Harjumaa Kiili alev Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine

Saatja: Kiili Vallavalitsus <[email protected]>

Saadetud: 12.12.2022 10:15

Adressaat: <[email protected]>

Teema: Webdesktop: Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine

Manused: vallavalitsuse_korraldus_nr_574.asice

Edastan Kiili Vallavalitsuse 06.12.2022 korralduse nr 574 "Kiili alevis Jussinuka

detailplaneeringu koostamise algatamine".

Lugupidamisega

Kadri Tuisk

spetsialist

[email protected]

6790240

1/8

Lisa 1

Kiili Valitsuse 06.12.2022 korralduse nr 574 juurde

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus:

Kiili alevis Jussinuka detailplaneering.

Detailplaneeringu koostaja

Detailplaneeringu koostab Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel

56983389).

1. Olemasolev olukord

Kehtivad planeeringud ja load

Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.

Planeeringuala suurus on 40572 m².

Planeeringuala maakasutus

Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse

number

Maa sihtotstarve ja osakaalu

%

1 Jussinuka 40572 m² 30401:001:0471 Maatulundusmaa 100%

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused

Detailplaneeringu ala piirneb: Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse

number

Maa sihtotstarve ja osakaalu

%

1 Pilve 38157 m² 30401:001:1368 Maatulundusmaa 100%

2 Aasa 105704 m² 30401:001:1460 Maatulundusmaa 100%

3 Priidu 15,43 ha 30401:001:0846 Maatulundusmaa 100%

4 11115 Kurna-Tuhala tee 218393 m² 30401:003:0228 Transpordimaa 100%

Olemasolev keskkond

Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid

kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole

Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Ehitisregistri andmetel kinnistul hooned puuduvad.

Olemasolev tehnovarustus

Puuduvad liitumised.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11115 Kurna-Tuhala teelt.

Kehtivad piirangud:

Maa-ameti infosüsteemi andmetel põhjustavad katastriüksusele kitsendusi:

• 11115 Kurna-Tuhala tee teekaitsevöönd

• Maaparandussüsteemi ala

2/8

• Geodeetiline märk

• Sideehitise kaitsevöönd

ÜVK kohustus

ÜVK liitumised kohustuslikud.

2. Taotluse eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks

äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud

kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni

kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks.

Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207)

detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist,

vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade

rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja

hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma

hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale

elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus, kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul

arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema

tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele.

Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja

tehnovõrkudega varustamine.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb

planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeirngust

3/8

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Jussinuka katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks

elamumaa (E), kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ja üldkasutatava hoone maa (A).

Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on

lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohooned.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused:

• Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse

kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või

kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab

maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam.

• Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B).

• Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.

• Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

• Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega,

määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonete maa (BH).

• Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik

vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike-

ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja

ärihoonete maa alla.

• Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala,

80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Detailplaneeringuga kavandatu

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks

äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud

kruntidele ehitusõiguse määramine.

Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m.

Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu

planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust.

Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Hoonete

eskiislahendused peavad olema esteetilised ja koostajal piisavalt kogemust avalike hoonete loomisel.

Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine,

detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole

sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha,

so läänepoolsele alale.

Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201)

detailplaneeringuga. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

5. Avalik huvi

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda

otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.

Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja

tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud

PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide

tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse

korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid

4/8

vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu

koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik

huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna hu-

vina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise.

Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV ko-

hustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seo-

tud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja

edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on

vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

6. Algatamise põhjendused

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efek-

tiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega.

Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal

PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põh-

jendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

6.1. Kvaliteetne ruumiloome

Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eel-

dused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruu-

milise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades

keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline

on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis-

ruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisal-

dab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitek-

tuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsama-

jandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsu-

sega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus

ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumi-

loome töörühma lõpparuanne):

• ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkritee-

riumid;

• 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehitus-

kultuuri edendamine;

• Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;

• PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;

• Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise ju-

hend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke

väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,

säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus

5/8

-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid va-

jadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvali-

teedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alterna-

tiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt

ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimusti-

kule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialis-

tide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi

suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukor-

dade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seis-

neb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud oluli-

semaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalus-

tatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid

koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest,

uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalita-

tiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnan-

gute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikon-

kursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüstee-

miga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju

avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töö-

rühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture –

Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas –

investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm,

mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

6/8

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral

vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

6.2. Äri- ja tootmismaa moodustamise mõjud

Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

• atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks

ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

• elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise

ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga;

• ettevõtluse arengu soodustamiseks tootmisettevõtete võimalike asukohtade esitamisega.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja

säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib

lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus ela-

mine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:

• uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;

• vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste te-

ket piirkonna looduskeskkonnale;

• uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;

• miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;

• atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiiv-

sed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; nega-

tiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-,

majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda või-

vad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud

mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tule-

mused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja

elamistingimused paranevad.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev

hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade planeerimisega

suureneb pakutavate kohalike teenuste arv.

Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane

pigem halvenevad. Suureneb raskeliikluse liiklus ja sellega

kaasnevad negatiivsed mõjud.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 4 uut ärikinnistut ja

majanduslik mõju on kohalikele elanikele tuntav, samas Tallinna

ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab

nii valla kui ka teenuse pakkujate

tulusid

Positiivne mõju: äripindade moodustamisega elanike kasvu ette näha

pole. Suureneb pakutavate teenuste arv vallas ja lähipiirkonnas.

transpordi-ja infrastruktuuri

paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus

valla eelarvele.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid

(Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike

liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor.

Uuringu tellija: Maanteeamet). Suureneb raskeliikluse liiklus ja

sellega kaasnevad negatiivsed mõjud.

7/8

liikumisvõimaluste ja

juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus

valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine

tehismaastikuga (looduskoosluste

hävimine)

Pigem positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb.

Olemasolev hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade

planeerimisega suureneb pakutavate kohalike teenuste arv.

maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb.

Olemasolev hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade

planeerimisega suureneb pakutavate kohalike teenuste arv.

põllumaastiku ja selle harimise

tasuvuse vähenemine

Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate

tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine

valdavaks maakasutuseks – söötis

kõlvikud

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev

hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade planeerimisega

suureneb pakutavate kohalike teenuste arv.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv

olemasolevale ning planeeringuga täidetakse puuduv osa Kiili

alevikust.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri

rajamise vajadus – suur koormus valla

eelarvele

Puudub mõju: Äripindade planeerimisega suureneb pakutavate

kohalike teenuste arv kuid mitte vajadus sotsiaalse infrastruktuuri

järele.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine,

mõjud pinnasele (mõju avaldavad

transport, pinnasetööd, ehitusprahi

laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate

tingimuste seadmisega.

pinna-ja põhjavete reostusohu

suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate

tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla

takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate

tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Positiivne mõju: detailplaneeringus täiendavate tingimuste

seadmisega nõutakse esteetiliste hoonete ehitamist.

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga

kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (4) kuid positiivsed mõjud (8) on ülekaalus.

Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate

tingimuste seadmisega.

7. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused

Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile

oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele

pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav

elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul

tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul

omavalitsusele jõukohane.

20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna

lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste

lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta

jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt

on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta

nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on

8/8

keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist

piirama.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra

jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud

keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude

kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee

prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium

Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni

2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on

käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Keskkonnalubade

kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga

L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp.

Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas

kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on

225,01 m3/ööp.

2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene

jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik

ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude

ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka

muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le

hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja

koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise

või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest.

Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist

(veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse

põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks.

Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4-

s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude

suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest

vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes

põhjaveekomisjoni soovitustele.

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud

detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi

mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane

prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel

tarbimisperioodidel, sh suvel.

8. Detailplaneeringu menetlus

02.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.

10.08.2022 – Algatamise taotlus, 8-1/1829-1.

23.09.2022 – Haldusleping nr 8-15/134-22.

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

4,0

m

2

m

2

Ä 70-100% / T 0-30%

9m

2

2

4

6525

13095

Krunt 14 500m

2

T

E

E

K

A

I

T

S

E

V

Ö

Ö

N

D

30,0

m

2

m

2

Ä 70-100% / T 0-30%

9m

2

2

3

4890

8310

Krunt 10 866m

2

12,0

5,0

P

1

8

P

9

P

9

P

9

P

1

6P

1

0

Krunt 9000m

2

m

2

m

2

Ä 70-100% / T 0-30%

9m

2

2

2

4050

6985

Krunt 4410m

2

m

2

m

2

Ä 70-100% / T 0-30%

9m

2

2

1

1985

2280

m

2

m

2

L 100%

-

-

-

5

-

-

Krunt 1796m

2

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV ASFALTKATTETA AUTOLIIKLUSE ALA

VAREM PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

VAREM PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEE KAITSEVÖÖND

ROHEVÕRGUSTIK (kehtestatud Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga)

JUURDEPÄÄSU SERVITUUT

MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA

TINGMÄRGID

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

DRENAAŽITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

KIILI VALD, KIILI ALEV

JUSSINUKA KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONISE ESKIIS 24.05.2022

M 1:1000

ESKIIS

AS-03

Töö nr. 481Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I.Punger

Projektijuht A.Anton

Tehnik K.Kuus

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas geodeesiakeskus G.E.Point OÜ, 16.11.2021, töö nr 21-G516;

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²)

Korruste arv Hoonestusala suurus (m²)

Moodustatava krundi positsiooni number

1 Krunt 3380m

2

Moodustatava krundi suurus

Arhitektuurinõuded:

· hoonestusviis: lahtine;

· katusekalle: 0 - 30°;

· väline viimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat;

· katusematerjal: rullmaterjal või plekk;

· keelatud on kasutada imiteerivaid materjale;

· hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3 - 0,5 m kõrgemale;

· hooned on võimalik ehitada krundi piiri äärde arvestades tuleohutusnõudeid või ehitada üks hoone, mis asub mitmel katastriüksusel;

· arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja

ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

· välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

· äri- ja toomishoonete kruntidel võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaeda. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on

vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil.

PLANEERITUD ALA NÄITAJAD

Planeeritava ala suurus

4,10 ha

Kavandatud kruntide arv

5

Krunditava ala maa bilanss:

ärimaa

27 147 - 38 776 m² 67 - 96%

tootmismaa

0 - 11 633 m² 0 - 29%

transpordimaa 1796 m² 4%

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress

või aadressi

ettepanek

Krundi

planeeritud

suurus

Suurim

ehitisealune

pind (m²)

Hoonestusala

suurus (m²)

Hoone suurim

korruselisus

Hoone kõrgus

maapinnast (m)

/ absoluutne

kõrgus (m)

Hoonete arv

krundil

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(detailplaneering

u liikide kaupa)

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(katastriüksuse

liikide kaupa)

Suletud brutopind

katastriüksuse

sihtotstarvete

kaupa (m²)

Min.

tulepüsivusklass

Parkimiskohtade arv

Kitsendused

Servituudi vajadus

Normatiivne Kavandatud

1 4 410 1985 2 280 2 9 2

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 2780 - 3970

T 0 - 1190

TP 2 54 54

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; juurdepääsu servituudi vajadusega ala;

maaparandussüsteemi maa-ala;

2 9 000 4050 6 985 2 9 2

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 5670 - 8100

T 0 - 2430

TP 2 80 80

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; juurdepääsu servituudi vajadusega ala;

maaparandussüsteemi maa-ala;

3 10 866 4890 8 310 2 9 2

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 6845 - 9780

T 0 - 2935

TP 2 134 134

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;

maaparandussüsteemi maa-ala;

4 14 500 6525 13 095 2 9 2

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 70-100% / T

0-30%

Ä 9135 - 13050

T 0 - 3915

TP 2 178 178

maaparandussüsteemi maa-ala; juurdepääsu servituudi vajadusega ala;

5 1796 - - - - - L 100% L 100% - - - -

maaparandussüsteemi maa-ala

Kokku: 40 572 17450

Ä 24 430 - 34 900

T 0 - 10 470

446 446

1/5

Lisa 4

Kiili Valitsuse 06.12.2022 korralduse nr 574 juurde

KIILI ALEVIS JUSSINUKA

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed

Detailplaneeringu nimetus:

Kiili alevis Jussinuka detailplaneering.

Asukoht:

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.

Planeeringuala suurus on 40572 m2.

Kehtivad planeeringud ja load

Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk

Eesmärk:

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks

äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud

kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni

kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks.

Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207)

detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist,

vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade

rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja

hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma

hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale

elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus, kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul

arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema

tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele.

Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja

tehnovõrkudega varustamine.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava

Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab

juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute

tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming

Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

2/5

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Lähteseisukohtade koostamise alused

4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”;

4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);

4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);

4.7 muud standardid, määrused ja seadused;

4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid;

4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid;

4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid;

4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid;

4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;

4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;

4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.

Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool

planeeritava ala piire;

4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded

5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;

5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata:

5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine;

5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise

sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded;

5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi;

5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile;

5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted;

5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud;

5.2.8 määrata kujad;

5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;

5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine;

5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks

3/5

tagatud vee liikumine läbi teetammi; lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu

koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

5.2.12 määrata servituutide vajadus;

5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi

kitsenduste ulatus;

5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

6. Insenervõrgud ja teed

6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted:

6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;

6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;

6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus;

6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus;

6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;

6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;

6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;

6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale läbi Priidu kinnistu (lahendatud Priidu kinnistu

detailplaneeringuga). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja

Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Ligipääs planeeringualale peab olema tagatud

ka läbi Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringu. Detailplaneeringu

koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist;

6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse

tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise,

sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel

seiremeetmed.

8. Arvamuste küsimine

8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1):

8.1.1 Põhja päästekeskusega,

8.1.2 Põllumajandus- ja toiduametiga,

8.1.3 Transpordiametiga,

8.1.4 Terviseametiga.

8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):

8.2.1 planeeringust huvitatud isikult;

8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega;

8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt

Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili

Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

9. Detailplaneeringu koosseis

9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuded):

9.1.1 tekstiosa:

• tiitelleht;

4/5

• sisukord;

• täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);

• seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud

planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).

9.1.2 joonised:

• situatsiooniskeem;

• tugiplaan;

• planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;

• põhijoonis;

• tehnovõrkude joonis;

• vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;

9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).

10. Detailplaneeringu esitamine

Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise

nõuetele § 20 ja §21.

10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:

• Seletuskiri

• Joonised

• Tehnilised tingimused

• Kooskõlastused

10.2 Lisade kaust sisaldab:

• Menetlusdokumendid

• Koostatud uuringud

10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja

huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina

ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle

tuletis *.pdf failina.

Failide nimekuju näide: 1_Jussinuka_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf

10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena.

10.3.2 Digitaalsed kaustad:

1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf.

2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf.

3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud

4. Kooskõlastused

5. Menetlusdokumendid

11. Detailplaneeringu esitamine

Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste

küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes)

eksemplaris dwg ja pdf formaadis.

12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine

12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus;

12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja;

12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.

5/5

13. Lähteseisukohtade kehtivus

13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat.

13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

1

Lisa 5

Kiili Vallavalitsuse 06.12.2022 korraldusele nr 574

Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks

Kiili alevis Jussinuka detailplaneering osas.

1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine

neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja

moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada

kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks.

Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu

(DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa

taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud

parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks.

Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja

hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud

äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus,

kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja

Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi

ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse

planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega

varustamine.

2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili

valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Maa-ala juhtotstarbeks on sellel alal tootmis ja/või ärihoonete

maa ja väikeelamumaa (vt joon 1). Menetletav detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut

üldplaneeringu muutmiseks.

Ala on ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkond.

2

Joon.1 Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

EV-väikeelamumaa, võimalikud arengualad juhtotstarbega

B-kaubandus, teenindus ja büroohoonete maa

A – üldkasutatava hoone maa

T/B- tootmis-ja/või ärihoonete maa (DP apa põhjanurk)

Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD andmetel, seisuga 25.08.2022):

Alast põhjas- Priidu kinnistu detailplaneering, eesmärgiks Kruntideks jaotamine, ehitusõiguse

määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.

Detailplaneering on vastu võetud.

Alast idas, teisel pool Kurna- Tuhala teed- Miku maaüksuse dateilplaneering, eesmärgiks ala

Kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

3

tehnovõrkude lahendamine. Kehtestatud otsusega nr 119, 18.04.2018. Detailplaneeringut

viiakse ellu.

Alast kagus on Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering. Eesmärgiks ala

kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

tehnovõrkude lahendamine.Kehtestatud otsusega nr 54, 20.06.2011. Detailplaneeringut

viiakse ellu.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus.

3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Võttes aluseks KeHJS § 33 lõike 2 punktid 1, 3-5, tuleb detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes

detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast

keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud

asutuse seisukohast.

Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmisest :

− missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

− missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

− strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

− strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;

− strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

− mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju;

− oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

− mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond;

− eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

− mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa-

ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri veebikeskkonnast saadud

informatsiooni.

Detailplaneeringu ala paikneb Kiili valla põhjapoolses osas olevas Vaela külas.

Planeeringuala idapiiriks on 11115 Kurna-Tuhala tee.

Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringutega on ette nähtud maatulundusmaa

jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast kirdes on rajatud ridaelamud

ja ühepere elamud. Alast lõunas on alustatud töid elamute rajamiseks.

Ehitised EHR-i (ehitisregistri) andmetel täna alal hooneid ei ole.

Maakatastri andmetel põhjustavad alale kitsendusi (vt joon 2)

*11115 Kurna-Tuhala tee (teekaitsevöönd),

4

*maaparandussüsteemi ala (Kiili),

*geodeetiline märk Vaela,

*sideehitise (kaitsevöönd).

Detailplaneeringu alast põhjas, lõunas, läänes on Maakatastri andmetel praegu maa-

tulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (Priidu, Pilve, Aasa), kirdes-idas (teisel pool

Kurne-Tuhala teed) asuvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.

Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Ülem-Ordoviitsiumi

ladestikul (Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu)

savikas peene- ja mikrokristalne lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega).

Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega

pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).

Joon.2 Detaiplaneeringuala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti

kaardirakenduse andmed)

5

Alal paiknevad peamiselt leostunud gleimullad, ka koreserikkad ja rähksed gleimullad.

(Go,Gk), ala põhjapoolsel nurgal aga gleistunud leostunud mullad (Kog, vt joon.3).

Inimtegevus (maa harimine põllumajandussaaduste tootmiseks ja kuivendussüsteemide

rajamine) on mõningal määral mõjutanud mullastikku. Samas ei ole alust väita, et mõjud

keskkonnale oleksid oluliselt negatiivsed.

Joon 3. Muldade paiknemine.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on

suuremal osal detailplaneeringu alast põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Reovee ärajuhtimine on võimalik lahendada liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK)

trassiga. Reovesi suunatakse kollektortrassiga Tallinna linna reoveepuhastisse. ÜVK teenuse

osutajaks on Kiili KVH OÜ.

Planeeringualal kõrghaljastust ei ole.

6

Maardlad, lähim maardla (Vaela turbamaardla) jääb planeeringualast läände ca 1,2 km

kaugusele.

Lähim jõgi, Vääna jõgi jääb vaadeldavast alast lõuna suunas ca 3 km kaugusele. Lähim

vooluveekogu, ala kuivendussüsteemide eesvooluks olev Harjuva oja (peakraav) jääb alast

lõuna suunal ca 0,9 km kaugusele.

Lähim looduskaitse objekt (Kurna mõisa park) asub alast kagu suunas ca 2,5 km kaugusel.

Lähim mets jääb alast läände ca 0,4 km kaugusele.

Infosüsteemide alusel ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid

loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole

Natura 2000 alasid.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel alal kaitsealuseid objekte ei ole. Lähimad

kultuurimälestised jäävad alast ca 0,9 km kaugusele (arheoloogiamälestis Asulakoht nr 17975

alast põhja suunal, arheoloogiamälestis Kultusekivi nr 17976 alast lääne suunal,

arheoloogiamälestis Asulakoht nr 17960 alast lõuna suunal).

Pärandkultuuriobjektidest on lähim ca 0,9 km alast lõuna suunal olev Padiküla karjamõis.

Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel asub keskkonnaluba

(õhusaasteluba) omav ettevõte AS Efekt alast ca 1,6 km kaugusel kagus. Ohtliku objektina

märgitud Maxima logistikakeskus (ammoniaagimahutid) on alast põhja suunas ca 1,7 km

kaugusel.

Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud

korraldatud olmejäätmete veoga.

Piirkonnal on hea bussiühendus Tallinna linnaga ja Kiili aleviga. Lähimad teenuseid pakkuvad

asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili

alevis ja Jüri alevikus.

Piirkonna põhiliseks tööhõivekeskuseks on Tallinn.

4.Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud mõjud, keskkonnaprobleemid

Täna ei ole täpselt teada, millised tegevused alal toimuma hakkavad (va. kütuseankla).

Kavandatavates hoonetes plaanitava tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase,

loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju (sh kumulatiivne mõju) tuleb kaaluda tegevuslubade (näit. ehituslubade)

taotlemise etapis.

Olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna

geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise

ulatuses.

Pinnas, muld- ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud

on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine).

Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata

7

uuesti kasutusse haljastuses ja taimekasvatuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab

kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info

puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja

pöördumatu mõju kasvupinnasele (mullale). Suuremas plaanis vaadatuna ei saa väita, et

kavandatud tegevused omaksid piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset

mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Mõju täpne ulatus pole teada.

Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub

teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline

negatiivne mõju.

Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu

olulist mõju ei avalda.

Mets ja teised looduslikud kooslused- metsamaa planeeritud tegevused kauguse tõttu

eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda. Eelpool nimetatud negatiivsete mõjude suurust

ja ulatust ei ole täna võimalik ette teada. Mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade

liikumist ja elamist häiriv tegevus) võib kaasneda juhul, kui ala piiratakse aiaga.(liikumist

häiriv). Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes

kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab

pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad

kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese

mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas on ala

juba pikema aja jooksul olnud tugevalt mõjutatud inimtegevusest (näit. põllumajanduslik

kasutus, läheduses paiknevad elamud, maantee naabrus). Lähtudes suhteliselt väikesest

pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimtegevusest mõjutatud, võib eeldada, et kavandatav

tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning

säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja

katastriüksuste hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist,

pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule,

kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline. Mõju loomadele-lindudele

on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega

perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Põhjavesi- üheks loodusvaraks, mida planeeritud hoonete kasutamisel edaspidi vajatakse, on

vesi. Ehitustegevuse ajal ei ole vee erikasutusluba eeldatavalt vajalik. Hoonete

sihtotstarbelikseks kasutamiseks (ei ole täpselt teada, milliste tegevuste tarbeks hooneid

rajatakse) vajatavate veekoguste kohta täna info puudub. Olmevee tarbimiseks tuleb liituda

ühisveevärgiga (teenuse pakkuja piirkonnas on Kiili KVH OÜ). Kuna Kiili vallale eraldatud

põhjaveevarud on piiratud, siis olulise veevajadusega tegevusi ei saa alale lubada. Kui

põhjaveeressurssi eraldatakse vallale juurde, siis on võimalik ka suurema veevajadustega

tegevuste lubamine. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust

teada ei ole.

Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja

kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi

juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad

sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus.

Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise

vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise

8

nõudeid. Kui sademevett suunatakse suublasse, peavad olema tagatud veeseadusega

kehtestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev

mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et

naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide

rikkumisel tuleb projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid.

Reovesi- Reovee käitlemine peab vastama nõuetele ja reovee suunamisel ühiskanalisatsiooni

tuleb järgida Kiili KVH OÜ poolt esitatud tingimusi. Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse

õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja Kiili KVH-ga sõlmitud lepingust, ei ole hoonete

kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele)

oluliselt negatiivne.

Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- täna pole alust eeldada, et kavandatud

tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Samuti pole olemasoleva

info alusel võimalik eeldada, et kavandatud tegevuse elluviimine mõjutaks olemasolevaid

ettevõtteid negatiivselt. Eeldatavalt või olla väike positiivne mõju võimaliku töökohtade

lisandumise läbi. Täpsed mõjud pole teada.

Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada

kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib

ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib erinevaid jäätmeid ehitiste edaspidisel

kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole veel teada. Detailplaneeringu

piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse

kehtivatest õigusaktidest, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost või tootmisjäätmete käitlemisest

oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud keskkonnahäiringuid. Ehitusprojektides tuleb

kajastada ehitises toimuva hakkavat tegevust ja anda selle tehnoloogiline kirjeldus. Samuti

kirjeldada tekkivaid jäätmeid ja näha ette nõuetele vastavad jäätmete käitlemiskohad.

Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral

liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Esmalt on ehitustöödega

kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Hoonetest

lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täna täpselt teada. Ehitustegevusega võib kaasneda

mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Hoonete kasutamisel tekkivate

lõhnade kohta täna teavet ei ole. Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt

lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Hoonete ja taristu kasutamisega kaasneva vibratsiooni

kohta teavet täna ei ole. Kui hoonete rajamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega

kehtestatud nõudeid, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra,

õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet

ületavaks. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus või tegevusloas

(ehitusloas) näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju

on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.

Keskkonnalubade vajadust tuleb hinnata ehitusprojekti menetlemisel.

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse

(põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult

vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete

kütmiseks. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja eeldatavalt huvitatud kütuse

9

säästlikust kasutamisest. Mõju täpne suurus, ulatus pole teada, kuid eeldatavalt on see

negatiivne, kuid mitteoluline.

Sõltuvalt kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei

ole see oluliselt negatiivne. Täpne info täna puudub.

Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh

loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid

ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide

kulu mitte eriti oluline.

Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral,

mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega,

küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks

gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega

tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete

mootorite asjatut töötamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada suhteliselt väikeseks

ent negatiivseks. Täpne mõju pole teada. Samuti pole täna võimalik hinnata hoonete

kasutamisest kliimale lähtuvat mõju

Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid - eeldatavalt

kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu ei kaasne.

Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele

keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa

täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse

tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna tootmis- ja äriettevõtete poolt pakutavate teenuste

arv. Võib ka suureneda töökohtade ja ka elanike arv vallas. Seega on mõju eeldatavalt

mõningal määral positiivne.

Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus.

Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naabruses asuvate kinnisvarade hindasid.

Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või

piiriülest mõju.

Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega.

Pole teada, et naabruses asuvate katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline

negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Raadoon ei põhjusta

eeldatavalt olulist ohtu kavandatavale tegevusele. Hoonete ehitamisel saab kasutada

leevendusmeetmeid.

Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta. Logistiliselt soodsa

asukoha ja Tallinna linna läheduse tõttu on inimtegevus oluliselt mõjutanud piirkonda. Nii

varasema põllumajandusliku tegevusega kui ka viimaste aastate ehitustegevusega on

muudetud piirkonnas oluliselt maastikku, looduskeskkonda, piirkonnas on suurenenud

inimtegevusest lähtuvad mõjud. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevuste

tulemusena suureneb alal inimtegevuse mõju veelgi. Toimunud muudatused (ehitustegevuse

tulemus) on looduskeskkonnale pöördumatud ja siiski teataval määral pöördumatud ja

negatiivsed. Mõju täpne ulatus ja suurus ei ole teada. Eeldatavalt on planeeringu

rakendamisega kaasnev mõju olemasoleva elanikkonna ja looduskeskkonna jaoks mitte

oluliselt negatiivne, kui järgitakse detailplaneeringuga ettenähtud nõudeid ja

leevendusmeetmeid.

10

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on

nõrgalt kaitstud. Mõju ulatus ei ole ette teada.

Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või

pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest.

Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha.

Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse,

tooraine sattumine pinnasele ja sealt vette).

Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine, seda eriti

tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud. Mõju ulatust pole teada.

Jäätmevoogude (sh olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate

arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud

õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist

negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub,

avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.

Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid

pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.

Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele

ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.

Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille

tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus,

põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne).

Eriti oluline on, et planeeringuga ettenähtud tegevused ei põhjustaks olulist negatiivset mõju

ja häiringuid naabruses asuvatele elanikele.

4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile.

Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole

detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava

tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses

looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.

Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast

suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Keskkonnaameti, Terviseameti ja

Põllumajandus- ja toiduameti seisukohti.

5.1 Väljavõte Keskkonnaameti kirjast ..........................

5.2 Väljavõte Terviseameti kirjast ............................

5.3 Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast .............................

6. Kokkuvõte

Kavandatud tegevuse tulemusena valminud rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse

(võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes

täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile

jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal,

on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb

maa kasutamine põllumajanduslikul otstarbel ja alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid

11

laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus

eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna

vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Ärihoonete, milles toimuvad tegevused ei too kaasa

olulist negatiivset keskkonnamõju, lisandumine sobib antud asukohta ja ei ole vastuolus

piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Planeeringuga tuleb näha ette võimalikele

negatiivsetele mõjudele piisavad leevendusmeetmed või mitte lubada tegevusi, milledega võib

kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju (sh Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevusi).

Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Vaela külas Jussinuka kinnistu

detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:

- lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud

mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt

võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;

- detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad

tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi.

Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta

või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega

kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

- avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse

detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

- keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise

käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud

tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju

hindamise vajadust.

- detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole

varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis

põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.

- tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse,

lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse

suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid

ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud

valgustust.

- detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega

esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga

kavandatav tegevus võib mõjutada;

- ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele

eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.

- planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui

ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud

nõudeid. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti,

Põllumajandus- ja toiduameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

12

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,

faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Siiri Treimann

Keskkonnanõunik

29.08.2022

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 06. detsember 2022 nr 574

Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35 alusel ning arvestades 10.08.2022 taotlust nr 8-1/1829-1 ja 23.09.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/134- 22.

Detailplaneeringu koostamise algataja, kehtestaja ja menetleja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamine. Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 40572 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4.

6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 5.

7. Mitte algatada Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: 7.1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;

7.2. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

7.3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

7.4. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust.

7.5. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid.

7.6. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud valgustust.

7.7. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

7.8. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.

7.9. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 9.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).

10. Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 10.03.2009 korraldus nr 88 „Jussinuka kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“.

11. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

12. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

13. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

14. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/ allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.12.2022 korraldusele nr 574; 2. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alevis Jussinuka

detailplaneeringu osas.