Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 12.10.2026 nr 7-1.1/2039

Meie 05.11.2026 nr 7.2-2/26/7169-4

Seisukohtade väljastamine Nõo alevikus

Raudtee tn 2a detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohtade uuendamist Tartu maakonnas Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee tn 2a

detailplaneeringu (katastritunnus 52801:001:1429, edaspidi planeering) koostamiseks.

Väljastasime seisukohad 20.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/7169-2, kuid planeering jäi algatamata ja

seisukohad on aegunud. Väljastame uued seisukohad, arvestades eskiisis täpsustatud

hoonestusalade asukohti.

Praegu paiknevad katastriüksusel ajutiste hoonetena püstitatud tankla (ehr kood 121298494) ja

Nõo lihatööstuse ajutine müügihoone (ehr kood 121337562). Planeeringu eesmärgiks on Terminali

Nõo teenindusjaamale püsiva ehitusõiguse määramine ja ärihoonete kavandamine. Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 150,5-150,7 ja riigiteega nr 22155 Nõo-Tamsa km

0,01-0,15. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 9062 autot (riigiteel nr 3) ja 2609 autot

(riigiteel nr 22155). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Juurdepääs kasutada kõrvalmaanteelt nr 22155 Nõo-Tamsa km 0,077 ja 0,138 jälgides riigitee

nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti

(edaspidi Tartu-Nõo projekt) kohast teede asukohta. Planeeringuala terviklahendus peab

arvestama kavandatava liiklussõlmega ja sobituma kõrguslikult Tartu-Nõo projekti

lahendusega. Kuigi teehoiukava järgi on projekti elluviimine kaugemas tulevikus, ei tohi

planeeringu varasem elluviimine takistada riigitee ümberehitust. Planeeringus eristada selgelt

arendaja rajatavad ühendused ja riigitee ümberehituse käigus rajatavad teed. Selguse huvides

võib esitada põhijoonise kaks versiooni: ühe lahendusega enne Tartu-Nõo projekti elluviimist

ja teise pärast seda. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Vajaduse korral

käsitleda naaberkinnistute juurdepääsu tagamist või alternatiivseid lahendusi. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktide ja bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

2 (3)

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja Tartu-Nõo teeprojekti lahendusega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega põhimaanteega, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Eskiisi kohaselt ei ole täpsustatud elamute

rajamine. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja

kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada

ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks. Müraseinad jmt müratundlike hoonete planeerimisel tuleb rajada arendajal.

3 (3)

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Raudtee tn 2a ESKIIS alg

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]