Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/7169-2 |
Registreeritud | 20.05.2024 |
Sünkroonitud | 22.05.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Nõo Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Nõo Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Piia Raig
Nõo Vallavalitsus
Voika tn 23
61601, Tartu maakond, Nõo vald,
Nõo alevik
Teie 25.04.2024 nr 7-1.1/682
Meie 20.05.2024 nr 7.2-2/24/7169-2
Seisukohtade väljastamine Nõo alevikus
Raudtee tn 2a katastriüksuse
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Tartu maakonnas Nõo vallas Nõo alevikus asuva Raudtee tn 2a
katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 52801:001:1429, edaspidi planeering)
koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.
Planeeringu eesmärgiks on Terminali Nõo teenindusjaamale püsiva ehitusõiguse määramine ja
ärihoonete ja elamute kavandamise kaalumine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 150,23-150,7 ja riigiteega nr 22155
Nõo-Tamsa km 0,01-0,15. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 8391 autot (riigiteel nr
3) ja 2663 autot (riigiteel nr 22155). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse
(PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Planeering tuleb viia kooskõlla riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–
Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojektiga (edaspidi teeprojekt või Tartu-Nõo projekt).
Juurdepääsud tuleb kavadada olemasolevate ristumiskohtade kaudu kõrvalmaanteelt nr 22155
Nõo-Tamsa km 0,077 ja 0,138 jälgides teeprojekti kohast teede asukohta. Täiendavaid
ristumiskohti mitte planeerida. Nõustume taotlusele lisatud skeemil (vt Lisa 1) piirkondade nr
1, 7 ja 8 arendamisega, sest juurdepääsu on võimalik tagada ka peale teeprojekti realiseerimist.
Piirkonnad 2, 4 ja 5 on tõenäoliselt arendamiseks võimalikud, aga hoonestusalad on väiksemad
ja kõrguslikud erinevused perspektiivse teemaaga seavad piirangu juurdepääsude asukohale.
Nõustume piirkonna nr 6 teenindusjaamale püsiva ehitusõiguse määramisega. Piirkonnas nr 3
ei ole arendamine võimalik, sest sõlme alas puudub normidekohane juurdepääsu võimalus.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Planeeringuala
ruumiline terviklahendus peab arvestama kavandatava liiklussõlmega. Tartu-Nõo projekt on
teehoiukava järgi kaugemas tulevikus. Planeeringu elluviimine enne teeprojekti realiseerimist
ei tohi saada takistuseks riigitee ümberehitusele. Kõrguslikult tuleb viia kokku teeprojekti
lahendusega ning käsitleda juurdepääsude lahendusi Tartu-Nõo projektiga moodustatavatele
kinnistuosadele. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning
2 (3)
ühendada bussipeatustega.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute ja Tartu-Nõo teeprojekti lahendusega.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele (sh perspektiivse liiklussõlme maa-amale). Põhjendatud
juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning
teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega riigiteega, tuleb
planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
3 (3)
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust
tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra
piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa 1. Raudtee 2a
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|