Harjumaa Kiili alev Jussinuka detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

DETAILPLANEERINGU koosseis:

I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 4
2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs 4
2.2. Planeeringu eesmärk 5
2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 6
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 6
3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus 6
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud 6
3.5. Olemasolev tehnovarustus 6
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond 6
3.7. Kehtivad piirangud 6
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 7
4.1. Planeeritava ala kruntimine ja nende võimalikud kasutamise sihtotstarbed 7
4.2. Hoonestuskava 7
4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 8
4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 9
4.4.1. Täiendavate kooskõlastuste vajadus 9
4.4.2. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 9
4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 10
4.5.1. Puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete tagamine 11
4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 11
4.7. Keskkonnakaitse 12
4.8. Keskkonnalubade taotlemise vajadus 13
4.9. Jäätmete käitlemine 13
4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks 13
4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks 14
4.12. Servituutide seadmise vajadus 14
4.13. Tehnovõrkude lahendus 16
4.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 16
4.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine 16
4.13.3. Elektrivarustus 18
4.13.4. Valgustus 18
4.13.5. Sidevarustus 19
4.13.6. Soojavarustus 19
4.14. Planeeringuala tehnilised näitajad 19
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 19
6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA 20



II JOONISED

1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi AS-03 M 1:~
ehituslik analüüs
4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000
5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000
6. Drenaaži skeem AS-06 M 1:1000
7. Tehnovõrkude ühinemise skeem AS-07 M 1:2000
8. Sademevee eesvoolu skeem AS-08 M 1:~


III TEHNILISED TINGIMUSED

Tehnilised tingimused:
• Osaühing Kiili KVH poolt 16.08.2022. a väljastatud tehnilised tingimused nr 1091;
• Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 18.08.2022. a väljastatud tehnilised tingimused nr 420370;
• Telia Eesti AS poolt 07.09.2022 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36802756.


IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE


V DP LISAD – MENETLUSDOKUMENDID


I seletuskiri

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID

1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”.
2. Arengukavad ja -strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26).
3. Naaberalal algatatud / kehtestatud detailplaneeringud:
3.1. Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering, kehtestatud 20.06.2011 otsusega nr 54;
3.2. Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 21.11.2023 korraldusega nr 533.
4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud/ekspertarvamused/hinnangud:
4.1. maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OSAÜHING G.E.POINT, töö nr 21-G516 16.11.2021. a.
4.2. Liikluseksperdi hinnang, koostatud 08.02.2023 Road-Expert OÜ poolt, töö nr 20000;
4.3. Kiili vald Jussinuka detailplaneeringu liigvete ärajuhtimise ekspertarvamuse koostas Kiirvool OÜ, 25.09.2023, töö nr 479/23;
4.4. LEMMA OÜ poolt 19. jaanuar 2024. a koostatud Kiili vallas Jussinuka kinnistu rohevõrgustiku eksperthinnang.
5. Eesti standardid:
5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:
6.1. Kiili valla kehtiv jäätmehoolduseeskiri.

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Kiili alevi põhjaossa, kus Jussinuka põhjatipp jääb osaliselt Vaela küla asustusüksusesse.
Planeeritav ala piirneb läänes ja põhjast, lõunast maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega. Planeeringuala läänepiiril asub ka üks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus. Planeeringuala idapiiriks on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee.
Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast põhja suunas paiknevad väljakujunenud elamurajoonid, kuhu on kõrvalmaantee äärde rajatud ridaelamud ja korterelamud ning kvartali sisse üksikelamud.
Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad uuemad üksikelamud, ridaelamud ja korterelamud, kuid on ka tootmishooneid. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned.
Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid.
Tootmishooned on plekk-, betoon- või silikaattellisehitised, viilkatustega ühe- või kahekorruselised.
Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.
Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis ja Luige alevikus.
Planeeringualale on hea juurdepääs. Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringteest ca 2 km kaugusel ja 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeringualast läände jääb Pikkaru tee.
Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.
• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);
• head ühendusteed lähimate küladega;
• arenev äri- ja elukeskkond;
• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond.

2.2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m, sh ühele krundile ehitusõiguse määramine tankla ehitamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 574, 6.12.2022 „Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine”, kehtiva Kiili valla üldplaneeringuga, maaomanike soovidega, detailplaneeringule väljastatud ametkondade lähtetingimustega ning teiste käesolevas seletuskirjas viidatud dokumentidega.

2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule
Planeeringualaks on Jussinuka kinnistu, mille suurus on 4,06 ha.

Planeeringuala jaguneb üldplaneeringu kaardi järgselt:
• osaliselt tootmis- ja/või ärihoonete maa (ca 0,6 ha);
• osaliselt segafunktsiooniga hoonestusala EV/B/A (ca 2,94 ha);
• osaliselt rohevõrgustiku ettepanek (ca 0,52 ha).
Üldplaneeringu järgi on T/B funktsiooniga alal lubatud tootmis- ja/või ärihooned ning segafunktsiooniga hoonestusalal EV/B/A elamu, kaubandus-, teenindus- ja üldkasutatavad hooned.
Käesoleva detailplaneeringuga on Jussinuka kinnistule planeeritud peamiseks kasutusotstarbeks kaubandus- ja teeninduspindadega hooned, mis sobivad otstarbelt nii T/B kui EV/B/A maakasutusega aladele. Planeeringuga kavandatu on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja punktis p.4.1.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile p.2.2.4.3 ei tohi vastava maakasutuse juhtotstarbega alal kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Antud nõue on käesoleva lahendusega täidetud, sest Jussinuka planeeringuala osaliselt katva EV/B/A ala suurus kaardil on ca 9,24 ha, millest Jussinuka kinnistule jääb ca 2,94 ha ehk 31,8% EV/B/A alast (vt alltoodud skeem).
Joonis 1. Juhtotstarbe ja kõrvalotstarbe osakaalud.

Planeeritud kruntide 3 ja 4 lõunapoolsete tippude parkla kattub vähesel määral üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku ettepanekuga, kuid sellel puudub sisuline mõju rohevõrgustiku toimimisele, sest üldplaneeringule vastav rohekoridor on juba varasemalt planeeritud läbi Pilve katastriüksuse Kiili asula poolse külje (varasemalt kehtestatud 20.06.2011 Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering) selliselt, et rohevõrgustiku koridor ei ulatu Jussinuka kinnistule ja rohekoridori ja Jussinuka kinnistu vahele jäävad elamukrundid ja liiklusmaa krunt (positsioonid 31, 32, 33). Planeeritud hoonestusalad asuvad rohevõrgustikust väljaspool.
Rohekoridori laius on vastav nii kehtivale kui menetluses olevale Kiili valla üldplaneeringule ning käesoleva detailplaneeringuga lahendust ei muudeta, vt joonis AS-03 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs. Arhitektuursete nõuete all näha ette planeeritud krunt 4 soovituslik hoone asukoht võimalikult Priidu tee poolsesse külge ning Pilve kinnistu poolsesse serva laiem haljasala.


3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas enamjaolt Kiili alevis ning põhjapoolne nurk jääb Vaela küla asustusüksusesse. Detailplaneeringu kõrval asub kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeringuala on haritav maa. Kõrghaljastus Jussinuka katastriüksusel puudub.
Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad on suuremad maatulundusmaa, üldkasutatava maa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.

3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.
MÜ nimetus
Katastriüksuse nr
Pindala
Sihtotstarve
Jussinuka
30401:001:0471
40 590 m²
Maatulundusmaa 100%

Planeeringuala on hoonestamata.

3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Tabel 2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.
MÜ nimetus
Katastriüksuse nr
Pindala
Sihtotstarve
11115 Kurna-Tuhala tee
30401:003:0228
218 393 m²
Transpordimaa 100%
Pilve
30401:001:1368
38 151 m²
Maatulundusmaa 100%
Aasa
30501:001:0588
76 055 m²
Maatulundusmaa 100%
Priidu
30401:001:0846
15,43 ha
Maatulundusmaa 100%

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb idas kõrvalmaanteega 11115 Kurna-Tuhala tee. Kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee on planeeringualale olemasolev mahasõit. Piki Jussinuka katastriüksuse läänepiiri kulgeb pinnastee.

3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud:
• sidekaabel;
• maaparanduse kuivendussüsteem tähisega 21A/698 (drenaažitorustik).
11115 Kurna-Tuhala tee ja kergliiklustee T43 maa-alal asuvad tehnovõrgud:
• madalpinge maakaablid;
• veetorustik;
• reovee kanalisatsioonitorustik.

3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringuala on haritav maa. Planeeringualal kõrghaljastust ei kasva.

3.7. Kehtivad piirangud
• Üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu osaliselt rohevõrgustiku alal;
• riigimaantee 11115 Kurna-Tuhale tee kaitsevöönd 30 m;
• maaparandushoiuala.
Tehnorajatiste kaitsevööndid:
• sidekaabel, kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit.


4. PLANEERINGUGA KAVANDATU

4.1. Planeeritava ala kruntimine ja nende võimalikud kasutamise sihtotstarbed
Detailplaneeringuga on kavandatud jagada Jussinuka katastriüksus neljaks 70 – 100% ärimaa ja    0 – 30% tootmismaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks.

Planeeritud ala näitajad:
• Planeeritud ala suurus: 4,1 ha.
• Kavandatud kruntide arv: 5.
• Krunditava ala maa bilanss:
ärimaa: 27 168 – 38 812 m2 (67 – 96%);
tootmismaa: 0 – 11 644 m2 (0 – 29%);
transpordimaa: 1778 m2 (4%).
Krundid pos nr 1 – 4 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 maapealse korrusega hoonete ehitamise võimalus.
Hoonestusalad on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud. Hooneid on tuleohutusnõudeid järgides võimalik kokku ehitada või krunte liita. Krunt pos 5 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Krunt pos 5 liidetakse Priidu detailplaneeringuga kavandatud transpordimaaga kokku, et tekiks üks krunt sihtotstarbega transpordimaa.

Kooskõlas üldplaneeringuga on vastavalt käesolevale detailplaneeringule positsioonidele 1 – 4 võimalik rajada järgnevate sihtotstarvetega hooneid. Ladude maht hoonetes on ette nähtud eelnimetatud otstarvete teenindamiseks ning eraldi suuremad laonduse- või logistikaterminalid ei ole lubatud. Samuti ei ole planeeringualale lubatud tööstushooned.

Planeeringualale on kavandatud hooned ja äritegevus, mis pakuks piirkonda lisaväärtust (nt kauplused, erinevad teenused jne). Võimalike kasutamise sihtotstarvete loetelu on toodud alljärgnevalt:

Kruntidele lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu:
11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned (nt päevakeskus, lastekodu, noortekodu, koolkodu, üldhooldekodu);
12100 majutus- ja toitlustushooned (nt hotell, motell, külalistemaja, hostel, restoran, kohvik, baar, söökla, muu lühiajalise majutuse hoone);
12200 büroohooned (büroohoone, sh nn stock office tüüpi ärihooned);
12300 kaubandus- ja teenindushooned (kauplus, kaubandushoone, turuhoone, muu kaubandushoone; teenindushoone (ilu- ja isikuteenuste hoone, sõidukite teeninduse hoone, muu teenindushoone, positsioon 1 peal nt tankla/autopesula);
12520 Hoidlad ja laohooned (toiduainete laohoone, külmhoone, muu laohoone, nt väiksem muud äri toetav laohoone);
12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned (teater, kino, kontserdi või universaalsaalide hoone, klubi, rahvamaja, muu meelelahutushoone, raamatukogu, arhiiv, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone, spordihoone, võimla, muu spordihoone).
Planeeringualale on ligipääs riigimaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee.
Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel AS-04 Põhijoonis.

4.2. Hoonestuskava
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Detailplaneeringuga on antud ehitusõigus neljale krundile. Äri- ja tootmismaa kruntide suurused jäävad vahemikku 4446 – 14 500 m2. Suurim lubatud hoonete arv krundil on kaks hoonet. Kõigi kruntide max ehitisealune pind on ca 45%.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused, peavad jääma hoonete taha. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumepunase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Arhitektuurinõuete määramisel on lähtutud Kiili valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest ning olemasolevast hoonestusest.
• Hoonestusviis: lahtine;
• katusekalle: 0 – 30°;
• katusematerjal: vastavalt katusetüübile;
• hoone ± 0,00 on planeeritud ümbritsevast maapinnast 0 – 0,5 m kõrgemale, olenevalt ehitusprojektiga lahendatavast täpsest projektist ja hoonet ümbritsevast vertikaalplaneeringust, arvestades et hoonetesse sisenemine oleks maksimaalselt lahendatud ilma tõusude ja treppideta;
• hooned on võimalik ehitada krundi piiri äärde arvestades tuleohutusnõudeid või ehitada üks hoone, mis asub mitmel katastriüksusel või liita krundid maakorralduslikult keskelt kokku;
• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;
• tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;
• valgustuse nõuded ja põhimõtted on toodud punktis 4.13.4;
• haljastuse nõuded ja põhimõtted on toodud punktis 4.6.

Rajada planeeringualale ja 11115 Kurna-Tuhala tee äärde (Kiili valla olulisem sõidutee) maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Hoonete projekteerimisel arvestada kõrgemate nõuetega.
Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga eskiisi staadiumis. Eskiislahenduse kooskõlastus on ehitusloa tingimus, ilma selleta ei võeta ehitusloa taotlust menetlusse. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures vähemalt kahelt erinevalt arhitektilt.
Vastavalt DP algatamise korraldusele ja lähtetingimustele on hoonete Kurna-Tuhala tee poole on   lubatud parklate ja haljasalade rajamine (laoplatsid/välilaod ei ole lubatud) ning hoonete      kaubalaadimise alad on planeeritud hoonete taha.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Piirded
Eelistatud on ilma piireteta lahendused. Kui nt teenindus-/laadimisala eraldamiseks kasutatakse piiret, siis võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaeda. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need osutuvad vastavalt täiendavatele uuringutele vajalikuks müratõkke ja/või turvalisuse eesmärgil.
Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide lahendusest.
Keelatud on piirete rajamine rohevõrgustikku ja maaparandussüsteemi ning torustike kaitsevööndisse. Tuleb tagada rohevõrgustiku toimime, sh loomade vaba liikumine.
Piirete täpne vajadus ja lahendus kajastada ehitusprojekti koostamise staadiumis.

4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
4.4.1. Täiendavate kooskõlastuste vajadus
Ehitusprojekt kooskõlastada:
• Kiili Vallavalitsusega
• Päästeametiga;
• Transpordiametiga;
• teiste ametkondade või osapooltega, kelle kaasamine on vajalik tulenevalt rajatava hoone eesmärgist;
• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga;

4.4.2. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Müra
• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;
• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning  ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;
• atmosfääriõhu kaitse seadusega.

Insolatsioon
Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes.

Radooniohu vältimine
Enne ehitamist tuleb planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodule.

Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.

Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja    läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);
• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks    esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;
• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest   hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada    vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

Hoone projekteerimise põhimõtted
Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega).
On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc-poti loputusvesi).
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest.

4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud.
Planeeritav ala asub riigimaantee 11115 Kurna-Tuhala tee vahetus läheduses. Juurdepääs planeeritavale maa-alale on lahendatud varem planeeritud Priidu kinnistu detailplaneeringuga, kus antud ristmiku kohta on ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostanud eskiislahenduse. Käesoleva detailplaneeringu raames on ristmikulahendust uuendatud vastavalt Road-Expert OÜ, tööle nr 22034. Uus-Aasa tee kohale transpordimaa moodustamise tarbeks on jagatud osa Priidu (30401:001:0846) ja osa Jussinuka (30401:001:0471) katastriüksusest.
Hoone ehitusprojektiga projekteeritakse konkreetsed sissesõidud kruntidele.
Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud korruselamute ala parkimisnormatiiv.

Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Ehitiste otstarve
Asutuse asukoht
Normatiivne parkimiskohtade arv krundil
Planeeritud parkimiskohtade arv krundil

Korruselamute ala


Pos 1 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
2300 /  60 =  38
1000 / 150 =   7
 45
Pos 2 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
5670 /  60 =  95
2430 / 150 =  16
111
Pos 3 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
6846 /  60 =  20
2934 / 150 = 114
134
Pos 4 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
9135 /  60 =  26
3915 / 150 = 152
178
Planeeritud maa-alal kokku:
 468
468

Planeeringuga on kavandatud ajutine juurdepääs läbi roheala (krunt pos 4) Pilve kinnistule, mis tuleb likvideerida pärast Maru tänava T1 ühendamist läbi Aasa kinnistu Uue-Aasa tee T1-ga.
03.01.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/22/28090-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Selle kohaselt tuleb planeeringualale juurdepääs kavandada olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 5,65 Uue-Aasa teelt. Samuti on vajalik Priidu detailplaneeringu mahus lahendatud ristmik uuesti lahendada, sest Priidu detailplaneeringuga koostatud lahendus ei arvestanud Jussinuka arendusalast lisanduva liiklussagedusega. Täpsustamist vajas ka riigiteele kavandatud vasakpöörde lisaraja pikkus. Lisaks tuli kavandada planeeringualale riigitee äärde kergliiklustee, mis seoks planeeringuala sisese lahenduse olemasoleva kergliiklusteede võrguga. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga.
Transpordiameti esitatud seisukohad on planeeringulahenduses täidetud. 11115 Kurna-Tuhala tee äärde on planeeritud 3 meetri laiune kergliiklustee nõuetekohase ohutusribaga. Planeeringuala juurdepääs on uuesti lahendatud ja analüüsitud eksperdi poolt arvestades käesolevat ja Priidu detailplaneeringut.
Planeeringulahendusele on Road-Expert OÜ koostanud Uus-Aasa tee ja 11115 Kurna-Tuhala tee  ristmikulahenduse.
Väljavõte Road-Expert OÜ koostatud seletuskirjas:
Varasemalt on Priidu (DP0207) detailplaneeringu raames lahendatud 11115 Kurna-Tuhala tee ja detailplaneeringu juurdepääsutee (Priidu tee) ristmik. Lahendusega on ette nähtud kõrvalmaanteele eraldi vasakpöörderada ja olemasoleva maantee sõidutee katet laiendati teemaa idapoolsemasse serva. Vasakpöörderaja täisosa pikkus on 39,25 meetrit. Priidu detailplaneeringu raames vasakpöörderaja liiklussagedus on 169 a/ööp, mis moodustab kogu planeeritava parkimiskohtade arvust 27%. Sarnase loogiga alusel saame öelda, et Jussinuka detailplaneeringuga lisandub 477 x 27% = 129 a/ööp ehk kokku on vasakpöörde vajadus 300 a/ööp. Juhindudes ülal toodud Maanteede Projekteerimisnormid valemist, saame tulemuseks, et vasakpöörderaja täisosa pikkus peab olema 70 meetrit. Ehk ooterajale mahub korraga ootama 10 sõiduautot, mis üldist liiklussagedust arvestades on piisav.

Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;
• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;
• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete       rakendamiseks;
• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone   ehitusloa väljastamist;
• vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast    kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee  alusele maaüksusele;
• parkimiskohtade projekteerimisel välisseinale lähemale kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada  materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas (EVS 812-7:2018);
• kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik;
• kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee   kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;
• parkimisplatside lahendamisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteemi lahendusi nagu vett läbilaskvaid katendeid (murukivi, vihmapeenraid jne), kombineeritult haljastusega, et vähendada kuumasaarte teket. Kasutada lahendusi, nt sademevee ühtlustamine, mis aeglustaks sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju.   Täpsemalt vt punkt 4.13.2., lk 16 – 17.

Nähtavuskolmnurgad
Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga  mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb    kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.
Planeeringuala liikluskorraldus ja nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.

4.5.1. Puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete tagamine
Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta.
Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal.

4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016.
Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus. Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.
Kiili valla üldplaneeringu kohaselt tuleb 20% tootmisettevõtte territooriumist haljastada, millest 60% peab olema kõrghaljastus.
Kõrghaljastuse algne istutustihedus peab olema 2 korda rohkem projekteeritud lõplikust tihedusest, mis tagab istutusjärgselt parema visuaali ja võimaldab hiljem nõrgemad puud valikuliselt harvendada.
Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Planeeritavad krundid, mis on ilma kõrghaljastuseta, siis tuleb istutada dekoratiivseid puid, põõsaid kui ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna.
Vastavalt Transpordiameti nõuetele ei tohi istutada maantee äärde kõrghaljastust, mis takistab kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajaliku nähtavust.
Haljastuse planeerimisel lähtuda Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamatust ning Kiirvool OÜ töö nr 479/23 lahendusest.
Edasisel hoonete projekteerimisel tuleb kaasata maastikuarhitekt ja hoonete projektide mahus koostada haljastusprojekt.

4.7. Keskkonnakaitse
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Planeeringulahendus näeb alale ette nelja äri-tootmismaa ja ühte transpordimaa krunti. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Kütusetankla rajamisel lähtuda Keskkonnaministri määrusest „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“, vastu võetud 20.09.2019 nr 42. Selle kohaselt kuni 1000 m3 mahuga hoidla kuja on 50 meetrit. Joonistel AS-04 Põhijoonis ja AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on näidatud hoidla kuja võimalik asukoht. Hoidla asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Rohevõrgustiku ala:
Planeeringuala (lõunaosa) paikneb osaliselt rohevõrgustiku koridori alal. Lemma OÜ poolt on koostatud jaanuaris 2024 antud alal kohta rohevõrgustiku eksperthinnang, mis on lisatud planeeringule.
Hinnangu kohaselt täheldati järgmist:
Planeeringus kavandatud äri- ja tootmismaa kruntide moodustamine rohekoridoriga külgnevale alele ei ole rohevõrgustiku elurikkuse kaitse ja elupaikade sidususe eesmärke toetav tegevus. Samas ei ole tegemist planeeringulahendusega, mis katkestaks kehtivate ülemuslike planeerimisdokumentide kohase rohekoridori. Rohekoridori ala säilitatakse planeeringus hoonestusvabana.
100 m laiune rohekoridor on ette nähtud säilitada Jussinuka maaüksusest lõuna suunas asuvat Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuala läbivana. Tegu on minimaalse koridori laiusega, millel esineb potentsiaal toimida suurulukite liikumiskoridorina. Rohekoridori toimimise tagamiseks oleks asjakohane sellele ökoloogi kaasabil haljastusprojekti koostamine, milles pööratakse tähelepanu rohekoridori alale sobiliku ja selle toimivust toetava haljastuslahenduse kujundamisele.
Rohekoridori toimimine ei tohiks katkeda erinevate arenduste ehitustegevuse ajal. See tähendab, et tuleb tagada erinevate arenduste koosmõjus minimaalselt 100 m laiuse rohekoridori säilimine, mis hoitakse ehitustegevuse ajal ehitustegevuse vabana.
Planeeringul olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutustega kohanemise funktsioonile ei ole. Planeeringu rakendamine ei avalda ebasoodsat mõju ka rohevõrgustiku puhkemajanduslikule väärtusele.
Täiendavate meetmetena tuleks planeeringu puhul:
• planeeringuala kagupiirile sademevee puhverduskraavi kavandamise korral näha ette looduslikus seisundis/haljastatava kaldaala säilitamine. Sellisel juhul esineks kraavil lisaks sademevee mahutusfunktsioonile ka mikrotasandi rohevõrgustikku toetav funktsioon.
• planeeringuala lõunaosasse sademevee kogumissüsteemi kavandamisel kavandada ka rohe-võrgustiku koridoriga kattuv sademevee torustiku osa avatud kraavina. Haljasalaga ümbritsetud kraav omaks elustiku vaatest tunduvalt suuremat potentsiaali kui torustik. Elustikulise väärtuse tagamiseks kavandada kraavi kavandamisel kraavile kraavilaiend, mis toimiks potentsiaalselt ka kudeveekoguna ning toetaks seeläbi rohevõrgustku elurikkuse kaitse funktsiooni lisaks kliimamuutustega kohanemise funktsioonile. Kraavilaiend rajada 20–30 cm kraavi põhjast sügavamale, et seal säiliks vesi ka siis, kui ülejäänud kraav ära kuivab. Kraavilaiendite puhul on oluline ka lauge kaldaala, mistõttu peab nõlvus olema vähemalt 1:2,5. Kraavilaiendi suurus tuleb valida nii, et vastavat nõlvust oleks võimalik saavutada, kuid laiend ei tohi olla kitsam kui kahekordne kraavi laius ja lühem kui 2 m.

4.8. Keskkonnalubade taotlemise vajadus
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest seda nõudvate hoonete rajamist ei ole kavandatud.
Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.
Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust.

4.9. Jäätmete käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt kehtivale Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmeseadusele.
Planeeringualas kasutada maa-aluseid jäätmete süvamahuteid. Projekteeritavate prügimahutite  mahutite maht ja paigutus peab võimaldada nende laiendamist lähtuvalt täienvatest riiklikest nõuetest ja hoonete kasutajate profiili muutusest.
Tootmisjäätmete käitlemise (sorteerimise, kogumise) kohad tuleb lahendada hoone ehitusprojektiga, kus näidata ühine jäätmete mahutite täpne ala ja nõuded.
Jäätmete liigiti sorteerimine tuleb teostada tekkekohas kinnistu põhiselt. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite üle täitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist tuleb läbi viia sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus;
• juurdepääsuvõimalus;
• territoriaalsus;
• atraktiivsus;
• vastupidavus;
• valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:
• krundid valgustada ja heakorrastada;
• tagada hea nähtavus;
• parkida sõidukid oma krundile;
• kasutada vastupidavaid materjale;
• paigaldada selged viidad;
• selgelt eristatavad juurdepääsud.
4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone tulepüsivusklass ehitusprojekti koostamise käigus. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
Ehitades naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit, tuleb sõlmida naabriga kokkulepe ja järgida   tuletõkkesektsioonide moodustamise nõudeid. Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala.
Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise   tuleohutusnõuded” tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on    välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Tuletõrjevesi saadakse Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud tee maa-alale ette nähtud hüdrandist ning käesoleva detailplaneeringuga kavandatud hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritud hüdrandini, mis asub krundil pos nr 3, peab olema tagatud vaba juurdepääs.
Välise kustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni 600 MJ/m² tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s, 601- 1200 MJ/m² korral 20 l/s ning suuremad kuni 1201 MJ/m² korral 30 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Kui võimalik ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada tuleb paigutada krundile kustutusvee tagamiseks lokaalne mahuti(d), mille täpne suurus määrata ehitusprojektiga. Tuletõrjevee mahuti kavandamisel tuleb arvestada mahuti külge ühendatava hüdrandi paigutamise nõuetega. Tuletõrjevee mahuti(te) täitmine toimub kinnistule rajatavast ühisveevärgi torustikust. Joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on antud tuletõrje mahuti põhimõtteline asukoht.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee.

Juhul kui rajatakse krundile pos nr 1 tankla:
Tankla projekteerimisel lähtuda EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus”. I kasutusviisiga hoone peab jääma tankurist ja mahutite tuulutuspüstakust vähemalt 30 m kaugusele.
Krundile on lubatud rajada väiketankla, kus hoiustatakse bensiini ja diislit, gaasitanklad ei ole lubatud. Lisaks on lubatud rajada laadimiskohad elektriautodele. Lubatud C kategooria ohuga ettevõte (A ja B ei ole lubatud). Täpne tankla ohuala ja kujad ja nende asukohad määratakse vastavalt ehitusprojekti lahendusele.
Päästemasinatele peab olema ümberkeeramise võimalus ning territooriumi sõidutee ja juurdepääs ehitisele tuleb hoida vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Hoonesse tuleb ette näha esmased tulekustutusvahendid. Hoonesse paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS). Tankimiskohad varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tanklas tagada õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”. Tankurid varustada Eesti standardis EVS 620-2:2012 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga „Tankimise ajaks seisata mootor!”.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ on keskmise hoidla kuja ulatus 50 m, kui hoidla maht on kuni 1000 m3. Tankla hoidla asukoht täpsustub ehitusprojektiga.

4.12. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
• juurdepääsu servituut pos nr 2 ja 3 kasuks;
• servituudi vajadusega ala planeeritud kergliiklusteele avalikuks kasutamiseks.

Pos 2
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
• juurdepääsu servituut pos nr 1 ja 3 kasuks.

Pos 3
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Pos 4
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• juurdepääsu servituut pos nr 2 ja 3 ning Pilve kinnistu (katastriüksuse tunnus 30401:001:1368)   kasuks.

Pos 5
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Juurdepääsu servituutide asukohad on joonistel põhimõttelised. Ehitusprojektiga tagada juurdepääsu servituut loetelus välja toodud kruntidele ja kinnistule.

Servituudi vajadusega ala katastriüksusele 11115 Kurna-Tuhala tee (katastriüksuse tunnus 30401:003:0228)
• Maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Kergliiklustee T43 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2113)
• Maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Pilve (katastriüksuse tunnus 30401:001:1368)
• Veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile (alternatiivse lahenduse puhul), 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Priidu (katastriüksuse tunnus 30401:001:0846)
• Maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
• veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

4.13. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrke ei tohi planeerida tee muldkeha sisse.
Tehnovõrkude lahendamisel on arvestatud Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud ja tehnovõrkude paigutusega. Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud käesolevale detailplaneeringule kõik vajaminevad tehnovõrgud tuleb välja ehitada juhul, kui Jussinuka kinnistu detailplaneeringu realiseerimise hetkel ei ole neid tehnovõrke veel rajatud.

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-07 Tehnovõrkude ühinemise skeem.

4.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühing Kiili KVH poolt 16.08.2022 väljastatud tehnilised tingimused.
Ühenduspunktid olemasoleva veetorustikuga De160 asuvad katastriüksustel Kergliiklustee T43    (katastriüksuse tunnus 30401:001:2113) ja Pilve (katastriüksuse tunnus 30401:001:1368). Planeeritud veetrassid ühendatakse Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud veetrassiga.
Kruntidele pos nr 1 – 3 haljasaladele on ette nähtud maakraanid, mis jäävad ühtlasi kruntide      liitumispunktideks ühisveevärgiga. Krundile pos nr 5 on ette nähtud maakraan krundi pos nr 4 tarbeks, mis jääb krundi liitumispunktiks.
Planeeringuala reoveed suunatakse Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud reoveepumplasse isevoolse reovee kanalisatsioonitorustikuga. Reovee pumplast juhitakse kanalisatsiooni survetrassiga 11115 Kurna-Tuhala tee ääres asuvasse olemasolevasse reovee survetorustikku.
Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990, arvestades Osaühing Kiili KVH kooskõlastuse tingimusi väljastatud 22.12.2022, vt ka kooskõlastused.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Osaühing Kiili KVH kasuks.
Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-07 Tehnovõrkude ühinemise skeem.

4.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane ala edelasuunas langev. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 44.37 kuni 46.86.
Peale hoonete ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberalale. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest.
Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast.
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Jussinuka detailplaneeringu liigvete ärajuhtimise ekspertarvamuse koostas Kiirvool OÜ, 25.09.2023, töö nr 479/23.
Väljavõte ekspertarvamusest:
Lähteandmete analüüs:
Jussinuka kinnistu suurus on 4,059 ha ja kogu ala on kaetud olemasoleva maaparandussüsteemiga (KIILI). Kinnistul olevad dreenid suubuvad Pilve kinnistut läbivat kollektoreesvoolu d420mm (Veekogu nimi toru 420 ja 250 mm), mis suubub Harjuva ojja läbi Pindle tee 6 ja Suur-Pindle piiril oleva eesvoolu kraavi (Veekogu nimi K-2,K-4,K-5). Harjuva oja suubub Vääna jõkke.
Planeeringuala siseste teede-platside ja hoonete osa pindala on kokku 2,50 ha, millele lisandub kõrval oleva Priidu detailplaneeringuga ühine tänava-ala, millest suurem osa jääb Priidu kinnistule.

Sisuliselt tuleb sademevesi kogu hoonestusalalt kokku koguda ja suunata eesvoolu, milleks on kasutatav olemasolev drenaažikollektor Pilve kinnistul ja/või Priidu kinnistul olev teine maaparanduse eesvoolukraav Pikkaru I, kuhu suunatakse Priidu kinnistu DP ala sademeveed varem planeeritud torustikuga (sh osaliselt Jussinuka kinnistusse jääva Priidu tee ala). Pikkaru I kraav ühendub lõpuks samuti Harjuva ojaga.

Vastavalt EVS 848:2021 on kogu planeeringu alalt ärajuhitav sademevee arvutusvooluhulk ilma vooluhulga ühtlustamist rakendamata 196 l/s (korduvus 2a, viibeaeg 20min, A=2.695 ha, k=0.84), mille tarvis oleks vaja arendusalalt väljuvat toru läbimõõduga DN500 (i=0.002).Olemasolev drenaaži kollektoreesvool d420bet on kasutatav vooluhulga kuni ~18l/s vastuvõtmiseks. Juhul kui see rekonstrueerida kuni Tormi arenduse poolt rekonstrueeritud toruni De500, siis võib kollektorisse suunata ka suuremat vooluhulka, vastavalt suurenenud läbilaskevõimele.

Kokkuvõte projektlahendusest:
Selleks, et mitte oluliselt täiendavalt koormata olemasolevaid eesvoole, tuleb tippvooluhulgad enne ühistorustikku suunamist ühtlustada. Minimaalne ühtlusmäär on 1h kuid mõistlik määr on ca 3h.

Juhul kui kogu planeeringuala suunatakse Priidu kinnistu sademeveetorustikku, oleks 3h-se
ühtlustamise juures summaarne planeeringu alalt väljuv sademevee vooluhulk 36 l/s. Ühtlustus-mahutite täpsemad lahendused ja paiknemised määratakse projekteerimise käigus.
Juhul kui osalise eesvooluna (krundid 1, 2 ja 3 – hoonestusala ja teed kokku ~1,75 ha) kasutatakse Pilve kinnistul olevat kollektorit d420, siis sinna võib suunata vooluhulga kuni ~18 l/s, mille saavutamiseks tuleb rakendada ühtlustusmahutit suurusega ~195 m3, mis tagab ~4h-se viibeajaga. Ühtlustusmahuti võib paikneda krundi 3 idapoolsema piiri ääres, kus on selleks ruumi ~100jm laiusega ~4 m, kuhu mahutab lahtise kraavina kuni ~300 m3 liigvett ehk on kasutatav ühiselt kruntide 1 – 3 jaoks. Parklate alad peavad olema varustatud I-klassi õlipüüdjatega. Katuste sademeveed võib suunata eelvoolu suunata ilma puhastamata.

Kokkuvõttes:
Pikkaru I eelvoolu on võimalik juhtida kogu Jussinuka planeeringu sademevesi. Taristu projekteerimisel ja rajamisel teha koostööd Priidu DP arendajaga. Pilve kinnistut läbivasse d420 kollektorisse on võimalik juhtida positsiooni 1-3. Järgmiste staadiumite projekteerimisel on kohustuslik kasutada viivitamise lahendusi, arvestada minimaalselt viibeajaga 3h.
Planeeringuala sademevee lähteandmete analüüsi ja projektlahenduse detailne kirjeldus on toodud ekspertarvamuses, mis lisatud planeeringu materjalide juurde.

Sademevee kanalisatsiooni lahendus on põhimõtteline. Täpne vooluhulkade arvutus ja torustike   tehnilised parameetrid täpsustatakse sademevee kanalisatsioonitorustike tööprojektide käigus     arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid.

Planeeringualal asub maaparanduse kuivendussüsteem tähisega 21A/698. Kuivendussüsteemi  (drenaaž, sh kollektorid ja dreenid) osas on koostatud eksperthinnang ja põhimõtteline skeem, joonis AS-05 Drenaaži skeem, mis on planeeringu lahutamatu osa. Muudatused seoses hoonestuse ja   taristu rajamisega hõlmavad kogu planeeringuala ulatuses ning eeldatavalt kuivendussüsteem osaliselt või täielikult likvideeritakse.
Nõuded, mida ehitusprojektide koostamisel ja planeeringuala edasisel arendamisel kuivendussüsteemi osas tuleb arvestada:
• kõik dreenid, mis ehituse käigus läbi lõigatakse, tuleb nende eesvoolupoolsed otsad hermeetiliselt sulgeda, et takistada pinnase sissevoolu alles jääva dreeni ja sealtkaudu kogujadreeni ehk    kollektorisse;
• planeeringu koostamisel ei ole teda planeeritud kruntide ehitustegevuse järjekord. Sellest tulenevalt tuleb kindlasti jälgida põhimõtet sõltumata sellest, millise dreeni lõigu osas see katkestatakse, et tuleb vältida pinnasest tulenevate setete sattumist planeeringualast väljaspoole jäävatesse   dreenidesse ja sealt kollektoritesse. Vastavad kohad on tähistatud joonisel AS-05 Drenaaži skeem;
• dreenide ja kollektorite sulgemise kohad täpsustada iga krundi ehitusprojekti ja planeeringuala   taristu projekti koostamisel;
• uute hoonete tarbeks drenaaži vajadus hinnata ehitusprojekti koostamisel arvestades pinnase ehitusgeoloogilise tingimusi.

Huvitatud isik tagab toimiva sademevee lahenduse, sealhulgas korrastab/puhastab riikliku eesvooluni koostöös KOV-ga, huvitatud isiku kulul vastavalt halduslepingule. Tööde mahtu võib vähendada, kui kogu mahus ei ole vaja töid teha või hüvitab varem töid teostanud isikule osa tööde kulust.

4.13.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon poolt 18.08.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 420370.
Planeeringuala võrguühenduse planeeritud läbilaskevõime amprites on nelja krundi kohta à 3×630 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud keskpinge maakaablist KPL24322, mis asub katastriüksusele Kergliiklustee T43 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2113). Planeeringuala põhjaossa krundile pos 1 on kavandatud uus alajaam. Alajaama lõplik asukoht valitakse tehnovõrkude projekteerimise käigus. Uus planeeritav alajaam saab toite 20 kV maakaablilt.
Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Elektrikaablite   planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Võimalusel on planeeritud igale kahele krundile on üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni       elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs.
Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.   Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Alajaamale peab olema tagatud juurdepääs.

4.13.4. Valgustus
Planeeringuala hoonete fassaadivalgustus, kinnistusiseste platside ja jalgteede valgustus ning reklaamtulpade lahendus antakse täpsemalt hoonete projektide koosseisus. Käesolevas peatükis on toodud põhimõtted ja nõuded, millega projekteerimisel arvestada.
Klientide parkimisalade ja jalakäijate teede valgustus lahendada mastidel ja pollar-tüüpi valgustitega.

Parkimisalade ja jalakäijate teede valgustamine hoone fassaadidelt (prožektoritega) ei ole lubatud.

Hoonete esifassaadidele paigaldatakse valgustus sissepääsude juurde kohtvalgustuse põhimõttel, nt LED spot-valgustid ja/või LED ribivalgustid varikatustel või fassaadielementidel sissepääsu juures. Hoonete võimalik fassaadivalgustus lahendada hoone ehitusprojektiga, arvestades hoonete valgustus ja/või fassaadile ja katusele paigaldatavad taustvalgustusega logod ei tohi tekitada üleliigset valgusreostust. Valgustite valgusvärvus on maksimaalselt 4000 K. Kasutatavad valgustid peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardile EVS-EN 62471. Aktsepteeritavad standardi klassid on RG0 ja RG1. Hoonete tagustel teenindusaladel võib kasutada laadimisala valgustamiseks varikatusele või fassaadile kinnitatud valgusteid tingimusel, et nad ei tekita valgusreostust kinnistust väljapoole elamualade suunal ega teistele naaberkinnistutele. Kogu valgustus lahendada energiasäästlike LED valgustite baasil. Valgustite võimsus peab olema reguleeritav ja ajaliselt programmeeritav. Hoonete valgustuse täpsem ajaline programm, mis näeb valgustuse vähendamise ja/või väljalülitamise tingimused anda hoonete ehitusprojekti koosseisus.
Transpordimaa tänavavalgustus on planeeritud Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Käesoleva planeeringuga on ette nähtud võimalik tänavavalgustuse liitumis- ja juhtimiskilp planeeritud alajaama kõrvale. Juhul kui on vaja tänavavalgustus välja ehitada käesoleva planeeringu mahus, siis ehitada kasutades maakaabliga ühendatud metallmaste ja LED-valgusteid, koos eelprogrammeeritud  timmerdamisega DDF2. Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja liitumiskilp.        Tänavavalgustuse projekteerimiseks tuleb taotleda vallast tehnilised tingimused, ja projekt     kooskõlastada Kiili vallaga.

4.13.5. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 07.09.2022 koostatud     telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36802756.
Sidevarustus lahendatakse mobiilvõrgu baasil.

4.13.6. Soojavarustus
Planeeritavate hoonete soojavarustuse tagamiseks kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt   horisontaalset maasoojuskütet. Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat  soojuspumpa.
Soojusvarustuse lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb täpsustada hoonete projekteerimise etapis.

4.14. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus 4,10 ha
Kavandatud kruntide arv 5
Krunditava ala maa bilanss:
ärimaa 27 168 – 38 812 m² 67 – 96%
tootmismaa 0 – 11 644 m2  0 – 29%
transpordimaa 1778 m²  4%


5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele ning äri- ja tootmishoonetes töötavatele inimestele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene Negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.


6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneeringu elluviimise võimalused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (Jussinuka DP krunt pos nr 5 ja Priidu DP krunt pos 11):
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega   seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad     tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
Tuleb tagada ühendus Jussinuka DP ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu jalgteede vahel.
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima  planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja     -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist    võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste      väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
5. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate    kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise  tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes.
6. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
7. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada       detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.
8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui          Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad   rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on  Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.
9. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. Hoonete ehituslubade taotlemine ja ehituslubade    väljastamine võib KOV-i nõusolekul toimuda, kui arendaja tagab avaliku taristu välja ehitamise ja selle üleandmise KOV-ile hüpoteegi või pangagarantiiga ja see lepitakse arendaja ja KOV-i vahel eraldi lepinguga kokku.
10. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (sh   abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa     kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
11. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima      planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste   projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

Tingimused sademevee ärajuhtimiseks planeeringualalt:
• Hinnata huvitatud isiku kulul Pilve kinnistul oleva kollektortoru kollektortoru seisukorda      kaamerauuringuga ning vastavalt selle tulemustele tuleb kollektortoru puhastada, rekonstrueerida või asendada uue toruga;
• planeeringu sademevee juhtimisel Pikkaru I eelvoolu teha koostööd taristu projekteerimisel ja   rajamisel Priidu DP arendajaga;
• huvitatud isik tagab toimiva sademevee lahenduse, sealhulgas korrastab/puhastab eesvoolud   vajalikus mahus või kuni riikliku eesvooluni koostöös KOV-iga, kuid huvitatud isiku kulul vastavalt halduslepingule.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid)
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. Sademevee eesvoolu servituudid seada eraomandis olevatele kraavidele või torudele, kus ei rakendu talumiskohustust vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate    tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
Riigitee ristumiskoht tuleb välja ehitada enne mistahes hoonetele ehituslubade väljastamist.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega   seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja    vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate   kasutuslubade väljastamine.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus    kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada   väljaspool planeeritavat ala oleva drenaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise     tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). Hoonete   ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine võib KOV-i nõusolekul toimuda, kui arendaja tagab avaliku taristu välja ehitamise ja selle üleandmise KOV-ile hüpoteegi või pangagarantiiga ja see lepitakse arendaja ja KOV-i vahel eraldi lepinguga kokku.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate  tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste      kasutuslubade olemasolu.
8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine     omavalitsusele.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada   Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab   planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
2. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala   juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja  ehitusega seotud kulud;
3. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamise kohustus on tulenevalt PlanS § 131 lõikest 1 planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud isikul.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole  asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest.
2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu  kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a pos nr 5) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs   avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja        -kanalisatsiooniga ning toimiv sademevee ja drenaaži äravool.
3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

DETAILPLANEERINGU koosseis:

I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 4
2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs 4
2.2. Planeeringu eesmärk 5
2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 6
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 6
3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus 6
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud 6
3.5. Olemasolev tehnovarustus 6
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond 6
3.7. Kehtivad piirangud 6
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 7
4.1. Planeeritava ala kruntimine ja nende võimalikud kasutamise sihtotstarbed 7
4.2. Hoonestuskava 7
4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 8
4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 9
4.4.1. Täiendavate kooskõlastuste vajadus 9
4.4.2. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 9
4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 10
4.5.1. Puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete tagamine 11
4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 11
4.7. Keskkonnakaitse 12
4.8. Keskkonnalubade taotlemise vajadus 13
4.9. Jäätmete käitlemine 13
4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks 13
4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks 14
4.12. Servituutide seadmise vajadus 14
4.13. Tehnovõrkude lahendus 16
4.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 16
4.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine 16
4.13.3. Elektrivarustus 18
4.13.4. Valgustus 18
4.13.5. Sidevarustus 19
4.13.6. Soojavarustus 19
4.14. Planeeringuala tehnilised näitajad 19
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 19
6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA 20



II JOONISED

1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi AS-03 M 1:~
ehituslik analüüs
4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000
5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000
6. Drenaaži skeem AS-06 M 1:1000
7. Tehnovõrkude ühinemise skeem AS-07 M 1:2000
8. Sademevee eesvoolu skeem AS-08 M 1:~


III TEHNILISED TINGIMUSED

Tehnilised tingimused:
• Osaühing Kiili KVH poolt 16.08.2022. a väljastatud tehnilised tingimused nr 1091;
• Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 18.08.2022. a väljastatud tehnilised tingimused nr 420370;
• Telia Eesti AS poolt 07.09.2022 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36802756.


IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE


V DP LISAD – MENETLUSDOKUMENDID


I seletuskiri

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID

1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”.
2. Arengukavad ja -strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26).
3. Naaberalal algatatud / kehtestatud detailplaneeringud:
3.1. Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering, kehtestatud 20.06.2011 otsusega nr 54;
3.2. Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 21.11.2023 korraldusega nr 533.
4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud/ekspertarvamused/hinnangud:
4.1. maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OSAÜHING G.E.POINT, töö nr 21-G516 16.11.2021. a.
4.2. Liikluseksperdi hinnang, koostatud 08.02.2023 Road-Expert OÜ poolt, töö nr 20000;
4.3. Kiili vald Jussinuka detailplaneeringu liigvete ärajuhtimise ekspertarvamuse koostas Kiirvool OÜ, 25.09.2023, töö nr 479/23;
4.4. LEMMA OÜ poolt 19. jaanuar 2024. a koostatud Kiili vallas Jussinuka kinnistu rohevõrgustiku eksperthinnang.
5. Eesti standardid:
5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:
6.1. Kiili valla kehtiv jäätmehoolduseeskiri.

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Kiili alevi põhjaossa, kus Jussinuka põhjatipp jääb osaliselt Vaela küla asustusüksusesse.
Planeeritav ala piirneb läänes ja põhjast, lõunast maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega. Planeeringuala läänepiiril asub ka üks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus. Planeeringuala idapiiriks on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee.
Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast põhja suunas paiknevad väljakujunenud elamurajoonid, kuhu on kõrvalmaantee äärde rajatud ridaelamud ja korterelamud ning kvartali sisse üksikelamud.
Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad uuemad üksikelamud, ridaelamud ja korterelamud, kuid on ka tootmishooneid. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned.
Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid.
Tootmishooned on plekk-, betoon- või silikaattellisehitised, viilkatustega ühe- või kahekorruselised.
Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.
Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis ja Luige alevikus.
Planeeringualale on hea juurdepääs. Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringteest ca 2 km kaugusel ja 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeringualast läände jääb Pikkaru tee.
Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.
• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);
• head ühendusteed lähimate küladega;
• arenev äri- ja elukeskkond;
• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond.

2.2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m, sh ühele krundile ehitusõiguse määramine tankla ehitamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 574, 6.12.2022 „Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine”, kehtiva Kiili valla üldplaneeringuga, maaomanike soovidega, detailplaneeringule väljastatud ametkondade lähtetingimustega ning teiste käesolevas seletuskirjas viidatud dokumentidega.

2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule
Planeeringualaks on Jussinuka kinnistu, mille suurus on 4,06 ha.

Planeeringuala jaguneb üldplaneeringu kaardi järgselt:
• osaliselt tootmis- ja/või ärihoonete maa (ca 0,6 ha);
• osaliselt segafunktsiooniga hoonestusala EV/B/A (ca 2,94 ha);
• osaliselt rohevõrgustiku ettepanek (ca 0,52 ha).
Üldplaneeringu järgi on T/B funktsiooniga alal lubatud tootmis- ja/või ärihooned ning segafunktsiooniga hoonestusalal EV/B/A elamu, kaubandus-, teenindus- ja üldkasutatavad hooned.
Käesoleva detailplaneeringuga on Jussinuka kinnistule planeeritud peamiseks kasutusotstarbeks kaubandus- ja teeninduspindadega hooned, mis sobivad otstarbelt nii T/B kui EV/B/A maakasutusega aladele. Planeeringuga kavandatu on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja punktis p.4.1.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile p.2.2.4.3 ei tohi vastava maakasutuse juhtotstarbega alal kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Antud nõue on käesoleva lahendusega täidetud, sest Jussinuka planeeringuala osaliselt katva EV/B/A ala suurus kaardil on ca 9,24 ha, millest Jussinuka kinnistule jääb ca 2,94 ha ehk 31,8% EV/B/A alast (vt alltoodud skeem).
Joonis 1. Juhtotstarbe ja kõrvalotstarbe osakaalud.

Planeeritud kruntide 3 ja 4 lõunapoolsete tippude parkla kattub vähesel määral üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku ettepanekuga, kuid sellel puudub sisuline mõju rohevõrgustiku toimimisele, sest üldplaneeringule vastav rohekoridor on juba varasemalt planeeritud läbi Pilve katastriüksuse Kiili asula poolse külje (varasemalt kehtestatud 20.06.2011 Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering) selliselt, et rohevõrgustiku koridor ei ulatu Jussinuka kinnistule ja rohekoridori ja Jussinuka kinnistu vahele jäävad elamukrundid ja liiklusmaa krunt (positsioonid 31, 32, 33). Planeeritud hoonestusalad asuvad rohevõrgustikust väljaspool.
Rohekoridori laius on vastav nii kehtivale kui menetluses olevale Kiili valla üldplaneeringule ning käesoleva detailplaneeringuga lahendust ei muudeta, vt joonis AS-03 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs. Arhitektuursete nõuete all näha ette planeeritud krunt 4 soovituslik hoone asukoht võimalikult Priidu tee poolsesse külge ning Pilve kinnistu poolsesse serva laiem haljasala.


3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas enamjaolt Kiili alevis ning põhjapoolne nurk jääb Vaela küla asustusüksusesse. Detailplaneeringu kõrval asub kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee ääres. Planeeringuala on haritav maa. Kõrghaljastus Jussinuka katastriüksusel puudub.
Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad on suuremad maatulundusmaa, üldkasutatava maa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.

3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.
MÜ nimetus
Katastriüksuse nr
Pindala
Sihtotstarve
Jussinuka
30401:001:0471
40 590 m²
Maatulundusmaa 100%

Planeeringuala on hoonestamata.

3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Tabel 2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.
MÜ nimetus
Katastriüksuse nr
Pindala
Sihtotstarve
11115 Kurna-Tuhala tee
30401:003:0228
218 393 m²
Transpordimaa 100%
Pilve
30401:001:1368
38 151 m²
Maatulundusmaa 100%
Aasa
30501:001:0588
76 055 m²
Maatulundusmaa 100%
Priidu
30401:001:0846
15,43 ha
Maatulundusmaa 100%

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb idas kõrvalmaanteega 11115 Kurna-Tuhala tee. Kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee on planeeringualale olemasolev mahasõit. Piki Jussinuka katastriüksuse läänepiiri kulgeb pinnastee.

3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.
Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud:
• sidekaabel;
• maaparanduse kuivendussüsteem tähisega 21A/698 (drenaažitorustik).
11115 Kurna-Tuhala tee ja kergliiklustee T43 maa-alal asuvad tehnovõrgud:
• madalpinge maakaablid;
• veetorustik;
• reovee kanalisatsioonitorustik.

3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringuala on haritav maa. Planeeringualal kõrghaljastust ei kasva.

3.7. Kehtivad piirangud
• Üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu osaliselt rohevõrgustiku alal;
• riigimaantee 11115 Kurna-Tuhale tee kaitsevöönd 30 m;
• maaparandushoiuala.
Tehnorajatiste kaitsevööndid:
• sidekaabel, kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit.


4. PLANEERINGUGA KAVANDATU

4.1. Planeeritava ala kruntimine ja nende võimalikud kasutamise sihtotstarbed
Detailplaneeringuga on kavandatud jagada Jussinuka katastriüksus neljaks 70 – 100% ärimaa ja    0 – 30% tootmismaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks.

Planeeritud ala näitajad:
• Planeeritud ala suurus: 4,1 ha.
• Kavandatud kruntide arv: 5.
• Krunditava ala maa bilanss:
ärimaa: 27 168 – 38 812 m2 (67 – 96%);
tootmismaa: 0 – 11 644 m2 (0 – 29%);
transpordimaa: 1778 m2 (4%).
Krundid pos nr 1 – 4 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 maapealse korrusega hoonete ehitamise võimalus.
Hoonestusalad on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud. Hooneid on tuleohutusnõudeid järgides võimalik kokku ehitada või krunte liita. Krunt pos 5 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega. Krunt pos 5 liidetakse Priidu detailplaneeringuga kavandatud transpordimaaga kokku, et tekiks üks krunt sihtotstarbega transpordimaa.

Kooskõlas üldplaneeringuga on vastavalt käesolevale detailplaneeringule positsioonidele 1 – 4 võimalik rajada järgnevate sihtotstarvetega hooneid. Ladude maht hoonetes on ette nähtud eelnimetatud otstarvete teenindamiseks ning eraldi suuremad laonduse- või logistikaterminalid ei ole lubatud. Samuti ei ole planeeringualale lubatud tööstushooned.

Planeeringualale on kavandatud hooned ja äritegevus, mis pakuks piirkonda lisaväärtust (nt kauplused, erinevad teenused jne). Võimalike kasutamise sihtotstarvete loetelu on toodud alljärgnevalt:

Kruntidele lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu:
11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned (nt päevakeskus, lastekodu, noortekodu, koolkodu, üldhooldekodu);
12100 majutus- ja toitlustushooned (nt hotell, motell, külalistemaja, hostel, restoran, kohvik, baar, söökla, muu lühiajalise majutuse hoone);
12200 büroohooned (büroohoone, sh nn stock office tüüpi ärihooned);
12300 kaubandus- ja teenindushooned (kauplus, kaubandushoone, turuhoone, muu kaubandushoone; teenindushoone (ilu- ja isikuteenuste hoone, sõidukite teeninduse hoone, muu teenindushoone, positsioon 1 peal nt tankla/autopesula);
12520 Hoidlad ja laohooned (toiduainete laohoone, külmhoone, muu laohoone, nt väiksem muud äri toetav laohoone);
12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned (teater, kino, kontserdi või universaalsaalide hoone, klubi, rahvamaja, muu meelelahutushoone, raamatukogu, arhiiv, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone, spordihoone, võimla, muu spordihoone).
Planeeringualale on ligipääs riigimaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee.
Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel AS-04 Põhijoonis.

4.2. Hoonestuskava
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Detailplaneeringuga on antud ehitusõigus neljale krundile. Äri- ja tootmismaa kruntide suurused jäävad vahemikku 4446 – 14 500 m2. Suurim lubatud hoonete arv krundil on kaks hoonet. Kõigi kruntide max ehitisealune pind on ca 45%.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused, peavad jääma hoonete taha. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumepunase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Arhitektuurinõuete määramisel on lähtutud Kiili valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest ning olemasolevast hoonestusest.
• Hoonestusviis: lahtine;
• katusekalle: 0 – 30°;
• katusematerjal: vastavalt katusetüübile;
• hoone ± 0,00 on planeeritud ümbritsevast maapinnast 0 – 0,5 m kõrgemale, olenevalt ehitusprojektiga lahendatavast täpsest projektist ja hoonet ümbritsevast vertikaalplaneeringust, arvestades et hoonetesse sisenemine oleks maksimaalselt lahendatud ilma tõusude ja treppideta;
• hooned on võimalik ehitada krundi piiri äärde arvestades tuleohutusnõudeid või ehitada üks hoone, mis asub mitmel katastriüksusel või liita krundid maakorralduslikult keskelt kokku;
• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;
• tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;
• valgustuse nõuded ja põhimõtted on toodud punktis 4.13.4;
• haljastuse nõuded ja põhimõtted on toodud punktis 4.6.

Rajada planeeringualale ja 11115 Kurna-Tuhala tee äärde (Kiili valla olulisem sõidutee) maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Hoonete projekteerimisel arvestada kõrgemate nõuetega.
Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga eskiisi staadiumis. Eskiislahenduse kooskõlastus on ehitusloa tingimus, ilma selleta ei võeta ehitusloa taotlust menetlusse. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures vähemalt kahelt erinevalt arhitektilt.
Vastavalt DP algatamise korraldusele ja lähtetingimustele on hoonete Kurna-Tuhala tee poole on   lubatud parklate ja haljasalade rajamine (laoplatsid/välilaod ei ole lubatud) ning hoonete      kaubalaadimise alad on planeeritud hoonete taha.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Piirded
Eelistatud on ilma piireteta lahendused. Kui nt teenindus-/laadimisala eraldamiseks kasutatakse piiret, siis võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaeda. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need osutuvad vastavalt täiendavatele uuringutele vajalikuks müratõkke ja/või turvalisuse eesmärgil.
Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide lahendusest.
Keelatud on piirete rajamine rohevõrgustikku ja maaparandussüsteemi ning torustike kaitsevööndisse. Tuleb tagada rohevõrgustiku toimime, sh loomade vaba liikumine.
Piirete täpne vajadus ja lahendus kajastada ehitusprojekti koostamise staadiumis.

4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
4.4.1. Täiendavate kooskõlastuste vajadus
Ehitusprojekt kooskõlastada:
• Kiili Vallavalitsusega
• Päästeametiga;
• Transpordiametiga;
• teiste ametkondade või osapooltega, kelle kaasamine on vajalik tulenevalt rajatava hoone eesmärgist;
• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga;

4.4.2. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Müra
• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;
• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning  ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;
• atmosfääriõhu kaitse seadusega.

Insolatsioon
Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes.

Radooniohu vältimine
Enne ehitamist tuleb planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodule.

Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.

Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja    läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);
• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks    esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;
• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest   hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada    vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

Hoone projekteerimise põhimõtted
Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega).
On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc-poti loputusvesi).
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest.

4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud.
Planeeritav ala asub riigimaantee 11115 Kurna-Tuhala tee vahetus läheduses. Juurdepääs planeeritavale maa-alale on lahendatud varem planeeritud Priidu kinnistu detailplaneeringuga, kus antud ristmiku kohta on ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostanud eskiislahenduse. Käesoleva detailplaneeringu raames on ristmikulahendust uuendatud vastavalt Road-Expert OÜ, tööle nr 22034. Uus-Aasa tee kohale transpordimaa moodustamise tarbeks on jagatud osa Priidu (30401:001:0846) ja osa Jussinuka (30401:001:0471) katastriüksusest.
Hoone ehitusprojektiga projekteeritakse konkreetsed sissesõidud kruntidele.
Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud korruselamute ala parkimisnormatiiv.

Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Ehitiste otstarve
Asutuse asukoht
Normatiivne parkimiskohtade arv krundil
Planeeritud parkimiskohtade arv krundil

Korruselamute ala


Pos 1 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
2300 /  60 =  38
1000 / 150 =   7
 45
Pos 2 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
5670 /  60 =  95
2430 / 150 =  16
111
Pos 3 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
6846 /  60 =  20
2934 / 150 = 114
134
Pos 4 ärihoone
Asutused 1 / 60
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150
9135 /  60 =  26
3915 / 150 = 152
178
Planeeritud maa-alal kokku:
 468
468

Planeeringuga on kavandatud ajutine juurdepääs läbi roheala (krunt pos 4) Pilve kinnistule, mis tuleb likvideerida pärast Maru tänava T1 ühendamist läbi Aasa kinnistu Uue-Aasa tee T1-ga.
03.01.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/22/28090-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Selle kohaselt tuleb planeeringualale juurdepääs kavandada olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 5,65 Uue-Aasa teelt. Samuti on vajalik Priidu detailplaneeringu mahus lahendatud ristmik uuesti lahendada, sest Priidu detailplaneeringuga koostatud lahendus ei arvestanud Jussinuka arendusalast lisanduva liiklussagedusega. Täpsustamist vajas ka riigiteele kavandatud vasakpöörde lisaraja pikkus. Lisaks tuli kavandada planeeringualale riigitee äärde kergliiklustee, mis seoks planeeringuala sisese lahenduse olemasoleva kergliiklusteede võrguga. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga.
Transpordiameti esitatud seisukohad on planeeringulahenduses täidetud. 11115 Kurna-Tuhala tee äärde on planeeritud 3 meetri laiune kergliiklustee nõuetekohase ohutusribaga. Planeeringuala juurdepääs on uuesti lahendatud ja analüüsitud eksperdi poolt arvestades käesolevat ja Priidu detailplaneeringut.
Planeeringulahendusele on Road-Expert OÜ koostanud Uus-Aasa tee ja 11115 Kurna-Tuhala tee  ristmikulahenduse.
Väljavõte Road-Expert OÜ koostatud seletuskirjas:
Varasemalt on Priidu (DP0207) detailplaneeringu raames lahendatud 11115 Kurna-Tuhala tee ja detailplaneeringu juurdepääsutee (Priidu tee) ristmik. Lahendusega on ette nähtud kõrvalmaanteele eraldi vasakpöörderada ja olemasoleva maantee sõidutee katet laiendati teemaa idapoolsemasse serva. Vasakpöörderaja täisosa pikkus on 39,25 meetrit. Priidu detailplaneeringu raames vasakpöörderaja liiklussagedus on 169 a/ööp, mis moodustab kogu planeeritava parkimiskohtade arvust 27%. Sarnase loogiga alusel saame öelda, et Jussinuka detailplaneeringuga lisandub 477 x 27% = 129 a/ööp ehk kokku on vasakpöörde vajadus 300 a/ööp. Juhindudes ülal toodud Maanteede Projekteerimisnormid valemist, saame tulemuseks, et vasakpöörderaja täisosa pikkus peab olema 70 meetrit. Ehk ooterajale mahub korraga ootama 10 sõiduautot, mis üldist liiklussagedust arvestades on piisav.

Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;
• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;
• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete       rakendamiseks;
• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone   ehitusloa väljastamist;
• vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast    kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee  alusele maaüksusele;
• parkimiskohtade projekteerimisel välisseinale lähemale kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada  materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas (EVS 812-7:2018);
• kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik;
• kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee   kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;
• parkimisplatside lahendamisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteemi lahendusi nagu vett läbilaskvaid katendeid (murukivi, vihmapeenraid jne), kombineeritult haljastusega, et vähendada kuumasaarte teket. Kasutada lahendusi, nt sademevee ühtlustamine, mis aeglustaks sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju.   Täpsemalt vt punkt 4.13.2., lk 16 – 17.

Nähtavuskolmnurgad
Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga  mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb    kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.
Planeeringuala liikluskorraldus ja nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.

4.5.1. Puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete tagamine
Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta.
Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal.

4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016.
Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus. Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.
Kiili valla üldplaneeringu kohaselt tuleb 20% tootmisettevõtte territooriumist haljastada, millest 60% peab olema kõrghaljastus.
Kõrghaljastuse algne istutustihedus peab olema 2 korda rohkem projekteeritud lõplikust tihedusest, mis tagab istutusjärgselt parema visuaali ja võimaldab hiljem nõrgemad puud valikuliselt harvendada.
Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Planeeritavad krundid, mis on ilma kõrghaljastuseta, siis tuleb istutada dekoratiivseid puid, põõsaid kui ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna.
Vastavalt Transpordiameti nõuetele ei tohi istutada maantee äärde kõrghaljastust, mis takistab kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajaliku nähtavust.
Haljastuse planeerimisel lähtuda Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamatust ning Kiirvool OÜ töö nr 479/23 lahendusest.
Edasisel hoonete projekteerimisel tuleb kaasata maastikuarhitekt ja hoonete projektide mahus koostada haljastusprojekt.

4.7. Keskkonnakaitse
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Planeeringulahendus näeb alale ette nelja äri-tootmismaa ja ühte transpordimaa krunti. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Kütusetankla rajamisel lähtuda Keskkonnaministri määrusest „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“, vastu võetud 20.09.2019 nr 42. Selle kohaselt kuni 1000 m3 mahuga hoidla kuja on 50 meetrit. Joonistel AS-04 Põhijoonis ja AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on näidatud hoidla kuja võimalik asukoht. Hoidla asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Rohevõrgustiku ala:
Planeeringuala (lõunaosa) paikneb osaliselt rohevõrgustiku koridori alal. Lemma OÜ poolt on koostatud jaanuaris 2024 antud alal kohta rohevõrgustiku eksperthinnang, mis on lisatud planeeringule.
Hinnangu kohaselt täheldati järgmist:
Planeeringus kavandatud äri- ja tootmismaa kruntide moodustamine rohekoridoriga külgnevale alele ei ole rohevõrgustiku elurikkuse kaitse ja elupaikade sidususe eesmärke toetav tegevus. Samas ei ole tegemist planeeringulahendusega, mis katkestaks kehtivate ülemuslike planeerimisdokumentide kohase rohekoridori. Rohekoridori ala säilitatakse planeeringus hoonestusvabana.
100 m laiune rohekoridor on ette nähtud säilitada Jussinuka maaüksusest lõuna suunas asuvat Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuala läbivana. Tegu on minimaalse koridori laiusega, millel esineb potentsiaal toimida suurulukite liikumiskoridorina. Rohekoridori toimimise tagamiseks oleks asjakohane sellele ökoloogi kaasabil haljastusprojekti koostamine, milles pööratakse tähelepanu rohekoridori alale sobiliku ja selle toimivust toetava haljastuslahenduse kujundamisele.
Rohekoridori toimimine ei tohiks katkeda erinevate arenduste ehitustegevuse ajal. See tähendab, et tuleb tagada erinevate arenduste koosmõjus minimaalselt 100 m laiuse rohekoridori säilimine, mis hoitakse ehitustegevuse ajal ehitustegevuse vabana.
Planeeringul olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutustega kohanemise funktsioonile ei ole. Planeeringu rakendamine ei avalda ebasoodsat mõju ka rohevõrgustiku puhkemajanduslikule väärtusele.
Täiendavate meetmetena tuleks planeeringu puhul:
• planeeringuala kagupiirile sademevee puhverduskraavi kavandamise korral näha ette looduslikus seisundis/haljastatava kaldaala säilitamine. Sellisel juhul esineks kraavil lisaks sademevee mahutusfunktsioonile ka mikrotasandi rohevõrgustikku toetav funktsioon.
• planeeringuala lõunaosasse sademevee kogumissüsteemi kavandamisel kavandada ka rohe-võrgustiku koridoriga kattuv sademevee torustiku osa avatud kraavina. Haljasalaga ümbritsetud kraav omaks elustiku vaatest tunduvalt suuremat potentsiaali kui torustik. Elustikulise väärtuse tagamiseks kavandada kraavi kavandamisel kraavile kraavilaiend, mis toimiks potentsiaalselt ka kudeveekoguna ning toetaks seeläbi rohevõrgustku elurikkuse kaitse funktsiooni lisaks kliimamuutustega kohanemise funktsioonile. Kraavilaiend rajada 20–30 cm kraavi põhjast sügavamale, et seal säiliks vesi ka siis, kui ülejäänud kraav ära kuivab. Kraavilaiendite puhul on oluline ka lauge kaldaala, mistõttu peab nõlvus olema vähemalt 1:2,5. Kraavilaiendi suurus tuleb valida nii, et vastavat nõlvust oleks võimalik saavutada, kuid laiend ei tohi olla kitsam kui kahekordne kraavi laius ja lühem kui 2 m.

4.8. Keskkonnalubade taotlemise vajadus
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest seda nõudvate hoonete rajamist ei ole kavandatud.
Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.
Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust.

4.9. Jäätmete käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt kehtivale Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmeseadusele.
Planeeringualas kasutada maa-aluseid jäätmete süvamahuteid. Projekteeritavate prügimahutite  mahutite maht ja paigutus peab võimaldada nende laiendamist lähtuvalt täienvatest riiklikest nõuetest ja hoonete kasutajate profiili muutusest.
Tootmisjäätmete käitlemise (sorteerimise, kogumise) kohad tuleb lahendada hoone ehitusprojektiga, kus näidata ühine jäätmete mahutite täpne ala ja nõuded.
Jäätmete liigiti sorteerimine tuleb teostada tekkekohas kinnistu põhiselt. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite üle täitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist tuleb läbi viia sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus;
• juurdepääsuvõimalus;
• territoriaalsus;
• atraktiivsus;
• vastupidavus;
• valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:
• krundid valgustada ja heakorrastada;
• tagada hea nähtavus;
• parkida sõidukid oma krundile;
• kasutada vastupidavaid materjale;
• paigaldada selged viidad;
• selgelt eristatavad juurdepääsud.
4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone tulepüsivusklass ehitusprojekti koostamise käigus. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
Ehitades naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit, tuleb sõlmida naabriga kokkulepe ja järgida   tuletõkkesektsioonide moodustamise nõudeid. Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala.
Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise   tuleohutusnõuded” tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on    välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Tuletõrjevesi saadakse Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud tee maa-alale ette nähtud hüdrandist ning käesoleva detailplaneeringuga kavandatud hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritud hüdrandini, mis asub krundil pos nr 3, peab olema tagatud vaba juurdepääs.
Välise kustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni 600 MJ/m² tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s, 601- 1200 MJ/m² korral 20 l/s ning suuremad kuni 1201 MJ/m² korral 30 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Kui võimalik ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada tuleb paigutada krundile kustutusvee tagamiseks lokaalne mahuti(d), mille täpne suurus määrata ehitusprojektiga. Tuletõrjevee mahuti kavandamisel tuleb arvestada mahuti külge ühendatava hüdrandi paigutamise nõuetega. Tuletõrjevee mahuti(te) täitmine toimub kinnistule rajatavast ühisveevärgi torustikust. Joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on antud tuletõrje mahuti põhimõtteline asukoht.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee.

Juhul kui rajatakse krundile pos nr 1 tankla:
Tankla projekteerimisel lähtuda EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus”. I kasutusviisiga hoone peab jääma tankurist ja mahutite tuulutuspüstakust vähemalt 30 m kaugusele.
Krundile on lubatud rajada väiketankla, kus hoiustatakse bensiini ja diislit, gaasitanklad ei ole lubatud. Lisaks on lubatud rajada laadimiskohad elektriautodele. Lubatud C kategooria ohuga ettevõte (A ja B ei ole lubatud). Täpne tankla ohuala ja kujad ja nende asukohad määratakse vastavalt ehitusprojekti lahendusele.
Päästemasinatele peab olema ümberkeeramise võimalus ning territooriumi sõidutee ja juurdepääs ehitisele tuleb hoida vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Hoonesse tuleb ette näha esmased tulekustutusvahendid. Hoonesse paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS). Tankimiskohad varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tanklas tagada õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”. Tankurid varustada Eesti standardis EVS 620-2:2012 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga „Tankimise ajaks seisata mootor!”.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ on keskmise hoidla kuja ulatus 50 m, kui hoidla maht on kuni 1000 m3. Tankla hoidla asukoht täpsustub ehitusprojektiga.

4.12. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
• juurdepääsu servituut pos nr 2 ja 3 kasuks;
• servituudi vajadusega ala planeeritud kergliiklusteele avalikuks kasutamiseks.

Pos 2
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
• juurdepääsu servituut pos nr 1 ja 3 kasuks.

Pos 3
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Pos 4
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• juurdepääsu servituut pos nr 2 ja 3 ning Pilve kinnistu (katastriüksuse tunnus 30401:001:1368)   kasuks.

Pos 5
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• Veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Juurdepääsu servituutide asukohad on joonistel põhimõttelised. Ehitusprojektiga tagada juurdepääsu servituut loetelus välja toodud kruntidele ja kinnistule.

Servituudi vajadusega ala katastriüksusele 11115 Kurna-Tuhala tee (katastriüksuse tunnus 30401:003:0228)
• Maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Kergliiklustee T43 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2113)
• Maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Pilve (katastriüksuse tunnus 30401:001:1368)
• Veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile (alternatiivse lahenduse puhul), 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Priidu (katastriüksuse tunnus 30401:001:0846)
• Maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
• veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

4.13. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrke ei tohi planeerida tee muldkeha sisse.
Tehnovõrkude lahendamisel on arvestatud Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud ja tehnovõrkude paigutusega. Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud käesolevale detailplaneeringule kõik vajaminevad tehnovõrgud tuleb välja ehitada juhul, kui Jussinuka kinnistu detailplaneeringu realiseerimise hetkel ei ole neid tehnovõrke veel rajatud.

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-07 Tehnovõrkude ühinemise skeem.

4.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühing Kiili KVH poolt 16.08.2022 väljastatud tehnilised tingimused.
Ühenduspunktid olemasoleva veetorustikuga De160 asuvad katastriüksustel Kergliiklustee T43    (katastriüksuse tunnus 30401:001:2113) ja Pilve (katastriüksuse tunnus 30401:001:1368). Planeeritud veetrassid ühendatakse Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud veetrassiga.
Kruntidele pos nr 1 – 3 haljasaladele on ette nähtud maakraanid, mis jäävad ühtlasi kruntide      liitumispunktideks ühisveevärgiga. Krundile pos nr 5 on ette nähtud maakraan krundi pos nr 4 tarbeks, mis jääb krundi liitumispunktiks.
Planeeringuala reoveed suunatakse Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga planeeritud reoveepumplasse isevoolse reovee kanalisatsioonitorustikuga. Reovee pumplast juhitakse kanalisatsiooni survetrassiga 11115 Kurna-Tuhala tee ääres asuvasse olemasolevasse reovee survetorustikku.
Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990, arvestades Osaühing Kiili KVH kooskõlastuse tingimusi väljastatud 22.12.2022, vt ka kooskõlastused.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Osaühing Kiili KVH kasuks.
Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-07 Tehnovõrkude ühinemise skeem.

4.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane ala edelasuunas langev. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 44.37 kuni 46.86.
Peale hoonete ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberalale. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest.
Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast.
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Jussinuka detailplaneeringu liigvete ärajuhtimise ekspertarvamuse koostas Kiirvool OÜ, 25.09.2023, töö nr 479/23.
Väljavõte ekspertarvamusest:
Lähteandmete analüüs:
Jussinuka kinnistu suurus on 4,059 ha ja kogu ala on kaetud olemasoleva maaparandussüsteemiga (KIILI). Kinnistul olevad dreenid suubuvad Pilve kinnistut läbivat kollektoreesvoolu d420mm (Veekogu nimi toru 420 ja 250 mm), mis suubub Harjuva ojja läbi Pindle tee 6 ja Suur-Pindle piiril oleva eesvoolu kraavi (Veekogu nimi K-2,K-4,K-5). Harjuva oja suubub Vääna jõkke.
Planeeringuala siseste teede-platside ja hoonete osa pindala on kokku 2,50 ha, millele lisandub kõrval oleva Priidu detailplaneeringuga ühine tänava-ala, millest suurem osa jääb Priidu kinnistule.

Sisuliselt tuleb sademevesi kogu hoonestusalalt kokku koguda ja suunata eesvoolu, milleks on kasutatav olemasolev drenaažikollektor Pilve kinnistul ja/või Priidu kinnistul olev teine maaparanduse eesvoolukraav Pikkaru I, kuhu suunatakse Priidu kinnistu DP ala sademeveed varem planeeritud torustikuga (sh osaliselt Jussinuka kinnistusse jääva Priidu tee ala). Pikkaru I kraav ühendub lõpuks samuti Harjuva ojaga.

Vastavalt EVS 848:2021 on kogu planeeringu alalt ärajuhitav sademevee arvutusvooluhulk ilma vooluhulga ühtlustamist rakendamata 196 l/s (korduvus 2a, viibeaeg 20min, A=2.695 ha, k=0.84), mille tarvis oleks vaja arendusalalt väljuvat toru läbimõõduga DN500 (i=0.002).Olemasolev drenaaži kollektoreesvool d420bet on kasutatav vooluhulga kuni ~18l/s vastuvõtmiseks. Juhul kui see rekonstrueerida kuni Tormi arenduse poolt rekonstrueeritud toruni De500, siis võib kollektorisse suunata ka suuremat vooluhulka, vastavalt suurenenud läbilaskevõimele.

Kokkuvõte projektlahendusest:
Selleks, et mitte oluliselt täiendavalt koormata olemasolevaid eesvoole, tuleb tippvooluhulgad enne ühistorustikku suunamist ühtlustada. Minimaalne ühtlusmäär on 1h kuid mõistlik määr on ca 3h.

Juhul kui kogu planeeringuala suunatakse Priidu kinnistu sademeveetorustikku, oleks 3h-se
ühtlustamise juures summaarne planeeringu alalt väljuv sademevee vooluhulk 36 l/s. Ühtlustus-mahutite täpsemad lahendused ja paiknemised määratakse projekteerimise käigus.
Juhul kui osalise eesvooluna (krundid 1, 2 ja 3 – hoonestusala ja teed kokku ~1,75 ha) kasutatakse Pilve kinnistul olevat kollektorit d420, siis sinna võib suunata vooluhulga kuni ~18 l/s, mille saavutamiseks tuleb rakendada ühtlustusmahutit suurusega ~195 m3, mis tagab ~4h-se viibeajaga. Ühtlustusmahuti võib paikneda krundi 3 idapoolsema piiri ääres, kus on selleks ruumi ~100jm laiusega ~4 m, kuhu mahutab lahtise kraavina kuni ~300 m3 liigvett ehk on kasutatav ühiselt kruntide 1 – 3 jaoks. Parklate alad peavad olema varustatud I-klassi õlipüüdjatega. Katuste sademeveed võib suunata eelvoolu suunata ilma puhastamata.

Kokkuvõttes:
Pikkaru I eelvoolu on võimalik juhtida kogu Jussinuka planeeringu sademevesi. Taristu projekteerimisel ja rajamisel teha koostööd Priidu DP arendajaga. Pilve kinnistut läbivasse d420 kollektorisse on võimalik juhtida positsiooni 1-3. Järgmiste staadiumite projekteerimisel on kohustuslik kasutada viivitamise lahendusi, arvestada minimaalselt viibeajaga 3h.
Planeeringuala sademevee lähteandmete analüüsi ja projektlahenduse detailne kirjeldus on toodud ekspertarvamuses, mis lisatud planeeringu materjalide juurde.

Sademevee kanalisatsiooni lahendus on põhimõtteline. Täpne vooluhulkade arvutus ja torustike   tehnilised parameetrid täpsustatakse sademevee kanalisatsioonitorustike tööprojektide käigus     arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid.

Planeeringualal asub maaparanduse kuivendussüsteem tähisega 21A/698. Kuivendussüsteemi  (drenaaž, sh kollektorid ja dreenid) osas on koostatud eksperthinnang ja põhimõtteline skeem, joonis AS-05 Drenaaži skeem, mis on planeeringu lahutamatu osa. Muudatused seoses hoonestuse ja   taristu rajamisega hõlmavad kogu planeeringuala ulatuses ning eeldatavalt kuivendussüsteem osaliselt või täielikult likvideeritakse.
Nõuded, mida ehitusprojektide koostamisel ja planeeringuala edasisel arendamisel kuivendussüsteemi osas tuleb arvestada:
• kõik dreenid, mis ehituse käigus läbi lõigatakse, tuleb nende eesvoolupoolsed otsad hermeetiliselt sulgeda, et takistada pinnase sissevoolu alles jääva dreeni ja sealtkaudu kogujadreeni ehk    kollektorisse;
• planeeringu koostamisel ei ole teda planeeritud kruntide ehitustegevuse järjekord. Sellest tulenevalt tuleb kindlasti jälgida põhimõtet sõltumata sellest, millise dreeni lõigu osas see katkestatakse, et tuleb vältida pinnasest tulenevate setete sattumist planeeringualast väljaspoole jäävatesse   dreenidesse ja sealt kollektoritesse. Vastavad kohad on tähistatud joonisel AS-05 Drenaaži skeem;
• dreenide ja kollektorite sulgemise kohad täpsustada iga krundi ehitusprojekti ja planeeringuala   taristu projekti koostamisel;
• uute hoonete tarbeks drenaaži vajadus hinnata ehitusprojekti koostamisel arvestades pinnase ehitusgeoloogilise tingimusi.

Huvitatud isik tagab toimiva sademevee lahenduse, sealhulgas korrastab/puhastab riikliku eesvooluni koostöös KOV-ga, huvitatud isiku kulul vastavalt halduslepingule. Tööde mahtu võib vähendada, kui kogu mahus ei ole vaja töid teha või hüvitab varem töid teostanud isikule osa tööde kulust.

4.13.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon poolt 18.08.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 420370.
Planeeringuala võrguühenduse planeeritud läbilaskevõime amprites on nelja krundi kohta à 3×630 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud keskpinge maakaablist KPL24322, mis asub katastriüksusele Kergliiklustee T43 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2113). Planeeringuala põhjaossa krundile pos 1 on kavandatud uus alajaam. Alajaama lõplik asukoht valitakse tehnovõrkude projekteerimise käigus. Uus planeeritav alajaam saab toite 20 kV maakaablilt.
Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Elektrikaablite   planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Võimalusel on planeeritud igale kahele krundile on üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni       elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs.
Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.   Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Alajaamale peab olema tagatud juurdepääs.

4.13.4. Valgustus
Planeeringuala hoonete fassaadivalgustus, kinnistusiseste platside ja jalgteede valgustus ning reklaamtulpade lahendus antakse täpsemalt hoonete projektide koosseisus. Käesolevas peatükis on toodud põhimõtted ja nõuded, millega projekteerimisel arvestada.
Klientide parkimisalade ja jalakäijate teede valgustus lahendada mastidel ja pollar-tüüpi valgustitega.

Parkimisalade ja jalakäijate teede valgustamine hoone fassaadidelt (prožektoritega) ei ole lubatud.

Hoonete esifassaadidele paigaldatakse valgustus sissepääsude juurde kohtvalgustuse põhimõttel, nt LED spot-valgustid ja/või LED ribivalgustid varikatustel või fassaadielementidel sissepääsu juures. Hoonete võimalik fassaadivalgustus lahendada hoone ehitusprojektiga, arvestades hoonete valgustus ja/või fassaadile ja katusele paigaldatavad taustvalgustusega logod ei tohi tekitada üleliigset valgusreostust. Valgustite valgusvärvus on maksimaalselt 4000 K. Kasutatavad valgustid peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardile EVS-EN 62471. Aktsepteeritavad standardi klassid on RG0 ja RG1. Hoonete tagustel teenindusaladel võib kasutada laadimisala valgustamiseks varikatusele või fassaadile kinnitatud valgusteid tingimusel, et nad ei tekita valgusreostust kinnistust väljapoole elamualade suunal ega teistele naaberkinnistutele. Kogu valgustus lahendada energiasäästlike LED valgustite baasil. Valgustite võimsus peab olema reguleeritav ja ajaliselt programmeeritav. Hoonete valgustuse täpsem ajaline programm, mis näeb valgustuse vähendamise ja/või väljalülitamise tingimused anda hoonete ehitusprojekti koosseisus.
Transpordimaa tänavavalgustus on planeeritud Priidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Käesoleva planeeringuga on ette nähtud võimalik tänavavalgustuse liitumis- ja juhtimiskilp planeeritud alajaama kõrvale. Juhul kui on vaja tänavavalgustus välja ehitada käesoleva planeeringu mahus, siis ehitada kasutades maakaabliga ühendatud metallmaste ja LED-valgusteid, koos eelprogrammeeritud  timmerdamisega DDF2. Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja liitumiskilp.        Tänavavalgustuse projekteerimiseks tuleb taotleda vallast tehnilised tingimused, ja projekt     kooskõlastada Kiili vallaga.

4.13.5. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 07.09.2022 koostatud     telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36802756.
Sidevarustus lahendatakse mobiilvõrgu baasil.

4.13.6. Soojavarustus
Planeeritavate hoonete soojavarustuse tagamiseks kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt   horisontaalset maasoojuskütet. Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat  soojuspumpa.
Soojusvarustuse lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb täpsustada hoonete projekteerimise etapis.

4.14. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus 4,10 ha
Kavandatud kruntide arv 5
Krunditava ala maa bilanss:
ärimaa 27 168 – 38 812 m² 67 – 96%
tootmismaa 0 – 11 644 m2  0 – 29%
transpordimaa 1778 m²  4%


5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil.
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele ning äri- ja tootmishoonetes töötavatele inimestele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene Negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.


6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneeringu elluviimise võimalused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (Jussinuka DP krunt pos nr 5 ja Priidu DP krunt pos 11):
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega   seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad     tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
Tuleb tagada ühendus Jussinuka DP ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu jalgteede vahel.
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima  planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja     -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist    võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste      väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
5. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate    kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise  tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes.
6. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
7. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada       detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.
8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui          Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad   rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on  Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.
9. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. Hoonete ehituslubade taotlemine ja ehituslubade    väljastamine võib KOV-i nõusolekul toimuda, kui arendaja tagab avaliku taristu välja ehitamise ja selle üleandmise KOV-ile hüpoteegi või pangagarantiiga ja see lepitakse arendaja ja KOV-i vahel eraldi lepinguga kokku.
10. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (sh   abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa     kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
11. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima      planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste   projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

Tingimused sademevee ärajuhtimiseks planeeringualalt:
• Hinnata huvitatud isiku kulul Pilve kinnistul oleva kollektortoru kollektortoru seisukorda      kaamerauuringuga ning vastavalt selle tulemustele tuleb kollektortoru puhastada, rekonstrueerida või asendada uue toruga;
• planeeringu sademevee juhtimisel Pikkaru I eelvoolu teha koostööd taristu projekteerimisel ja   rajamisel Priidu DP arendajaga;
• huvitatud isik tagab toimiva sademevee lahenduse, sealhulgas korrastab/puhastab eesvoolud   vajalikus mahus või kuni riikliku eesvooluni koostöös KOV-iga, kuid huvitatud isiku kulul vastavalt halduslepingule.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid)
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. Sademevee eesvoolu servituudid seada eraomandis olevatele kraavidele või torudele, kus ei rakendu talumiskohustust vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate    tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
Riigitee ristumiskoht tuleb välja ehitada enne mistahes hoonetele ehituslubade väljastamist.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega   seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja    vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate   kasutuslubade väljastamine.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus    kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada   väljaspool planeeritavat ala oleva drenaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise     tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). Hoonete   ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine võib KOV-i nõusolekul toimuda, kui arendaja tagab avaliku taristu välja ehitamise ja selle üleandmise KOV-ile hüpoteegi või pangagarantiiga ja see lepitakse arendaja ja KOV-i vahel eraldi lepinguga kokku.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate  tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste      kasutuslubade olemasolu.
8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine     omavalitsusele.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada   Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab   planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
2. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala   juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja  ehitusega seotud kulud;
3. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamise kohustus on tulenevalt PlanS § 131 lõikest 1 planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud isikul.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole  asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest.
2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu  kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a pos nr 5) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs   avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja        -kanalisatsiooniga ning toimiv sademevee ja drenaaži äravool.
3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.