Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 06.08.2024 nr 2-1.2/297

Meie 09.09.2024 nr 7.2-2/24/28090-11

Kiili vald Kiili alevik Jussinuka detailplaneeringu

kehtestamise vaidlustamine

TAOTLUS

Transpordiamet esitab planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel Kiili Vallavalitsusele taotluse

tühistada Kiili Vallavalitsuse 06.08.2024 korraldus nr 297 ning taotleda Transpordiametilt oluliselt

muudetud põhilahendusega Jussinuka detailplaneeringu (edaspidi planeering) kooskõlastamist.

I ASJAOLUD

1. 12.04.2024 esitas planeeringu koostaja Optimal Projekt OÜ Transpordiametile

kooskõlastamiseks Kiili vald Kiili alev Jussinuka detailplaneeringu (töö nr 481).

Planeeringu liikluskorraldus nägi ette arendusala ühendamist riigiteega 11115 Kurna-

Tuhala tee km 5,65 läbi kanaliseeritud ristmiku.

2. 12.04.2024 Transpordiamet kooskõlastas planeeringulahenduse kirjaga 7.2-22428090-7

„/.../ soovitame kaaluda ristmiku tüübi muutust planeeringulahenduse täpsustamiseks sh

ristmiku aluse maavajaduse määramiseks. Lahendus esitada täiendavaks

kooskõlastamiseks Transpordiametile.“

3. Juulis ja augustis 2024 toimunud koostöös arendaja, teede projekteerija ja

Transpordiametiga muudeti planeeringu liikluskorralduslikku lahendust riigiteel. Ristmiku

läbilaskvuse suurendamiseks muudeti riigitee ristmiku tüüp ringristmikuks, millega

muutus ka ristmiku ehitamise ruumivajadus.

4. 24.07.2024 toimus arendaja algatusel teede projekteerija, arendaja ja Transpordiameti

ühine arutelu liikluslahenduse täpsustamiseks, kus lepiti kokku tegevus- ja ajakava:

muuhulgas ringristmiku geomeetria täpsustamine ja krundijaotuskavade korrigeerimine

ning korrigeeritud lahenduse esitamine Transpordiametile kooskõlastamiseks.

5. 06.08.2024 esitas arendaja Transpordiametile tutvumiseks täpsustatud eskiislahenduse,

kus oli korrigeeritud ringristmiku asukohta ja määratud ringristmikust sobivale kaugusele

planeeringuala siseste ristmike asukohad. Krundijaotuskavad olid korrigeerimata.

2 (3)

6. 09.08.2024 esitas Kiili Vallavalitsus Transpordiametile teadmiseks Kiili vald Kiili alev

Jussinuka detailplaneeringu kehtestamise otsuse (Kiili Vallavalitsuse 06.08.2024 korraldus

nr 297) koos korralduse seletuskirjaga ja detailplaneeringu materjalidega (seletuskiri ja

põhijoonis). Teadmiseks edastatud dokumendid on registreeritud 09.08.2024 nr 7.2-

2/24/28090-10.

7. Kehtestamise otsusega on planeeringu liikluslahendusega kavandatud ringristmik, mida

Transpordiamet ei ole kooskõlastanud. Lisaks erines lahendus koostöös kokkulepitust.

II TRANSPORDIAMETI ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED JA SEISUKOHAD

8. PlanS §126 lg 1 punkti 1 kohaselt on üks planeeringu ülesanne planeeringuala kruntideks

jaotamine ja punkti 7 kohaselt liikluskorralduse põhimõtete määramine. Majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 4 p 1 kohaselt on

Transpordiameti põhiülesandeks tingimuste loomine ohutuks ja säästlikuks liiklemiseks

ning inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg

2 p 1 kohaselt on ehitise (riigitee) kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Transpordiametil on kohustus tagada liiklusohutus kõikidele

liiklejatele. EhS § 99 lõike 3 alusel tuleb olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude

rajamisel tee piirides ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga. Kehtestatud

detailplaneering on tee rekonstrueerimise ehitusloa aluseks, millest tulenevalt on vajalik

tagada, et detailplaneeringu kohane riigitee lahendus on nõuetekohane ja elluviidav.

9. Kiili Vallavalitsuse 06.08.2024 korralduse nr 297 juurde koostatud seletuskirja (Lisa 2)

kohaselt on Transpordiamet planeeringu kooskõlastanud kirjaga 7.2-22428090-7

12.04.2024. Sama seletuskirja punktis 9. Otsuse kohaselt “ Lähtuvalt eeltoodust kehtestab

Kiili Vallavalitsus Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu (vastavalt 14.05.2024 Kiili

Vallavalitsuse korraldusega nr 164 vastuvõetud detailplaneeringu lahendusele)/…/“.

Selgitame, et planeeringu liikluskorralduse põhilahendust on oluliselt muudetud riigitee

ristmikul peale Transpordiameti 12.04.2024 kooskõlastust ja peale 14.05.2024 planeeringu

vastuvõtmist. Muudatuseks on riigitee kanaliseeritud ristmiku asendamine ringristmikuga,

mis muudab riigitee omadusi ning eeldab ka krundijaotuskavade täpsustamist. Kehtestatud

planeeringu järgi hakkaks ligikaudu veerand ringristmikuga külgnevast ülekäigurajast

kuuluma Transpordiametile ning kolmveerand kohaliku tee omanikule. Samuti ei mahu

kogu ringristmiku muldkeha selleks moodustatud maaüksusele ning kergliiklustee hakkab

kuuluma eri maaomanikele. Maakorralduse puuduste loetelu ei ole lõplik: eeldatavalt ei

ole võimalik planeeringut riigitee ümberehitamiseks ellu viia ilma krundijaotust ja/või

ringristmiku ruumilist lahendust muutmata.

10. Lähtudes eeltoodust palume tühistada Kiili Vallavalitsuse 06.08.2024 korraldus nr 297

ning taotleda Transpordiametilt oluliselt muudetud põhilahendusega Jussinuka

detailplaneeringu (edaspidi planeering) kooskõlastamist. Oleme valmis enne planeeringu

kooskõlastamiseks esitamist koostöö korras täpsustama ringristmiku ehitamise ruumilist

lahendust ja moodustatavate maaüksuste piire.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Lisa_1_Seletuskiri_297_DP.pdf

Krista Einama

58627026, [email protected]

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.08.2024 korralduse nr 296 juurde

Detailplaneeringu nimetus Kiili alevis Jussinuka detailplaneering (DP0355).

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ (registrikood 11213515), töö nr 481.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Vaela külas Priidu kinnistu detailplaneering (DP0207)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 4,35 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Jussinuka 30401:001:0471 40 590 m² Maatulundusmaa 100% 2 Uue-Aasa tee T3 30501:001:0700 4602 m² Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m²

Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:003:0228 218 393 m² Transpordimaa 100% 2 Pilve 30401:001:1368 38 151 m² Maatulundusmaa 100% 3 Aasa 30501:001:0588 76 055 m² Maatulundusmaa 100% 4 Priidu tee T1 30501:001:0705 4803 m² Transpordimaa 100% 5 Priidu tee 2 30501:001:0703 11137 m² Ärimaa 100% 6 Uue-Aasta tee 2a 30501:001:0702 10421 m² Ärimaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohe-koridoris.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeringuala on hoonestamata.

1

Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud: o sidekaabel; o maaparanduse kuivendussüsteem tähisega 21A/698 (drenaažitorustik).

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb idas kõrvalmaanteega 11115 Kurna- Tuhala tee. Kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee on planeeringualale olemasolev mahasõit. Piki Jussinuka katastriüksuse läänepiiri kulgeb pinnastee.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: o üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu osaliselt rohevõrgustiku alal; o riigimaantee 11115 Kurna-Tuhale tee kaitsevöönd 50 m; o maaparandushoiuala. o sidekaabel, kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit.

2

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Algatamisel seatud eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna- Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Jussinuka katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa (E), kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ja üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohooned.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused: o Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse

kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam.

o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

4

o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla.

o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Käesolevas detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Vaela külas Priidu kinnistu detailplaneering (DP0207) Kehtestatud Priidu detailplaneeringu kohaselt on moodustatud transpordimaa katastriüksus (tunnus 30501:001:0700) Uue- Aasa T3. Antud planeeringu kohaselt oli planeeritud Uu-Aasa T3 ristumine riigiteega 11115 Kurna-Tuhala tee ristmiku laiendamisena. Võttes arvesse antud piirkonna liikluskoormuse kasvu on Jussinuka detailplaneeringu kohaselt planeeritud ringristmik, et tagada sujuvam liikluskorraldus. Lähtudes eeltoodust on kaasatud planeeringualasse Uue- Aasa T3 katastriüksus ning on eraldatud ringristmiku tarbeks antud transpordimaa katastriüksusest täiendavalt 908 m2. Ringristmik on projekteerimisel ja pärast selle rajamist läheb üle riigitee koosseisu. Ringristmiku lahendus ja selleks vajalik maaeraldus on näidatud planeeringu põhijoonisel AS-04.

5. Detailplaneeringuga kavandatu 5.1. Planeeritava ala kruntimine

Detailplaneeringuga on kavandatud jagada Jussinuka katastriüksus neljaks 70 – 100% ärimaa ja 0 – 30% tootmismaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks.

Planeeritud ala näitajad: o Planeeritud ala suurus: 4,35 ha. o Kavandatud kruntide arv: 6.

Krunditava ala maa bilanss: o ärimaa: 26 816 – 38 309 m2 (62 – 88%); o tootmismaa: 0 – 11 493 m2 (0 – 27%); o transpordimaa: 5149 m2 (11%).

Krundid pos nr 1 – 4 on planeeritud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Äri- ja tootmismaa kruntidele nähakse ette kuni 2 maapealse korrusega hoonete ehitamise võimalus. Hoonestusalad on üksteise suhtes krundipiiril ühendatud. Hooneid on tuleohutusnõudeid järgides võimalik kokku ehitada või krunte liita. Sihtotstarbega transpordimaa krunt pos nr 5 suurusega 1455 m2 moodustatakse ajutiste kruntide kokku liitmisel (krunt pos nr 5a ja 5b).

5.2. Hoonestuskava Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

5

Detailplaneeringuga on antud ehitusõigus neljale krundile. Äri- ja tootmismaa kruntide suurused jäävad vahemikku 3928 – 14 520 m2. Suurim lubatud hoonete arv krundil on kaks hoonet. Kõigi kruntide max ehitisealune pind on ca 45%. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused, peavad jääma hoonete taha. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumepunase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

5.3. Arhitektuurinõuded Arhitektuurinõuete määramisel on lähtutud Kiili valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest ning olemasolevast hoonestusest. o Hoonestusviis: lahtine; o katusekalle: 0 – 30°; o katusematerjal: vastavalt katusetüübile; o hoone ± 0,00 on planeeritud ümbritsevast maapinnast 0 – 0,5 m kõrgemale, olenevalt

ehitusprojektiga lahendatavast täpsest projektist ja hoonet ümbritsevast vertikaalplaneeringust, arvestades et hoonetesse sisenemine oleks maksimaalselt lahendatud ilma tõusude ja treppideta;

o hooned on võimalik ehitada krundi piiri äärde arvestades tuleohutusnõudeid või ehitada üks hoone, mis asub mitmel katastriüksusel või liita krundid maakorralduslikult keskelt kokku;

o arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

o tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis; o valgustuse nõuded ja põhimõtted on toodud punktis 4.13.4; o haljastuse nõuded ja põhimõtted on toodud punktis 4.6.

Rajada planeeringualale ja 11115 Kurna-Tuhala tee äärde (Kiili valla olulisem sõidutee) maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Hoonete projekteerimisel arvestada kõrgemate nõuetega. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla ehitusameti arhitektiga eskiisi staadiumis. Eskiislahenduse kooskõlastus on ehitusloa tingimus, ilma selleta ei võeta ehitusloa taotlust menetlusse. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist, konkursi tingimused lepitakse arendaja ja valla vahel eraldi kokku. Juhul kui ei korraldata arhitektuurikonkurssi, tuleb arendajal esitada vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures vähemalt kahelt erinevalt arhitektilt.

Vastavalt algatamise korraldusele ja lähtetingimustele on hoonete Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine (laoplatsid/välilaod ei ole lubatud) ning hoonete kaubalaadimise alad on planeeritud hoonete taha.

Kruntidele lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu: o 11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned (nt päevakeskus, lastekodu, noortekodu,

koolkodu, üldhooldekodu); o 12100 majutus- ja toitlustushooned (nt hotell, motell, külalistemaja, hostel, restoran,

kohvik, baar, söökla, muu lühiajalise majutuse hoone);

6

o 12200 büroohooned (büroohoone, sh nn stock office tüüpi ärihooned); o 12300 kaubandus- ja teenindushooned (kauplus, kaubandushoone, turuhoone, muu

kaubandushoone; teenindushoone (ilu- ja isikuteenuste hoone, sõidukite teeninduse hoone, muu teenindushoone, positsioon 1 peal nt tankla/autopesula);

o 12520 Hoidlad ja laohooned (toiduainete laohoone, külmhoone, muu laohoone, nt väiksem muud äri toetav laohoone);

o 12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned (teater, kino, kontserdi või universaalsaalide hoone, klubi, rahvamaja, muu meelelahutushoone, raamatukogu, arhiiv, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone, spordihoone, võimla, muu spordihoone).

5.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele ning äri- ja tootmishoonetes töötavatele inimestele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene Negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste

7

vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

6. Servituudi vajadused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

7. Detailplaneeringu elluviimisekava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

Sademevee eesvoolu servituudid seada eraomandis olevatele kraavidele või torudele, kus ei rakendu talumiskohustust vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele.

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. Riigitee ristumiskoht tuleb välja ehitada enne mistahes hoonetele ehituslubade väljastamist.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, - rajatiste ehitamiseks.

4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.

5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). Hoonete ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine võib KOV-i nõusolekul toimuda, kui arendaja tagab avaliku taristu välja ehitamise ja selle üleandmise KOV-ile hüpoteegi või pangagarantiiga ja see lepitakse arendaja ja KOV-i vahel eraldi lepinguga kokku.

7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu.

8

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele.

8. Detailplaneeringu menetlus 02.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. 10.08.2022 – Algatamise taotlus, 8-1/1829-1. 23.09.2022 – Haldusleping nr 8-15/134-22.

06.12.2022 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 574. „Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine”

09.12.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 09.12.2022 – KSH mittealgatamise teade Ametlikes teadeannetes. 09.12.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 23.12.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.

26.02.2024 – Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus. 14.03.2024 – Terviseameti kooskõlastus. 05.04.2024 – Päästeameti kooskõlastus. 12.04.2024 – Transpordiameti kooskõlastus.

14.05.2024 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 164. „Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine”

15.05.2024 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel. 24.05.2024 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.

10.06.2024 kuni 12.07.2024 detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi ettepanekut ega arvamust.

9. Otsus Lähtuvalt eeltoodust kehtestab Kiili Vallavalitsus Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu (vastavalt 14.05.2024 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 164 vastuvõetud detailplaneeringu lahendusele). Otsus tugineb planeerimisseaduse § 139 mis sätestab, et detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

9