. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. 2021. wlb-00737. 10.2981/wlb.00737.

Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133.

Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

149

J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression.

Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015.

Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg.

Aldieri, L., Grafström, J., Sundström, K., Vinci, C., P. Wind Power and Job Creation. Sustainability 2020, 12, 45; doi:10.3390/su12010045.

Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176.

Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008.

American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2021. Wind Turbine Interactions with Wildlife and Their Habitats: A Summary of Research Results and Priority Questions. Washington, DC. Available at www.awwi.org

Sullivan, R., Kirchler, L., Lahti, T., Roché, S., Beckman, K., Cantwell, B., Richmond, P. 2012. Wind Turbine Visibility and Visual Impact Threshold Distances in Western Landscapes.

Diffendorfer et al. 2022. Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI 10.1088/1748 9326/ac8da9.

IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE-OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark.

Eesti Ornitoloogiaühing. Kotkaklubi. Tartu, 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad

Andmebaasid

KRATT – Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenus

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/

Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/

Seadused ja määrused

Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122021002?leiaKehtiv

Ehitusseadustik1. RT I, 05.03.2015, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/130112021021?leiaKehtiv

Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord. RT I 2004, 58, 412. https://www.riigiteataja.ee/akt/116122020004?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1. RT I 2005, 15, 87.

Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.

150

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018?leiaKehtiv Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67, 512. https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vastu võetud 25.06.2015 nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004

Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Maaparandusseadus. RT I, 31.05.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020008?leiaKehtiv

Maapõueseadus1. RT I, 10.11.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv

Metsaseadus1. RT I 2006, 30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv

Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Vastu võetud 21.02.2002 nr 38. https://www.riigiteataja.ee/akt/163816

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 102. https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006

Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv

Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100&leiaKehtiv

Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Sakala Vallavalitsus

[email protected]

Lembitu pst 42

71502, Viljandi maakond, Põhja-

Sakala vald, Suure-Jaani linn

Teie 31.07.2024 nr 7-1/12-21

Meie 26.08.2024 nr 7.2-1/24/4684-10

Põhja-Sakala valla Unakvere

tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi

aruande kooskõlastamine tingimustega

Olete taotlenud kooskõlastust Põhja-Sakala valla Unakvere tuuleenergeetika eriplaneeringu

(edaspidi eriplaneering) asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) esimese etapi aruandele.

Esitasime ettepanekud eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele

30.06.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/4684-3 (edaspidi kiri). Suures osas on meie ettepanekutega otsuse

eelnõus ja KSH esimese etapi aruandes arvestatud, kuid eriplaneeringus on arvestamata jäetud

kirja punktis 2.1. toodud tingimusega. 25.11.2023 kehtima hakanud kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) § 63 lõikes 5 on määratud

elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast avalikult kasutataval asulavälisel teel. Kirjas toodud

tingimusega tuleb arvestada, lähtudes hiljem kehtima hakanud normidest. KSH esimese etapi

aruande punktis 4.4.1 Mõju teed ja liiklusohutus toodud lause „Määrus 71 annab põhimõtteliselt

võimaluse kaugust avalikest teedest vähendada kui ollakse veendunud lahenduse ohutuses“ on

õigusaktiga vastuolus – normides ei ole erisusi ega otsustaja kaalutlusruumi kauguse

vähendamiseks. Eriplaneering ja KSH esimese etapi aruanne tuleb viia kirjas toodud nõuetega ja

normidega kooskõlla.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 105 kooskõlastame Põhja-Sakala valla Unakvere

tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande

(kirjale lisatud) tingimusel, et eriplaneeringu seletuskirja täiendatakse ja KSH esimese etapi

aruannet korrigeeritakse enne eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist

järgnevate märkuste alusel:

1) eriplaneeringu seletuskirja, kas punkti 3.2.1. või 3.4., lisatakse järgnev lõik: „Elektrituuliku

vähim kaugus avalikult kasutatava tee teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D),

kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites

ning D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites“;

2) KSH esimese etapi aruande punkti 4.4.1 jäetakse ära eelviimases lõigus kolm esimest lauset

ning viimane lõik.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne

2. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletuskiri

3. Vastuvõtmise otsuse eelnõu

58581095, [email protected]